Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 146-23/261707 Otsuse kuupäev 24.10.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus AS-i G4S Eesti vaidlustus Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam riigihankes „Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange“ (viitenumber 261707) Menetlusosalised Vaidlustaja, AS G4S Eesti, esindajad vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart, advokaat Crislyn Piirits Hankija, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam, esindaja juhatuse esimees Riivo Tuvike Kolmas isik, Forus Security AS, esindaja vandeadvokaat Arne Ots Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta AS-i G4S Eesti vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista AS-ilt G4S Eesti Forus Security AS-i kasuks välja esindaja kulu 2905 käibemaksuta. 3. AS-i G4S Eesti tasutud riigilõiv ja esindajate kulu jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.03.2023 avaldas Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi Hankija) riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse „Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange“ (viitenumber 261707) kohta hanketeate. 1 Riigihangete seadus Hange koosneb kahest osast:  osa 1- Reisijate lennundusjulgestuse teenus;  osa 2 - Lennujaama käitamise lennundusjulgestuse teenus Mõlemas hanke osas esitasid pakkumuse AS G4S Eesti (edaspidi Vaidlustaja) ja Forus Security AS (edaspidi Kolmas isik) ja Viking Security AS. Hankija on tunnistanud mõlemas hanke osas vastavaks Vaidlustaja, Kolmanda isiku ja Viking Security AS-i pakkumuse. Hanke osas 1 tunnistas Hankija edukaks Vaidlustaja pakkumuse ning hanke osas 2 Kolmanda isiku pakkumuse. Hankijalt saadud informatsiooni kohaselt on hanke osas 1 Hankija ja Vaidlustaja sõlminud hankelepingu (Hankija allkirjastas hankelepingu 20.06.2023 ja Vaidlustaja 28.06.2023). 2. 25.09.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Vaidlustaja vaidlustus. Vaidlustaja taotleb Hankija otsustus hanke osas 2 muuta (so pikendada) Kolmanda isiku jaoks „Riigihanke alusdokument“ (edaspidi RHAD) lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) p-s 6.3. sätestatud tähtaega (14.09.2023) hanke võitja poolt lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmiseks kehtetuks tunnistamist. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 02.10.2023 kirjaga nr 12.2-10/146 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 05.10.2023 ja neile vastamiseks kuni 10.10.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, AS G4S Eesti, põhjendab taotlust järgmiselt. 4.1. Vastavalt TK p-le 6.3. kohustus hanke võitja hiljemalt 14.09.2023 või kirjalikul kokkuleppel Hankijaga muul hilisemal kuupäeval esitama Hankijale nõutud andmed ja dokumendid ehk täitma lepingu sõlmimise eelsed tingimused. RHAD p-i 5.3. ja TK p-i 6.4. kohaselt toob hanke võitja poolt 14.09.2023 tähtajaks lepingu eelsete tingimuste täitmata jätmine kaasa hanke võitja tegevuse käsitlemise lepingu mitteallkirjastamisena ning Hankija kohustuse hinnata sellisel juhul kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti, tunnistades edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim. Vaidlustaja andmetel on Hankija peale 14.09.2023 jätkanud Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist ega ole asunud kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti hindama, kuigi Vaidlustaja hinnangul ei ole Kolmandal isikul ühelgi juhul iseseisvalt lepingu sõlmimise eelseid tingimusi tähtaegselt täitnud ning samuti ei saa vastava tähtaja muutmine (juhul, kui seda on tehtud) olla õiguspärane. Juhul kui Kolmas isik ja Hankija on sõlminud kokkuleppe, millega muudeti (pikendati) andmete ja dokumentide esitamise tähtaega, siis on Hankija otsus tähtaja pikendamise kohta õigusvastane, kuna ka tähtaja pikendamine on lubamatu ning võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus. 2 (15) 4.2. Enne hankelepingu sõlmimist peab aga pakkuja ise tagama oma töötajatele hanke tingimustele vastavuseks vajaliku väljaõppe, so täitma lepingu sõlmimise eelsed tingimused iseseisvalt, mitte Hankija abi ja soosimise tulemusel. Seda kinnitab TK p 6.2., mille kohaselt on hanke võitja kohustatud hiljemalt 01.06.2023 või kirjalikul kokkuleppel Hankijaga muul hilisemal ajal kooskõlastama Hankijaga vähemalt kaks nende töötajatele lennundusjulgestusealast koolitusi läbiviivat Transpordiameti või mõne EL liikmesriigi pädeva asutuse poolt kooskõlastatud julgestusinstruktorit ning esitama Hankijale Transpordiameti poolt kooskõlastatud lennundusjulgestusekoolituse kavad, mille alusel viiakse läbi läbivaatust teostavate töötajate ja muid julgestusmeetmeid kohaldavate isikute koolitusi (vt TK p-id 6.2.1. ja 6.2.2.). Nõue, et instruktorid peavad omama Transpordiameti sertifikaati ning koolituskavad peavad olema Transpordiameti poolt kooskõlastatud, tuleneb seadusest ning on täitmiseks seega kohustuslik (LennS § 465 lg 1 ja 466 lg 1). Ilma vastavaid nõudeid täitmata pole võimalik koolitusi nõuetekohaselt ja õiguspäraselt läbi viia. Eeltoodust järeldub, et edukaks tunnistatud pakkujal on kohustus oma töötajaid lennundusjulgestuse alaselt koolitada Transpordiameti (või muu pädeva asutuse) poolt kooskõlastatud koolituskavade alusel ja Transpordiameti (või muu pädeva asutuse) sertifikaati omava instruktori poolt. Samuti kinnitab koolitamise kohustust ka vajadus esitada Hankijale tõestus selle kohta, et edukal pakkujal on töötajaid, kes vastavad lennundusjulgestustöötajatele kehtestatud nõuetele, mahus, mis on vajalik lennundusjulgestuse teenuse mahu tabelis määratletud positsioonide täitmiseks (vt TK p-id 6.3.1. ja 6.3.2.). See eeldab ligikaudu 70 töötaja olemasolu,2 väljaõpet ja nende tunnustamist Transpordiameti poolt. Hankija on ise ka leidnud, et „kohustus töötajad koolitada on pakkujal“ (vaidlustuse lisa 3). Samas on Hankija asunud pakkuja töötajaid lennundusjulgestuse alaselt koolitama ning on ise seda ka kirjalikult kinnitanud: „AS Tallinna lennujaam alustas AS Forus Security töötajate baaskoolitusega, milline on ette nähtud julgestustöötajatele töökohapõhiste pädevuste saamiseks.