dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ülevaade

Rahandusministeerium · 27. oktoober 2023
Viit
1.1-10.1/6581-1
Registreeritud
27. oktoober 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Ljudmilla Sokolnikova (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.16581-1 27.10.2023 Väljaminev kiri.asice3741 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 04.10.2023 Kehtib kuni: 04.10.2028 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Justiitsministeerium Kaur Kajak Teie 02.10.2023 nr 12.1-1/6145-1 Rahandusministeerium Meie 06.10.2023 nr 1-12/6442 [email protected] Ülevaade 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Austatud Kaur Kajak Rahandusministeerium on esitanud arvamuse andmiseks ülevaate 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Kooskõlastame aruande märkusteta. Justiitsministeeriumi poolt antud vähese tähtsusega abi on aruandes korrektselt kajastatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler Kairi Sirkel 55541109 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Saatja: Ljudmilla Sokolnikova </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=E50CFCC23E274E888E0DBB98CDAB7A26-LJUDMILLA SOKOLNIKOV> Saaja: Ljudmilla Sokolnikova Teema: FW: Ülevaade 2022 antud RAR ja VTA kohta From: Anneli Schmiedeberg <[email protected]> Sent: Tuesday, October 10, 2023 1:15 PM To: Ljudmilla Sokolnikova <[email protected]> Subject: RE: Ülevaade 2022 antud RAR ja VTA kohta Tere! Kliimaministeerium annab teada, et 2022 aastal antud riigiabi ülevaate kohta kommentaare ei ole. Tervitades Anneli Schmiedeberg Riigabi ekspert | Finantsosakond +372 6397618 | [email protected] <mailto:[email protected]> Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee <http://www.kliimaministeerium.ee/> Saatja: Cyrsten Rohumaa </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=AC5B1F6C7A9E4C8CA81EAD4497B2D9F0-CYRSTEN ROHUMAA> Saaja: Ljudmilla Sokolnikova Teema: Ülevaade 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Tere Käesoleva e-kirjaga teavitame, et MKM-il ei ole kommentaare ega ettepanekuid ülevaate kohta, milles käsitletakse 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abi andmist. Lugupidamisega Cyrsten Rohumaa Välisvahendite õiguse nõunik Strateegilise planeerimise osakond +372 6313 609| [email protected] <mailto:[email protected]> www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Saatja: Kelly Otsman </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=1BD039FFA9EF4F69917ABA068B19A0F8-KELLY OTSMAN> Saaja: Ljudmilla Sokolnikova Teema: vastus kirjale: Ülevaade 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Tere Annan teada, et Sotsiaalministeeriumil ei ole kommentaare ülevaate kohta, mis käsitleb 2022. aastal Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi. Heade soovidega Kelly Otsman strateegilise planeerimise nõunik | Nutika arengu toetamise osakond 5913 8740 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> ASUTUS ESIS ES EKS KASUTAMIS EKS Märge tehtud: 10.10.2023 Kehtib kuni: 10.10.2028 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Siseministeerium Kaur Kajak Teie: 02.10.2023 nr 12.1-1/6145-1 Rahandusministeerium Meie: 10.10.2023 nr 7-1/366-2 Vastus ülevaatele 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Austatud asekantsler Oleme tutvunud Teie poolt saadetud ülevaatega 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Nõustume Siseministeeriumi valitsemisala kohta toodud andmetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Lilleväli varade asekantsler Mairi Tonsiver 6125096 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Kaur Kajak Teie: 02.10.2023 nr 12.1-1/6145-1 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 19.10.2023 nr 1-11/6265-1 10122 Tallinn Eesti Arvamuse esitamine ülevaate 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist kohta Austatud Kaur Kajak Välisministeerium tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust ülevaate 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist (edaspidi ülevaade) kohta. Välisministeerium nõustub Rahandusministeeriumi poolt ülevaates esitatud andmetega, et Välisministeerium 2022. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi ei andnud. Selguse huvides palume leheküljele 7 lisada uue vähese tähtsusega abi määruse ja uue üldhuviteenuste vähese tähtsusega abi määruse kehtivusajad ja viited vastavatele veebiaadressidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Olavi Seisonen haldusküsimuste asekantsler Eve Kislov +372 637 7384 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 Saatja: Kadri Kilvet <[email protected]> Saaja: Ljudmilla Sokolnikova Teema: ülevaatet 2022. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Tere! Vaatasin Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna koostatud ülevaatet 2022. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Üks tähelepanek oli: Lk 7: Uues määruses kajastatakse ka kalandus- ja vesiviljelusesektorile antava vähese tähtsusega abi muudatused - komisjoni määrusest (EL) nr 717/2014 jäetakse välja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamisega seotud tegevused. Need tegevused lisatakse uue VTA määruse reguleerimisalasse. Lisaks kohaldamisala muutmisele kavandatakse määruses (EL) 717/2014 tõsta kalanduse vähese tähtsusega abi ülemmäära 30 000 eurolt 40 000 euroni (juhul, kui liikmesriigil on olemas vähese tähtsusega abi avalik register). Juhime tähelepanu, et RAM saatis 07.09.2023 info, et viidatud muudatused on juba vastu võetud komisjoni 04. oktoobri 2023. a määrusega nr 2023/2391 <https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2023/2391/oj> ja jõustuvad 20 päeva pärast määruse nr 2023/2391 avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (avaldamine OJ L, 2023/2391, 05.10.2023). Seega tuleks ülevaates viidatud lõigu sõnastust muuta. Eraldi vastuskirja ei hakka KUM tegema. Kadri Kilvet ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. Rahandusministeerium Teie: 02.10.2023 nr 12.1-1/6145-1 Meie: 18.10.2023 nr 5.4-2/2654-1 Ülevaade 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Austatud Kaur Kajak Esitasite Maaeluministeeriumile arvamuse saamiseks 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist ülevaate, kus on kajastatud ka Maaeluministeeriumi haldusalas antav riigiabi ja vähese tähtsusega abi. Oleme ülevaate läbi vaadanud ning sisulised ettepanekud puuduvad, mõned tehnilised märkused on edastatud kirja koostajale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Pärtel Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Pirkko-Liisa Meius 625 6534 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 25.10.2023 Kehtib kuni: 28.09.2028 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Haridus- ja Teadusministeerium Teie: 2.10.2023 nr 12.1- 1/6145-1 Rahandusministeerium Meie: 25.10.2023 nr 8- 3/23/4394-2 Arvamuse andmine Esitasite Haridus- ja Teadusministeeriumile arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna koostatud ülevaate 2022. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Haridus- ja Teadusministeeriumil ei ole täiendavat infot ülevaatesse esitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Margit Kiin 735 0199 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Taimar Petekop Riigikantselei Meie 27.10.2023 nr 1.1-10.1/6581-1 [email protected] Ülevaade 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele instungile ülevaate 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Ülevaade 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist; 2. Seletuskiri; 3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu; 4. Justiitsministeeriumi vastus; 5. Haridus - ja Teadusministeeriumi vastus; 6. Kliimaministeeriumi vastus; 7. Kultuuriministeeriumi vastus; 8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus; 9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastus; 10. Siseministeeriumi vastus; 11. Sotsiaalministeeriumi vastus; 12. Välisministeeriumi vastus. Ljudmilla Sokolnikova 611 3360 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministeerium ÜLEVAADE 2022. AASTAL EESTIS ANTUD RIIGIABIST JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABIST 2023 2 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 3 1.1. Mõisted ja selgitused ................................................................................................................................ 4 1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus. COVID-19 ja Ukraina sõja mõju............................... 6 1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees ................................................................................ 9 1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta ........ 10 1.5. Muudatused siseriiklikus seadusandluses .............................................................................................. 11 1.5.1. Konkurentsiseaduse muudatus ............................................................................................................ 11 1.6 Kohtulahendid riigiabi valdkonnas ......................................................................................................... 12 2. RIIGIABI ...................................................................................................................................................... 13 2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus ........................................................................................................ 13 2.2. Riigiabi kogumaht Eestis ....................................................................................................................... 13 2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi .................................................................................................... 15 2.4. Sektoraalne abi ...................................................................................................................................... 17 2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ............................................................. 18 2.6. COVID-19 riigiabi ja TCF riigiabi ........................................................................................................ 18 3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI .................................................................................................................... 19 3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi ...................................................................................................... 20 3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi ................................................................................................ 21 3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks .............................................. 21 3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris ................................................................................................. 22 4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU .............................................................................. 23 5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES .... 25 6. KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................. 27 Lisa I ................................................................................................................................................................. 28 Lisa II ................................................................................................................................................................ 30 Lisa III ............................................................................................................................................................... 39 Lisa IV .............................................................................................................................................................. 41 Lisa V ................................................................................................................................................................ 42 Lisa VI .............................................................................................................................................................. 45 Lisa VII ............................................................................................................................................................. 46 Lisa VIII ............................................................................................................................................................ 55 3 1. SISSEJUHATUS Rahandusministeeriumile on konkurentsiseaduse § 49 lõikega 5 pandud ülesanne esitada Vabariigi Valitsusele ülevaade eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Käesoleva ülevaate sissejuhatuses anname põgusa ülevaate nii riigiabi mõistest kui ka riigiabi reeglite ajakohastamist Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2023. aastal toimunud muudatused. Ülevaate koostamisel kasutas Rahandusministeerium riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri1 ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate täiendavate aastaaruannete andmeid. Ülevaade on väljamaksete põhine. Vastavalt komisjoni määrusele 794/20042 peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile (edaspidi ka komisjon) andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta iga aasta 30. juuniks, kuid koondaruande Euroopa Liidus antud riigiabist koostab komisjon üldjuhul aasta hiljem. Analoogselt eelmise ülevaatega ei sisalda käesolev ülevaade detailset võrdlust mujal Euroopa Liidus antud riigiabiga. Komisjoni viimane riigiabi aruanne State Aid Scoreboard 2022 ehk nn tulemustabel (avaldatud komisjoni poolt 24. aprillil 2023) sisaldab andmeid 2021. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kohta ja on leitav komisjoni kodulehelt3. Eestis koordineerib riigiabi üldisi küsimusi Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajanduse ja kalanduse ning osaliselt metsandusega4 seotud abiga tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud menetluse eest vastutab Kliimaministeerium, ühistranspordi teemaga tegeleb alates 1. juulist 2023. a Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ning kalandusturu korraldamise seaduses. 1 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register on loodud Rahandusministeeriumis 2009. aastal. Registri põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määrusega nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus“. 2 Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1). 3 Vaata täpsemalt ülevaate osast 2.1. 4 Regionaal – ja Põllumajandusministeerium tegeleb metsanduse selle osaga, mis on reguleeritud Euroopa Liidu suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT C 204, 01.07.2014), komisjoni suunistega põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta (ELT C 481/1, 21.12.2022, komisjoni määrusega (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193/1, 01.07.2014) ja komisjoni määrusega (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022). 