Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 147-23/258151 Otsuse kuupäev 20.10.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Margo Novikov OÜ vaidlustus Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihankes „Puiduvedu 2023- 2028“ (viitenumber 258151) HMPK OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsustele riigihanke osas 5 Menetlusosalised Vaidlustaja, Margo Novikov OÜ, esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Hankija, Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kolmas isik, HMPK OÜ, esindajad vandeadvokaat Kaidi Reljan-Sihvart ja advokaat Crislyn Piirits Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg-de 2 ja 8 alusel 1. Rahuldada Margo Novikov OÜ vaidlustus osaliselt ja tunnistada kehtetuks Riigimetsa Majandamise Keskuse otsus HPMK OÜ kvalifitseerimise kohta riigihanke osas 5 (Riigimetsa Majandamise Keskuse õigus- ja hangete osakonna juhataja 15.09.2023 käskkiri nr 1-47.2689/25). 2. Mõista Riigimetsa Majandamise Keskuselt Margo Novikov OÜ kasuks välja riigilõiv 1152 eurot ja esindaja tasu 3213 eurot (käibemaksuta). 3. Mõista Margo Novikov OÜ-lt Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks välja esindaja tasu 244,50 eurot (käibemaksuta). 4. Mõista Margo Novikov OÜ-lt HMPK OÜ kasuks välja esindaja tasu 300 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 02.01.2023 avaldas Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi ka Hankija või RMK) riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Puiduvedu 2023- 2028“ (viitenumber 258151) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Riigihange on jagatud viieks osaks. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 15.02.2023 esitasid pakkumuse Riigihanke osas 5 Margo Novikov OÜ ja HMPK OÜ. 2. 25.04.2023 käskkirjaga nr 1-47.2689/4 jättis Hankija Riigihanke osas 5 HMPK OÜ kvalifitseerimata ning tunnistas edukaks Margo Novikov OÜ pakkumuse. 05.05.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) HMPK OÜ vaidlustus HPMK OÜ kvalifitseerimata jätmise ning Margo Novikov OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Riigihanke osas 5. Vaidlustuskomisjon rahuldas 06.06.2023 otsusega 61-23/258151 vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks Hankija otsused HPMK OÜ kvalifitseerimata jätmise ning Margo Novikov OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (edaspidi VAKO otsus). 3. 15.09.2023 käskkirjadega nr 1-47.2689/24 (edaspidi Edukuse käskkiri) ja 1-47.2689/25 (edaspidi Kvalifitseerimise käskkiri) tunnistas Hankija Riigihanke osas 5 edukaks HMPK OÜ pakkumuse ja kvalifitseeris HMPK OÜ ning jättis ta kõrvaldamata. 4. 25.09.2023 laekus vaidlustuskomisjonile Margo Novikov OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus HMPK OÜ (edaspidi ka HMPK või Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise ja tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustele Riigihanke osas 5. 5. Vaidlustuskomisjon teatas 02.10.2023 kirjaga nr 12.2-10/147 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 06.10.2023 ja neile vastamiseks 11.10.2023. 5.1. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik. Vaidlustaja täiendav seisukoht sisaldas erinevaid taotlusi andmete/dokumentide väljamõistmiseks ja Vaidlustajale esitamiseks (või vaidlustuskomisjonile kontrollimiseks), mille vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta põhjusel, et uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid tulnuks esitada vastavalt RHS § 191 lg-le 1 – need peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne [---] kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Vaidlustuskomisjon määras täiendavate seisukohtade või dokumentide esitamise tähtpäevaks 06.10.2023. Seega oleks Vaidlustaja pidanud uued taotlused esitama hiljemalt 04.10.2023. Vaidlustuskomisjon möönab, et vaidlustusmenetluse tähtajad on pingelised, kuid nimetatud tähtaegade kehtestamine ja järgimine on vajalik põhjusel, et uute asjaolude/taotluste esitamisel algab vaidlustusmenetlus selles osas sisuliselt algusest peale. Antud juhul jäi pärast Vaidlustaja täiendavate seisukohtade (ja taotluste) esitamist vaidlustusmenetluses menetlusosalistele veel vaid üks tähtpäev (11.10.2023). Vaidlustuskomisjon on juba oma 02.10.2023 teates selgitanud, et see tähtpäeva on 06.10.2023 laekunud seisukohtadele vastamiseks, st antud juhul Hankijale ja Kolmandale isikule Vaidlustaja 06.10.2023 esitatud seisukohtadele vastamiseks (Hankija ja Kolmas isik 06.10.2023 oma sisulisi seisukohti ei esitanud, st Vaidlustajal ei olnud millelegi ka peale menetluskulude taotluste vastata). Vaidlustajale ei pea jääma vaidlustusmenetluses viimase sõna õigus. 2 (20) 5.2. Teiseks tähtpäevaks esitasid seisukoha ja täiendavad menetluskulude taotlused Kolmas isik ja Hankija. Vaidlustaja vaidles Hankija ja Kolmanda isiku menetluskuludele vastu ja esitas taotluse sellega seotud täiendava õigusabikulu väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja, Margo Novikov OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 6.1. RMK leidis, et kolmandate isikute kinnitustega on tõendatud, et HMPK vedas ikkagi kolmandate isikute metsamaterjali, mitte endale kuuluvat metsamaterjali (küsimus oli omandi ülemineku ajas). Ühtki muud probleemi seoses HMPK kvalifikatsiooniga Hankija ei analüüsinud ega kontrollinud. RMK ei ole läbi viinud põhjalikku menetlust ega kontrollinud või isegi käsitlenud HMPK kvalifikatsiooni aluseks olevaid teisi asjaolusid, mille osas tõstatati tõsised kahtlused juba esimeses vaidlustusmenetluses. HMPK kvalifitseerimata jätmisel saaks Hankijaga sõlmida lepingu Vaidlustaja. 6.2. Kolmas isik ei vasta kvalifitseerimise tingimusele, kuna ta ei ole teostanud maanteevedusid enda poolt väidetud ulatuses, sest vähemalt osad veod ei ole toimunud maanteedel. 6.2.1. Riigihanke osale 5 (Hiiumaa) seadis Hankija mh pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta järgmise kvalifitseerimise tingimuse: Pakkuja peab omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Hankepassis sisalduva info kohaselt on HMPK aastatel 2020, 2021 ja 2022 teostanud metsamaterjali veoteenust väidetavalt kokku mahus 204 400 tm. 6.2.2. Esimeses vaidlustusmenetluses käsitletud FOB-vedude (täpsemalt metsamaterjali omandiõiguse ülemineku aja) kontrollimise järgselt on RMK leidnud Kvalifitseerimise käskkirjas, et: pakkuja on teostanud tõestatult lepingulisel alusel teenusena maanteevedu riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul mahus 203 878,54 tm. Kolmas isik ei ole maanteevedusid selles mahus teostanud järgmistel põhjustel: 1) HMPK-l ei ole olnud võimalik FOB-teenust suuremas osas maanteedel osutada. Maantee on ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 2 kohaselt väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Kolmandal isikul on vaid kaks autorongi ja ta osutab teenust ainult Hiiumaa-Saaremaa-Läänemaa piirkonnas. Puiduterminalid asuvad Virtsu sadamas ja Rohuküla sadamas sadamate enda territooriumil. Sadama territooriumil toimuvaid vedusid saaks käsitleda üksnes asulasiseste vedudena, mitte maanteevedudena. Ainult Heltermaa puiduterminalist oleks sadamasse võimalik minimaalselt (ca 900 m kuni kilomeetri ulatuses) maanteevedu teostada, kuid see ei ole võrreldav ega analoogne teenusega, mida RMK Riigihankes tellib; 2) maanteevedu ja asula/sadamasisene vedu erinevad oluliselt. Esimeses vaidlustusmenetluses on HMPK nentinud, et Virtsu sadamas on vedu sadama territooriumilt ehk maanteevedusid seal tegelikult ei toimu. Vaidlustaja esitatud kinnituskirjad ei ole usaldusväärsed; 3) HMPK poolt esimeses vaidlustusmenetluses esitatud viide asjaolule, et autoveoseaduses maanteeveo mõistet ei ole, ei puutu asjasse – maantee termini/legaaldefinitsiooni annab EhS § 92 lg 2. Järelikult tuleb autoveoseaduse § 2 lg 2 ja EhS § 92 lg 2 koosmõjust ka maanteeveo mõiste, mille alla asulasisene vedu (või veelgi enam – sadamasisene vedu) ei mahu; 4) nii Virtsus kui Rohukülas asub puiduterminal sadama enda territooriumil ja HMPK on 3 (20)  pidanud nentima, et neid terminale ta ka kasutab. Selgitatud ega tõendatud ei ole, et väidetavad teised laod/terminalid asuksid väljaspool asulaid; 5) Rohuküla sadama osas väitis HMPK, et sadam ei mahuta piisavalt. Järelikult sadam ikkagi mingil määral nö mahutab. Konkreetsemaks ei ole HMPK läinud, tahtmata ilmselt nentida, et nad kasutavad sadama terminali ning maanteevedusid teostanud ei ole. Ainuüksi eelnevast nähtub, et kinnituskirjad, mis HMPK on Hankijale enda kvalifikatsiooni tõendamiseks esitanud, sisaldavad valeväiteid. Arvestades sadamate terminale ja võimalikke mahtusid, võib mõistlikult eeldada, et maanteevedusid on teostatud olulises väiksemas mahus kui kvalifitseerimiseks nõutud 180 000 tm. 6.2.3. Kinnituskirjad, mis on HMPK poolt kolmandatele isikutele allkirjastamiseks ette valmistatud, on ilmselt allkirjastatud õigusmaastikul ja -terminites mitteorienteeruvate isikute poolt, mistõttu võivad vale-kinnitused olla esitatud ka teadmatusest (nt teadmata, mis on maanteevedu, st mis on maantee). 