“ (vaidlustuse lisa 4) ning „Küll aga saame kinnitada, et hanke II osa võitja pakkuja on kohustuse täitmiseks pöördunud AS Tallinna Lennujaama poole koolitusteenuse saamiseks. AS Tallinna Lennujaam viib julgestustöötajate baaskoolitust (64h) läbi enda koostatud koolituskava alusel, mis on saanud Transpordiameti heakskiidu.“ (vaidlustuse lisa 3). Seega eeltoodu valguses on Hankija asunud ühte pakkujat aitama lepingu sõlmimise eelduseks olevate tingimuste täitmisel. Selline tegevus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2). Kõigi pakkujate pakkumustele ei ole rakendatud samu tingimusi. Vaidlustaja on pidanud ise oma personali koolitamise tingimused täitma, kuid Hankija on asunud ühte pakkumust selgelt eelistama, aidates vastaval pakkujal täita lepingu sõlmimise eelduseks olevaid tingimusi (vt TK p 6.3.) ehk aidates pakkujal olla suuteline esitama kokkulepitud kuupäevaks andmed ja dokumendid. 4.3. TK p 6.3. sätestab lepingu sõlmimisele eelnevate kohustuste täitmiseks kuupäevaliselt kindlaks määratud tähtaja (14.09.2023). Seega kõik pakkujad pidid lähtuma pakkumuse tegemisel nõudest, et andmed ja dokumendid tulebki esitada hiljemalt 14.09.2023. On võimatu tuvastada, kui paljud pakkujad oleksid esitanud pakkumuse, kui nad oleks teadnud, et tegelikult on pakkujal võimalik pikema aja vältel (ja veel enam Hankija abiga) tagada personali vastavus nõuetele ja seega ka vastavad andmed ja dokumendid hankijale esitada pikema aja vältel. Seega on selline Hankija otsus selgelt ühte pakkujat kõigi teiste tegelike ja 2 Hankelepingu projekti lisa 2 osas 2 toodud tabeli kohaselt peab olema teenus tagatud 24h jooksul kokkuvõttes 396 h mahus, arvestades kõiki erinevaid funktsioone ja ülesandeid, mida tuleb täita teenuse osutamiseks. Seega keskmiselt ühe kuu jooksul kulub selleks 11 880h (396h x 30 päeva). Kuna keskmine tööaeg kuus on ligikaudu 170h, siis eeldab selline töömaht keskmiselt 70 töötaja olemasolu (11 880h / 170h = 69,88). 3 (15) potentsiaalsete pakkujatega võrreldes soosiv ning seega vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Kuigi TK p 6.3. näeb grammatiliselt ette võimaluse kuupäeva muuta, saab vastavat tingimust riigihanke läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete valguse tõlgendada üksnes selliselt, et see saab toimuda väga piiratud, erandlikel juhtudel, minimaalses ulatuses ja mis kõige tähtsam – pikendamine saab lähtuda üksnes muust asjaolust, kui asjaolust, et pakkuja ei suuda lepingu sõlmimise eelduseks olevaid tingimusi täita. Käesoleval juhul ei ole teada ühtegi sellist erandlikku, pakkuja enese isikust või tema poolt hanke tingimuste täitmise võimekusest mittelähtuvat asjaolu, mis võimaldaks Hankijal vastavat tähtaega õiguspäraselt pikendada. Hanke võitja nö järele aitamine selliseks õiguspäraseks tingimuseks RHS § 3 p-de 1 ja 2 valguses olla ei saa. 4.4. RHAD p-i 4.7.1.3. kohaselt võib hankija lükata tagasi kõik pakkumused, kui hankelepingut pole sõlmitud hiljemalt 30.09.2023. Seega ei oleks Kolmanda isiku ja Hankija otsus kooskõlas riigihanke alusdokumentidega, kui andmete ja dokumentide esitamise tähtaega pikendatakse pikemaks ajaks kui 30.09.2023, mis kinnitab, et pikendamine saab olla ainult minimaalne ja erandlik. Mistahes muul juhul tähtaja pikendamine ei lähtu võrdse kohtlemise põhimõttest ning toob kaasa selgelt ühe pakkuja eelistamise teistega võrreldes. 4.5. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.5.1. Käimasolevas vaidlustusasjas tuleb lahendada küsimus, kas andmete ja dokumentide esitamise tähtaja pikendamine oli antud juhul õiguspärane. Kui see ei olnud õiguspärane, siis ei ole Kolmas isik esitanud TK p-s 6.3. toodud tähtajaks andmeid ja dokumente, mistõttu oleks Hankija pidanud käsitlema Kolmandat isikut lepingu sõlmimise eelseid tingimusi täitmata jätnud isikuna ja hankelepingu allkirjastamata jätmisena vastavalt TK p-le 6.4. Seega kui vaidlustuskomisjon leiab, et pikendamine ei olnud õiguspärane, tuleb vaidlustus rahuldada. 4.5.2. Hankija ja Kolmas isik tõlgendavad (sisustavad) TK p-i 6.3. ebaõigesti. Tingimus ei võimalda eesmärgipärase ja riigihangete üldpõhimõtetega kooskõlalise tõlgenduse korral pakkuja vajadustest lähtuvalt vastavat tähtaega pikendada. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas seaduse ja riigihanke alusdokumentides sätestatuga. Praegusel juhul ei ole kaalutlusõigust teostatud kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ja riigihanke alusdokumentides sätestatuga. Hankija on pikendanud andmete ja dokumentide esitamise tähtaega ainuüksi lähtuvalt Kolmanda isiku vajadustest (so suutmatusest lepingu sõlmimise eeldusi täita). Kolmas isik palus andmete ja dokumentide esitamise tähtaega pikendada tulenevalt sellest, et ta ei ole suuteline tagama tähtajaks 14.09.2023 oma töötajate vajalikku koolitust, mitte tulenevalt mistahes Hankija poolsetest põhjendustest. Tähtaja pikendamine toimus lähtuvalt Kolmanda isiku vajadustest, mitte Hankija vajadustest. Selline olukord pole kuidagi kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Asjaolu, et nii koolituste läbiviimine kui ka Transpordiameti kinnituste saamine võtab aega, oli teada juba pakkumuste esitamisel ning pakkujad pidid sellega arvestama. 4 (15) Hankija on leidnud, et tal on võimalik põhjendatud kaalutlustel isegi teistkordselt pikendada andmete ja dokumentide esitamise tähtaega. Teised pakkujad ei saanud arvestada sellega, et tähtaega pikendatakse tulenevalt nende suutmatusest andmeid ja dokumente esitada, kuna TK p 6.4. sätestas selgelt andmete ja dokumentide esitamata jätmise tagajärje – pakkuja loetakse hankelepingu mitteallkirjastanuks ja viiakse läbi uus hindamine. Vastava tingimuse õiguspärase tõlgendamise ja kohaldamise korral on eeldatav, et hankeleping sõlmitakse pakkujaga, kes tunnistatakse edukaks õiguspäraselt ja on võimeline täitma muid tingimusi, sh võimeline täitma 14.09.2023 andmete ja dokumentide esitamise kohustust. Selline Hankija tegevus ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Hankija tõlgendus muudab täielikult TK p 6.4. sisutühjaks. 4.5.3. Ebaõige on Kolmanda isiku tõlgendus selle kohta, et töötajate koolitamine Hankija poolt enne hankelepingu sõlmimist on lubatud. Kuigi Kolmas isik tugineb oma seisukohtades TK p-le 1.1.15.3. ning leiab sellele tuginedes, et selle järgi on koolitamine lubatud, on viidatud säte lepingu sõlmimise eelduseks olevate tingimuste täitmise seisukohast asjakohatu, see tõlgendus on vastuolus teiste tingimustega. Kui tõlgendada TK p-i 1.1.15.3. selliselt, et see reguleerib enne hankelepingu sõlmimist koolituste läbiviimist, siis muudab see sisutühjaks ja täiesti tarbetuks p-s 6.2. sätestatud kohustuse, kuna kui enne hankelepingu sõlmimist viib koolituse läbi Hankija enda koolituskavade alusel, siis puuduks igasugune vajadus julgestusinstruktorite ja koolituste kavade kooskõlastamiseks Hankijaga. Samas aga ei sätesta p 6.2. võimalust jätta need kooskõlastused teostamata, kui koolitused viib läbi Hankija. Seega tuleneb lepingu sõlmimise eeldustingimustest pakkuja kohustus tagada iseseisvalt, st ilma Hankija abita, töötajate koolitamine ja koolitamise tulemusena andmete esitamine hankijale. Sellise tõlgenduse õigusust kinnitavad ka Hankija varasemad selgitused. 4.5.4. Pikendamise lubatavuse korral (mis ei saa olla tingitud pakkuja suutmatusest tingimusi täita) saab andmete ja dokumentide esitamise tähtaega pikendada maksimaalselt kuni 30.09.2023, kuna RHAD p-i 4.7.1.3. kohaselt võib Hankija lükata tagasi kõik pakkumused, kui hankelepingut pole sõlmitud hiljemalt 30.09.2023. Kui tähtaega pikendatakse maksimaalselt kuni 30.09.2023, siis on võimalik Vaidlustajal kui konkureerival ja majanduslikult soodsaimal pakkujal jätkuvalt hankeleping sõlmida. Seega kui hankelepingut ei õnnestu sõlmida, siis tekib Hankijal vajadus kõik pakkumused RHAD p-i 4.7.1.3 alusel tagasi lükata. 4.6. Vaidlustaja esitas repliigi. Vaidlustaja on nii vaidlustuses kui ka 05.10.2023 seisukohas seoses Hankija poolt Kolmanda isiku abistamisega selgitanud, et Vaidlustaja õigusi rikkuv ja õigusvastane on Hankija de facto otsus jätkata peale 14.09.2023 Kolmanda isikuga lepingu sõlmimist. Vaidlustajal ei ole ilmselgelt olnud Hankija poolt Kolmanda isiku koolitamise ja abistamise kohta sellist infot nagu vastava suhte osapooltel. See aga ei omagi kõnealuste väidete tähtaegsuse osas tähtsust. Nimelt, RHS § 185 lg 2 kohaselt saab vaidlustuse esitada hankija dokumentide või otsuse peale, mis rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huvisid. Selliseks otsuseks on Hankija de facto otsus jätkata peale 14.09.2023 Kolmanda isikuga lepingu sõlmimist, milline otsus toob ühtlasi kaasa selle, et Hankija ei hinda ülejäänud pakkujate pakkumusi uuesti ega sõlmi hankelepingut majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga (millisel juhul tuleks leping 5 (15) sõlmida Vaidlustajaga). 5. Hankija, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. TK p-i 6.3. kohaselt pidi Kolmas isik Hankijale esitama nõutud andmed ja dokumendid hiljemalt 14.09.2023 või kirjaliku kokkuleppe alusel Hankijaga muul hilisemal kuupäeval. Kolmas isik esitas Hankijale 28.08.2023 taotluse pikendada TK p-s 6.3. toodud tähtaega (14.09.2023) andmete ja dokumentide esitamiseks kuni 01.11.2023 (vastuse lisa 1). Hankija analüüsis Kolmanda isiku esitatud taotlust ning jõudis seisukohale, et tähtaega ei ole võimalik pikendada kuni 01.11.2023, kuid Hankija saab pikendada tähtaega kuni 16.10.2023 (vastuse lisa 2). TK p-s 6.3. toodud tähtaja pikendamine on tehtud kooskõlas riigihanke alusdokumentidega. 5.2. Riigihanke alusdokumentides ei ole reguleeritud, millisel juhul TK p-s 6.3. toodud tähtaega on võimalik kokkuleppel Hankijaga pikendada, vaid tegemist on Hankija kaalutlusõigusega. Kui Vaidlustaja leidis, et riigihanke alusdokumendid ei ole kooskõlas RHS-ga oli Vaidlustajal võimalus teha Hankijale selles osas muudatusettepanekuid, esitada täpsustavaid küsimusi või riigihanke alusdokumente vaidlustada, kuid Vaidlustaja ühtegi neist võimalustest ei kasutanud.´ 5.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et tähtaja pikendamisel on tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega, kuna võimalus taotleda TK p-s 6.3 toodud tähtaja pikendamist oli teada kõigile hankest huvitatud isikutele ja võimalus tähtaega pikendada oli kõigil pakkujatel, sh ka Vaidlustajal, kui ta oleks osutunud edukaks pakkujaks. Seda võimalust on Kolmas isik ka kasutanud. 5.4. TK p 6.2. sätestab, millistele tingimustele peavad koolitajad vastama, kuid see ei sätesta, et pakkuja peab ise töötajate koolitamisega tegelema. TK p 6.2. sätestab, et pakkuja peab tagama töötajate koolitamise aga viidatud punktist ei tulene keeldu koolitusteenust sisse tellida, kas siis Hankijalt või kolmandalt isikult, kes vastab koolitamise eelduseks olevatele tingimustele. Seega on Kolmanda isiku tegevus kooskõlas TK p-ga 6.2. ka juhul, kui ta tellib töötajate koolitusteenuse sisse, kas mõnelt kolmandalt isikult või Hankijalt. Soovi korral võib töötajate koolitusteenust Hankijalt tellida ka Vaidlustaja. 