4 1.1. Mõisted ja selgitused Riigiabi - Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”. Riigiabi definitsiooni ELTL artikkel ei anna, vaid sätestab tingimused, mis peavad olema täidetud üheaegselt, et abi oleks käsitatav riigiabina. Seega otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest aspektidest:  tegemist on majandustegevusega;  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest (ja/või on omistatav avalikule sektorile);  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;  abimeede annab eelise abi saajale;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.5 Kuigi ELTL artikli 107 lõige 1 sätestab, et riigiabi on siseturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, nähakse sama artikli lõigetes 2 ja 3 ette abi liigid (erandid), mis on siseturuga kokkusobivad või mida võib siseturuga kokkusobivaks lugeda. Erandid ei tähenda seda, et liikmesriikidel on õigus abi anda või muuta antavat abi enne sellest komisjonile teatamist. Komisjonil on ainuõigus otsustada, kas riigiabi kuulub artikli 107 lõike 2 ja 3 alla, kuid abi kokkusobivuse tõendamise kohustus on liikmesriigil. Enne komisjonile riigiabi andmise loa taotluse (riigiabi teatise) esitamist ning riigiabi andmise loa saamist ei tohi liikmesriik riigiabi andmist alustada (ELTL artikkel 108), välja arvatud vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul. Nimetatud artikli kohaselt kontrollib komisjon ka kõiki olemasolevaid abikavasid ja võib teha otsuse, millega kohustatakse liikmesriiki lõpetama siseturuga kokkusobimatu abi andmine või muutma abi andmise tingimusi. Riigiabi võib anda horisontaalsetel eesmärkidel ehk horisontaalne riigiabi (näiteks abi teadus- ja arendustegevuseks, abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskkonnakaitseabi, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks), regionaalarengu edendamiseks (regionaalabi), sektoraalsetel eesmärkidel ehk sektoraalne riigiabi (näiteks abi põllumajandussektorile, kalandussektorile ja transpordisektorile). Grupierandi määruse 651/20146 alusel antud abi põllumajandussektorile (nt põllumajandustootjatele erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus) on ülevaates liigitatud horisontaalse riigiabi, täpsemalt keskkonnakaitseabi alla, sest nimetatud määruse keskkonnakaitseabi artiklit rakendatakse mitmele sektorile ja valdkonnale. 5 19.07.2016 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigiabi mõiste teatises käsitletakse põhjalikult riigiabi definitsiooni kõiki elemente Euroopa kohtute pretsedendiõiguse ja Euroopa Komisjoni otsustuspraktika alusel. 6 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1), koos muudatustega. 5 Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustele ei kohaldata ELTL artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi (näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Kalandusfondi rakenduskava toetused, otse- ja üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed). Grupierandiga hõlmatud riigiabi - riigiabi, mida antakse komisjoni järgmiste grupierandi määruste alusel: nr 651/2014, nr 702/20147 ja nr 1388/20148. Grupierandi määrustega kehtestab komisjon tingimused teatud liiki riigiabi andmiseks, tunnistades sellise riigiabi kokkusobivaks siseturuga ja vabastab seetõttu määruste alusel antava abi riigiabi andmise loa taotluse esitamisest. Grupierandiga hõlmatud riigiabi kohta komisjon otsuseid ei tee, mistõttu riigiabi meetme grupierandi määrusega kokkusobivuse eest vastutab liikmesriik. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav abi on riigiabi, mida antakse Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse9 alusel. Vähese tähtsusega abi (horisontaalne vähese tähtsusega abi10, põllumajandustoodete esmatootmiseks antav vähese tähtsusega abi11, kalandussektori ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi12, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi13) ei loeta riigiabiks. Vähese tähtsusega abi on seotud abi ülemmääraga. Vähese tähtsusega abi andmisest ei ole vaja komisjoni teavitada. 7 Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014). Alates 01.01.2023 on määrus asendatud komisjoni määrusega (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks ((ELT L 327, 21.12.2022). 8 Komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014). Alates 01.01.2023 on määrus asendatud komisjoni määrusega (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014); muudetud 23.07.2023. 9 Komisjoni otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.01.2012). 10 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2023/2391, mis jõustub 25.10.2023. 11 Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013), koos muudatustega. Muudetud komisjoni määrusega (EL) 2023/2391, mis jõustub 25.10.2023. 12 Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014), pikendatud kuni 31.12.2023 komisjoni määrusega (EL) nr 2022/2514) ja kuni 31.12.2029 komisjoni määrusega (EL) 2023/2391. 13 Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8-13), koos muudatustega; muudetud komisjoni määrusega (EL) 2023/2391. 6 Abi vorm - riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus (s.h täielik või osaline maksuvabastus) jne. Lühendid, mida ülevaates on kasutatud: EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)14, EKT (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), EPKK (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), EMKF (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), ETAG (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur), HARNO (Haridus- ja Noorteamet), HTM (Haridus- ja Teadusministeerium), INSA (Integratsiooni Sihtasutus), IVEK (Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus), KAM (Kaitseministeerium), KIK (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus), KLIM (Kliimaministeerium15), kriisi riigiabi (COVID-19 ja TCF riigiabi kokku); KULKA (Eesti Kultuurkapital), KUM (Kultuuriministeerium), kultuuriabi (abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks), Lääne-Nigula VV (Lääne-Nigula Vallavalitsus), MAK (Eesti Maaelu Arengukava), MES (Maaelu Edendamise Sihtasutus), MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), MTA (Maksu- ja Tolliamet), MTÜ Põhja-Eesti ÜTK (MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus), Põlva VV (Põlva Vallavalitsus), Narva LAÖA (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet), PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet), PTA (Põllumajandus- ja Toiduamet), RAM (Rahandusministeerium), Rapla VV (Rapla Vallavalitsus), REM (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium16), RTK (Riigi Tugiteenuste Keskus), Rõuge VV (Rõuge Vallavalitsus), SA Eesti Filmi Instituut/EFI (Sihtasutus Eesti Filmi Instituut), SA Erametsakeskus (Sihtasutus Erametsakeskus17), SA KredEx (Sihtasutus KredEx)18, SA Tallinna INK (Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid), TLN KKA (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet), TLN Strateegiakeskus (Tallinna Strateegiakeskus), SIM (Siseministeerium), Tallinna KSA (Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet), TLN Linnakantselei (Tallinna Linnakantselei), Tartu LV (Tartu Linnavalitsus), TEHNOPOL (Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL), TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), VKE (väikese ja keskmise suurusega ettevõtja), üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi (üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav vähese tähtsusega abi). 1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus. COVID-19 ja Ukraina sõja mõju. 2019. aastal algatas komisjon kehtivate riigiabi reeglite nn toimivuskontrolli (i.k fitness check). Selleks avaldas komisjon on-line küsimustikud ja koostas eraldiseisvad suunatud küsimustikud erinevate riigiabialaste õigusaktide muutmise vajaduse kohta. Järgnevalt on loetletud toimivuskontrolli tulemusel 2022. ja 2023. aastal uuendatud ja vastu võetud ning hetkel uuendamisel olevad komisjoni õigusaktid. 12.12.2022 võttis Euroopa Komisjon vastu uued suunised lairibavõrkude jaoks antava riigiabi kohta. Suunistes on kehtestatud eeskirjad, mida komisjon kohaldab lairibavõrkude juurutamiseks ja kasutuselevõtuks antava riigiabi hindamisel ja mille eesmärk on vähendada digitaalset lõhet, minimeerides samal ajal selle mõju konkurentsile. Suunised moodustavad 14 EAS ja SA KredEx ühinesid, alates 2022 on ühendasutuse juriidiline nimi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EIS). Parema jälgitavuse huvides on käesolevas ülevaates toodud andmed EASi ja KredExi kohta eraldi. 15 Kuni 30. juunini 2023. a kandis ministeerium nime Keskkonnaministeerium. 16 Kuni 30. juunini 2023. a kandis ministeerium nime Maaeluministeerium. 17 1. jaanuaril 2023. a ühines SA Erametsakeskus Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus. 18 Vt allmärkus 14. 7 raamistiku digiülemineku toetamiseks ning kajastavad tehnoloogilisi, regulatiivseid ja turu arenguid. Lisaks kajastavad need praeguseid ELi poliitilisi prioriteete, mis on sätestatud Gigabit Society teatises, teatises "Euroopa digitaalse tuleviku kujundamine", teatises "Digikompass" ja digitaalse kümnendi poliitikaprogrammis. 15.11.2022 avaldas Euroopa Komisjon vähese tähtsusega abi määruse esimese eelnõu ja 9.07.2023 teise eelnõu. Uus määrus asendab vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi ka VTA määrus), mis kaotab kehtivuse 31. detsembril 2023. Teises eelnõus tegi komisjon ettepaneku kehtestada vähese tähtsusega abi ülemmääraks 300 000 eurot ja võtta liikmeriikide tasandil kasutusele avalik vähese tähtsusega abi register19. Maanteetranspordiettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi madalam ülemmäär kaotatakse ja ka neile hakkab kehtima ülemmäär 300 000 eurot. Lisaks tegi komisjon teises eelnõus ettepaneku muuta vähese tähtsusega abi vaba jäägi arvutamise põhimõtet - uue lähenemise kohaselt võetaks vähese tähtsusega abi vaba jäägi leidmisel arvesse kolm eelmist aastat (praegu kolme eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi). Uus VTA määrus kehtiks 01.01.2024 kuni 31.12.2030. 19.04.2023 avaldas Euroopa Komisjon komisjoni määruse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutatavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes“ (nn üldhuviteenuste VTA määrus) esimese eelnõu ja 14.07.2023 teise eelnõu. Uus määrus asendab komisjoni üldhuviteenuste VTA määruse (EL) nr 360/2012, mis kaotab kehtivuse 31.12.2023. Peamised muudatused võrreldes kehtiva määrusega on, et üldhuviteenuste VTA piirmäära tõstetakse 700 000 euroni (praegu 500 000 eurot), lisatakse ühe ettevõtja mõiste ja tehakse kohustuslikuks vähese tähtsusega abi keskregistri loomine liikmesriigis. Uus üldhuviteenuste määrus kehtiks 01.01.2024 kuni 31.12.2030. 05.05.2023 avaldas Euroopa Komisjon teatise eelnõu, millega pikendatakse piirkondlikke lennujaamu käsitlevas 2014. aasta suunistes lennujaamadele ja lennuettevõtjatele antava riigiabi kohta (edaspidi „2014. aasta lennundussuunised“) sätestatud üleminekuperioodi. 2014. aasta lennundussuunised sisaldavad üleminekuperioodi (aegub 2024. aasta aprillis), mille jooksul võib lubada tegevusabi lennujaamadele, mille reisijate arv jääb alla 3 miljoni. Eelnõuga tegi komisjon ettepaneku pikendada seda üleminekuperioodi kolme aasta võrra, pidades silmas COVID-19 kriisi mõjudest toibumiseks kuluvat lisaaega. Vastu võetud muudatused on leitavad siit. Eestis ei anta eelnimetatud suuniste alusel piirkondlike lennujaamade tegevusabi. 01.07.2023 jõustusid komisjoni üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 muudatused20, mille peamine eesmärk on toetada, lihtsustada ja kiirendada rohe- ja digipööret EL-is. Lisaks pikendati määruse kehtivust kuni 31.12.2026. Grupierandi määruse nr (EL) 651/2014 peamised muudatused: 19 Eestis töötab riigiabi ja vähese tähtsusega abi register aastast 2009. aastast. 20 Komisjoni määrus (EL) 2023/1315, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga. Määrus (EL) 2023/1315 oli komisjoni poolt heaks kiidetud ja kehtestatud 19.03.2023. Konsolideeritud versioon määruse (EL) nr 651/2014 kõigi muudatuste kohta on leitav siit. 8  Suurendati ja lihtsustati keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas antava abi võimalusi, muu hulgas selleks, et toetada taastuvenergia kasutuselevõttu, dekarboniseerimisega seotud projekte, keskkonnahoidlikku liikuvust ja elurikkust. Samuti hõlbustatakse investeerimist saastevabasse vesinikku ja energiatõhususe suurendamisse.  Lihtsustati mitme liikmesriigi abisaajaid hõlmavate teadus- ja arendusprojektide läbiviimist ning suurendati sellise riigiabi osakaalu ja abist teatamise künniseid. Sellisteks projektideks võivad olla näiteks üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.  Laiendati sektorite vahelise koolituse ja ümberõppe võimalusi, vabastades teatamiskohustusest koolituseks antava abi, mis jääb alla 3 miljoni euro.  Lisati võimalus anda määruse alusel riigiabi abimeetmetele, millega liikmesriigid saavad reguleerida energiahindu (näiteks elektrienergia, gaasi ja maagaasist või elektrienergiast toodetud soojuse hindu).  Keskkonnakaitseks antava riigiabi ja teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi puhul suurendati oluliselt abist teatamise künniseid.  Selgitati ja lihtsustati väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) ja idufirmadele antava riskifinantseerimisabi võimalusi, samuti InvestEU fondist toetatavate finantstoodete võimalusi.  Suurendati ka muudel eesmärkidel antavast riigiabist teatamise künniseid.  Määruse sätted viidi kooskõlla uute kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistega, lairibavõrkude jaoks antava riigiabi suunistega, regionaalabi suunistega, riskifinantseerimisabi suunistega ja teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikuga. 4.10.2023 avaldas Euroopa Komisjon määruse (EL) 2023/239121, millega muudetakse vähese tähtsusega abi määrusi (EL) nr 717/2014, (EL) nr 1407/2013, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 360/2012. Määruste peamised muudatused seisnevad selles, et kehtiva määruse (EL) nr 717/2014 kohaldamisalast jäeti välja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamisega seotud tegevused. Need tegevused lisatakse määruse (EL) nr 1407/2023 reguleerimisalasse. Lisaks kohaldamisala muutmisele tõsteti kalanduse vähese tähtsusega abi ülemmäära 30 000 eurolt 40 000 euroni (juhul, kui liikmesriigil on olemas vähese tähtsusega abi avalik register). Määruse (EL) nr 717/2014 kehtivust pikendati kuni 31.12.2029. Kriisi riigiabi meetmed - arvestades ühiskonnas aset leidnud sündmuseid, kehtestas Euroopa Komisjon aastatel 2020 kuni 2023 lisaks plaanilistele eelnõudele ajutised kriisiabi raamistikud. Seoses COVID-19 pandeemiaga võttis komisjon 19. märtsil 2020. a vastu COVID-19 ajutise raamistiku22, mille abil said liikmesriigid kasutada majanduse toetamiseks COVID-19 pandeemia kontekstis leevendatud ja paindlikumaid riigiabi reegleid. Ajutine raamistik kehtis 2022. aasta juuni lõpuni. Erandina sai kuni 30.06.2023 ümber kujundada või konverteerida raamistiku alusel garantiide või laenudena antud abi ning kehtestada kuni 31.12.2022 uusi meetmeid, millega toetatakse kestliku taastumise investeeringuid. COVID-19 ajutise raamistiku alusel riigiabi andmiseks pidid liikmesriigid taotlema eelnevalt riigiabi andmise luba 21 Komisjoni määrus (EL) 2023/2391, millega muudetakse määrusi (EL) nr 717/2014, (EL) nr 1407/2013, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 360/2012 seoses kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks antava vähese tähtsusega abiga ning määrust (EL) nr 717/2014 seoses ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma, kohaldamisaja ning muude küsimustega. Komisjoni määrus (EL) 2023/2391 jõustub 25.10.2023. 22 COVID-19 ajutise raamistiku mitteametlikud konsolideeritud versioonid on leitavad siit ning muudatused eraldiseisvate aktidena on leitavad komisjoni kodulehelt. 9 (esitama komisjonile riigiabi teatise). 2022. aastal Eesti kohta COVID-19 ajutise raamistiku alusel tehtud komisjoni otsused on kajastatud käesoleva ülevaate osas 1.4. Seoses Venemaa 24.02.2022 kallaletungiga Ukrainale võttis Euroopa Komisjon 23.03.2022. vastu raamistiku (TCF ehk Ukraina kriisiabi raamistik)23 ajutiste riigiabi meetmete kohta, mille eesmärk on toetada ELis tegutsevaid ettevõtjaid, keda mõjutavad Venemaa sõjaline agressioon ja/või selle tagajärjed. TCFi muudeti 20. juulil 2022 ja 28. oktoobril 2022 (sh seoses kõrgete energiahindadega). Viimati muudeti TCFi 09.03.2023 - selle muudatusega tühistati 28. oktoobril 2022 vastu võetud Ukraina kriisiabi raamistiku versioon. Uuendatud raamistiku lühipealkirjaks sai TCTF24. Nii COVID-19 ajutise raamistiku kui TCTF puhul kehtib Euroopa Komisjonis kiirendatud menetlus liikmesriikide esitatud riigiabi loa taotluste läbivaatamisel ja otsuste tegemisel. TCTFi kohaselt võib liikmesriik anda pärast komisjoni otsust järgmiste kriisiraamistiku jaotiste alusel: 1) piiratud abisummad - mis tahes vormis praegusest kriisist või järgnevatest sanktsioonidest ja vastusanktsioonidest mõjutatud ettevõtetele kuni 2 miljonit eurot, põllumajanduse esmatoomise sektori ettevõtetele kuni 250 000 eurot ning kalandus- ja vesiviljelussektoris kuni 300 000 eurot; abi saab anda kuni 31.12.2023; 2) garantiidena antav likviidsustoetus; 3) subsideeritud laenudena antav likviidsustoetus; 4) abi maagaasi- ja elektrihindade erakordselt suurest tõusust tulenevate lisakulude katmiseks; 5) abi taastuvenergia ja energia salvestamise kasutuselevõtu kiirendamiseks, mis on tähtis kava „REPowerEU“ jaoks; 6) abi tööstuslike tootmisprotsesside dekarboniseerimiseks, elektrifitseerimise ja/või taastuvallikatest toodetud ja teatavatele tingimustele vastava elektripõhise vesiniku kasutamise ning energiatõhususe meetmete kaudu; 7) elektritarbimise täiendavaks vähendamiseks antav abi; 8) abi kiirendatud investeeringuteks sektorites, mis on strateegilise tähtsusega kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks. Käesoleva ülevaate koostamise ajaks on Euroopa Komisjon teinud TCF ja TCTF alusel Eesti abimeetmete kohta kaheksa heakskiitvat otsust. Komisjoni otsused on kajastatud käesoleva ülevaate osas 1.4. 1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004 esitab Eesti komisjonile abi andjatelt saadud andmete põhjal iga aasta 30. juuniks andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab andmed põllumajanduse sektoris ning osaliselt metsandussektoris antud riigiabi kohta ning Rahandusministeerium koondandmed ülejäänud valdkondades antud riigiabi kohta. Aruandlus on väljamaksete põhine. Kliimaministeerium esitab informatsiooni raudteetranspordi dotatsioonide kohta. 23 Temporary Crisis Framework. 24 Temporary Crisis and Transition Framework. 10 Komisjon koondab liikmesriikide esitatud andmed nn tulemustabeliks (scoreboard). 1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta 2022. aastal esitas Eesti komisjonile 13 riigiabi teatist, sh 3 riigiabi teatist riigiabi andmiseks COVID-19 ajutise raamistiku ja 6 riigiabi teatist Ukraina kriisiabi raamistiku (TCF) alusel. 1) State Aid SA.102162(2022/N) - Estonia COVID-19: Assistance to cultural and concert organizers; 2) State Aid SA.102167(2022/N) - Estonia COVID-19: Re-introduction of measure 1 of scheme SA.56804 and measure 1 of scheme SA.57028, as already amended; 3) State Aid SA.102228 (2022/N) - Amendment to the budget of the support scheme for electricity produced from renewable sources and efficient cogeneration25; 4) State Aid SA.103257(2022/N) - Estonia TCF: Emergency support for the agricultural sector; 5) State Aid SA.103350(2022/N) - Estonia TCF: Ukraine crisis loan guarantee scheme for small and medium-sized enterprises (including micro-enterprises) and large enterprises; 6) State Aid SA.64646 (2022/N) - Estonia: Important Project of Common European Interest on Hydrogen Technology (Hy2Tech)26; 7) State Aid SA.103786 (2022/N) - Estonia: Aid for compensation for nature conservation restrictions in private forest areas outside the Natura 2000 network area27; 8) State Aid SA.103788(2022/N) - Estonia TCF: Guarantees by the Estonian Business and Innovation Agency; 9) State Aid SA.103936(2022/N) - Estonia TCF: support for investments in the food industry to ensure security in energy supply; 10) State Aid SA.104054(2022/N) - Estonia COVID-19: Amendment to commitments under SA.57586 – Recapitalisation and subsidised interest loan for Nordica; 11) SA.104230(2022/N) - Investment support for the enhancement of bio-resources28. 12) SA.104827(2022/N) - Support scheme for electricity produced from renewable sources (renewable energy auctions, amendment 2022)29; 13) SA.104946(2022/N) - Limited amounts of aid for providing universal service with regulated electricity price30. Grupierandi teatisi esitas Eesti 2022. aastal kokku 42. Määruse (EL) nr 651/2014 alusel esitati 38 grupierandi teatist erinevate abikavade ja üksikabi kohta ja määruse (EL) nr 702/2014 alusel 4 grupierandi teatist. 2023. aastal esitas Eesti komisjonile 3 riigiabi teatist riigiabi andmiseks TCFC ajutise kriisiabi raamistiku alusel: 1) State Aid SA.106614(2023/N) - Estonia TCTF: Exceptional support for agricultural and food producers31; 25 Komisjon tegi otsuse 19.06.2023. 26 Komisjoni otsus pole veel avalik. 27 Komisjon tegi otsuse 9.12.2022. 28 Pärast arutamist komisjoniga võttis Eesti 2023. aastal teatise tagasi. 29 Menetluses komisjonis. 30 Menetluses komisjonis. 31 Komisjon tegi otsuse 07.07.2023. 11 2) State Aid SA.108671 (2023/N) - Estonia TCTF: Support for investments in the food industry to ensure security of energy supply 202332; 3) State Aid SA.109165 (2023/N) - Estonia TCTF-RRF: Support for investments to ensure security of energy supply (EBIA)33. Grupierandi teatisi on Eesti esitanud 2023. aastal kokku 4134. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel esitati 34 grupierandi teatist erinevate abikavade ja üksikabi kohta, komisjoni määruse (EL) nr 2022/247235 alusel on esitatud 6 grupierandi teatist ja komisjoni määruse (EL) nr 2022/247336 alusel üks grupierandi teatis. 1.5. Muudatused siseriiklikus seadusandluses 1.5.1. Konkurentsiseaduse muudatus 01.01.2023 võeti vastu kalandusturu korraldamise seadus, mille §-ga 92 muudeti konkurentsiseaduse (KonkS) järgmiseid paragrahve: § 342, § 49 lõige 5 ja § 492. KonkS-i nimetatud riigiabi sätteid oli vaja muuta seoses EL õiguse muudatusega. Nimelt lisati Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2021/1237, millega muudeti määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 270, 29.07.2021, lk 39) määrusele (EL) nr 651/2014 uued grupierandi liigid: - artikkel 19b „Piiratud summas abi VKEdele, kes saavad toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidest ning põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma (EIP) projektidest“; - artikkel 20a „Ettevõtjatele Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalemiseks antav piiratud summas abi“, mille osas kehtivad erandid grupierandiga hõlmatud riigiabi üldistest läbipaistvus- ja järelevalve reeglitest. Artikli 19b alusel antav abi on sõltuvalt projekti liigist kas 200 000 või 300 000 eurot projekti kohta. Artikli 20a järgi ei või ettevõtjale ühe projekti kohta antav abi ületada 20 000 eurot. Määruse (EL) nr 651/2014 muudatused jõustusid 1. augustil 2021. a. Muudatuste kohaselt ei pea uute artiklite rakendamisel Euroopa Komisjoni abi andmisest teavitama. Enne KonkS-i 01.012023 muutmist sisaldasid §-d 342, 49 ja 492 aga kohustust esitada kogu grupierandiga hõlmatud riigiabi kohta grupierandi teatis. Sellest tulenevalt viidi KonkS-i sätted vastavusse määrusega (EL) nr 651/2014, kaotades eelmainitud abi puhul kohustuse esitada komisjonile grupierandi teatis ning kanda kõnealused andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse (RAR). Teavitamiskohustusest vabastatud abi andmeid ei pea enam RAR-i kandma, sest vastavaid andmeid ei pea liikmesriik enam esitama ka Euroopa Komisjonile. Samuti ei kehti uute artiklite osas kohustus esitada informatsiooni Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulisse 32 Komisjon tegi otsuse 31.07.2023. 33 Komisjon tegi otsuse 18.09.2023. 34 Grupierandi teatiste arv 26.09.2023 seisuga. 35 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, 14. detsember 2022, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT 21.12.2022, L327/1). 36 Komisjoni määrus (EL) 2022/2473, 14. detsember 2022, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT 21.12.2022, L327/82). 12 TAM37. Lisaks ei ole liikmesriigil kohustust säilitada abi andmisega seotud teavet kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi. Ülal loetletud erandite tegemisel arvestas Euroopa Komisjon abi summade vähest mõju liikmesriikide kaubandusele ja konkurentsile, mistõttu soovis kehtestada eeskirjad artiklite 19b ja 20a rakendamise hõlbustamiseks ning riigiabi andjate halduskoormuse vähendamiseks. KonkS-i muudatused jõustusid tagasiulatuvalt, sest nendega kaotati riigiabi andjate abist teavitamise kohustus teatud grupierandi liikide puhul. Muudatus vähendab abi andjate halduskoormust, mis omakorda kiirendab abisaajate taotluste läbivaatamist ning maksete tegemist. 1.6 Kohtulahendid riigiabi valdkonnas 13. juulil 2022 tühistas Euroopa Liidu kohus kohtuasjas T-150/20 Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2020. aasta otsuse seoses ASile Tartu Agro väidetava ebaseadusliku abi andmisega. Lühidalt vaidluse taustast: 2000. aasta novembris sõlmisid Eesti Vabariik, keda esindas Põllumajandusministeerium, ja AS Tartu Agro piiratud pakkumismenetluse tulemusel 25 aastaks põllumajandusliku rendilepingu (edaspidi „rendileping“) maatükkide kohta, mille omanik on Eesti Vabariik. 2014. aastal esitati komisjonile kaebus, mille kohaselt andis riik turuhinnast madalamate rendihindade kujul AS-le Tartu Agro ebaseaduslikku riigiabi. 24. jaanuaril 2020 otsustas komisjon, et vaidlusalune rendile andmine vastab kõigile ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kujutab endast seega riigiabi. AS Tartu Agro vaidlustas kõnealuse otsuse ning palus selle tervikuna tühistada. Üldkohus leidis, et rendisumma turuhinnaga võrdlemisel ja eelise arvutamise raames ei võtnud komisjon piisavalt arvesse eeskätt Uus Maa OÜ aruandes esitatud hinnavahemiku miinimumsummasid ja nende veamäära, rendilepingu sõlmimise ajal valitsenud konteksti, sealhulgas asjaolu, et algul ei olnud ette nähtud rendihinna tõstmist, aruandes toodud andmeid kõnealuste maatükkide suuruse ja kasutusotstarbe kohta ning Eesti Statistikaameti andmete ebatäpsusi. Lisaks tegi komisjon selles kontekstis vea, kui ta jättis arvesse võtmata Eesti ametiasutuste poolt haldusmenetluse käigus esitatud Pindi Kinnisvara analüüsi. Eeltoodust järeldas Üldkohus, et uurimise käigus on tehtud ilmne hindamisviga ja rikutud komisjonil lasuvat hoolsuskohustust. Komisjoni järeldus, mille kohaselt tuleb pool maaparandussüsteemidesse tehtud investeeringute väärtusest lisada riigi renditulule, ei põhine ühelgi sõnaselgel ja kontrollitaval arvutusel, vaid näib tuginevat komisjoni ebamäärasel hinnangul. Seega ei olnud komisjoni hinnangus võimalik piisava täpsusega esitada vaidlusaluste täiendavate lepinguliste kohustuste väärtust, ning seetõttu ei võimaldanud see hinnang kindlaks määrata turuhinnale kõige lähedasemat hinda. Samuti ei võrreldud Eesti riigi tegevuse majanduslikku otstarbekust sarnases olukorras oleva eraettevõtja omaga. Seetõttu ei saanud komisjon mõistlikult järeldada, et arvesse võetavat renti tuli suurendada üksnes poole võrra hageja poolt maaparandussüsteemi tehtud investeeringute väärtusest ja tasutud maksude võrra. 37 Transparency Award Modul. 13 Üldkohus tühistas komisjoni otsuse tervikuna. Kohtuotsus jõustus selle kuulutamise päevast. Samas ei ole lõplikku lahendust leidnud 2014. a komisjonile esitatud kaebus. 2. RIIGIABI 2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus Komisjoni viimane riigiabi aruanne (State Aid Scoreboard 2022 ehk nn tulemustabel), avaldatud komisjoni poolt 24. aprillil 2023) sisaldab andmeid 2021. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kohta. Tulemustabeli kohaselt anti 2021. aastal 27-s EL liikmesriigis riigiabi 334,5 miljardit eurot (v.a raudteedotatsioonid ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antud riigiabi), mis moodustas 2,43% Euroopa Liidu liikmesriikide 2021. a SKT-st. COVID-19 riigiabi moodustas riigiabi kogusummast ca 191 miljardit eurot ehk 57% ja 1,3% EL-27 SKT-st. Muude, COVID- 19 pandeemiaga mitteseotud riigiabimeetmete raames andsid ELi 27 liikmesriiki 143,9 miljardit eurot, mis vastab 0,99%-le EL-27 2021. aasta SKPst ja 43%-le kogu antud riigiabist. Täpsem ülevaade 2021. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi mahtudest ja riigiabi osakaaludest SKP-st on kättesaadav Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt38. 2.2. Riigiabi kogumaht Eestis Eestis antud riigiabi kogumaht 2022. aastal oli 387 571,4 tuhat eurot ja 2021. aastal 553 382,2 tuhat eurot39 (vt tabel 1). Riigiabi kogumahus kajastub: 1) horisontaalne riigiabi; 2) regionaalabi; 3) sektoraalne riigiabi: a. põllumajandussektorile antav abi (abi põllumajandustoodete esmatootmise tegevuste toetamiseks ning teatud metsandustegevuste toetamiseks); b. kalandussektorile antav abi; c. transpordisektorile antav abi; d. telekommunikatsiooni sektorile antud abi; 4) riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks; 5) COVID-19 riigiabi; 6) TCF riigiabi. Riigiabi kogumahus ei ole arvestatud toetusi raudteesektorile (raudtee dotatsioonid). Muudatused 2021. aasta riigiabi andmetes võrreldes 2021. aasta ülevaatega: 2021. a riigiabi mahtu kokku on käesolevas ülevaates vähendatud 7 811,6 tuhat eurot horisontaalse riigiabi (keskkonnakaitse abi ja VKEdele suunatud abi) arvelt. Täpsem informatsioon muudatuste kohta on toodud käesoleva ülevaate osas 2.3. 38 Eesti kohta vt täpsemalt tulemustabeli lk 144-148. 39 Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel ümardatud funktsiooniga “round“ ühe kohani pärast koma. 14 Tabel 1. Eestis antud riigiabi kogumaht absoluut- ja suhtarvudes 2021-2022 2021 2022 Riigiabi kokku - tuhat eurot 553 382,2 387 571,4 - osakaal SKP-s40 (%) 1,78 1,08 Võrreldes 2021. aastaga vähenes 2022. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 165 810,8 tuhat eurot ning riigiabi osakaal SKP-s vähenes 0,7 protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud eelkõige COVID-19 riigiabi mahu vähenemisest. Ilma kriisi riigiabita (COVID-19 ja TCF riigiabi) vähenes riigiabi maht 29 851,1 tuhat eurot (vt tabel 2). Tabel 2. Eestis antud riigiabi kogumaht 2021-2022 2021 2022 +,- 1. Horisontaalne riigiabi 261 425,2 270 269,6 + 8 844,4 2. Regionaalabi 18 179,8 14 755,9 -3 423,9 3. Sektoraalne riigiabi 38 793,0 24 778,3 - 14 014,7 4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 50 877,7 29 620,8 - 21 256,9 Kokku riigiabi 369 275,7 339 424,6 - 29 851,1 5. Kriisi riigiabi 184 106,5 48 146,8 -135 959,7 KOKKU 553 382,2 387 571,4 -165 810,8 Arvestamata kriisi riigiabi, toimusid 2022. a riigiabi kogumahus võrreldes 2021. aastaga järgmised muudatused: horisontaalsetel eesmärkidel antud riigiabi suurenes 8 844,4 tuhat eurot, regionaalabi vähenes 3 423,9 tuhat eurot, sektoraalne riigiabi vähenes 14 014,7 tuhat eurot ja abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks vähenes 21 269,9 tuhat eurot. Lisas I on toodud riigiabi kogumahu jaotus tuhandetes eurodes abi vormide järgi. Ilma kriisi riigiabita anti 2022. aastal riigiabi toetuse vormis 297 821,8 tuhat eurot ehk 87,7% riigiabi üldmahust, selles vormis antud abi osakaal vähenes 4,1 protsendipunkti võrra. Absoluutarvudes vähenes toetuste maht võrreldes 2021. aastaga 41 109,9 tuhat eurot. Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 2022. aastal 35 631,4 tuhat eurot ehk 10,5% riigiabi kogumahust. Väikese osa moodustas tagatise vormis antud riigiabi (213,2 tuhat eurot ehk 0,1% riigiabi kogumahust), aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) anti riigiabi 5 758,2 tuhat eurot. Laenu vormis riigiabi 2022. aastal ei antud. Koos kriisiabiga moodustas 2022. aastal antud toetuste maht 316 416,7 tuhat eurot ehk 81,6% riigiabi üldmahust. Tagatiste osakaal on kasvanud, moodustades 2022. aastal 7,7% riigiabi 40 SKP 2022. aastal 36 011,1 mln eurot, SKP 2021. aastal 31 169,0 mln eurot. Jooksevhindades, sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata. 15 kogumahust (2021. aastal olid sama näitaja 6,9% riigiabi kogumahust). Riskikapitali riigiabi on kasvanud 0,4%-st 1,5 %-ni. Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi osakaal kasvas 2022. aastal 5,%-st 9,2%-ni, sellist abi anti 2022. aastal 35 631,4 tuhat eurot. 2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi41 Muudatused võrreldes 2021. aasta ülevaatega: 2021. a horisontaalset riigiabi mahtu kokku on käesolevas ülevaates vähendatud 7 811,6 tuhat eurot järgmiste riigiabi liikide/eesmärkide ja abimeetmete arvel: - keskkonnakaitseabi on vähendatud summas 10 120,8 tuhat eurot MKMi kaevandamisluba omavale ettevõtjale eriotstarbelise diislikütuse kasutamisel antava aktsiisisoodustuse vähenemise arvelt 10 339,3 tuhat euro võrra (abi summa arvutamise metoodika korrigeerimine) ja suurendatud AS Eleringi antud alla 50 kw võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootmise tegevustoetuse arvelt ning biometaanituru arendamise toetuse arvelt kokku 218,5 eurot; - lisandus VKEdele suunatud riigiabi 2 309,2 tuhat eurot SA KredEx VKEdele suunatud riskikapitali meetme arvelt (andmete esitamine registrisse tagantjärele). 2022. aastal anti horisontaalset riigiabi 270 269,6 tuhat eurot (vt tabel 3). Sellest summast moodustas suurima osa keskkonnakaitseabi 137 866,0 tuhat eurot ehk 51,0% (2021. aastal 54,0%). Analoogselt 2021. aastaga oli 2022. aastal teisel kohal abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 87 151,7 tuhande euroga (32,2% horisontaalse riigiabi mahust). 2021. aastal oli sellise abi maht 79 579,6 ehk 30,4% horisontaalse riigiabi mahust. Kolmandal kohal on teadus- ja arendustegevusabi 26 374,9 tuhande euroga (9,8% horisontaalse riigiabi mahust). Keskkonnakaitseabi antakse Eestis toetuse ning maksuvabastuse ja -soodustuse vormis. Sellist abi andsid 2022. aastal AS Elering, PRIA/MTA, KIK ja MKM – 2022. aastal olid nende andjate abi summad vastavalt 91 129,8 tuhat eurot, 28 264,2 tuhat eurot, 11 487,7 tuhat eurot ja 6 984,3 tuhat eurot, moodustades vastavalt 66,1%, 20,5%, 8,3% ja 5,1% keskkonnakaitseabi üldmahust. Kultuuriabi andsid 2022. aastal peamiselt Kultuuriministeerium, SA Eesti Filmi Instituut, RTK, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet. Teadus- ja arendustegevusabi anti 2022. aastal 26 374,9 tuhat eurot, mis on 3 847,7 tuhat eurot rohkem kui 2021. aastal. Teadus- ja arendustegevusabi andjateks on jätkuvalt EAS (86,4% teadus- ja arendustegevusabi kogumahust), RTK ja Kaitseministeerium. Suurimad maksed tehti EASi ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse programmidest, ettevõtte arenguprogrammist, Eesti-Norra koostööprogrammist „GREEN ICT“ ja tehnoloogia arenduskeskuste toetamise programmist. Riigiabi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule andsid 2022. aastal Kultuuriministeerium, RTK, EAS ja Tallinna Linnakantselei, kokku makstud möödunud aastal 41 Regionaalabi võib anda piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus võrreldes EL keskmiste näitajatega. Vastavalt regionaalabi suuniste I lisale kuulub Eesti alates 1.01.2022 ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 3 punkti c kohaste piirkondade hulka. 16 9 095,0 tuhat eurot. Sellest abi liigist oli 5 725,4 tuhat eurot ehk 62,9% Kultuuriministeeriumi toetused. Kohalikule taristule anti abi võrreldes 2021 aastaga 20,4% vähem - 2022. aastal maksti toetusi summas 3 292,7 tuhat eurot (2021. aastal 4 136,8 tuhat eurot), peamiselt KredExi kohaliku omavalituse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse meetmest ja RTK Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks suunatud meetmest. Regionaalabi anti 2022. aastal 14 755,9 tuhat eurot, mis on 3 423,9 tuhat eurot ehk 18,9% vähem kui 2021. aastal. Samas suurusjärgus vähenes regionaalabi ka 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes. Regionaalabi andjad 2022. aastal olid PRIA, KIK, EAS ja RTK (vastavalt 43,0%, 39,6%, 12,9% ja 4,5% regionaalabi mahust). Regionaalabi vähenemist mõjutasid peamiselt väljamaksete vähenemine KIKi ressursitõhususe investeeringute programmist. Tabel 3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 2021-2022 Osakaal Horisontaalne riigiabi "+", " -" horisontaalse ja regionaalabi (tuhat (tuhat riigiabi eurot) eurot) üldmahust (%) 2021 2022 2021 2022 1. Horisontaalne riigiabi kokku sealhulgas: 261 425,2 270 269,6 100,0 100,0 +8 844,4 1.1. teadus-ja arendustegevusabi 22 527,2 26 374,9 8,6 9,8 +3 847,7 1.2. keskkonnakaitseabi 141 177,4 137 866,0 54,0 51,0 -3 311,4 1.3. abi VKEdele 2 395,60 6 100,4 0,9 2,3 3 704,8 1.4. tööhõiveabi 335,1 245,3 0,1 0,1 -89,8 1.5. koolitusabi 87,1 143,6 0,0 0,1 +56,5 1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 79 579,6 87 151,7 30,4 32,2 +7 572,1 1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 11 186,4 9 095,0 4,3 3,4 -2 091,4 1.8. kohalikule taristule antav abi 4 136,8 3 292,7 1,6 1,2 -844,1 2. Regionaalabi 18 179,8 14 755,9 -3 423,9 Kokku horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 279 605,0 285 025,5 +5 420,5 Täpsema ülevaate 2021. ja 2022. aastal antud horisontaalsest riigiabist ja regionaalabist annab Lisa II. Joonisel 1 on kajastatud 2022. aastal antud horisontaalse riigiabi ja regionaalabi mahud abi andjate lõikes. Suurimateks horisontaalse riigiabi ja regionaalabi andjateks olid: AS Elering (91 129,8 tuhat eurot ehk 32% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust), Kultuuriministeerium (71 035,2 tuhat eurot ehk 24,9%), PRIA/MTA (35 044,1 tuhat eurot ehk 12,3%), EAS (25 765,8 tuhat eurot ehk 9%), KIK (17 637,4 tuhat eurot ehk 6,2%), RTK (12 903,9 tuhat eurot ehk 4,5%), EFI (9 106,2 tuhat eurot ehk 3,2%), SA KredEx (7 313,6 tuhat 17 eurot ehk 2,6%) ja MKM (6 984,3 tuhat eurot ehk 2,5 %). Teiste abi andjate antud horisontaalse ja regionaalabi mahud jäid 2022. aastal alla 2% kogu horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust. Joonis 1. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi abi andjate lõikes 2022. aastal (%) RTK 4,5 EFI 3,2 SA Tartu 2024 RAM 0,0 SA KredEx 2,6 KAM 0,2 PRIA/MTA 12,3 KUM 24,9 Muinsuskaitse- amet 0,1 Tallinna KSA KULKA 1,1 0,5 IVEK 0,0 TLN KKA 0,5 KIK 6,2 Eesti Töötukassa MKM 2,5 0,1 TLN EAS 9,0 Linnakantselei AS Elering 0,1 32,0 2.4. Sektoraalne abi Sektoraalset riigiabi anti 2022. aastal 24 778,3 tuhat eurot, mis on 14 014,7 tuhande euro võrra vähem kui 2021. aastal. Põllumajandussektorile42 anti 2022. aastal sektoraalset riigiabi summas 11 149,7 tuhat eurot, mis on 16,4 tuhat eurot vähem kui 2021. aastal. Kalandussektorile anti 2022. aastal riigiabi summas 130,9 tuhat eurot ehk 33,2 tuhat eurot rohkem kui 2021. aastal. Transpordisektorile anti 2022. aastal riigiabi summas 10 637,2 tuhat eurot ja 2021. aastal 16 021,2 tuhat eurot. Sellele sektorile antud abi vähenemine on seotud Tallinna lennujaama taristu investeeringute maksete vähenemisega (2021. aastal 9 105,3 tuhat eurot, 2022. aastal 337,5 tuhat eurot, RTK abimeede). Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamiseks Transpordiameti abimeetmest antud riigiabi on seevastu kasvanud (2021. aastal 5 782,1 tuhat eurot, 2022. aastal 10 047,7 tuhat eurot). Telekommunikatsiooni sektori all on näidatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti meetmete raames antud riigiabi - maksed järgmise põlvkonna elektroonilise side 42 Vt lk 5 esimeses lõigus toodud selgitus. 18 juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise abimeetmest. Kuna juurdepääsuvõrgu lairibataristu rajamise teise etapi abimeetmetest 2022. aastal makseid ei toimunud, vähenes sellele sektorile 2022. aastal antud riigiabi maht märkimisväärselt (2021. aastal 11 508,0 tuhat eurot, 2022. aastal 2 860,5 tuhat eurot). Lisas III on näidatud, kuidas jagunes sektoraalse riigiabi andmine 2021. ja 2022. aastal erinevate abimeetmete vahel. 2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks Seda liiki riigiabi anti 2022. aastal 29 620,8 tuhat eurot, mis on peaaegu poole võrra vähem kui 2021. aastal. Mõlemal aastal andsid riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks KIK, MKM, RTK ja SA KredEx ning 2022. aastal lisandus Tartu Linnavalitsuse toetus. Abi mahu vähenemine toimus seoses KIKi (siseriiklik keskkonnaprogramm ja perioodi 2014-2020 veemajanduse programm) ning SA KredEx (kohaliku omavalitsuste üksuse elanufondi arendamise toetus) meetmetest väljamaksete vähenemisega. Lisas IV on näidatud, kuidas jagunes riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 2021. ja 2022. aastal erinevate abimeetmete vahel. 2.6. COVID-19 riigiabi ja TCF riigiabi Tegemist on erakorraliste meetmetega, täpsema ülevaate antud riigiabist annavad Lisa V ja Lisa VI. Lisaks saab tutvuda Euroopa Komisjoni otsustega, millega riigiabi lubati anda, kasutades käesolevate ülevaate osas 1.4 toodud linke. 19 3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI 2022. aastal moodustas kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kokku 62 259,2 tuhat eurot43 mis on 14 496,2 tuhat eurot ehk 18,9% vähem kui 2021. aastal (vt tabel 4). Tabel 4. Vähese tähtsusega abi 2021-2022 abi vormide lõikes (tuhat eurot) Toetus44 Tagatis Laen Kokku 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 1. Horisontaalne 71 050,7 57 751,1 632,8 631,3 96,3 89,2 71 779,8 58 471,6 vähese tähtsusega abi 2. Üldmajandushuvi 2 559,7 1 568,2 0,0 0,0 0,0 0,0 2 559,7 1 568,2 vähese tähtsusega abi 3. Vähese tähtsusega abi 2 127,4 2 069,1 13,1 26,3 148,3 25,0 2 288,8 2 120,4 põllumajandustoodete esmatootmiseks 4.Vähese tähtsusega 96,1 96,2 0,0 0,0 31,0 2,8 127,1 99,0 abi kalandussektoris Kokku 75 833,9 61 484,6 645,9 657,6 275,6 117,0 76 755,4 62 259,2 %-des 98,8 98,8 0,8 1,1 0,4 0,2 100,0 100,0 Muudatused võrreldes 2021. aasta ülevaatega: 2021. a vähese tähtsusega abi mahtu kokku on käesolevas ülevaates suurendatud 124,7 tuhat eurot horisontaalse vähese tähtsusega abi arvelt: RTK meetmete „Ettevõtlusteadlikkuse arendamine (MAKi kaudu)“ ja „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks perioodil 2017–2023“ arvelt summas 52,1 tuhat eurot, Sihtasutus Tehnopol suurendatud 9,0 tuhat eurot, HARNO 52,2 tuhat eurot ja SIM 11,4 tuhat eurot. Analoogselt eelmiste aastatega moodustas 2022. aastal suurima osa ehk 98,8% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi, mille maht on võrreldes 2021. aastaga vähenenud 14 349,3 tuhat eurot. Tagatise vormis antud abi osakaal ja maht on mõnevõrra kasvanud. Märkimisväärselt on vähenenud laenu vormis antud vähese tähtsusega abi kõikide vähese tähtsusega abi liikide osas (vähenemine kokku 158,6 tuhat eurot). Täpsema ülevaate 2021. ja 2022. aastal antud vähese tähtsusega abist annab Lisa VII. 43 Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel ümardatud funktsiooniga „round“ ühe kohani pärast koma. 44 Sisaldab horisontaalse vähese tähtsusega abi puhul vara rentimisel ja soodustingimustel võõrandamisel antud abi. 20 3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi 45 Horisontaalne vähese tähtsusega abi (ilma üldmajandushuvi vähese tähtsusega abita ning põllumajandustootmises ja kalandussektoris antud abita) moodustas 2022. aastal 58 471,6 tuhat eurot, vähenedes võrreldes 2021. aastaga 13 308,2 tuhande euro võrra (vt tabel 5). Tabel 5. Horisontaalne vähese tähtsusega abi andjate lõikes 2021-2022 Osakaal vähese Horisontaalse vähese tähtsusega abi Vähese tähtsusega abi (tuhat tähtsusega abi andjad eurot) üldmahust (%) 2021 2022 +,- 2021 2022 Justiitsministeerium 15,3 15,3 0,0 0,0 0,0 Kliimaministeerium 125,7 194,0 +68,3 0,2 0,3 Kultuuriministeerium 415,8 580,7 +164,9 0,6 1,0 Rahandusministeerium 917,0 60,0 -857,0 1,3 0,1 Siseministeerium 46,7 174,9 +128,2 0,1 0,3 EAS 13 448,1 16 222,9 2 774,8 18,7 27,7 ETAG 574,6 627,8 +53,2 0,8 1,1 Eesti Töötukassa 28 639,7 17 903,8 -10 735,9 39,9 30,6 Eesti Kultuurkapital 72,5 22,0 -50,5 0,1 0,0 EKT 9,6 0,0 -9,6 0,0 0,0 Elering AS 1 019,4 1 202,8 +183,4 1,4 2,1 HARNO 52,2 0,0 -52,2 0,1 0,0 Integratsiooni SA 172,6 75,0 -97,6 0,2 0,1 KIK 5 187,3 3 767,2 -1 420,1 7,2 6,4 Lääne-Nigula VV 29,7 30,0 +0,3 0,0 0,1 MES 196,5 61,5 -135,0 0,3 0,1 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 38,1 0,0 -38,1 0,1 0,0 MTÜ Eesti Disainikekus 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,0 Muinsuskaitseamet 612,0 554,2 -57,8 0,9 0,9 Narva LAÖA 184,5 54,5 -130,0 0,3 0,1 PRIA 10 575,2 9 474,2 -1 101,0 14,7 16,2 Põlva VV 14,0 0,0 -14,0 0,0 0,0 Rapla VV 0,0 200,0 +200,0 0,0 0,3 RTK 5 368,6 3 837,8 -1 530,8 7,5 6,6 Rõuge VV 11,1 7,5 -3,6 0,0 0,0 SA Erametsakeskus 1 074,9 1 426,3 +351,4 1,5 2,4 45 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikele 2 „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Liikmesriigi poolt ühele tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot“. 21 IVEK 283,8 56,2 -227,6 0,4 0,1 SA KredEx 1 279,4 878,6 -400,8 1,8 1,5 SA TLN INK 3,7 5,9 +2,2 0,0 0,0 Saku VV 42,7 0,0 -42,7 0,1 0,0 Setomaa Liit 2,3 0,0 -2,3 0,0 0,0 Spordi- ja Teabe Sihtasutus 676,3 0,0 -676,3 0,9 0,0 Tallinna Kesklinna Valitsus 27,9 59,3 +31,4 0,0 0,1 Tallinna KAS 7,2 25,8 +18,6 0,0 0,0 Tallinna Linnakantselei 80,0 0,0 -80,0 0,1 0,0 Tallinna Strateegiakeskus 318,8 303,2 -15,6 0,4 0,5 Tallinna Tehnikaülikool 21,9 113,3 +91,4 0,0 0,2 TEHNOPOL 38,5 536,9 +498,4 0,1 0,9 TTJA 62,3 0,0 -62,3 0,1 0,0 Tartu LV 133,8 0,0 -133,8 0,2 0,0 Kokku 71 779,8 58 471,6 -13 308,2 100,0 100,0 Analoogselt eelmiste aastatega olid suurimateks horisontaalse vähese tähtsusega abi andjateks Eesti Töötukassa, EAS ja PRIA (vastavalt 30,6%, 27,7% ja 16,2% horisontaalse vähese tähtsusega abi mahust). Eeltoodud abi andjatele järgnesid RTK (6,6%), KIK (6,4%), SA Erametsakeskus (2,4%), Elering AS (2,1%), SA KredEx (1,5%), ETAG (1,1%) ja Kultuuriministeerium (1%). Ülejäänud abi andjate poolt antud horisontaalne vähese tähtsusega abi jäi 2022. aastal alla 1,0%. 3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi46 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi väljamaksed moodustasid 2022. aastal 1 568,2 tuhat eurot (KIKi toetused siseriiklikust keskkonnaprogrammist ja RTK toetused tööalast konkurentsivõimet suurendavate teenuste osutamise meetmest ning toetused Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammist), vähenedes võrreldes 2021. aastaga 981,5 tuhat eurot ehk 38,3%. 3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks47 2022. aastal anti vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks kokku 2 120,4 tuhat eurot (2021. aastal 2 288,8 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused 46 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikele 2: „Ühele üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 500 000 eurot.“ 47 Vastavalt komisjoni määrusega (EL) 2019/316 muudetud komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013: artikkel 3 lõige 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 20 000 eurot”; artikkel 3 lõige 3a: „Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000 eurot ning et kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada II lisas sätestatud riiklikku ülempiiri järgmistel tingimustel: a) abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada artikli 2 lõikes 4 kehtestatud sektorisisest ülempiiri; b) liikmesriik asutab riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõikele 2.