3. isiku vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 263446 23.10.2023 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihankel nr 265009 esitatud Osaühingu LOREX-GRUPP vaidlustusele Vaidlustaja: OSAÜHING LOREX-GRUPP Registrikood 10568121 Kaabli 5-2, 13516 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels Advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10116 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood 77001613 Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn Kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Meistri 14, 13517 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Kolmanda isiku 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. taotlused: 2. Mõista Trinidad Wiseman OÜ menetluskulud välja Osaühingult LOREX-GRUPP. 3. Mitte avaldada vaidlustajale ega mistahes kolmandatele isikutele Trinidad Wiseman OÜ ärisaladusega kaitstud ja menetlusdokumendis ärisaladusena markeeritud teavet. Edastada vaidlustajale üksnes menetlusdokumendi Lisas 1 esitatud kolmanda isiku seisukoha kärbitud ärisaladuseta versioon. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihanget nr 263446 „Veebipõhise iseteeninduskeskkonna arendus“ (riigihange). 1.2. Hankija tunnistas 05.10.2023 otsusega (edaspidi otsus) edukaks Trinidad Wiseman OÜ (kolmas isik) pakkumuse. Osaühingu LOREX-GRUPP (vaidlustaja) pakkumus sai pakkumuste hindamisel kolmandast isikust vähem hindepunkte ning osutus riigihankel teiseks. Vaidlustaja on kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse Riigihangete vaidlustuskomisjonis (vako) 16.10.2023 vaidlustusega vaidlustanud, kuna leiab, et hankija on tema pakkumust valesti hinnanud ja oleks pidanud hoopis vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistama. 1.3. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja mõista kolmanda isiku vako menetluses kantud kulud välja vaidlustajalt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUED 2.1. Hankija otsus on õiguspärane, vaidlustaja pakkumuse hindamine on toimunud arusaadavalt, läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kooskõlas RHAD-ga 2.1.1. Riigihanke alusdokumendi (RHAD) Lisas 5 sätestatud hindamismetoodika kohaselt annab hankija pakkumustele kvaliteedipunkte (maksimaalne kvaliteedipunktide arv 40) vastavalt proovitöö täiuslikkuse kriteeriumile. Kolmanda isiku pakkumus on kvaliteedikriteeriumi alusel saanud maksimaalsed 40 punkti, mille õigsust vaidlustaja kahtluse alla ei sea. Vaidlustaja vaidlustab hankija poolt tema pakkumusele omistatud kvaliteedipunktide arvu 30. Vaidlustaja leiab, et tema pakkumus oleks pidanud saama kolme alamkriteeriumi eest rohkem punkte, sh on hankija otsust ebapiisavalt põhjendanud. Kolmas isik vaidlustajaga ei nõustu – hankija põhjendused on igati õiged ja arusaadavad. Kolmas isik juhib tähelepanu, et hankijal on asjakohase vako- ja kohtupraktika kohaselt võimalik oma põhjendusi reeglina vako- ja kohtumenetluses täpsustada, kuid kolmandale isikule näivad hankija põhjendused RHAD-s kehtestatud üksikasjaliku hindamismaatriksi kontekstis ka täpsustuseta arusaadavad (vt ka RKHK 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 21). Alljärgnevalt 2(8)  käsitleb kolmas isik vaidlustaja etteheiteid hankija otsusele kolme hindamiskriteeriumi lõikes. - (1) Stiiliraamatu, WCAG 2 ja mobiilsest seadmest kasutamiseks sobivuse alakriteerium 2.1.2. Esimese alamkriteeriumi all hindab hankija RIT stiiliraamatu ja WCAG 2 nõuete arvestamist ja mobiilsest seadmest kasutamiseks sobivust. Hindamismaatriksi kirjelduste järgi kuulub antud alamkriteeriumi raames hindamisele ka disainilahenduse kvaliteet, disainikeele modernsus ja lahenduse ligipääsetavus. Vaidlustaja leiab kokkuvõtvalt, et hankija on asjaomase alamkriteeriumi lõikes andnud õigustamatult vähe punkte. Vaidlustuse põhiargument on siinkohal, et vaidlustaja ei saanudki proovitöös pakkuda maksimaalselt hea disainikeelega, ligipääsetavat ja mobiilis kasutamiseks maksimaalset sobivat lahendust, kuna leiab, et ta oli proovitöö koostamisel seotud ja piiratud RIT stiiliraamatus viidatud kolme (erkrohelise, musta ja valge 1 ) tunnusvärviga. Vaidlustaja soovib saada täiuslikule disainilahendusele vastavaid maksimaalseid hindepunkte lahenduse eest, mille puhul ta vaidlustusest nähtuvalt kogunisti ise möönab, et kasutajal võiks olla visuaalselt kergem teha otsuseid. Vaidlustaja leiab aga, et hankija ei oleks tohtinud disainikeele puudusele tuginedes proovitöö hindepunkte kärpida, kuna vaidlustaja ei saanudki täiuslikku disainikeelt RIT stiiliraamatu piirangute tõttu pakkuda. 2.1.3. Oluline on tähele panna, et vaidlustaja ei vaidle iseenesest vastu hankija seisukohale, et vaidlustaja proovitöö värvikasutus ei võimalda kasutajal piisavalt hästi teha valikuid. Seega hankija märkus on iseenesest õige ja alakriteeriumi tähenduses ka asjakohane, kuna alakriteeriumis hinnatakse disainikeelt, ligipääsetavust ja sobilikkust mobiilist kasutamiseks. 2.1.4. Küll aga ei nõustu kolmas isik, et RHAD-st tuleneks kuidagiviisi hankija juhis digitaalse kasutajaliidese puhul rangelt piirduda RIT stiiliraamatu lk-l 61 nimetatud kolme 2 tunnusvärviga ning tunnusvärvide kombineerimine mistahes teiste värvidega (sh teatud juhtumiteks sekundaarse värvivaliku või laiendatud värvitoonide valiku pakkumine) on keelatud. 2.1.5. RHAD Lisas 6 on p-s 3.2.16. on ilma igasuguse juhiseta tehtud viide RIT stiiliraamatule sõnastuses „RIT CVI“ ja esitatud vastav link. RHAD ei reguleeri täpsemalt, kuidas peab pakkuja stiiliraamatut kasutama, mh ei piira pakkujat lisaks stiiliraamatu tunnusvärvidele muude värvivalikute kasutamisel. 2.1.6. Kolmas isik selgitab, et nii RHAD Lisas 6 kui RIT stiiliraamatu enda faili jaluses on läbivalt kasutatud terminit „CVI“. Vastava eriala asjatundjatele on üldteada, et CVI („Corporate Visual Identity“, teiste sõnadega ka „design guide“ või „brand style, guide“) sisu ja eesmärk üldtunnustatud disainipraktikas on määratleda eelkõige füüsilise väljundiga disainitoodete omadusi (trükitooted nagu: presentatsioonid, kruusid, visiitkaardid, pastakad, plakatid jne). CVI ei reguleeri juba olemuslikult digitaalsete väljundite (veebikeskkonnad, tarkvaraprogrammid, äpid) tulemit, sest viimased eeldavad ainuüksi ligipääsetavuse nõuetest lähtuvalt pandlikumaid valikuid. Need reguleeritakse tavapäraselt instrumendiga „UI component library“ või „UI Kit“, mis on lihtsustatult CVI digisuunaline edasiarendus. Ka RIT stiiliraamatust (kui CVI-st) järeldub selle suunatus eelkõige trükigraafikale (vt lk 56 – kruusid, slaidid, visiitkaardid, plakatid; lk 57 – märkmepaberid; lk 62 ja 63 - infograafika). Riigihankes on hankija otsuse vaidlustanud ka ADM Interactive OÜ, kes oma vaidlustuses 1 Kõrvalmärkusena: tunnusvärvide hulgas nimetab RIT stiiliraamat lisaks rohelisele, mustale ja valgele ka neljandat – halli – värvi, kuid see asjaolu pole määrav. 2 Sama. 3(8)  (edastatud kolmandale isikule ja hankijale vako vaidlustuse teatega nr 12.2-10/158, menetleja vako liige Ulvi Reimets) samuti kinnitab (vt nimetatud vaidlustuse p 25), et „stiiliraamatus pole digitaalsete tööde loomise kohta etteantud juhiseid“. Seega turuosaliste vahel on eelduslikult üksmeel, et CVI kui eelkõige trükiväljundile suunatud juhis ja sedapuhku ka RIT stiiliraamat ei ole ette nähtud otseste piirangute seadmiseks digitaalse väljundi loomisel. 