5.5. Vale on ka Vaidlustaja tõlgendus, et Hankija on oma 25.08.2023 edastatud vastuskirjas öelnud, et kohustus töötajaid koolitada on pakkujal, st Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik ei või koolitusteenust sisse tellida. Hankija selgitas viidatud vastuskirjas, et kohustus töötajaid koolitada on pakkujal ehk jätkuvalt kehtib TK p 6.2., mille kohaselt peab pakkuja tagama töötajate koolitamise kooskõlas tehnilise kirjeldusega. Hanke eseme ja muude hanketingimuste määratlemisel peab Hankija silmas pidama, et ei seaks hankeeset silmas pidades põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi või et tingimused oleks ilma mõistliku põhjenduseta piiravad. Vaidlustaja tõlgenduse kohaselt, et koolitust ei või tellida, võib olla tegu piirava tingimusega. 6 (15) Hankija otsus hakata osutama lennundusjulgestuse alast koolitusteenust on 12.12.2022 tehtud äriline otsus. Hankija toonitab, et tegemist on kuupäevaga, mis on palju varasem, kui vaidluse all olev hange välja kuulutati. Vastavat koolitust pakutakse kõigile soovijatele. 5.6. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 5.6.1. Vaidlustaja on soovinud vaidlustuskomisjoni eksitada, kuna ei ole oma vastuses viidanud, et hanke alusdokumentides oli ette nähtud, et kokkuleppel Hankijaga võib andmed esitada ka hilisemal kuupäeval. Hankija kinnitab, et vastavad kokkulepped on tehtud. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et tähtaja pikendamisel on tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega, kuna võimalus taotleda TK p-s 6.3. toodud tähtaja pikendamist oli teada kõigile hankest huvitatud isikutele ja võimalus tähtaega pikendada oli kõigil pakkujatel, sh ka Vaidlustajal, kui ta oleks osutunud edukaks pakkujaks. 5.6.2. Antud hankes hinnati pakkumusi osade kaupa, st kui Hankija peaks pakkumusi uuesti hindama, siis osas 2 on pakkumuste uuel hindamisel majanduslikult soodsaim pakkumus Viking Security AS-i esitatud pakkumus, mitte aga Vaidlustaja pakkumus. 5.6.3. Hankija lähtub oma tegevuses riigihanke alusdokumentidest, sh TK-s toodust ning Hankija eesmärgiks on teenuse osutamisega tähtaegselt alustamine see tähendab, et 01.12.2023 peab teenuse osutamine algama. 5.6.4. Hankija otsus hakata osutama lennundusjulgestuse alast koolitusteenust on äriline otsus, mille eesmärk ei ole võimalikult suure täiendava tulu teenimine, vaid antud valdkonnas võrdse kohtlemise tagamine. 6. Kolmas isik, Forus Security AS, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. TK p-i 6.3. kohaselt on hanke osas 2 võitjal (Kolmandal isikul) õigus märgitud andmed ja dokumendid esitada ka hilisemaks kuupäevaks kui 14.09.2023, eeldusel, et tellija on kirjalikult tähtaega pikendanud. Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga. Kolmas isik esitas Hankijale taotluse TK p-s 6.3. märgitud tähtaja pikendamiseks. 13.09.2023 vastuses pikendas Hankija tähtaega, määrates uueks tähtajaks 16.10.2023. Järelikult, TK p-i 6.3. ning Hankija 13.09.2023 otsuse kohaselt on Kolmandal isikul õigus esitada kõik TK p-s 6.3. märgitud andmed ja dokumendid hiljemalt 16.10.2023. Eelnevat arvesse võttes on ainetu Vaidlustaja etteheide seoses asjaoluga, et Kolmas isik ei esitanud TK p-s 6.3. märgitud kõiki andmeid ja dokumente hiljemalt 14.09.2023. 6.2. Hankijal on õigus andmete ja dokumentide esitamiseks ka hilisem tähtaeg. Riigihanke alusdokumentidesse on sisse kirjutatud Hankija õigus tähtaega pikendada ning sellest Hankija õigusest olid pakkumuste esitamisel kõik pakkujad seetõttu teadlikud. 6.3. TK p 6.3. ei kitsenda kuidagi Hankija kaalutlusõigust, sh ei näinud ette, mis põhjustel võib Hankija tähtaega pikendada. Hankijal on TK p-i 6.3. kohaselt tähtaja pikendamise õigus ükskõik millistel kaalutlustel ja põhjustel, sh võib hankija tähtaega pikendada ka näiteks põhjusel, et hanke võitja vajab lisaaega töötajate koolitamiseks. Selline, Hankijale vastava kaalutlusõiguse andev tingimus, oli teada kõigile pakkujatele, sh Vaidlustajale, kes seda ei 7 (15) vaidlustanud (RHS § 189 lg 2). Vaidlustaja ei saa seega ka nüüd seada kahtluse alla selle tingimuse põhjendatust. 6.4. Asjakohane ei ole Vaidlustaja viide RHAD p-le 4.7.1.3., mille kohaselt võib Hankija lükata tagasi kõik pakkumused, kui hankelepingut ei ole sõlmitud hiljemalt 30.09.2023. Viidatud punktist ei tulene, et Hankija ei või TK p-s 6.3. sätestatud tähtaega pikendada hilisemaks kui 30.09.2023. RHAD p 4.7.1.3. ei seondu TK p-ga 6.3, sh ei reguleeri kuidagi selles punktis sätestatud tähtaega ega selle pikendamist. Mitte ükski riigihanke alusdokumentide punkt ei piira Hankija õigusi TK p-s 6.3. sätestatud tähtaja pikendamisel (sh ei näe ette kõige hilisemat pikendatud tähtaega). Ainus piirang tuleneb sellest, et hanke võitja peab olema valmis teenust osutama alates 01.12.2023 (hankelepingu projekti p 6.1.), mida ka Hankija peab järelikult TK p-s 6.3. sätestatud tähtaja pikendamisel silmas pidama. RHAD p 4.7.1.3. annab Hankijale õiguse, aga ei pane Hankijale kohustust kõik pakkumused tagasi lükata, kui hankelepingut ei sõlmita hiljemalt 30.09.2023. Kui Hankija leiab, et ka tähtaja pikendamisel hilisemaks kui näiteks 30.09.2023 on hanke võitjal võimalik hakata teenust osutama alates 01.12.2023, on Hankijal õigus ise otsustada, millise kuupäevani tähtaega pikendada. Eelnevat ei muuda asjaolu, et kui Hankija pikendab TK p-s 6.3. sätestatud tähtaega hilisemaks kui 30.09.2023, ei pruugi Vaidlustaja hinnangul teised pakkujad olla enam suutelised hankelepingut sõlmima. Isegi kui see oleks nii, saabuks sama tagajärg ka siis, kui Hankija ei pikendaks tähtaega ja/või pikendaks tähtaega üksnes kuni 30.09.2023. Ka sellisel juhul, kui hanke võitja jätaks tähtaegselt nõutud andmed ja dokumendid esitamata ja hankija kuulutaks edukaks teise pakkuja (RHAD p 5.3./TK p 6.4.), ei oleks kõigil teistel pakkujatel, v.a võib- olla Vaidlustajal, kes peavad täitma hankelepingu sõlmimise eeldused (TK p-d 6.1.