Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse eelnõu kohta

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 23.10.2023 nr 11-3.1/5110-3 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse eelnõu kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse eelnõu kohta 2. Protokollilise otsuse eelnõu 3. Kaasamise tabel Kristiina Abel 611 3759 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega 223/2009 Euroopa statistika kohta loodi õiguslik raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Pärast määruse vastu võtmist on toimunud märkimisväärsed digitaalsed arengud ja kriisid Euroopa Liidus ja maailmas. Andmeid on üha rohkem, samuti on vaja neid rohkem kasutada. Sellega seoses soovib Euroopa statistikasüsteem käia globaalsete arengutega kaasas, rakendada uusi andmeallikaid ja ümber mõtestada statistikaasutuste ülesanded andmemahukas maailmas viisil, mis vastaks paremini ühiskonna vajadustele. Euroopa Komisjoni Euroopa statistikamääruse 223/2009 muutmise algatuse eesmärk on paremini reageerida uutele teabevajadustele ja kasutajate ootustele. Algatusega viiakse ELi statistika õigusraamistik vastavusse Euroopa andmestrateegiaga ja ajakohastatakse statistika koostamist. Algatusega luuakse mehhanism ja vahendid, mille abil Euroopa statistikasüsteem saaks kriisi ajal kiiresti, kollektiivselt ja koordineeritult reageerida kiireloomulistele andmevajadustele. Ettepanekuga püütakse võimaldada statistikaasutustel kasutada kõiki andmeallikaid ja - tehnoloogiaid ning nende taaskasutamist Euroopa statistikas. Ettepanek aitab muuta Euroopa statistikasüsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks, edendades andmete jagamist ja tugevdades selle koordineerimist, säilitades seejuures rangelt statistilise konfidentsiaalsuse ja andmekaitse. Samuti asetab määrus Euroopa statistikasüsteemi osalised paremini Euroopa ja riikide andmeökosüsteemidesse, võimaldades neil täita uusi, ühiskonnale vajalikke ülesandeid nt seoses riigi andmehalduse korraldamisega. Euroopa statistikamääruse muutmisega soovitakse olla kooskõlas muude andmete kasutamist puudutavate algatustega, nagu Euroopa Liidu nõukogus ja Euroopa Parlamendis aruteludes olevad andmemäärus (Data Act) ja tehisintellekti määrus (Artificial Intelligence Act). Oluline on märkida, et EL valdkondlike statistikamääruste muutmisel nähakse uusi andmeallikaid juba ette. Näiteks võib tuua hetkel kolmepoolsetel läbirääkimistel oleva rahvastikustatistika määruse (Proposal for a Regulation on European Statistics on Population), mille puhul nähakse rändestatistikas ette mobiilsusandmete kasutamist. Samuti on eelnõu kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse, Euroopa andmehalduse määruse, e-privaatsuse direktiivi ning üldise lähenemisviisiga andmete kättesaadavaks tegemiseks avaliku sektori asutustele erakorralise vajaduse korral, nagu on ette nähtud praegu arutlusel olevas andmemääruse ettepanekus. Eelnevast lähtudes näeb eelnõu ette: 1) hakata ametliku statistika tegemiseks ja arendamiseks kasutama eri andmeallikaid, sealhulgas erasektori pakutavate digitaalsete toodete ja nendega seotud teenuste kasutamisel tekkivaid andmeid; 2) suurendada Euroopa statistikasüsteemi operatiivsust, et uut liiki ametlikku statistikat ja statistilisi ülevaateid oleks võimalik saada niipea, kui tekib nõudlus, eriti erakorralistes oludes; 1 3) võimaldada Euroopa statistikasüsteemis andmete jagamist turvaliselt ja stabiilselt, et saada usaldusväärset ja õigeaegset statistikat piiriüleste nähtuste kohta ning vähendada ühtede ja samade andmete korduvat nõudmist andmeesitajatelt; 4) võimaldada riiklikel statistikaasutustel täita rolli ja ülesandeid seoses andmehaldusega Euroopa andmeökosüsteemide arengu edendamisel (andmete koostalitlusvõime ja standardimine). Eesti toetab eelnõu Euroopa statistikasüsteemi kaasajastamise taotlust, kuna see tugevdab Euroopa statistikasüsteemi toimimist ja vähendab mitmes liikmesriigis õiguslikke takistusi näiteks eraandmete kasutuselevõtul. Eesti riikliku statistika seadus on juba täna küllaltki paindlik uute andmeallikate kasutuselevõtuks, samuti on selles sätted riikliku andmehalduse koordineerimiseks. Meie väljakutsed on eelnõu praktilises rakendamises, mis nii riiklikult kui Euroopas tähendab pigem ühiskondliku nõusoleku saavutamist eravalduses olevate andmete kasutuselevõtul. Eesti eesmärk on Euroopa õiguses jälgida, et andmeesitajate aruandluskoormus ja statistika tegemise kulud põhjendamatult ei suureneks. Esimene arutelu EL nõukogu statistika töörühmas toimus 6. septembril 2023. Seletuskirja koostasid Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Kaido Paabusk ([email protected], 625 9128), õigusnõunik Margus Matt ([email protected], 625 9127) ja partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], 625 9336) ning Rahandus- ministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ([email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu Artikli 1 lõikes 1 lisatakse määrusesse uute mõistetena „andmed“, „metaandmed“, „andme- valdaja“, „andmete taaskasutamine“, „andmete jagamine“, „andmeallikas“, „juurdepääs andmetele“, „mitme allikaga statistika“ ning „kriis“. Samas jäetakse nt defineerimata määruses kasutatav eravalduses olevate andmete (edaspidi: eraandmed) mõiste. Mõistet „kasutamine statistilistel eesmärkidel“ täiendatakse statistikaga seotud teadusuuringute ja -töö ning valimialuste loomise eesmärkidega. Artikli 1 lõikes 2 lisatakse määrusesse statistika valdkonna reageerimist kriisidele käsitlev artikkel. Uue artikli 16a kohaselt rakendab komisjon liidu tasandil vajadusel ajutisi statistikaalaseid meetmeid kui on vaja reageerida kiireloomulistele teabevajadustele, mis tulenevad kriisist ja tekivad pärast olemasolevate või tulevaste hädaolukordadele reageerimise mehhanismide käivitumist. Need meetmed võivad hõlmata näiteks uue statistika tegemist, uute andmekogumite kasutamist, ühtlustatud metoodiliste suuniste väljatöötamist või ka muud koordineeritud tegevust. Meetmete vajalikkuse hindamisel teavitab komisjon viivitamata Euroopa statistikasüsteemi komiteed ja konsulteerib sellega. Riiklike statistikaametite osalemine meetmetes on vabatahtlik, kuid samas sätestab eelnõu kohustuse tagada koos komisjoniga meetmete asjakohasus ja piisav ulatus. Komisjonile nähakse ette võimalus määrata rakendusaktiga ajutised meetmed ning sätestada meetme rakendamiseks täpsem kord. Meetmete kehtivus on piiratud kuni 24 kuuga. Artikli 1 lõigetes 3-6 täiendatakse olemasolevat riiklike statistikaametite ning komisjoni haldusandmetele juurdepääsu reguleerivat sätet. Lisatakse, et riiklikel statistikaametitel on 2 õigus pääseda juurde ka olulistele metaandmetele ning andmetele juurdepääs peab toimuma piisavalt sageli. Juurdepääs peab tagama statistika edastamise komisjonile ettenähtud tähtajaks ja kvaliteedinõuete kohaselt. Sarnane õigus liidu organite ja asutuste andmebaasidele juurdepääsuks antakse ka komisjonile. Samuti sätestatakse, et riiklike statistikaametite ning haldusandmete omanike loodud koostöömehhanismid annavad riiklikele statistikaametitele nt ka võimaluse kontrollida andmete kvaliteeti. Artikli 1 lõikega 7 lisatakse artiklid 17b-17f, mis sätestavad eraõiguslikelt andmevaldajatelt Euroopa statistika tegemiseks vajalike andmete taotlemise alused ning korra ja nende andmete taaskasutamise ning jagamise reeglid. Artikli 17b kohaselt võib riiklik statistikaamet taotleda andmete kättesaadavaks tegemist, kui need on vajalikud Euroopa statistika tegemiseks ning andmeid ei ole võimalik hõlpsasti hankida alternatiivsete vahenditega või nende taaskasutamine vähendab märkimisväärselt andmevaldajate ja muude ettevõtjate vastamiskoormust. Komisjon võib kokkuleppel riiklike statistikaametitega esitada andmetaotluse eraõiguslikule andmevaldajale ka ise, kui selline lähenemisviis on tõhusam, näiteks kogu liidus tegutsevate andmevaldajate puhul. Artiklis 17c sätestatakse täpsemad nõuded, mida peab andmete taotlemisel tegema ning millele peavad andmetaotlused vastama (nt järgida tuleb võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet, proportsionaalsust ning käsitlema nii palju kui võimalik isikustamata andmeid). Pärast andmete taotlemist peetakse andmevaldajaga dialoogi eesmärgiga leppida kokku mh andmete esitamise tähtajas ja korras, turvalisuse ja konfidentsiaalsuse kaitse meetmetes ning kulude hüvitamise võimalikes aspektides. Kui kolme kuu jooksul ei sõlmita kokkulepet, võib otsusega nõuda andmete kättesaadavaks tegemist, seejuures ei tohi andmete kättesaadavaks tegemise tähtaeg olla lühem kui 15 päeva ning enne otsuse vastuvõtmist antakse andmevaldajale võimalus arvamuse avaldamiseks. Otsuse tagamiseks võtavad liikmesriigid ja komisjon asjakohased meetmed, mis võivad hõlmata trahvide määramist, kui andmeid ei esitata tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu. Komisjonile antakse õigus määrata trahv kuni 25 000 eurot ning rikkumise kordumisel kolme aasta jooksul kuni 50 000 eurot. Komisjonile antakse samuti õigus kehtestada rakendusaktidega üldine tehniline kord andmete kättesaadavaks tegemiseks. Artikkel 17e sätestab, et Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsused, millega komisjon on määranud trahvid. Artikkel 17e kohaselt tohib kättesaadavaks tehtud andmeid kasutada üksnes