Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 SE

Riigikogu keskkonnakomisjon Lossi plats 1 a 2 4 .10.2023 nr KA-JUH-13/313 Tallinn 15165 E-kiri: [email protected] [email protected] Cc: Kliimaministeerium Rahandusministeerium Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 SE Lugupeetavad, Viitega Riigikogu keskkonnakomisjo ni menetuses olevale seaduseelnõule 300 SE edastame teile käesolevaga järgmise. Kirja sissejuhatuseks soovime esmalt Riigikogu keskkonnakomisjoni informeerida sellest, et eelnõu väljatöötamisel ei ole eelnõu välja töötanud ministeerium konsulteerinud Eesti Energia AS-iga, kui antud eelnõust oluliselt mõjutatud osapoolega. Kuna Eesti Energia hinnangud põlevkivist toodetava lisandväärtuse osas sel gelt erinevad kliimaministeeriumi kasutatud andmetest, siis pöördus Eesti Energia 16.10.2023 saadetud e-kirjaga (vt Lisa 1) kliimaministeeriumi poole selgitamaks millistest andmetes t ministeerium eelnõu ko ostamisel lähtus. Käesoleva kirja väljasaatmise hetkeks ei ole ettevõte enda e- kirjale ministeeriumilt vastust saanud. 1. Põ l evkivi kaevandamisõiguse tasu de tõstmi se ettepaneku sisust 1.1 Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt on k liimaministeerium teinud ettepaneku muuta põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära ja kehtestada uueks ülemmääraks 13 eurot tonni kohta (praegu 10 eurot tonni kohta). 1.2 Eelnõu seletuskirja lk 5 on ettepaneku selgituseks lisatud, et põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära tõstmisel lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist ja põlevkivist toodetavast lisandväärtusest ( keskkonnatasude seaduse § 9 1 lõige 2 ) ning et ülemmäära tõstmine võimaldab maksimeerida riigitulu väga kõrgete raske kütteõli hindade korral. Seletuskirja l k 10 viitab ministeerium ka keskkonnatasude seaduse § 9 1 lõikele 4, mille kohaselt teeb Vabariigi Va l itsus vajaduse korral ettepaneku energeetilise maavara kaevandamisõiguse t asumäära ülempiiri tõstmiseks, kui see on vajalik ettenähtavas perioodis õiglase tulu teenimiseks . 1.3 Eelnõu seletuskirja lk 10 kinnitab kliimaministeerium, et nad on jälginud põlevkivist toodetud energiatoodete ja põ l evkivist loodavat väärtust mõjutavate tegurite turuväärtuste muutumist (keskkonnatasude seaduse § 9 1 lõige 3) ning leiavad , et kõrgemate tasude kehtestamine põlevkivi kaevandamiseks annab täiendava signaali , et tuleb otsida võimalusi puhtamale energiale üleminekuks. 1. 4 Eelnõu seletuskirja lk 10 on täpsustatud , et ülemmäär 13 eurot tonni eest vastab raske kütteõli maailmaturuhinnale 650 €/tonn ja see vastab nafta hinnale ca 120 dollarit barreli eest. Lisaks, eelnõu seletuskirjas lk 30 on täpsustatud , et: „ (põlevkivi kaevandamisõiguse) tasumäärad hakkaksid tõusma alates raske kütteõli väärtusest 400 eurot/tonn ja jõuavad maksimumini (13 eurot/tonn) raske kütteõli väärtusel 650 eurot/tonn (joonis 3). Rakenduv tasumäär sõltub seega raske kütteõli hinnast. Mõju avalduks alles kõrgema hinna, st ka ettevõtjate suurema tulu korral, mistõttu ülemmäära tõstmine ei erine põhimõtteliselt juba kehtestatud tasuastmestiku mõjust “. Seletuskirja lk 33 selgitab ministeerium seejuures, et väljapakutu nöol on tegemist kompromisslahendusega , kuid ei lisa juurde kellega kompromiss on sõ l mitud. Tasumäärade tõusu täpset kavandit pole eelnõu juurde lisatud. 1. 5 Eelnõu seletuskirja lk 33 on eelnõu koostajad toonud välja , et lähtudes põlevkivi kaevandamise prognoositavatest kogustest (13,9 mln tonni aastas) ja raske kütteõli hinnaprognoosidest on riigieelarvesse võimalik 2024. aastal saada lisaks saada 13,2 miljonit eurot, 2025. aastal (ja ka edaspidi) aga tervikuna 26,4 miljonit eurot (vt tabel 5 ) . 1. 6 Ministeerium on teinud ettepaneku jõustada kavandatav ad muudatused alates 2024. aasta 1. juulist , mis annab ministeeriumi hinnangul kohustatud isikutele piisava aja muutustega kohanemiseks. Eelnõu seletuskirja lk 22 kohaselt puudub eelnõul oluline mõju riigi julgeolekule , v älissuhetele , regionaalarengule ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demo graafiline mõju . Eesti Energia kommentaarid põlevkivi kaevandamisõiguse tasude tõstmise ettepanekule 1. 7 Nagu käesoleva kirja punktis 1.2 viidatud tuleb energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtuda tasustatavast maavarast toodetavast lisandväärtusest. Sama seaduse ja paragrahvi lõike 3 kohaselt pe ab k liimaministeerium jälgi ma energeetilisest maavarast toodetud energiatoodete ja energeetilisest maavarast loodavat väärtust mõjutavate tegurite turuväärtuste muutumist, mille alusel Vabariigi Valitsus energeetilistele maavaradele tasumäärad kehtestab, ning avaldab analüüsi tulemused regulaarselt oma veebilehel. Juhime Riigikogu keskkonnakomisjoni tähelepanu asjaolule, et Kliimaministeeriumi esitatud eelnõu seletuskiri ei sisalda mingeid andmeid selle kohta, kui suurt lisandväärtust Eesti põlevkivi kasutavad ettevõtted põlevkivist toodetavate toodete (st. peamiselt põlevkiviõli ja elektrienergia) müügist teenivad , kui raske kütteõli väärtus maailmaturul on 400 eurot/tonn ja rohkem. Kliimaministeerium ei ole Eesti Energia poole sellise informatsiooni saamiseks pöördunud ega ole vastanud ka Eesti Energia sellekohasele kirjale (vt Lisa 1) . 1.8 Keskkonnatasude seaduse § 9 lg 1 punkti 7 alusel on kehtestatud põlevkivi kaevandamisõiguse tasu nii elektrienergia, kui põlevkiviõli tootmiseks kasutatavale põlevkivile. 