2.1.7. Värvi- ja toonivalikute rakendamine veebidisainis aitab teenuse kasutamisel eristada erinevate valikute ja käskluste vahel ning võimaldab nende grupeerimist vastavalt prioriteetsusele, muutes veebikeskkonna, tarkvara või äpi intuitiivseks ja kasutajasõbralikuks. Hankija ei ole RHAD-s (sh Lisades 5 ega 6) keelanud proovitöös kasutada lisaks stiiliraamatu tunnusvärvidele sekundaarseid värvivalikuid või laiendada värvitoonide valikut digitaalsete väljundite loomisel. Sellist keeldu ei ole sätestatud ka RIT stiiliraamatus ning, nagu eespool selgitatud, see ei tulene stiiliraamatu kui CVI eesmärgist ega olemusest. 2.1.8. Antud seisukohta kinnitab hindamismaatriksi vastava alamkriteeriumi tulemuse „10 punkti - Suurepärane“ kirjeldus: „Pakutud disain on suurepäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeel on modernne, arvestab RITi stiiliraamatut ja ligipääsetavuse aspekte, täiendavaid küsimusi ei ole.“ Hankija on niisiis RHAD-s lubanud alamkriteeriumi maksimumpunktid anda stiiliraamatut „arvestavale“ 3 lahendusele (mis ühteaegu on ka disaini lahendanud suurepäraselt). NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! 2.1.9. […] ÄRISALADUS LÕPEB 2.1.10. Seega stiiliraamatuga arvestav lahendus on võimalik üles ehitada ka selliselt, et kasutaja leiab otsuste tegemisel oma valikud hõlpsasti üles. 2.1.11. Ekslik on vaidlustaja järeldus (vaidlustuse p 13) RIT stiiliraamatus graafikute värvide juures (lk 63) avaldatud märkusest „Mitte segada graafikute värvipaletti monokroomse värvipaletiga“. Kui lugeda viidatud märkust kontekstipõhiselt, on ilmne, et stiiliraamatu lk- del 62 ja 63 käsitletakse infograafika värve; lk 62 sätestab „monokroomsed infograafika värvid“ ja lk 63 „graafikute värvid“, st sisuliselt reguleeritakse värvivalikuid tulp- ja sektordiagrammide ning erinevate graafikute disainimisel RIT’i presentatsioonides. Tõepoolest, infograafika disainimisel on keelatud lk 62 värvivalikut kombineerida lk 63 värvivalikuga, kuid see iseenesest ei käsitle piiranguid tunnusvärvide kasutamisel ning on laiemalt digitaalse kasutajaliidese loomise seisukohalt asjakohatu, v.a. kui seejuures esitletakse infograafikat. Seega vaidlustaja on RHAD-d ja RIT stiiliraamatut lugenud pealiskaudselt ja asunud ennast ise proovitöö koostamisel asjatult piirama. Seetõttu on vaidlustaja esitanud proovitöö, mille disainikeel jätab soovida ja hankija on sellele õigesti tähelepanu juhtinud. Läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning igati piisava ja arusaadava põhjendusega on hankija omistanud vaidlustaja pakkumusele antud alamkriteeriumi juures 8 hindepunkti, sest hankijal tekkis vastavalt hindamismaatriksis sätestatule 1-2 asjakohast küsimust või märkust, seega maksimumpunkte (10 p) ei saanud vaidlustaja pakkumusele antud alamkriteeriumi juures anda. 3 Vt EKI seletus: arvestama ehk arvesse võtma; https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=arvestama&F=M. 4(8)  2.1.12. Selguse huvides, ka juhul kui peaks jaatama vaidlustaja käsitlust RIT stiiliraamatu piirangutest ja justkui imperatiivsest iseloomust arendatava veebikeskkonna värvikasutuse reguleerimisel, oli stiiliraamatu tunnusvärvidega piirdumine vaidlustaja valik ja risk. Isegi kui hankija oleks kehtestanud sellise reegli, et maksimumpunkte saab alakriteeriumi lõikes vaid kitsalt stiiliraamatus antud tunnusvärve kasutava lahenduse eest ja sekundaarse värvivaliku pakkumisel võetakse punkte maha, siis vaidlustaja pidi mõistma, et samas alamkriteeriumis hindab hankija ka disainikeele kvaliteeti, ligipääsetavust ja WCAG 