Seisukoha esitamine õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE) kohta

Riigikantselei Teie: 27.09.2023 nr 2-5/23- 01885 Meie: 20.10.2023 nr 8- 5/23/4323-2 Seisukoha esitamine õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE) kohta Haridus- ja Teadusministeerium, tutvunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE) ning Rahandusministeeriumi esitatud seisukohaga, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte toetada esitatud eelnõu järgmistel põhjustel. 1) Eelnõu punktiga 1 soovitakse muuta õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) reguleerimisala sätet. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale (edaspidi HÕNTE) loetletakse reguleerimisala sättes seaduseelnõus käsitletavad õigusinstituudid või nimetatakse reguleeritav valdkond. Reguleerimisala sättes tuleb konkreetselt loetleda teemad, mis on kavandatud seaduse reguleerimisesemesse. Leiame, et ÕÕS täiendamine eelnõus pakutu kohaselt muudab sätte ebatäpseks, kuna ÕÕS ei reguleeri perekonna loomisega ja selle toetamisega seonduvaid küsimusi. 2) Eelnõu punktiga 2 muudetakse õppelaenu saama õigustatud isikute loetelu, jättes sellest välja Eesti Vabariigis pikaajalise elamisloa alusel viibivad isikud. Eelnõu seletuskirjas ei ole sellist muudatust põhjendatud. Välismaalaste seaduse (edaspidi VäMS) § 230 järgi on pikaajalise elaniku elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Luba antakse isikule, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele, mh on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist (§ 232 lg 1 p 1). Sättega võeti üle nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ, 25. november 2003, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (EÜT L 016, 23.1.2004, p.44). Direktiivist tulenevalt asendati seni kehtinud alaline elamisluba pikaajalise elaniku elamisloaga, et luua Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele liikmesriigi kodanikega võimalikud sarnased tingimused elamiseks ja töötamiseks liikmesriigis. Kehtestatud regulatsioon on sarnane seni kehtinud alalise elamisloa regulatsiooniga ning pikaajalise elaniku staatus on alaline. Viidatud direktiivi art 11 lg 1 punkti b kohaselt tuleb pikaajalisi elanikke kohelda võrdselt kodanikega hariduse ja kutseõppe, sh siseriikliku õiguse kohaselt antavad õppetoetuste, valdkonnas. Seletuskirjas ei ole põhjendatud ega analüüsitud ettepanekukohase piirangu tegemist. 3) Eelnõu punktiga 3 soovitakse sätestada riigi tagatud õppelaenusumma maksimaalmäär seadusega. Kehtivas seaduses on vastav otsus jäetud Vabariigi Valitsuse pädevusse ning kehtestatakse igal aastal hiljemalt 1. juuliks. Vabariigi Valitsuse 29.06.2023. a Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  korraldusega nr 172 kehtestati 2023/2024. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 3000 eurot. Kuna õppelaenu võtmine on pikaajaline finantskohustus, peaks ka riigi tagatud maksimaalmäära tõstmine olema väga kaalutletud otsus. Seletuskirjast ei nähtu, miks soovitakse otsuse tegemisel senisest paindlikkusest loobuda. Lisaks on puudu analüüs ning sellega kaasnev mõjuhinnang riigi rahandusele. 4) Eelnõuga soovitakse muuta õppelaenu tagamise ja tagasimaksmise tingimustega seotud sätteid. 1.08.2022 jõustusid ÕÕS muudatused, millega vähendati nõutud käendajate arvu ühele isikule. Kokkuleppel krediidiasutusega võib alustada õppelaenu tagasimaksmisega 18 kuu möödumisel õpingute lõpetamisest, varem tuli seda teha 12 kuud pärast õpingute lõppu. Muudatuse eesmärk oli anda laenusaajale lisaaega võimalike probleemide lahendamiseks, mis takistavad õppelaenu tagasimaksmist (nt töökoha otsimine, majanduslik või tervislik seisund). Muudatusettepanek eeldab erinevate osapoolte (riik, krediidiasutused, õppurid) huvide ja riskide uut kaalumist ning vastavat mõjuanalüüsi, mida aga eelnõu seletuskirjast ei nähtu. 5) Eelnõu punktiga 8 soovitakse lisada ÕÕS-i sätted õppelaenu kustutamise kohta. Rahandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ei saa praeguses olukorras toetada riigieelarvele pikaajaliste lisakohustuste võtmist. Eelnõus kavandatud muudatus, mis näeb ette õppelaenu kustutamise isikule enne õpinguid või õpingute ajal sündivate laste puhul, võib kaasa tuua õpingute aja olulise pikenemise ning lõpetajate hilisema jõudmise tööjõuturule ja ei pruugi olla sobivaim abinõu õppimise soodustamiseks. Laste sündi ja kasvatamist on kohane toetada läbi selleks otstarbeks mõeldud toetussüsteemi. Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et õppelaenu andmise ja tagastamise põhimõtted vajavad ülevaatamist, toetuste näol on tegemist osaga kõrgharidussüsteemist ning toetusi tuleb analüüsida õppetoetuste ja kõrgharidussüsteemi terviku kontekstis. Vabariigi Valitsuse tööplaanis on 2024. a esimeses pooles õppelaenusüsteemi analüüs ning muudatusettepanekute esitamine, mille raames vaadatakse üle ka õppelaenu suuruse, tagasimaksmise kui võimalikud kustutamise tingimused. 6) Eelnõu seletuskirjas on kajastatud seaduse muudatusi, mida eelnõu ei sisalda (§ 18 lõigete 2 ja 4 muutmine, eelnõu jõustumise aeg 1.01.2023. a). Lisaks on eelnõuga pakutud muudatused läbivalt põhjendamata ja nende mõjud hindamata. HÕNTE kohaselt peab seadus olema mõjus, sealjuures kõiki eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Koopia: Rahandusministeerium Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] 2 (2)