Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 148 „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord“ muutmine“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Siseministeerium Meie 27.10.2023 nr 1.1-10.1/6580-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 148 „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord“ muutmine“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ning huvigruppidele arvamuse avaldamiseks määruse eelnõu kavandi. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad Eelnõude Infosüsteemis. Palume Teie kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1) VKEMS § 4 lg2 ja §5 lg3 määruse muutmine.rtf 2) Lisa 2_markeri butoksübenseen määramise lühikokkuvõte.doc 3) SK_VKEMS § 4 lg2 ja §5 lg3.rtf Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Analiit TT Labor OÜ Lauri Lelumees 5885 1404 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 148 „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 4 lõike 2 ja § 5 lõike 3 alusel. Kehtivat määrust muudetakse seoses uue kütusemarkeri butoksübenseen kasutuselevõtuga alates käesoleva aasta 1. oktoobrist. Eesti rakendab kolmekuulist üleminekuperioodi käesoleva aasta 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini, millal on lubatud nii uue kui vana kütusemarkeri paralleelne kasutus, et võimaldada kütusesektoril uus marker butoksübenseen sujuvalt kasutusele võtta. Määruse lisas kirjeldatakse kokkuvõtvalt butoksübenseeni määramine diislikütuses, mis on aluseks erimärgistatuse kontrollil ja proovide analüüsimisel. Lisaks kaasajastatakse määruse sisu, samuti jääb tulenevalt praktikast kütuseproovi võtjaks vaid Maksu- ja Tolliamet. Alates 1. juulist 2014. a muutus vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 4 lõige 5 ja kehtestati uus määrus. Kuivõrd volitusnormi asukoht muutus, oleks pidanud uue määruse andmisel ka Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2003. a määruse nr 90 tunnistama kehtetuks (või seda uue määruse andmise asemel muutma). Kuivõrd määrus on jäänud samaaegselt uue määrusega kehtima, tunnistatakse eksituste vältimiseks haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel vana määrus kehtetuks. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu on ette valmistanud maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees ([email protected], tel 58851404) koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; tel 5885 1493). Eelnõu on keeleliselt toimetanud personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], 58851468). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 2 paragrahvist. Esimeses paragrahvis esitatakse määruse muudatused, teises paragrahvis tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2003. a määrus nr 90. Eelnõu paragrahv 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 teksti selliselt, et proovi võtmise õigus jääb vaid Maksu- ja Tolliameti ametnikele. Praktikas pole politseiametnikel ja abipolitseinikel olnud puutumust diislikütusest proovi võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõikeid 2 ja 3. Lõikes 2 täpsustatakse proovivõtmise protseduuri. Lõikes 3 tehakse viide vaid värvainele, sest vaid seda on välitingimustes võimalik visuaalselt tuvastada. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1, täpsustades, et kütuseproov võetakse kahte eraldi anumasse. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 4 lõikega 3, sätestades proovi võtja kaalutlusõiguse proovi tagastamiseks, kui korrarikkumisele viitavaid asjaolusid ei avastata. Näiteks mootorsõiduki kütusesüsteemist proovi võtmisel kallatakse proov tagasi paaki.  2 Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõiget 1, sätestades menetlusökonoomia huvides, et isiku nõusolekul võib proovi võtnud ametnik jätta protokolli vormistamata kui pärast proovi võtmist ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid. Eelnõu § 1 punktiga 6 antakse määruse § 6 uues sõnastuses, täpsustades nii markeri Solvent Yellow 124 kui uue markeri butoksübenseen tuvastamist välitingimustes. Enne 2024. aasta 1. jaanuari tarbimisse lubatud Solvent Yellow abil erimärgistatud diislikütuse kasutamisele piiranguid pole. Kütuse kvaliteediomaduste säilimist arvestades võib eeldada, et vana markeriga erimärgistatud kütus tarbitakse ära kuni poole aasta jooksul. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 7. Maksu- ja Tolliameti ametniku pädevuses on otsustada proovi saatmine laborisse, tavapäraselt saadetakse proov Maksu- ja Tolliameti lepingulise partneri Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laborisse. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 8, jättes ära viite gaasiõlidele, sest vedelkütuse erimärgistamise seadusest tuleneb, et markerit kasutatakse vaid diislikütuse erimärgistamiseks, mistõttu puudub vajadus seda proovi analüüsimisel reguleerida. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt asendatakse määruse lisa 2, millega kehtestatakse kokkuvõte metoodikast, mis võimaldab usaldusväärselt kindlaks teha markeri butoksübenseen nõuetekohase sisalduse eriotstarbelises diislikütuses. Seejuures sätestatakse ka abivahendid proovi võtmisel, kasutatavad reaktiivid, tarvikud ja seadmed. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd määrusega kehtestatav on iga liikmesriigi enda otsustada. 4. Määruse mõjud, rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamisest eeldatavad tulud Määrus mõjutab kitsalt vaid neid Maksu- ja Tolliameti ametnikke, kes praktikas eriotstarbelise diislikütuse väärkasutamise kontrolliga tegelevad. Samuti puudutab markeri butoksübenseen tuvastamise metoodika kokkuvõtte avaldamine neid laboreid, kes eriotstarbelisest diislikütusest võetud proove analüüsivad, näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Maksu- ja Tolliamet kasutab eriotstarbelise diislikütuse sihtotstarbelise kasutamise kontrollimiseks olemasolevat ressurssi. Uuele kütusemarkerile üleminek ei mõjuta esialgu eriotstarbelisest diislikütusest võetavate proovide arvu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.  3 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le, Analiit OÜ-le ja TT Labor OÜ-le. 25.10.2023  Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 148 „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord“ lisa 2 (muudetud sõnastuses) MARKERI BUTOKSÜBENSEEN MÄÄRAMISE LÜHIKOKKUVÕTE 1. Kasutusala Lühikokkuvõte käsitleb markeri butoksübenseen määramist diislikütuses. Butoksübenseeni kasutatakse diislikütuse erimärgistamiseks üldjuhul ühtse euromarkeri ACCUTRACE PLUS koosseisus. ACCUTRACE PLUS keemiline koostis: ~76% aktiivset ainet, milleks on butoksübenseen (Euroopa Kemikaaliameti CAS number 1126-79-0) ja ~24 % lahustit, milleks on hüdrogeenitud kerge naftadestillaat (Euroopa Kemikaaliameti CAS number 64742-53-6). Labor võib kasutada butoksübenseeni (edaspidi BTB) määramiseks ka teisi sarnaseid analüütilisi meetodeid, mis annavad käesolevas lisas kirjeldatud BTB määramise referentsmeetodiga samaväärseid tulemusi. 2. Meetodi lühikirjeldus BTB referentsainest koostatakse vajalikus lineaarses vahemikus kalibreerimislahused, mis koos uuritava kütusega süstitakse gaasikromatograafi kandegaasi voolu samadel tingimustel. Proov lahutatakse esimeses kolonnis komponentideks ning oodatava BTB lõikeajal suunatakse väike osa esimesest kolonnist teise kolonni, et määrata BTB kvantitatiivne sisaldus massidetektoriga. Lõikeaeg esimese ja teise kolonni vahel määratakse kindlaks BTB 10 mg/L lahusega. 3. Kasutatavad reaktiivid ja tarvikud  BTB puhtusega vähemalt 99%  N-heptaan puhtusega >99,0%, tolueen puhtusega >99,9% ja ksüleeni isomeeride segu või o-ksüleen puhtusega >98%  Diislikütus, mis ei sisalda BTB-d  Analüütilised kaalud  Klaasist mõõtkolvid ja -pipetid  Vesivann BTB referentsainest valmistatakse kalibreerimislahused diislikütusesse, mis katavad mõõtepiirkonna vahemikus 1–125% doseerimise sihttasemest (9,5 mg/L BTB). 4. Kasutatavad seadmed Seade: kahedimensionaalne ümberlülitusega (Deans-switch) gaasikromatograaf koos elektronionisatsioon ioonallikaga ja leekionisatsioon- (esimese kolonni järel) ning massidetektoriga (teise kolonni järel). Esimesena kasutatakse 50% fenüülkolonni (15 m, id:0,25 mm, film: 0,15 µm) ja teisena kõrge polaarsusega (Wax) kolonni (30 m, id:0,25 mm, film: 1,0 µm). BTB lõikeaeg esimesest kolonnist väljumisel on ~4,5 min, mida kontrollitakse 10 mg/L BTB lahusega m-ksüleenis. Massidetektor seadistatakse jälgima SIM režiimis 94 m/z kvantifitseerimiseks ja 150 m/z kontrolliooniks.  EELNÕU 25.10.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 148 „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 4 lõike 2 ja § 5 lõike 3 ning haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 148 „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 2 asendatakse tekstiosa „politseiametnikul, abipolitseinikul ja tolliametnikul“ tekstiosaga „Maksu- ja Tolliameti ametnikul“; 2) paragrahvi 3 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) korgiga pudelid või muud anumad, mis võimaldavad kohapeal plommi või tõkendi paigaldamist ning proovi saatmist laborisse analüüsimiseks; 3) läbipaistvad klaas- või plastkorgiga hermeetiliselt suletavad klaaspudelid või katseklaasid värvaine visuaalseks tuvastamiseks välitingimustes.“; 3) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kütusesüsteemist võetakse selleks ettenähtud pumba abil prooviks kuni 200 grammi kütust kahes anumas.“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmiselt: „(3) Kui pärast proovi võtmist ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid, võib proovi võtnud ametnik kohapeal selle tagastada isikule, kelle kütusest proov võeti.“; 5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Proovi võtja koostab proovi võtmise kohta protokolli. Kui pärast proovi võtmist ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid, võib proovi võtnud ametnik jätta protokolli vormistamata, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik seda nõuab.“; 6) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Markerite tuvastamine välitingimustes Võetud proovis markeri Solvent Yellow 124 tuvastamiseks kütuses kasutab proovi võtja määruse lisas 1 toodud metoodikat ning markeri butoksübenseen tuvastamiseks määruse lisas 2 toodud metoodikat.“;  2 7) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Proovi võtja otsustab proovi analüüsi tegemiseks laborisse saatmise vajaduse lähtuvalt asjaoludest. Proovi laborisse saatmisel jääb teine anum sama prooviga proovi võtjale.“; 8) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Tuvastamismetoodikad Labor kasutab proovi analüüsimisel markeri ja värvaine tuvastamiseks määruse lisades 1–3 toodud metoodikaid.“; 9) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2003. a määrus nr 90 „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord“ tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Mart Võrklaev Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 2 Markeri butoksübenseen määramise lühikokkuvõte