Eesti seisukohad Euroopa Liidu eelarve uue põlvkonna omavahendite kohandatud paketi kohta

Taimar Peterkop Teie 07.07.2023 nr 2-5/23-01393, Riigikantselei 8.1.1/23-0306/-1T [email protected] Meie 17.10.2023 nr 11-3.1/4879-2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu eelarve uue põlvkonna omavahendite kohandatud paketi kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu eelarve uue põlvkonna omavahendite kohandatud paketi kohta Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel 2. Seletuskiri – 8 lehel Karin Kondor-Tabun 58851379 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu eelarve uue põlvkonna omavahendite kohandatud paketi kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad muudetud nõukogu otsuse, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi, eelnõu kohta (COM(2023) 337): 1.1. Toetame Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult õiglane, stabiilne ja lihtne. Seetõttu eelistame jätkamist kehtiva süsteemiga, mis põhineb peamiselt rahvamajanduse kogutulul põhineval sissemaksel, ning leiame, et uued omavahendid peavad olema hästi põhjendatud ja mitte suurendama eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemakseid. 1.2. Eesti ei toeta ettevõtete kasumi statistilise omavahendi kehtestamist, kuna komisjoni poolt välja pakutud ettevõtete kogutegevuse ülejäägi statistiline näitaja ei ole rahvusvaheliselt võrreldav ja ei jaga õiglaselt liikmesriikide vahel sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse. Samuti ei ole sellel eeliseid võrreldes kogurahvatulul põhineva omavahendiga. 1.3. Eesti ei toeta heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi tuludest Euroopa Liidu eelarvesse makstava osa suurendamist 25%-lt 30%-ni, mis vähendaks Eesti võimekust teha riigieelarvest roheinvesteeringuid. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatus ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 1  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Liidu eelarve uue põlvkonna omavahendite kohandatud paketi kohta Lühikokkuvõte: Euroopa Komisjoni uute omavahendite ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid maksma Euroopa Liidu eelarvesse ettevõtete statistiliselt kasumilt 0,5% ja heitkoguse ühikutega kauplemise tulust 30% (algselt oli kavandatud 25%). Uutest omavahenditest loodetakse saada tulu EL eelarvesse 36 miljardit eurot aastas, millega saaks mh katta EL taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude tagasimaksmise kulud. Eesti leiab, et ettevõtete statistiliselt kasumilt sissemakse arvutamine ei ole õiglane, stabiilne ega lihtne, lisaks on see üks kõige vähem kvaliteetne rahvamajanduse statistiline indikaator, mistõttu eelistame kehtivat rahvamajanduse kogutulu (RKT) põhist EL eelarve rahastamist. Samuti ei saa nõustuda heitkoguse ühikutega kauplemise tulust täiendava 5% suunamisega EL eelarvesse, kuna see vähendaks Eesti suutlikkust investeerida kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Eesti sissemakse EL eelarvesse suureneks 2024. aasta EL eelarve näitel nende ettepanekutega 11 miljoni ehk 3% võrra. 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjoni esitas 21. juunil 2023 ettepaneku kehtestada uus ajutine statistiline omavahend ehk EL eelarve tuluallikas, mis põhineb ettevõtete kasumil. Lisaks soovib komisjon kohandada ka omavahendite ettepanekuid, mis põhinevad heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemil ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil. Ettepanekuga loodetakse saada aastatel 2028-2030 EL eelarvesse keskmiselt kuni 36 miljardit eurot tulu aastas. Euroopa Komisjoni ettepanek täiendab ja ajakohastab 2021. aasta detsembris esitatud uute omavahendite paketti. Selles pakuti välja kolm tuluallikat: üks, mis põhineb heitkoguste ühikutega kauplemisest saadaval tulul, teine piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi abil saadavatel vahenditel ja kolmas hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse ümber ELi liikmesriikidele hiljutise OECD/G20 maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva kokkuleppe alusel. Komisjoni hinnangul tagaksid uued omavahendid eelarve piisava pikaajalise rahastamise, sealhulgas taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks toetusteks laenatud 423 miljardi euro tagasimaksed. Vabariigi Valitsus kinnitas seisukohad nende ettepanekute kohta 7. aprilli 2022. aasta istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas valitsuse esitatud seisukohti 22.aprilli 2022. a istungil. Läbirääkimised nende ettepanekute üle endiselt kestavad. Eesti toetab piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulude kasutamist ELi omavahendina ning on valmis nõustuma heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemil põhineva omavahendi loomisega, kui jõutakse lahenduseni, mis piiraks alalisel ja oluliselt ELi keskmisest vähem jõukamate riikide eelarvekoormuse kasvu. Valitsus kinnitas 2023. aastal komisjoni esitatud uute omavahendite ettepaneku kohta esialgsed seisukohad 6. juuli 2023 istungil majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. juulil 2023 toimunud istungiks. Seisukohtades leiti, et komisjoni ettepanekud ei ole tasakaalus, kuna need suurendavad eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemakseid ning eelistati rahvamajanduse kogutulul põhinevat süsteemi. Samuti ei toetatud heitkoguse ühikute 1 kauplemise süsteemi tuludest EL eelarvesse makstava osakaalu suurendamist 25%-lt 30%-ni, mis vähendaks Eesti võimekust teha riigieelarvest roheinvesteeringuid. Omavahendite otsuse muutmise õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kolmas lõik, mille kohaselt võib nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist „kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni olemasolev“. See säte võimaldab selge sõnaga muuta omavahendite otsust, et lisada uusi omavahendeid, nagu on kokku lepitud institutsioonidevahelises kokkuleppes. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kolmandas lõigus sätestatud seadusandlikule erimenetlusele võtab nõukogu muudetud otsuse vastu ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Otsus jõustub pärast seda, kui liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud. Seisukohad ja seletuskirja koostasid rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse nõunikud Karin Kondor-Tabun ([email protected], tel 58851379) ja Taavi Kimmel ([email protected], tel 58851472) ning juhataja Meelis Meigas ([email protected], tel 58851443). Seisukohad on kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected]). 2. Euroopa Liidu asja sisu Komisjon esitas 20. juunil 2023 EL eelarve uute omavahendite kohandatud paketi, mis hõlmab: - komisjoni teatist „Uue põlvkonna omavahendite kohandatud pakett“, COM(2023) 330; - ettepanekut muuta nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, COM(2023) 331. Lisaks sisaldas pakett omavahendite otsuse rakendusmäärusi omavahendite kättesaadavaks tegemise ja rakendusmeetmete kohta. ELi eelarvel on praegu nelja liiki omavahendeid ehk tuluallikaid: - Tollimaksud, mida kogutakse impordilt ELi välispiiril ja mille tuludest 75% kantakse tuludena ELi eelarvesse. Tollimaksudest jätavad liikmesriigid sissenõudmiskuludena endale 25%. Moodustavad EL eelarve tuludest u 13%. - Käibemaksubaasipõhine omavahend, kõigi liikmesriikide käibemaksubaasi suhtes kohaldatakse ühtset 0,3% sissenõudmismäära. Moodustavad EL eelarve tuludest u 12%. - Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinev omavahend, mis on kasutusel alates 2021. aastast. Liikmesriigid maksavad ühe kilogrammi ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kohta 0,80 eurot. Vähem jõukate liikmesriikide (sh Eesti) suhtes kohaldatakse korrektsiooni ehk vähendust. Moodustavad EL eelarve tuludest u 4%. - Rahvamajanduse kogutulul (RKT või ka kogurahvatulu) põhinev omavahend, mis on jätkuvalt peamine ELi eelarve rahastamise allikas. Selle osa eelarve rahastamiseks, milleks jääb puudu ülaltoodud omavahenditest saadavast tulust, maksavad liikmesriigid EL eelarvesse proportsionaalselt vastavalt oma RKT osakaalule kogu ELi RKTst. Moodustavad EL eelarve tuludest u 64%. Need nelja liiki omavahendid moodustavad üle 90 % ELi tuludest. Muud tuluallikad hõlmavad muu hulgas makse ja muid mahaarvamisi ELi töötajate palkadest, pangaintressi, ELi mittekuuluvate riikide osamakseid teatavatesse programmidesse, viiviseid ja trahve. Ettepaneku taust 2020. aastal leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskavas, milles võetakse arvesse taasterahastut 2 „NextGenerationEU“1. Selle kokkuleppe kohaselt „Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksmisega seotud kulud liidu eelarvest ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat. Samuti on soovitav leevendada RKT-l põhinevate omavahendite suurenemise mõju liikmesriikidele.“ Seega „selleks, et tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa. Kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega ei tähenda see ühegi konkreetse omavahendi sihtotstarbelist kasutamist või eraldamist konkreetse kululiigi katmiseks.“ Liikmesriigid ei võtnud sellega kohustust uusi omavahendeid kehtestada, kuid näitasid valmisolekut selle poole püüelda. 2021. aasta detsembris pakkus komisjon ELi eelarve jaoks välja kolm uut tuluallikat2, mida rahastataks heitkoguste ühkutega kauplemise süsteemi (HKS) tuludest, ELi süsiniku piirimeetme (SPIM) tuludest ning suurimate hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi osast, mis OECD/G20 esimese samba kokkuleppe alusel ELile ümber jaotatakse. See omavahendite kogum oli kooskõlas nii läbivaadatud HKSi direktiivi kui ka süsiniku piirimeedet käsitlevate kavandatavate valdkondlike õigusaktidega, mis esitati juba varem samal aastal. Lisaks kohustus komisjon esitama 2023. aasta lõpuks täiendavad ettepanekud uute omavahendite kohta, mis hõlmavad ettevõtlussektoriga seotud sissemakset EL eelarvesse. Paketi eesmärk on vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele toota piisavalt tulu, et toetada taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude tagasimaksmist olukorras, kus rahastamiskulude areng on ebakindel. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku võtta kasutusele uus omavahend, mis põhineb äriühingute kasumit käsitleval statistikal. Ettevõtete kasumil põhinev uus ajutine statistiline omavahend OECD/G20 esimese samba kokkuleppe rakendamine on ELi ja selle liikmesriikide jaoks äriühingute maksustamise valdkonnas endiselt oluline prioriteet. 2021. aasta oktoobri kokkuleppe järel on tehtud olulisi edusamme ja komisjon jätkab jõupingutusi arutelude lõpuleviimiseks OECDs. Mitmepoolset konventsiooni ei ole aga veel allkirjastatud ega ratifitseeritud, mis tähendab, et see ei saa veel jõustuda. Ettevõtete kasumil põhinev uus statistiline omavahend oleks komisjoni ettepaneku kohaselt ajutine ning see asendatakse hiljem võimalike vahenditega, mis saadakse Euroopa Komisjoni 12. septembril 2023 esitatud ettepaneku „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ rakendamisest. Kuni selle kokkuleppeni peaksid liikmesriigid ettepaneku kohaselt maksma ELi eelarvesse ettevõtete arvestuslikust kasumibaasist 0,5%. Selle ELi ettevõtete tingliku kasumibaasi arvutamisel kasutatakse finantsinstitutsioonide ja mittefinantsettevõtete sektoripõhist tegevuse ülejääki vastavalt Euroopa 2010. aasta rahvamajanduse arvepidamise süsteemile (ESA 2010 – 1 Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I , 22.12.2020, lk 28–46). Omavahenditega seoses vt ka nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (ELT L 424, lk 1, 15.12.2020). 2 Nõukogu otsuse ettepanek, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0570 3 European System of Accounts), mille eeliseks on ühtlustatud arvepidamine kõigis liikmesriikides. Tegemist ei ole ettevõtete maksuga, samuti ei suurenda see ettevõtete jaoks nõuete täitmise kulusid. Tegemist on liikmesriikide sissemakse osaga, mis põhineb finantssektori ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete sektori tegevuse koguülejäägi statistikal. Ettevõtete kasumil põhinev statistiline omavahend annaks 2024. aasta seisuga tulu ligikaudu 16 miljardit eurot (2018. aasta hindades) aastas ehk u 18-20 miljardit eurot jooksevhindades. Heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemil põhineva omavahendi kohandamine Komisjon teeb ettepaneku lükata hooneid, maanteetransporti ja täiendavaid sektoreid hõlmava uue heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi (nn HKS2) tulude kasutuselevõtu omavahendina 2027. aastalt (mis oli komisjoni algses ettepanekus) edasi 2028. aastale, kuna vastavalt nõukogu ja Euroopa Parlamendi kokkuleppele kasutatakse HKS2 tulusid sel ajal osaliselt kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamiseks3. Lisaks võivad riiklikku CO2-maksu kohaldavad liikmesriigid otsustada uut HKSi vastavate heitkoguste suhtes mitte kohaldada ning need liikmesriigid peavad kõnealused saastekvoodid tühistama. Samas peab neid tühistatud kvoote ikkagi HKSi põhise omavahendi arvutamisel arvestama, et tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine (muidu maksaksid need riigid, kel on riiklik CO2 tasu ja sellest tulenevalt HKS2 ühikuid tühistatud, HKS omavahendina vähem kui need liikmesriigid, kel sellist CO2 tasu pole). Seepärast teeb komisjon ettepaneku omavahendite otsusesse lisada, et HKSi omavahendi kindlakmääramisel peab arvestama ka riikliku CO2-maksu tulemusel tühistatud ühikuid. Pärast heitkoguse ühiku hinna tõusu ligikaudu 80 euroni tonni kohta 2022. aastal (55 eurolt 2021. aastal) on liikmesriikide tulud heitkogustega kauplemise süsteemist kahe aasta jooksul kahekordistunud, jõudes 2022. aastal kokku peaaegu 30 miljardi euroni. Komisjon eeldab, et tulevastel aastatel peaksid hinnad jääma tunduvalt kõrgemaks kui 55 eurot CO2 tonni kohta. Võrreldes 2021. aasta detsembri ettepanekuga teeb komisjon ettepaneku suurendada ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite sissenõudmismäära 30%-ni kõigist ELi heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavatest tuludest (algselt oli kavandatud 25%). Komisjoni hinnangul peaks see alates 2024. aastast tooma ELi eelarvesse tulu ligikaudu 7 miljardit eurot aastas (2018. aasta hindades, jooksevhindades u 8-9 miljardit). Alates 2028. aastast suureneb see eeldatavasti ligikaudu 19 miljardi euroni aastas, kui ELi eelarvesse kantakse ka uuest heitkogustega kauplemise süsteemist saadav tulu. Samal ajal võivad heitkogustega kauplemise süsteemist saadavad aastatulud liikmesriikidele ulatuda üle 46 miljardi euro, mis ületab kaugelt paketi „Eesmärk 55“ ettepaneku esitamise ajal eeldatut. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohaldusmehhanismil põhineva omavahendi kohandamine Komisjon teeb ettepaneku tehniliselt kohandada süsinikdioksiidi piirimeetme kontrolliraamistikku, et viia oma esialgne ettepanek omavahendi kohta kooskõlla nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetud tekstiga. Sellest tuluallikast oodatakse 2028. aasta seisuga ELi eelarvesse ligikaudu 1,5 miljardit eurot aastas. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32). 4 Vabariigi Valitsuse esialgsed seisukohad Euroopa Komisjon tutvustas ettepanekut 14. juuli 2023 toimunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil, mille eel kinnitas Vabariigi Valitsus järgmised esialgsed seisukohad: - Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult õiglane, stabiilne ja lihtne. Seetõttu eelistamine jätkamist praeguse süsteemiga, mis põhineb peamiselt kogurahvatulul põhineval sissemaksel, ning leiame, et muudatused peavad olema hästi põhjendatud. - Eesti peab oluliseks, et EL omavahendite läbirääkimiste tulemused oleksid tervikuna tasakaalus ja ei suurendaks põhjendamatult eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemakseid eelarvesse oluliselt rohkem kui teistel. Leiame, et Euroopa Komisjoni esitatud nelja tuluallika ettepanekud kokku – ettevõtete kasumite statistikal, heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemil, süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil ning hargmaiste ettevõtete kasumite ümberjaotamisel põhinevad omavahendid – ei ole praegu tasakaalus, sest suurendavad eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemakseid. - Eesti ei toeta heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi tuludest EL eelarvesse makstava osakaalu suurendamist 25%-lt 30%-ni, mis vähendaks Eesti võimekust teha riigieelarvest roheinvesteeringuid 3. Mõjuanalüüs EL eelarve omavahendeid kogutakse nii palju, kui on vaja kokku lepitud EL eelarve kulude katmiseks. Kuna tollimaksudest, käibemaksubaasil ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevatest omavahenditest kogutakse vaid u 30% kulude katmiseks vajalikest vahenditest, siis ülejäänud maksavad liikmesriigid RKT-põhiselt ehk sisuliselt vastavalt riigi jõukusele. Kui uuest omavahendist tulevad täiendavad tulud, siis kulude samaks jäädes väheneb RKT-põhinev makse. Kui kulud suurenevad, aga uutesi omavahendites ei ole kokku lepitud, siis suurenevad vastavalt riikide RKT-põhised maksed. Seetõttu on asjakohane võrrelda uute omavahendite puhul koormust RKT-põhise omavahendiga, kuna ilma omavahenditeta kogutaks vajalik eelarvetulu kokku RKT-põhiselt. Ettevõtete kogutegevuse ülejäägist 0,5% suunamine Euroopa Liidu eelarvesse Ettevõtete kasumi ehk kogutegevuse ülejäägi statistikal põhinev omavahend peaks komisjoni hinnangul tooma eelarvesse 16 miljardit aastas (2018. a hindades ehk ligi 10% EL eelarve tuludest). Eesti ettevõtete kasumi osakaal ELi ettevõtete kogukasumis on Eurostati statistika kohaselt suurem, kui seda on Eesti osakaal EL RKT-s. Viimane kättesaadav statistika on 2021. aasta kohta, mille kohaselt oli Eesti osakaal EL ettevõtete kogukasumis 0,28%, samas kui Eesti osakaal ELi RKT-s oli 0,21%. Komisjoni 2024. aasta prognoosis hinnatakse Eesti osakaaluks EL ettevõtete kogukasumis 0,3%, kusjuures Eesti osakaal EL RKT-s suureneb 0,24%-ni. Enamuse EL keskmisest väiksema SKP4ga inimese kohta liikmesriikide puhul on samuti nende osakaal ettevõtete kasumitel põhinevas omavahendis suurem kui RKT-põhises omavahendis. Ettevõtete kogutegevuse ülejäägi statistiline näitaja on rahvamajanduse arvepidamise komponent, kuid see on üks nõrgema sisuga indikaator andmete põhitabelites. SKP ja RKT on 4 Sisemajanduse koguprodukt 5 põhjalikult dokumenteeritud ja nende koostamine pakub mitmeid erinevaid kvaliteedikontrollivõimalusi, kuid kogutegevuse ülejäägile nii detailne kontroll puudub. Tootmise ja tarbimise meetoditel SKP näitaja leidmiseks on olemas erinevad andmed ja need meetodid on kõige tavapärasemad SKP arvestamisel. Kolmas meetod on tulupõhine arvestus, mis ei ole samaväärse kvaliteediga. Ettevõtete kogutegevuse ülejäägi näitaja on selle meetodi komponent, olles selle kõige nõrgem osa. Eesti puhul on kogutegevuse ülejääk ainult arvestuses ülejääv komponent, nn jääkliige. See tähendab, et selle näitaja koostamisel ei kasutata eraldiseisvad andmeallikaid ja ei ole kindel, et sobiv andmeallikas on olemas. Seetõttu kantakse teiste tulumeetodi komponentide kogu üle- ja alakaetus täismahus ettevõtete kogutegevuse ülejäägi hinnangusse. See on eriti suur probleem viimaste perioodide osas, kus hinnangud koostatakse lühiajalise statistika põhjal, ning detailseid aastaseid andmeallikaid veel pole. Teiseks probleemiks on kogutegevuse ülejäägi näitaja suur kõikumine, mida on eriti märgata väikeste avatud majandustega riikide puhul, kus majandustsüklite mõjud on tugevamad. Samuti võib viimaste andmete põhjal sellise suures ulatuses kõikuva näitaja ajakohastamine tuua kaasa tuntavaid korrektsioone. Selle tulemusena võivad lõplikud hinnangud väga palju erineda varasematest hinnangutest. Lisaks ei ole rahvamajanduse arvepidamise metoodilised uuendused paigas. Seega on ebaselge, kuidas liikmesriikide rahvamajanduse arvestuses tulevikus arvesse võtta hargmaiste kontsernide tegevus, millel on potentsiaalselt märkimisväärne mõju kogutegevuse ülejäägi hinnangule. Kokkuvõttes tuleb nentida, et kogutegevuse ülejäägi näitaja ei ole sama kvaliteetne kui paljud teised indikaatorid ja selle koostamiseks puuduvad sellisel tasemel ühtlustatud ja kontrollitud meetodid Euroopa Liidus. Seetõttu ei saa nõustuda komisjoni väitega, et tegemist on Euroopa Liidus harmoneeritud statistilise näitajaga, mis sobiks õiglaseks liikmesriikidele rahaliste kohustuste jaotumise aluseks. Heitkoguse ühikutega kauplemise tulust täiendava 5% suunamine EL eelarvesse Eesti osakaal varem komisjoni pakutud HKSi tuludel põhinevas omavahendis on samuti suurem kui Eesti osakaal EL RKT-s. HKSi omavahend on regressiivne, mis tähendab, et paljud vähem jõukad liikmesriigid, sh Eesti, maksaksid selle alusel EL eelarvesse rohkem, kui siis, kui sama summa kogutaks kokku RKT-põhiselt. Komisjon on varem väitnud, et uued omavahendite ettepanekud tasakaalustavad HKSi põhise omavahendi regressiivsust. Samas ettevõtete kasumite statistikal põhinev omavahend seda ei tee. Regressiivset mõju võimendab veel liikmesriikide HKSi tuludest EL eelarvesse makstava osakaalu suurendamine 25%-lt 30%-ni. Selle tulemusena jääb liikmesriikidele veelgi vähem vahendeid HKSi tuludest roheinvesteeringute tegemiseks. Komisjon väidab, et täna HKSi ühiku hinna kasvule saavad liikmesriikidele HKSi tulu varem prognoositust palju rohkem ka siis kui EL eelarvesse kantavat osa suurendada 25%-lt 30%-ni. Kuid hinnatõusuga on suurenenud absoluutsummades ka EL eelarvesse planeeritud 25%-line osa HKSi tuludest. Kahe uue omavahendi kogumõju Komisjoni ettepanekute alusel maksaks Eesti EL eelarvesse rohkem võrreldes praegu kehtiva RKT-põhise süsteemiga. 2024. aasta EL eelarve näitel suureneks Eesti makse EL eelarvesse käesoleva ettepanekuga 3% ehk 11 miljoni euro võrra. Koos 2021. aastal esitatud komisjoni ettepanekuga suureneks Eesti makse kokku 14% ehk 52 miljoni euro võrra aastas. 6 Komisjoni ettepanekud ei eelda EL omavahendite piirmäära muutmist (1,4% RKT-st, mis on maksimaalne eelarvemaht, mille ulatuses võib komisjon liikmesriikidelt omavahendeid küsida). Seega Eesti makse ei ületaks maksimaalset võimalikku sissemakset, mille piirmäära Riigikogu 10. mail 2021 EL omavahendite otsuse kinnitamisega heaks kiitis5. 4. Valitsuse seisukohtade selgitused 4.1 Toetame Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult õiglane, stabiilne ja lihtne. Seetõttu eelistame jätkamist kehtiva süsteemiga, mis põhineb peamiselt rahvamajanduse kogutulul põhineval sissemaksel, ning leiame, et muudatused peavad olema hästi põhjendatud ja mitte suurendama eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemakseid. EL taasterahastu „NextGenerationEU“ 800 miljardi euro suuruse laenu tagasimaksmiseks vajalike täiendavate vahendite saamiseks ei ole vajalik tingimata uusi omavahendeid kehtestada. Selle asemel võib kasutada rahvamajanduse kogutulul põhinevat omavahendit, mis on õiglasem, stabiilsem ja lihtsam. RKT-l põhinev omavahend peegeldab liikmesriikide jõukuse taset ja kajastab hästi liikmesriikide võimet panustada EL eelarvesse. 4.2 Eesti ei toeta ettevõtete kasumi statistilise omavahendi kehtestamist, kuna komisjoni poolt välja pakutud ettevõtete kogutegevuse ülejäägi statistiline näitaja ei ole rahvusvaheliselt võrreldav ja ei jaga õiglaselt liikmesriikide vahel sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse. Samuti ei ole sellel eeliseid võrreldes kogurahvatulul põhineva omavahendiga. Leiame, et ettevõtete kogutegevuse ülejäägi statistilise näitaja puhul tegemist ei ole rahvusvaheliselt võrreldava näitajaga, kuna see ei põhine kogutavatel andmetel, vaid on teiste näitajate jääkväärtuseks. Seejuures kõigub kasumite näitaja väärtus väikeste avatud majandustega riikide puhul olulisel määral. Samuti ei saa nõustuda, et tegemist oleks „ehtsa“ EL omavahendiga, mis ei ole seotud liikmesriikide eelarvetega ja seetõttu jääksid ära pingelised EL eelarvekõnelused. Ettevõtete kasumi statistiline omavahend makstakse liikmesriikide eelarvetest ja on ainult arvestuslikuks aluseks, mistõttu ei ole tegemist iseseisva EL tuluallikaga. Samuti ei ole selge, kuidas ettevõtete kasumi statistiline näitaja erineb kogurahvatulust, mis on usaldusväärsem näitaja ja mille arvestamise metoodika on suuremal määral ELi riikides harmoneeritud. Lisaks suureneks põhjendamatult Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse võrreldes kehtiva RKT-põhise omavahendiga. 4.3 Eesti ei toeta heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi tuludest Euroopa Liidu eelarvesse makstava osa suurendamist 25%-lt 30%-ni, mis vähendaks Eesti võimekust teha riigieelarvest roheinvesteeringuid. Uute omavahendite esimeses paketis (komisjoni ettepanek 2021. a detsembris) oli ettepanek suunata heitkoguste ühikutega kauplemise tulust 25% EL eelarvesse, mille üle toimuvad endiselt läbirääkimised. Selle ettepaneku tõttu suureneksid eelkõige vähem jõukamate liikmesriikide sissemaksed EL eelarvesse (kuna nende osakaal EL heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludes on suurem kui EL RKT-s), mille tasakaalustamiseks ei piisa täielikult komisjoni pakutud solidaarsusmehhanismist, mis seda kasvu piiraks. Komisjoni ettepanek suurendada heitkoguse ühikute kauplemise põhise omavahendi sissenõudmismäära 5 353 Riigikogu otsus "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" 7 veel 5%-punkti võrra suurendaks ebavõrdsust veelgi ja vähendaks oluliselt Eesti võimekust teha roheinvesteeringuid, seda olukorras, kus eelarve tasakaalu viimine nõuab märkimisväärseid pingutusi ja „Eesmärk 55“ nõuab olulisi vahendeid investeeringuteks. 5. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Komisjoni ettepanek esitati arvamuse saamiseks seisukohtade kujundamisel Statistikaametile, kellelt saadi sisend, mida on seisukohtade koostamisel arvestatud. 8