3. isiku vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 263446 23.10.2023 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihankel nr 265009 esitatud ADM Interactive OÜ vaidlustusele Vaidlustaja: ADM Interactive OÜ Registrikood 10474271 Kursi tn 3, 10415 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Veiko Vaske Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn Tel: 610 8010 E-post: [email protected] Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood 77001613 Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn Kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Meistri 14, 13517 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Kolmanda isiku 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. taotlused: 2. Mõista Trinidad Wiseman OÜ menetluskulud välja ADM Interactive OÜ-lt. 3. Mitte avaldada vaidlustajale ega mistahes kolmandatele isikutele Trinidad Wiseman OÜ ärisaladusega kaitstud ja menetlusdokumendis ärisaladusena markeeritud teavet. Edastada vaidlustajale üksnes menetlusdokumendi Lisas 1 esitatud kolmanda isiku seisukoha kärbitud ärisaladuseta versioon. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihanget nr 263446 „Veebipõhise iseteeninduskeskkonna arendus“ (riigihange). 1.2. Hankija tunnistas 05.10.2023 otsusega (edaspidi otsus) edukaks Trinidad Wiseman OÜ (kolmas isik) pakkumuse. ADM Interactive OÜ (vaidlustaja) pakkumus sai pakkumuste hindamisel kolmandast isikust vähem hindepunkte ning osutus riigihankel Osaühingu LOREX-GRUPP järel kolmandaks. Vaidlustaja on kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse Riigihangete vaidlustuskomisjonis (vako) 16.10.2023 vaidlustusega vaidlustanud, kuna leiab, et hankija on tema pakkumust valesti hinnanud ja oleks pidanud hoopis vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistama. 1.3. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja mõista kolmanda isiku vako menetluses kantud kulud välja vaidlustajalt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUED 2.1. Hankija otsus on õiguspärane, vaidlustaja pakkumuse hindamine on toimunud arusaadavalt, läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kooskõlas RHAD-ga 2.1.1. Riigihanke alusdokumendi (RHAD) Lisas 5 sätestatud hindamismetoodika kohaselt annab hankija pakkumustele kvaliteedipunkte (maksimaalne kvaliteedipunktide arv 40) vastavalt proovitöö täiuslikkuse kriteeriumile. Kolmanda isiku pakkumus on kvaliteedikriteeriumi alusel saanud maksimaalsed 40 punkti, mille õigsust vaidlustaja kahtluse alla ei sea. Vaidlustaja vaidlustab hankija poolt tema pakkumusele omistatud kvaliteedipunktide arvu 28. Vaidlustaja leiab, et tema pakkumus oleks pidanud saama nelja alamkriteeriumi eest rohkem punkte, sh on hankija vaidlustaja arvates otsust ebapiisavalt põhjendanud. Kolmas isik vaidlustajaga ei nõustu – hankija põhjendused on igati õiged ja arusaadavad ning objektiivselt kontrollitavad. Kolmas isik juhib tähelepanu, et hankijal on asjakohase vako- ja kohtupraktika kohaselt võimalik oma põhjendusi reeglina vako- ja kohtumenetluses täpsustada, kuid kolmandale isikule näivad hankija põhjendused RHAD-s kehtestatud üksikasjaliku hindamismaatriksi kontekstis ka täpsustuseta arusaadavad. 2(10) 2.1.2. Riigikohtu halduskolleegium on 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 (p 21) selgitanud, et Hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta peab olema põhjendatud, väga üldsõnalised põhjendused võivad küll olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, kuid vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (RKHKo 3-3-1-45-12, p 29). Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. 2.1.3. Kolmanda isiku hinnangul on hankija kehtestanud üksikasjalikud hindamiskriteeriumid, koos detailsete kirjeldustega iga alamkriteeriumi alusel antavate hindepunktide (10, 8, 6, 4 ja 2) kohta. Vaidlustaja etteheide RHAD ebamäärasuse kohta pole põhjendatud (vaidlustuse p-d 12 ja 13). Praktikas on tarkvaralahenduste hindamismetoodikate kirjeldustes nii teatava abstraktsiooniastme kui ka subjektiivse hinnangu elemendi säilimine vältimatu, sest vastasel juhul poleks kriteeriumid reaalses elus üksikjuhtumitele rakendatavad. Hindamise teeb antud juhul (lisaks hindamismaatriksis kasutatud kirjeldustele) läbipaistaks ja kontrollitavaks hankija kehtestatud objektiivselt mõõdetav skaala iga pakkumusele omistatava väärtuse juures – pakkumus saab 10 punkti, kui alamkriteeriumi vaates on tegemist täiusliku sooritusega ja hankijal ei teki pakkujale küsimusi ega märkusi; 8 punkti, kui sooritus on hea, st hankijal tekib 1-2 küsimust või märkust; 6 punkti, kui sooritus on keskpärane, st hankijal tekib 3-4 küsimust või märkust (jne). Kolmanda isiku hinnangul on loovtöö hindamiseks raske ette näha objektiivsemaid ja kontrollitavamaid tingimusi, kui hankija on antud juhul kehtestanud. Hindamiskriteeriumid vastavad RHAD-s kehtestatud kujul igati turupraktikale ning hindamismaatriks tagab hankija otsuste kontrollitavuse ja läbipaistvuse ka pikemaid põhjendusi esitamata. 2.1.4. Alljärgnevalt käsitleb kolmas isik vaidlustaja etteheiteid hankija otsusele nelja hindamiskriteeriumi lõikes. - (1) Stiiliraamatu, WCAG 2 ja mobiilsest seadmest kasutamiseks sobivuse alakriteerium 2.1.5. Esimese alamkriteeriumi all hindab hankija RIT stiiliraamatu ja WCAG 2 nõuete arvestamist ja mobiilsest seadmest kasutamiseks sobivust. Hindamismaatriksi kirjelduste järgi kuulub antud alamkriteeriumi raames hindamisele ka disainilahenduse kvaliteet, disainikeele modernsus ja lahenduse ligipääsetavus. 2.1.6. Hankija on hinnanud vaidlustaja pakkumust 10-st võimalikust punktist 8 punktiga. Hankijal on seoses kriteeriumi raames hinnatavate näitajatega tekkinud 1 märkus: vaidlustaja on RIT stiiliraamatu kahe tunnusvärvi must ja roheline kasutamise tõttu loonud lahenduse, kus kasutaja ei saa silmaga erinevate nuppude vahel kiiresti eristada, kindlaks teha, „kas tegu on nimekirjaga, tegevust pakkuva nupuga ja millise tegevusega, sest nupud on mingite tegevuste korral ühte värvi“. Kolmanda isiku jaoks on ilmselge, et olukorras, kus kasutaja ei saa eristada nimekirjade, nuppude ja tegevuste vahel, pakub vaidlustaja puudustega disainilahendust, mis ei saa pretendeerida suurepärastele hindepunktidele. Hankijal on tekkinud 1 väga tõsine märkus/etteheide vaidlustaja pakutud lahendusele; hindamismaatriks näeb selliseks puhuks ette hinde 8 punkti. Järelikult on hankija läbipaistvalt ja kontrollitavalt omistatud pakkumusele antud kriteeriumi juures 8 punkti. 3(10) 2.1.7. Vaidlustaja ei vaidle iseenesest, et kasutaja otsustusprotsesside hõlpsus, sh võime eristada nimekirjade, nuppude ja käskluste vahel, on antud hindamiskriteeriumi juures asjakohane näitaja ja hankija võis seda hindamisel arvestada. Hankija põhjenduste ja vaidlustuse pinnalt ei jää kolmandale isikule kahtlust, et hankija tähelepanek on sisuliselt õige. Vaidlustusest saab kolmas isik aru, et vaidlustaja oleks pakkunud paremat lahendust, kui ta poleks ennast RIT stiiliraamatu tunnusvärvidega rangelt piiranud. Kolmas isik ei nõustu aga vaidlustaja ennastpiirava käsitlusega. 2.1.8. RHAD-st ei tulene kuidagiviisi hankija juhist piirduda digitaalse kasutajaliidese loomisel rangelt RIT stiiliraamatu lk-l 61 nimetatud tunnusvärvidega (roheline, must, hall, valge). RHAD ei sätesta, et tunnusvärvide kombineerimine mistahes teiste värvidega (sh teatud juhtumiteks sekundaarse värvivaliku või laiendatud värvitoonide valiku pakkumine) on keelatud. 