2 nõudeid. Vaidlustaja pidi sel juhul mõistma, et tema käsitlus eeldab teatavat konkurentsi sama alamkriteeriumi koosseisus hinnatavate näitajate vahel. Seekaudu pidi vaidlustaja arvestama, et kui ta lähtub kitsalt stiiliraamatu tunnusvärvidest, võib ta punkte kaotada disainikeele kvaliteedi arvelt, ja vastupidi. Juhul, kui vaidlustaja tõepoolest pidas ennast stiiliraamatu tunnusvärvidega rangelt seotuks, pidi ta RHAD-st aru saama, et maksimumpunktide saamine võib osutuda antud alamkriteeriumi puhul problemaatiliseks. Hoolika pakkujana oleks vaidlustaja sel juhul pidanud vähimal määral pöörduma hankija poole selgituse nõudes või RHAD vastava alamkriteeriumi osas vaidlustama. Kuna vaidlustaja seda ei teinud, ei saa ta hankijale enam „puudulikult koostatud RHAD-d“ (vt vaidlustuse p 14) ette heita. Kolmas isik rõhutab siiski, et RHAD on mh antud alamkriteeriumi osas mõistlik, vaidlustaja on selle sisust aga valesti aru saanud ning vaidlustaja etteheited nii alamkriteeriumi sisule kui selle rakendamisele on ainetud. 2.1.13. Eriti üllatav on aga vaidlustaja etteheide hankijale, et „kui hankija soovis, et proovitöös kasutatakse ulatuslikult erinevaid värve, oleks ta pidanud nii kirjutama. Selle asemel nõudis hankija enda stiiliraamatu kasutamist, milles ei kasutata ulatuslikult erinevaid värve, vaid kasutatakse musta ja rohelist värvi.“ Hankija on pakkujatelt soovinud loovtööd. Hankija seisukohalt ei ole seega asjakohane kirjutada pakkujatele ette loovtöö tulemust ning piirata või juhendada pakkujaid loovtöö koostamisel ülemäära palju, kirjutada ette, kas soovitakse „ulatuslikult erinevate värvide kasutamist“ või soovitakse värvide kasutamist „mitteulatuslikult“. Hankija ei ole RHAD-s määranud, et pakkujad tohivad kasutada ainult stiiliraamatu tunnusvärve. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud RHAD juhiste detailsust ega küsinud hankijalt täpsustusi. Seega vaidlustaja ei ole järginud oma hoolsuskohustust ja RHAD kritiseerimine tagantjärele ei ole enam asjakohane. - (3) Lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selguse, sisukuse, täpsuse ja kvaliteedi kriteerium 2.1.14. Vaidlustaja vaidlustab tema proovitööle hindamismaatriksi 3. alamkriteeriumi raames 8 hindepunkti andmise ning leiab, et hankijal tulnuks lahenduse dokumenteerimise ja kirjeldamise eest vaidlustaja pakkumusele anda maksimaalsed 10 punkti. Kolmas isik ei nõustu. 2.1.15. Peaasjalikult heidab vaidlustaja hankijale ette hindamistulemuse põhjendamist. Vaidlustajale ei ole arusaadav, miks temalt on 2 hindepunkti maha võetud vaadete kirjelduste üldise esitamise eest ning mida peab hankija silmas metoodikate ja protsesside osas lisandväärtuse puudumise all. Kolmandale isikule on hankija arutluskäik arusaadav. 2.1.16. Hindamismaatriksi kirjeldustest vastava alamkriteeriumi kohta on võimalik aru saada, et hankija hindab proovitöö dokumenteerimisel ja kirjeldamisel lisandväärtuse loomist (10 punkti asemel annab hankija 8 punkti, kui dokumentatsioon ei anna lisandväärtust). RHAD Lisa 6 p 1 kohaselt tuleb proovitöös esitada nii disainivaated kui kontseptsiooni ja lahenduse kirjeldus (vt ka Lisa 6 p 4). Proovitöö dokumentatsiooni puhul tunnustab 5(8)  hankija maksimaalsete hindepunktidega ainult lisandväärtust sisaldavat dokumentatsiooni. Lisandväärtuse olemasolu või puudumist pole hankija RHAD-s defineerinud, pakkujad pole selle kohta ka selgitusi küsinud. Seega pidi vaidlustaja leppima, et hankija võib asuda hindamiskriteeriumi kaalutlusõiguse alusel sisustama hindamise käigus. Hankija on tuvastanud nn negatiivse faktina vaidlustaja proovitöö dokumentatsioonis protsesside ja metoodikate