2023. aasta varustuskindluse aruandes kirjutas Elering viitega üleeuroopalisele varustuskindluse analüüsile, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivi elektrijaamad olla elektriturul enam konkurentsivõimelised. Samas sellegi poolest on Eesti varustuskindluse tagamiseks vajalik kolme kuni nelja põlevkiviploki ulatuses võimsuseid. Sellises olukorras piisava süsteemi võimekuse taseme tagamiseks teeb Elering ettepaneku rakendada strateegiline reserv, mille tulemusena hoitakse Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavad tootmisvõimsused. Enda 10.10.2023 kirjas informeeris Eesti Energia k liimaministeeriumit ja r ahandusministeeriumit asjaolust, et olukord , mille saabumist prognoositi 2027 aastaks on 2023. aastal Eesti elektriturule juba kohale jõudnud , sest tingituna tootmissisendite hindade tõusust ja elektri börsi hindade langusest ei ole põlevkivist toodetav elektrienergia elektri vabaturul enam konkurentsivõimeline (vt Lisa 2) . 1.9 Eelnevast tulenevalt ei saa põlevkivist elektrienergia tootmise juures rääkida ka lisandväärtusest , mida oleks võimalik õiglase tulu teenimise eesmärgil suuremas mahus maksustada . V astupidi, tu l enevalt EL-i ning Eesti kliima- ja energiapoliitkast on põlevkivi kui ressursi turu väärtus langenud , mistõttu tuleks kaaluda mitte üksnes selle ressursi kaevandamisõiguse tasu tõstmist vaid sellest toodetavate erinevate toodete puhul tasumäärade diferentseerimist ja viimasest tulenevalt ka osalist langetamist , kui riik soovib enda elektri varustuskindlust t agada põlevkivist toodetava elektrienergia arvel. 1.10 Seoses elektri varustuskindluse tagamisega juhime Riigikogu keskkonnakomisjoni tähelepanu asjaolule , et Eesti Energia hoiab omaniku suunise alusel üleval 1000 MW ulatuses põlevkivi kasutavaid elektri tootmis e võimsuseid ilma selle eest tasu saamata . Viimasest tulenevalt on Eesti elektriturul tekkinud suur moonutus, mis üheltpoolt tekitab Eleringile ja Eesti ühis k onnale laiemalt vale ette kujutuse varustuskindluse teenuse maksumuse st , kuid teisalt takistab ka uute kliimaneutraalsete jms juhitavate tootmisvõimsuste turule tulekut , sest tasuta teenust keegi osutada ei soovi . Keskkonnakomisjon võiks hinnata kas selli s e turumoonutusega jätkamine on mõistlik ning kaaluda selle osas o mapoolsete ettepanekute tegemist Kliimaministeeriumi l e. 1.11 Suur ja edaspidi eeldatavalt kasvav osa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse ära põlevkiviõli tootmisel. Kuigi n õudlus fossiilsete vedelkütuste järele on maailmaturul kasvav on riik üha ambitsioonikamaks muutunud kliimapoliitika tingimustes avaldanud soovi , et moderniseerimine jõuaks ka põlevkiviõli tootmise sektorisse vähendamaks selle kliimamõju ja taga ma ks majandusliku jätkusuutlikkuse . Eesti Energia omaniku ootustes on seejuures spetsiifiliselt märgitud ära järk-järgulist loobumist põlevkivist elektritootmisest ning üleminekut keemiatoodete tootmisele tagamaks töökohtade säilimine Ida-Virumaal . 1.12 Kliimaministeeriumi poolt väljapakutud viisil (st. ilma põlevkivist toodetavate toodete müügist teenitavat lisandväärtust hindamata ) põlevkivi kaev andamis õiguse tasu de tõstmine neid eesmärke suure tõenäosusega saavutada ei võimalda . Seda põhjusel , et viimastel aastatel pole tõusnud mitte üksnes õlitööstuse põhitoote lõpphind vaid ka õlitootmise kulusisendid (töötasud, finantseerimise kulud jms) . Seetõttu ei saa ka ministeeriumi poolt käsitlet ud „raske kütteõli väga kõrge t hinnatase t “ (st. raske kütteõli hinnatase alates väärtusest 400 eurot/tonn ) käsitleda enam hõlptulu võimaldava hinnatasemena, mida oleks võimalik õiglase tulu teenimise eesmärgil suuremas mahus maksustada. Eesti Energia hinnangul on põhjendatud arutada põlevkiviõli tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamisõiguse tasu tõstmist alates raske kütteõli hinna taseme st 450 eurot/tonn ja rohkem , mitte aga sellest tasemest madalamalt. 1.1 3 E elnõu ja selle seletuskiri otseselt ei viita, millal on kavas jõustada kavandatavad Vabariigi Valitsuse määruse muudatused (Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärasid sätestav määrus). Küll on aga selgitatud, et kavandatav seadusemuudatus on kavas jõustada 2024. aasta 1. juulil ning riik näeb suurematest tasumääradest tulenevaid suuremaid eelarvelaekumisi ette juba 2024. aastal . Kuna vedelkütuste hinnad on maailmaturul väga kõikuvad, siis maandamaks hinnakõikumiste riski mõju Eesti Energia tootmistegevusele teeb ettevõte vedelkütuste finantsturul olulisel määral riskim aa ndamise tehinguid fikseerimaks enda toodangu tulevikuhinda . Seetõttu tekitaks Vabariigi Valitsuse määrusesse kavandatavad tasumäärade muudatused ettevõttele praeguse seisuga ca 7 miljonit eurot otsest kahju kui need muudatused peaksid kavandatud kujul jõustu ma alates 2024. aasta 1. juulist . Eesti Energia ettepanekud põlevkivi kaevandamisõiguse tasude tõstmi s e osas : 1) Teeme ettepaneku diferentseerida elektri tootmiseks ja põlevkiviõli tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärad ( seda juhul, kui riik peab vajalikuks säilitada põlevkivi kasutavaid elektritootmise võimsuseid Eesti varustuskindluse tagamiseks ) ja alandada elektritootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandusõiguse tasu määrasid kuna põlevkivi, kui elektritootmise kütuse turuväärtus on oluliselt vähenenud . Ühtlasi teeme ettepaneku k ohustada Kliimaministeeriumit tegema ettepanekud elektri tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärade osas ; 2) Teeme ettepaneku lükata tagasi k liimaministeeriumi poolt eelnõu seletuskirjas tehtud ettepanek , mille kohaselt tõstetakse põlevkiviõli tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamisõiguse määrasid alates raske kütteõli hinnatasem e s t 400 eurot/tonn. Ühtlasi teeme ettepaneku kohustada k liimaministeeriumit v iima läbi analüüsi (nii nagu seda