statistilistel eesmärkidel kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtetega. Andmeid ei tohi jagada kolmandate isikutega, välja arvatud juhul, kui andmevaldaja on sellega nõustunud. Artikkel 17f sätestab, et andmeid jagatakse riiklike statistikaametite vahel ja komisjoni vahel üksnes statistilistel eesmärkidel ja Euroopa statistika kvaliteedi parandamiseks. Andmete jagamine toimub taotluse alusel, kui see on asjakohane ja vajalik. Konfidentsiaalsete andmete või isikuandmete jagamine on vabatahtlik. Andmete jagamisel peavad olema tagatud kõik vajalikud kaitsemeetmed seoses andmete konfidentsiaalsuse füüsilise ja loogilise kaitsega. Artikli lõige 5 täpsustab, et andmed ei ole seotud riikliku julgeoleku ega sõjaliste küsimustega. Komisjonile antakse õigus sätestada rakendusaktidega andmevahetuse tehnilised aspektid. Artikli 1 lõikega 8 lisatakse määrusesse uus peatükk pealkirjaga Euroopa statistika arendamine. Peatükk koosneb artiklist 17g ning reguleerib arendamisjärgus statistikat ning sätestab, et 3 riiklikud statistikaametid, muud siseriiklikud asutused ja komisjon püüavad pidevalt uuendada ja arendada uusi statistilisi väljundeid ja teadmisi ning kasutada tipptasemel tehnoloogiaid. Arendamisjärgus statistika ei pruugi tingimata vastata kõigile määruses sätestatud kvaliteeditingimustele. Komisjon võib tihedas koostöös Euroopa statistikasüsteemi komiteega algatada uute statistiliste väljundite ja teadmiste arendamise koordineeritud viisil kogu Euroopa statistikasüsteemis. Artikli 1 lõiketes 9 ja 10 tehakse täpsustused, et Komisjon võib kasutada Euroopa statistikat, mille liikmesriigid on avaldanud riiklikul tasandil enne asjakohastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud tähtaegu ning üldsusele seaduslikult kättesaadavaid andmeid ei peeta konfidentsiaalseks, kui neid kasutatakse statistilistel eesmärkidel. Artikli 1 lõikega 11 lisatakse määrusesse uus artikkel 26a, mis sätestab, et riiklikud statistikaametid võivad täita riiklikul tasandil ülesandeid, mis on sätestatud riiklikes andmehaldusraamistikes. Artikli 1 lõikes 12 sätestatakse komisjoni kohustus viia hiljemalt viis aastat pärast määruse jõustumist läbi määruse hindamine. Artikkel 2 sätestab määruse jõustumise ajaks kahekümnenda päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Euroopa statistika koostamise õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 lõikes 1. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vajaduse korral vastu meetmed kõnealuse statistika koostamiseks. Artiklis 338 on esitatud Euroopa statistika koostamise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõuetele. Euroopa statistika õigusraamistikuks olev määrus (EÜ) nr 223/2009 on kõigi muude statistikaalaste määruste viitemääruseks. Määruse (EÜ) nr 223/2009 läbivaatamise eesmärk on muuta see digitaalajastule vastavaks, tõstes statistika- ametite suutlikkust muutuda reageerimisvõimelisemaks ja kiiremini statistikat koostada. 3.2. Subsidiaarsuse printsiip ELi tasandi meetmed on õigustatud. Esiteks peab Euroopa statistika olema võrreldav liikmesriikide lõikes ja sellest peab saama tuletada ELi koguandmed, mis on arvutatud liikmes- riikide koguandmete põhjal. Euroopa statistikasüsteem toimib liikmesriikide vahel kokku lepitud põhimõtete alusel, seega on mõistlik, kui üldised reeglid lepitakse kokku EL tasemel. Täna on eravalduses olevate andmete taaskasutamine ametliku statistika jaoks korraldatud liikmesriigiti erinevalt. Ühtlustatud lähenemisviis ELi tasandil tooks kaasa õigusselguse ja tagaks mitmes liikmesriigis tegutsevate eraõiguslike andmevaldajate õiglase kohtlemise. Ka kriisidele reageerimiseks on statistikasüsteemis vaja ühtseid reegleid ning mehhanismi. Lisaks 4 aitab andmete jagamine statistikaasutuste vahel statistikasüsteemi protsesse optimeerida, näiteks hargmaise ettevõtluse kohta andmete kogumisel ja jagamisel. 3.3. Proportsionaalsuse põhimõte Statistikasüsteemi kaasajastamiseks valitud poliitikavariant ei lähe aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Mõjuhinnangust lähtuvalt ületab paremast statistikast tulenev kogukasu ühiskonnale süsteemi muutmise kogukulud märkimisväärselt. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Algatuse sotsiaalsed ja keskkonnamõjud seisnevad eeldatavasti kiiremas reageerimises kasutajate uutele nõudmistele tänu andmete paremale kättesaadavusele ja tõhusamatele mehhanismidele ühiste uuenduslike Euroopa statistikasüsteemi meetmete käivitamisel ja eksperimentaalse statistika koostamisel, sh eraandmete kasutuselevõtu kaudu. Seetõttu saab ametlikku statistikat koostada kiiremini ja mitmekesisemalt ning see pakub reaalajas tuge sellistele poliitikameetmetele, mida kasutatakse kriisiohjamisel ja uutes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe. 4.1. Mõju majandusele Ettevõtjatelt riigile andmete jagamise kontekstis on algatus kavandatud tagama piisavaid kaitsemeetmeid, et kaitsta kõigi sidusrühmade õigustatud huve (st andmete konfidentsiaalsus, tundliku äriteabe kaitse ning isikuandmete puhul andmesubjektide eraelu puutumatus). Konfidentsiaalsus ja andmekaitse on olnud statistikatootmise üks peamisi põhimõtteid juba kehtivas õigusaktis ning varem. Andmeesitajad saavad kavandatud muudatustest tulenevalt tõenäoliselt kasu ka vastamis- ja aruandluskoormuse vähenemisest seoses uute andmeallikate kasutuselevõtuga. Ettevõtjad kui andmevaldajad võivad kanda kulusid, mistõttu on eelnõus võimalusena nähtud ette ka nende osaline hüvitamine. Ettevõtete poolt andmete kättesaadavaks tegemine võib vajada riigipoolset tuge ja investeeringuid, sh läbi võimalike toetusmeetmete investeeringuteks andmevaldajatest ettevõtjatele (nt tarkvara- ja teenusepakkujad). Teisalt on tänu kiiremale ja asjakohasemale statistikale võimalik elanike ja ettevõtete jaoks vajalikke teenuseid arendada ja kavandada. Euroopa Komisjoni poolt andmemääruse ettepaneku ettevalmistamisel tehtud analüüs näitab näiteks, et ametliku statistika avaldamise suurenemine 20% võrra annaks ELis ainuüksi otsese ja kaudse mõju tõttu juurde 4–12 miljardit eurot aastas (tulu andmejagamisest nii avalikus kui erasektoris, andmeesitajate andmeesitamise koormuse vähenemine, avaandmete kasutamine uute toodete ja teenuste pakkumiseks, maksutulu). Samuti on potentsiaalselt mõju regionaalarengule, kui eraandmete jm uute allikate kasutamise tulemusel on võimalik nähtusi piirkondlikult vaadelda. 4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Algatus sätestab uudsena võimaluse hüvitada määruse artikli 17b alusel küsitud andmete esitamisega andmevaldajale tekkinud kulu (vt art 17 c lõiked 3 ja 4). Liikmesriigid on selle rakendamisel vabad ja riikide praktika on ka praegu erinev. Paljud liikmesriigid on olnud sellise võimaluse loomise vastu ning selgitanud, et see muudab senist andmetele vaba juurdepääsu põhimõtet (free access to data) ja loob ohtliku pretsedendi ka teiste statistika jaoks vajalike 5 andmete allikate osas. Üldine ja ilma individuaalse nõusolekuta juurdepääs andmetele on vajalik lähtuvalt statistika olemusest, mille kohaselt tuleb terviknähtuse iseloomustamiseks leida esinduslikud valimid või analüüsida andmeid kõikselt. Tasu barjäär andmetele juurdepääsul võib muuta võimatuks usaldusväärsete statistiliste järelduste tegemise. Eesti riikliku statistika seaduse § 28 lõige 1 sätestab, et andmeesitajatele ei maksta andmete esitamise eest tasu ning see järgib avalikuks hüvanguks toodetava statistika põhimõttest tulenevat loogikat. Siiani on statistika jaoks andmete esitamist sarnaselt muude ettevõtlusega kaasnevatele kuludega (maksude maksmine, aruandekohuslus jms) peetud tavapäraseks ettevõtlusega seotud kuludeks (cost of doing business). Eelnõus välja pakutud skeem muudaks senist lähenemist. Uue lähenemise rakendamine võib sisuliselt viia selleni, et kõikidelt andmeesitajatelt kogutavate andmete eest tuleb maksta ning see kehtiks nii Statistikaameti kui ka kõigi teiste riigiasutuste osas, kes erinevatel põhjustel koguvad andmeesitajate käest andmeid. Sellise tasu koondsummad võivad kogu avaliku sektori andmevajadusele laienedes maksta sadu tuhandeid eurosid aastas. Kehtivast seadusest tulenevalt võiks Eesti seisukoht olla muudatuse suhtes samuti kriitiline, kuid arvestades kooskõlastusringil esitatud märkusi tuleb kaaluda ka Komisjoni pakutud lahendust. See tähendaks art 17b alusel küsitud andmete saamise osas andmevaldajaga peetavas debatis ka tasu küsimuse arutamist. Praegu on keeruline hinnata, milliseks võib sellest tulenev lisakulu riigile kujuneda, sest siin puudub senini vastav praktika. Lisaks andmeesitajatele tasu maksmise võimaluse loomisele tähendab uute andmeallikate kasutuselevõtt Eestis riikliku statistika koostamiseks ka märkimisväärset tehnoloogilist investeeringut, kuna uute andmete, sh suurandmete edastamiseks ja töötlemiseks kasutatavad tehnoloogilised lahendused tuleb välja töötada (sh privaatsust tagavad tehnoloogiad PET). Suurandmete töötlemiseks ja analüüsiks on vaja lisaks infotehnoloogilisele võimekusele tõsta ka Statistikaameti metoodilist võimekust. Uute andmeallikate kasutuselevõtuga seotud tehnoloogilised arendused vajaksid ka Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RMIT) poolseid investeeringuid. Statistikaamet on hinnanud näiteks regulaarsel mobiilsus- andmete