6.3. Kolmas isik ei ole teostanud lepingulisel alusel metsamaterjali maanteevedusid enda poolt väidetud ulatuses, sest veod on teostatud teiste isikute poolt ja teiste isikute veolubade alusel. 6.3.1. Esimeses vaidlustusmenetluses leidis käsitlemist asjaolu, et HMPK on kasutanud enda referentslepingute täitmisel suuremas osas alltöövõttu. Kahe autorongiga ei olekski HMPK saanud täita kinnituskirjadega väidetavalt kinnitatud FOB-teenust, kuna seda pidi osutama vähemalt viie autorongiga. HMPK on üritanud seda probleemi pareerida demagoogilise väitega, et alltöövõtt on igati tavapärane ja ka riigihangete puhul eelistatud praktika, et laiendada konkurentsi, jne. Enda tegevusloa alusel ja enda sõidukite tegevusloa ärakirja alusel on HMPK vedanud maksimaalselt ca veerandi kuni kolmandiku mahust, millele ta tugineb (204 000 tm). 6.3.2. Hankija on soovinud partnerit, kes on teostanud (st ise vedanud) viimase kolme aasta jooksul 180 000 tm metsamaterjali maanteevedu. Autoveoseadus käsitleb „teostamist“ personaliseerituna tegevusloa ja sõidukile väljastatud kinnitatud ärakirja kaudu. Esimeses vaidlustusmenetluses on HMPK üritanud tõendada enda poolt vedude teostamist mh aktide ja veokirjetega, mis aga kinnitavad vastupidist – HMPK ei ole metsamaterjali maanteevedusid piisaval määral teostanud ega vastavat kogemust saanud. HMPK 18.05.2023 seisukoha lisadena 1 ja 5 esitatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtus, et RMK on müünud HMPK-le puitu tarnimisega vastavalt Virtsu ja Heltermaa sadamatesse ning selle puidu on sinna kohale vedanud vastavalt Prenton OÜ ja Margo Novikov. Need aktid esitas HMPK ise selleks, et tõendada enda vastavust kvalifitseerimise tingimusele veetud mahtude osas. Need tõendavad, et vedude teostajad olid teised isikud, mitte HMPK. Lisaks juba nimetatud Prenton OÜ-le ja Margo Novikov OÜ-le on pidevalt HMPK-le alltöövõttu teinud ja vedusid teostanud (enda tegevusloa, enda sõidukite ja vastavate tegevusloa ärakirjade alusel) nt JV Ehitus & Arendus OÜ ja OÜ Liineko. Veokogemust saab tasulise veoteenuse puhul omandada vaid äriühing, kelle konkreetselt registreeritud auto konkreetse tegevusloa alusel vedu teostab. 6.3.3. HMPK on õigusvastaselt omistanud endale teiste veoettevõtete kogemust ja esitanud Hankijale valeandmeid RHS § 95 lg 4 p-i 9 ning RHS § 177 lg 2 p-i 2 tähenduses ja Hankija oleks saanud HMPK ka seetõttu Riigihankelt kõrvaldada. 6.3.4. Isegi, kui FOB-teenust oleks olemuslikult võimalik asjakohase kogemusena arvestada, siis isegi teoreetiliselt saaks sellest kogemusest omistada Vaidlustajale maksimaalselt 2/5 ehk ca 40%. 6.4. Vaidlustaja 06.10.2023 esitatud täiendavad seisukohad. 4 (20) 6.4.1. FOB-teenuse käsitlus ja taotlus 6.4.1.1. Puudub vaidlus, et Hankija FOB-iga seotud asjaolusid HMPK-lt üle küsis ja et HMPK selle asjaolu kohta enda klientide kinnituskirjad esitas. Vaidlustaja ei nõustu põhimõtteliselt sellega, et nö FOB-teenus, kus HMPK müüb enda klientidele puitu ja tarnib selle laevale, saaks olla käsitletav metsamaterjali maanteeveo teenuse osutamisena. 6.4.1.2. HMPK klientide kinnitused on ebausaldusväärsed juba ainuüksi seetõttu, et HMPK ise on eelmises vaidlustusmenetluses nentinud, et tegelikult ei vasta veetud kogused sellele, mis kinnituskirjadest nähtub (osa vedusid toimusid sadamasiseselt ja asulasiseselt). Lisaks ei orienteeru HMPK kliendid selles, et keskse tähtsusega on asjaõiguslik küsimus omandi ülemineku hetkest. Kliendid kontrollivad maksimaalselt vaid seda, et kogus, mis nad HMPK-lt on ostnud, on õige. 6.4.2. Vedude kogemus maanteedel või asulasisestel teedel. 6.4.2.1. Nii RMK kui HMPK üritavad enda positsioonilt eirata kvalifitseerimise tingimuse sisu, et vajalikus mahus vedusid peab olema pakkuja teostanud maanteedel. Hankija on asunud väitma, et Hankija eesmärk ikkagi ei olnud välistada kvalifitseerimise tingimusest asulasisest vedu. Seda, milline tee on käsitletav maanteena, ei saa defineerida suvaliselt ja subjektiivselt, vastav legaaldefinitsioon tuleb seadusest ning sellest lähtumine on kohustuslik. Samuti peab kvalifitseerimise tingimust, mis sisaldab legaaldefinitsiooni, mõistma vastavalt legaaldefinitsioonile. 6.4.2.2. Kui Hankija seadis kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkujad peavad olema teostanud 180 000 tm mahus teenusena metsamaterjali maanteevedusid, siis ei ole mõistliku objektiivse isiku (st pakkujate) arusaama järgi võimalik jõuda järeldusele, et tegelikult ikkagi ei pea pakkujad olema teostanud neid vedusid maanteedel, vaid piisab ka metsamaterjali sõidutamisest linnades, alevites ja alevikes paiknevatel teedel või isegi konkreetse sadama territooriumil. Vaidlustaja ei ürita kvalifitseerimise tingimust kitsendada vaid RMK ja HMPK üritavad kvalifitseerimise tingimust meelevaldselt laiendada. 6.4.2.3. Hankemenetluse käigus selgituse küsimisest ja vastusest (ID 713149) ei nähtu seda, mida RMK ja HMPK väidavad: 1) küsimus käis selle kohta, kas pakkuja saab arvestada kogemusena ka enda metsamaterjali vedu. Vastus oli, et ei saa; 2) lisaks märkis Hankija hoopis teises kontekstis (põhjendamaks, miks on vajalik kogemus teenusena, st teisele isikule osutatuna), et teenuse osaks ei ole mitte ainult oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, vaid ka sõite ja vedu korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele. Viide „vms teel“ ei muuda kvalifitseerimise tingimuse (nõutud kogemuse kohta maanteedel) sisu. 6.4.2.4. Ka HD p 1.3 klassifitseerib Riigihanke järgnevalt: „1.3.Klassifikatsioon: 60100000-9 Maanteetransporditeenused“. Maanteetransporditeenustele ja maanteevedudele viitab korduvalt nii HD kui ka hankepass. Raamlepingu vormi Lisa 9/1 „RMK ümarpuidu koormate veose kinnituse juhis“ sätestab p-is 1.2, et: Nõuded maanteetranspordil veoseohutuse tagamiseks põhinevad Euroopa standardil EN 12195-1:2010. Hankijal ei oleks asulasiseste vedudega kogenud pakkuja puhul mingit kindlust, et see vajalikus mahus ka maanteevedudega hakkama saab. 6.4.2.5. Kui lähtuda RMK ja HMPK väitest, et nemad said teabevahetuse tulemusena aru, et maanteedel vedude kogemus ei ole enam nõutav, siis on Hankija tekitanud hankemenetluses 5 (20) segaduse ja pakkujaid eksitanud. Kuna see puudus ei ole tagantjärgi kõrvaldatav, peaks RMK tunnistama Riigihanke vastavas osas kehtetuks. 6.4.2.6. HMPK-l ei ole nõutud mahus maanteevedude kogemust. HMPK käsitlus seoses maanteedel veetud mahtudega on retooriline ja puiklev. HMPK väidab, et Vaidlustaja viited mahtude osas on ebaõiged, kuid samas ei tõenda, et nad on ka tegelikult selliseid mahtusid maanteedel vedanud. 6.4.2.7. HMPK vastuses esitatud seisukohad ja dokumendid ei tõenda maanteedel veetud mahtusid ning võimalik ei ole tuvastada, kui suurt mahtu sellest kogusest, mida HMPK on kasutanud kvalifitseerimiseks, on päriselt veetud teenusena maanteedel. Viide Kiltsi sõjaväelennuväljale ei ole asjakohane ega tõenda midagi, kui HMPK-l ei ole ladu Kiltsis. Kolmanda isiku vastuse lisadena 3–6 esitatu viitab Heltermaa sadama vs teadmata asukohtade (Volmeri, Aruküla, Keskterminali, Sarve lao) vahelistele kaugustele. Dokumentidel puudub tõendusväärtus, need ei tõenda isegi seda, et viidatud ja kaardile markeeritud asukohtades üldse midagi asuks – ja kui, siis mis need on, mis seal asuvad ja kas HMPK-l on õigus neid kohti kasutada. Ainuke, mille kohta lisana 11 on tõend esitatud, on nö Heltermaa terminal, mida vaidlustuskomisjon peab hindama. Kõik muud viited ja kaardid on asjakohatud. 6.4.2.8. Kuivõrd HMPK mõistis, et rääkis end varasemas vaidlustusmenetluses Virtsu sadama osas nö sisse (nentides, et Virtsus toimub vedu ainult sadama territooriumilt ehk maanteevedusid seal üldse ei toimu), siis oma seekordses vastuses on HMPK Virtsu küsimust üldse ignoreerinud. 6.4.2.9. HMPK enda nentimisest saab järeldada, et kinnituskirjades toodud mahud, millele HMPK tugineb ja millest RMK lähtub, on ebaõiged. Kõik Virtsu sadamat ja Rohuküla sadama territooriumil asuvat terminali puudutavad kinnituskirjad ja vastavad mahud on ebaõiged ja tuleb kogemusest maha arvata. See tähendab, et püsima jääks isegi teoreetiliselt vaid Hiiumaa (Heltermaa) sadama maht, mis ei saa loogiliselt / matemaatiliselt olla piisav, et kvalifitseerimise tingimust täita. 