keskkonnatasude seaduse § 9 1 lõige 3 ette näeb ) hindamaks Eesti põlevkivi kasutavate ettevõtete poolt tegelikult toodetavat lisaväärtust ja kuivõrd oleks võimalik õiglase tulu teenimise eesmärgil seda suuremas mahus maksustada panemata seejuures ohtu ettevõtete jätkusuutlikkust ; 3) Teeme ettepaneku mitte jõustada käesoleva kirja punktis 1.1 3 mainitud Vabariigi Valitsuse määruses se kavandatavaid kaevandamisõiguse tasu muudatusi enne 01.01.2026 vältimaks ettevõtte poolt tehtud riski maandamis t ehingutest kahju tekkimist. Kui määrusesse kavandatavad muudatused peaks siiski jõustatama enne 01.01.2026, siis näha ette ettevõttele riskimaandamistehingutest tekkiva kahju kompenseerimine tasaarvelduse näol vms. 2. Saastetasude tõstmi se ettepaneku sisust 2.1 Eelnõu § 1 punktide 11, 15 ja 16 kohaselt on k liimaministeerium teinud ettepaneku tõsta järk-järgult erinevate saasteainete tasumäärasid alates 2024 . aasta 1. juuli st kuni 2027. aasta 1. jaanuarini. 2.2 Ministeerium põhjendab tasumäärade tõstmist tasumäärade ajakohastamise ga. Seda tehes viitab ministeerum, et tasumäärad pole tõusnud 2015. aastast saati ega ole seetõttu keskkonnakasutuse hinnastamisel enam adekvaatsed (seletuskirja lk 1) . Illustreerimaks toimunud arenguid viitab ministeerium , et a l ates 2015. aastast on tarbijahinnaindeksi kasv olnud umbes 50%. 2.3 Ministeeriumi selgitusel on saastetasu de muutmise eesmärk senisest tõhusamalt rakendada põhimõtet, et saastaja maksab, vähendamaks saasteainete paiskamist õhku, heitveega saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka, soodustades taaskasutust (seletuskirja lk 1) . Ministeeriumi hinnangul aitavad k allimad saastetasud kaasa rohepöörde elluviimisele motiveerides ettevõtteid kasutama uuemaid tehnoloogiaid ja leevendusmeetmeid. Tasumäärade järk-järguline kehtestamine annab ettevõtjatele stabiilsuse ja investeerimiskind l use, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel (seletus k irja lk 3) . 2.4 Kuna eelnõu menetlus liigub koos riigieelarve menetlusega tingib see eelnõu kiireloomu lisuse. Seetõttu eelnõule eraldi mõjuanalüüsi ei tehtud vaid tugineti saastetasude tõstmise ettepanekute tegemisel varasemate le analüüsidele ja aruandele (seletuskirja lk 5) . 2.5 Ministeerium plaanib läbi viia kavandatavate muudatuste mõjude järelhindami s e , mis eelnõu § 1 punkti 39 kohase l t peab olema toimunud hiljemalt 2028. aasta 1. detsembriks. Analüüsi ga hindab ministeerium jõustunud saastetasu määrade eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnevat mõju ning esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks . 2. 5 Ministeerium on ära toonud, et t asumäärade muutmise peaeesmärk on korrigeerida saasteainete tasumäärade proportsioone nii, et ohtlikumad saasteained oleksid ka l limalt maksustatud kui vähem ohtlikud saasteained ( seletuskiri lk 13). 2.6 Spetsiifiliselt põlevkivitööstuse jäätmeid silmas pidades märgib ministeerium, et „ põlevkivijäätmetele kehtestatud madalad ja viimasel viiel aastal muutumatuna püsinud saastetasumäärad ei ole efektiivsemaks muutnud põlevkivi kasutamist ega suurendanud tekkivate jäätmete taaskasutamist . Tasub silmas pidada, et põlevkivitööstuses tekkival tavajäätme staatuses olevatel lendtuhal ja koldetuhal on teiste tavajäätmetega võrreldes kordades madalam saastetasumäär “ (seletuskiri lk 15 ) . 2.7 Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsis (seletuskirja lk 19 ja 20) on ministeerium selgitanud, et põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud . Selleks, et riive oleks põhjendatud peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne . Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajal ik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses . Legitiimse eesmärgi sisustamisel märgib ministeerium, et „ PS § 31 näeb ette, et ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja korda võib otsesõnu piirata seadusega, kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb “. Riive proportsionaalsus tähendab seda, et riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas . Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist . Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga , mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust . 2.8 Punktis 2.7 kirjeldatud põhiseaduslike argumentide alusel väidab kliimaministeerium , et rakendatav abinõu – saastetas umäärade tõstmine – on sobiv kuna soodustab eesmärgi saavutamist. Ka varasemate analüüside kohaselt on leitud, et keskkonnatasudel on mõju ettevõtete keskkonnakäitumisele. Lisaks viitab ministeerium ka EL-ile kelle hinnangul on efektiivsed vaid piisavalt kõrged tasud. Võrreldes otseste keeldude kehtestamisega võimaldavad keskkonnatasud ettevõtjatel enda tegevust paindlikumalt kujundada. Seetõttu loeb ministeerium abinõu ka vajalikuks . Ministeeriumi hinnangul on abinõu ka mõõdukas kuna meetme eesmärk on oluline ( kompenseerida ühiskonnale saastest tekkiv kulu, rakendades põhimõtet, et saastaja maksab, ja vähendada saasteainete kogust) ning põhiõigustesse sekkumine ei ole intensiivne. Seetõttu on meede ministeeriumi hinnangul proportsionaalne ja kehtestatud põhiseaduses lubatava eesmärgi saavutamiseks ning seega põhiseadusega kooskõlas. 