“ 22 loomade tekitatud kahju hüvitamiseks 786,6 tuhat eurot; PRIA mesilaspere toetus 571,4 tuhat eurot, turuarendustoetus 3,3 tuhat eurot, COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus 99,9 tuhat eurot ja TCF raamistiku alusel erakorraline toetus 137,8 tuhat eurot ning kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise meetmest 4,0 tuhat eurot; Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused, alaealise töötamise toetused ja koolituskulude hüvitamine, mentorklubi ja tugiisiku teenused summas kokku 384,0 tuhat eurot; MESi tagatised 26,3 tuhat eurot ja laenud 25,0 tuhat eurot; KIKi toetused keskkonnaprogrammist 82,0 tuhat eurot ja RTK toetus 0,1 tuhat eurot. 3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris48 Vähese tähtsusega abi kalandussektoris anti 2022. aastal kokku 99,0 tuhat eurot ehk 28,1 tuhat eurot vähem kui 2021. aastal (2021. aastal 127,1 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused kala- ja merikotka ning hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamiseks 40,3 tuhat eurot, Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused, alaealise töötamise toetus, tööandja koolitustoetus ja mentorluse tasu kokku summas 55,0 tuhat eurot ning laenu vormis MESi poolt antud abi summas 2,8 tuhat eurot. 48 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt kalandus- ja vesiviljelussektori ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 30 000 eurot”. Lisaks ei tohi Eestis kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele sama perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 3 930 000 eurot (riigi limiit). 23 4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU 2022. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) ilma kriisi riigiabita oli 401 683,8 tuhat eurot, millest riigiabi moodustas 84,5%. Võrreldes 2021. aastaga vähenes abi kogumaht 44 347,3 tuhande euro võrra (vt tabel 6). Koos kriisi riigiabiga anti 2022. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 449 830,6 tuhat eurot, millest riigiabi moodustas 86,2%. Seega vähenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2021. aastaga 180 307,0 tuhat eurot. Tabel 6. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 2021-2022 2021 2022 +,- Riigiabi kokku (tuhat eurot) 369 275,7 339 424,6 -29 851,1 Vähese tähtsusega abi (tuhat eurot) 76 755,4 62 259,2 -14 496,2 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku (tuhat eurot) 446 031,1 401 683,8 -44 347,3 Riigiabi osakaal abi üldmahust ilma kriisi riigiabita (%) 82,8 84,5 +1,7 Vähese tähtsusega abi osakaal abi üldmahust ilma kriisi 17,2 15,5 -1,7 riigiabita (%) Kriisi riigiabi (tuhat eurot) 184 106,5 48 146,8 -135 959,7 Riigiabi koos kriisiabiga (tuhat eurot) 553 382,2 387 571,4 -165 810,8 KÕIK kokku (tuhat eurot) 630 137,6 449 830,6 -180 307,0 Riigiabi osakaal abi üldmahust koos kriisi riigiabiga (%) 87,8 86,2 -1,7 Vähese tähtsusega abi osakaal abi üldmahust koos kriisi riigiabiga (%) 12,2 13,8 +1,7 Võrreldes 2021. aastaga on 2022. aastal toimunud muudatused riigiabi ja vähese tähtsusega abi proportsioonis. Kui ilma kriisiabita on riigiabi osakaal abi üldmahust kasvanud 1,7%, siis koos riigiabiga on see vähenenud (vt joonis 2). Joonis 2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 2020-2022 (%) 100 93,6 87,8 86,2 90 80 70 60 50 40 30 20 12,2 13,8 6,4 10 0 riigiabi vähese tähtsusega abi 2020 2021 2022 24 Ülevaate 2021. ja 2022. aasta riigiabi ja vähese tähtsusega abi mahtudest absoluutarvudest abi andjate lõikes annab Lisa VIII. Suurimateks abi andjateks 2022. aastal olid AS Elering, Kultuuriministeerium ja PRIA (vt tabel 7). Tabel 7. Suurimad abi andjad 2021 ja 2022 (% riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumahust) Riigiabi ja vähese 2021 2022 tähtsusega abi andja AS Elering 16,3 20,5 ▲ Kultuuriministeerium 13,2 16,2 ▲ PRIA/MTA 9,7 14,5 ▲ EAS 15,6 10,9 ▼ KIK 11,4 9,2 ▼ SA KredEx 10,1 8,9 ▼ 25 5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES Läbipaistvuse huvides antakse tabelis 8 ülevaade riigiabi ja vähese tähtsusega abi meetmete rahastamisest kõikide finantseerimisallikate lõikes. Tabel 8. 2021. ja 2022. aastal antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht finantseerimisallikate lõikes (tuhat eurot) 2021 2022 Eesti Välis- Eesti Välis- KOKKU vahendid vahendid KOKKU vahendid vahendid 1. Horisontaalne riigiabi kokku sealhulgas 261 425,2 217 663,8 43 761,4 270 269,6 219 652,4 50 617,2 1.1. teadus- ja arendustegevusabi 22 527,2 1 108,3 21 418,9 26 374,9 1 722,5 24 652,4 1.2. keskkonnakaitseabi 141 177,4 129 485,5 11 691,9 137 866,0 126 857,6 11 008,4 1.3. abi VKEdele 2 395,6 0,0 2 395,6 6 100,4 0,0 6 100,4 1.4. tööhõiveabi 335,1 60,2 274,9 245,3 61,1 184,2 1.5. koolitusabi 87,1 28,3 58,8 143,6 69,8 73,8 1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 79 579,6 75 110,1 4 469,5 87 151,7 81 779,6 5 372,1 1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 11 186,4 8 235,6 2 950,8 9 095,0 6 182,7 2 912,3 1.8. kohalikule taristule antav abi 4 136,8 3 635,8 501,0 3 292,7 2 979,1 313,6 2. Regionaalabi 18 179,8 2 901,0 15 278,8 14 755,9 2 727,6 12 028,3 3. Sektoraalne riigiabi 38 793,0 24 445,8 14 347,2 24 778,3 20 119,2 4 659,1 3.1. põllumajandus 11 166,1 6 723,8 4 442,3 11 149,7 6 828,1 4 321,6 3.2. transport 16 021,2 6 116,3 9 904,9 10 637,2 10 299,7 337,5 3.3. telekommunikatsioon 11 508,0 11 508,0 0,0 2 860,5 2 860,5 0,0 3.4. kalandussektor 97,7 97,7 0,0 130,9 130,9 0,0 4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 50 877,7 16 008,2 34 869,5 29 620,8 12 997,0 16 623,8 Riigiabi kokku 369 275,7 261 018,8 108 256,9 339 424,6 255 496,2 83 928,4 COVID-19 riigiabi 184 106,5 174 465,4 9 641,1 44 416,5 37 169,2 7 247,3 TCF riigiabi 0,0 0,0 0,0 3 730,3 3 730,3 0,0 RIIGIABI 553 382,2 435 484,2 117 898,0 387 571,4 296 395,7 91 175,7 Vähese tähtsusega abi 76 755,4 40 784,5 35 970,9 62 259,2 24 898,2 37 361,0 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi KOKKU 630 137,6 476 268,7 153 868,9 449 830,6 321 293,9 128 536,7 26 Välisvahendid hõlmavad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendeid, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, Õiglase Ülemineku Fondi, Taaste- ja vastupidavusrahastu ja REACT-EU vahendeid. 27 6. KOKKUVÕTE 2022. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) koos kriisi riigiabiga oli 449,8 mln eurot, millest riigiabi moodustas 86,1%. Seega vähenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2021. aastaga 180,3 mln eurot ehk 28,6%. Ilma kriisi riigiabita anti 2022. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 401,7 mln eurot. Võrreldes 2021. aastaga vähenes see 44,3 mln eurot võrra ehk 9,9%. 2022. aastal suurim abi andja oli AS Elering (20,5% abi kogumahust), kellele järgnesid Kultuuriministeerium (16,2% kogumahust) ja PRIA (14,5% kogumahust). Riigiabi: Koos kriisi riigiabiga vähenes antud riigiabi kogumaht Eestis 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 165,8 mln eurot, moodustades 387,6 mln eurot. Riigiabi osakaal SKP-s vähenes 0,7 protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud kriisi riigiabi mahu vähenemisest. Kriisi riigiabi anti ainult toetuste ja tagatiste vormis. Koos kriisi riigiabiga anti riigiabi 2022. aastal järgmiselt: - toetuse vormis riigiabi 316,4 mln eurot ehk 81,6% riigiabi üldmahust; toetuste maht vähenes võrreldes 2021. aastaga 138,4 mln eurot; - laenude vormis 2022. aastal riigiabi ei antud; - tagatised vähenesid, moodustades 29,8 mln eurot ehk 7,7% riigiabi kogumahust (2021. aastal moodustasid tagatised 38,4 mln eurot ehk 6,9% riigiabi kogumahust); - maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi summas 35,6 mln eurot ehk 9,2% riigiabi kogumahust; - aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi 5,8 mln eurot ehk 1,5% riigiabi kogumahust. Ilma kriisi riigiabita anti 2022. aastal riigiabi 29,9 mln eurot vähem kui 2021. aastal. Abi maht moodustas 339,4 mln eurot, millest anti: - toetuse vormis riigiabi 297,8 mln eurot ehk 87,7% riigiabi üldmahust. Toetuste maht vähenes võrreldes 2021. aastaga 41,1 mln eurot, samuti vähenes toetuste osakaal (2021. aastal 91,8%, 2022. aastal 87,7% riigiabi üldmahust); - maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis riigiabi summas 35,6 mln eurot moodustas 10,5% riigiabi kogumahust; - tagatise vormis riigiabi summas 0,2 mln eurot ehk 0,1% riigiabi kogumahust; - aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi summas 5,8 mln eurot ehk 1,7% riigiabi kogumahust. Vähese tähtsusega abi: Vähese tähtsusega abi kogumaht 2022. aastal vähenes ja moodustas kõikides sektorites kokku 62,3 mln eurot (2021. aastal 76,8 mln eurot). Analoogselt 2021. aastaga moodustas 2022. aastal suurima osa ehk 98,8% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi summa ja osakaal on kasvanud (2021. aastal 0,6 mln eurot ehk 0,8%, 2022. aastal 0,7 mln eurot ehk 1,1% üldisest vähese tähtsusega abi mahust). Vähese tähtsusega abi laenud vähenesid ja moodustasid 2022. aastal 0,1 mln eurot ehk 0,2% üldisest vähese tähtsusega abi mahust. 28 Lisa I 2021. ja 2022. AASTAL ANTUD RIIGIABI KOGUMAHU JAOTUS ABI VORMIDE JÄRGI (tuhat eurot) Toetus Maksuvabastus ja Laen Tagatis Riskikapital KOKKU Abi eesmärgid maksusoodustus 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 1. Horisontaalne riigiabi 231 576,8 229 262,9 27 539,20 35 248,50 2 309,20 5 758,2 261 425,2 270 269,6 1.1. teadus-ja arendustegevusabi 22 527,2 26 374,9 22 527,2 26 374,9 1.2. keskkonnakaitseabi 113 638,2 102 617,5 27 539,20 35 248,50 141 177,4 137 866,0 1.3. abi VKEdele 86,4 342,2 2 309,2 5 758,2 2 395,6 6 100,4 1.4. tööhõiveabi 335,1 245,3 335,1 245,3 1.5. koolitusabi 87,1 143,6 87,1 143,6 1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks* 79 579,6 87 151,7 79 579,6 87 151,7 1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 11 186,4 9 095,0 11 186,4 9 095,0 1.8. kohalikule taristule antav abi 4 136,8 3 292,7 4 136,8 3 292,7 2. Regionaalabi 18 179,8 14 755,9 18 179,8 14 755,9 3. Sektoraalne riigiabi 38 297,4 24 182,2 431,9 382,9 63,7 213,2 38 793,0 24 778,3 3.1. põllumajandussektor 11 102,4 10 936,5 63,7 213,2 11 166,1 11 149,7 3.2. kalandussektor 97,7 130,9 97,7 130,9 3.3. transpordisektor 15 687,0 10 385,2 334,2 252,0 16 021,2 10 637,2 3.4. telekommunikatsioonid (lairiba taristu) 11 508,0 2 860,5 11 508,0 2 860,5 4. Riigiabi üldist majandushuvi 50 877,7 29 620,8 pakkuvate teenuste osutamiseks 50 877,7 29 620,8 KOKKU 338 931,7 297 821,8 27 971,1 35 631,4 63,7 213,2 2 309,2 5 758,2 369 275,7 339 424,6 29 % 91,8 87,7 7,6 10,5 0,0 0,1 0,6 1,7 100,0 100,0 5. Kriisi riigiabi 115 864,2 18 594,9 29 935,9 0,0 38 306,4 29 551,9 184 106,5 48 146,8 5.1 COVID-19 riigiabi ** 115 864,2 14 864,6 29 935,9 0,0 38 306,4 29 551,9 184 106,5 44 416,5 5.2.TCF riigiabi 0,0 3 730,3 0,0 3 730,3 % 62,9 38,6 16,3 0,0 20,8 61,4 100,0 100,0 KOKKU 454 795,9 316 416,7 27 971,1 35 631,4 29 935,9 0,0 38 370,1 29 765,1 2 309,2 5 758,2 553 382,2 387 571,4 % 82,2 81,6 5,1 9,2 5,4 0,0 6,9 7,7 0,4 1,5 100,0 100,0 *** **** **** * sisaldab toetuste all ka riigiabi, mida antakse rahvusvahelise näituse omanikule tekitatud kahju hüvitamist grupierandi alusel. ** COVID-19 toetuste all on toodud ka COVID-19 riigiabi, mida antakse muus vormis (nt intressitoetus, linnavara üürisoodustused) kui tabelis loetletud. Täpsema teabe nendest abi vormidest leiab Lisast V. *** COVID-19 laenude nominaalsumma. **** COVID-19 tagatiste nominaalsumma. 30 Lisa II 2021. JA 2022. AASTAL ANTUD HORISONTAALNE RIIGIABI JA REGIONAALABI (tuhat eurot) HORISONTAALNE RIIGIABI Abi andja Abimeede/eesmärk 2021 2022 Teadus- ja arendustegevusabi Kaitseministeerium 425,0 610,7 Kaitsetööstuse arendustoetused (SA.46767) 116,6 80,1 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord - 3 (pikendamine) (SA.60668) 308,4 530,6 EAS 15 471,7 22 799,6 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (SA.44471) 6 964,8 2 115,7 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (pikendamine) (SA.61270) 440,7 2 891,4 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (muutmine 2022) (SA.102597) 0,0 93,3 Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- põhiskeem (SA.56424) 3 063,2 2 366,4 Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- põhiskeem (pikendamine kuni 31.12.2021) (SA.61264) 143,5 1 341,8 Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- väikeprojektid (kuni 31.12.2023) (SA.101709) 0,0 147,1 Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine (RUP) (SA.61698) 924,4 7 491,6 Ettevõtjate rakendusuuringute toetus (SA.102713) 0,0 83,9 E-veoselehe teenusearenduse toetus (SA.103164 0,0 5,5 Important Project of Common European Interest on Hydrogen Technology (Hy2Tech) (SA.64646) 0,0 59,8 Klastrite arendamise toetus 2014-2020 (SA.42027) 42,4 109,3 Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus – tootearendus (SA.54697) 794,4 216,4 Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus (SA.57513) 278,3 203,5 Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus (pikendamine) (SA.61265) 67,8 88,8 Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus 2021 (SA.63702) 28,9 2 762,2 Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 - 2020 (SA.39872) 2 492,0 2 431,5 Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014-2020 (pikendamine 2021) (SA.64349) 30,9 19,5 31 Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses (SA.54476) 200,4 136,9 Toetus ettevõtjate toote, teenuse ja protsessiarenduse alaseks rahvusvaheliseks koostööks (pikendamine) (SA.61268) 0,0 235,0 RTK 6 630,5 2 964,6 (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (GBER) (SA.45041) 135,4 14,1 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (muutmine 2016) (SA.45137) 0,0 0,0 Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (SA.43183) 6 482,3 2 750,0 Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel (SA.42977) 0,0 81,6 „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord (SA.59096) 12,8 118,9 Kokku teadus- ja arendustegevusabi 22 527,2 26 374,9 R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X) Keskkonnakaitseabi R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X) MKM49 4 885,2 6 984,3 Elektri soodusaktsiisimäär elektrointensiivsetele ettevõtetele (SA.60526) 176,6 330,8 Maagaasi soodusaktsiisimäär intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele (2020. a SA.52981; 2021. a SA.60525) 845,5 812,9 Kaevandamisluba omavale ettevõtjale eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine (SA.58115) 3 863,1 2 082,3 Kaevandamisluba omavale ettevõtjale eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine (pikendamine kuni 30.04.2023)(SA.103119) 0,0 3 758,3 AS Elering 101 687,0 91 129,8 Alla 50 kW võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootmise tegevustoetus (2021. a SA.58111, 2022. a SA.58111 ja SA.104654) 11 775,4 20 730,0 Toetuskava SA.36023(2014/NN)) elektrienergia tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel muutmine (SA.47354(2017/NN)) 80 946,4 69 981,2 Biometaanituru arendamise toetamine (2021. a SA.49198 ja SA.59787, 2022. a SA.59787) 8 965,2 418,6 KIK 11 951,2 11 487,7 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine 0,0 481,3 49 Alates 2023. aastast on meetmete rakendajaks Kliimaministeerium. 