6.4.3. Alltöövõtu ja kogemuse omaja küsimus 6.4.3.1. HMPK on suuremas osas kasutanud FOB-vedude teostamiseks alltöövõttu, mida ei ole autoveospetsiifika tõttu võimalik arvestada HMPK enda kogemusena. 6.4.3.2. HMPK ja RMK väited ja viited sellele, et alltöövõtu kasutamine ei ole ega saagi olla keelatud, ei ole asjakohased. Küsimus on selles, kellele saab omistada hilisemalt vastavat kogemust ja referentsi. 7. Hankija, Riigi Metsamajandamise Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Hankija on kehtestanud Riigihanke osas 5 tehnilist ja kutsealast suutlikkust puudutava kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt peab pakkuja omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Pakkumuse esitamisel rohkem kui ühele hanke osale peab pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus vastama pakutud hankeosade suhtes esitatud vastavate nõuete summale. Juhul, kui pakkuja kirjeldatud tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta kõikides hanke osades kokku pakutud metsaveo autorongide arvule ja/või hankeosade suhtes esitatud vastavate nõuete summale, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata kõikide esitatud pakkumuste osas. 7.2. Hankija tegevus Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel 6 (20) 7.2.1. Kuna Kolmas isik on esitanud pakkumuse ainult Riigihanke osas 5, siis tulenevalt vaidlusalusest kvalifitseerimise tingimusest peab Kolmas isik omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Kolmas isik on hankepassis esitanud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena osutatud maanteevedude teostamise mahuna 204 400 tm, mis jaguneb hankepassis esitatud andmete kohaselt kolmeteist tellija vahel järgmistes kogustest: - H AS 15 000 tm; - M AS 49 800 tm; - L OÜ 22 900 tm; - T OÜ 5 500 tm; - S AS 39 000 tm; - S R OÜ 12 800 tm; - S M OÜ 2 000 tm; - M OÜ 2 600 tm; - OÜ V 1 500 tm; - F OÜ 2 100 tm; -S OÜ 9 700 tm; - M GmbH 36 600 tm; - RMK (st Hankja ise) 4 900 tm. Hankepassi kohaselt vastas Kolmanda isiku poolt osutatud teenuse maht nõutule. 7.2.2. Hankija saatis Kolmandale isikule 28.02.2023 riigihangete registri kaudu nõude esitada tõendusdokumendid, millelt nähtuks ühtlasi tööde teostamise aeg, mahud ja andmed töö tellija kohta Kolmanda isiku poolt hankepassis esitatud kinnituste kohta - selle kohta, et olete teostanud lepingulisel alusel teenusena osutatud maanteevedude teostamise kogemust (m3) ajavahemikul 02.01.20-02.01.23. Sobib igasugune tõendusväärtusega dokument, mis tõendab märgitud mahtude ulatuses ja ajal kolmanda isiku poolt tööde teostamist; Vastuseks saatis Kolmas isik lepingupartnerite kinnituskirjad: 1) 06.03.2023 kinnituskirjas on H AS kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 7889,23 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 3513,13 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 3601,40 tm. Kõik kokku 15003,76 tm; 2) 06.03.2023 kinnituskirjas on M AS kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020– 1.01.2021 kokku 17705,28 tm; 02.01.2020–01.01.2021 kokku 26001,29 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 6128,90 tm. Kõik kokku 49835,47 tm; 3) 06.03.2023 kinnituskirjas on L OÜ kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 12809,73 tm; 02.01.2021– 01.01.2022 kokku 10114,61 tm. Kõik kokku 22924,34 tm; 4) 06.03.2023 kinnituskirjas on T OÜ kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 1147,02 tm; 02.01.2021– 01.01.2022 kokku 2321,25 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 2085,48 tm. Kõik kokku 5553,75 tm; 7 (20)  5) 06.03.2023 kinnituskirjas on S AS kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 2239,40 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 25420,90 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 11209,55 tm. Kõik kokku 38869,85 tm; 6) 06.03.2023 kinnituskirjas on S R OÜ kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2021–01.01.2022 kokku 10666,00 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 2189,97 tm. Kõik kokku 12855,97 tm; 7) 06.03.2023 kinnituskirjas on S M OÜ kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2021–01.01.2022 kokku 485,48 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 1502,90 tm. Kõik kokku 1988,28 tm; 8) 06.03.2023 kinnituskirjas on M OÜ kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2021–01.01.2022 kokku 1919,53 tm; 02.01.2022– 01.01.2023 kokku 674,35 tm. Kõik kokku 2593,88 tm; 9) 06.03.2023 kinnituskirjas on V OÜ kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu 02.01.2022–01.01.2023 kokku 1520,76 tm; 10) 06.03.2023 kinnituskirjas on F OÜ kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 896,27 tm; 02.01.2021– 01.01.2022 kokku 1176,64 tm. Kõik kokku: 2072,91 tm; 11) 06.03.2023 kinnituskirjas on S OÜ kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 2995,58 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 3498,94 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 3173,47 tm. Kõik kokku 9667,99 tm; 12) 06.03.2023 kinnituskirjas on M GmbH kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest. Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust järgnevalt: kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga; lastimisteenust; müüja tagab metsamaterjali etteveo ja laadimiskiiruse minimaalselt 200 tm/tunnis. Lepingu teostamise aeg ja mahud: 02.01.2020–01.01.2021 kokku 10427,70 tm; 02.01.2021–01.01.2022 kokku 16690,92 tm; 02.01.2022–01.01.2023 kokku 9495,91 tm. Kõik kokku 36614,53 tm; 13) 06.03.2023 kinnituskirjas on RMK kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu 02.01.2020–01.01.2021 kokku 4940,64 tm. 7.2.3. Hankija saatis Kolmandale isikule 16.03.2023 nõude täpsustada, kui palju moodustab teostatud vedudest lepingulisel alusel teenusena osutatud metsamaterjali maanteevedu ja kui palju metsamaterjali müük kaheteist koostööpartneri poolt Kolmandale isikule antud kinnitustes toodud mahtudest. Vastuseks teatas Kolmas isik 23.03.2023, et lepingulisel alusel teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo maht perioodil 02.01.2020-01.01.2023 oli 204 442 tm maksumusega 955 598 eurot. Lisaks sellele on perioodil 02.01.2020-01.01.2023 osutatud maanteeveo teenust mahus alla 1000 tm tellijatele 2398,49 tm, kellest ühelgi ei olnud hankepassis tuginetud (Kolmas isik nimetas kuus tellijat) ja tütarettevõttele H OÜ mahus 4726,21 tm ning ladudevahelise (Paluküla-Lõpe) maanteeveo teenust 6233,0 tm. Koos viimati mainitud väikesemahuliste metsamaterjali maanteeveo teenustega on kokku antud perioodil lepingulisel alusel teenusena osutatud maanteeveo maht 217 799 tm. 8 (20) 7.2.4. Hankija saatis Kolmandale isikule 27.03.2023 nõude, milles juhtis tähelepanu ebakõladele ja selgitas, et esitatud tõendite alusel on ainult teenusena metsamaterjali maanteevedu osutatud järgnevatele klientidele: F OÜ, L OÜ, M OÜ, RMK, S M OÜ, S R OÜ, T OÜ, V OÜ. Nende klientide tõenditest nähtuvalt ei ole Hankijal kahtlust, et esitatud andmed väljendavad teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahtusid. Selliste teenuste maht on tõendite alusel kokku 54 450,53 tm. Esitatud tõenditest nähtub, et teenusena ei ole metsamaterjali maanteevedu üldse osutatud (kogu maht väljendab puidu müügi mahtu) AS H puhul. Esitatud tõenditest ega samuti Kolmanda isiku poolt Hankija nõudmisel esitatud täiendavate andmetest aga ei nähtu üldse, millised on teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahud ja millised on puidu müügi mahud järgnevate klientide puhul: M GmbH, M AS, S AS, S OÜ. Samas on nende klientide puhul tõendite sõnastustest nähtuvalt ilmne, et osutatud on nii teenusena puidu maanteevedu kui ka on müüdud puitu koos kohaletoimetamisega. Hankija palus esitada (olemasolul) tõendid selle kohta, et AS H puhul on referentsperioodil teenusena metsamaterjali maanteevedu siiski osutatud ning, juhul kui need tõendid eksisteerivad ja te need esitate, siis ka andmed selle kohta, kui suur selline teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo maht on. Hankija palus esitada referentsperioodi kohta iga kliendi kohta eraldi Kolmanda isiku alljärgnevatele klientidele teenusena osutatud metsamaterjali maanteeveo mahud: M GmbH, M AS, S AS, S OÜ. Vastuseks saatis Kolmas isik 04.04.2023 kirja, milles teatas, et esitas kinnituskirjad nimekatelt koostööpartneritelt 180 000 m3 metsamaterjali maanteeveo kogemuse tõendamiseks. 7.2.5. Pärast seda kui VAKO otsusega oli Kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise otsus kehtetuks tunnistatud, asus Hankija uuesti kontrollima Kolmanda isiku kvalifikatsiooni. Hankija saatis Kolmandale isikule 10.07.2023 riigihangete registri kaudu päringud, mille küsis M GmbH, S AS, S OÜ, M AS ja H AS kinnitustes toodud koguste kohta: 1) Kas summeeritud kogus jaguneb eraldi metsamaterjali maanteeveoks (teenusena) teatud koguses ning eraldi okas- ja kasepaberipuu müügiks teatud koguses? 