2.9 Ministeerium möönab, et saastetasude tõstmisega kaasneb ebasoovitavate mõjude risk , kuid see sõltub sektorist ning konkreetse ettevõtte tegevusest. Saastetasude tõus mõjutab ettevõtte majandusliku olukorda ja pikaajalisi strateegiaid. Suureneb surve keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõtuks ja vajadus kohandada ärimudeleid keskkonnamõjude vähendamiseks . Läbi EL toetusmehhanismide on võimalik saada ka riigi poolset toetust investeeringuteks, samuti on võimalik tehtud investeeringute arvelt vähendada saastetasude maksmist . Eesti Energia kommentaarid saastetasude tõstmise ettepanekutele 2.10 A sjaolu d , et saastetasumäärad pole 2015. aastast saati tõusnud , vahepeal on tarbijahinnaindeks kasvanud 50% jms . ei saa olla argumen t i d e ks saastetasumäärade tõstmisel . Saastetasumäärade tõstmise vajaduse primaarseks eelduseks saa vad olla üksnes keskkonnakaitse vajadused. Paraku ei sisalda eelnõu seletuskiri praktiliselt mitte mingisugust informatsiooni Eesti keskkonnaseisundi kohta . Seetõttu peame vajalikuks Riigikogu keskkonnakomisjoni informeerida, et olulisemate saasteainete heited Eestis on vähenenud . Eesti keskkonnaseisund on Euroopa riikidega võrreldes hea või väga hea. Sellegi poolest on aga Eestis kohaldatavate keskkonnatasude hulk ja tasumäärad ühed kõige kõrgemad Euroopa riikide seas hoolimata sellest , et Eesti elatustase on Euroopa keskmiste seas. Selline riigi poliitika on Eesti ettevõtetele koormav ja nõrge stab nende konkurentsivõimet . 2.11 Eesti Energia ei pane kuidagi kahtuse alla püüdlusi liikuda keskkonna vähema saastamise suunas , taaskasutuse arendamise suunas jms. Oleme selle osas olnud pikema perioodi jooksul aktiivses kontaktis Keskkonnaministeeriumiga ja teinud ettepanekuid olukorra parandamise osas . Oleme muuseas ka selgitanud seda, mis on vajalik selleks , et ettevõtted saaksid teha jätkusuutlikke investeeringuid keskkonnaseisundi parandamisesse ja jäätmete taaskasutamise suurendamisesse . 28.08.2020 Keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas (vt Lisa 3) selgitasime, et saastetasude määrad või nende arvutamise valemid peavad olema ettevõtetele teada vähemat 3 aastat, ideaalis 5 aastat enne nende kehtima hakkamist , et ettevõtetel oleks võimalik teha arvutused vajalike investeeringute tegemiseks vähendamaks kas tekkivate jäätmete mahtu või suurendamaks nende taaskasutust ning teha ka vaja l ikud investeeringud . Kui tasumäärad kehtestatakse, siis nad peavad sellisel kujul jääma kehtima vähemalt 5-7 aastaks , et tehtud investeeringud ennast tagasi teeniks . Praegune k liimaministeeriumi praktika , millega informeeritakse kõrgemate tasude kehtestamise st pool aastat ette, kehtestata kse tasud kolmeks ja pooleks aastaks viitega, et pärast selle perioodi möödumist vaadatakse tasud üle (st. tasusid suurendatakse , aga ei öelda kui palju ) on kõige ettevõtja vaenu l ikum praktika, mis tekitab ettevõtetele suure ebakindluse ja kahjustab Eesti investeerimiskeskkonda (mitte ei tekita stabiilsust ja kindlust nagu ministeerium seletuskirjas väidab) . Sellise praktika vastu ettevõtted ee l istavad pigem mitte investeerida ja sulgevad end a tootmise, kui jätkusuutlikult jätkata ei ole enam võimalik. See omakorda toob kaasa riigieelarve tulude ja töökohtade vähenemise Eestis. 2.12 Kuigi ministeerium on seadnud eelnõu pea eesmärgiks ohtlikumate saasteainete kõrgema maksustamise võrreldes v ähem ohtliku matega , siis on eelnõu § 1 punktis 16 pakutud põlevkivituhale ja ohtlikust jäätmest põlevkivi poolkoksile ühesugused tasumäärad ilma seda kuidagi selgitamata . 2.13 Kui vaadata eelnõu seletuskirjas ära toodud tabelit 4, siis on ilmne , et saastetasude tõstmisest plaanitavate eelarvelaekumiste kasv maksustamisperioodil langeb väga suures uatuses ( ca 80% ) põlevkivijäätmetele (tuhk ja poolkoks). Ministeerium on seletuskirjas selgitanud, et põlevkivijäätmetele kehtestatud madalad ja viimasel viiel aastal muutumatuna püsinud saastetasumäärad ei ole efektiivsemaks muutnud põlevkivi kasutamist ega suurendanud tekkivate jäätmete taaskasutamist . Ministeerium jätab aga seejuures täiesti mainimata , et Eesti Energia on ministeeriumile korduvalt teinud ettepanekuid astuda omapoolseid samme põlevkivi jäätmete taaskasutamise hoogustamiseks (vt Lisa 3). Enda 28.08.2020 kirjas juhtis Eesti Energia k eskkonnaministeeriumi tähe l epanu asjaolule , et ministeerium on nii põlevkivituha, kui aheraine taaskasutamise hoogustamise l jätnud kasutamata nende materjalide nõudluse juhtimise võima l used : Näiteks on võimalik kehtestada kas kogu avaliku sektori riigihangete või KeM ja MKM valitsusala asutuste poolt korraldatavate riigihangete kaudu ehitatavatele hoonetele ja rajatistele ringlusse võetud materjalide minimaalse osakaalu kohustus , mis võimaldaks kasutada põlevkivituhka täiteainena. Madala nõudluse tõttu on enamus tuha taaskasutamise infrastruktuurist kasutamata. Suurem sisemaine nõudlus võimaldaks alandada tuha taaskasutamise omahinda ja tuginedes kodumaistele referentsidele taaskasutada ka suuri koguseid rahvusvahelistes suurprojektides. Soovime Riigikogu keskkonnakomisjoni informeerida, et kui riigi keskkonnavõimud lubavad näiteks teedeehitajatel avada uusi kaevandusi ilma põlevkivijäätmete taaskasutamist soodustamata, siis loomulikult eelistavad teedeehitajad hankida nende tööks vajalikku ressurssi uutest kaevandustest. Just eriti ringmajanduse edendamisel on väga suur roll ringmajandust toetaval regulatsioonil, mida Eestis on kahjuks väga vähe arendatud. Saastetasumäärade tõstmine antud juhul ei võimalda kompenseerida riigi poolt tegemata jätmist . 2.14 Kliimaministeerium on eelnõu põhiseaduslikkuse analüüsis toonud välja, et „ legitiimne on iga eesmärk, mida seaduseandja taotleb “. Arvatavasti sellest põhimõttest lähtudes ei sisalda eelnõu seletuskiri mittemingisugust sisulist mõjuanalüüsi kavandatava tasumäärade tõusu osas. Selle asemel kavandab ministeerium mõjude järelhindamist hiljemalt 2028. aasta 1. detsembriks. Eesti Energia ei nõustu selle k liimaministeeriumi poolt avaldatud seisukohaga. PS § 11 kohaselt tohib põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabadust olemust. 