kohta lisandväärtuse puudumise. Vaidlustaja ei ole aga vaidlustuses esile toonud, milline on tema dokumentatsioonis pakutud/kirjeldatud lisandväärtus, mille alusel oleks hankija saanud vaidlustaja pakkumusele maksimaalsed hindepunktid anda. Kolmandale isikule on arusaadav, et dokumentatsioonis kajastatav arenduse lisandväärtus saabki seisneda arenduses rakendatavates metoodikates ja protsessides (disaini visuaalset poolt hinnatakse teise alamkriteeriumide raames), mille kaudu saab hankija kvalitatiivselt väärtuslikuma toote ja mida tuleb maksimumpunktide saamiseks dokumentatsioonis kirjeldada. Kui pakkkuja pole seda oma dokumentatsioonis suutnud välja tuua, pole hankijal vastavat lisandväärtust ka võimalik tuvastada ja pakkumusele madalamate hindepunktide omistamine on kehtiva hindamismaatriksi alusel õigustatud. 2.1.17. Hindamismaatriksi kirjeldustest on näha, et dokumentatsiooni kriteeriumi kaudu hindab hankija pakkuja võimekust tulevikus koostada kvaliteetne dokumentatsioon hangitavale tarkvarale (nt 10 p: „Esitatust nähtub selgelt, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega.“). Tarkvaraarenduses on tavapärane, et tarkvara dokumentatsioon ja kirjeldused koostataksegi protsesside ja metoodikate kohta. Hankijale ei ole seega ette heidetav, et lisandväärtuse olemasolu või puudumist on hankija hinnanud justnimelt protsesside ja metoodikate lisandväärtuse osas. Siiski pole vaidlustaja väitnud, et tema pakkumuse dokumentatsioon sisaldas asjakohast lisandväärtust mujal. 2.1.18. Samuti nähtub hindamismetoodikast, et hankija hindab kirjelduse täpsust ja sisukust. Vaidlustaja pakkumust hinnates leidis hankija, et vaidlustaja disainivaated on esitatud „üldiselt“. Kolmas isik järeldab, et vaidlustaja disainivaated oleksid võinud olla esitletud täpsemalt ja sisukamalt, et vastata hinnangule „suurepärane“ (10p), kuid et nad olid kirjeldatud „üldiselt“, vastasid nad hinnangule „hea“ (8p – „esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid“). Ainuüksi seetõttu on pakkumusele alakriteeriumi lõikes omistatud hindepunktide arv õige, sest ei pakkumus ei vasta 10 punkti kirjeldusele „Dokumentatsioon selgitab suurepäraselt pakutavat lahendust“. Hankijal ei olnud muud õiguspärast valikut, kui kärpida alamkriteeriumi hindepunkte 8-ni. - (4) Spetsiifika mõistmise, suure pildi, terviklikkuse ja optimaalsuse kriteerium 2.1.19. Vaidlustaja vaidlustab tema pakkumusele alamkriteeriumi raames 10 p asemel 6 punkti omistamise. Kolmas isik ei ole vaidlustusega nõus. Hankija on teinud vaidlustaja pakkumuse hindamisel antud alakriteeriumi lõikes 4 asjakohast etteheidet, mis õigustavad hindamismaatriksi alusel 6 punkti andmist. 2.1.20. Hankija teeb pakkumuse suhtes 4 märkust (kuigi piisab 3-st): (1) lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks; (2) ära on toodud vaid konkreetsed juhtumid selgitamata, mis nende taga on, miks lahendati need just nii, nagu lahendati; 6(8)  (3) sidusus vaadete vahel puudub; (4) lahenduse optimeerimiseks ei ole välja pakutud ühtegi ideed (näiteks meiligruppide nimistuid oleks saanud grupeerida). 2.1.21. Seejuures on p-s (1) esitatud märkust võimalik vaadelda kas eraldiseisva märkusena, mida hankijal on menetluses võimalik täpsustada, või p-des (2) ja (3) esitatud märkuste üldnimetajana. Selle kohta saab selgitusi anda hankija. Sõltumata eeltoodust on nii 3 kui 4 märkuse esinemisel olnud õige vaidlustaja pakkumusele omistada antud alamkriteeriumi raames 6 punkti. 