-6.3.), sh oma töötajaid eelnevalt koolitama, võimalik enam neid eeldusi täita, sest selleks ei jääks piisavalt aega. Järelikult, riigihanke alusdokumentidesse oli juba sisse kirjutatud see, et kui peaks juhtuma, et hanke võitjaga ei õnnestu hankelepingut sõlmida, tekib Hankijal vajadus kõik pakkumused RHAD p 4.7.1.3. alusel tagasi lükata, sest kõik teised pakkujad vajavad täiendavat aega hankelepingu sõlmimist ette valmistada. 6.5. TK p-s 6.3. sätestatud Hankija õigus tähtaega pikendada on põhjendatud, sh oluline ausa konkurentsi tagamiseks. Vaidlustaja on seni aastaid pakkunud Hankijale Tallinna Lennujaamas julgestusteenust. Vaidlustaja töötajad on seetõttu ka koolitatud ning eelduslikult vastavad kõigile nõuetele. See on ka põhjus, miks Vaidlustaja – erinevalt kõigist teistest pakkujatest – ei pidanud täitma hankelepingu sõlmimise eelseid nõudeid (vt TK p 6.1.). Ka vaidlustuses on Vaidlustaja seetõttu rõhutanud oma võimekust vajadusel kohe hankelepingust tulenevaid kohustusi täita. Et ka konkurentidel, so teistel pakkujatel oleks võimalik hankel (edukalt) osaleda ja teenuse osutamist ei põlistataks Vaidlustajale, oligi oluline, et hanketingimused näeksid ette teatava ajaperioodi, mille jooksul on teistel pakkujatel (kui nad osutuvad edukaks) võimalus oma töötajaid koolitada ja tagada nende vastavus kõigile nõuetele, sh ka Hankija õiguse vajadusel seda tähtaega pikendada. Ilma selleta ei oleks ükski teine pakkuja peale Vaidlustaja saanud hankel osaleda, eriti kuna Vaidlustajal oli niikuinii teiste pakkujatega võrreldes märkimisväärne eelis hankel osalemisel. Sellised hanketingimused lõid praegu võimaluse konkureerivate pakkumuste esitamiseks. See, et Vaidlustaja püüab vaidlustada Hankija õigust anda teistele (nö väljast tulevatele) pakkujatele lisaaega, ei ole seega mitte üksnes vastuolus hanketingimustega (kus Hankija selline õigus on 8 (15) selgelt kirjas), vaid näitab ka, et Vaidlustaja püüab teha kõik mis võimalik, et oma senist sisuliselt monopoolset seisundit Tallinna Lennujaama julgestusteenuse osutamisel veelgi pikendada. 6.6. Pärast seda, kui Kolmanda isiku pakkumus oli osutunud hanke osas 2 edukaks, võttis Kolmas isik pakkumisi erinevatelt vastava koolitusteenuse pakkujatelt (nii välismaalt kui ka Eestist). Kolmas isik küsis pakkumist ka Hankijalt, kes seda teenust samuti (tasu eest) pakub. Pakkumisi omavahel võrreldes leidis Kolmas isik, et kõige mõistlikum on osta see koolitusteenus Hankijalt, mh sest sellisel juhul on tagatud koolitusteenuse kvaliteet ning töötajate vastavus kõigile hanketingimuste (Hankija) nõuetele. Vaidlustaja väidab, et Hankija ei või Kolmandale isikule sellist koolitusteenust osutada, ning käsitleb seda lubamatu abistamisena. See etteheide on põhjendamatu. Hankija ei koolita Kolmanda isiku töötajaid tasuta, vaid tegemist on teenusega, mida Kolmas isik ostab Hankijalt. Kui Kolmas isik ei ostaks seda teenust Hankijalt, peaks Kolmas isik seda teenust ostma kelleltki teiselt. Vaidlustuse lisas 2 esitatud hankemenetluse aegsest teabevahetusest nähtuvad ka Hankija selgitused seoses tema poolt pakutava koolitusteenusega, sh Hankija koolitusteenuse hinnakiri. Ainuüksi seetõttu, et tegemist on Hankija poolt pakutava tasulise teenusega, mida Kolmas isik Hankijalt ostab, ei saa olla tegemist mingisuguse lubamatu Hankijapoolse abistamisega. Kõigil pakkujatel, sh Vaidlustajal, on soovi korral võimalik Hankijalt seda koolitusteenust osta. Väited pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest ei ole seega põhjendatud. Hankija enda poolt pakutava koolitusteenuse vastu tunti huvi ka juba hankemenetluse aegses teabevahetuses Hankija ja pakkujate vahel ning Hankija jagas kõigile pakkujatele ka vastavaid selgitusi (vt teabevahetuse dokumentatsioonis küsimus ja vastus ID numbriga 735728;3 vaidlustuse lisa 2). 6.7. Arusaamatu on väide, nagu peaks pakkuja „ise tagama“, et tema töötajad oleksid nõuetekohaselt koolitatud, ning etteheide, et „G4S on pidanud ise oma personali koolitamise tingimused täitma“. Vaidlustaja eelduslikult ei proovi väita, nagu peaks pakkuja ise olema võimeline oma töötajaid koolitama. Sellist nõuet hanketingimustest ei tulene, sh ei tulene seda viidatud TK p-st 6.2. Sellist nõuet ei saakski olla, sest vastavat koolitusteenust saavad osutada ainult selleks vastavat pädevust ja luba omavad isikud. Hanke võitjal on küll kohustus (ise) tagada, et töötajad oleksid nõuetekohaselt koolitatud, kuid hanke võitjal on lubatud see koolitusteenus sisse osta, eeldusel, et koolitusteenus vastab TK p 6.2. alapunktides märgitud tingimustele, sh et Hankija on sellele oma kooskõlastuse andnud. Vaidlus puudub, et Hankija enda poolt pakutav koolitusteenus vastab nendele tingimustele.. See nähtub ka vaidlustuse lisas 3 esitatud Hankija kirjast, kus Hankija on seda kinnitanud. 6.8. Ebaõige on väide, nagu võiks pakkuja osta Hankijalt koolitusteenust pärast hankelepingu sõlmimist, aga mitte enne. Sellel väitel puudub õiguslik alus ja ka sisuline põhjendus. Sellist piirangut hanketingimustest ei tulene. Vastupidi, TK p 1.1.15.3. kohaselt on edukas pakkuja kohustatud tagama muu hulgas järgmist: „Töötajate esma– ja täiendkoolitustele suunamine Tellija või Tellijaga kirjalikul kokkuleppel Täitja poolt korraldatavatele töökohaspetsiifilistele julgestuskoolitustele“. Hanketingimused nägid seega ette hanke võitja valikuõiguse – kas 3 Kättesaadav riigihangete registris. 9 (15) tellida koolitusteenust (Hankija kooskõlastusel) kolmandalt isikult või tellida seda Hankijalt ning seda ka juba enne hankelepingu sõlmimist. Väitel puudub sisuline põhjendus, sest puudub mõistlik õigustus, miks Hankija ei võiks sellist teenust (tasu eest) hanke võitjale enne hankelepingu sõlmimist osutada, kui see võimalus on tagatud kõigile soovijatele. Kui lähtuda ebaõigest käsitlusest, siis tähendaks see, et kõigil teistel pakkujatel va Vaidlustajal (kes hankelepingu sõlmimise eeldusi täitma ei pea) oleks olnud oluliselt keerulisem hankel osaleda ja hankelepingu sõlmimise eeldusi täita, sest välistatud oleks olnud koolitusteenuse ostmine ühelt võimalikult pakkujalt (Hankijalt). Vaidlustaja püüab vähendada teiste pakkujate võimalusi tagada, et ka nende töötajad oleksid nõuetekohaselt koolitatud, teades, et ilma vastava koolituse läbimiseta ei saa teised pakkujad hankelepingut sõlmida. 