32 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine (2) (SA.52158) 1 033,2 202,1 Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine (SA.41622) 2 075,9 5 420,8 Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused (SA.44281) 140,3 0,0 Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused (pikendamine kuni 31.12.2021) (SA.60725) 119,0 479,3 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused (SA.44282) 8 335,0 4 904,2 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused (pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.60728) 247,8 0,0 PRIA/MTA 22 654,0 28 264,2 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris50 (pikendamine ja muutmine) (SA.61665) 22 654,0 7 798,9 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris51 (muutmine) (SA.103299) 0,0 20 465,3 Kokku keskkonnakaitseabi 141 177,4 137 866,0 Abi VKEdele RTK (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 58,1 19,6 EAS 28,3 322,6 Digitaliseerimise teekaardi toetus (SA. 62031) 8,7 56,1 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede SA.44471 (VKEde messidel osalemine) 8,7 65,1 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (pikendamine) (SA.61270) 2,0 147,2 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (muutmine 2022) (SA.102597) 0,0 3,5 Perioodi 2014-2020 välismessitoetus (SA.51401) 8,9 50,7 SA KredEx 2 309,2 5 758,2 Riskifinantseerimisabi - varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali pakkumiseks (EstFund) (2) 2 309,2 5 429,7 Riskifinantseerimisabi - varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali pakkumiseks (EstFund) 2022 (SA.105866 0,0 328,5 Kokku abi VKEdele 2 395,6 6 100,4 Tööhõiveabi Töötukassa 335,1 245,3 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 (SA.40451) 5,2 0,0 50 Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel. 51 Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel. 33 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) (SA.44055) 1,5 0,0 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2023) (muutmine ja pikendamine) (SA.60673) 15,7 35,7 Tööhõiveprogramm 2017-2020 (SA.48298) 0,0 Tööhõiveprogramm 2021-2023 (SA.60665) 11,7 46,3 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (II) (SA.48573) 0,9 0,0 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (muutmine ja pikendamine) (SA.60672) 300,1 29,6 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (muutmine ja pikendamine kuni 31.12.2022 (SA.101039) 0,0 33,3 Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks (SA.64187) 0,0 93,5 Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks (SA.102473) 0,0 6,9 Kokku tööhõiveabi 335,1 245,3 Koolitusabi Töötukassa Tööhõiveprogramm 2021-2023 (SA.60665) 25,4 39,2 EAS 61,5 103,1 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (SA.44471) 46,0 14,8 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (pikendamine) (SA.61270) 8,3 53,5 Ettevõtte rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine (RUP) (SA.61698) 0,0 0,8 Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine (SA.39872) 4,3 3,5 Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses (SA.54476) 2,9 30,5 Teadmussiirde pikaajalised programmid PRIA (SA.61623) 0,2 1,3 Kokku koolitusabi 87,1 143,6 Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks SA Eesti Filmi Instituut 8 060,8 9 106,2 Film Estonia toetuskava - 2 (SA.54341) 1 847,2 71,6 Film Estonia toetuskava (pikendamine) (SA.60448) 1 092,2 3 096,5 Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord (SA.52911) 369,5 100,8 Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord (muutmine 2021) SA.61874) 4 751,9 5 837,3 Eesti Kultuurkapital 2 781,6 3 262,2 REGIONAALABI 34 Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh audiovisuaalsete teoste loomiseks (SA.53257) 791,3 0,0 Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh audiovisuaalsete teoste loomiseks(pikendamine) (SA.60373) 1 990,3 3 262,2 Kultuuriministeerium 60 456,2 65 309,8 Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord (2) - pikendamine (SA.61724) 25,0 0,0 Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord (SA.61727) 459,6 450,0 Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused (muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine) - 2 (SA.46596) 14,2 0,0 Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise abikava (SA. 61723) 59 108,4 64 227,0 Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord (SA.61728) 326,9 310,0 Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord (SA.61726) 350,4 314,0 Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata (SA.61725) 171,7 8,8 Rahandusministeerium Toetus Mulgi Elamuskeskusele (2021. a SA.62388, 2022. a SA.102313) 25,0 25,0 EAS 1 235,4 522,0 Rahvusvaheliste kultuurisündmuste toetus (SA.43105) 231,4 55,1 Rahvusvaheliste kultuurisündmuste toetus (pikendamine) (SA.61271) 277,4 252,1 Rahvusvaheliste suursündmuste toetamine (SA.44759) 189,1 214,8 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus (SA.45890) 537,5 0,0 Muinsuskaitseamet Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord (2021. a SA.59911, 2022. a SA.101040) 301,9 268,8 PRIA PRIA Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus (SA.51161) 1 576,1 441,3 RTK 2 554,2 4 711,2 Avatud taotlusvooru „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (SA.58682) 0,0 93,3 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (SA.55374) 414,5 121,3 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (pikendamine) (SA.60937) 192,8 114,9 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (SA.41188) 1 847,5 3 903,0 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (pikendamine) (SA.61163) 0,0 478,7 Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER) (SA.45232) 99,4 0,0 35 Sihtasutus Tartu 2024 Tartu 2024 põhiprogrammi esimese osa toetus (SA.100649) 187,3 761,2 Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet 1 000,2 1 320,8 Tallinna Loomaaia projekt "Pilvemets" (SA.57884) 1 000,2 314,3 Tallinna Loomaaia projekt Pilvemets (Cloud Forest in Tallinn Zoo) (SA.102366) 0,0 1 006,5 Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 1 400,9 1 417,8 Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse abikava (SA.52884) 95,4 0,0 Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse abikava TKSA (SA.61469) 1 305,5 1 417,8 Sihtasutus IVEK Viru filmifond 2 (SA.101014) 0,0 5,4 Kokku abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 79 579,6 87 151,7 Abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule Kultuuriministeerium Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamise abikava (pikendamine) (SA.61731) 6 697,6 5 725,4 EAS Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetus - 2014–2020 (SA.47880) 298,1 100,7 RTK 3 172,5 3 120,1 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (SA.41188) 2 650,0 2 060,5 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (pikendamine) (SA.61163) 0,0 511,1 (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 2,7 240,0 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (SA.55374) 256,3 0,0 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (pikendamine) (SA.60937) 263,5 308,5 Tallinna Linnakantselei 1 018,2 148,8 Kalevi Keskstaadioni I etapi rekonstrueerimise finantseerimine (SA.47641) 1 018,2 0,0 Kalevi staadioni rekonstrueerimise toetus (SA.100769) 0,0 148,8 Kokku abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 11 186,4 9 095,0 Kohalikule taristule antav abi EAS Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetus (muutmine 2016) (SA.45631) 306,1 0,0 KIK Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused (SA.43899) 194,9 313,6 RTK 233,9 1 423,7 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (SA.55374) 233,9 5,3 Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord (SA.57663) 0,0 1 418,4 Abi andja Abikava/eesmärk 2021 2022 36 SA KredEx Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus – (SA.50702) 3 401,9 1 555,4 Kokku kohalikule taristule antav abi 4 136,8 3 292,7 KOKKU horisontaalne riigiabi 261 425,2 270 269,6 EAS 1 149,5 1 917,8 Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“, põhiskeem (SA.56424) 149,4 926,3 Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“, põhiskeem (pikendamine kuni 31.12.2021) (SA.61284) 0,0 770,8 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus (SA.45890) 0,1 7,2 Suurinvestori toetus (muutmine 2018 regionaalabi osas) (SA.51279) 1 000,0 0,0 Turismisektori tootearenduse toetus 0,0 213,5 KIK 12 907,6 5 836,1 Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused 2020+ (SA.56591) 396,1 100,0 Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused (pikendamine kuni 31.12.2021) (SA.60725) 296,8 873,1 Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused (pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.101559) 0,0 304,0 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse - ressursijuhtimissüsteemide ja IT-rakenduste väikeprojektid (pikendamine kuni 31.12.2021) (SA.60729) 740,3 573,8 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse - ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine (pikendamine kuni 31.12.2021) (SA.60727) 0,0 59,0 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine (SA.46220) 1 309,6 166,9 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine -2 (SA.52158) 10 164,8 3 759,3 PRIA 3 144,8 6 337,3 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (SA.43185) 2,7 0,0 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete 7,1 0,0 37 töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (SA.41922) MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks (SA.46219) 0,0 2 566,5 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (2) (SA.46779) 55,1 0,0 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (2) (SA.47023) 791,4 175,5 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (2) (SA.48505) 13,8 29,8 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (3) (SA.51282) 39,4 22,8 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (3) (SA.51402) 838,8 364,5 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (3) (SA. 51969) 330,5 36,7 38 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (4) (SA.54233) 782,4 155,9 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (SA.61667) 250,7 345,8 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (SA.64135) 12,9 1 249,5 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muutmine (SA.64460) 0,0 1 347,1 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (muutmine regionaalabi osas) (SA.102907) 0,0 43,2 RTK 977,9 664,7 Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks (SA.52348) 713,9 247,4 Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida- Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine” (SF) (SA.57662) 201,3 112,0 Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida- Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine” (SF), (pikendamine) (SA.60936) 62,7 305,3 KOKKU regionaalabi 18 179,8 14 755,9 39 Lisa III 2021. JA 2022. AASTAL ANTUD SEKTORAALNE RIIGIABI (tuhat eurot) Abi andja Abimeede/eesmärk 2021 2022 Põllumajandussektor PRIA 9 995,2 10 267,3 Põllumajandusloomade aretustoetus (SA.61467) 3 951,1 4 064,2 Põllumajandustootja asendamise toetus (2021. a SA.49390, SA.57118 ja SA.62387); 2022. a SA.57118 ja SA.62387 748,2 558, Turuarendustoetus (2021. a SA.50035 ja SA.61021; 2022. a SA.61021) 31,0 43,9 MAK 2014-2020 meetme 12 „Natura 2000“ alal asuva erametsamaa kohta antav toetus (SA.47248) 4 382,3 4 849,2 Natura 2000 metsatoetus (SA. 102367) 0 2,3 Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus (SA.103786) 0 14,5 MAK 2014-2020 meetme 8 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ (SA.41648) 798,9 663,3 MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiirde pikaajalised programmid“ (SA.48817) 0,7 0,9 MAK 2014–2020 meetme 2.1 „Nõustamisteenuse toetamine“ metsanduse valdkonnas (SA.41636) 43,2 37,4 MAK 2014–2020 meede 2.3 „Nõustajate koolitustoetus“ (2020. a SA.41173(2015/N)) ja SA.49827; 2021 a. SA.59634) 29,8 0,0 MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” raames antud teadmussiirde ja teavituse toetus (SA.49253) 10,0 33,6 REM Abi hukkunud põllumajandusloomade korjuste hävitamise ja kokkuveokulude katmiseks (2021. a SA.60452; 2022. a SA.101080) 662,7 669,2 MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) (SA.41494) 63,7 213,2 PTA Sigade Aafrika katku likvideerimise kulude katmine ja kahjude hüvitamine põllumajandustootjatele, kes on VKE-d, 2 (SA.45614) 444,5 0,0 Kokku põllumajandussektor 11 166,1 11 149,7 Kalandussektor PRIA/MTA Kalapüügitoodete tootja eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimaksu vabastus (SA.63731) 97,7 130,9 Kokku kalandussektor 97,7 130,9 Transpordisektor Transpordiamet 6 116,3 10 299,7 40 Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord (SA.57541) 5 782,1 10 047,7 State aid in favour of maritime transport (SA.53469) 334,2 252,0 RTK 9 904,9 337,5 AS Saarte Liinid „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimise II etapp: Rohuküla ja Heltermaa sadama täiendava kaldarambi rajamine“ (SA.54565) 799,6 0,0 Investeering Tallinna lennujaama lennualataristusse (SA.39315 (2015/N)) 9 105,3 337,5 Kokku transpordisektor 16 021,2 10 637,2 Telekommunikatsioon TTJA 11 508,0 2 860,5 Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeede (SA.51475) 4 130,7 2 860,5 Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teine etapp (SA.58599) 4 039,7 0,0 Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeede (eelarve suurendamine) (SA.61347) 3 337,6 0,0 Kokku telekommunikatsioon 11 508,0 2 860,5 KOKKU sektoraalne riigiabi 38 793,0 24 778,3 41 Lisa IV 2021. JA 2022. AASTAL ANTUD RIIGIABI ÜLDIST MAJANDUSHUVI PAKKUVATE TEENUSTE OSUTAMISEKS (tuhat eurot) Abi andja Abimeede/eesmärk 2021 2022 MKM 4 078,0 6 828,0 Postiteenused - hüvitis perioodiliste väljaannete edastamise eest52 1 778,0 4 528,0 Väikelennujaamade dotatsioon53 2 300,0 2 300,0 KIK 40 068,3 18 908,6 Perioodi 2014-2020 veemajanduse toetamine 33 612,0 15 432,0 KKP veemajanduse SGEI 6 456,3 3 476,5 RTK 1 299,2 1257,7 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus 175,6 0,0 Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 629,7 1257,7 Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Triigi, Sõru, Naissaare ja Kihnu sadamate rekonstrueerimine 493,9 0,0 SA KredEx Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord 5 432,2 2 406,5 Tartu Toetus Tallinna Lennujaam ASile Tartu lennuühenduste Linnavalitsus arendamiseks 0,0 220,0 kitsusriigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks KOKKU 50 877,7 29 620,8 52 Alates 2023. aastast on meetme rakendajaks Regionaal-ja Põllumajandusministeerium. 53 Alates 2023. aastast on meetme rakendajaks Kliimaministeerium. 