2) Kui vastus küsimusele 1 on jaatav, siis palume esitada andmed ja tõendusdokumendid (hankija ei pea tõendusdokumendina piisavaks pakkuja enda kinnitusi) metsamaterjali maanteeveo (teenusena) koguse kohta! 3) Kui vastus küsimusele 1 on jaatav, siis kas küsimusele 2 antud vastuses nimetatud osakogus „okas-ja kasepaberipuu müük“ sisaldas müügitehingu osana ka okas- ja kasepaberipuu toimetamist sihtkohta maanteeveo tulemusena? 4) Kui vastus küsimusele 3 on jaatav, siis kas osakogus „okas-ja kasepaberipuu müük“ sisaldas täies ulatuses või osalises ulatuses müügitehingu osana okas-ja kasepaberipuu koguste toimetamist sihtkohta maanteeveo tulemusena? Palume esitada andmed ja tõendusdokumendid (hankija ei pea tõendusdokumendina piisavaks pakkuja enda kinnitusi) koguste kaupa (kogus koos maanteeveoga, kogus ilma maanteeveota); 5) Kui vastus küsimusele 1 on jaatav, siis kes oli metsamaterjali maanteeveo (teenusena) osakoguse vedaja? Kui vedajaid oli rohkem, kui üks isik, siis palume esitada andmed ja tõendusdokumendid (hankija ei pea tõendusdokumendina piisavaks pakkuja enda kinnitusi) koguseti vedajate kaupa (vedaja 1 – kogus; vedaja 2 – kogus, jne); 6) Kes oli küsimusele 4 antud vastuses nimetatud okas-ja kasepaberipuu osakoguse „kogus koos maanteeveoga“ vedaja? Kui vedajaid oli rohkem, kui üks isik, siis palume esitada andmed ja tõendusdokumendid (hankija ei pea tõendusdokumendina piisavaks pakkuja enda kinnitusi) koguseti vedajate kaupa (vedaja 1 – kogus; vedaja 2 – kogus, jne); 7) Kes oli küsimusele 4 antud vastuses nimetatud okas-ja kasepaberipuu osakoguse „kogus koos maanteeveoga“ omanik selle maanteeveo toimumise ajal? Juhul, kui nimetatud okas-ja kasepaberipuu omand maanteeveo toimumise ajal oli koguseti erinev (erinevatel okas-ja paberipuu kogustel olid maanteeveo toimumise ajal erinevad omanikud), palume andmed ja tõendusdokumendid (hankija ei pea tõendusdokumendina piisavaks pakkuja enda kinnitusi) esitada vastavate erineva omandiga okas-ja kasepaberipuu koguste kaupa (omanik 1 – kogus, omanik 2 – kogus, jne). 9 (20) 8) Kui vastus küsimusele 1 on eitav, siis kas summeeritud kogus oli HMPK OÜ omandis selle maanteeveo toimumise ajal? Juhul, kui nimetatud okas-ja kasepaberipuu omand maanteeveo toimumise ajal oli koguseti erinev (erinevatel okas-ja paberipuu kogustel olid erinevad omanikud), palume andmed ja tõendusdokumendid (hankija ei pea tõendusdokumendina piisavaks pakkuja enda kinnitusi) esitada vastavate erineva omandiga okas-ja kasepaberipuu koguste kaupa (omanik 1 – kogus, omanik 2 – kogus, jne). Kolmas isik vastas 26.07.2023: - M GmbH kinnituse kohta: summeeritud kogus 36 614,53 tm metsamaterjali maanteeveo teostamise kohta perioodil 02.01.2020-01.01.2023 ei jagune eraldi metsamaterjali maanteeveoks teatud koguses ja paberipuidu müügiks tarneklausliga FOB koguses vaid on tervikuna 36 614,53 tm paberipuidu müük tarneklausliga FOB tm, mis sisaldas müügitehingu osana ka puidu toimetamist sihtkohta ja üleandmist järgmisele vedajale vastavalt teise poole (hankija) logistiku tellimusele (Tõend_M_H_21_7_2023) summeeritud kogus ei olnud HMPK omandis selle maanteeveo toimumise ajal. Paberipuidu müük tarneklausliga FOB omanik vastavalt AõS §-le 94 oli tervikuna (36614,53 tm) M GmbH (Tõend_M_H_258151_by_M_S manuses) M GmbH tegevjuht M. S. kinnitas alljärgnevat: Confirmation According the FOB contracts in the period froml 02.01.2020 to 01.01.2023 the seller HMPK OÜ had to deliver the agreed amounts in total 36614,53 scbm into the agreed port (Heltermaa). The parties have agreed that the ownership of beforementioned wood was given over from HMPK OÜ to M GmbH prior on the date of Notice. - S AS-i kinnituse kohta: summeeritud kogus 38 869,85 tm metsamaterjali maanteeveo teostamise kohta perioodil 02.01.2020-01.01.2023 ei jagune eraldi metsamaterjali maanteeveoks teatud koguses ja paberipuidu müügiks tarneklausliga FOB koguses, vaid on tervikuna 38 869,85 tm paberipuidu müük tarneklausliga FOB tm, mis sisaldas müügitehingu osana ka puidu toimetamist sihtkohta ja üleandmist järgmisele vedajale vastavalt teise poole (hankija) logistiku tellimusele, summeeritud kogus ei olnud HMPK omandis selle maanteeveo toimumise ajal. Paberipuidu tarneklausliga FOB koguse (38869,85 tm) omanik vastavalt AõS §-le 94 oli täies ulatuses S AS (Tõend _S_E:258151 manuses). Lisame selgituseks, et RMK valduses olnud 1574,26 tm ja M AS valduses olnud 608,18 tm koguse osas olid pooled kokku leppinud omandi üleminekust S AS-le, kuna puit liikus samasse tarneahelasse poolte kokkuleppel. - S OÜ kinnituse kohta: summeeritud kogus 9667,99 tm metsamaterjali maanteeveo teostamise kohta perioodil 02.01.2020-01.01.2023 ei jagune eraldi metsamaterjali maanteeveoks teatud koguses ja paberipuidu müügiks tarneklausliga FOB koguses, vaid on tervikuna 9667,99 tm paberipuidu müük tarneklausliga FOB tm, mis sisaldas müügitehingu osana ka puidu toimetamist sihtkohta ja üleandmist järgmisele vedajale vastavalt teise poole (hankija) logistiku tellimusele, summeeritud kogus ei olnud HMPK omandis selle maanteeveo toimumise ajal. Paberipuidu tarneklausliga FOB omanik vastavalt AõS §-le 94 oli tervikuna (9667,99 tm) S OÜ (Tõend_S_M_258151 manuses). - M AS-i kinnituse kohta: summeeritud kogus 49 835,47 tm metsamaterjali maanteeveo teostamise kohta perioodil 02.01.2020-01.01.2023 jaguneb eraldi metsamaterjali maanteeveoks koguses 17 705,28 tm ja paberipuidu müügiks tarneklausliga FOB koguses 32 130,19 tm. Esitame tõendi (Tõend_M_F_258151 manuses) metsamaterjali maanteeveo koguse kohta. Paberipuu müük tarneklausliga FOB sisaldas müügitehingu osana ka puidu toimetamist sihtkohta vastavalt teise poole (hankija) logistikute tellimusele. Osakoguse paberipuidu müük tarneklausliga FOB sisaldas täies ulatuses müügitehingu osana puidu koguste toimetamist sihtkohta maanteeveo tulemusena (Tõend_M_F_258151 manuses). Metsamaterjali maanteeveo osakoguse 17705,28 vedaja oli HMPK oü (Tõend_M_F_258151 manuses). Lepingulisel alusel oli osakoguse paberipuidu müük tarneklausliga FOB metsamaterjali maanteeveo vedaja HMPK OÜ. RMK vedas laeva 563,95 tm tasuta, HMPK OÜ korraldusel. HMPK OÜ vedas 31 566,24 tm (Tõend_M_F_258151 manuses). Summeeritud kogus ei olnud HMPK OÜ omandis selle maanteeveo toimumise ajal. Osakoguse 32130,19 tm paberipuidu müük tarneklausliga FOB osakoguse omanik vastavalt AõS §-le 94 oli M AS 10 (20) (Tõend_M_F_258151 manuses) ja osakoguse 17 705,28 tm metsamaterjali maanteevedu omanik oli samuti M AS (Tõend_M_F_258151 manuses). Vastus küsimusele 1 oli jaatav. - H AS-i kinnituse kohta: summeeritud kogus 15003,76 tm metsamaterjali maanteeveo teostamise kohta perioodil 02.01.2020-01.01.2023 on tervikuna paberipuidu müük tarneklausliga FOB tm, mis sisaldas müügitehingu osana ka puidu toimetamist sihtkohta ja üleandmist järgmisele vedajale vastavalt teise poole (hankija) logistiku tellimusele. Eeltoodud vastus küsimusele 1 ei ole koguseti erinev. Lepingulisel alusel oli paberipuidu müük tarneklausliga FOB metsamaterjali maanteeveo vedaja HMPK OÜ. HMPK OÜ vedas 15 003,76 tm (Tõend_H_M_24_7_2023 manuses) 4) paberipuidu tarneklausliga FOB “kogus koos maanteeveoga” omanik vastavalt AõS §-le 94 omanik oli tervikuna (15003,76 tm) H AS (Tõend_H_M_24_7_2023 manuses). Nimetatud vastuses selgitas Kolmas isik täiendavalt, et Incoterms klauslid ei reguleeri omandiõiguse üleminekut. 7.2.6. Hankija asus Kolmanda isiku selgituse, Kolmanda isiku lepingupartnerite kinnituste ja täiendavalt esitatud Kolmanda isiku lepingupartnerite tõendite alusel seisukohale, et: - M GmbH-le veetud kogus 36 614,53 tm ei olnud Kolmanda isiku omandis selle maanteeveo toimumise ajal, vaid paberipuidu müük tarneklausliga FOB omanik oli tervikuna (36 614,53 tm) M GmbH. Seega on Kolmas isik osutanud maanteeveoteenust M GmbH-le 36614,53 tm lepingulisel alusel; - S AS-ile veetud puit mahus 38 869,85 tm on veetud lepingulisel alusel teenusena, kuna metsamaterjali omand oli enne veo algust S AS-il; - S OÜ-le veetud kogus 9667,99 tm ei olnud Kolmanda isiku omandis selle maanteeveo toimumise ajal, mistõttu Kolmas isik vedas teenusena lepingulisel alusel puitu mahus 9667,99 tm; - M AS-ile veetud puit mahus 49 271,2 tm on veetud lepingulisel alusel teenusena; - H AS-ile veetud puit mahus 15 003,76 tm on veetud lepingulisel alusel teenusena. 