2.1.22. Vaidlustaja ei vaidlusta hankija märkusi nr (1), (2) ja (3) ehk lahenduse terviklikkuse aspektides tehtud kriitikat. Küll aga ei nõustu vaidlustaja, et temale on tehtud etteheiteid (märkus nr (4)) lahenduse optimaalsuse kohta. Alamkriteeriumis 10 p saamiseks peab pakkumuses „selgelt“ nähtuma, et „pakkuja pakub optimaalseid ja nutikaid lahendusi ning toob oma kogemusega selge lisaväärtuse“. 2.1.23. Vaidlustaja arvab, et tema proovitöös pakutav optimaalne ja nutikas, lisaväärtust pakkuv lahendus seisneb selles, et (a) vaidlustaja on proovitöös teinud „ettepaneku prototüübi optimeerimiseks“ ja (b) tema lahendus näeb ette meiligruppide grupeerimise vastavalt sellele, kas kasutaja on meiligrupi omanik või liige. Kasutajat, kes pole kumbki (omanik ega liige), see grupeerimise võimalus ei puuduta. Kolmanda isiku hinnangul seab vaidlustaja oma pakkumuse kvaliteedile ebamõistlikult madala lävendi. 2.1.24. Esiteks, vaidlustaja lahendust ei tee nutikaks, optimaalseks ja lisandväärtust pakkuvaks asjaolu, et vaidlustaja viitab proovitöös „prototüübi optimeerimise“ vajadusele/võimalusele. Prototüüp on pakutava lahenduse saavutamiseks kasutatav instrument, mitte lahendus iseeneses. Prototüübi kui tööriista optimeerimise ettepaneku tegemine pakkumuses (mida iganes selle all on silmas peetud) ei tähenda, et vaidlustaja oleks pakkunud kõrgeid hindepunkte (10 või 8) väärivat optimaalset tarkvaralahendust. Samuti oleks vaidlustaja oma proovitöös esitatud prototüübi pidanud optimeerima pakkumuste esitamise tähtajaks; proovitöö osaks oleva prototüübi muutmine tähendaks pakkumuse muutmist, mis on pärast pakkumuste esitamise tähtaega keelatud. 2.1.25. Teiseks, vaidlustaja väide, et tema lahendus võimaldab meiligruppe eristada liikme ja omaniku vaates, ei taga lahenduse optimaalsust ega lükka ümber hankija märkust meiligruppide „nimistute“ grupeerimata jätmise kohta. Hankija on teinud märkuse, et meiligruppide „nimistuid“ oleks saanud grupeerida ja see oleks taganud optimaalsema lahenduse. See pole sama, mis meiligruppide eristamine liikme ja omaniku vaates. Meiligruppide eristamine liikme ja omaniku vaates on hõlmatud Lisas 6 esitatud proovitöö miinimumtingimustega (vt p 3.1. rollid ja p 3.2. kasutuslood), tegemist ei ole vaidlustaja loovtöös väljapakutud tarkvara optimeerimisele suunatud ettepanekuga, vaid sisuliselt RHAD miinimumnõuete täitmisega. Sellise lahenduse arvelt alamkriteeriumi „suurepärasele“ või „heale“ hinnangule vastavate hindepunktide kauplemine näib kolmandale isikule küüniline. Samuti on ilmne, et hankija ei ole meiligruppide „nimistute“ all silmas pidanud rollijaotust omaniku ja liikme vahel, vaid silmas on peetud meiligruppide kategoriseerimist vastavalt sisule viisil, mis hõlbustaks kasutajal suures infovoos navigeerimist. Vaidlustaja ei ole ümber lükanud hankija asjakohaseid märkusi. NB! ÄRISALADUS – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE 2.1.26. […] 7(8)  ÄRISALADUS LÕPPEB 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas asjas Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja. 3.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.3. Menetlusdokumendis tehtud dokumendiviited. Kolmas isik on menetlusdokumendis teinud viited (a) tema poolt Riigihankel esitatud proovitööle (vt p 2.1.9. ja 2.1.25.) ja (b) Riigihankel esitatud teisele ADM Interactive OÜ vaidlustusele (vt p 2.1.6.). Kolmas isik eeldab, et vakole on need dokumendid kättesaadavad. Juhul, kui vakole ei ole need dokumendid kättesaadavad, palub kolmas isik sellest teavitada. Sellisel juhul esitab kolmas isik nimetatud dokumendid oma seisukohale lisaks. /digitaalallkiri/ Jaana Nõgisto vandeadvokaat Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja Lisa 1 – Kolmanda isiku seisukoht ilma ärisaladuseta – ESITAMISEKS VAIDLUSTAJALE. 8(8)