2.1.9. Väärib tähelepanu, et ka vaidlustaja avaldab vaidlustuse p-s 25 õigesti, et „stiiliraamatus pole digitaalsete tööde loomise kohta etteantud juhiseid“. Kummalisel kombel aga, kuna RHAD ega stiiliraamat ise rakendamise juhiseid ei andnud, võttis vaidlustaja endale juhiseks RIT veebilehe ja selle, kuidas seal on RIT stiiliraamatut rakendatud (vt samas). RHAD-s ei ole kusagil kirjas, et RIT stiiliraamatut tuleb rakendada nagu seda on tehtud RIT veebilehel. Ka vaidlustaja ise pani tähele, et RIT veebileht pole kohati WCAG 2 nõuetega kooskõlas (vt samas, vaidlustuse p 25). Niisiis vaidlustaja ei asunud ennast asjatult piirama mitte üksnes RIT stiiliraamatuga, mille kohta ta ise möönab, et selle rakendamiseks RHAD juhiseid ei andnud, vaid ka RIT veebilehega, mida RHAD Lisa 6 ja hindamismaatriks üldse ei käsitle ja mille lahenduses on puudusi, nagu vaidlustaja isegi möönab. 2.1.10. Kolmas isik selgitab, et RHAD Lisas 6 on p-s 3.2.16. on ilma igasuguse juhiseta tehtud viide RIT stiiliraamatule sõnastuses „RIT CVI“ ja esitatud vastav link. RHAD ei reguleeri täpsemalt, kuidas peab pakkuja stiiliraamatut kasutama, mh ei piira pakkujat lisaks stiiliraamatu tunnusvärvidele muude värvivalikute kasutamisel. 2.1.11. Nii RHAD Lisas 6 kui RIT stiiliraamatu enda faili jaluses on läbivalt kasutatud terminit „CVI“. Vastava eriala asjatundjatele on üldteada, et CVI („Corporate Visual Identity“, teiste sõnadega ka „design guide“ või „brand style, guide“) sisu ja eesmärk üldtunnustatud disainipraktikas on määratleda eelkõige füüsilise väljundiga disainitoodete omadusi (trükitooted nagu: presentatsioonid, kruusid, visiitkaardid, pastakad, plakatid jne). CVI ei reguleeri juba olemuslikult digitaalsete väljundite (veebikeskkonnad, tarkvaraprogrammid, äpid) tulemit (vt ka vaidlustuse p 25 ja käesoleva menetlusdokumendi p 2.1.9.), sest viimased eeldavad ainuüksi ligipääsetavuse nõuetest lähtuvalt pandlikumaid valikuid. Need reguleeritakse tavapäraselt instrumendiga „UI component library“ või „UI Kit“, mis on lihtsustatult CVI digisuunaline edasiarendus. Ka RIT stiiliraamatust (kui CVI-st) järeldub selle suunatus eelkõige trükigraafikale (vt lk 56 – kruusid, slaidid, visiitkaardid, plakatid; lk 57 – märkmepaberid; lk 62 ja 63 - infograafika). RIT stiiliraamat sätestab ainult ühe selgesõnalise piirangu värvide kasutamisel ja see kehtib üksnes infograafika koostamisele (st tulp- ja sektordiagrammid, graafikud). Infograafika koostamisel ei tohi nimelt kombineerida monokroomseid infograafika värve (lk 62) graafikute värvidega (lk 63). See ei puuduta aga digitaalse kasutajaliidese disaini (v.a. kui seal on vaja kujutada graafikut või diagrammi). 2.1.12. Värvi- ja toonivalikute rakendamine veebidisainis aitab teenuse kasutamisel eristada erinevate valikute ja käskluste vahel ning võimaldab nende grupeerimist vastavalt prioriteetsusele, muutes veebikeskkonna, tarkvara või äpi intuitiivseks ja 4(10)  kasutajasõbralikuks. Hankija ei ole RHAD-s (sh Lisades 5 ega 6) keelanud proovitöös kasutada lisaks stiiliraamatu tunnusvärvidele sekundaarseid värvivalikuid või laiendada värvitoonide valikut digitaalsete väljundite loomisel. Sellist keeldu ei ole sätestatud ka RIT stiiliraamatus ning, nagu eespool selgitatud, see ei tulene stiiliraamatu kui CVI eesmärgist ega olemusest. 2.1.13. Antud seisukohta kinnitab hindamismaatriksi vastava alamkriteeriumi tulemuse „10 punkti - Suurepärane“ kirjeldus: „Pakutud disain on suurepäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeel on modernne, arvestab RITi stiiliraamatut ja ligipääsetavuse aspekte, täiendavaid küsimusi ei ole.