6.9. Kolmas isik esitas repliigi. 6.9.1. Kolmas isik nõustub vaidlustuskomisjoni 02.10.2023 kirjas märgituga, et arvestades Hankija poolt TK p-s 6.3. sätestatud tähtaja pikendamist, tuleb käesolevas asjas eelkõige hinnata Vaidlustaja väidet, nagu ei oleks tähtaja pikendamine olnud õiguspärane. Vaidlustaja on oma vaidlustuses aga tuginenud ka asjaolule, nagu ei oleks Hankija tegevus olnud õiguspärane ka seetõttu, et Kolmas isik ostis Hankijalt töötajate koolitusteenust. 05.10.2023 seisukohas on Vaidlustaja taas väitnud, et isegi kui tähtaja pikendamine oli õiguspärane, on Hankija tegevus olnud siiski väidetavalt õigusvastane, sest „juba ainuüksi otsus jätkata hankelepingu sõlmimist Forusega on õigusvastane tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest, kuna hankija viib läbi Foruse töötajate koolitusi ja abistab seega Forust lubamatult“. Vaidlustaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et 29.08.2023 oli lepingulistel esindajatel telefonikõne Vaidlustajaga teemal „kohtusse pöördumine ja tegevused seonduvalt Tallinna Lennujaam koolitustega Forusele“.4 Menetluskulude nimekiri kinnitab seega, et Vaidlustaja oli hiljemalt 29.08.2023 teadlik, et Hankija osutab Kolmandale isikule töötajate koolitusteenust. Kui Vaidlustaja leidis, et see asjaolu kahjustab tema õigusi ning soovis seda Hankija tegevust vaidlustada, oleks pidanud järgima RHS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Vaidlustaja ei ole seda teinud. Kui Vaidlustajale oli hiljemalt 29.08.2023 teada, et Kolmas isik ostab töötajate koolitusteenust Hankijalt, oleks Vaidlustaja pidanud sellekohase vaidlustuse esitama hiljemalt 09.09.2023. 6.9.2. Ebaõige on Vaidlustaja väide, nagu ei saaks Hankija TK p-s 6.3. sätestatud tähtaega pikendada lähtuvalt Kolmanda isiku vajadustest ning nagu saaks tähtaja pikendamine olla tingitud üksnes lähtuvalt Hankija vajadustest.5 Isegi kui jätta kõrvale kõnealuse punkti sõnastus, mis seda väidet mingil moel ei toeta, ei ole väide ka loogiline. Vaidlustaja ei ole põhjendanud, mis asjaoludel saaks TK p-s 6.3 sätestatud tähtaja pikendamine olla vajalik lähtuvalt Hankija vajadustest. Sellist põhjust ei saagi olla, sest viidatud punkt sätestab kohustused edukale pakkujale, kes peab täitma lepingu sõlmimise eelsed nõuded. TK p-s 6.3 sätestatud tähtaja pikendamise võimalus saigi seetõttu olla ettenähtud üksnes selleks, kui edukas pakkuja vajab lisaaega ja Hankija peab seda põhjendatuks. 4 Vt G4S-i 05.10.2023 menetluskulude nimekirja lk 2. 5 Vt G4S-i 05.10.2023 seisukoha p 2.5.1.1. 10 (15) 6.9.3. Ebaõige on Vaidlustaja väide, nagu muudaks TK p-s 6.3. sätestatud tähtaja pikendamine sisutuks TK p-i 6.4., sest „hankija tõlgendusest lähtudes ei tekigi täiendava hindamise ja uue pakkuja edukaks tunnistamise aluseid“.6 TK p 6.4 näeb selgelt ette, millal peab Hankija läbi viima täiendava hindamise, ning see on juhul, kui edukas pakkuja ei täida lepingu sõlmimise eelseid tingimusi etteantud tähtajaks, so kas 14.09.2023 või Hankija poolt pikendatud tähtajaks. Täiendava hindamise läbiviimise alused on TK p-s 6.4. seega selgelt kirjas ning see, et neid asjaolusid praegu ei esine, ei anna alust väita, et see punkt oleks „sisutühi“. Sellised tingimused, sh et täiendava hindamise läbiviimist ei toimu, kui Hankija on tähtaega pikendanud, olid teada kõigile pakkujatele, sh Vaidlustajale, kes neid ei vaidlustanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustuse esitamise õigus Hankija on märkinud, et hanke osas 2 on pakkumuste uuel hindamisel majanduslikult soodsaim pakkumus Viking Security AS-i esitatud pakkumus, mitte aga AS-i G4S Eesti pakkumus. Seega on vaidlusaluseks küsimuseks ka see, kas Vaidlustajal on antud juhul vaidlustuse esitamise õigus. 7.1. Riigihanke vaidlustusmenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest. RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Seega hankija otsuste peale vaidlustuse esitamiseks peab iga konkreetse taotluse osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav hankija otsus peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi. Vaidlustuskomisjon ei pea kontrollima hankija otsuse seaduslikkust ja jätab vaidlustuse läbi vaatamata, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi (Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-65-11 (p-d 16 ja 17) märkinud, et [---] vaidlustuskomisjonil tuleb omaalgatuslikult kontrollida, kas vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus ja [---] kas vaidlustatav hankija tegevus sai rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi). 7.2. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega tulenevalt RHS § 185 lg-st 1 on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele, mis tähendab seda, et vaidlustajal peab olema võimalus sõlmida hankijaga hankeleping. Kui vaidlustajal selline võimalus vaidlustuse esitamisel puudub, tuleb vaidlustus jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu. Seega vaidlustatud Hankija otsustus hanke osas 2 muuta (so pikendada) Kolmanda isiku jaoks „Riigihanke alusdokument“ lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3. sätestatud tähtaega (14.09.2023) hanke võitja poolt lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmiseks saaks rikkuda 6 Vt G4S-i 05.10.2023 seisukoha p 2.5.1.3. 2/2 11 (15) Vaidlustaja õigusi üksnes juhul, kui vaidlustuse rahuldamisel oleks Vaidlustajal võimalik jõuda hanke osas 2 hankelepingu sõlmimiseni Hankijaga. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb jaatada Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigust, sest on võimalus, et Vaidlustajaga sõlmitakse hanke osas 2 hankeleping - kui vaidlustuse esitamise õiguse osas on kahtlusi, siis tuleb vaidlustus sisuliselt läbi vaadata. 7.3. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kohaselt tuli pakkujatel esitada pakkumuse maksumus lisa vormil II. Kogumaksumust koosnes:  tööjõukulu kokku (30 päeva);  muude otsekulud (kuu maksumus);  üldhalduskulud (kuu maksumus). „Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse“ kohaselt on hanke osas 2 pakkumusi hinnatud järgmiselt:  Forus Security AS - 100 punkti (219 890 eurot);  Viking Security AS - 99,18 punkti (221 701 eurot);  AS G4S Eesti - 94,09 punkti (233 708,36 eurot). „Riigihanke alusdokument“ (edaspidi RHAD) p-i 4.8.3. kohaselt kui kõik pakkujad või osad pakkujad esitavad pakkumuse mõlemale osale (st nad peavad esitama ka kombineeritud maksumuse vastavalt punktile 4.5.3), siis hankija lähtub õigusest liita hankelepingud vastavalt alusdokumendi punktile 1.4. Sellisel juhul hindab hankija pakkumusi vastavalt punktides 4.8.4 ja 4.8.5 toodule. RHAD p 4.8.4. kohaselt Hankija summeerib osa 1 madalaima maksumuse ja osa 2 madalaima maksumuse ning võrdleb saadud summeeritud maksumust madalaima kombineeritud maksumusega. Summeerimist pole Hankija käesoleval juhul kasutanud. Seega ei saa asuda seisukohale, et Hankija peab (olukorras, kus Vaidlustajaga on hankeleping hanke osas 1 sõlmitud) asuma rakendama RHAD p-te 4.8.4. ja 4.8.5. 7.4. Vaidlustusmenetluses menetlusosaliste esitatud selgitustest järeldub, et ainult Vaidlustaja ei vaja tähtaega RHAD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) p-is 6.3. sätestatud tingimuste täitmiseks. Lähtudes sellest, et teenust tuleb hakata osutama alates 01.12.2023, võib vaidlustuskomisjoni hinnangul tekkida olukord, kus ka Viking Security AS ei ole suuteline alles jäänud lühikese aja jooksul täitama TK p-i 6.3. ja Vaidlustajal võib olla võimalus sõlmida hankeleping hanke osas 2. 8. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsustus pikendada Kolmanda isiku jaoks TK p-s 6.3. ette nähtud täheaega on vaidlustatav RHS § 185 lg 2 p-i 8 alusel: muu RHS-i alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. Vaidlustatavad on kõik hankija otsused, mis väidetavalt rikuvad riigihankeõigust ning seda sõltumata sellest, milline on asjaomase otsuse iseloom või sisu. Antud juhul on selge, et Hankija otsustus pikendada Kolmanda isiku jaoks tähtaega kuulub riigihankeõiguse kohaldamisalasse ja sellel on õiguslikud tagajärjed. 12 (15) 9. 10.05.2023 on Hankija teavitanud pakkujaid otsusest tunnistada hanke osas 2 edukaks Forus Security AS-i pakkumus. TK p-i 6.3. kohaselt Hanke võitja on kohustatud hiljemalt 14.09.2023 või kirjalikul kokkuleppel Tellijaga muul hilisemal kuupäeval esitama Tellijale: 6.3.1. Ettevõtte poolt allkirjastatud kirjaliku tõestuse, lennundusjulgestus nõudeid täitma hakkavate töötajate vastavusele, lennundusjulgestustöötajatele kehtestatud nõuetele. 6.3.2. Minimaalselt töötajate hulk, mis on vajalik lennundusjulgestuse teenuse mahu tabelis määratletud positsioonide täitmiseks. 6.3.3. Eelpoolnimetatud kirjalikus tõestustes tuleb ära tuua teenust teostama hakkavate töötajate nimed koos isikukoodidega ning Transpordiameti poolse tunnustamisega, et töötaja on tunnustatud kui lennundusjulgestuse töötaja. 6.3.4. Eelpoolnimetatud kirjalike tõestuste lisadena tuleb iga töötaja poolse tööle asumise kinnitusega alates 01.12.2023. 6.3.5. Töötajate nimekirjades toimuvad muudatused tuleb esitada Tellijale 5 tööpäeva jooksul. TK p-i 6.4. kohaselt Kui hanke võitja ei täida eeltoodud lepingu sõlmimise eelseid tingimusi etteantud kuupäevadeks, käsitleb Tellija seda pakkujapoolse lepingu mitteallkirjastamisena ja hindab kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim (RHS § 119 lg 1, lg 2) 6.4.1. Seejuures on Tellijal õigus edukalt pakkujalt nõuda kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses, mis Tellijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste ulatuses, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest. Seega pani TK p 6.3. edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale kohustused ja TK p 6.4. nägi ette õigusliku tagajärje selleks, kui kohustused jäävad täitmata. 9.1. 28.08.2023 kirjaga nr. 3-15/12 on Kolmas isik pöördunud Hankija poole ja palunud pikendada TK p-s 6.3. ette nähtud tähtaega kuni 01.11.2023. 13.09.2023 andis Hankija Kolmandale isikule teada, et pikendab tähtaega kuni 16.10.2023. Vaidlustaja on selle tähtaja pikendamise vaidlustanud ja leiab, et tähtaja pikendamise on lubamatu ning vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega: 1) TK p 6.3. ei võimalda eesmärgipärase ja riigihangete üldpõhimõtetega kooskõlalise tõlgenduse korral pakkuja vajadustest lähtuvalt vastavat tähtaega pikendada, pikendamine saab lähtuda üksnes muust asjaolust, kui asjaolust, et pakkuja ei suuda lepingu sõlmimise eelduseks olevaid tingimusi täita; 2) käesoleval juhul ei ole teada ühtegi erandlikku, pakkuja enese isikust või tema poolt hanke tingimuste täitmise võimekusest mittelähtuvat asjaolu, mis võimaldaks Hankijal vastavat tähtaega õiguspäraselt pikendada; 3) pakkuja pidi ise tagama oma töötajatele vajaliku väljaõppe, so täitma lepingu sõlmimise eelsed tingimused iseseisvalt, mitte Hankija abi ja soosimise tulemusel (TK p 6.2.). Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu. 9.2. Kõigile ettevõtjatele, kes olid huvitatud pakkumuse esitamisest, oli teada, et: 13 (15)  1) sõlmitava hankelepingu täitmiseks on vaja töötajaid, kes on läbinud vastava väljaõppe, vastavad nõuetele ja on Transpordiameti poolt tunnustatud; 2) väljaõppe läbinud, nõuetele vastavad ja tunnustatud töötajad tuli Hankijale teatavaks teha hiljemalt 14.09.2023 või kirjalikul kokkuleppel Hankijaga muul hilisemal kuupäeval; 3) väljaõppe läbinud, nõuetele vastavad ja tunnustatud töötajad peavad olema valmis asuma täitma hankelepingut alates 01.12.2023. TK p 6.3. on sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, pikendamise võimalus oli teada. Ettevõtja sai TK p-ist 6.3. välja lugeda, et tal on aega töötajaid välja õpetada ja kui ta ei jõua seda teha kuni 14.09.2023, siis on võimalus taotleda pikendamist. Kõik pakkujad on selles osas võrdses olukorras. See, et Vaidlustajal pole vajadust töötajaid välja õpetada ja taotleda TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaja pikendamist, ei tähenda pakkujate ebavõrdset kohtlemist - Vaidlustaja ei ole seonduvalt töötajate väljaõppega samas olukorras teiste pakkujatega. Seega pakkuja, kellel välja õpetatud töötajad puudusid, pidi arvestama tähtajaga 14.09.2023 ja/või võimalusega, et Hankija seda tähtaega pikendab. Vaidlustusmenetluses antud selgitustest tuleneb, et tähtaja andmine ja selle pikendamise võimalus on riigihanke alusdokumentides sätestatud seetõttu, et võimalus pakkumust esitada ja teenust Hankijale osutada oleks lisaks Vaidlustajale, kes Hankijale praegu seda teenust osutab, ka ettevõtjatel, kes Hankijale teenust siiani ei osuta ja kellel vastavad töötajad seetõttu puuduvad ning vajalik on väljaõppe aeg. 9.3. Vaidlustaja arvates saab TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaega pikendada tulenevalt muudest asjaoludest, mitte pakkuja vajadustest, aga Vaidlustaja pole täpsustanud seda, mis muud asjaolud võimaldavad tähtaega pikendada. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, sest see pole vastavuses TK p-i 6.3. sõnastusega. Tähtaeg 14.09.2023 ja selle pikendamise võimalus on just mõeldud pakkuja jaoks, kelle pakkumus on edukaks tunnistatud ja kes vajab aega töötajate välja õpetamiseks ning Transpordiameti poolseks tunnustamiseks. Hankija, saades taotluse TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaja pikendamiseks, peab eelkõige silmas pidama, et teenuse osutamine peab algama 01.12.2023, samuti ka seda, kas pakkuja tegevus töötajate väljaõppe korraldamisel on olnud vajalikult määral aktiivne. Oma 28.08.2023 kirjas nr. 3-15/12 on Kolmas isik andnud Hankijale ülevaate töötajate väljaõppe seisust ja Hankijal oli tähtaja pikendamise taotlust lahendades võimalus seda arvesse võtta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tähtaja pikendamine ei eeldanud mingeid erandlikke põhjusi. 9.4. Vaidlustuskomisjonil puudub mistahes alus asuda seisukohale, et Hankija on vastuolus õigusaktidega või selle riigihanke alusdokumentidega pikendanud Kolmanda isik taotluse alusel TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaega kuni 16.10.2023. RHAD p-i 4.7.1.3. kohaselt Hankija võib lükata tagasi kõik pakkumused ka peale otsuse tegemist eduka pakkuja kohta, kui hankelepingut ei ole Hankija otsuste vaidlustamise tõttu sõlmitud 30 päeva jooksul arvates Hankija poolt otsuse vastuvõtmisest eduka pakkuja kohta või muu Hankija otsuse või otsuste vaidlustamise korral hiljemalt 30.september 2023 aastal (muuhulgas, kui toimub või jätkub vaidlustusmenetlus Riigihangete Vaidlustuskomisjonis või kohtus), et tagada lennujaama käitamine. Pakkujad aktsepteerivad pakkumuse esitamisel, et 14 (15) nimetatud kriteerium on objektiivne ja mittediskrimineeriv alus kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta RHS § 49 lg 1 p 2 mõttes. Pakkujad aktsepteerivad pakkumuse esitamisel tagasivõtmatult, et ülekaalukas avalik huvi (võimalus opereerida Tallinna lennujaama ja tagada lennuliiklus reisijatele) kaalub üles mistahes pakkuja huvi võimaliku esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks, mis võiks välistada või piirata Hankija poolt kõigi pakkumuste tagasilükkamist eduka pakkuja kohta käesolevates hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija RHAD p-st 4.7.1.3. tulenev õigus lükata hanke osas 2 kõik pakkumused tagasi, ei tähenda, et Hankija ei oleks saanud 13.09.2023 pikendada Kolmanda isiku taotluse alusel TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaeg kuni 16.10.2023. 9.5. Mitte ühestki Vaidlustaja viidatud kohtulahendist ei ole võimalik järeldada, et Hankija ei oleks tohtinud Kolmanda isiku töötajatele väljaõpet teha. Seda keeldu ei tulene ka TK p-ist 1.1.15.3., mille kohaselt Täitja kohustub tagama: Töötajate esma– ja täiendkoolitustele suunamine Tellija või Tellijaga kirjalikul kokkuleppel Täitja poolt korraldatavatele töökohaspetsiifilistele julgestuskoolitustele ega ka vaidlustuse lisas 3 toodud Hankija kirjast, kus Hankija kinnitab, et hanke II osa võitja pakkuja on kohustuse täitmiseks pöördunud AS Tallinna Lennujaama poole koolitusteenuse saamiseks. Pakkuja vastutab selle eest, et töötajad saaksid nõutava väljaõppe. See aga ei tähenda, et pakkuja peab seda väljaõpet ise läbi viima ega tohi seda tellida Hankijalt. Hankija ei osuta Kolmandale isikule sellist teenust, mida teised pakkujad poleks saanud Hankijalt tellida. 9.6. Eeltoodu alusel jääb vaidlustus rahuldamata. 10.Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel vaidlustuse rahuldamata jätmisega, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 10.1. RHS § 198 lg 3 alusel jäävad Vaidlustaja kulud (tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepinguliste esindajate kulud) tema enda kanda. 10.2. Hankija pole kulude välja mõistmist taotlenud. 10.3. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks - 2905 eurot käibemaksuta, 12,6 tunni õigusabi osutamise eest (3,7 tundi tunnitasu 280 eurot käibemaksuta, 8,9 tundi tunnitasuga 210 eurot käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon peab seda kulu vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab Vaidlustajalt Kolmanda isiku kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 15 (15)