2.15 Kliimaministeerium on küll üritanud tõendada, et kavandatav eelnõu on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas, kuid ettevõtte hinnangul ei ole need selgitused veenvad. Näiteks peab ministeerium saastetasude tõstmist sobivaks kuna see soodustab eesmärgi saavutamist. Viitega käesoleva kirja punktile 2.13 Eesti Energia selle seisukohaga ei nõustu. Saastetasude suurendamise paketis kõige suuremat rahalist väärtust omavat põlevkivijäätmete ladestamist ei ole täiendavalt võimalik vähendada , kui riik ei rakenda regulatiivseid meetmeid põlevkivituha taaskasutamise soodustamiseks . Täiesti arusaamatu on meetmete mõõdukuse sisustamine. Ministeeriumi v äide, et saastetasu de tõstmine on mõõdukas abinõu kuna meetme eesmärk on ouline on täiesti sisutühi . Kui võtta vaatluse alla põlevkivisektor, siis saastetasude tõusud kombineerituna kaevandamisõiguse tasu planeeritud tõusuga tõstab põlevkiviettevõtete kulusid aasta baasil üle 30 miljoni euro. Väita antud juhul, et põhiõigustesse sekkumine ei ole intensiivne on kummaline. On arusaamatu mille baasil on sellisele järeldusele jõutud ? Oleme ühtlasi seisukohal, et planeeritava te meetmete mõjude järelhindamise kavandamine ei saa asenda da pakutud eelnõu mõjude sisulist hindamist enne selle vastuvõtmist , sest järelhindamisega ja selle baasil täiendavate meetmete kavandamisega ei ole tõenäoliselt enam võimalik ebaadekvaatsete meetmete kohaldamisest tekkiva t kahju kompenseerida . Eesti Energia ettepanekud saastetasude tõstmise osas 1) Teeme ettepaneku viia läbi sõltumatu eelnõu põhiseaduslikkuse anaüüs. Meie hinnangul on praegusel juhu l oht, et eelnõu vaidlustatakse pärast selle vastuvõtmist tingituna selle konfliktist põhiseadusega ; 2) Teeme ettepaneku küsida k liimaministeeriumilt ülevaadet nende saasteainete koguste dünaamika osas , mille le kohaldatavaid saastetasusid soovitab k liimaministeerium tõsta; 3) Teeme ettepaneku nõuda k liimaministeeriumilt selgitusi miks on ministeerium ettepanekuid tehes läinud vastuollu eelnõu p ea eesmärgiga ehk korrigeerida saasteainete tasumäärade proportsioone nii, et ohtlikumad saasteained oleksid kallimalt maksustatud kui vähem ohtlikud saasteained (vt käesoleva kirja punkti 2.12) ; 4) Teeme ettepaneku nõuda k liimaministeeriumilt regulatiivsete ettepanekute tegemis t eesmärgiga s uurendada nõudlust põlevkivijäätmete taaskasutamis e vastu ja vähendamaks nende jäätmete ladestamist (vt käesoleva kirja punkti 2.13) ; 5) Teeme ettepaneku kaaluda keskkonnatasude kehtestamise kontseptsiooni muutmist ja selle sätestamist regulatsioonis vältimaks Eesti investeerimiskeskkonna kahjustamist k liimaministeeriumi poolt (vt käesoleva kirja punkti 2.11) . Kui meie kommentaarid ja ettepanekud tekitasid teis täiendavaid küsimusi, siis palume teil võtta meiega kontakti esimesel võimalusel , et saaksime enda seisukohti selgitada. Lisad: 1. Eesti Energia 2023.10.16 e-kiri kliimaministeeriumile 2. Eesti Energia 2023.10.10 kiri kliimaministeeriumile 3. Eesti Energia 202 0 .08.28 vastused Keskkonnaministeeriumi küsimustele Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt ) Andrus Durejko j uhatuse esimees From: Andres Tropp Sent: Monday, October 16, 2023 1:27 PM To: [email protected] Subject: Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 SE Tere Keskkonnatasude seaduse § 9 1 lõike 2 kohaselt lähtutakse energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel tasustatavast maavarast toodetavast lisandväärtusest . Sama seaduse ja paragrahvi lõike 3 kohaselt Kliimaministeerium jälgib energeetilisest maavarast toodetud energiatoodete ja energeetilisest maavarast loodavat väärtust mõjutavate tegurite turuväärtuste muutumist, mille alusel Vabariigi Valitsus energeetilistele maavaradele tasumäärad kehtestab, ning avaldab analüüsi tulemused regulaarselt oma veebilehel . Tutvudes Kliimaministeeriumi poolt koostatud ja Riigikogu keskkonnakomisjoni poolt menetlusse võetud Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga 300 SE pälvis meie tähelepanu eelnõu seletuskirja lk 30 esitatud lõik, mille kohaselt kavatsetakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu tõsta järgmiselt: „… tasumäärad hakkaksid tõusma alates raske kütteõli väärtusest 400 eurot/tonn ja jõuavad maksimumini (13 eurot/tonn) raske kütteõli väärtusel 650 eurot/tonn (joonis 3). Rakenduv tasumäär sõltub seega raske kütteõli hinnast. Mõju avalduks alles kõrgema hinna, st ka ettevõtjate suurema tulu korral, mistõttu ülemmäära tõstmine ei erine põhimõtteliselt juba kehtestatud tasuastmestiku mõjust “. Tulenevalt keskkonnatasude seaduses sätestatud nimetatud lõigetest ja Kliimaministeeriumi poolt tehtud ettepanekust tõsta põlevkivi kaevandamisõiguse tasu alates raske kütteõli väärtusest 400 €/t, pöördume käesoevaga Kliimaministeeriumi poole järgmise informatsiooni saamiseks: 1) kui suurt lisandväärtust Kliimaministeeriumi andmetel Eesti põlevkivi kasutavad ettevõtjad põlevkivist toodetavate toodete (põlevkiviõli ja elektrienergia) müügist saavad, kui raske kütteõli väärtus maailmaturul on 400 eurot/tonn ja rohkem? 