“ Hankija on niisiis RHAD-s lubanud alamkriteeriumi maksimumpunktid anda stiiliraamatut „arvestavale“1 lahendusele (mis ühteaegu on ka disaini lahendanud suurepäraselt). NB! ÄRISALADUS ALGAB – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE! 2.1.14. […] ÄRISALADUS LÕPEB 2.1.15. Seega stiiliraamatuga arvestav lahendus on võimalik üles ehitada ka selliselt, et kasutaja leiab otsuste tegemisel oma valikud hõlpsasti üles. 2.1.16. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses suutnud tõendada, et hankija märkus ei ole sisuliselt õige ning kasutajal ei teki tegelikku probleemi nuppude, nimekirjade ja käskluste eristamisel (vt p 25, viimane lause). Vaidlustust lugedes ei ole selline väide ka eluliselt usutav, sest vaidlustaja selgitab vaidlustuse p-s 23 järgmist: „Hankija stiiliraamatus kasutatakse rangelt ainult kahte värvi ja kui mis tahes veebilehe vaates on korraga rohkem kui kaks „nuppu“, esineb stiiliraamatut järgides vältimatult hankija nimetatud puudus, et nupud on sama värvi, mistõttu kasutaja ei pruugi mingeid nuppe üles leida. Seeläbi paneb hankija pakkuja võimatu valiku ette, kus objektiivselt ei olekski võimalik saada alakriteeriumi eest maksimumpunkte.“ Seega vaidlustaja möönab ka ise vaidlustuses, et hankija nimetatud puudus on sisuliselt õige: iga valiku puhul, kus on enam kui kaks nuppu, tekib vältimatult olukord, kus nupud on sama värvi ja kasutaja ei leia õiget valikut hõlpsasti üles. 2.1.17. Vaidlustaja heidab (vaidlustuse p 23) hankijale ette, justkui hankija oleks pakkujad pannud „võimatu valiku“ ette, kus RIT stiiliraamatut maksimaalselt järgides kaotab pakkuja punkte ebapiisava ligipääsetavuse eest ja maksimumpunkte polegi võimalik antud alamkriteeriumi eest saada. Ka juhul kui peaks jaatama vaidlustaja käsitlust RIT stiiliraamatu piirangutest ja justkui imperatiivsest iseloomust arendatava veebikeskkonna värvikasutuse reguleerimisel (millega kolmas isik mitte kuidagi ei nõustu), oli stiiliraamatu tunnusvärvidega piirdumine vaidlustaja valik ja risk. Isegi kui hankija oleks kehtestanud sellise reegli, et maksimumpunkte saab alakriteeriumi lõikes vaid kitsalt stiiliraamatus antud tunnusvärve kasutava lahenduse eest ja sekundaarse värvivaliku pakkumisel võetakse punkte maha, siis vaidlustaja pidi mõistma, et samas alamkriteeriumis hindab hankija ka disainikeele kvaliteeti, ligipääsetavust ja WCAG 2 nõudeid. Vaidlustaja pidi sel juhul mõistma, et tema käsitlus eeldab teatavat konkurentsi või vastuolu sama alamkriteeriumi koosseisus hinnatavate eri näitajate vahel. Seekaudu pidi vaidlustaja arvestama, et kui ta lähtub kitsalt stiiliraamatu tunnusvärvidest, võib ta punkte kaotada disainikeele kvaliteedi arvelt, ja vastupidi. Seega vaidlustaja pidigi sel juhul RHAD-st aru saama, et maksimumpunktide saamine võib 1 Vt EKI seletus: arvestama ehk arvesse võtma; https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=arvestama&F=M. 5(10)  osutuda antud alamkriteeriumi puhul võimatuks (nagu ta ise vaidlustuse p-s 23 möönab). Hoolika pakkujana oleks vaidlustaja sel juhul pidanud vähimal määral pöörduma hankija poole selgituse nõudes või RHAD vastava alamkriteeriumi osas vaidlustama. Kuna vaidlustaja ega ükski teine pakkuja seda ei teinud, on nii vaidlustaja kui hankija hindamiskriteeriumiga seotud. Vaidlustaja pakkumuselt kvaliteedipunktide kärpimine on hankija tehtud märkuse alusel õiguspärane ka siis, kui alamkriteeriumi koosseisus hinnatavad erinevad näitajad võisid olla omavahel konkurentsis või vastuolus, kuid RHAD-d ei vaidlustatud. - (2) Lahenduse intuitiivsuse, kasutajasõbralikkuse, nutikuse ja kaasaegsuse kriteerium 2.1.18. „Hankija andis vaidlustaja pakkumusele teises alamkriteeriumis 6 punkti. Hindepunktide arvule vastab hindamismaatriksi kirjeldus: „Pakutud disain on keskpäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeeles on puudusi või ei ole pakutud kontseptsioon intuitiivne-oluline pole kohe leitav. Tekib 3 - 4 küsimust või märkust.“. Hankijal ongi tekkinud 3 kriitilist märkust (vastavalt vaidlustuses avaldatule:) (1) ei ole pakutud uusi nutikaid ideid, millega saaks hankija töövoogude digitaliseerimisele uudset kvaliteeti anda; (2) puudu jääb kasutajasõbralikkusest, nt vaates „Avalikud meiligrupid“ meiligrupid reastatud üksteise alla, kasutajal võib olla ebamugav või ta ei oskagi leida üles kahekümnest või rohkemast meiligrupist õiget; (3) mobiilivaates paremal küljel olevad nupud on väikeselt kujundatud ja kasutajal võib olla neid raske vajutada. Kolmanda isiku hinnangul on kõik märkused lahenduse intuitiivsuse, kasutajasõbralikkuse, nutikuse ja kaasaegsuse osas asjakohased, hankija on läbipaistval ja kontrollitaval moel (märkusi on tekkinud 3), vähendanud vaidlustaja pakkumusele omistatud hindepunkte 6-ni. Kõik märkused on kooskõlas hindamismaatriksi kirjeldusega, mille kohaselt on lahendus keskpärane – töövoogudele digitaliseerimisele ei pakuta uusi nutikaid, uut kvaliteeti pakkuvaid lahendis, oluline pole kohe leitav, sest vaidlustaja on kasutaja vaadet koormanud pikkade grupeerimata nimistutega, nupud mobiilivaates liiga väikesed, st lahendus on ebaintuitiivne ja kasutajasõbralikkuses esineb probleeme. 2.1.19. Vaidlustaja ei ole nõus, et tema lahendus pole nutikas, ega paku uut kvaliteeti töövoogude digitaliseerimisel. Tegemist on hankija hinnanguga, mis koostoimes teiste kirjelduse aspektidega ei jäta erilist kahtlust, et vaidlustaja pakutud tarkvara ongi keskpärane. Nutikuse ja uue kvaliteedi puudumine on negatiivne asjaolu, mida hankijal on raske paremini sisustada – kui midagi nutikat pakutud ei ole, siis ei saa seda ka välja tuua, samuti kui tarkvara ei too hankija protsessidesse uut kvaliteeti, siis seda olematut on ka raske täpsemalt kirjeldada. Vaidlustaja ei ole see-eest esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti oma proovitöö nutikuse ja pakutava uue kvaliteedi kaitseks. Vastupidi – vaidlustuse p-s 29 selgitab vaidlustaja vast eelkõige, et soovib pakkuda võimalikult lihtsalt tarkvara võimalikult odavalt, nimetades seda „nutikuseks efektiivsuse innovatsiooni võtmes“. Vaidlustuse sisu jääb siinkohal kolmandale isikule täielikult arusaamatuks. Vaidlustaja seletus on niivõrd ebamäärane ja suvaline, et sellise asja olemasolu või puudumise tuvastamata jätmist proovitöös ei ole hankijale võimalik mitte kuidagi ette heita. Vaidlustaja ei ole isegi püüdnud ära näidata, millistes pakutavates lahendustes seisneb tema nutikas lähenemine ja pakutav uus kvaliteet. Vaidlustaja väidab, et on tulnud nutikust ja uut kvaliteeti pakkuma „mõistlikkuse“, „teostatavuse“ ja „soodsa hinnaga“. Need näitajad viitavad pigem keskmisele lahendusele ja midagi nutikat või uut kvaliteeti pakkuvat pole võimalik vaidlustaja seletustest järeldada. 6(10)  2.1.20. Vaidlustaja ei nõustu ka hankija kriitikaga mobiilivaates nuppude liiga väikese kujutamise kohta (kasutajasõbralikkuse aspekt). Vaidlustaja arvates ei haaku etteheide alamkriteeriumi raames hinnatavate näitajatega. Kolmanda isiku hinnangul on seos hindamiskriteeriumiga ilmne – liiga väikesed nupud ei ole kasutajasõbralikud, kasutajasõbralikkus on nimetatud alamkriteeriumi pealkirjas, samuti on liiga väikesed on disainikeele puudus, mis haakub hinde „6 punkti“ kirjeldusega. Asjaolu, kas nuppude paigutus ja suurus on hankija hinnangul kasutajasõbralik või mitte, on hankija hinnata, tegemist on mitteõigusliku kriteeriumiga, kuhu vako ega kohtud sekkuda ei saa. Kolmas isik ei näe põhjust hankija hinnangus kahelda. Ka vaidlustaja ise viitab (vaidlustuse p-s 32), et arenduse käigus võib nupud muuta suuremaks. Loovtöölahenduse hindamisel saab aga hankija lähtuda üksnes sellest, mida loovtöös on esitatud, mitte selle lahenduse muutmise võimalikkusest. Asjakohane pole, et nuppude kujutamisel pole mindud vastuollu WCAG nõuetega – hankijal on lubatud kasutajasõbralikkust ja disainikeelt hinnata ka väljaspool kitsalt WCAG nõuete järgmist. St isegi kui lahenduses on järgitud WCAG nõudeid RHAD-s nõutud tasemel, ei tähenda see, et automaatselt oleks tagatud parim võimalik disainikeel kasutajasõbralikkus. - (3) Lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selguse, sisukuse, täpsuse ja kvaliteedi kriteerium 2.1.21. Vaidlustaja vaidlustab tema proovitööle hindamismaatriksi 3. alamkriteeriumi raames 8 hindepunkti andmise ning leiab peaasjalikult, et hankijal on oma hinnangut asjakohatult põhjendanud. Kolmas isik ei nõustu. 2.1.22. Esiteks on (vähemasti kolmandale isikule nähtavaks tehtud) vaidlustusest raske mõista, milliseid põhjendusi hankija tegelikult antud alamkriteeriumi raames esitas. Vaidlustaja nimetab, et tema punkte on vähendatud põhjusel, et proovitöö dokumentatsioon oleks pidanud 10 punkti saamiseks andma lisandväärtust metoodikate ja protsesside kohta, kuid vaidlustaja dokumentatsioon seda ei teinud. Kummalisel kombel on vaidlustaja asunud hankija põhjendusest järeldama, et hankija on vaidlustajale ette heitnud liiga lühikest dokumentatsiooni (vaidlustuse p 38). Kolmanda isiku hinnangul ei ole etteheidet dokumentatsiooni pikkusele võimalik välja lugeda etteheitest, et vaidlustaja dokumentatsioon ei pakkunud lisandväärtust protsesside ja metoodikate kohta. Tegemist on ikkagi kvalitatiivse, mitte kvantitatiivse sisuga etteheitega. Üldse pole võimalik nõustuda vaidlustaja väitega, et dokumentatsiooni osas ei saa hankija hinnata muud, kui Lisa 6 p 4 miinimumnõudeid proovitöö vormistusele. Seega kolmandale isikule on vaidlustus antud osas arusaamatu, küll aga on arusaadav hankija arutluskäik. 2.1.23. Hindamismaatriksi kirjeldustest vastava alamkriteeriumi kohta on võimalik aru saada, et hankija hindab proovitöö dokumenteerimisel ja kirjeldamisel lisandväärtuse loomist (10 punkti asemel annab hankija 8 punkti, kui dokumentatsioon ei anna lisandväärtust). RHAD Lisa 6 p 1 kohaselt tuleb proovitöös esitada nii disainivaated kui kontseptsiooni ja lahenduse kirjeldus (vt ka Lisa 6 p 4). Proovitöö dokumentatsiooni puhul tunnustab hankija maksimaalsete hindepunktidega ainult lisandväärtust sisaldavat dokumentatsiooni. Lisandväärtuse olemasolu või puudumist pole hankija RHAD-s defineerinud, pakkujad pole selle kohta ka selgitusi küsinud. Seega pidi vaidlustaja leppima, et hankija võib asuda hindamiskriteeriumi kaalutlusõiguse alusel sisustama hindamise käigus. Hankija on tuvastanud nn negatiivse faktina vaidlustaja proovitöö dokumentatsioonis protsesside ja metoodikate kohta lisandväärtuse puudumise. Vaidlustaja ei ole aga vaidlustuses esile toonud, milline on tema dokumentatsioonis pakutud/kirjeldatud lisandväärtus, mille alusel oleks hankija 7(10)  saanud vaidlustaja pakkumusele maksimaalsed hindepunktid anda. Selle asemel keskendub vaidlustaja asjakohatult sellele, et lisandväärtuse andmine oleks pakkumuse mahtu paisutanud ja mahu eest hankija punkte ei anna. Seega vaidlustus on antud osas mitte ainult arusaamatu, vaid ka ainetu. 