7.2.7. Hankijale varasemalt esitatud tõenditest nähtuvalt on Kolmas isik osutanud teenusena metsamaterjali maanteevedu kokku 54 450,89 tm. Nimetatud koguse hulgas pidas Hankija silmas L OÜ-le veetud 22 924,34 tm, T OÜ-le veetud 5553,75 tm, S R OÜ-le veetud 12 855,97 tm, S M OÜ-le veetud 1988,88 tm, M OÜ-le veetud 2593,88 tm, V OÜ-le veetud 1520,76 tm, F OÜ-le veetud 2072,91 tm ja RMK-le (hankijale endale) veetud 4940,64 tm. Kuna Kolmas isik oli teostanud tõestatult maanteevedu lepingulisel alusel teenusena riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul mahus 203 878,54 tm, siis vastab Kolmas isik vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele (nõutav oli vähemalt 180 000 tm). 7.3. Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik ei ole teostanud maanteevedusid selles mahus, osad veod ei toimunud tegelikult maanteedel. Sadama territooriumil toimuvaid vedusid saab käsitleda asulasiseste vedudena, mitte maanteevedudena. 7.3.1. Kolmanda isiku esitatud tõendite kohaselt on tegemist maanteevedudega. Kinnituskirjadest nähtuvalt on edukalt ostetud „metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamatest“, mis sisaldab „Kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu“. Hankijal puuduvad andmed, et Virtsu ja Rohuküla sadamate puhul oli tegemist sadamate territooriumil toimunud vedudega, mille käigus maanteed ei läbitud. 7.3.2. Isegi kui Virtsu ja Rohuküla sadamate puhul oli tegemist asulasiseste vedudega, siis ei erine need kvalitatiivselt maanteevedudest. 7.3.3. Vaidlustaja üksnes oletab, et sadamate puhul ei ole tegemist maanteeveoga. Vaidlustaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber Kolmanda isiku poolt esitatud tellijate tõendid, 11 (20) mis kinnitavad just nimelt maanteevedude tellimist-osutamist. 7.3.4. Hankija sooviks ei olnud kvalifitseerimise tingimuses välistada asulasisest vedu. Vastav asjaolu nähtub ka 25.01.2023 antud selgitusest. Konkurentsi suurendamise eesmärgil tuleb eelistada kvalifitseerimise tingimuse sellist tõlgendust, mis ei välista asula siseselt toimunud vedusid. 7.4. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmas isik ei ole teostanud vedusid enda väidetud ulatuses, sest veod on teostatud teiste isikute poolt ja teiste isikute veolubade alusel. Kolmas isik on kasutanud alltöövõttu. 7.4.1. Alltöövõtuna tellitud veoteenusele tuginemine ei ole kvalifitseerimise tingimuse kohaselt keelatud. Kolmas isik saab arvestada vastavad kogused oma kogemuse hulka. 7.4.2. Vaidlustaja viited autoveoseadusele ei ole siinkohal asjakohased. Autoveoseaduse § 5 lg-st 3 tulenevast keelust anda tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust teisele isikule ei tulene alltöövõtu korras vedamise keeldu. 7.4.3. Senises riigihangete praktikas on lubatud tugineda alltöövõtu korras tellitud tööde puhul vastavatele töödele kui oma kogemusele. 7.5. Vaidlustaja heidab ette, et Kolmas isik olevat Hankijale esitanud valeandmeid, kuid Hankija ei ole vastavaid asjaolusid välja selgitanud ega isegi üritanud seda teha. Hankijal on asjaolude väljaselgitamiseks olemas üksnes need võimalused, mis RHS hankijale annab. Hankijal polnud võimalik teha enamat sellest, mida ta tegi. Isegi kui Kolmanda isiku poolt esitatud andmed on (osaliselt) ebaõiged, siis Hankija kasutuses olevate vahenditega pole seda võimalik kindlaks teha. Hankija ei saa eeldada andmete ebaõigust. 7.6. Vaidlustuses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, miks tuleks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks otsus kehtetuks tunnistada. Hankija on kasutanud nn pöördmenetlust, st pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on tehtud enne kui Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus. 7.7. Hankija esitas täiendavad seisukohad 11.10.2023. 7.7.1. Vaidlustuskomisjoni otsuses heideti ette, et Hankija ei selgitanud Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel välja asjaolu, kas tarnetingimuse FOB alusel toimus ka vedu puidu suhtes, mis ei olnud Kolmanda isiku omandis. Hankija nõudis Kolmandalt isikult dokumente ja Kolmas isik esitas oma klientide (kellele teostati vedu tarnetingimuse FOB alusel) kinnitused, mille kohaselt ei olnud Kolmas isik veetud metsamaterjali omanik. Seega on tõendid metsamaterjali omandiõiguse kohta olemas. Kuigi need tõendid Vaidlustajale ei meeldi, siis ei tähenda see seda, et peaks koguma veel tõendeid sama asjaolu (FOB alusel veetud metsamaterjali omandi) kohta. 7.7.2. Vaidlustaja väidab, et kui Hankija seadis Riigihanke osas 5 kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkujad peavad olema teostanud 180 000 tm mahus teenusena metsamaterjali maanteevedusid, siis ei piisa metsamaterjali sõidutamisest linnades, alevites ja alevikes paiknevatel teedel. Kuna seadus ei anna „maanteeveo“ legaaldefinitsiooni, siis on ebaõige Vaidlustaja väide, et kvalifitseerimise tingimust peab mõistma vastavalt legaaldefinitsioonile. Kolmas isik on selgitanud, et Rohuküla ja Heltermaa sadamate ning nende terminaalide vahelisi vedusid teostas Kolmas isik mööda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teed (tee nr 9), Heltermaa- Sarve-Aruküla teed (tee nr 101) ja Heltermaa-Kärdla-Luidja teed (tee nr 80). Vastavalt teeregistri väljavõtetele on kõikide vastavate teede puhul tegemist maanteedega. Seega 12 (20) vastavad Kolmanda isiku veod ka Vaidlustaja kitsendavale tõlgendusele mõistest „maanteevedu“. 7.7.3. Vaidlustaja väidab, et Kolmandal isikul ei ole nõutud mahus maanteevedude kogemust, kinnituskirjad polevat selle kohta aktsepteeritav tõend. Hankija on seisukohal, et tegemist on riigihankemenetlusega ja kinnituskirjad on aktsepteeritav tõend: Vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele vastamiseks peab Kolmas isik omama maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Kuna metsaveo autorong võtab ühe veokorraga peale keskmiselt 32 m3 metsamaterjali, siis see tähendab vähemalt 180 000: 2=5 625 metsamaterjali veokorda. Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm“ (edaspidi määrus nr 84) § 5 lg 2 kohaselt vormistatakse veoseleht üldjuhul iga koorma kohta eraldi. Ebamõistlik oleks nõuda, et Hankija peaks Kolmandalt isikult nõudma ja seejärel läbi töötama vähemalt 5 625 veoselehte. Hankijale teadaolevalt ei ole metsavedude registrist ehk EVR-st võimalik saada e-veoselehti kokkuvõtlikult/summeeritult selliselt nagu Vaidlustaja taotleb. Hankijale teadaolevalt on võimalik saada veoselehed kokkuvõtlikult kalendrikuude kaupa iga metsaveoautorongi kohta, kuid ka sellisel juhul oleks vastavaid kokkuvõtteid vähemalt 180 tükki (36 kuud x 5 metsaveoautorongi). Kolmanda isiku 29.09.2023 vastusest nähtuvalt on Kolmas isik oma referentslepingute täitmisel kasutanud osaliselt alltöövõttu. Vedamiseks alltöövõtu kasutamisel ei pruugi EVR-s nähtuda peatöövõtja (antud juhul Kolmas isik). Alltöövõtu kasutamisel võib olla EVR-s vedajana märgitud alltöövõtja või peatöövõtja, kuid mitte nad mõlemad. Samuti ei pruugi EVR-s olla andmeid kõikide veoselehtede kohta, kuna EVR-i kantakse ainult elektroonilised veoselehed. 7.7.4. Vaidlustaja väidab jätkuvalt, et kuna Kolmas isik on kasutanud FOB-vedude osas alltöövõttu, siis ei ole seda võimalik arvestada Kolmanda isiku enda kogemusena. Vedamise puhul ei ole mingeid õiguslikke ega muid erinevusi, mis välistaksid alltöövõtuna tellitud veoteenusele tuginemise kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks. 8. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud HMPK OÜ vaidleb vaidlustusele vastu. 8.1. Vaidlustaja väidab, et vaidlustus tuleb rahuldada, kuna Hankija ei arvestanud käskkirjade tegemisel, et HMPK ei ole omandanud vajalikus mahus maanteeveo kogemust ning on omistanud enda tegevusena ebaõigesti alltöövõtjate kogemust. Kuna HMPK on õigesti kvalifitseeritud, siis puudub alus HMPK hankelt kõrvaldamiseks. 8.2. Eelmisele vaidlustusmenetlusele eelnevalt oli Hankija kontrollinud HMPK kvalifikatsiooni ning leidnud, et HMPK ei vasta kvaliftseerimise tingimusele üksnes seetõttu, et Hankija käsitles FOB tarneklausliga teostatud maanteevedusid HMPK-le endale kuuluva kauba vedudena, mitte tellimusvedudena. Muudel põhjustel Hankija kvalifitseerimata jätmiseks alust ei näinud. Kolmas isik esitas ka eelmises vaidlustusmenetluses kõnealuse vaidlustuse aluseks olevad väited, seega sisuliselt on Vaidlustaja vaidlustuse esemeks HMPK vastavus samale kvalifitseerimise tingimusele, kusjuures Vaidlustaja ei ole enam kahtluse alla seadnud, et HMPK vedude puhul on tegemist tellimusvedudega. 8.3. HMPK on teinud nõutavas mahus maanteevedusid. 