2) millistest kulusisenditest ja nende väärtustest Kliimaministeerium lähtus tehes ettepaneku, mille kohaselt hakkavad kaevandatava põlevkivi tasumäärad tõusma alates raske kütteõli väärtusest 400 €/t (palume antud juhul viidata keskkonnatasude seaduses viidatud veebilehele ning sealt leitavatele regulaarsetele analüüsidele). Kirjeldatud küsimustele vastuste saamine on oluline kujundamaks ettevõtte seisukohta Riigikogu keskkonnakomisjoni poolt menetletava seaduseelnõu 300 SE asjakohasuse osas. Lugupidamisega Andres Tropp Regulaatorsuhete osakonna juht Eesti Energia AS +372 5303 7113 | [email protected] Lelle 22, 11318 Tallinn | www.energia.ee Kristen Michal Kliimaminister Kliimaministeerium 10 . oktoober 2023 nr KA-JUH-13/298 E-kiri: [email protected] Cc : Rahandusministeerium E-kiri: [email protected] Elektri reservvõimsuse hoidmisest varustuskindluse tagamise eesmärgil Lugupeet ud härra minister , Eesti süsteemihaldur Elering on alates 2020. aasta st enda iga-aastastes varustuskind l use aruannetes kirjutanud, et Eesti varustuskindluse eesmärkide saavutamiseks on oluline tagada Eestis elektrisüsteemi opereerimise tarbeks ligikaudu 1000 MW kindla võimsuse olemasolu. Kui elektrituru info ja prognoosid näitavad, et kindla võimsuse hulk langeb Eestis 1000 MW-st madalamale või kui tõenäosuslike analüüside tulemused peaksid näitama kehvemaid tulemusi kui (varustuskindluse) normis l ubatud, tuleb kaaluda võimsus mehhanismi rakendamist. Olgu seejuures öeldud, et Elering ei ole pidanud vajalikuks, et nimetatud 1000 MW olemasolu Eesti elektrisüsteemis kindlustatakse üksnes Eesti Energia tootmisportfellis olevate võimsustega. Eesti Energialt oota b Elering panustamist kolme uuema keevkihtplokiga, mille koguvõimsus on 660 MW. 1000 MW kindla võimsuse kindlustamise vajadusest tulenevalt allkirjastas Eesti Energia ainuaktsionär 05.11.2019 Eesti Energiale suunise , mille kohase l t pidi ettevõte 2023. aasta lõpuni tagama enda portfelis 1000 MW juhitava võimsuse olemasolu . 25.08.2022 pikendas ettevõtte ainuaktsionär seda kohustust kuni 2026. aasta lõpuni. R eservide hoidmise eest tasu küsimise võimalust nimetatud suunised ette ei näinud /näe , mis oli põhjendatav sellega, et need võimsused pääsesid o l u l isel määral elektribörsile ja suutsid ise enda püsikulud tagasi teenida. 2023. aasta varustuskindluse aruandes kirjutas Elering viitega üleeuroopalisele varustuskindluse analüüsile, et alates 2027 . aastast ei pruugi Eesti põlevkivi elektrijaamad olla elektriturul enam konkurentsivõimelised . Samas se l legi poolest on Eesti varustuskindluse tagamiseks vajalik kolme kuni nelja põlevkiviploki ulatuses võimsuseid . Sellises olukorras piisava süsteemi võimekuse taseme tagamiseks teeb Elering ettepaneku rakendada strateegiline reserv, mil l e tulemuse na hoitakse Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavad tootmisvõimsused . Lisaks strateegilisele reservile on kavas rakendada Eestis ja Baltikumis täiendavad sagedusreservide turud, mis koos pikaajaliste lepingutega toovad Eesti elektrisüsteemi täiendavat paindlikku tootmisvõimsust. Seoses käesoleval aastal muutunud turuolukorraga oleme sunnitud teid teavitama, et olukord, mida Elering prognoosis saabuvat 2027. aastal on 2023. aastal Eesti elektri turule juba kohale jõudnud. Seoses tootmissisendite hindade kõrge tasemega ja elektri turu hindade langusega vanemad peamiselt põlevkivi kasutavad energiaplokid turule enam ei pääse. Seetõttu peab Enefit Power AS ise tasuma nende plokkide ülevalhoidmise püsi kulud e eest mahus ca 40 miljonit eurot aastas, mis ei ole majanduslikult jätkusuutlik tegevus . S oovime siinjuures rõhutada, et varustuskindluse tagamine on kõikide regiooni riikide jaoks väga oluline eesmärk . Samas on Eesti praegu ainus regiooni riik , kus süsteemihaldur „hangib“ reservide teenust ilma selle eest midagi maksmata ja on seejuures järjekindlalt avaldanud vastuseisu sagedusreservide turu kiirele avamisele (Elering ei pea sagedusreservide turu avamist enne 2025. aastat otstarbekaks ) . Võttes arvesse tänast elektri turu olukorda ja reservide hoidmise kohustusest Enefit Power AS-ile tulenevaid kulusid ei pea me senise reservide hoidmise praktikaga jätkamist enam võimalikuks. An t ud juhul näeme me edasiminekuks kahte alternatiivi : riik vähendab Eesti Energiale asetatud reservide tagamise ootust , mis võimaldaks Enefit Power-il turul konkurentsivõimetud vanemad energiaplokid sulgeda ja sellega enda kulubaasi vähendada . Viitame seejuures, et praegu Eesti Energia omaniku ootustes fikseeritud reservide ülevalhoidmise oodatav maht ( 1000 MW ) ületab oluliselt Eleringi poolt viimases varustuskindluse aruandes Enefit Power-ilt oodatava võimsuse (st. kolm põlevkiviplok k i ) mahtu . Elering hakkab vähemalt osaliselt kompenseerima Enefit Power-i poolt üleval hoitavate võimsuste püsikulusid nii nagu seda teevad ka regiooni teiste riikide süsteemihaldurid . Rõhutame, et sellise teenuselepingu sõlmimiseks pole vaja rakendada võimsusmehhanismi. Piisab täiesti ka konkursi alusel teenuselepingu sõlmimisest nagu seda tehakse Leedus ja Lätis (vt Lisa) . Palume Kliimaministeeriumilt, kui Eleringi üldkoosolekult antud alternatiivide osas hinnanguid, mi s võimaldaks Eesti elektrisüsteemi jaoks vajalike reservide hankimise viia jätkusuutlikule alusele . Kui antud kiri tekitas teis mingeid küsimusi, siis palume teil meiega kontakteeruda esimesel võima l usel. Lisa: Läti süsteemihalduri selgitav kiri reservide hankimise aluste kohta Läti Vabariigis. Lugupidamisega (digitaalselt allkirja statud) Andrus Durejko j uhatuse esimees 14.01.2022. Nr. 2.5/2022/111 Uz Nr. Eesti Energia AS Lelle 22, Tallinn , 11318 ESTONIA Regarding questions on p rocurement of protection and restoration reserves for the safety of the electricity system of the Republic of Latvia AS " Augstsprieguma tīkls " (hereinafter – "AST") t hank you for your interest and your questions provided in the e-mail from Andres Tropp ( [email protected] ) on January 5, 202 2 , and h ereby provides answers: AST procures protection and restoration reserves for the safety of the electricity system of the Republic of Latvia . Decision No.1/4 of the Board of the Public Utilities Commission of June 26, 2013 "Network code in the electricity sector", available at: https://likumi.lv/ta/id/257943-tikla-kodekss-elektroenergijas-nozare (hereinafter - Network code) provides that to ensure the frequency of the electricity system in accordance with the requirements specified in Annex 1 to Network code, the transmission system operator shall conclude agreements with system participants regarding the provision of protection and restoration services. Article 37 of the Network code sets rules for the provision of the aforementioned services: Article 37.1. states that the electrical installations used for the provision of protection and restoration services must be located in the area of operation of the transmission system operator's license and must be capable of operating in a synchronous network with the transmission system; Article 37.2. states that provider of protection and restoration services maintains reserves for system security in accordance with the defense plan. The amount of power reserves is set by power system operator in accordance with the agreements with power system operators of other countries, and such amount of power reserves shall be available continuously for the period of the contract. Article 37.3.1 states that electrical installations with a full power activation time not exceeding 15 minutes shall be used for the maintenance of power reserves. Furthermore, in extraordinary cases when there are no available bids in the Baltic balancing market, reserves procured for protection and restoration services can be used for balancing purposes, and, according to the Baltic balancing market rules, such reserves shall comply with characteristics of Baltic ER mFRR specific product with 15 minutes full activation time. Despite the current national restrictions, Baltic TSOs are working on a solution for reserves capacities exchanges at a regional level. Baltic TSOs a re preparing a common proposal for capacity exchange and sharing according to Article 33.1. of Commission Regulation (EU) 2017/2195 establishing a guideline on electricity balancing . It is planned that proposal will be submitted for public consultations during 2022. Valdes loceklis Gatis Junghāns Kalniņš 67728278 Lp. Elen Krusell Pöördusite meie poole palvega vastata põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete saastetasu määradega seotud küsimustele. Alljärgnevalt leiate meie vastused teie esitatud küsimuste kaupa: 1. Millised on prognoositavad põlevkivijäätmete tekke kogused järgmise viie aasta jooksul? Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmete TEKKE prognoos 2021 2022 2023 2024 Lendtuhk (korstna 0,33 0,16 0,15 0,15 kaudu lenduv) tuh t Ladestav tuhk tuh t 3 783 3 187 3 396 4 119 Poolkoks tuh t 0 0 0 0 Aheraine tuh t 1 372 1 410 1 428 1 386 2. Millised on prognoositavad põlevkivijäätmete ladestamise kogused järgmise viie aasta jooksul? Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmete LADESTAMISE prognoos 2021 2022 2023 2024 Lendtuhk (korstna 0 0 0 0 kaudu lenduv) tuh t Ladestav tuhk tuh t 3 703 3 087 3 286 3 989 poolkoks tuh t 0 0 0 0 aheraine tuh t 0 0 0 0 3. Kui suures ulatuses on võimalik tekkivaid põlevkivijäätmeid taaskasutada? Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmete TAASKASUTAMISE prognoos 2021 2022 2023 2024 Lendtuhk (filter) tuh t 70 75 95 103 koldetuhk tuh t 2 5 5 7 poolkoks tuh t 0 0 0 0 aheraine tuh t 1 372 1 410 1 428 1 386 4. Millised on põlevkivijäämete taaskasutusvõimalused? Kas tegemist on ühekordsete projektidega või on olemas jätkusuutlikud taaskasutuslahendused? Lendtuha TAASKASUTUSVÕIMALUSED kuni 2025. a  Üksik Pidev Kommentaar Maanteede ehitus tuh t/a 35 Metsateede ehitus tuh t/a 17 KOV teede ehitus tuh t/a 8,5 Põllumajandus tuh t/a 100 Tsemendi tootmine tuh t/a 60 Rail Baltic tuh t 200 EE infrastruktuuri Kokku tuh t/a 200 220,5 võimekus 1 000 Koldetuha TAASKASUTUSVÕIMALUSED kuni 2025. a Üksik Pidev Kommentaar Põllumajandus tuh t/a 5 Uurimisel Plastitööstuses testimised tuh t/a 10 Uurimisel Plastitööstuses eduka tuh t/a KÕIK toote korral …. Kokku tuh t/a 15 Aheraine TAASKASUTUSVÕIMALUSED kuni 2025. a Üksik Pidev Kommentaar Kaevanduses tuh t 350 Päikesepark 1 tuh t 2 855,5 Päikesepark 2 tuh t 2 424,8 Pumphüdroelektrijaam tuh t 2 114,6 Rail Baltic tuh t 10 000,0 prognoos Tootsi tuh t 1 500,0 prognoos Sirgala harjutusväljak tuh t 420,0 prognoos Kokku tuh t 19 314,9 350 5. Millised on peamised faktorid, mis seavad taaskasutusele piiranguid? • Lendtuhk, Koldetuhk: o Kütuste segu muutudes muutub ka tuha koostis, see piirab tuha kui materjali edasist kasutamist. Materjalina saab kasutada vaid spetsiifiliste kütusesegude tuhka. o Raudteetranspordi kõrge hind piirab turgu. o Põlevkivitööstuse infrastruktuur ei ole välja ehitatud kogu tuha taaskasutamist arvestades, Taaskasutamise infrastruktuuriks vajalikud investeeringud on võimalik teha vaid pikas perspektiivis jätkusutliku põlevkivitööstuse jaoks. o Nõudluse puudus kõige kiiremini taaskasutatud materjalide kasutamist suurendada suutval turul – teedeehituses. o Kodumaise baasnõudluse puudumine muudab keeruliseks pikka ettevalmistust ja kodumaist referentsi nõudvate ekspordiprojektide abil suurte koguste taaskasutamise.  • Aheraine: o Pikaajaline ebakindlus ühekordsete projektide aktsepteerimisel taaskasutamise kohana. o Puhverladustamise liiga lühike periood (kuni 3 a) ei ole sisuliselt põhjendatud. 6. Milliste tootmises uute ja keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutusele võtmist olete kaalunud? 6.1. Lend- ja koldetuhk: • Investeeringud põlevkivi asendamiseks uttegaasi ja biomassiga, mistõttu on vähenenud tuha kogus (põlevkivist tekib tuhka kuni 50%, biomassist ligi 5%, uttegaasist 0%). On ellu viidud. • Erinevad arendusprojektid tuha kasutamiseks plasti-, keemia- ja ehitusmaterjalide tööstuses ning teedeehituses ja põllumajanduses. 6.2. Aheraine: • Investeering Estonia kaevanduse killustikuliini, et toota aherainest kolmes fraktsioonis killustikku. On ellu viidud. • Aheraine taaskasutus päikseenergia tootmises päikesepargi alustarindi ehitusmaterjalina metall- või betoonkonstruktsioonide asemel. On ellu viimisel. • Kaalumisel on vanadest aheraine mägedest kütteväärtusliku põlevkivi eraldamist ja killustiku tootmist. On ette valmistamisel. • Oleme kaalunud aheraine ja tuhaga kaevanduskäikude tagasitäimist ja kaevandustes tehistervikute rajamist, et tervikutes olev põlevkivi väljata. Ideest on loobutud tehnilistel põhjustel (eeldab kaevanduskäikude teise loogikaga rajamist) ja majanduslikel põhjustel (Tervikus asunud põlevkivist toodetud toote väärtus on väiksem kui tehisterviku rajamisest tekkiv kulu). 7. Milline on Teie hinnangul motiveeriv jäätmete kõrvaldamise tasumäär, mis suunaks jäätmete ladestamise asemel neid taaskasutama või läbi tehnoloogiliste uuenduste nende teket vähendama? • Jäätmete kõrvaldamise tasumäär hakkab mõjutama jäätmete tekkimise kogust siis, kui tasumäär on ette teada ning tasumäärade alusel on majanduslikult otstarbekam investeerida väiksemat jäätmete teket põhjustavasse tehnoloogiasse. Mida lühemaks ajaks on tasumäärad ette teada, seda tootlikumad peavad olema ladestamise vältimiseks tehtavad investeeringud. • EE ettepanek on, et saastetasude määrad oleks ette teada vähemalt 3 aastat, ideaalis 5 aastat enne kehtima hakkamist. Tasumäärad peavad alates kehtima hakkamisest olema ette teada vähemalt 5-7 aastat (ideaalis 10 aastat). Kui tasumäärade suurus või nende arvutamise valemid on 10-15-aastaks kindlalt teada, siis on ettevõtetel võimalik välja arvutada investeeringud, mida on otstarbekas teha jäätmete ladestamise vähendamiseks. • Jäätmete kõrvaldamise tasumäär mõjutab ettevõtte põlevkivi kasutamise investeeringuid siis, kui ettevõttel on otstarbekas investeerida põlevkivi kasutamisse. Ebasoodsa konjunktuuri perioodil, kui ettevõte ei investeeri põlevkivi kasutamisse, ei mõjuta ka saastetasude suurus ettevõtte investeeringuid. Seetõttu peaksid saastetasud olema kindlaks määratud võimalikult pikaks perioodiks, 15 aastaks. • Jäätmete kõrvaldamise tasumäär vähendab ladestamist ka siis kui ladestamisest tekkinud kulu muudab põlevkivi töötlemise konkurentsivõimetuks ning põlevkivi kasutamine lõpetatakse. • Lendtuhk, Koldetuhk: o Olukorras kus põlevkivituhk ja aheraine on kõige suuremas koguses taaskasutatavad omavahel segatuna, puudub põhjendus, miks kõrvaldamise korral peaks põlevkivituha eest maksma kõrgemat saastetasu. Seetõttu hindame, et maksimaalne põhjendatud tasumäär on 1,31 €/t. o Tuha kõrvaldamise tasumäär ei ole efektiivne taaskasutamise motivaator, sest tasumäära tõstmine peatab niigi väikese marginaaliga tootmise. o Regulatsioonis on kasutamata nõudluse juhtimine. Näiteks on võimalik kehtestada kas kogu avaliku sektori riigihangete või KeM ja MKM valitsusala asutuste poolt korraldatavate riigihangete kaudu ehitatavatele hoonetele ja rajatistele ringlusse võetud materjalide minimaalse osakaalu kohustus, mis võimaldaks kasutada põlevkivituhka täiteainena. o Madala nõudluse tõttu on enamus tuha taaskasutamise infrastruktuurist kasutamata. Suurem sisemaine nõudlus võimaldaks alandada tuha taaskasutamise omahinda ja tuginedes kodumaistele referentsidele taaskasutada ka suuri koguseid rahvusvahelistes suurprojektides. • Aheraine: o Praegu kehtiva aheraine ladestamise tasu 1,31 €/t korral kasutatakse kogu tekkiv aheraine ära ehitusmaterjalina. o Kui aheraine ladestamise tasu oleks 0 €/t, siis on veel aherainel väike majanduslik eelis kaevandatud lubjakivist toodetud killustiku ning eraldi kaevandatud liiva ees. Aheraine ladestamise tasu 0 €/t vähendaks aheraine kasutamist eelkõige Ida- Virumaast kaugemall asuvates ning ühekordsetes ehitusprojektides. On tõenäoline, et 100% aherainest enam ei taaskasutata.Tekkivast aherainest vähemalt 40% kasutamine on täna seatud kaevandamislubade tingimuseks, mistõttu selle osa taaskasutamine ei sõltu tasumäärast mingil moel vaid on seatud kaevandaja kohustuseks. o Praegu on KeM kasutanud regulatsioonis ainult pakkumise juhtimist, kehtestades aherainele ringlussevõtu minimaalse % määra ning aheraine ladestamise eest saastetasu. See sunnib kaevandusi kas leidma juurde ringlussevõtu võimalusi või siis vähendama kaevandamist. o Regulatsioonis on kasutamata aga nõudluse juhtimine. Näiteks on võimalik kehtestada kas kogu avaliku sektori riigihangete või KeM ja MKM valitsusala asutuste poolt korraldatavate riigihangete kaudu ehitatavatele hoonetele ja rajatistele ringlusse võetud materjalide minimaalse osakaalu kohustus, mis võimaldaks kasutada aherainet killustiku asendajana. • Poolkoks: Kuna Enefit seadmetest ei teki poolkoksi, siis poolkoksi kõrvaldamise tasumäära kohta me arvamust ei avalda. Lugupidamisega, Jaanus Arukaevu Saatja: Maris Saluri <[email protected]> Saadetud: 24.10.2023 09:26 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: info <[email protected]>; <"RAM Info"> Teema: Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 SE Manused: 2023.10.24.keskkonnatasude tõusu eelnõu-EE kommentaarid.asice Tere Edastan Eesti Energia AS-i kirja teemal „Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 SE.“ Lugupidamisega Maris Saluri juhatuse esimehe assistent Eesti Energia AS Lelle 22 Harjumaa, 11318 Tallinn Tel: 58115186 e-post: [email protected] www.energia.ee