2.1.24. Kolmandale isikule on seevastu arusaadav, et dokumentatsiooni lisandväärtus saabki seisneda arenduses rakendatavates metoodikates ja protsessides (disaini visuaalset poolt hinnatakse teise alamkriteeriumide raames), mille kaudu saab hankija kvalitatiivselt väärtuslikuma toote ja mida tuleb dokumentatsioonis kirjeldada. Kui vaidlustaja pole seda oma dokumentatsioonis suutnud välja tuua, pole hankijal vastavat lisandväärtust ka võimalik tuvastada ja pakkumusele madalamate hindepunktide omistamine on kehtiva hindamismaatriksi alusel õigustatud. Hindamismaatriksi kirjeldustest on näha, et dokumentatsiooni kriteeriumi kaudu hindab hankija pakkuja võimekust tulevikus koostada kvaliteetne dokumentatsioon hangitavale tarkvarale (nt 10 p: „Esitatust nähtub selgelt, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega.“). Tarkvaraarenduses on tavapärane, et tarkvara dokumentatsioon ja kirjeldused koostataksegi protsesside ja metoodikate kohta. Hankijale ei ole seega ette heidetav, et lisandväärtuse olemasolu või puudumist on hankija hinnanud justnimelt protsesside ja metoodikate lisandväärtuse osas. Siiski pole vaidlustaja väitnud, et tema pakkumuse dokumentatsioon sisaldas asjakohast lisandväärtust mujal. Vaidlustaja seisukoht näib hoopis olevat, et ta on täitnud vormistusele esitatud miinimumnõuded, sellega ära teeninud maksimumpunktid hindamisel (vaidlustuse p-d p 36 ja 39) ja arendusega pakutava lisandväärtuse kirjeldamine oleks tähendanud dokumentatsiooni mahu tarbetut paisutamist, mida hankija ei hinda (p 38). Seega vaidlustaja on pakutava lisandväärtuse kirjeldamisest vabatahtlikult loobunud ning ei tohiks temale antud hindepunkte vaidlustada. Vaidlustuse p 39 viide vako otsusele 161-22/252658 on asjakohatu, sest siin käsitletakse pakkumuse mittevastavaks tunnistamist loovtöö kirjeldusele esitatud miinimumnõuete täitmata jätmise tõttu. Antud juhul ei heida hankija vaidlustajale ette miinimumnõuete täitmata jätmist. 2.1.25. Kuna (a) hankija sai dokumentatsiooni lisandväärtuse puudumisel hindepunkte vähendada ja (b) vaidlustaja ei väida, et tema dokumentatsioon lisandväärtust pakkus (vastupidi – vaidlustaja kinnitab, et ei soovinud pakutava lisandväärtuse kirjeldamisega pakkumust koormata), puudub alus vaidlustuse rahuldamiseks. Seetõttu pole ka lisandväärtuse puudumise üksikasjalikum sisustamata jätmine hankija otsuses määrava tähtsusega. - (4) Spetsiifika mõistmise, suure pildi, terviklikkuse ja optimaalsuse kriteerium 2.1.26. Vaidlustaja vaidlustab tema pakkumusele alamkriteeriumi raames 10 p asemel 6 punkti omistamise. Kolmas isik ei ole vaidlustusega nõus. Hankija on teinud vaidlustaja pakkumuse hindamisel antud alakriteeriumi lõikes 3 või 4 asjakohast etteheidet, mis õigustavad hindamismaatriksi alusel 6 punkti andmist. 2.1.27. Hankija teeb pakkumuse suhtes 4 märkust (6 punkti andmiseks piisab 3-st märkusest): (1) lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks; (2) ära on toodud vaid konkreetsed juhtumid selgitamata, mis nende taga on, miks lahendati need just nii, nagu lahendati; (3) sidusus vaadete vahel puudub; 8(10)  (4) lahenduse optimeerimiseks ei ole välja pakutud ühtegi ideed (näiteks meiligruppide nimistuid oleks saanud grupeerida). 2.1.28. Seejuures on p-s (1) esitatud märkust võimalik vaadelda kas eraldiseisva märkusena, mida hankijal on menetluses võimalik täpsustada, või p-des (2) ja (3) esitatud märkuste üldnimetajana. Selle kohta saab selgitusi anda hankija. Sõltumata eeltoodust on nii 3 kui 4 märkuse esinemisel olnud õige vaidlustaja pakkumusele omistada antud alamkriteeriumi raames 6 punkti. 