42 Lisa V 2021. JA 2022. AASTAL ANTUD COVID-19 RIIGIABI (tuhat eurot) Abi andja Abimeede 2021 2022 EAS 66 143,4 7 247,3 COVID-19 Estonian aid schemes under TF 3.1 – grants (Perioodi 2014-2020 ettevõtja tootearenduse toetus) (SA.57014) 7 960,1 4 155,1 COVID-19 Estonian aid schemes under TF 3.1 – grants (Turismiettevõtete uue ärimudeli rakendamise toetamise väikeprojektid) (SA.57014) 616,8 27,9 COVID-19: Aid to undertakings in tourism and directly related sectors (Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 kahjude osalise hüvitamise toetus) (SA.59338) 68,0 0,0 COVID-19: Support for industrial research and experimental development (TF section 3.1 and 3.6) (SA.59278) 1 064,2 2 836,9 COVID-19: Aid to undertakings in tourism and directly related sectors 2 (Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega) (SA.61591) 15 998,1 0,0 COVID-19: Aid to undertakings in tourism and retail sectors TF section 3.1 (Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega) (SA.62825) 36 358,5 0,0 COVID-19: Aid to providers of commercial regular bus services (Kommertsliinivedu teostava ettevõtja toetamine) (SA.62921) 3 980,0 0,0 COVID-19: Amendments to SA.61591 (TF Section 3.1), SA.62825 (TF Section 3.1) and SA.63122 (TF Section 3.1) - Toetus kriisi mõjude leevendamiseks uutele turismi- ja jaekaubandusettevõtetele (SA.64220) 97,7 0,0 COVID-19: Support for COVID-19 related R&D (TF section 3.6; Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus)(SA.62513) 0,0 103,8 COVID-19: Amendments to SA.59278 „Support for industrial research and experimental development (TF section 3.1 and 3.6)(SA.62690) 0,0 97,8 COVID-19: Amendments to SA.62513 „Support for COVID-19 related R&D (TF 3.6)“; Perioodi 2014– 2020 ettevõtja tootearenduse toetus (SA.100927) 0,0 25,8 Eesti Töötukassa COVID-19: Subsidy scheme to undertakings in Ida- Viru and Harju Counties affected by the COVID-19 (SA.61615) (Töötukassa töötasu toetus) 7 836,2 0,0 EFI COVID-19: Aid to production and distribution of films (including cinemas)(SA.62801) 4 940,7 0,0 KUM 15 357,0 1 431,6 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajatele ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel (SA.61586) 1 438,5 0,0 43 COVID-19: Emergency assistance to culture organisers in Estonia (COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajatele ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel (SA.62815) 5 030,8 0,0 COVID-19: Erakorraline abi kultuurikorraldaja teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli ümberkorraldamiseks ja riigiga seotud asutustele ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel (SA.63164) 8 275,6 0,0 COVID-19: erakorraline kahjuhüvitise tagamine Eestis aset leidva kultuurisündmuse või konverentsi korraldajale ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel (SA.63701) 612,1 0,0 COVID-19: Erakorraline abi kultuurikorraldajatele ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel (SA.102162) 0,0 931,6 COVID-19: Erakorraline abi kontserdikorraldajale ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel (SA.102162) 0,0 500,0 MES 20 758,5 0,0 COVID-19 Loan under the Temporary framework 19.03 section 3.3 (SA.56804) 174,5 0,0 COVID-19 Loan under the Temporary framework amendment 03.04.2020 section 3.1 (SA.57028) 2 248,0 0,0 COVID-19 Loan guarantees under the Temporary framework 19.03 section 3.2 (SA.56804) 3 800,0 0,0 COVID-19 Loan guarantees under the Temporary framework amendment 03.04.2020 section 3.1 (SA.57028) 3 418,7 0,0 COVID 19: Exceptional temporary support due to the COVID-19 outbreak for farmers (SA.60666) 3 774,5 0,0 COVID-19 sooduslaenud (jaotis 3.1) (SA.62690) 1 153,0 0,0 COVID-19 garantiid (jaotis 3.1) (SA.62690) 5 509,8 0,0 COVID-19 sooduslaenud (jaotis 3.3) (SA.62690) 680,0 0,0 PRIA 12 054,5 5 540,8 COVID-19: Exceptional temporary support due to the COVID-19 outbreak for farmers (SA.60666) 11 813,8 0,0 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale (SA. 63935) 240,7 192,8 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus piima- ja sealihatootjale (SA.100636) 0,0 5 348,0 RAM COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus Ida-Viru maakonna ettevõtjatele (SA.61615) 1 210,1 0,0 RTK 1 551,4 0,0 COVID-19: Emergency assistance for operators of experience centres and operators of other buildings used for conferences or similar events (SA.63122) 1 006,7 0,0 COVID-19: Emergency assistance for operators of experience centres and operators of other buildings used for conferences or similar events/2 (SA.64220) 544,7 0,0 SA KredEx 51 283,2 29 551,9 COVID-19 Loan under the Temporary framework 19.03 section 3.3 (SA.56804) 25 263,2 0,0 COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed (jaotis 3.1 G) (SA.58748) 1 047,0 0,0 44 COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed (jaotis 3.2 G) (SA.58748) 21 076,7 0,0 COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed (jaotis 3.3 L) (SA.58748) 367,2 0,0 COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed (jaotis 3.1 intr) (SA.58748) 20,9 0,0 COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed - 2 (jaotis 3.1 G) (SA.62690) 1 120,0 0,0 COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed - 2 (jaotis 3.2 G) (SA.62690) 2 334,2 0,0 COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed - 2 (jaotis 3.3.L) (SA.62690 50,0 0,0 COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed - 2 (jaotis 3.1 intr) (SA.62690) 4,0 0,0 COVID-19 erakorralised ettevõtlusmeetmed -3 (jaotis 3.2 G) (SA.102167) 0,0 29 551,9 TLN Linnakantselei 2 971,5 644,9 COVID-19 Linnavara üüritasu soodustused Kesklinna linnaosas (SA.58783) 1 314,9 0,0 COVID-19: Amendments to SA.57014 (2020/N) and SA.58783 (2020/N) (SA.63197) 1 656,6 0,0 Linnavara üüritasu soodustused COVID-19 puhangu mõju leevendamiseks (kuni 30.06.2022) (SA.100927) 0,0 644,9 Kokku COVID-19 riigiabi 184 106,5 44 416,5 45 Lisa VI 2021. JA 2022. AASTAL ANTUD TCF RIIGIABI (tuhat eurot) Abi andja Abimeede 2021 2022 TCF: Emergency support for the agricultural sector PRIA (SA.103257) 0,0 3 730,3 Kokku TCF riigiabi 0,0 3 730,3 46 Lisa VII 2021. JA 2022. AASTAL ANTUD VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (tuhat eurot) Abi andja Abimeede/eesmärk 2021 2022 Vähese tähtsusega abi Justiitsministeerium Toetus Sihtasutusele Iuridicum 15,3 15,3 Kliimaministeerium 125,7 194,0 Riigivara alla hariliku väärtuse otsustuskorras võõrandamine Antsla vallale 18,6 0,0 Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine Haapsalu linnale (Saare tn 10a ja Saare tn 10b) 11,9 0,0 Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine Saku vallale (Männiku tee 146a ja Männiku tee 146b) 42,7 0,0 Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine Võru linnale (Taara, Kalmuse) 52,5 0,0 Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Tuleviku) 0,0 8,8 Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Salo tn 2, Salo tn 4, Salo tn 6, Salo tn 8, Põhja tn 1a, Põhja tn 3, Põhja tn 3a, Mulla tn 1a) 0,0 185,2 Kultuuriministeerium 415,8 580.7 COVID-19 spordiürituste riskifond 11,8 5,0 COVID-19 erakorraline abi kontserdikorraldajale 0,0 124,5 Erakorralised spordiprojektid 2021 ja 2022 16,0 10,0 Eraldis institutsioonide toetamiseks 2021 117,5 0,0 Helilooming ja muusikaalased väljaanded 182,0 168,3 Muusikakonkursid 50,0 27,7 Muuseumi reserv 2022 0,0 73,7 Rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimine Eestis 38,5 106,5 Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 0,0 65,0 Rahandusministeerium 917,0 60,0 Üksiktoetused erinevateks eesmärkideks 30,0 60,0 COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus Ida-Viru maakonna ettevõtjatele 887,0 0,0 Siseministeerium 35,3 174,9 AMIF projekti toetused (DesignMinds OÜ, Kommunikatsioonibüroo JLP, MTÜ Balti Uuringute Instituut) 19,4 -3,954 Riigieelarvelise toetuse leping Eesti Kaitsetööstuse Liidule 3,9 0,0 Tegevustoetus piiriületuse ootejärjekorra korraldamiseks AS-le Transservis-N 0,0 74,4 Tegevustoetus piiriületuse ootejärjekorra korraldamiseks GoSwift OÜ-le 0,0 65,4 54 MTÜ Balti Uuringute Instituut AMIF projekti toetuse tagasi makse. 47 Tegevustoetus piiriületuse ootejärjekorra korraldamiseks Collade OÜ-le 0,0 18,6 Tegevustoetus piiriületuse ootejärjekorra korraldamiseks Paldiski Sadamate AS-le 00 20,4 VTA Püha Johannese Kooli Sihtasutusele 3,0 0,0 VTA Tallinna Toomkooli SA 3,0 0,0 VTA MTÜ Tartu Katoliku Hariduskeskus 3,0 0,0 VTA MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool 3,0 0,0 EAS 13 448,1 16 222,9 Digitaliseerimise teekaardi toetus 12,0 391,3 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm perioodil 2014-2020 79,9 0,0 Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 - põhiskeem 15,4 41,4 Ettevõtlusteadlikkuse arendamine 1 350,0 2 783,7 Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine (RUP) 79,6 412,4 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede 2 145,4 1 404,8 E-veoselehe teenusearenduse toetus 0,0 7,6 Innovatsiooni- ja arendusosakute toetus 2 029,7 2 542,7 Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmine 17,0 Ettevõtjate võrkudega liitumise programm 310,2 359,5 Klastrite arendamise toetus 2014-2020 188,5 494,8 Kõrge potentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete arendamise programm „Start-up Eesti“ 154,9 100,5 Liinifondi programm 267,9 73,4 Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise toetus VTA 2014-2020 590,2 567,4 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, teadmiste ja oskuste arendamine ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamine 248,7 131,7 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamine 34,9 0,0 Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine 2014-2020 674,6 1 537,5 Rahvusvaheliste suursündmuste toetus 2014- 2020 56,9 70,8 Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 -2020 120,9 109,6 Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses 589,9 595,5 Toetus ettevõtja tootearenduseks 323,3 28,3 Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringu- toetus 603,3 80,4 Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetamine 3 111,4 1 927,3 Turismisektori tootearenduse toetus 0,0 2 240,5 Turismisektori kesksete digilahenduste toetus 0,0 199,4 48 Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus 119,3 0,0 Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamine 200,0 0,0 Välismessitoetus 99,9 122,4 Üksikabi kuuele ettevõtjale 24,3 0,0 EKT Ettevõtete kasvu toetamine 9,6 0,0 Eesti Kultuurkapital Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh audiovisuaalsete teoste loomiseks 72,5 22,0 Eesti Töötukassa 28 639,7 17 903,8 COVID-19 Töötasu toetus seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega 13 164,1 0,0 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 2021-2023 229,7 71,2 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 3 450,2 2 511,1 Tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja 2017-2020 318,8 0,0 Tööhõiveprogramm 2021-2023 7 729,6 9 021,1 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 2016-2020 3 747,3 4 191,8 Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks 0,0 1 474,8 Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks 0,0 633,8 Elering AS Vähese tähtsusega abi kuni 50 KW tootmisseadmetele 1 019,4 1 202,8 ETAG 574,6 627,8 Horisont 2020, Euroopa Horisondi ja COST koostöövõrgustiku projektide ettevalmistustoetus ning Balti Boonus 23,8 77,0 Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine "Mobilitas Pluss" 116,4 33,4 Toetus rahvusvahelistel ühiskonkurssidel osalejatele 50,0 36,0 Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) 384,4 481,4 HARNO Toetus EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammist 52,2 0,0 INSA Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 172,6 75,0 IVEK 283,8 56,2 Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolituse programm 22,8 45,2 Viru Filmifond statuut 261,0 11,0 KIK 5 187,3 3 767,2 Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise tingimused“ 255,8 214,8 49 Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide toetamine 571,9 560,5 Jäätmete liigiti kogumise lahendused kohalikes omavalitsustes 104,7 425,0 Jäätmete ringlussevõtu toetamine 70,4 308,8 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused 215,9 49,0 Ressursitõhususe VTA (auditid ja investeeringud) 3 158,8 1 981,1 Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise toetus 0,0 93,0 ST lokaalse küttelahenduse VTA 2014-2020 159,8 0,0 Täiselektriliste sõidukite ostutoetus 650,0 135,0 Lääne-Nigula Vallavalitsus Ettevõtlustoetus 2 29,7 30,0 MES 196,5 61,5 Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks (sooduslaen) 33,6 2,2 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava) 50,4 0,0 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 112,5 59,3 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Toetuslepingud vedajatega 38,1 0,0 MTÜ Eesti Disainikeskus Ringdisaini sprint ettevõttele Zegul Kayaks OÜ 0,1 0,0 Muinsuskaitseamet 612,0 554,2 Kultuuripärandi valdkonna toetused 12,9 0,0 Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord 290,2 399,1 Toetus kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste säilitamiseks ja korrashoiuks 195,0 155,1 Toetus omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste säilitamiseks ja korrashoiuks 113,9 0,0 Narva LAÖA 184,5 54,5 Narva alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimine 6,0 0,0 Tegevustoetus AS-le Transservis-N 2021. aastal 110,0 0,0 Toetus OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus seadme soetamiseks 68,5 54,5 PRIA 10 575,2 9 474,2 MAK 2014–2020 meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule” raames antav LEADER- projektitoetus 2 794,6 2 815,1 MAK 2014-2020 meede 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” 5 415,4 4 468,7 Turuarendustoetus MPKS55 alusel (2021) 345,7 0,0 Turuarendustoetus MPKS alusel (2022) 0,0 276,8 55 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus. 50 MAK 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” raames antav põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus 426,1 489,7 MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liikide „Koolitustegevuste korraldamine”, „Esitlus- ja teavitustegevuste korraldamine” ning „Ettevõtete külastuste ja õpiringide korraldamine” raames antav teadmussiirde ja teavituse toetus 2,4 0,7 MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liigi „Pikaajalised programmid” raames antav teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetus 72,2 279,8 MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liikide „Koolitustegevuste korraldamine“ ning „Ettevõtete külastuste ja õpiringide korraldamine“ raames antav teadmussiirde ja teavituse toetus 0,0 2,8 EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 1 374,2 1 121,2 MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alameetme „Innovatsiooniklaster” raames antav innovatsiooniklastri toetus 144,6 19,4 Põlva VV Põlva valla ettevõtlustoetus 14,0 0,0 Rapla VV Rapla valla elamuarenduspiirkondade arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetus 0,0 200,0 RTK 5 316,5 3 837,8 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi elamuskeskuste pidajatele ning konverentside ja teiste selliste ürituste korraldajatele 754,8 0,0 Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord 75,4 263,2 (Interreg V-A) EE-LV- Estonia-Latvia 249,9 30,7 Eesti-Vene Piiriülese koostöö programm 0,6 0,0 Eesti-Vene Piiriülese koostöö programmi avatud taotlusvoor 0,0 186,3 Ettevõtlusteadlikkuse arendamine – nõustamine MAKi kaudu 18,6 89,9 Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede 833,4 220,9 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede 273,0 292,2 Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga 124,5 200,9 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus 2014-2020 269,3 39,9 Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks perioodil 2017–23 92,7 331,6 51 Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 630,3 119,1 Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 56,9 69,7 „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord 68,2 349,8 Starditoetus 2014-2020 1 603,8 1 269,7 Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida- Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine” (SF) 0,0 44,7 Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 158,5 303,3 Uudsete lahenduste väljatöötamine ja elluviimine sotsiaalvaldkonnas 77,3 0,0 Väikesaarte programm 81,4 25,9 Rõuge VV Ettevõtlustoetus 11,1 7,5 SA Erametsakeskus Erametsanduse toetamine metsaseaduse alusel 1 074,9 1 426,3 SA KredEx 1 279,4 878,6 Ettevõtluse laenude ja pangagarantii käendus suurettevõtetele 0,0 4,4 Haridustehnoloogiliste idufirmade toetus 5,4 11,0 Ida-Virumaa äri- ja startup-inkubaatorite tegevuse toetamine (toetus) 0,0 21,8 Kasutusest välja langenud ehitiste lammutustoetus 741,4 186,8 Laenude abikava "Tingimused ettevõtluslaenu väljastamiseks" raames 12,3 87,0 Tingimused väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate laenu käendamiseks 520,3 567,6 Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 3,7 5,9 Arengutoetus 2021/2022 2,8 5,9 Välisturgudele sisenemise toetus 0,9 0,0 Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL 38,5 536,9 Tallinnovation 2021 ja 2022 toetuslepingud ettevõtjatega 38,5 64,4 Erasektori tehisintellekti põhiste rakenduste tekitamise ja piloteerimise toetus 0,0 472,5 Spordikoolituse