8.3.1. Vaidlustaja sisustab (kitsendab) „maanteevedu“ vastuolus kvalifitseerimise tingimuse sisu ja Hankija poolt kvalifitseerimise tingimusele antud selgitusega (ID 713149). Vaidlustuses toodud käsitlus maanteeveo sisustamise kohta, milles Vaidlustaja kitsendab meelevaldselt maanteeveo mõistet, piirates maanteeveo mõistet vaid EhS § 92 mõistele vastaval teel toimunud 13 (20) veoga, mis kõnealuse kvalifitseerimise tingimuse sisust, mõttest ja Hankija antud selgitusest ei tulene. Autoveoseaduses puudub termin „maanteevedu“ ning autoveoseaduse § 2 lg 2 kohaselt loetakse riigisiseseks autoveoks ettevõtja poolt korraldatavat vedu Eesti territooriumil. Seega on HMPK vastavast riigisisese veoseveo reeglistikust õigesti lähtunud. 8.3.2. Ebaõige on Vaidlustaja väide, et HMPK on nentinud nõutavas mahus maanteevedude puudumist. HMPK on läbivalt leidnud, et tema teostatud veod on kvalifitseerimise tingimuse tähenduses maanteeveod ning tingimuses kehtestatud metsamaterjali maanteevedude maht on HMPK-l täidetud. 8.3.3. HMPK veod on kvalifitseerimise tingimuse tähenduses maanteeveod, mida kinnitavad selgelt ka tellijate kinnituskirjad, mis kinnitavad maanteevedude tellimist. Eelnevast taganemata on HMPK esimeses menetluses täiendavalt selgitanud, et HMPK veod toimuvad peamiselt järgmiste ladude ja sadamate kaudu: - Rohuküla sadama (sadam ei mahuta piisavalt) ja Kiltsi lao vaheline kaugus 4,5 km; - Heltermaa sadama (sh reisijateveo sadam, laopind puudub) ja Sarve lao vaheline kaugus 1 km; - Heltermaa sadama ja Heltermaa terminaali vaheline kaugus 1,2 km; - Heltermaa sadama ja Aruküla (nn Stora terminali) vaheline kaugus 3,1 km; - Heltermaa sadama ja Keskterminali vaheline kaugus 21,6 km; Eeltoodust nähtub, et HMPK teostas vedusid mööda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teed (tee nr 9), Heltermaa-Sarve-Aruküla teed (tee nr 101) ja Heltermaa-Kärdla-Luidja teed (tee nr 80). Vastavalt teeregistri väljavõtetele on kõikide vastavate teede puhul tegemist maanteedega. Seega HPMK veod vastavad ka Vaidlustaja seatud kitsendavatele tingimustele. 8.3.4. Vaidlustaja seisukohad, et HMPK pole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks ning pole piisavalt konkreetseid väiteid esitanud, on arusaamatud ja valed. Vaidlustaja heidab ette, et HMPK on justkui markeerinud kaardil suvalised punktid ja väidab sellele tuginedes oma väiteid tõendamata, et just vastavatel trajektooridel teostati vedusid. Esiteks, kuivõrd kvalifitseerimise tingimus ei piira vedude arvestamist üksnes Ehs § 92 definitsioonile vastavatel teedel toimunud vedude arvestamisega, siis ei oma Vaidlustaja vastavad väited asjakohasust. Teiseks on tõendamiskoormis Vaidlustajal. Vaidlustaja poolt esitatud seisukohad ega tõendid ei kinnita, et HMPK pole teostanud nõutavas mahus maanteevedusid. Vastupidi - Vaidlustaja tegelikult leiab, et vähemalt Heltermaa terminali ja Heltermaa sadama vahel on toimunud maanteevedu. Lisaks on vaidlustusele lisatud aerofotod täielikult asjakohatud, kuivõrd tegemist ei ole ülal märgitud ladudega, mille kaudu HMPK oma vedusid peamiselt teostab. 8.3.5. Vaidlustaja on ebaõigesti leidnud, et sadama territooriumil toimunud veod ei ole maanteeveod. Kvalifitseerimise tingimus ei piira maanteeveo sisustamist Vaidlustaja soovitud viisil ning ka sadama territooriumil toimunud vedusid saab kvalifitseerimisel arvestada. 8.3.6. Kvalifitseerimise tingimused ei sea piiranguid veo pikkusele. 8.3.7. Vaidlustaja väited kinnituskirjade ebaõigsuse kohta on alusetud. Kõikides HMPK esitatud kinnituskirjades, kus on kinnitatud edukalt FOB teenuse osutamist lisaks metsamaterjali maanteeveole, on kinnitatud ka seda, et „Tarnetingimus FOB (Incoterms 2020) sisaldab lasti käitlemise teenust alljärgnevalt: Kaile vedu – metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 metsaveo autorongiga“. Seega kinnitavad ka kõnealused kinnituskirjad, et HMPK teostas maanteevedu. Arvestades, et Vaidlustaja on maanteevedu ise ebaõigesti ja põhjendamatult kitsendavalt sisustanud, on ebaõiged etteheited, nagu oleksid kinnituskirjad ebaõiged. Vaidlustaja on nõustunud, et HMPK tegeleb maanteedel kaubaveoga. 14 (20) 8.3.8. Vaidlustaja väited majandusaasta aruannete kohta on asjakohatud. See on iga ühingu sisemise majandamise küsimus, kuidas või milliste tehingute osana oma müügitulusid fraktsioneerida ja avaldada majandusaasta aruandes, see ei oma mistahes puutumust käesoleva vaidlusega. 8.4. RHAD ei välista kvalifitseerimisel alltöövõtu arvestamist. 8.4.1. Vaidlustaja väide, et Hankija on soovinud endale lepingupartnerit, kes on ise ehk alltöövõtjaid kasutamata vedanud viimase kolme aasta jooksul 180 000 tm metsamaterjali, on ebaõige. HMPK on kasutanud oma lepingute täitmisel osaliselt ehk vähesel määral alltöövõttu, kuid selles ei ole midagi õigusvastast. Hanketingimustest ei nähtu mistahes piiranguid alltöövõtu kasutamise õiguse osas. Asjaolu, et HMPK on kasutanud oma referentslepingute täitmisel osaliselt alltöövõttu, ei tähenda, et HMPK on vaid teenust vahendanud ja mitte seda ise osutanud, nagu väidab vääralt ja eksitavalt Vaidlustaja. HMPK rõhutab, et on alltöövõttu kasutanud osaliselt, kuid see ei välista metsamaterjali maanteeveo kvalifitseerimise tingimusele vastamist. 8.4.2. Vaidlustaja väited alltöövõtu ja autorongide kohta on ebaõiged. Tegelikult kasutab HMPK lisaks enda omandis olevale kahele autorongile vedude teostamiseks ka kasutusvalduse alusel autoronge. Seega ei vasta Vaidlustaja väited suuremas osas alltöövõtu kasutamise kohta tõele. Kuigi HMPK ei kasutanud valdavas osas alltöövõttu, siis ei välista ka Vaidlustaja viited autoveoseadusele alltöövõtu kasutamist ning selle arvestamist kvalifitseerimisel. 8.4.2.1. Nagu HMPK on selgitanud, peab alltöövõtu välistamine üheselt ja selgelt tulenema riigihanke alusdokumentidest, mitte aga Vaidlustaja poolsest autoveoseaduse tõlgendusest. Samuti ei ole autoveoseaduse sätete mõte välistada veoseveo puhul alltöövõtu võimalikkus. 8.4.2.2. Autoettevõtete Liidu nägemus (seega peab hankijaga täpsustama, mida kogemuse all mõeldakse) kinnitab, et seda, kellele saab omistada maanteevedude kogemust, tuleb hinnata lähtuvalt hanketingimustes. 8.4.2.3. Vaidlustaja on leidnud ebaõigesti, et asjaolu, et arvetele ja üleandmise-vastuvõtmise aktidele on vedajana märgitud kolmandad isikud, mitte HMPK, näitab, justkui olekski vedamise kogemust omandanud vastavad kolmandad isikud. Üleandmise-vastuvõtmise aktidest ja Vaidlustaja poolt esitatud arvest järeldub ainuüksi see, et HMPK on kasutanud alltöövõtjaid. Veoseveo puhul korraldatakse lepingu alusel veose vedamist, mis hõlmab ka veose korraldamist (autoveoseaduse § 3 lg 1, § 4, § 8). Seega omandab ka vedude organiseerimise kogemuse see, kes veo organiseerib. 8.5. Kolmas isik esitas täiendavad seisukohad 11.10.2023 8.5.1. Vaidlustaja leidis vaidlustuses, et käskkirjad tuleb kehtetuks tunnistada üksnes kahel põhjusel: HMPK ei ole teostanud maanteevedusid vajalikus ulatuses, sest: 1) vähemalt osad veod ei toimunud maanteedel ning 2) osad veod on teostatud alltöövõtjate poolt. Vaidlustaja on õigusvastaselt laiendanud vaidlustuse alust, mistõttu tuleb asja lahendamisel jätta tähelepanuta Vaidlustaja väited selle kohta, et kvalifitseerimisel ei saanud arvestada HMPK kogemust seoses FOB-teenusega, kuna Vaidlustaja väitel vedas HMPK endale kuuluvat puitu. Vaidlustaja poolt vaidlustuse laiendamine on käesolevas menetlusseisus lubamatu ja tuleb jätta tähelepanuta. 8.5.2. Isegi kui vaidlustuskomisjon peaks arvestama Vaidlustaja väiteid selle kohta, et HMPK teostas oma kauba vedu, siis tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Hankija on äärmiselt põhjalikult 15 (20) kontrollinud FOB-vedude kauba omandiõiguse ülemineku aega ja kauba kuuluvust. Vaidlustaja on üksnes leidnud, et esineb põhjendatud kahtlus kauba omandi ülemineku ajas, kuid puuduvad põhjendused, millel selline kahtlus põhineb. Asjaolu, et Vaidlustaja Hankija järeldustega ei nõustu ning Hankija esitatud tõendites kahtleb, ei muuda Hankija otsust õigusvastaseks. 8.5.3. Kõik Vaidlustaja tõendite kogumise taotlused on esitatud hilinenult ning ei puuduta vaidluse all olevaid asjaolusid. 8.5.4. Hankija on selgitanud hankemenetluse käigus maanteeveo tingimust (ID 713149) ja sellest nähtub, et vastavat mõistet ei saa käsitleda kitsendavalt Vaidlustaja soovitud viisil. Vastupidiselt Vaidlustaja väidetele pidi mõistlik isik teabevahetuses toodud seisukoha valguses selliselt ka kvalifitseerimise tingimust mõistma. Hankija selgitus on siduv ning sellest praeguses menetluses irdumine oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. 8.5.5. FOB-teenuse veod ei ole ka mistahes moel lihtsamad või vähem komplekssed kui veod, mida peab Vaidlustaja kitsendavalt maanteevedudeks. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 9. Vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus Riigihanke osas 5 (Hiiumaa), millele Kolmanda isiku kvalifikatsiooni mittevastavust Vaidlustaja väidab, on sõnastatud järgmiselt: Pakkuja peab omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3. Vaidlustuse kohaselt ei vasta HMPK kvalifitseerimise tingimusele varasema kogemuse osas järgmistel põhjustel: - ta ei ole teostanud nõutud mahus lepingulist metsamaterjali maanteeveoteenust (metsamaterjali ei ole EhS §-i 92 definitsioonile vastavatel maanteedel veetud piisavas koguses (veod on toimunud asulasiseselt ja sadamates)); - vedude tegelikud teostajad on olnud alltöövõtjad, mitte HMPK. Vaidlustaja on 06.10.2023 esitanud ka väite, et Vaidlustaja ei nõustu põhimõtteliselt sellega, et nö FOB-teenus, kus HMPK müüb enda klientidele puitu ja tarnib selle laevale, saaks olla käsitletav metsamaterjali maanteeveo teenuse osutamisena. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta selle osa väitest, mis seab kahtluse alla, kas FOB-teenust on olemuslikult võimalik asjakohase kogemusena üldse arvestada (Vaidlustaja on 25.09.2023 esitatud vaidlustuse p-s 2.2.4 väljendanud üksnes mittenõustumist Hankija vastava järeldusega seotuna eespoolnimetatud alltöövõtjate põhjendusega, mis ei tee sellest eraldiseisvat põhjendust Kvalifitseerimise käskkirja vaidlustamiseks. Vaidlustuses ei ole esitatud mis tahes põhjendusi selle kohta, milles seisneb Vaidlustaja väitel põhjendatud kahtlus kauba ülemineku aja osas ja need põhjendused või kahtlused ei ole eelmisest vaidlustusmenetlusest automaatselt üle kantavad) ja käsitleb väidet üksnes seotuna põhjendustega, et Kolmas isik ei ole metsamaterjali veo (FOB-)teenust osutatud piisavas koguses maanteedel. Hankija ja HMPK on seisukohal, et HMPK on teostanud nõustavas mahus maanteevedusid, sh kitsendab Vaidlustaja alusetult kvalifitseerimise tingimust EhS §-i 92 definitsioonile vastavatel teedel toimunud vedude arvestamisega, ning kvaliftseerimise tingimus ei välista alltöövõtuga arvestamist. 10. Maanteevedu 10.1. Vaidlustaja viitab maantee definitsioonile EhS § 92 lg-s 2, Hankija ja Kolmanda isiku väitel ei ole mingit põhjust kitsendada maantee mõistet vedudega EhS §-i 92 definitsioonile vastavatel maanteedel. Hankija ja Kolmanda isiku põhimõtteline seisukoht on, et kuna maanteevedude 16 (20) definitsioon puudub, siis saab kvalifitseerimise tingimust sisuliselt täita metsamaterjali vedudega ükskõik millistel teedel. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija ja Kolmanda isikuga. Pärast pakkumuste esitamist ei saa olla enam vaidlust, et Hankija on kvalifitseerimise tingimuse esitanud mitte üksnes metsamaterjalide veo kogemuse kaudu (ükskõik milliseid teid pidi) vaid väga selgelt metsamaterjali maanteeveo kogemuse kaudu. Seega isegi kui maanteeveo legaaldefinitsioon puudub, on kvalifitseerimise tingimusest üheselt arusaadav, et kvalifitseerimise tingimuseks on metsamaterjali vedu maanteel (maanteevedu) ja nõude täitmine ei ole võimalik vedudega muid teid pidi, nt veoga mööda veeteed, metsateed või raudteed. Samas – RHAD-is puudub nõue maanteeveo pikkusele, st mis tahes pikkusega sõit maanteel (metsamaterjaliga) täidab kvalifitseerimise tingimuse. 10.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul ei erine maantee definitsioon EhS § 92 lg-s 2 (maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks) märkimisväärselt maantee tavatähendusest, mis pidi olema mõistlikule isikule tavapärase tähelepanelikkuse juures arusaadav ja mõistetav. Sõnaveeb selgitab maantee mõistet järgmiselt: suurem, sõidukitele sobiv liiklustee väljapool linnu ja aleveid1. Seega pidi pakkuja aru saama, et metsamaterjali maanteeveo tingimust saab täita üksnes metsamaterjali veoga mööda liiklemiseks mõeldud teid väljaspool linnu ja aleveid. 10.3. Hankija ei ole selgitustega kvalifitseerimise tingimuses kehtestatud maanteeveo nõuet muutnud ega laiendanud (vastava väite esitamisel tuginevad Kolmas isik ja ka Hankija ise Hankija selgitusele osas, mis on allpool alla joonitud). Enne pakkumuste esitamist esitati järgmine küsimus (ID 713149): Pakkuja eeldab vedajalt varasemat lepingulist kogemust 90 000 m3 kolme aasta jooksu. Ettevõte omab pikaaegset kogemust oma metsamaterjali. Teenust on teostatud minimaalselt. Kas antud oma raie tihud lähevad arvesse? Veetud tihusid on võimalik tõestada elektrooniliste veoselehtedega. Samas ettevõte omab suutlikust teie poolt pakutava teenuse teostamiseks. Hankija vastus: Kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab pakkuja omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust. Seega oma metsamaterjali vedamise kogemus ei lähe arvesse. Vedu peab olema teostatud teenusena lepingulisel alusel. Teenuse osaks ei ole mitte ainult oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, vaid ka sõite ja vedu korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele. Lausega Teenuse osaks ei ole mitte ainult oskus autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, vaid ka sõite ja vedu korraldada vastavalt hankija logistikute tellimustele, on Hankija selgitanud seda, mis on Riigihankega hangitava teenuse sisuks (osaks), mille pärast on selgitustaotlusega hõlmatud kvalifitseerimise tingimus esitatud, mitte seda, millistel teedel veokogemusega on võimalik kvalifitseerimise tingimust täita (seda pole ka küsitud). Isegi kui Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmiseks on muuhulgas vaja osata autoga ja õige loakategooriaga maanteel vms teel sõita, siis kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks on vaja, et pakkuja oleks juba varasemalt (Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul) metsamaterjaliga maanteel sõitnud (teostanud lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedusid (vähemalt 180 000 m3)). 10.4. Hankija väitel tuleb konkurentsi suurendamise eesmärgil eelistada kvalifitseerimise tingimuse tõlgendust, mis ei välista asula siseselt toimunud vedusid. Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. Küsimus sellest, millist kvalifitseerimise tingimuse tõlgendust eelistada, saab tekkida vaid juhul, kui tingimuse sisu ei ole selge ja üheselt mõistetav ja vajab arusaamiseks tõlgendamist, kuid antud juhul see nii ei ole. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et 1 https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/dlall/dsall/maantee/1 17 (20) kvalifitseerimise tingimus on selgelt esitatud pakkuja kogemusele, mis peab olema omandatud metsamaterjali maanteeveoga, mitte metsamaterjali veoga mingil muul teel, nt asula sisesel teel. Märkimisväärne on, et Hankija isegi ei väida, et asulasisene tee on maantee ja asulasisene vedu on maanteevedu vaid üksnes nendib, et kui tellijad on mõistnud seda maanteeveona, siis ongi tegemist maanteeveoga). 10.5. RHS § 104 lg 8 kohaselt nõuab hankija enne hankelepingu sõlmimist edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Antud juhul on Hankija hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist Kolmandalt isikult nõudnud (vt otsuse p 7.2 ja selle alapunktid). Vaidlustuskomisjon möönab, et esitatud dokumentides on tellijad reeglina lisaks veetud metsamaterjali mahtudele, perioodile ja üldsõnaliselt kinnitanud, et edukalt on ostetud metsamaterjali maanteevedu. Samas on nt M GmbH 06.03.2023 kinnituskirjas kinnitanud, et on Kolmandalt isikult edukalt ostnud metsamaterjali maanteevedu ja okas- ja kasepaberipuud tarnetingimusega FOB [---], mille kohta Hankija palus selgitada, milline on metsamaterjali maanteeveo maht ja millised on puidu müügi mahud. Kolmanda isiku 26.07.2023 selgitustest nähtuvalt ei jagunegi esitatud kogus eraldi metsaveo maanteeveoks ja paberipuidu müügiks tarneklausliga FOB vaid kogumahus on paberipuidu müük tarneklausliga FOB. Kolmanda isiku poolt Hankijale 26.07.2023 esitatud tõenditest (Tõend_M_H_21_7_2023 ja Tõend_M_H_258151_by_M_S, millele Hankija Kvalifitseerimise käskkirjas viitab) nähtub, et tellija M GmbH on kinnitanud tehingu sisuks olnud puidu kogust (36 614,53 tm) ja selgitanud FOB klausliga seonduvat, kuid ei ole äratuntavalt ühelgi hetkel kinnitanud, et tehingu sisuks oli ka selle metsamaterjali maanteevedu (tõenditest on nähtav lepingu nr, tarne tingimus, tarne sihtkoht, laeva saabumisteade, BoL ja puidu kogus). Seega isegi kui nõustuda Hankijaga, et kinnituskirjad on riigihanke menetlustes (reeglina) aktsepteeritavateks tõenditeks, ja mitte laskuda vaidlusesse selle üle, kas tellija sai kinnitust andes maanteeveo nõudest õigesti aru, ei ole vähemalt tellija M GmbH poolt esitatud tõenditest nähtav, et tellija oleks kinnitanud 36 614,53 tm puidu müügil FOB tarneklausliga selles mahus ka puidu maanteevedu (sh ei kinnita maanteevedu märge lepingu üldtingimusele ümarpuit vahelaos). Kuna Hankija Kvalifitseerimise käskkirja p-i 6.20 kohaselt on Hankija kontrolli tulemus hõlmanud mahtu 203 878,54 tm, siis juhul, kui sellest 36 614,53 tm puhul puudub tellija kinnitus maanteeveo teostamise kohta teenusena, ei täida alles jääv maht 167 264,01 kvalifitseerimise tingimust isegi juhul, kui Hankija oleks võinud tellijate kinnitusi usaldada. 