kasutuselevõtul andmete vastuvõtu, hoidmise, algoritmide ja metoodika arendamise, töötluse, privaatsuskaitse ja andmejagamise tehnoloogilise ja inimressursiga seotud esmast kulu ligikaudu 1,5 mln euro suuruseks. Aastane püsikulu on Statistikaametis hinnanguliselt 100 000 ning RMITis samuti 100 000 eurot. Nende märkimisväärsete investeeringute tegemine riikliku statistika tegemiseks annaks aga, riigi andmepoliitikat silmas pidades, ühtlasi võimaluse rakendada seda võimekust ka riigiüleseks koordineeritud andmejagamiseks, milleks on kehtivas seaduses juba eeldused loodud, kuid mis täna ei toimi tõhusalt. Kehtiva õiguse kohaselt korrastab Statistikaamet juba täna järjest ka vastuvõetavaid administratiivandmestikke ning nõustab avaliku sektori organisatsioone andmehalduse korraldamise osas, mis aitavad parandada andmekvaliteeti laiemalt kui vaid riikliku statistika jaoks. Nende ülesannetega kaasneb samuti kulu (andmeesitajate nõustamine, lepinguhaldus, järelevalve), mis täna on riigieelarvelise baasrahastuseta (andmehalduse koordineerimist rahastatakse piiratud kestusega taasterahastu projektina). Vastukaaluks ühiskondliku tulu vaates võib ka eeldada, et erasektori käsutuses olevate andmete kasutuselevõtt ja üha ulatuslikum administratiivandmetele tuginemine hoiab pikemas perspektiivis kokku andmeesitajate aega ja raha. Lisaks ei saa alahinnata ka uute andmeallikate potentsiaalset kasu parema otsustustoe ja kiirema reageerimise toetamiseks. Kvaliteetsem (täpsem, ajakohasem) statistika aitab teha paremaid otsuseid näiteks COVIDi-laadsetele kriisidele reageerimisel. Oluline on statistikasüsteemi paindlikkuse suurendamisel arvestada asjaoluga, et poliitikakujundajate poolt soovitud statistika valdkondade laiendamine ning avaldamise sageduse ja statistika detailsuse suurendamine EL üleselt toovad endaga kaasa ka 6 statistikatootmise ümberkohandamise ning tõenäoliselt täiendavate ressursside vajaduse. See on ilmnenud viimastel aastatel Euroopa Liidus arutlusel olnud ja olevate valdkondlike statistikaalaste õigusaktide eelnõude läbirääkimistel. Lisaks tuleb arvestada, et EL-i esitatakse statistikat Eesti kohta kokku, riiklik vajadus on vähemalt piirkondade, aga pigem maakondade ja kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil, mis toob vajaduse suurendada andmekogumise valimeid ning tõstab kaudselt samuti statistika tootmise maksumust. Eelnõu rakendamine tänase sõnastuse kohaselt riikliku õiguse muutmist ei nõua. 5. Seisukohad määruse eelnõu kohta 5.1. Toetame riikliku statistika tulevikuvajadustele vastavaks kohandamist läbi uute andmeallikate kasutuselevõtu. Eesti peab oluliseks, et määruse kohaldumisala oleks selge, sealhulgas mõisted, ning kriisides andmevajadustele reageerimisel tuleneks määrusest selge ja toimiv mehhanism. Statistika tootmisel on vaja arvestada kogu andmeökosüsteemi piirangute, võimaluste ja valmisolekuga. Selgitus: Eesti peab väga oluliseks riikliku statistika tegemise muutmist tulevikuvajadustele vastavaks ja oluliselt parandada reageerimist andmevajadustele, mis omakorda võimaldaks toota poliitikakujundamiseks, andmepõhiseks otsustamiseks ning erasektoris kasutamiseks värskemat ja kvaliteetsemat statistikat. Nii avaliku kui erasektori vaatest on eriti suur vajadus ajakohase statistika järele kriiside ja hädaolukordade ajal. Samas on täna juba mitmes erinevas Euroopa Liidu õigusaktis andmete saamine kriiside puhul reguleeritud, sh riikliku statistika puhul ka kehtiva Euroopa statistika määruse artiklis 14. Euroopa ametlik statistika ei suuda praegu alati vajadustele piisava kiirusega reageerida, samuti ei ole statistikaasutuste juurdepääs uutele andmeallikatele, sh erasektoris tekkivatele andmetele õiguslikult veel piisavalt selgelt reguleeritud. Ka ei ole näiteks Eestis riigi üleselt veel saavutatud piisavat tehnoloogilist võimekust suurandmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ega arvestatud selle rahastamisega. Seejuures on oluline suurendada võimalusi ka kogutud andmete jagamiseks ning taaskasutamiseks lähtudes avalikust hüvest ja olles kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse aluspõhimõtetega. Eelnõu ühetaoliseks ning selgeks rakendamiseks on oluline, et eelnõus kasutatud mõisted oleksid võimalikult hästi arusaadavad ja selgelt defineeritud. Komisjon on sel eesmärgil lisanud Euroopa statistika määruse artiklisse 3 mitmeid uusi mõisteid. Samas on jäänud mitmed eelnõus kasutatavad mõisted avamata, mis omakorda ei võimalda üheselt määratleda määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Näiteks ei ole eelnõus määratletud eraõiguslik andmevaldaja ega eraõigusliku andmevaldaja andmed (eraandmed). Eesti on võtnud EL asjades seisukoha, et EL regulatsioonidest tulenevat kumulatiivset halduskoormust peab vähendama, kuna see toetab ettevõtluskeskkonda ja majanduse elujõulisust. Terminoloogilisele puudusele on tähelepanu juhtinud nii Eesti avaliku kui erasektori kaasatud organisatsioonid kui teised liikmesriigid. Eesti peab seetõttu oluliseks, et eelnõus kasutatavad mõisted oleksid piisavalt selged. On selge, et tänapäeva andmemajanduses peab tulevikuvajadustele vastava statistika tootmisesse kaasama veelgi rohkem teisi avaliku ja erasektori osalisi ning akadeemilisi sidusgruppe ning tuleb luua võimalused ning võimekused kvaliteetsete andmete uutel viisidel kättesaadavaks tegemiseks. See muudab statistika tootmise tunduvalt komplekssemaks, kui täna kehtiv Euroopa statistika määrus seda võimaldab. 7 5.2. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus saada statistika tegemiseks vajalikke andmeid kõigist asjakohastest andmeallikatest, sh erasektoris tekkivaid andmeid, võimalusel andmeid valdava ettevõtte suurusest sõltumata. Eelistada tuleb lahendusi, kus kogutud andmeid oleks võimalik jagada ning taaskasutada. Seejuures tuleb tagada andmete kaitse ja konfidentsiaalsus, parimate tehniliste lahenduste kasutamine ning väikseim halduskoormus kõigile. Selgitus: Määruse eelnõu sätestab Euroopa statistika tootmiseks vajalikele eraandmete juurdepääsu tingimused ning korra. Vajadust uute andmeallikate järele, eriti eraandmete osas, on rõhutatud korduvalt ning Eesti toetab selle teema tõstatamist eelnõus. Andmeallikate mitmekesisus annab võimaluse teha tõhusamalt kvaliteetsemat ja operatiivsemat statistikat. See loob eeldused ka võimalikult madalaks andmete kogumise ja töötlemise halduskoormuseks. Võimalus kasutada statistika koostamisel erasektori valduses olevaid digitaalseid andmeid on statistika koostamise mõttes väga oluline nii avaliku kui ka erasektori vaatest, omades statistika tegemise seisukohalt selgelt avaliku hüve tunnuseid. Seejuures peame jätkuvalt oluliseks, et tagada tuleb kõikide statistikaasutuste käsutuses olevate andmete kaitse ja konfidentsiaalsus ning erilist tähelepanu tuleb eraandmete puhul pöörata andmevaldajate ärihuvide kaitsele. Määruse eelnõu näeb ette, et eraandmete kättesaadavaks tegemise sätet ei kohaldata mikro- ja väikeettevõtjate suhtes. Kuigi nõustume põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni eesmärgiga piirata ettevõtjate halduskoormust, on digimajanduses ja Eesti-sugustes väikeriikides just märkimisväärne hulk andmeid selliste ettevõtete käes, moodustades majanduse põhiosa - Eestis 99% kõikidest ettevõtetest. Seetõttu võib mikro- ja väikeettevõtete välistamine raskendada statistika tegemist või mõnel juhul selle isegi võimatuks muuta. Määruse eelnõu peab tagama, et luuakse eeldused andmeesitajate koormuse järjekindlaks vähendamiseks. Siin on ka oluline, et andmete esitamisest ja nende kasutamisest saadav kasutegur peab olema mõistetav ning andmete kogumise ja kasutamise reeglid peavad looma andmesubjektide ja andmeesitajate head usku ja usaldust. Tähtis on, et andmeid tohib koguda minimaalselt vajalikul hulgal. Andmete kasutamise reeglid peavad olema sätestatud arusaadavalt ning läbipaistvalt, seejuures peavad olema tagatud ka vahendid andmeesitajate õiguste kaitseks. Toetame ka lähenemist, kus kogutud andmeid oleks võimalik jagada ning taaskasutada. Nii on Eesti toetanud Euroopa andmemääruse ettepaneku läbirääkimisprotsessis teadus- ja statistikaasutustele eriregulatsiooni säilimist andmete kasutamiseks statistika eesmärgil. Eesti peab oluliseks, et statistikaametite vastavad andmete kogumist ning töötlemist reguleerivad õigused ja kohustused, sh erasektori andmete kasutamiseks, sätestaks Euroopa statistika määrus piisava selgusega, mis loob uusi võimalusi andmete parimaks kasutamiseks. Kehtiva riikliku statistika seaduse kohaselt on riikliku statistika tegijal õigus saada kõiki statistika tootmiseks vajalikke andmeid, sh ka eravalduses olevaid andmeid (eraandmeid). Peame oluliseks, et eelnõuga pakutud muudatused ei kitsendaks ega raskendaks seniseid andmete kogumise võimalusi, vaid looksid täiendava lisavõimaluse andmete kogumiseks. 5.3. Toetame, et riikidel jääb võimalus otsustada, kas eraandmevaldajatele andmete kättesaadavaks tegemise kulusid hüvitada, ning lähtuda otsustamisel riiklikust õigusest. Uute andmevajaduste ja uute allikate kasutuselevõtul on vaja arvestada statistika tegemise kulude ja koormuse suurenemisega liikmesriikidele. Peame vajalikuks kulude ning statistikaasutuste ja andmeesitajate halduskoormuse kasvu piiravate meetmete kehtestamist. Selgitus: Uute andmeallikate kasutuselevõtt ja täiendatud statistika ajakohasem tootmine eeldaksid suurandmete kasutamise alaseid teadmisi ja sellega seotud andmetöötluse metoodilist 8 suutlikkust, samuti tehnoloogiliselt uute lahenduste kasutuselevõttu (eriti eelnõus rõhutatud privaatsust tagavate tehnoloogiate uusimate lahenduste osas), mis vajab uute oskuste ning teadmistega töötajaid, kelle järele on andmemajanduses juba praegu suur nõudlus ja seetõttu ka oluliselt kõrgem palgatase. Administratiivse koormuse ja kulude kasvu tuleks kriitiliselt jälgida kõigi nõuete juures ja kõigi olemasolevate vahenditega (nt õiguslikult kehtestatud piirid vajalikule ja/või lisatavale näitajate arvule, riigi jaoks ebaoluliste näitajate esitamise vaba- tahtlikkus jms). Tuleb arvestada, et uute andmeallikate tõhusaks kasutuselevõtuks on vaja neid andmekogusid korrastada, kas andmete omaniku juures või peale esitamist Statistikaametis. Teise olulise aspektina näeb eelnõu ette võimaluse hüvitada eraandmevaldajale andmete kättesaadavaks tegemise kulud. Riikliku statistika seadus andmeesitajatele andmete eest tasu maksmist ette ei näe. Samas on kompromissettepanekus jäetud liikmesriikidele võimalus kulude hüvitamise kaalumisel lähtuda siseriiklikust õigusest. Kulude hüvitamisel ja ebaselge eraandmevaldajate definitsiooni koosmõjul võivad lisaks Rahandusministeeriumi valitsemis- alale kaasneda kulud ka teistes ministeeriumides, eeskätt riikliku andmehalduse eest vastutavas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (nt registrite korrastamisega seotud kulude hüvitamine asutustele), aga ka registripidajate juures, kus on tarvis teha andmete intensiivset korrastamist ja infosüsteemide arendustöid. Samuti tähendab kulude hüvitamise põhimõtte sisseviimine selle rakendamise vajadust ka teistes valdkondades, kus riik kogub eraandmeid. Eesti peab oluliseks, et uute nõuete või põhimõtete kehtestamisel oleks kõigis liikmesriikides tagatud statistika tootmise jätkusuutlik rahastus, ekspertide koolitamine jm, et tagada andmete kvaliteet ja näitajate võrreldavus Euroopa Liidu tasemel. Samuti on vaja, et Eurostat toetaks rahaliselt ja metoodiliselt Euroopa statistikasüsteemi arendusi. Võimalikke Statistikaametile ja teistele riigiasutustele tekkivaid lisakulusid menetletakse iga-aastase riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessi raames. 5.4. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutuste rolli ja ülesannete mõtestamisel andme- ökosüsteemi arengu edendamisel oleks statistikaasutustel võimalik lähtuda riiklikust andmehalduse korraldusest viisil, mis ei takistaks nende iseotsustusvõimet ja võimalusi osaleda riiklikus andmehalduses nende pädevuse piires. Selgitus: Rääkides statistikaasutuste rollist ja ülesannetest andmeökosüsteemi arendamisel tuleb silmas pidada, et Euroopa Liidu liikmesriikides on see erinevalt korraldatud ning nii ei pruugi riigi peamine statistikaasutus olla riikliku andmehalduse keskmes või juhtrollis. Eesti on arvamusel, et Euroopa statistika määruse nr 223/2009 muutmisel peab arvesse võtma, et määrus lubaks statistikaasutustel andmehalduses osaleda määral, mis on andmehalduse organisatsioonilises süsteemis vajalik ja võimalik. Näiteks Eestis on Statistikaametil võimalik osaleda Eesti riikliku andmehalduse korraldamises ja arendamises ka kehtiva Euroopa statistika määruse alusel ilma, et see kitsendaks või laiendaks ameti kohustusi põhjendamatult. Eelnõu näeb ette, et andmehalduse ülesandeid tuleb rakendada kooskõlas käesolevas määruses sätestatud statistikapõhimõtetega (art 26a). Samas on Statistikaametil Eestis täna laiemad volitused andmehaldusega tegelemisel kui vaid otseselt riikliku statistika tootmiseks, kuna ameti poolt avaliku sektori organisatsioonide nõustamine andmete korrastamisel on andmete koostalitlusvõime ja taaskasutamise seisukohalt kasulik kõikidele andmete kasutajatele. Eestis koordineerib avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse alusel andmehaldust Statistikaamet, kes teeb seda koostöös Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikat- siooniministeeriumiga. Amet töötab välja juhised andmehalduse korraldamiseks. Lisaks osalevad riigi tasemel andmehalduse korraldamisel mitmed teised koordineerivad organisatsioonid, nagu Riigi Infosüsteemi Amet riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) arendamisel ja haldamisel ning teised organisatsioonid enda rollides (Andmekaitse Inspektsioon, Maa-amet, Rahvusarhiiv, Eesti Keele Instituut). Andmehalduse koordineerimist 9 Statistikaameti poolt rahastatakse projektipõhiselt kuni aastani 2025 Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust, jätkusuutlikuks tegevuseks on vaja selle tegevuse jaoks riigieelarve püsirahastust. Statistikaameti tegevus ei dubleeri teisi avaliku sektori ülesandeid infoühiskonna, infoühis- konnateenuste ja riigi infosüsteemi arendamisel, isikuandmete kaitsmisel ja küberturvalisuse tagamisel, vaid keskendub järgmistele andmehalduse põhiülesannetele: 1. omada ajakohast ja sisulist ülevaadet andmekogudest ja andmestikest, mis on kasutusel statistikas ja teadus- ning poliitikaanalüüsides; 2. ühtlustada andmekirjeldusi, et andmestikud, sh avaandmed, oleks kiiresti leitavad, andmed oleks kirjeldatud üks kord ja kvaliteetselt, mis võimaldaks vajalikke andmeid mõista ja toetaks nende kasutusele võtmist ja taaskasutust; 3. jälgida andmekvaliteeti ja parandada seda, et kasutajad saaksid kiiresti veenduda, et andmed on õiged, täielikud ja ajakohased. Andmehaldusega on seotud klassifikaatorite kasutamine. Statistikaamet juhib klassifikaatorite süsteemi ja jälgib, et andmekogudes ning infosüsteemides kasutataks samu klassifikaatoreid. Samuti koordineerib Statistikaamet rahvusvaheliste klassifikaatorite ülevõtmist ja info- süsteemides kasutatavate ühetaoliste objektide loendite ühtlustamist ja neist klassifikaatorite loomist. 5.5. Eesti peab oluliseks statistika ajakohasuse suurendamiseks ja avaldamise sageduse tõstmiseks ettevõtete ja liikmesriikide vahelise andmevahetuse automatiseerimist, standardimist ja ühekordse esitamise põhimõttest kinnipidamist. Selgitus: Eelnõu paragrahv 26a näeb ette, et riiklikud statistikaametid võiksid täita riiklikul tasandil ülesandeid riiklikes andmehaldusraamistikes, sealhulgas andmehalduse määruses ette nähtud ülesanded, eesmärgiga edendada andmete integreerimist ja koostalitlusvõimet, metaandmete kirjeldamist, kvaliteedi tagamist ja standardite kehtestamist ning teha kindlaks arendamisel oleva statistika jaoks kasutatavad uued andmeallikad. Eesti on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas seadnud üheks strateegiliseks eesmärgiks reaalajamajanduseni jõudmise läbi selle, et riigi ja ettevõtete vahelisi andmeid vahetatakse automaatselt ja turvaliselt, standardiseeritult, digitaalselt, masinloetavalt ning reaalajas või minimaalse viitega. Samuti on ettevõtjate huviks saada statistikat sagedamini ja detailsemalt. Nii ettevõtluse esindusorganisatsioonid kui andmeökosüsteemi osaks olevad riigiasutused peavad oluliseks jõuda andmepõhises aruandluses andmete ühekordse sisestamiseni, et kasutada maksimaalselt riigil juba olemasolevaid andmeid. Selleks tuleb suurendada andmete ristkasutust ning koostööd erinevate riigiasutuste vahel ja luua eeldused riigiasutuste vaheliseks andmete automaatseks vahetamiseks. Erasektoril on ka ootus, et kogutavaid andmeid peab rohkem ära kasutama, seostama ja mitmekesisemalt esitama. Nende põhimõtete eestkõnelejaks kavatseb Eesti olla ka Euroopa statistikamääruse muutmise läbirääkimistel. Need eeldused tähendavad lähiaastatel nii ministeeriumide vahelist koostööd kui läbirääkimisi ja tehniliste lahenduste leidmist era- ja avaliku sektori andmevahetuse nimel. Andmete suurem kasutuselevõtt on väga oluline, aga selle mõjusamaks saavutamiseks on mõistlik leida turuosalisi motiveerivaid mehhanisme, mitte kasutada selleks ainult liialt detailseid regulatsioone, mis hakkavad hoopis ettevõtlusvabadust ja konkurentsi piirama. Oluline on andmete avaliku hüvena käsitlemise kõrval luua EL-i tasandil meetmed, mis pakuvad tuge ja stiimuleid ettevõtetele andmete jagamiseks. 10 5.6. Eesti soovib, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid vahetada eeldusel, et selleks on loodud üle-Euroopalised metoodikad ja turvalised tehnoloogilised lahendused. Selgitus: Globaalsed majandus- ja sotsiaalmõjud ei võimalda riike isoleeritult vaadelda. Riikliku statistika hulgas on mitmeid valdkondi, milles statistikaasutuste vaheline andme- vahetus annaks täpsemaid tulemusi. Olulisemad neist on väliskaubandusstatistika, ettevõtlus-, keskkonna-, turismi- ja rahvastikustatistika. Ühiskonnas ja Eesti naabruskonnas toimuvaid nähtusi ning muutusi aitab paremini mõtestada ka täpsem ja lähiriikidega sarnastel alustel koostatav regionaalstatistika. Üks võimalus metoodikate ja tehnoloogia ühtlustamiseks on statistika tootmise parendamine riikidevaheliste projektide käigus. Näiteks on Eurostatis algusjärgus projekt riikidevaheliseks andmevahetuseks hargmaiste ettevõtete osas rahvamajanduse arvepidamise süsteemi arendamiseks. Selline koostöö võimaldab lisaks kuluefektiivsusele kaasata täiendavat metoodilist ja tehnilist oskusteavet ning luua liikmesriikide kõikide parameetrite poolest sobiv viis edaspidiseks andmevahetuseks. Eesti huvi on lisaks statistikaametite vahelisele andmevahetusele tulevikus vahetada riikide vahel ka eraandmeid. Riikidevahelises andmevahetuses on täna veel mitmeid väljakutseid – näiteks on erinevusi statistilistes ja andmekogumismeetodites (administratiivandmed, isiku- ja ettevõtteuuringud, suurandmed), võimekuses ja õiguslikus regulatsioonis piiriüleselt mikroandmeid vahetada, aga ka statistika tootmise ressurssides. Seega on Euroopa Komisjonil (eeskätt Eurostatil) Euroopa statistikasüsteemis võtmeroll statistikaasutuste andmevahetuse koordineerimisel, metoodilisel ühtlustamisel ja rahastamisel, kuna Eurostati esitatav statistika peab olema koherentne ja võrreldav ning peegeldama Euroopa Liidus toimuvat võimalikult täpselt, ajakohaselt ja objektiivselt. Eesti toetab riikidevahelises andmevahetuses edasiliikumist eeldusel, et selleks on piisavad ressursid tagatud. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Rahandusministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks kõikide ministeeriumide, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning mitmete erasektori esindusorganisatsioonide poole. Enda arvamuse andsid Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium, Justiitsministeerium, Välisministeerium, Kaubandus-Tööstuskoda ja Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimalusel arvestatud. 11  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2023. a nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta, eelnõu kohta: 1.1. Toetame riikliku statistika tulevikuvajadustele vastavaks kohandamist läbi uute andmeallikate kasutuselevõtu. Eesti peab oluliseks, et määruse kohaldumisala oleks selge, sealhulgas mõisted, ning kriisides andmevajadustele reageerimisel tuleneks määrusest selge ja toimiv mehhanism. Statistika tootmisel on vaja arvestada kogu andmeökosüsteemi piirangute, võimaluste ja valmisolekuga. 1.2. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutustel oleks õigus saada statistika tegemiseks vajalikke andmeid kõigist asjakohastest andmeallikatest, sh erasektoris tekkivaid andmeid, võimalusel andmeid valdava ettevõtte suurusest sõltumata. Eelistada tuleb lahendusi, kus kogutud andmeid oleks võimalik jagada ning taaskasutada. Seejuures tuleb tagada andmete kaitse ja konfidentsiaalsus, parimate tehniliste lahenduste kasutamine ning väikseim halduskoormus kõigile. 1.3. Toetame, et riikidel jääb võimalus otsustada, kas eraandmevaldajatele andmete kättesaadavaks tegemise kulusid hüvitada, ning lähtuda otsustamisel riiklikust õigusest. Uute andmevajaduste ja uute allikate kasutuselevõtul on vaja arvestada statistika tegemise kulude ja koormuse suurenemisega liikmesriikidele. Peame vajalikuks kulude ning statistikaasutuste ja andmeesitajate halduskoormuse kasvu piiravate meetmete kehtestamist. 1.4. Eesti peab vajalikuks, et statistikaasutuste rolli ja ülesannete mõtestamisel andme- ökosüsteemi arengu edendamisel oleks statistikaasutustel võimalik lähtuda riiklikust andmehalduse korraldusest viisil, mis ei takistaks nende iseotsustusvõimet ja võimalusi osaleda riiklikus andmehalduses nende pädevuse piires. 1.5. Eesti peab oluliseks statistika ajakohasuse suurendamiseks ja avaldamise sageduse tõstmiseks ettevõtete ja liikmesriikide vahelise andmevahetuse automatiseerimist, standardimist ja ühekordse esitamise põhimõttest kinnipidamist. 1.6. Eesti soovib, et Euroopa statistikasüsteemis saaks statistikaasutuste vahel andmeid vahetada eeldusel, et selleks on loodud üle-Euroopalised metoodikad ja turvalised tehnoloogilised lahendused. 1 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määrus ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid, erialaliidud Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Justiitsministeerium Algatuse üheks eesmärgiks on luua mehhanism ja vahendid, mille abil Euroopa Võtame teadmiseks ja selgitame. statistikasüsteem saaks kriisi ajal kiiresti, kollektiivselt ja koordineeritult Sätte kohaselt otsustab Eurostat ning reageerida kiireloomulistele andmevajadustele. Artikkel 16a lõige 1 kohaselt võtab lähtub lõike 1 punktidest a ja b. See- Komisjon (Eurostat) statistikaalased meetmed, kui on vaja reageerida juures konsulteeritakse lõike 3 kohaselt kiireloomulisele teabevajadusele. Selgusetuks aga jääb, kes ja millistel tingimustel Euroopa statistikasüsteemi komisjoniga otsustab, milline teabevajadus on kiireloomuline. (koosneb EL liikmesriikide ja EFTA statistikaasutustest ja Euroopa Komisjonist) Justiitsministeerium Kas on ette nähtud ka teatavad kaitsemehhanismid, mis tagaksid kooskõla Võtame teadmiseks ja selgitame. isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud isikuandmete töötlemise Artikli 16a alusel statistika tootmisele põhimõtetega, eelkõige eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega? kohalduvad kõik muud statistika tootmist puudutavad reeglid ning isiku- andmete kaitse üldmääruse (IKÜM) reeglid, sh isikuandmete töötlemise põhimõtted. Justiitsministeerium Kas protsessi on kaasatud ka nt eetikakomiteed, kes hindavad kogutavat Võtame teadmiseks ja selgitame. andmekooseisu ja vajadust eesmärgi täitmiseks? Euroopa statistika määrus ega IKÜM ei näe Euroopa statistika tootmiseks ette eetikakomiteesid. Statistika tegemiseks vajalikud andme- koosseisud lepitakse kokku Eurostatis vastavates töörühmades lähtudes töö eesmärgist, et millist statistikat on vajalik toota. Selgitame, et eetika- komiteed tegelevad ainult teadus- uuringutega ning neil on oma reglement, mis teemade puhul on eetikakomitee  luba kohustuslik. Eestis hindavad eetika- komiteed inimestele tehtavate bio- meditsiiniliste ja käitumis- ja sotsiaal- teaduste alaste teadusuuringute eetilisi ja andmekaitselisi aspekte. Kui teadus- valdkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. Justiitsministeerium On selgusetu, kelle korralduses Eurostat meetmed ette näeb, kes määratleb Võtame teadmiseks ja selgitame. statistika kogumise eesmärgid. Kõnealuse artikli lõikes 5 on ettenähtud sellise statistika jaoks eraldi rakendus- akti kehtestamine. Rõhutada tasub, et sellise statistika tootmises osalemine on vastavalt lõikele 4 liikmesriikidele vabatahtlik. Justiitsministeerium Palume täpsustada, kas liikmesriikide statistikaasutused edastavad Eurostatile Võtame teadmiseks pseudonüümitud või isiksustatud andmeid. Võttes arvesse, et tegemist on Eurostatile esitatakse pseudonüümitud statistiliste andmetega, ei tohiks siinkohal isikud olla tuvastatavad. Kui aga teatud andmed. juhtudel on vajalik edastada ka isikustatud andmeid, siis tuleks nende töötlemiseks ette näha tingimused ja kaitsemeetmed, et oleks tagatud andmesubjektide õiguste ja vabaduste piisav kaitse. Justiitsministeerium Artikkel 17a lõige 2 kohaselt lubatakse Eurostat´i taotluse korral pääseda õigel ajal Võtame teadmiseks ja selgitame. juurde olulistele andmetele ja metaandmetele, mis on pärit liidu organite ja asutuste Eurostati juurdepääsuõigus on piiratud hallatavatest andmebaasidest ja koostalitlusvõime süsteemidest. Sisuliselt on määruses sätestatud eesmärkide tegemist juurdepääsuõigusega kõikidele isikuandmetele. Selline avatud volitus täitmisega ning samuti määruses isikuandmete töötlemiseks ei ole IKÜM-iga kooskõlas. Nimetatud sätte osas tuleb sätestatud nõuete ning ka statistika läbirääkimiste käigus mh kriitiliselt hinnata, kas on õigustatud, et Eurostat pääseks printsiipidega, samuti IKÜMi nõuetega, ligi ka liikmesriigi andmebaasidele juhul, kui need on osa liidu organi või asutuse säte ei anna alust piiramatuks hallatavast andmebaasist, ilma, et oleks sätestatud selged kriteeriumid, mis juurdepääsuks kõigile isikuandmetele piiravad juurdepääsu üksnes põhjendatud juhtudel. või andmekogudele. Andmetele juurdepääsu põhjendamine ning ka andmekaitse nõuded, mis tulenevad Euroopa statistika määruse sätetest ning IKÜMist, kehtivad ka siin.  Justiitsministeerium Artikkel 17b puhul jääb selgusetuks, kas see hõlmab üksnes andmeid, mis on Võtame teadmiseks ja selgitame. eraõiguslikul andmevaldajal juba struktureeritud kujul olemas või see tähendab ka Art 17b lõike 1 kohaselt käsitleb säte andmevaldajale kohustuse seadmist tema kontrolli all olevaid andmeid esmalt andmeid, mis on andmevaldajal olemas. koguda. Lisaks tuleks läbirääkimiste käigus jälgida, kuidas antud säte suhestub Võimalik, et andmevaldaja peab andmemääruse (Data Act) artikkel 21-ga. andmeid mingil moel ka korrastama. Euroopa andmemäärust see artikkel vastavalt lõikele 1 ei puuduta. Justiitsministeerium Artikkel 17c puhul oleks vajalik ja põhjendatud luua eraõiguslikele Võtame teadmiseks ja selgitame. andmevaldajatele õigus saada hüvitist, mis vastab vähemalt andmete Riigi ülesannete täitmiseks vajalik vaba kättesaadavaks tegemisega seotud kuludele. juurdepääs andmetele (free access to data) vajab lahtimõtestamist ning debatti. Kehtiva RStSi kohaselt on statistika jaoks vajalikud andmed tasuta. Justiitsministeerium Artikkel 17f lg 3 kohaselt loob Eurostat turvalise taristu, et hõlbustada andmete Võtame teadmiseks ja selgitame. jagamist. Määrus vajab täpsustamist osas, kas loodav taristu on Eurostati Art 17f ei näe ette andmete säilitamise andmekogu, mille osas on ta ka IKÜM-i alusel andmete vastutav töötleja. või töötlemise võimalust ning sätestab Sellekohased sätted aga määruses puuduvad. Või on tegemist üksnes turvalise andmete vahetamise (ehk tegu on andmejagamise kanaliga, mida statistikaasutused saavad kasutada ja Eurostat ise andmejagamise kanaliga). andmeid ei töötle. Ettepanek siinkohal selgust ei too ning vajab täpsustamist. Juhul kui Eurostat töötleb ka isikustatud andmeid, siis on vaja määrusega kehtestada ka Eelnõule esitas arvamuse ka Euroopa andmete säilitustähtajad. Andmekaitseinspektor1 ning JuMi IKÜMit ja andmekaitset puudutavaid märkuseid on mõistlik käsitleda koosmõjus arvamuses toodud seisu- kohtadega. Nii nendes aspektides, kus EDPS ei tõstatanud küsimusi kui ka nendes osades, kus EDPS nägi täiendavaid probleeme. 1 https://edps.europa.eu/system/files/2023-09/2023-0753_d2563_opinion_en.pdf Majandus- ja Eravalduses olevatele andmetele tuleks stabiilne juurdepääs tagada vaid Arvestatud osaliselt punktis 5.3. Kommunikatsiooni- erandkorras. Stabiilse juurdepääsu nõudmisel tuleks riigil hüvitada ettevõtete Eelnõuga Euroopa statistika määrusesse ministeerium tehtavad kulutused, sealhulgas kui esitatakse nõudeid andmevormingule, lisatavates uutes artiklites 17b-17e metaandmetele jm tehnilistele nõuetele. sätestatud andmete taotlemise menetlus näeb ette andmevaldajaga dialoogi pidamise käigus kulude hüvitamise võimalike aspektide arutamise. Eelnõu ei sätesta kulude hüvitamise kohustust ning kehtiva riikliku statistika seaduse kohaselt andmete esitamise eest tasu ei maksta. Selle põhimõtte muutmine vajab täiendavalt mõjude analüüsi ning laiemat debatti statistika jaoks kogutavate andmete ning riikliku statistika tootmise eesmärgi ning olemuse üle. Majandus- ja Aruandluskohustuse vaatest on oluline hinnata juurdepääsu kriitilisust ja ka Võtame teadmiseks Kommunikatsiooni- võimalikku riiveulatust jm. Sellega seoses oleks oluline välja tuua, kuidas toimub ministeerium põhjendusmenetlus Euroopa statistika tööprogrammi vaatest. Majandus- ja Riiklike statistikaametite uute ülesannete osas riiklikus andmehalduses ei tohiks Arvestatud punktis 5.4. Kommunikatsiooni- nõudeid liikmesriikidele kehtestada, aga võimalusena täita riiklike ülesandeid on ministeerium tervitatav ja Eesti peaks seda toetama. Majandus- ja Artikkel 17b ja eraõiguslike andmevaldajate kohustus teha andmed kättesaadavaks Võtame teadmiseks ja selgitame Kommunikatsiooni- Euroopa statistika arendamiseks ja tegemiseks (kommentaar kehtib ka järgnevate Nõustume, et eelnõus toodud mõisted ministeerium artiklite osas): ei ole võimalik täpselt aru saada, kes on eraõiguslikud vajavad täpsustamist, märkisime selle andmevaldajad („andmevaldaja“ määratlus ei ole eelnõus just kõige selgem) ja eraldi ära ka Eesti seisukohtades ja milliseid andmeid (sh kelle kohta) ta kättesaadavaks peab tegema. Sellisel kujul seletuskirjas. tundub regulatsioon pigem ohtlik, kuivõrd ei ole selgelt määratletud kes, mida ja Eraandmetele juurdepääsu osas kelle kohta peab kättesaadavaks tegema. Selge on vaid see, et see kõik on märgime, et kehtiv riikliku statistika kohustuslik. Sellise ebaselguse puhul ei ole võimalik hinnata, kas sätteid sellisel seadus võimaldab juurdepääsu kõikidele kujul on võimalik toetada ning hinnata, kas need on kooskõlas EL-i ja riigisisese andmeallikatele (sh ka eraõiguslike regulatsiooni ja soovitud suundadega. Seega on meil hetkel reservatsioon selles andmevaldajate andmetele), mis on osas, et praeguses sõnastuses peaks eraõiguslikelt andmevaldajatelt saama vajalikud statistika tootmiseks. Peame kohustuslikus korras nõuda, et nad võimaldavad oma valduses olevate andmete oluliseks, et määruse eelnõus pakutud taaskasutamist Euroopa statistika arendamise ja tegemise eesmärgil. sätted ei muuda seniseid seaduses sätestatud andmete kogumise võimalusi,  vaid loovad juurde täiendava lisavõimaluse andmete kogumiseks. Majandus- ja Vaja on täpsustada, millist kriisi on eelnõu tekstis silmas peetud. Võtame teadmiseks ja selgitame. Kommunikatsiooni- Artikliga 16a sätestatakse statistika ministeerium valdkonna reageerimine kriisidele. Nõustume, et nö kriisimeetmete rakendamise alus (sh ka selle üle otsustamise kord) peab olema selge ning vajab täiendavat analüüsi. Samasisulise märkuse on teinud ka teised liikmesriigid ja nõukogu töögrupp on siin eelnõu teksti avanud. Välisministeerium 1. Vajalik oleks täpsustada, mis on haldusandmed ning millisel juhul üldse on Võtame teadmiseks ja selgitame. füüsiline isik andmevaldaja. Haldusandmete mõistet ei ole määruses Kui eraõiguslik andmevaldaja võib olla ka füüsiline isik, siis kuidas mõjutab 223 välja toodud, kuid haldusandmeteks teda art 17c p 3 (samas öeldakse p-s 6, et seda ei kohaldata väikeste ja peetakse haldusallikast tuletatud üksuste mikroettevõtjate suhtes). Kuidas regulatsioon puudutab eraelu puutumatust ja ja andmete kogumit. Haldusallikatena ärisaladuse kaitset? Kas art 17b p 2 rakendamisel peaks see asutus ka teadlik käsitletakse eelkõige andmekogusid, olema, et tegutsetakse tema nimel? mida hoiavad valitsussektorisse kuuluvad asutused ning mida kogutakse ja kasutatakse halduslikel eesmärkidel, näiteks maksude kogumiseks, soodustuste andmiseks või teenusteks. Vt nt siit https://cros- legacy.ec.europa.eu/content/administrat ive-data-0_en Füüsiline isik andmevaldajana – eelnõu kohaselt võib füüsiline isik olla andme- valdaja, kuid definitsioon seab siinkohal piirangu, et kui tal on õigusaktist tulenev õigus või võimalus teha teatavad andmed kättesaadavaks. Eelnõu kohaselt võib selliselt isikult andmeid küsida ning vastavalt art 17c lõikele 3 tuleb temaga astuda dialoogi. Eesti riiklikus statistika seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on andmeesitajaks ka füüsiline isik, kuid § 28 lõike 2 kohaselt esitab füüsiline isik andmed vabatahtlikkuse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraandmete kaitse - kõnealuste artiklite alusel statistika tootmisele kohalduvad kõik muud statistika tootmist puudutavad reeglid ning isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) reeglid, sh isikuandmete töötlemise põhimõtted ja konfidentsiaalsuse põhimõtted, mis seavad andmete kogumisele, töötlemisele ning kasutamisele selged reeglid ning nõuded. Art 17b lõige 2 käsitleb riikliku statistika tegijaid. Eestis on riikliku statistika tegijad vastavalt riikliku statistika seaduse § 8 lõikele 1 Statistikaamet ja Eesti Pank ning seaduses ei ole sätestatud teisi riikliku statistika tegijaid ehk muid siseriiklikke asutusi. Kui Eestis oleks teisi riiklikku statistikat tegevaid siseriiklikke asutusi, siis praktikas algaks art 17 b lõike 2 kohaldamine ilmselt andmeid vajava asutuse pöördumisega riikliku statistikaameti poole, sest Statistikaamet ei oskaks ise ilmselt hinnata teise asutuse andmevajadusi ega saaks proaktiivselt otsustada nende üle. Välisministeerium 2. „Riikliku statistikasüsteemi koordinaatorina võib riiklik statistikaamet Võtame teadmiseks ja selgitame. esitada andmete taotluse eraõiguslikule andmevaldajale muude siseriiklike Teksti esimene pool käsitleb art 17 lõike asutuste nimel, kui taotletud andmed on vajalikud selle muu siseriikliku asutuse 2 rakendamist, millele vastasime eelmise arendatava ja tehtava Euroopa statistika jaoks“ - Kui regulatsioon liidu eelarvele punkti viimases lõigus. kulusid ei too, siis kuidas on liikmeriikide ja eraõiguslike andmevaldajatega? Määruse eelnõus sätestatud täiendavad võimalused juurdepääsuks eraandmetele võivad nende sätete rakendamisel tuua kaasa lisakulusid nii Statistikaametile kui ka andmevaldajatele. Välisministeerium 3. Isikuandmete kaitse vaatest on põhjenduspunktis 14 öeldud, et kui kaasneb Võtame teadmiseks ja selgitame. isikuandmete töötlemine, siis see peab toimuma kooskõlas vastavate isikuandmete Määruse eelnõus toodud sätete kaitset käsitlevate määrustega, seega ei anna kõnealune määruse ettepanek alust rakendamisel isikuandmete osas tuleb isikuandmete „leebemaks“ töötlemiseks, mistõttu peaks olema isikuandmed ja ka arvestada, et statistika tootmisele eraelu puutumatus samamoodi kaitstud nagu iga teise isikuandmete töötlemise kohalduvad kõik muud statistika korral. Ainsaks nn erandiks võib välja tuua pp-s 15 sätestatu, et kui isikuandmeid tootmist puudutavad reeglid, sh IKÜM töödeldakse statistika eesmärgil, siis ei loeta töötlemist kokkusobimatuks algsete reeglid, nt isikuandmete töötlemise eesmärkidega (seda toetavad ka isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1b ning lg põhimõtted ja konfidentsiaalsuse 1e ja art 89). Isikuandmete kaitset ja ka eraelu puutumatust tagavad ka määruse põhimõtted, mis seavad andmete ettepanekus art 17 c lg 2b (võimalikult palju kasutada statistikaks isikustamata kogumisele, töötlemisele ning andmeid), art 17 e lg 2 ning art 17 f lg 4, tagades ennekõike isikuandmete kaitse kasutamisele selged reeglid ning nõuded. üldpõhimõtteid (eesmärgipärane andmete töötlemine, minimaalsuse põhimõte jne). Kaubandus- 1. Kaubanduskoda ei ole vastu eelnõus (art 17b) sisalduvale muudatusele, mille Arvestatud esimeses seisukohas Tööstuskoda kohaselt tuleb eraõiguslikele andmevaldajatele teatud juhtudel kohustus teha (seletuskirja p 5.1.) teatud andmed kättesaadavaks Statistikaametile või otse Eurostatile Euroopa statistika arendamiseks ja tegemiseks. Kaubandus- 2. Toetame eelnõus (art 17b lg 5) sisalduvat lahendust, et eelnevalt kirjeldatud Võtame teadmiseks ja selgitame. Tööstuskoda muudatus ei kohaldu mikroettevõtjate ja väikese suurusega ettevõtjate suhtes. Kuigi nõustume põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni eesmärgiga piirata ettevõtjate halduskoormust, on digimajanduses ja Eesti-sugustes väikeriikides just märkimisväärne hulk andmeid selliste ettevõtete käes, moodustades majanduse põhiosa - Eestis 99% kõikidest  ettevõtetest. Seetõttu võib mikro- ja väikeettevõtete välistamine raskendada statistika tegemist või mõnel juhul selle isegi võimatuks muuta. Kaubandus- 3. Peame mõistlikuks lähenemist, et kui riiklik statistikaamet või Eurostat ei jõua Arvestatud osaliselt punktis 5.3. Tööstuskoda eraõigusliku andmevaldajaga kokkuleppele andmete kättesaadavaks tegemise osas, kuid riiklik statistikaamet või Eurostat nõuab siiski oma otsusega nende andmete kättesaadavaks tegemist, siis tuleb eraõiguslikule andmevaldajale maksta mõistlikku hüvitist, et katta andmete kättesaadavaks tegemisega seotud kulud. Eelnõus (art 17c lg 4) on kirjas, et riikliku statistikaameti või Eurostati otsus andmete nõudmiseks võib hõlmata ka eraõiguslikule andmevaldajale makstavat hüvitist, mis ei ületa andmete kättesaadavaks tegemiseks vajaliku ettevalmistusega seotud piirkulusid. Samas ei tulene viidatud sättest, et riiklikul statistikaametil või Eurostatil on kohustus hüvitist maksta, vaid see on välja toodud võimalusena. Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta eelnõu sõnastust selliselt, et kui pooled ei jõua kokkuleppele andmete kättesaadavaks tegemise osas, siis on riiklikul statistikaametil või Eurostatil kohustus maksta eraõiguslikule andmevaldajale õiglast hüvitist andmete kättesaadavaks tegemise eest. Kaubandus- 4. Hetkel jääb ebaselgeks, kuidas ja millise arvutamismetoodika alusel toimub Võtame teadmiseks ja selgitame. Tööstuskoda kulude hüvitamine. Eelnõu (art 17e lg 4) kohaselt avaldab Komisjon (Eurostat) Kulude kohta vt vastust eelmisele peamiste kulukategooriate kirjelduse, mis on seotud andmetöötlusega, mille eest märkusele. Kui kulude hüvitamise võidakse andmevaldajale maksta hüvitist, ning nende kulude arvutamise võimalus jääb siiski eelnõusse sisse, siis metoodika. Peame oluliseks, et kulude kirjeldus ja arvutamise metoodika oleks ei ole ELi õigusaktide senises praktikas selgemalt sõnastatud ka eelnõus. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus Euro- (vt nt Data Acti) kulude täpsemat stati poolt avaldatav kulukategooriate kirjeldus ja kulude arvutamise metoodika ei arvutamist määrustes kirja pandud ning võta arvesse eraõiguslike andmevaldajate tegelikke kulusid seoses andmete kätte- ka antud juhul tuleks see kulu dialoogi saadavaks tegemisega. Seega teeme ettepaneku täiendada eelnõud seoses kulude pidamise käigus vastastikku kokku hüvitamise sätetega. Kui selline lahendus osutub liiga jäigaks, siis tuleb eelnõusse leppida võttes arvesse kõiki konkreetsete lisada vähemalt üldine põhimõte, et kui pooled ei saavuta kokkulepet, siis tuleb andmete esitamisega seotud asjaolusid. riiklikul statistikaametil või Eurostatil maksta eraõiguslikule andmevaldajale Samas toetame märkust põhimõtteliselt hüvitist, mis katab andmete kättesaadavaks tegemisega seotud mõistlikud kulud. ja peame ka omalt poolt oluliseks võimalike kulude hüvitamise puhul selgust selle arvutamise osas. Jälgime kulude küsimuse arenguid eelnõu  menetluse käigus ning teeme vajadusel sellekohase märkuse. Kaubandus- 5. Eelnõu (art 17c lg 4) kohaselt ei tohi riiklik statistikaamet või Eurostat anda Võtame teadmiseks ja selgitame. Tööstuskoda eraõiguslikule andmevaldajale andmete kättesaadavaks tegemiseks lühemat Eelnõu kohaselt tohib art 17c lõikes 4 tähtaega kui 15 päeva. Kaubanduskoda nõustub, et statistikaametite jaoks on nimetatud otsuse teha siis, kui sellele oluline saada vajalikud andmed võimalikult kiiresti kätte. Samas tuleb arvestada eelnenud kolm kuud kestnud kohustuslik sellega, et eraõiguslikul andmevaldajal ei pruugi olla võimalik vajalikke andmeid dialoog andmevaldajaga ei ole jõudnud väga lihtsasti ja kiiresti statistikaametile kättesaadavaks teha. Võimalik, et selleks kokkuleppe sõlmimiseni, mis tähendab tuleb täiendada infosüsteeme või tuleb teha nö käsitööd, et soovitud andmed sisuliselt, et andmete kättesaadavaks sobival kujul koondada ja kättesaadavaks teha. Eeltoodud põhjustel ei pruugi tegemise minimaalne tähtaeg (kui ei paljudel juhtudel olla võimalik andmeid kättesaadavaks teha 15 päeva jooksul. lepita andmevaldajaga kokku teisiti) ei Seetõttu peab statistikaametil olema kohustus anda eraõiguslikule andmevaldajale ole 15 päeva vaid on vähemalt 3 kuud ja selline tähtaeg, mis võimaldab ka reaalsuses eraõiguslikul andmevaldajal mõistlike 15 päeva. Seejuures tuleb enne otsuse kuludega vajalikud andmed kättesaadavaks teha. Teine alternatiiv on pikendada tegemist ära kuulata andmevaldaja eelnõus sätestatud minimaalset tähtaega. Juhime tähelepanu sellele, et arvamus. Eesti haldusmenetluse andmevaldajale antav tähtaeg on oluline ka põhjusel, et kui andmevaldaja ei suuda põhimõtete järgi tuleb otsuse tegemisel sellest kinni pidada, siis võidakse talle määrata rahatrahv. kõiki asjaolusid (sh andmevaldaja arvamust) kaaluda, sh ka tähtaja pikkuse määramisel. Eesti 1) Ettevõtete kohustus avaldada andmeid statistikaks Võtame teadmiseks ja selgitame. Infotehnoloogia- Eelnõu artikkel 17b sätestab eraõiguslike andmevaldajate kohustuse teha andmed Eelnõu art 17b lõike 1 punkti b kohaselt ettevõtete Liit kättesaadavaks Euroopa statistika arendamiseks ja tegemiseks. Selgituse kohaselt on sätte rakendamise üheks oluliseks on see kohustus proportsionaalne, piiratud ja prognoositav ning tagab tingimuseks vastamiskoormuse õiguskindluse ja vähendab ettevõtjate vastamiskoormust. kaalumine ning selle sätte alusel ITL ei saa aru, kuidas uue nõude lisamine vähendab ettevõtete vastamiskoormust. andmete taotlemise menetluse Eelnõu artikkel 17b lg 1 ei kitsenda kuidagi seda, mida ettevõtetelt praegu kohustuslikuks elemendiks on vähemalt küsitakse. Seega ei saa nõustuda, et see uus kohustus vähendaks ettevõtete kolm kuud (kui andmevaldajaga ei lepita vastamiskoormust ja tagaks õiguskindluse. kokku teisiti) kestev dialoog. Lisaks Väikestele ja mikroettevõtetele erandite tegemist me üldiselt toetame, aga antud esitab art 17c lõige 2 nõude, et eelnõu kontekstis tekib eriti Eestis küsimus, kui palju ettevõtete infot jääb seetõttu andmevaldajale esitatud taotluses peab puudu ning kuidas see mõjutab statistika tulemusi tervikuna. järgima võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega ja taotlus peab olema proportsionaalne. Väike- ja  mikroettevõtete teemat on arvestatud 2. seisukohas (seletuskirja p 5.2) Eesti 2) Isikute privaatsus ja isikuandmete kaitse Võtame teadmiseks ja selgitame. Infotehnoloogia- Kõik eraisikute privaatsust ja isikuandmete kaitse nõudeid puudutav on eelnõus Statistika tootmise nõuded ning ettevõtete Liit üsna üldiselt sõnastatud, kuid andmete väljastamise kohustuse puhul on tegemist põhimõtted on sätestatud detailselt olulise privaatsusriivega. Kui Euroopa Kohus on sideandmete mass-säilitamist ja muudetava määruse teistes sätetes ning kasutamist julgeoleku eesmärkidel ning eriti kriminaalmenetluses tugevasti isikuandmete osas täpsemalt Euroopa piiranud, siis antud eelnõu järgi võivad statistikud saada vähemtähtsama õigushüve Liidu isikuandmete kaitse määruses ja kaitsmiseks kohati lihtsama ligipääsu isikuandmetele. Eelnõu artikkel 17 c 2 b küll teistes õigusaktides. Need reeglid sätestab, et andmete saajad kohustuvad „käsitlema nii palju kui võimalik sätestavad mh andmete minimaalse isikustamata andmeid“, aga see põhimõte peab olema eelnõus selgemalt esile kogumise, andmekaitse (sh privaatsus- tõstetud. kaitse, isikuandmete kaitse), ITL teeb ettepaneku sätestada eelnõus selgelt, et isikuandmeid statistikaks ei proportsionaalsuse jt põhimõtted, mida kasutata või minimaalselt piiratakse seda reguleeritud sektorites (nt tele- tuleb statistika tegemiseks vajalike kommunikatsioon, finants, meditsiin) või vastavalt andmete tundlikkuse tasemele. andmete kogumisel ja töötlemisel täita. Kui eelnõu jääb sisaldama sideandmete väljaandmise kohustust, siis vajab see EL- i kohtu sideandmete otsuste alusel eraldi EL-i õigusele vastavuse hindamist. Eesti 3) Andmete küsimiseks õigustatud isik Võtame teadmiseks ja selgitame. Infotehnoloogia- Ettevõtete andmeid võivad eelnõu kohaselt nõuda nii riiklikud statistikaametid kui Art 17b lõike 3 kohaselt peab Eurostati ettevõtete Liit ka Eurostat otse. poolt andmete taotlemiseks kaaluma Eelnõu artikkel 17b lg 2 sätestab, et riiklike statistikaametite asemel esitab taotluse sellise lahenduse tõhusust. Samuti Eurostat, kui selline lähenemisviis on tõhusam, näiteks kogu liidus tegutsevate sätestab lõige kohustuse teha siin riiklike andmevaldajate puhul. statistikaametitega koostööd. et vältida ITL-i ettepanek on, et ettevõtetelt võib andmeid küsida ainult kohalik liigseid taotlusi eraõiguslikele andme- statistikaamet. Vastasel juhul suureneb ettevõtete halduskoormus ning ebaselgus. valdajatele ja määrata kindlaks, kes peab Lisaks võib kaaluda Eurostatile õiguse andmist küsida andmeid otse ettevõtetelt andmetaotlusi esitama. Samuti kehtivad ainult juhul, kui ettevõtte toimetab kõigis liikmesriikides. Ka siis ei pruugi see ka siinse sätte osas muud andmete siiski tõhusaim