Välisõhus leviva müra sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamise probleemidest ja regulatsiooni muutmisest

Kliimaminister Kristen Michal [email protected] 18.10.2023 nr 23-10-18 Rahandusminiser Mart Võrklaev [email protected] Välisõhus leviva müra sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamise probleemidest ja regulatsiooni muutmisest Austatud ministrid 1. Eesti Kinnisvarafirmade Liidule (EKFL-ile) teadaolevalt on ministeeriumid välja töötamas atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ja Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) muudatusi, arvestades Õiguskantsleri 21.04.2023 kirjas nr 7-4/230171/2302191 esile toodud regulatsiooni ebaselgust. EKFL soovib anda omapoolse ülevaate sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamise probleemidest ja seisukoha kavandatavatele muudatustele. 2. Olemasolev mitmeti tõlgendatav regulatsioon ja Terviseameti käsitlus teeb põhimõtteliselt võimatuks rajada eluhooneid tiheasutusalade keskustesse (nt Tallinna ja Tartu kesklinn), kui piirkonnas juba on norme ületav müratase, arvestamata et planeeringust huvitatud isikul ei ole müra normtaset võimalik talle kättesaadavate vahenditega saavutada (nt suure liikluskoormusega tänava ääres). Eeltoodu mõjutab aga oluliselt arendatavaid ehitusmahte ja sealt tulenevalt ka kinnisvara hindu. Piiratud pakkumine linna keskustes omakorda soodustab valglinnastumist, mis ei ole kooskõlas Eesti riigi üldiste arengueesmärkidega. Euroopa Liidus on kavandatud, et roheleppe ambitsioonid koostoimes teiste algatustega peaksid 2030. aastaks vähendama 30% võrra transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste osakaalu ning komisjon keskendub müra vähendamisele selle tekkekohas. 3. Olemasolev õiguslik regulatsioon ja Terviseameti praktika jätab aga tähelepanuta, et arendajatel ei ole detailplaneeringu raames võimalik linnalises keskkonnas mõjutada detailplaneeringu alast välja jäävate teede liikluskoormusi, kiiruspiiranguid, raskeliikluse piiranguid vm liiklusmüratasemeid mõjutavaid komponente ega täita konkreetse detailplaneeringu ala sees Eesti Vabariigi või ka Euroopa Liidu eesmärke keskkonnamüra vähendamiseks - see võimalus ja ka kohustus on olemas aga müraallika valdajal, olgu selleks siis linnade puhul kohalik omavalitsus või maanteede puhul Transpordiamet. Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207 10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected] 4. EKFL leiab, et piirväärtusi ületava müra küsimuse lahendamine eeldab koostööd nii kohalike omavalitsuste kui riigi ametkondade vahel, tagamaks nii AÕKS-is kui keskkonnamüradirektiivis (2002/49/EÜ) ette nähtud eesmärkide täitmise keskkonnamüra vähendamisel. Terviseameti poolt detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine olemasoleva müranorme ületavas piirkonnas ei ole aga eesmärgipärane ega ka kooskõlas keskkonnamüradirektiivi eesmärkidega – keelates ehitustegevuse ühel planeeringualal, ei vähendata keskkonnamüra, mida peavad taluma olemasolevates hoonetes juba elavad ja piirkonna tänavatel viibivad inimesed. 5. Soovime kokku kutsuda asjakohaste ministeeriumite, Terviseameti, kohaliku omavalitsuse üksuste ja kinnisvaraarendajate ümarlaua, et arutada müranormide kohaldamisel tekkinud probleeme ja otsida neile lahendusi. EKFL-i põhjalikum ülevaade seaduse kohaldamisel tekkinud probleemidest on esitatud Lisas 1. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Rüütel EKFL tegevdirektor/juhatuse liige Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207 10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected] Lisa 1. PROBLEEMIDE KOKKUVÕTE Välisõhus leviva müra sihtväärtuse regulatsiooni väär kohaldamine 1.1. Õiguskantsler selgitas Teile suunatud 21.04.2023 kirjas nr 7-4/230171/2302191 välisõhus leviva müra sihtväärtuse kohaldamise problemaatikat. Õiguskantsler juhtis tähelepanu välisõhus leviva müra piirväärtuse ja sihtväärtuse mõistete ja nende kohaldamise ebaselgusele, paludes seadusandjal leida võimalus muuta õigusakte nii, et oleks ühemõtteliselt arusaadav, millisel juhul tuleb kohaldada müra piirväärtust ja millisel juhul müra sihtväärtust. 