2.1.29. Kolmanda isiku jaoks on hankija otsus igati põhjendatud, läbipaistev ja kontrollitav. On arusaadav, et lahendus, kus esitatakse lakooniliselt juhtumid ega selgitata oma valikut ja pakutud lahenduste tagamaid, kus vaated ei ole omavahel seotud ja kus pakutud lahendusi ei optimeerita, on nii terviklikkuse kui optimaalsuse vaates keskpärane, st hankija on proovitööd igati õigesti hinnanud. Vaidlustaja ei vaidlusta hankija märkusi nr (2), (3) ja (4) sisuliselt. 2.1.30. Vaidlustaja ei väida, et ta oleks selgitanud juhtumite valikuid ja pakutud lahenduste tagamaid, st hankija etteheide lahenduse terviklikkusele ei ole ümber lükatud. Hankija etteheide on tavapärane olukordadele, kus kasutajalood on pinnapealselt kokkupandud, kasutajate eemaldamine ja liitmine on selgitamata, kasutaja teekond tarkvara kasutamisel ei ole tervikuna läbi mõeldud, mis õigustabki hankija kriitikat. Vaidlustuse sisu on siinkohal taaskord see, et vaidlustaja on pakkunud enda arvates RHAD miinimumnõuetele vastavat lahendust, kuid soovib saada maksimumpunkte. 2.1.31. Vaidlustaja ei vaidlusta, et tema esitatud vaadete vahel puudub sidusus. Sidusus eri vaadete vahel on samuti tarkvara terviklikkuse, spetsiifika tundmise ja suure pildi nägemise küsimus. Maksimaalseid kvaliteedipunkte ei saa anda pelgalt vaadete esitamise eest, mis oli RHAD Lisa 6 miinimumnõue. 2.1.32. Samuti ei ole vaidlustaja vaidlustanud, et tema lahenduses pole pakutud ideid tarkvara optimeerimiseks. Seega ka see hankija märkus on sisuliselt õige. Tegemist on asjakohase märkusega, sest hankija hindab kõrgemalt selgelt optimaalseid ja nutikaid lahendusi. Meiligruppide nimistute kategoriseerimisega oleks pakkuja saanud lahendust optimeerida. Seda pakkuja teinud ei ole ja selles puudub vaidlus. Vaidlustaja ei ole väitnud, et ta oleks lahendust ka kuidagi muud moodi nutikalt ja lisandväärtust pakkuvalt optimeerinud, mille alusel oleks talle saanud anda 8 või 10 hindepunkti. Õige ei ole, et meiligruppide optimeerimata jätmine ei ole vaidlustajale antud alamkriteeriumi raames etteheidetav, sest hankija viitas pika nimistu tekkimisele ka teise alamkriteeriumi all, kus hinnati kasutajasõbralikkust. Tegemist on erinevatest külgedest nii disaini kasutajasõbralikkuse (visuaalne külg) kui tarkvara optimaalsuse (funktsionaalne külg) küsimusega. Kui kasutaja vaates tekib meiligruppide kohta väga pikk nimekiri, kus on õiget raske leida, on see ühtepidi disainikeele ja kasutajasõbralikkuse küsimus. Samas kui meiligruppide optimeerimise ja grupeerimisega on võimalik kasutajale pakkuda täiendavaid võimalusi tarkvara kasutamisel ja muuta tarkvara kasutamine lihtsamaks ja efektiivsemaks, siis seda on võimalik hinnata tarkvara optimaalsuse kriteeriumi raames. Hankija on ka siin õigesti toiminud. NB! ÄRISALADUS – MITTE AVALDADA KOLMANDATELE ISIKUTELE 2.1.33. […] ÄRISALADUS LÕPPEB 9(10) 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas asjas Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja. 3.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.3. Menetlusdokumendis tehtud dokumendiviited. Kolmas isik on menetlusdokumendis teinud viited (a) tema poolt Riigihankel esitatud proovitööle (vt p 2.1.14. ja 2.1.33.). Kolmas isik eeldab, et vakole on need dokumendid kättesaadavad. Juhul, kui vakole ei ole need dokumendid kättesaadavad, palub kolmas isik sellest teavitada. Sellisel juhul esitab kolmas isik nimetatud dokumendid oma seisukohale lisaks. /digitaalallkiri/ Jaana Nõgisto vandeadvokaat Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja Lisa 1 – Kolmanda isiku seisukoht ilma ärisaladuseta – ESITAMISEKS VAIDLUSTAJALE. 10(10)