variant olla. Nimelt tuleb arvestada ka seda, et kontserniettevõttel töötlemist puudutavad põhimõtted, mis võivad erinevates riikides olla väga erinevad süsteemid ja andmehalduse tase. See nõuavad nii vastamiskoormuse aga tähendab, et otsetee ei pruugi olla kiirem ja sujuvam. kaalumist kui ka otsuste proportsionaalsust. Seega jätab eelnõus pakutud lahendus mõistliku otsustamis- ruumi ning rõhutab tõhusa lähenemise olulisust. Eesti 4) Andmete väljastamise aeg Võtame teadmiseks ja selgitame. Infotehnoloogia- Eelnõu artikkel 17c sätestab reeglid andmete küsimise protseduuri kohta. Selle Eelnõu kohaselt tohib art 17c lõikes 4 ettevõtete Liit kohaselt peetakse kõigepealt andmevaldajaga dialoogi ja kui kokkuleppele ei jõuta, nimetatud otsuse teha siis, kui sellele siis nõutakse andmed välja. eelnenud kolm kuud kestnud kohustuslik Miinimum tähtaeg andmete avaldamiseks on 15 päeva. See tähtaeg on ilmselgelt dialoog andmevaldajaga ei ole jõudnud liiga lühike ja seda tuleb pikendada. Seda enam, et tähtaja rikkumisele järgnevad kokkuleppe sõlmimiseni, mis tähendab ka kohe määratud trahvid ning võttes arvesse, et tähtaega rakendatakse siis, kui sisuliselt, et andmete kättesaadavaks ettevõte andmete pärijaga dialoogi käigus ei nõustu. tegemise minimaalne tähtaeg (kui ei Statistikaametitel endil võtab andmete vastuvõtmiseks eeltööde tegemine (sh lepita andmevaldajaga kokku teisiti) ei metoodika, ole 15 päeva vaid on vähemalt 3 kuud ja andmestandardid) ja süsteemide seadistamine (võimalik ka keskkonna 15 päeva. Seejuures tuleb enne otsuse arendamine) aega ca 6 kuud kuni mitu aastat. Eelnõus pakutud tähtaega oleks tegemist ära kuulata andmevaldaja võimalik täita äärmisel juhul siis, kui kõik töötab nagu õlitatult. arvamus. Eesti haldusmenetluse põhi- mõtete järgi tuleb otsuse tegemisel kõiki asjaolusid (sh andmevaldaja arvamust) kaaluda, sh ka tähtaja pikkuse määramisel. Eesti 5) Rakendusaktid Teadmiseks võetud. Infotehnoloogia- Eelnõu seletuskirja lk 9 on kirjas järgmine: „Komisjonile tuleks anda õigus Peame samuti oluliseks, et rakendusaktid ettevõtete Liit määrata rakendusaktidega kindlaks andmete kättesaadavaks tegemise kord, näiteks peavad olema selged ning toetama andmevorming, metaandmete nõuded, taotluse esitamisel kasutatav ühtne vorm efektiivselt määruse rakendamist. või tegelik viis andmetele juurdepääsuks koos kohustusega teha andmed kättesaadavaks, hõlmates selgelt erinevaid võimalusi, sealhulgas andmete edastamine, kolmanda isiku turvalise arvutusraamistiku kasutamine või algoritmi saatmine eraõiguslikule andmevaldajale.“ Meil ei õnnestunud tuvastada, millises eelnõu artiklis on konkreetne volitusnorm. Eelnõu artikkel 17c lg 10 annab küll Komisjonile õigusi, aga see on väga üldine ning reguleerib justkui rakendusakte mitmuses, mis ei kõla hea praktikana. Eelnõu artikkel 17a lg 2a aga tundub reguleerivat liidu asutuste andmeid. Seletuskirjas nimetatud loetelu on väga oluline ning seda puudutav peab olema selge. Samuti õigeaegselt ettevõtetele teada. Andmestandardite puhul lihtsustavad selged juhtnöörid andmete esitamist selliselt, et nende hilisemal töötlemisel ja tõlgendamisel ei teki probleeme. Samas kuniks neid ei ole, siis on väga palju ebaselgust ja määramatust. Eesti 6) Kulude hüvitamine ettevõtetele Võtame teadmiseks ja selgitame. Infotehnoloogia- Eelnõu artikkel 17e lg 4 võimaldab andmete avaldamisega seotud kulude ja Eelnõuga Euroopa statistika määrusesse ettevõtete Liit jõupingutuste hüvitamist, aga selle täpsem sisu jääb praegu lahtiseks, kuna antakse lisatavates uutes artiklites 17b-17e ainult volitusnorm Komisjonile („Komisjon (Eurostat) avaldab peamiste sätestatud andmete taotlemise menetlus kulukategooriate kirjelduse, mis on seotud andmetöötlusega, mille eest võidakse näeb ette andmevaldajaga dialoogi andmevaldajale maksta hüvitist, ning nende kulude arvutamise metoodika.“) pidamise käigus kulude hüvitamise Kulude hüvitamise mehhanism peab kindlasti olema konkreetsem, kuna tegu on võimalike aspektide arutamise. Eelnõu ei otsekohalduva määrusega ja see peab kõigile mõistetav olema. sätesta kulude hüvitamise kohustust ning Lisame, et kindlasti ei saa nõustuda sellega, et kulusid „võidakse“ hüvitada ja et kehtiva riikliku statistika seaduse kulude osas peetakse läbirääkimisi. Kulude hüvitamine peab olema selgelt ette kohaselt andmete esitamise eest tasu ei nähtud ehk riigil peab olema konkreetne kohustus hüvitada andmeedastusega maksta. Selle põhimõtte muutmine vajab seotud mõistlikud kulud. täiendavalt mõjude analüüsi ning laiemat debatti statistika jaoks kogutavate andmete ning riikliku statistika tootmise eesmärgi ning olemuse üle. Eesti 7) Taristu loomine Võtame teadmiseks ja selgitame. Infotehnoloogia- Eelnõust ei nähtu vastust küsimusele, kes auditeerib, et süsteemid on vastavad ning Nõustume märkuse mõttega, et andmete ettevõtete Liit kes on sõltumatu ekspertiis, kes paneb kokku kaetavate kulude piirhinnad. Meie töötlemiseks vajalikud tehnoloogilised hinnangul ei tohi see olla Eurostat, kes kuulub Komisjoni kooseisu. Samuti ei ole lahendused peavad tagama andmete statistikaametid kõige paremini rahastatud riiklikud institutsioonid, mistõttu ei kaitse. Samas selgitame, et viidatud säte tohiks olla nende keskmiste hindade alusel piirhindade kalkuleerimine piirhindade reguleerib andmete jagamist teiste aluseks. statistikaasutustega ning art 17f Ka kõrgetasemeliste ekspertide grupp on viidanud, et keskkonna loomisel on vaja täpsustab täiendavalt nõudeid andmete teha päris suuri jõupingutusi nii Eurostatil kui riiklikel statistikasüsteemidel. Eraldi jagamisele. Muuhulgas on eelnõu järgi tooksime siin välja eelnõu artikli 17b lõike 4, kus on kirjas: “Komisjon (Eurostat) üheks nõudeks, et jagatakse vaid võib kokkuleppel riiklike statistikaametitega luua turvalise taristu, et hõlbustada isikustamata andmeid (isikustatud lõike 2 kohaselt juurdepääsetavate andmete edasist jagamist riiklike statistika- andmete jagamine on liikmesriikidele ametitega.” ITL-i ettepanek on sõnastada see säte kindlas kõneviisis, et oleks vabatahtlik ning seotud ka siis üheselt selge, et kui juba läheb andmete jagamiseks, siis peab looma selleks täiendavate tingimustega). Järelevalve turvalise taristu. osas selgitame, et andmekaitse nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet vasta pädevusega asutused, isikuandmete osas teostab järelevalvet näiteks Andmekaitse Inspektsioon. Eesti 8) Kooskõla andmemääruses sisalduva ettevõtete kohustusega avaldada Võtame teadmiseks ja selgitame. Infotehnoloogia- riigile andmeid Nõustume märkuses toodud mõttega, et ettevõtete Liit Kuna hiljuti heaks kiidetud EL-i andmemääruse (Data Act) ametlik tekst ei ole veel erinevate õigusaktide rakendamisel ei avaldatud, siis on keeruline analüüsida, kui palju selles sisalduvad kohustused tohiks tekkida segadust ning kõigile hakkaks kattuma eelnõus sisalduvaga. asjaosalistele peaks olema selge, Eelnõu artiklis 17b sisalduv kohustus tundub olevat laiem kui andmemääruse V millistel tingimustel ning milliseid peatükis sisalduvad ettevõtete kohustused, sest andmemäärus hakkab reguleerima õigussätteid kohaldatakse. Eelnõu ettevõtete andmete kättesaadavaks tegemist avaliku sektori asutustele erakorraliste kohaselt ei piira eelnõus pakutud sätted vajaduste korral. Eelnõu eesmärk on aga statistika arendamine, mistõttu võib andmemääruses (Data Act) sätestatut, eeldada, et küsitavate andmete ja juhtude hulk on tõenäoliselt laiem ning suurem. mis tähendab, et neid õigusakte ja Siiski tuleb tagada, et nende kahe õigusakti vahel ei ole ülekatteid ja vastuolusid. nendest tulenevaid andmete taotlemise Seejuures on oluline eelnõu artikkel 16a, mis räägib statistika valdkonna aluseid tuleb kasutada eraldi. reageerimisest kriisidele. Samuti andmemääruse artikkel 21, mis reguleerib erakorraliste vajaduste korral kogutud andmete jagamist riiklike statistikaametite ja Eurostatiga. Palume hinnata, kas erakorraliste asjaolukorra andmete küsimise käsitlemine mõlemas õigusaktis on põhjendatud või oleks õigusselgem, kui seda teemat kataks üks õigusakt. Eesti 9) Eelnõu mõju Eesti riikliku statistika seaduses sisalduvatele kohustustele Võtame teadmiseks ja selgitame Infotehnoloogia- Eesti riikliku statistika seadus sisaldab juba Eesti ettevõttele kohustust esitada Euroopa Liidu määrused on ettevõtete Liit Statistikaametile andmeid. Kuna eelnõu eesmärk on ühtlustada valdkonna otsekohalduvad ning määruse lõppteksti regulatsiooni EL-i tasemel ja see saab olema otsekohalduv, siis tekkis küsimus, valmides on tõesti vajalik üle vaadata millised osad Eesti seadusest tuleb määruse jõustumisel kehtetuks tunnistada? Eesti õigusaktid, sh riikliku statistika Eelnõud analüüsinuna järeldame, et suund saab olema statistika seadus ning analüüsida, kas ja milliseid harmoniseerimisel ja võrreldavusel liidu siseselt, mis peaks kaasa tooma selle, et muudatusi tuleb seal teha. Eelnõuga riikliku statistika seadus vaadatakse üle ning muudetakse vastavalt. tehtavate ettepanekute eesmärgiks on kujundada Euroopa statistikat reguleeriv õigusraamistik tulevikuvajadustele vastavaks ja oluliselt parandada Euroopa statistikasüsteemi reageerimist andme- vajadustele. Nõustume igati selle eesmärgiga ning peame tagama, et Eesti statistika vastaks samuti võimalikult hästi nendele nõuetele.