1.2. AÕKS § 56 lõike 2 punkti 2 alusel on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel – see tähendab muuhulgas, et sihtväärtusega alad määrab kohalik omavalitsus üldplaneeringuga (vt ka PlanS § 75 lg 1 p 22). Muudel juhtudel lähtutakse müra piirväärtustest (AÕKS § 56 lg 2 p 1). Määrus nr 71 § 5 lõike 1 alusel on uue planeeringuga ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on müratundlik ala üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. 1.3. PlanS § 75 lõike 1 punkti 22 ja lõike 2 järgi määrab vald või linn üldplaneeringuga müra normtasemete kategooriad, lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilisest vajadusest ja planeeringu eesmärgist. Üldplaneeringus müra normtasemete kategooriate määramisel tuleb lähtuda AÕKS §-s 57 sätestatud mürakategooriatest. Kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut, siis sellise detailplaneeringu menetlusele kohaldatakse samasuguseid nõudeid nagu üldplaneeringule (PlanS § 142). Järelikult, kui üldplaneeringuga saab käsitleda seda, kas konkreetsel alal tuleb kohaldada müra sihtväärtus või piirväärtus, saab seda teha ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 1.4. EKFL leiab, et AÕKS-st ja Määruse nr 71 regulatsioonist ja nende seletuskirjadest1 nähtub selgelt seadusandja tahe piirata müra sihtväärtuste kohaldamist vaid uutele 1 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) seletuskirjas on öeldud: „Paragrahvi 57 kohaselt on müra normtasemed seotud üldplaneeringuga kehtestatavate maakasutuse juhtotstarvetega ning üldplaneeringu raames määratakse kohaliku omavalitsuse territooriumil alade müra kategooriad. Vältimaks detailplaneeringuga tehtavate muudatuste seostamist müra sihtväärtustega, on § 56 lõike 2 punktis 2 vaja asendada sihtväärtuse sättes termini „planeering“ terminiga „üldplaneering“. Sihtväärtust ei rakendata detailplaneeringuga kehtestatavate maa sihtotstarvete kohta ega üldplaneeringu juhtotstarbe muutmisel, vaid sellisel alal kehtib kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga määratud müra normtase.“ Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 seletuskirjas on lisaks selgitatud, et uute planeeritavate aladena ei ole asjakohane käsitada olemasolevate hoonestusalade Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207 10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]  ja veel arendamata aladele (vt ka õiguskantsleri 14.04.2023 kiri nr 7- 4/230171/2302082 Terviseametile)2. Ka Kliimaministeerium on seisukohal (vt nt 22.09.2021 kiri nr 1-17/21/4397-2), et uute planeeritavate aladena (kus AÕKS § 56 lg 2 p 2 järgi tuleb kohaldada sihtväärtust) ei saa käsitleda tiheasustusalal uushoonestuse rajamist, sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. 3 1.5. Terviseamet on paraku eeltoodut oma praktikas eiranud ning asunud detailplaneeringute kohta antavates kooskõlastuskirjades ise müra sihtväärtusega alasid määratlema ehk kohaliku omavalitsuse asemel ise planeerimisalast tegevust korraldama. Nii leiab Terviseamet, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute puhul tuleb rakendada müra sihtväärtusi ning kui müra sihtväärtused ei ole saavutatavad, jätab Terviseamet detailplaneeringulahenduse kooskõlastamata. Terviseamet eirab asjaolusid, et Tallinna linn on tiheasustusala, tiheasustusaladel kehtivad müra piirväärtused ja müra sihtväärtustest kinnipidamise kohustust tiheasustusaladel õigusaktid ette ei näe ehk tiheasutusaladel müra sihtväärtusi ei rakendata.4 EKFL leiab, et kui üldplaneeringut muutev detailplaneering näeb ette müra piirväärtuse kohaldamise ja kui müra piirväärtused on detailplaneeringualal täidetud, puudub Terviseametil õiguslik alus detailplaneeringu lahenduse kooskõlastamata jätmiseks. Müra piirväärtuse kohaldamine olemasoleval müranorme ületaval alal 1.6. Terviseameti praktikas on keeldutud detailplaneeringu kooskõlastamistest planeeringute puhul, kus müraallikas ei ole planeeringuga kavandatav uus hoone, vaid juba olemasolev keskkond, mida uue hoone rajamine ei halvenda. Samuti on antud arvamusi, milles Terviseamet soovitab olukorras, kus müra jääb piirnormide piiresse, mitte planeerida rahva tervist ja heaolu silmas pidades eluruume tee poolsele küljele. Terviseamet on nt selgitanud, et „Liiklusmüra jäämine piirnormidele piiresse ei välista selle häirivat mõju elanikele. Amet täpsustab siinkohal, et hoone heliisolatsiooniga siseruumides müratasemete normide tagamine ei välista elanike soovi ruume akna avamisega ventileerida. Terviseameti praktikast lähtudes toob see endaga kaasa välisõhus leviva kõrgema mürataseme jõudmise tuppa, mis põhjustab inimestele olulist häiringut tema eluruumides.“ 1.7. Terviseameti käsitlus teeb põhimõtteliselt võimatuks rajada eluhooneid nt tiheasutusalade keskustesse (nt Tallinn, Tartu kesklinn), kui piirkonnas juba on norme ületav müratase, arvestamata et planeeringust huvitatud isikul ei ole müra vahele kavandatavaid uusi hoonestusalasid ja üksikkrunte, samuti tiheasustusalal uushoonestuse rajamist (sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral). 2 Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/V%C3%A4lis%C3%B5hus%20leviva%20m%C3%BCra%20 sihtv%C3%A4%C3%A4rtuse%20kohaldamine.pdf 3 Vt https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/mura#mis-on-planeeritav-u 4 Vt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.04.2023 kiri nr 3-2/1015 Rahandusministeeriumile. Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207 10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]  normtaset võimalik talle kättesaadavate vahenditega saavutada (nt suure liikluskoormusega tänava äärde). Euroopa Liidus on kavandatud, et roheleppe ambitsioonid koostoimes teiste algatustega peaksid 2030. aastaks vähendama 30% võrra transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste osakaalu. Kooskõlas keskkonnamüradirektiivi 2017. aasta hindamise tulemustega ja välitingimustes kasutatavate seadmete müra direktiivi 2020. aasta hindamise tulemustega, keskendub komisjon müra vähendamisele selle tekkekohas, eelkõige tagades nõuetekohase müra vähendamise meetmete rakendamise kohapeal. 1.8. AÕKS § 59 järgi peab müraallika valdaja hoolitsema selle eest, et müra tase ei ületaks õigusaktis määratud piirnormi. Terviseametil on õigus teha riiklikku järelevalvet ja kontrollida, kas müra piirnorme järgitakse (AÕKS § 218). AÕKS sätete kohaselt tuleb norme ületavat müra vähendada ning Terviseameti pädevuses on rakendada müra vähendamiseks riikliku järelevalve võimalusi, kui see on vajalik ja põhjendatud. Arvestada tuleb ka, et kuna elamud ei ole müraallikad, siis nende planeeringute kooskõlastamine Terviseametiga ei ole Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ alusel üldse vajalik.5 1.9. Terviseameti poolt detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine olemasoleva müranorme ületavas piirkonnas ei ole aga eesmärgipärane ega ka kooskõlas keskkonnamüradirektiivi eesmärkidega – keelates ehitustegevuse ühel planeeringualal, ei vähendata keskkonnamüra, mida peavad taluma olemasolevate hoonetes juba elavad ja piirkonna tänavatel viibivad inimesed. Eeltoodud ehitustegevuse piiranguga rikutakse kinnistuste omanike omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuna neist mittesõltuvatest asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik planeerida sobilikku hoonet. Isikutel on õigus eeldada, et õigusaktiga kehtestatud nõudeid järgitakse ning tagatud on vähemalt piirnormidele vastavad keskkonnatingimused. Akustiliste nõuete rakendamise asukohtade selgem määratlemine 1.10. EKFL peab põhjendatuks akustiliste nõuete rakendamise asukohtade selgema määratlemise. Tänane fassaadide müratasemetele keskenduv käsitlus jätab tähelepanuta müratasemed, mis mõjuvad inimeste viibimise piirkondades välikeskkonnas - mänguväljakutel, sisehoovides, välijõusaalides jms. Võimalik lahendus on nõuda müra normtasemete täitmist a) hoone siseruumides, ja b) reaalsetes inimeste viibimise piirkondades (mänguväljakud, puhkuseks kasutatavad sisehoovid, välijõusaalid), aga mitte konkreetselt iga hoone fassaadil. Selline 5 Vt Kliimaministeeriumi 23.08.2023 kiri nr 1-17/23/3361-2 ja 05.04.2023 kiri nr 18-1/23/1133-2. Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207 10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]  kontseptsioon tekitaks võimaluse rakendada moodsaid linnaplaneerimise võtteid, muuhulgas hoonete kasutamist müratõketena ning selle kaudu vaiksete alade tekitamise ülejäänud piirkonda. Nimelt võib hoone toimida ka müratõkkena ja niiviisi elukeskkonda hoopis parendada. Hoonete müratõkkena kasutamine on tuntud planeerimisvõte müra vähendamiseks ülejäänud piirkonnas. 1.11. Ka PlanS § 8 sätestab elukeskkonna parendamise põhimõtte, mille järgi peab planeerimisel eesmärgiks seadma senisest parema elukeskkonna saavutamise. Ka õiguskantsler on selgitanud 21.04.2023 kirjas, et „Samas ei tähenda elukeskkonna parendamise põhimõte konkreetset nõuet, vaid eelkõige seda, et tuleb kaaluda kõiki asjaolusid ja leida põhimõttega kooskõlaline lahendus. /---/ Elukeskkonna parendamise põhimõttega kooskõlas võib olla seegi, kui uus hoone pakub lihtsalt paremat kaitset müra eest. Uut hoonet kavandades tuleb müraolukorraga arvestada ja projekteerida selline hoone, mis pakub seal elavatele inimestele piisavat kaitset müra eest. Seega võib elukeskkond paremaks muutuda ka siis, kui mürarikkasse piirkonda püstitatakse uusi elamuid. /---/ Uus hoone võib toimida ka müratõkkena ja niiviisi elukeskkonda parendada.“ Kohaliku omavalitsus peab seega jääma kaalutlusõigus otsustada, milline lahendus on piirkonda sobiv ja milliseid mõju see omab juba olemasolevatele ja planeeritavate hoonete müratasemetele. 1.12. EKFL leiab, et tänane praktika, mis keskendub kavandatavate hoonete fassaadidele mõjuvate müratasemete hindamisele, ei täida nii arendajate, ametkondade, kohalike omavalitsuste ega ka avalikku huvi ja ühist eesmärki - heade akustiliste tingimuste tagamine elukeskkonnas ja inimeste viibimise alade. Terviseameti fookus on paraku uute arenduste keelamine olemasolevatesse mürarikastesse piirkondadesse, aga mitte müra vähendamisega tegelemine. Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207 10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected] Saatja: "Eesti Kinnisvarafirmade Liit" <[email protected]> Saaja: [email protected], "Mart Võrklaev", [email protected], "RAM Info" Teema: Välisõhus leviva müra sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamise probleemidest ja regulatsiooni muutmisest Kuupäev: 2023-10-18 14:42 Lugupeetud ministrid Michal ja Võrklaev! Saadan manuses Eesti kinnisvarafirmade Liidu ettepanekud välisõhus leviva müra sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamise probleemidest ja regulatsiooni muutmisest. Lugupidamisega Tõnis Rüütel Tegevdirektor Eesti Kinnisvarafirmade Liit/ Association of Real Estate Companies of Estonia Kiriku 6, Tallinn Tel/Fax: +372 641 1516 E-mail: <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.ekfl.ee/> www.ekfl.ee Saatja: Eesti Kinnisvarafirmade Liit <[email protected]> Saadetud: 18.10.2023 17:42 Adressaat: <[email protected]>; <=?iso-8859-1?Q?Mart_V=F5rklaev?=>; <[email protected]>; <"RAM Info"> Teema: Välisõhus leviva müra sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamise probleemidest ja regulatsiooni muutmisest Manused: Välisõhus leviva müra sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamise probleemidest ja regulatsiooni muutmisest.asice Lugupeetud ministrid Michal ja Võrklaev! Saadan manuses Eesti kinnisvarafirmade Liidu ettepanekud välisõhus leviva müra sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamise probleemidest ja regulatsiooni muutmisest. Lugupidamisega Tõnis Rüütel Tegevdirektor Eesti Kinnisvarafirmade Liit/ Association of Real Estate Companies of Estonia Kiriku 6, Tallinn Tel/Fax: +372 641 1516 E-mail: [email protected] www.ekfl.ee