ja -Teabe COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi Sihtasutus spordiobjektide valdajate toetamiseks 676,3 0,0 Tallinna Strateegiakeskus 318,8 303,2 Digitoetus 2020-2023 179,8 80,8 Ettevõtte praktikajuhendaja toetus 44,7 43,7 Messitoetus 2019-2023 13,2 22,2 Mittetulundustegevuse toetus 65,5 129,0 Väikeettevõtja välismessitoetus 2019-23 15,6 27,5 Tallinna Kesklinna Valitsus 27,9 59,3 Koidu tn 80/Videviku tn 36 hoonete üürile andmine (Eesti Loodiskaitse Selts) 4,3 0,0 Koidu tn 12 äriruumi üürile andmine (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Toompea Kaarli Kogudus) 8,6 18,2 52 Mittetulundustegevuse toetuse leping (MTÜ Vene Nukuteater) 1,0 0,0 Mittetulundustegevuse toetuse leping (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit) 3,0 0,0 Toetus Art-Fortius MTÜ-le 2,5 0,0 Toom-Kooli tn 13 äriruumide üürile andmine (Sihtasutus Orthodox Singers) 0,6 0,9 Pronksi tn 6//Raua tn 1 äriruumide üürile andmine (mittetulundusühing RAAVIS) 1,9 8,9 Sihtotstarbeliselt antava toetuse leping MTÜ-ga Vabatahtlik Merepäästeühing 6,0 0,0 Väike Rannavärav 6 kinnisasja osa üürile andmine (Aktsiaselts Tallinna Tööstuspargid) 0,0 15,6 Uus tn 5 hoone üürile andmine (mittetulundusühing EESTI TEATRILIIT) 0,0 15,3 Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 7,2 25,8 Erinevateks kultuurilisteks ja sportlikeks eesmärkideks suunatud üksikabi 7,2 25,8 Tarbijakaitse ja Tehnilise Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise Järelevalve Amet side võrkudega liitumiseks toetuse andmine 62,3 0,0 Tartu Linnavalitsus 133,8 0,0 Digitaliseerimise toetus 39,4 0,0 Lux Express Estonia AS-ile toetuse andmine 34,4 0,0 Tallinna Lennujaam AS-ile toetuse andmine 50,0 0,0 Tootmise digitaliseerimise toetus 10,0 0,0 Tallinna Linnakantselei COVID-19 üüritasu soodustused linnas 80,0 0,0 Saku Vallavalitsus Vähese tähtsusega abi Alexela AS-ile ettevõtluse arendamiseks 42,7 0,0 Setomaa Liit Kesk-Läänemere programmi projekt "Act Local" CB778 2,3 0,0 Tallinna Tehnikaülikool AIRE: Tehisintellekti robotiseerimise nõustamine ja robootikakoolitus 21,9 113,3 Kokku vähese tähtsusega abi 71 779,8 58 471,6 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi KIK 1 226,6 785,8 Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise tingimused“ 960,1 785,8 Perioodi 2014-2020 veemajanduse infrastruktuuri arendamine 266,5 0,0 MTÜ Põhja-Eesti Lepingud vedajatega Ühistranspordikeskus 33,1 0,0 RTK 1 300,0 782,4 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus 74,8 0,0 Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 1 057,1 774,6 Eesti-Vene Piiriülese koostöö programm (avatud taotlusvoor) 168,1 7,8 53 Kokku üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 2 559,7 1 568,2 Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks Eesti Töötukassa 392,0 384,0 Globaliseerumise Kohanemise Euroopa Fond 2021 -2023 6,0 0,0 Tööhõiveprogrammid 2016-2017 ja 2017-2020 5,2 0,0 Tööhõiveprogramm 2021-2023 172,2 178,2 Toetused programmist Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 90,8 63,9 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) 117,8 125,8 Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks 0,0 5,4 Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks 0,0 10,7 EPKK Kesk-Läänemere programmi projekt "BreedExpo" CB784 10,1 0,0 Keskkonnaamet Loomade tekitatud kahju hüvitamine 955,5 786,6 KIK Keskkonnaprogramm 2014-2020 27,4 82,0 MES 176,8 51,3 COVID-19 toetus 15,4 0,0 Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks 15,7 11,6 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava) 132,6 13,4 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 13,1 26,3 PRIA 719,8 816,4 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus 149,7 99,9 Mesilaspere toetus 568,4 571,4 Turuarendustoetus 1,7 3,3 EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 0,0 4,0 TCTF raamistiku alusel antud toetus 0,0 137,8 RTK Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks perioodil 2017- 2023 0,0 0,1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise Järelevalve Amet side võrkudega liitumiseks toetuse andmine 7,2 0,0 Kokku vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 2 288,8 2 120,4 Vähese tähtsusega abi kalandussektoris Eesti Töötukassa 61,2 55,9 54 Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja 2017-2020 2,1 0,0 Tööhõiveprogramm 2021-2023 31,4 25,6 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 6,6 8,2 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) 21,1 14,2 Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks 0,0 4,7 Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks 0,0 3,2 Keskkonnaamet Kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele ning hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 34,956 40,357 MES 31,0 2,8 Rahastamisleping nr 381 vesiviljelusega tegelevate ettevõtete laenu sihtfondi haldamiseks 0,8 0,0 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava) 18,9 0,0 Haldusleping nr 16 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rahastamisvahendite haldamiseks ja rakendamiseks 11,3 2,8 Kokku vähese tähtsusega abi kalandussektoris 127,1 99,0 KOKKU vähese tähtsusega abi 76 755,4 62 259,2 56 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 25,2 tuhat eurot ning kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 9,7 tuhat eurot. 57 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 25,6 tuhat eurot ning kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 14,7 tuhat eurot 55 Lisa VIII 2021. JA 2022. AASTAL ANTUD RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ANDJATE LÕIKES (tuhat eurot) Abi liik Riigiabi ja vähese Vähese tähtsusega abi Riigiabi KOKKU sh kriisi riigiabi tähtsusega abi KOKKU KOKKU Abi andja 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 JUM 15,3 15,3 15,3 15,3 KAM 425,00 610,70 425,0 610,7 KLIM 0,00 0,00 125,7 194,0 125,7 194,0 KUM 82 510,80 72 466,80 15 357,0 1 431,6 415,8 580,7 82 926,6 73 047,5 MKM 8 963,20 13 812,30 8 963,2 13 812,3 REM 662,70 669,20 662,7 669,2 RAM 1 235,10 25,00 1 210,1 0,0 917,0 60,0 2 152,1 85,0 SIM 46,7 174,9 46,7 174,9 AS Elering 101 687,00 91 129,80 1 019,4 1 202,8 102 706,4 92 332,6 EAS 84 694,00 33 013,10 66 143,4 7 247,3 13 448,1 16 222,9 98 142,1 49 236,0 Eesti Töötukassa 8 196,70 284,50 7 836,2 0,0 29 092,9 18 343,7 37 289,6 18 628,2 EKT 9,6 0,0 9,6 0,0 EPKK 10,1 0,0 10,1 0,0 ETAG 574,6 627,8 574,6 627,8 HARNO 52,2 0,0 INSA 172,6 75,0 172,6 75,0 IVEK 0,00 5,40 283,8 56,2 283,8 61,6 Keskkonnaamet 990,4 826,9 990,4 826,9 KIK 65 122,00 36 546,00 6 441,3 4 635,0 71 563,3 41 181,0 KULKA 2 781,60 3 262,20 72,5 22,0 2 854,1 3 284,2 MES 20 822,20 213,20 20 758,5 0,0 404,3 115,6 21 226,5 328,8 MTÜ Põhja- Eesti ÜTK 71,2 0,0 71,2 0,0 MTÜ Eesti Disainikeskus 0,1 0,0 0,1 0,0 Muinsuskaitseamet 301,90 268,80 612,0 554,2 913,9 823,0 PTA 444,50 0,00 444,5 0,0 PRIA/MTA 49 522,50 54 713,40 12 054,5 9 271,1 11 295,0 10 290,6 60 817,5 65 004,0 RTK 26 382,60 14 499,10 1 551,4 0,0 6 668,6 4 620,3 33 051,2 19 119,4 EFI 13 001,50 9 106,20 4 940,7 0,0 13 001,5 9 106,2 SA Erametsakeskus 1 074,9 1 426,3 1 074,9 1 426,3 SA KredEx 62 426,50 39 272,00 51 283,2 29 551,9 1 279,4 878,6 63 705,9 40 150,6 Tallinna Kesklinna Valitsus 27,9 59,3 27,9 59,3 SA Tallinna INK 3,7 5,9 3,7 5,9 TTJA 11 508,00 2 860,50 69,5 0,0 11 577,5 2 860,5 Narva LAÖA 184,5 54,5 184,5 54,5 Lääne-Nigula VV 29,7 30,0 29,7 30,0 Rapla VV 0,0 200,0 0,0 200,0 Põlva VV 14,0 0,0 14,0 0,0 Rõuge VV 11,1 7,5 11,1 7,5 SA Tartu 2024 187,30 761,20 187,3 761,2 Saku VV 42,7 0,0 42,7 0,0 56 Setomaa Liit 2,3 0,0 2,3 0,0 Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus 676,3 0,0 676,3 0,0 Tallinna KSA 1 400,90 1 417,80 7,2 25,8 1 408,1 1 443,6 TLN KKA 1 000,20 1 320,80 1 000,2 1 320,8 TLN Linnakantselei 3 989,70 793,70 2 971,5 644,9 80,0 0,0 4 069,7 793,7 TLN Strateegiakeskus 318,8 303,2 318,8 303,2 Tallinna Tehnikaülikool 21,9 113,3 21,9 113,3 Tartu LV 0,00 220,00 133,8 0,0 133,8 220,0 Transpordiamet 6 116,30 10 299,70 6 116,3 10 299,7 TEHNOPOL 38,5 536,9 38,5 536,9 KOKKU 553 382,20 387 571,40 184 106,5 48 146,8 76 755,4 62 259,2 630 137,6 449 830,6 sh: riigiabi 553 382,20 387 571,40 184 106,5 48 146,8 553 382,2 387 571,4 vähese tähtsusega abi 76 755,4 62 259,2 76 755,4 62 259,2 Seletuskiri ülevaate 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist juurde Riigiabi läbipaistvuse tagamiseks esitab Rahandusministeerium alates 2008. aastast vastavalt konkurentsiseaduse § 49 lõikele 5 Vabariigi Valitsusele ülevaate eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaade avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. Käesolev ülevaade kajastab andmeid 2022. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist ning on koostatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmete ja abi andjate poolt Rahandusministeeriumile esitatud täiendavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruannete põhjal. Andmed põllumajandussektoris antud riigiabi kohta ning osaliselt metsandussektoris antud riigiabi kohta on saadud Maaeluministeeriumilt. Ülevaate 2022. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist (edaspidi ülevaade) ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna peaspetsialist Ljudmila Sokolnikova (tel 611 3360, e-post [email protected]). Analoogselt eelmise ülevaatega ei sisalda käesolev ülevaade detailset võrdlust mujal Euroopa Liidus antud riigiabiga. Komisjoni viimane riigiabi aruanne State Aid Scoreboard 2022 ehk nn tulemustabel (avaldatud komisjoni poolt 24. aprillil 2023) sisaldab andmeid 2021. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kohta ja on leitav komisjoni kodulehelt. Ülevaate sissejuhatuses anname põgusa kirjelduse nii riigiabist kui ka selle moderniseerimisest Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2023. aastal toimunud muudatused, sh informatsioon 2023. aastal komisjonile esitatud riigiabi teatistest (riigiabi andmise loa taotlustest) ja grupierandi teatistest. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikele 1 on igasugune riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antav abi, mis soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning mis moonutab või võib moonutada konkurentsi liikmesriikide vahel, siseturuga kokkusobimatu. Sama lepingu artikli 107 lõiked 2 ja 3 lubavad teatud erandeid riigiabi andmiseks, kui abi on vastavuses ühishuvi eesmärkidega. Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustest ei kohaldata ELTL artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi (näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Kalandusfondi rakenduskava toetused, otse- ja üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed. Põllumajandus- ja kalandussektori ülevaated on kättesaadavad Maaeluministeeriumi veebilehel. 1 Ülevaade kajastab sektoraalset riigiabi, horisontaalset riigiabi, regionaalabi, riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks, Ukraina kriisiabi raamistiku alusel antud riigiabi ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks antud riigiabi. Sektoraalse riigiabi all on käesolevas ülevaates näidatud põllumajandussektorile, kalandussektorile, transpordisektorile ja telekommunikatsiooni sektorile (lairiba taristu) antud riigiabi, horisontaalse riigiabi all on teadus- ja arendustegevusabi, keskkonnakaitseabi, abi VKEdele, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, abi spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule ning abi kohalikule taristule. Regionaalabi all on näidatud regionaalarengu edendamiseks suunatud riigiabi. Põllumajandussektorile grupierandi määruse nr 651/2014 alusel antud abi (nt põllumajandustootjatele erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus) liigitakse ülevaates horisontaalse riigiabi, täpsemalt keskkonnakaitseabi alla, sest nimetatud määruse keskkonnakaitseabi artiklit rakendatakse mitmele sektorile ja valdkondadele. Vähese tähtsusega abi ei loeta riigiabiks, kuna oma väikese suuruse (Euroopa Liidu mõistes) tõttu ei moonuta vähese tähtsusega abi konkurentsi. 2022. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) koos kriisi riigiabiga (COVID-19 riigiabi ja TCF riigiabi) oli 449,8 mln eurot, millest riigiabi moodustas 86,1%. Seega vähenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2021. aastaga 180,3 mln eurot ehk 28,6%. Ilma kriisi riigiabita anti 2022. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 401,7 mln eurot. Võrreldes 2021. aastaga vähenes see 44,3 mln eurot võrra ehk 9,9%. Riigiabi  Koos kriisi riigiabiga vähenes antud riigiabi kogumaht Eestis 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 165,8 mln eurot, moodustades 387,6 mln eurot. Riigiabi osakaal SKP-s vähenes 0,7 protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud kriisi riigiabi mahu vähenemisest. Kriisi riigiabi anti ainult toetuste ja tagatiste vormis. Toetuse vormis anti 2022. aastal 316,4 mln eurot ehk 81,6% riigiabi üldmahust; toetuste maht vähenes võrreldes 2021. aastaga 138,4 mln eurot. Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis anti riigiabi summas 35,6 mln eurot ehk 9,2% riigiabi kogumahust. Laenude vormis 2022. aastal riigiabi ei antud. Tagatised vormis antud riigiabi vähenes, moodustades 29,8 mln eurot ehk 5,3% riigiabi kogumahust (2021. aastal olid samad näitajad 38,4 mln eurot ehk 6,8%). Aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) anti riigiabi 5,8 mln eurot ehk 1,5% riigiabi kogumahust.  Ilma kriisi riigiabita anti 2022. aastal riigiabi 29,9 mln eurot vähem kui 2021. aastal. Sellise riigiabi maht moodustas 339,4 mln eurot. Toetuse vormis anti riigiabi 297,8 mln eurot ehk 87,7% riigiabi üldmahust. Toetuste maht vähenes võrreldes 2021. aastaga 41,1 mln eurot, samuti vähenes toetuste osakaal (2021. aastal 91,8%, 2022. aastal 87,7% riigiabi üldmahust). Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi summas 35,6 mln eurot moodustas 10,5% riigiabi kogumahust. 2 Tagatise vormis anti riigiabi summas 0,2 mln eurot ehk 0,1% riigiabi kogumahust). Aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) antud riigiabi summas 5,8 mln eurot moodustas 1,7% riigiabi kogumahust. Vähese tähtsusega abi Vähese tähtsusega abi kogumaht 2022. aastal vähenes ja moodustas kõikides sektorites kokku 62,3 mln eurot (2021. aastal 76,8 mln eurot). Analoogselt 2021. aastaga moodustas 2022. aastal suurima osa ehk 98,8% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi summa ja osakaal on kasvanud (2021. aastal 0,6 mln eurot ehk 0,8%, 2022. aastal 0,7 mln eurot ehk 1,1% üldisest vähese tähtsusega abi mahust). Vähese tähtsusega abi laenud vähenesid ja moodustasid 2022. aastal 0,1 mln eurot ehk 0,2% üldisest vähese tähtsusega abi mahust. 2022. aastal suurim abi andja oli AS Elering (20,5% abi kogumahust), kellele järgnesid Kultuuriministeerium (16,2% kogumahust) ja PRIA (14,5% kogumahust). Ülevaade saadeti arvamuse andmiseks kõikidele ministeeriumidele. Justiitsministeeriumil, Kliimaministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil, Siseministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil kommentaare ülevaate kohta ei olnud. Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi esitatud tähelepanekutega on arvestatud. Kaitseministeeriumilt tagasisidet ei saabunud. Pärast kooskõlastamist ministeeriumidega täiendasime ülevaadet vastavalt saabunud ettepanekutele, lisaks on ülevaates tehtud mõned tehnilised täpsustused. 3 EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2023 Päevakorrapunkt nr Ülevaade 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Võtta teadmiseks rahandusministri poolt konkurentsiseaduse § 49 lõike 5 alusel esitatud ”Ülevaade 2022. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist” (juurde lisatud). Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel