Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 Tallinn Tallinn 16.10.2023 Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus ESITATUD E-KIRJA TEEL 10143 Tallinn [email protected] Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Marika Mugur Arsi Pavelts, PhD Heili Püümann Kristjan Tamm Veiko Vaske Veikko Puolakainen Maret Kruus Mari Past Laura Raadik Indrek Niklus Kristiina Koll Sten Tikerpe Madis Abel Mart Parind Andra Olm Riigihange: „Veebipõhise iseteeninduskeskkonna arendus“ Viitenumber 263446 Vaidlustaja: ADM Interactive OÜ Registrikood 10474271 Kursi tn 3, 10415 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Veiko Vaske Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn Tel: 610 8010 E-post: [email protected] Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood 77001613 Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn E-post: [email protected] Kontakt eRHR-s: Kairi Tammik Tel: 516 4305 E-post: [email protected] VAIDLUSTUS PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUSELE 1 TAOTLUS ADM Interactive OÜ palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil tunnistada kehtetuks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 04.10.2023 käskkirjaga nr 5-1/23/53-1 riigihankes „Veebipõhise iseteeninduskeskkonna arendus" (registri viitenumber 263446) tehtud otsus Trinidad Wiseman OÜ (registrikood 11244225) poolt esitatud pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja jätta menetluskulud hankija kanda. 2 FAKTILISED ASJAOLUD JA MENETLUSLIKUD AVALDUSED 1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi Hankija) korraldab avatud hankemenetlusena riigihanget „Veebipõhise iseteeninduskeskkonna arendus" (registri viitenumber 263446) riigi arvutitöökoha kasutaja iseteenindusportaali arendusteenuse  NOVE - 2/9 - hankimiseks. Hankija määras riigihankes pakkumuste hindamise kriteeriumideks töötunni maksumuse osakaaluga 60 % ja proovitööle antava hinde vastavalt hindamiskriteeriumidele osakaaluga 40 %. 2. ADM Interactive OÜ (edaspidi Vaidlustaja) esitas riigihankes pakkumuse, mis pakkumuste avamisel avaldatu kohaselt sai maksumuse eest 57,57 hindepunkti, olles sellega paremusjärjestuses teisel kohal. 4.10.2023 teavitas Hankija Vaidlustajat, et on käskkirjaga nr 5-1/23/53-1 teinud riigihankes otsused mh Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamise ja Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi edukas pakkuja) pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Teate kohaselt omistati edukale pakkumusele kokku 87,93 väärtuspunkti, millest proovitöö eest maksimaalsed 40 ja töötunni maksumuse eest 47,93 väärtuspunkti. Vaidlustaja pakkumusele omistas Hankija proovitöö eest 40 võimalikust ainult 28 punkti, mis andis kokku 85,57 väärtuspunkti ehk 2,36 punkti vähem kui edukal pakkujal. Ühtlasi edastas Hankija Vaidlustajale tema proovitöö hindamise põhjendused alakriteeriumide kaupa. 3. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on omistanud tema proovitööle hindamiskriteeriumide alusel põhjendamatult madala hinde ja vaidlustab seetõttu eduka pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus, kuna pakkumuse korrektsel hindamisel oleks tema pakkumusele tulnud kokku omistada eduka pakkuja pakkumusest rohkem punkte ja tunnistada Vaidlustaja pakkumus edukaks. 4. Kuivõrd Vaidlustajale teatati Hankija otsustest 4.10.2023, millest tulenevalt langeb 10. päev RHS § 189 lg 1 mõttes laupäevale, on esimesel sellele järgneval tööpäeval, 16.10.2023 laekunud vaidlustus esitatud tähtaegselt. 5. Vaidlustusele ei ole lisatud riigihanke alusdokumente, pakkumust ega Vaidlustaja ja Hankija teabevahetust riigihangete registri vahendusel, kuna eeldatavalt on VAKO-l sellele juurdepääs registri kaudu. 6. Kolmandate isikute kaasamise korral vaidlustusmenetlusse palub Vaidlustaja käsitada oma ärisaladuse ulatust kooskõlas pakkumuses määratletuga ning mitte esitada kolmandale isikule ärisaladust sisaldavaid materjale, sh Vaidlustaja pakkumuse proovitööd. 7. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt kooskõlas riigilõivuseaduse § 258 lg 1 punktiga 2 riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavat eeldatavat maksumust arvestades riigilõivu summas 1280 eurot, mida tõendab vaidlustusele lisatud maksekorralduse koopia. 8. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 9. Allakirjutanu kinnitab, et on Vaidlustaja lepinguline esindaja vaidlustusmenetluses. 3 ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 10. Vaidlustus põhineb sellel, et Hankija on hinnanud Vaidlustaja pakkumust proovitöö osas vääralt vastuolus riigihanke alusdokumentides kehtestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidega, rikkudes seeläbi RHS § 117 lõiget 1. Pakkumuse õige hindamise korral oleks sellele tulnud omistada igal juhul rohkem kui 2,36 punkti enam, millisel juhul oleks see saanud kokku suurema väärtuspunktide summa kui eduka pakkuja pakkumus. Kuivõrd proovitöö kriteeriumi hindamismetoodika ei näe ette ühe pakkumuse hindepunktide sõltuvust ühegi teise pakkumuse hindamistulemusest, oleks Vaidlustaja pakkumus saanud seeläbi igal juhul suurima punktisumma ning oleks tulnud tunnistada hindamiskriteeriumide alusel edukaks. 11. Eduka pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus rikub Vaidlustaja subjektiivseid õigusi, kuna Vaidlustaja jäi seetõttu ilma õiguspärasest võimalusest sõlmida pakkumuse edukaks tunnistamisel hankeleping ja teenida selle täitmisest tulu.  NOVE - 3/9 - 3.1. Hankija ei ole pakkumuse hindamisel lähtunud RHAD-st ega seadusest 12. Hankija on kehtestanud riigihankes ühe kvalitatiivse hindamiskriteeriumi proovitöö hindamiseks, mis jaguneb neljaks alakriteeriumiks, millest igaüht hinnatakse viieastmelisel skaalal kahepunktise sammuga vastavalt hindamismaatriksis antud tulemuskirjeldustele 10, 8, 6, 4 või 2 punktiga. Ehkki hindamismudel jätab esmapilgul läbimõeldud ja süsteemse mulje ja ka proovitöö alakriteeriumide üldised kirjeldused on üldjoontes arusaadavad, ei ole Hankija kehtestatud hindamismudel tervikuna läbipaistev ega rakendatav ilma sisulisel hindamisel formuleeritava ammendava motivatsioonita. Hindepunktide andmise aluseks olevas hindamismaatriksis põhinevad iga alakriteeriumi igale punktiarvule vastavad tulemuskirjeldused äärmiselt ebamäärastel ja hinnangulistel mõistetel, mida on võimalik õiguspäraselt rakendada ainult ülimalt põhjaliku motivatsiooni kaudu, ilma milleta pole võimalik tagada otsuse kontrollitavust ja pakkujate võrdset kohtlemist ning hindamine on paratamatult meelevaldne. Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumust hinnates neid mõisteid ligilähedaseltki piisaval määral konkretiseerinud ning on vähendanud hindepunkte meelevaldselt. 13. Vaidlustaja rõhutab, et ta ei vaidlusta siinkohal hindamiskriteeriume. Määratlemata õigusmõistete kohaldamine pakkumuste hindamise kriteeriumides on hankija õigus. Hankija peab aga kriteeriumide rakendamisel sõltumata nende sisust tagama otsuse põhjendatuse ja kontrollitavuse. Mida üldsõnalisem, abstraktsem ja hinnangulisem on kohaldatav hindamiskriteerium, seda kõrgem on hankija motiveerimisstandard selle alusel pakkumuse väärtuspunktide vähendamisel. Näiteks kui hindamiskriteeriumi hindepunktide diferentseerimise aluseks on hinnang, kas lahendus on mingis aspektis „suurepärane“ või „hea“, nagu Hankija on käesoleval juhul diferentseerinud hindepunkte lausa kolme alakriteeriumi puhul neljast, tuleb need mõisted selgelt, ettenähtavalt ja ühetaoliselt sisustada hindamise käigus. Haldusakti põhjendustest peab selle adressaadile arusaadavalt nähtuma otsuse sisuline põhjus, mida ei saa asendada pelk asjaolu, et hinne on moodustunud hindamiskomisjoni liikmete arvamustest. 14. Riigikohus on hindamisotsuste spetsiifikat põhjalikult selgitanud halduskolleegiumi 11.12.2020 otsuses 3-20-1198. Kolleegium selgitas, et kui halduse kaalutlusotsuste puhul on kohtul (resp VAKO-l) keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest (p 13), siis hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega (p 14). [---] hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult (p 15). Käesoleval juhul on pakkumuste väärtuspunktide omistamise aluseks just hindamisotsus, kuna Hankija kaalutlusruum on hindamismudeliga redutseeritud. Hankija peab hindama iga proovitööd ilma kaalutlusruumita kindla hindamismaatriksis toodud punktisummaga. Hindamismaatriksis õige punktisumma leidmiseks peab aga hankija olema kohaselt ja tõendatult sisustanud kõik maatriksis toodud määratlemata õigusmõisted ja hinnanud proovitööd sellel alusel sisuliselt. Seega allub hindamistulemus, eelkõige hinde vähendamine võrreldes maksimumiga ja selle faktiline tõendatus iga alakriteeriumi puhul täielikult VAKO kontrollile. 15. Kohus võib Riigikohtu selgituse kohaselt olla vähem või rohkem vaoshoitud ka haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, piirdudes ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga, kuid seda üksnes juhul, kui muude tingimuste hulgas hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (sama otsuse p 14). Käesoleval juhul on Vaidlustaja õiguste riive tulenevalt Hankija otsusest intensiivne, kuna Hankija hinnangust Vaidlustaja pakkumuse proovitööle sõltub otseselt Vaidlustaja võimalus suure väärtusega hankelepingu sõlmimiseks. 16. Samuti selgitas Riigikohus, et kui nt ideekonkursi puhul, ei pruugi võistlustööd alluda õiguse mõõdupuudele ning žürii hinnangute sisuline kontroll on piiratud ilmselguse  NOVE - 4/9 - kriteeriumiga, siis sama lähenemine ei ole kohaldatav ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatavas avatud hankemenetluses. Hanke eeldatav maksumus peegeldab hankes osalevate ettevõtjate õiguste riive intensiivsust ja avatud hankemenetlust iseloomustab oluliselt täpsem õigusraam, samuti on märksa suurem kaal riigihanke korraldamise üldpõhimõtetel, eriti läbipaistvusel, kontrollitavusel, proportsionaalsusel ja võrdsel kohtlemisel. (otsuse p 16) Käesolevas riigihankes on täidetud kõik samad tingimused, mistõttu on ka käesoleval juhul VAKO-l kohustus kontrollida Vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1) (vt otsuse p 17). 17. Pakkumuste hindamise pädevuse annab seadus just nimelt hankijale, mitte hankijast sõltumatutele asjatundjatele (samas p 17), mis tähendab, et ka käesoleval juhul ei saa hindamistulemuse õigustuseks olla ühelgi juhul asjaolu, et hinne moodustus hindamiskomisjoni liikmete hinnangute põhjal. Kui hankija määrab detailid või alakriteeriumid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida. Hankija ei või hindamiskriteeriume ega alakriteeriume luua ega muuta tagantjärele, pärast pakkumuste avamist. (p 19) Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (p 21). 18. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija põhjendused tema pakkumuse proovitööle antud hinnete osas ei ole jälgitavad ega kooskõlas alakriteeriumide kirjelduste ega hindamismaatriksiga. Maatriksis kasutatud määratlemata õigusmõisteid on sisustatud kaootiliselt ja meelevaldselt ning hindamisel on lähtutud eeldustest, mida pakkujal ei olnud võimalik hindamiskriteeriumide põhjal ette teada, mille etteteadmise korral oleks tal aga olnud võimalik oma pakkumust vastavalt kujundada. Hindamistulemus on üllatuslik ja põhjendamatu. 3.2. Alakriteerium „Lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks“ 19. Esimese alakriteeriumi „Lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks“ eest on Vaidlustaja pakkumusele omistatud 8 punkti, mis hindamismaatriksi kirjelduse kohaselt tähendab, et Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles, stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekib 1 - 2 küsimust või märkust. Maksimumpunktide saamise tingimuseks on sealjuures Pakutud disain on suurepäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeel on modernne, arvestab RITi stiiliraamatut ja ligipääsetavuse aspekte, täiendavaid küsimusi ei ole. 20. Hankija põhjenduste alusel seisneb etteheide proovitööle järgmises: RITi stiiliraamatus toodud kahe värvi, rohelise ja musta korrektse kasutamise tõttu ei teki kasutajal silmaga kiiresti eristusi erinevate nuppude vahel, kas tegu on nimekirjaga, tegevust pakkuva nupuga ja millise tegevusega, sest nupud on mingite tegevuste korral ühte värvi. Põhjenduses toodud alusel hindepunktide vähendamiseks ei ole hindamiskriteeriumi kohaselt alust, sest võimalik ei ole tuvastada puudust üheski alakriteeriumi sisuks olevas küsimuses. 21. Esiteks ei ole vaidlust selles, et lahendus vastab RIT-i stiiliraamatule1, mida möönab ka Hankija ise oma põhjenduses. Hankija põhjendusest ei nähtu puudust ka ülejäänud kahe selle alakriteeriumi sisuna kirjeldatud asjaolu osas. Proovitöö lahendus vastab WCAG 22 ehk veebisisu ligipääsetavuse juhendi ja sh selle kõige rangema, AAA standardi nõuetele ning 1 https://rit.ee/kasulik-info-ja-kontaktid/kasulikku/brand 2 https://www.w3.org/WAI/standards-guidelines/wcag/  NOVE - 5/9 - lahendus on sobiv mobiilsest seadmest kasutamiseks. Kummagi nõude osas ei ole Hankija esitanud antud alakriteeriumi puhul ka ühtegi etteheidet. 22. Kui vaadata edasi hindamismaatriksit selle alakriteeriumi alusel hindamiseks, siis kasutatud määratlemata mõistete „disain on hästi lahendatud ja esitatud“ (8 punkti) vs „disain on suurepäraselt lahendatud ja esitatud“ (10 punkti) sisustamisel ei saa Hankija anda meelevaldset hinnangut, vaid nende mõistete sisustamisel tuleb lähtuda alakriteeriumi sisust (st stiiliraamat, WCAG 2 ja mobiilseadmest kasutatavus) ning maatriksis antud selgitusest. Maksimumpunktide saamiseks seab maatriks sealjuures tingimuseks, et disainikeel on modernne, arvestab RIT-i stiiliraamatut ja ligipääsetavuse aspekte. Nagu öeldud, ei ole Hankija esitanud etteheiteid RIT-i stiiliraamatu järgimisele, samuti lahenduse modernsusele. Kui püüda Hankija põhjendustest leida seost alakriteeriumi kirjeldusega, saaks ainsaks loogiliseks selgituseks olla, et Hankija on pidanud RIT-i stiiliraamatu järgimist äraspidiselt ligipääsetavuse nõuete rikkumiseks (WCAG 2 rikkumist samas ette heidetud ei ole), mis on põhimõtteliselt lubamatu. 23. Kuivõrd stiiliraamatule vastavus on seatud sõnaselgelt esimese alakriteeriumi nõudeks ja stiiliraamatu arvestamine on sõnaselgelt ka 10 hindepunkti saamise eelduseks hindamismaatriksi järgi, ei saa hankija samaaegselt lugeda stiiliraamatu täpset järgimist pakkumuse puuduseks. Kui Vaidlustaja oleks nuppude (hüpoteetiliselt) parema eristuvuse tagamiseks lisanud stiiliraamatu läbivalt kahevärvilisele värvikoodile näiteks kolmanda värvina punase või stiiliraamatuga võrreldes oluliselt teist tooni rohelise, oleks Hankijal olnud võimalik vähendada hindepunkte sellel kaalutlusel, et stiiliraamatut ei ole järgitud, potentsiaalselt pidades seda isegi oluliseks puuduseks, mille puhul näeb hindamismaatriks ette vaid 2 punkti. Hankija stiiliraamatus kasutatakse rangelt ainult kahte värvi ja kui mis tahes veebilehe vaates on korraga rohkem kui kaks „nuppu“, esineb stiiliraamatut järgides vältimatult Hankija nimetatud puudus, et nupud on sama värvi, mistõttu kasutaja ei pruugi mingeid nuppe üles leida. Seeläbi paneb Hankija pakkuja võimatu valiku ette, kus objektiivselt ei olekski võimalik saada alakriteeriumi eest maksimumpunkte. 24. Isegi kui Hankijal on õigus hindamismetoodikat pakkumuste hindamise käigus täpsustada, ei saa seda teha viisil, mis on pakkuja jaoks üllatuslik. Seda kinnitab mh Euroopa Kohtu praktika (nt C-6/15: Dimarso, p 26), kes on selgitanud, et kui hankija hindamise alakriteeriume täpsustab, tohib ta teha seda vaid kolme tingimuse samaaegsel esinemisel: väljakuulutatud hindamiskriteeriume ei tohi muuta, ei tohi hõlmata tegureid, mis pakkumuste esitamist oleksid võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumuste ettevalmistamise ajal teada, ning nende määramise aluseks ei tohi olla midagi, millel võiks olla mõne pakkuja suhtes diskrimineeriv mõju. Asjaolu, et Hankija väärtustab pakkumuste hindamisel proovitöö kujunduses kasutatud nuppude värvide kaupa eristamist (mis on seostatav veebilehe ligipääsetavusega, aga millist nõuet kriteeriumid ei sisalda) kõrgemalt kui nõuet järgida RITi stiiliraamatut (mis on seevastu sõnaselgelt nõutud ja seatud maksimumpunktide saamise eelduseks), tähendab sisuliselt esialgse alakriteeriumi muutmist või vähemalt sellise lisateguri arvestamist, mis oleks varasema teadmise korral pakkumuste sisu kahtlemata mõjutanud. 25. Vaidlustaja märgib, et talle jääb hankija kriitika ka sisuliselt mõistmatuks. Vaidlustaja võttis proovitöö teostamisel aluseks sõnaselgelt nõutud Hankija stiiliraamatu. Nagu pakkumuse proovitöö kirjelduses selgitatud, arvestati Hankija stiiliraamatuga maksimaalselt, kuid kuna stiiliraamatus pole digitaalsete tööde loomise kohta etteantud juhiseid, kuidas erinevates olukordades stiiliraamatut rakendada, võttis Vaidlustaja visuaalse poole illustreerimiseks näiteid ka Hankija kodulehelt. Mõningaid komponente RIT-i stiiliraamatu ja RIT-i veebilehe aluseks võtmisel on kohandatud, et need vastaksid kindlasti WCAG ligipääsetavuse nõuetele (Pakkumus ja proovitöö kirjeldus, lk 6). Nuppude paigutus lähtub parimast praktikast, sest ka analoogsete lahenduste ja levinumate disainiraamistike paigutus  NOVE - 6/9 - ning kasutus on sarnane. Vaidlustaja pakutud disain läbis enne pakkumuse esitamist ka kasutajatestid ja kasutajatel ei tekkinud probleeme nuppude ülesleidmise või nende tähendusega, mida on selgitatud ka pakkumuses. 26. Kokkuvõttes ei ole Hankija esitanud ühtegi asjakohast põhjendust, mis annaks esimese alakriteeriumi kohaselt alust pakkumuse väärtuspunkte vähendada. 3.3. Alakriteerium „Lahenduse intuitiivsus, kasutajasõbralikkus, nutikate ideede kasutamine, kaasaegsus“ 27. Teise alakriteeriumi eest on Vaidlustaja pakkumusele omistatud 6 punkti, mis hindamismaatriksi kirjelduse järgi tähendab, et Pakutud disain on keskpäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeeles on puudusi või ei ole pakutud kontseptsioon intuitiivne-oluline pole kohe leitav. Tekib 3 - 4 küsimust või märkust. Hankija põhjendustest on võimalik välja lugeda järgmised väidetavad lahenduse puudused: (1) ei ole pakutud uusi nutikaid ideid, millega saaks hankija töövoogude digitaliseerimisele uudset kvaliteeti anda; (2) puudu jääb kasutajasõbralikkusest, nt vaates „Avalikud meiligrupid“ meiligrupid reastatud üksteise alla, kasutajal võib olla ebamugav või ta ei oskagi leida üles kahekümnest või rohkemast meiligrupist õiget; (3) mobiilivaates paremal küljel olevad nupud on väikeselt kujundatud ja kasutajal võib olla neid raske vajutada. 28. Hankija põhjendused ei vasta hindamiskriteeriumi sisule ja määratlemata õigusmõistete kohaldamine hindamisel on meelevaldne. Etteheide, et Vaidlustaja lahenduses ei ole pakutud uusi nutikaid ideid, põhineb küll hindamismaatriksis 10 maksimumpunkti omistamiseks esitatud tulemuskirjeldusel, kuid määratlemata õigusmõiste „nutikas lahendus“ on sedavõrd ebamäärane ja mitmeti mõistetav, et selle puudumise tuvastamiseks ja selle alusel hindepunktide vähendamiseks tuleks Hankijal mõiste väga selgelt ja põhjendatult piiritleda. Selline piiritlus Hankija põhjendustes aga täielikult puudub. Vaidlustaja ei tea seetõttu, mida Hankija „nutikuse“ puudumise all täpsemalt silmas pidas, kuid Hankija põhjendustes esitatud laiend, et puuduvad nutikad ideed, millega saaks hankija töövoogude digitaliseerimisele uudset kvaliteeti anda, on samuti sedavõrd ebamäärane, et ei aita mõistet piiritleda. Hankija ei saa vabaneda otsuse sisulise põhjendamise kohustusest sellega, et sisustab määratlemata õigusmõistet järgmiste määratlemata mõistete kaudu. 29. Ka on Hankija antud „nutikuse“ mõiste tõlgendus alakriteeriumi endaga seostamatu ja mõiste selline sisustamine kujutab endast mitte hindamismudeli täpsustamist, vaid hindamiskriteeriumi kitsendamist viisil, millega pakkujal ei olnud võimalik arvestada. Vaidlustaja on seisukohal, et nutikad/innovaatilised ideed on tema proovitöös rakendatud. Kuna Vaidlustaja lähtus oma proovitöö disainis esmajärjekorras mõistlikkusest ja teostatavusest ning avaliku raha säästlikust kasutamisest, siis saab nutikusest rääkida eelkõige efektiivsuse innovatsiooni võtmes. 30. Samuti on oluline märkida, et hindamismaatriksis on nutikate ideede kasutamine nõutud üksnes 10 punkti omistamise tulemuskirjelduses, kuid 8 ja 6 punkti diferentseerivate kirjelduste puhul seda mõistet ei kasutata. Seega ei saa „nutikuse“ puudumine sõltumata selle (puuduvast) mõistelisest sisustamisest tuua ka teoreetiliselt kaasa 4, vaid maksimaalselt 2 hindepunkti vähendamise võrreldes maksimumiga. 31. Teise väidetava puudusena nimetatud kasutajasõbralikkuse puudumine meiligruppide üksteise alla reastamise tõttu on määratlemata ja põhineb Hankija poolt hindamise käigus lisatud tunnusel, mida riigihanke alusdokumendid ei sisalda. Alusdokumentides puudub info meiligruppide arvu kohta, mida iga kasutaja peab saama hallata, sellest aga sõltub optimaalne disain nende haldamiseks. Hankija väide, et arvestada tuli kahekümne või rohkema meiligrupiga, on uus asjaolu, mille teadmise korral oleks Vaidlustajal olnud võimlaik oma  NOVE - 7/9 - pakkumust väga lihtsalt sellega kohandada. Vaidlustaja lähtus eeldusest, et meiligruppe, mis on praktikas väheneva kasutusega tööriist, ei ole palju ja seetõttu tagab disain ülevaatlikkuse. Teisalt on Vaidlustaja proovitöös olemas meiligruppide otsing, mis võimaldab neid hõlpsasti leida, lükates ümber Hankija väite, et kasutaja ei oska õiget üles leida. 32. Kolmanda väidetava puudusena esile toodud väide, et mobiilivaates paremal küljel olevad nupud on väikeselt kujundatud ja kasutajal võib olla neid raske vajutada, ei ole põhjendatud ega seostu üldse kõnealuse alakriteeriumiga. Esiteks on teksti suurus mobiilivaate menüüs kooskõlas Hankija enda poolt nõutud WCAG 2 juhendi kõige rangema AAA standardi nõuetega, samuti Hankija enda kodulehel kasutatava tekstisuurusega. Vajutamisala suurus on arenduse käigus muudetav ja sellel puudub otsene seos teksti suurusega, st reaalsuses on puudutusala suurem. Teiseks ei puuduta antud etteheide kõnealust alakriteeriumi. Teksti suurus, mis on osa WCAG 2 nõuetest, ja lahenduse sobivus mobiilseadmest kasutamiseks on küll kirjeldatud esimese, aga mitte teise alakriteeriumi sisuna. Esimese alakriteeriumi all Hankija Vaidlustaja pakkumusele kummagi nõude rikkumist ette heitnud ei ole ja põhjendamatu on seda teha ka teise alakriteeriumi all. 33. Seega puuduvad Hankija põhjenduste hulgas sellised, mis kooskõlas alakriteeriumi sisuga annaksid aluse väita, et pakutud disain on lahendatud ja esitatud keskpäraselt ning millest tulenevalt ei oleks pakkumusele tulnud anda 10 või vähemalt 8 väärtuspunkti. 3.4. Alakriteerium „Lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selgus, sisukus, täpsus ja kvaliteet“ 34. Kolmanda alakriteeriumi alusel on hankija omistanud Vaidlustaja pakkumusele 8 väärtuspunkti, mis hindamismaatriksi kirjelduse järgi tähendab, et Pakutud kontseptsiooni kirjeldus on hästi struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud. Esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid, aga ei anna lisandväärtust. Esitatust saab järeldada, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega. Tekib 1 - 2 küsimust või märkust. 35. Hankija etteheidet otsuse põhjendustes on võimalik mõista selliselt, et esitatud dokumentatsioon ei anna lisandväärtust metoodikate ega protsesside kohta. Tegemist on Hankija poolt hindamise käigus lisatud tingimusega, millega Vaidlustajal ei olnud pakkumuse koostamisel võimalik arvestada, ja mis on ka sisult ebamäärane. Arusaamatuks jääb, milles oleks vastav lisandväärtus nendes spetsiifilistes küsimustes pidanud seisnema. 36. Proovitöö dokumentatsiooni kohta on esitatud nõuded RHAD lisa 6 punktis 4 „Vormistus“, mis sisaldab kahte sisulist nõuet ja ühte nõuet failide pakkimise kohta. Kõik need on Vaidlustaja proovitöös esitatud ja, nagu möönab oma põhjendustes ka Hankija, vähemalt tasemel „hästi“. 37. Kui võrrelda antud alakriteeriumi kohta hindamismaatriksis esitatud kirjeldusi 10 ja 8 väärtuspunkti saamiseks, siis kasutab Hankija sisuliselt samu määratlemata õigusmõisteid gradatsioonis: hästi vs selgelt struktureeritud, hästi vs suurepäraselt sõnastatud ja põhjendatud, dokumentatsioon selgitab vs katab, esitatust nähtub selgelt vs saab järeldada jne. Ükskõik millisel nendest alustest pakkumuse hindepunktide vähendamine saaks olla õiguspärane ainult eeldusel, et Hankija on vastava määratlemata õigusmõiste väga selgelt ja põhjendatult piiritlenud. 38. Hankija ei ole oma otsuse põhjendustes seda isegi üritanud, vaid on vähendanud Vaidlustaja proovitöö väärtuspunkte hoopis uue kriteeriumi alusel, mida ei ole alusdokumentidest võimalik välja lugeda – et dokumentatsioon peaks andma lisandväärtust metoodikate ja protsesside kohta. Hindamismaatriks ei anna sellist väärtuspunktide diferentseerimise alust, mis võimaldaks pikema dokumentatsiooni eest anda rohkem punkte.  NOVE - 8/9 - Selliseks eelduseks puudub ka mõistlik alus, kuna alakriteeriumi kohaselt hinnatakse selle alusel dokumentatsiooni kirjelduse selgust, sisukust, täpsust ja kvaliteeti, mitte aga pikkust või mahukust. Kui pakkuja oleks hakanud omal algatusel dokumentatsiooni mahtu suurendama, et luua mingit ette teadmata ja hindamiskriteeriumis nimetamata lisandväärtust metoodikate ja protsesside kohta, oleks see ilmselt negatiivselt mõjutanud nii dokumentatsiooni selgust kui sisukust. 39. Sarnases olukorras on ka VAKO varasemas praktikas asunud seisukohale, et kui hankija heidab pakkumusele ette pakutava teenuse kirjelduse ebapiisavust, tuleb selle alusel pakkuja suhtes negatiivse otsuse tegemiseks selgelt viidata alusdokumentide punktile, millele pakkumus ei vasta.3 Kuna alakriteeriumi kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda nõuet metoodikate ja protsesside kohta lisandväärtuse loomiseks ega sellest tulenevat eelist pakkumuste hindamisel, puudub alus Vaidlustaja pakkumuse proovitöö väärtuspunktide vähendamiseks kolmanda alakriteeriumi alusel. 3.5. Alakriteerium „Spetsiifika mõistmist ja oskust näha seda funktsionaalsust suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus“ 40. Neljanda alakriteeriumi alusel on Vaidlustaja proovitööle omistatud 6 väärtuspunkti, mis hindamismaatriksi kirjelduse kohaselt tähendab, et Pakkuja pakub toimivaid ja juba aastatega end tõestanud lahendusi. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Kogu lahenduse osas tekib 3 - 4 küsimust või märkust. Hankija on põhjendustes välja toonud järgmised väidetavad puudused: lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks. Toodud on ära vaid konkreetsed juhtumid selgitamata, mis nende taga on, miks lahendati need just nii, nagu lahendati; sidusus vaadete vahel puudub; lahenduse optimeerimiseks ei ole välja pakutud ühtegi ideed (näiteks meiligruppide nimistuid oleks saanud grupeerida). Vaidlustaja esitatud etteheidetega ei nõustu. 41. Vaidlustaja pakkumuse proovitöö vastab täielikult RHAD-s Hankija kirjeldatud ootustele. Hankija põhjendustest ei selgu, miks Hankija arvates ei vasta proovitöö antud alakriteeriumi sisule, st ei näita spetsiifika mõistmist, oskust näha funktsionaalsust suures pildis, lahenduste terviklikkust ja optimaalsust. Tegemist on mõistetega, mida Hankija saab hindepunktide vähendamisel rakendada ainult läbi asjakohaste põhjenduste ja definitsioonide, mida aga otsusest ei nähtu. 42. Minimaalselt oleks Hankija pidanud otsuse põhjendustes andma selge ja põhjendatud sisu mõistetele „toimivad ja juba aastatega end tõestanud lahendused“ ning „optimaalsed ja praktilised lahendused“, mis on peamine diferentseeriv faktor hindamismaatriksis 6 ja 8 väärtuspunkti omistamisel. Hankija etteheited, et selgitamata on, miks lahendati konkreetsed juhtumid proovitöös just nii, puudub sidusus vaadete vahel ja lahenduse optimeerimiseks pole välja pakutud ideid, ei määratle proovitööd skaalal, kas see on toimiv ja end tõestanud või optimaalne ja praktiline. Ka ei ole põhjendusest aru saada, milles seisneb n-ö suurema pildi mittenägemine. Hankija ei ole selgitanud, miks ta ei pea lahendust terviklikuks. Vaidlustaja proovitöö kirjelduses on ka vastav lõik, mis selgitab Vaidlustaja arusaama lahenduse kontekstist. Juhtumite valik on esitatud vastavalt RHAD nõudele näidata omaniku, liikme/kasutaja ja taotleja rolle eri vaatest. RHAD-st pole võimalik tuvastada, et eelise proovitöö hindamisel oleks andnud suurem näidete hulk või nt iga kasutaja kõigi rollide juhtumitena kirjeldamine. Hankija etteheide meiligruppide nimekirja esitusviisi kohta kordab teise 3 Näiteks VAKOo 161-22/252658. Antud otsus puudutas küll pakkumuse tagasilükkamise otsust kaalutlusel, et teenuse kirjeldusest ei selgu pakkuja piisav võimekus, kuid seisukoht on ilmselt ülekantav ka madalamate hindepunktide omistamisele pakkumuste hindamisel, kuna tegemist on analoogselt negatiivse otsustusega pakkuja suhtes, milleks peab olema RhAD-s üheselt mõistetav alus.  NOVE - 9/9 - alakriteeriumi juures esitatud etteheidet, ei ole juba seetõttu siinkohal asjakohane ning Vaidlustaja jääb ka sisuliselt eelneva selgituse juurde. 43. Kokkuvõttes ei ole Hankija oma otsuse põhjendustes sisustanud asjakohaselt alakriteeriumi kirjelduses ega hindamismaatriksis konkreetsele punktiarvule vastava tulemuskirjelduse aluseks olevaid määratlemata mõisteid, mistõttu ei ole hindamistulemus põhjendatud ega selgita, mis andis konkreetse alakriteeriumi kontekstis aluse Vaidlustaja pakkumuse hindepunkte vähendada. 44. Vaidlustaja palub vaidlustuse rahuldada. Lisa: Riigilõivu maksekorraldus. Lugupidamisega Veiko Vaske Vandeadvokaat