10.6. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kvalifitseerimise tingimuste kehtestamine on hankija pädevuses ja hankijad peaksid hoiduma selliste kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisest, mille kontrollimine on tema jaoks lõpptulemusel keeruline, aeganõudev, tülikas või sootuks võimatu. Kui Hankija on kvalifitseerimise tingimuse RHAD-is kehtestanud ja pakkumused on juba esitatud, siis ta ei saa ennast hiljem distantseerida kohustusest kontrollida (eduka) pakkuja kvalifikatsiooni (nii dokumentide alusel kui ka sisuliselt) ja teha põhjendatud otsus pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta (RHS § 98 lg 5). Isegi kui Hankija võib reeglina tootjate ja tellijate kinnitusi usaldada, ei saa Hankija viidata üksnes sellisele usaldusele, kui tekib vaidlus kvalifitseerimise tingimuse täitmist kinnitavate riigihanke väliste isikute subjektiivsete hinnangute või arusaamiste üle, antud juhul selles, kas tellijad on hinnanud vedu mingil teel õigesti kvalifitseerimise tingimusi täitmiseks vajalikuks maanteeveoks (tõenditest ei nähtu, millistel teedel vedu toimus, kuid kuna vaidlust ei ole, et osaliselt on vedu toimunud asula sisestel teedel, siis on vaidlustuskomisjoni arvates alust kahtlusteks, et tellijad on hinnanud ka asula sisese veo maanteeveoks). Antud juhul saavad tellijad usaldusväärselt kinnitada küll metsamaterjali veo mahtu (esitades andmed mahu kohta, 18 (20) mida Hankija saab kontrollida) ja ka metsamaterjali vedu üldiselt, kuid konkreetselt maanteeveo teostamise kinnitus (esitamata mingeid andmeid maanteede kohta, kus maanteevedu on toimunud ja mida Hankija saaks kontrollida) on paljasõnaline ega ole selliselt põhjendatud otsuse tegemiseks piisavalt usutav. 10.7. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel tõlgendanud vaidlustusalust kvalifitseerimise tingimust põhjendamatult avaralt ning usaldanud maanteeveo nõude täitmiseks tellijate kinnitusi, mis kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikku usaldusväärset infot ei sisaldanud. Seetõttu tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta tunnistada kehtetuks (vastuolu RHS § 3 p-ga 1 (see pole läbipaistev ja kontrollitav) ja § 98 lg-ga 5 (see pole põhjendatud). Kolmas isik on viidanud eelmises vaidlustusmenetluses esitatud selgitustele, milliste ladude ja sadamate kaudu HMPK veod peamiselt toimuvad, millised on sadamate/ladude vahelised kaugused ja millist maanteed ja kui pikalt nende vaheliseks veoks kasutatakse (otsuse p 8.3.3). Kolmanda isiku väitel nähtub nendest vastavus kvalifitseerimise tingimusele ka juhul, kui maanteeveod ei saa toimuda asula sisestel teedel. Hankija on vastuses vaidlustusele küll Kolmanda isiku viite ära märkinud (otsuse p 7.7.2), kuid Kvalifitseerimise käskkirjast ega vastuses vaidlustusele ei nähtu, et Hankija oleks esitatud ladusid/sadamaid ja nende vahelisi maanteid seostanud konkreetsetele tellijatele täidetud lepingutega ja osutatud teenustega (sh teenuse mahtudega). Vaidlustuskomisjon ei asu Hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks teostama Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrolli Hankija asemel. 11. Alltöövõtt Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab juba Kvalifitseerimise otsuse kehtetuks, ei ole asja lahendamiseks vajalik Vaidlustaja väidete kontroll seoses Kolmanda isiku tuginemisega alltöövõtjate poolt (osaliselt) täidetud lepingutele. Vaatamata sellel peab vaidlustuskomisjon vajalikuks märkida, et puudub vaidlus, et Kolmas isik ei ole tuginenud oma kvalifikatsiooni tõendamisel teiste isikute (alltöövõtjate) näitajatele ning on tuginenud üksnes lepingutele, mille osapooleks on ta ise olnud (mille täitmise eest on tema vastutanud). Seega kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks on lepingulisel alusel teenust osutanud Kolmas isik. RHAD-is puudub nõue, et pakkuja peab olema kvalifikatsiooni tõendamiseks osutanud nõutele vastavat teenust ise ja oma autorongidega, mistõttu pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks ei pidanud Hankija asuma ka välja selgitama, kas Kolmas isik on täinud lepingud ise. 12. Vaidlustaja taotleb ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Antud juhul on vaidlustatud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus, mis on tehtud eduka pakkuja kohta (RHS § 107 lg 8), st pakkuja kohta, kelle pakkumus on eelnevalt edukaks tunnistatud ja kellega hankija soovib sõlmida hankelepingu. Vaidlustaja ei ole esitanud muid põhjuseid Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks, kui et Kolmas isik tulnuks jätta kvalifitseerimata ja tema (Vaidlustaja) pakkumus tulnuks tunnistada edukaks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul ei järgne Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsusele, mistõttu RHS-is sätestatud otsuste järgnevuse põhimõte ei saa olla aluseks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti on vaidlustuskomisjoni otsuse, millega tunnistatakse Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus kehtetuks, tagajärg Hankijale see, et Hankija peab uuesti kontrollima Kolmanda isiku kvalifikatsiooni (vaidlustuskomisjon ei ole antud juhul ka tuvastanud Kolmanda isiku selget mittevastavust kvalifitseerimise tingimusele vaid on seisukohal, et kontroll ei ole olnud piisav). Kolmanda isiku pakkumus on hindamise kriteeriumide kohaselt edukas seni, kuni teda kui edukat pakkujat ei ole jäetud kvalifitseerimata, ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 19 (20) 13. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse osalise rahuldamisega (Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse osas), kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2 ja 8. 13.1. Vaidlustuskomisjon rahuldab kahest nõudest ühe, kuid selles vaidlustusasjas oli selgelt üks domineeriv nõue, mis puudutas Kolmanda isiku kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise otsust, ning üks kaasnev nõue, mille rahuldamist soovis Vaidlustaja üksnes formaalsetel alustel. Vaidlustaja peamine nõue, mille üle vaieldi sisuliselt, on põhjendatud, teine nõue jääb rahuldamata. Niisuguses olukorras, kus Vaidlustaja sisuliselt saavutas oma eesmärgi, peab vaidlustuskomisjon õiglaseks lugeda vaidlustuse rahuldamise proportsiooniks 90%. 13.2. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust 90% - 1152 eurot. 13.3. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotlused (2) oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 4200 eurot käibemaksuta, kokku 20 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 210 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi on küll tavapärasest mahukam ja keerukam, kuid Vaidlustaja on esitanud menetluses mitmeid taotlusi hilinemisega ja asjakohatuid põhjendusi. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud 3570 eurot käibemaksuta, 17 tunni õigusabi osutamise eest. Hankijalt tuleb Vaidlustaja kasuks välja mõista proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega 3213 eurot käibemaksuta. 13.4. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused (2) lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 2445 eurot käibemaksuta 13 tunni ja 35 minutit õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga 180 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon peab Hankija lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks. Vaidlustajalt tuleb Hankija kasuks välja mõista 244,50 eurot käibemaksuta. 13.5. Kuna Vaidlustaja peab Hankijale kulusid hüvitama, siis kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 8. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks (2) summas 7722,50 eurot käibemaksuta 38,25 tunni õigusabi osutamise eest, keskmise tunnihinnaga 201,9 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon peab Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid ülepaisutatuteks. Hankija ja Kolmas isik on vaidlustusmenetluses esitanud samas mahus seisukohti samade Vaidlustaja väidete kohta, mistõttu Kolmanda isiku kulud ei saa olla Hankija kuludega võrreldes rohkem kui 3x suuremad. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks ja põhjendatuks Kolmanda isiku kulusid summas 3000 eurot käibemaksuta, millest Vaidlustajalt tuleb Kolmanda isiku kasuks välja mõista 300 eurot käibemaksuta. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 20 (20)