Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 30.09.2023

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 30-sept-2023 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 430 479 688 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 1 925 170 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 7 160 584 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 6 549 290 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 1,81% 1,84% -0,04% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 1,69% 1,73% -0,04% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 2,07% 2,01% 0,06% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 1,58 1,63 -0,05 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 65,87% 283 536 500 100% keskpank 4,61% 19 862 774 krediidiasutus 27,28% 117 447 180 35% 5,48% ettevõte 2,24% 9 633 234 Investeeringud reitingu alusel Aaa 8,97% 38 597 847 Aa1 6,08% 26 177 968 Aa3 24,52% 105 539 322 P-1 55,82% 240 301 776 Eesti Pank 4,61% 19 862 774 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Belgia 18,93% 20% 1,07% 81 499 482 Holland 9,43% 100% 90,57% 40 606 222 Austria 8,07% 20% 11,93% 34 749 118 Credit Agricole London 6,49% 20% 13,51% 27 951 448 CPPIB Capital Inc. 6,05% 20% 13,95% 26 055 337 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 95,39% 410 616 913 hoius 0,00% 0 kontojääk 4,61% 19 862 774 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 430 479 688 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.09.2023 seisuga 30.09.2023 Belgia Eesti Pank 19% Holland 5% 9% P-1 Aaa Austria 9% 8% 56% Aa1 Credit Agricole 6% London muud 7% 51% CPPIB Capital Inc. Aa3 6% 24% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,49% ja normportfellil 1,38% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 145 600 9% 8% 140 500 7% 6% 135 400 5% 4% 130 300 3% 2% 125 200 1% 0% 120 100 -1% -2% 115 0 -3% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 9 kuud 110 105 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil  Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.09.2023. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2023. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. septembri 2023 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 430,5 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 1,9 miljoni euro võrra. 2023. aasta jooksul reservi sissemakseid ei ole tehtud. 2022. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine. Investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2023. aasta III kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (70,5% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse (27,3%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (18,9%), Hollandi (9,4%) ja Austria (8,1%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 95,4% ning kontojääk 4,6%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 69,4% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus Euroala võlakirjade tootlused tõusid III kvartalis olulisel määral. Näiteks Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlus tõusis kvartali jooksul 45 baaspunkti. Finantsturgudel on kuulda võetud keskpankurite hoiatusi, et intressimäärad püsivad kõrgetel tasemetel pikema perioodi jooksul. Reservi 2023. aasta III kvartali tulusus oli 1,81% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 1,84%. Reservi tulusus aasta algusest oli 1 2023. aasta septembri lõpu seisuga 2,07%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,01%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpank (EKP) tõstis 27 juulil ja 14. septembril toimunud nõukogu koosolekutel kolme EKP baasintressimäära mõlemal korral 25 baaspunkti võrra. 20. septembrist 2023 on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 4,50%, laenamise püsivõimaluse intressimäär on 4,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 4,00%. EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. EKP ekspertide septembrikuu euroala makromajanduslikus ettevaates prognoositakse, et keskmine inflatsioon on 2023. aastal 5,6%, 2024. aastal 3,2% ja 2025. aastal 2,1%. 2023. ja 2024. aasta näitajate ülespoole korrigeerimine kajastab valdavalt kõrgemaid energiahindu. EKP nõukogu varasemate baasintressimäära tõstmiste mõju avaldub jätkuvalt. Rahastamistingimused on veelgi karmistunud ja pärsivad üha rohkem nõudlust. Eelnevat arvesse võttes on EKP eksperdid oma majanduskasvu prognoose märkimisväärselt kärpinud. Nende prognooside kohaselt peaks euroala majandus kasvama 2023. aastal 0,7%, 2024. aastal 1,0% ja 2025. aastal 1,5%. USA Föderaalreserv (FED) tõstis 26. juulil toimunud koosolekul baasintressimäära 25 baaspunkti võrra vahemikuni 5,25% kuni 5,50%. FEDi juhi J. Powell’i sõnul ollakse baasintressimäärade tõstmise lõpetamisele lähedal, kuid majanduse taastumise tingimustes peavad laenukulud jääma pikemaks perioodiks kõrgeks. 12. september 2023. 2  Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 19.10.2023 nr 7-4.1/6472-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 30.09.2023 Austatud härra riigisekretär “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 30.09.2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.09.2023.pdf 1 lehel. 2. seletuskiri_aruande_juurde_30.09.2023.pdf 2 lehel. 3. valitsuse_otsuse_eelnõu.docx 1 lehel. Tarmo Ibrus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 17.10.2023 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.09.2023. a. Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.09.2023. a. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär