Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 268252 26.10.2023 VAIDLUSTUS Integratsiooni Sihtasutuse riigihankes nr 268252 12.20.2023 tehtud OÜ TripleDev pakkumuse tagasilükkamise otsuse ja DomeStack OÜ ning Krabu Grupp OÜ ühispakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustaja: OÜ TripleDev Registrikood 12055727 Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Hankija: Integratsiooni Sihtasutus Registrikood 90000788 Linda tn 2, 20309 Narva [email protected] Kolmandad isikud: DomeStack OÜ Registrikood 14613568 Krabu Grupp OÜ Regitrikood 12249934 Vaidlustaja taotlused: 1. Rahuldada vaidlustus. 2. Tunnistada kehtetuks Integratsiooni Sihtasutuse 12.10.2023 otsused OÜ TripleDev pakkumuse tagasilükkamise kohta ja DomeStack OÜ ning Krabu Grupp OÜ ühispakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 3. Mõista OÜ TripleDev menetluskulud välja Integratsiooni Sihtasutuselt ja jätta Integratsiooni Sihtasutuse menetluskulud tema enda kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. Integratsiooni sihtasutus (hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihanget nr 268252 „Integratsiooni Sihtasutuse klientide ja teenuste haldamise süsteemi arendamine ja hooldus (oktoober 2023 – oktoober 2025)“ (Riigihange). 1.2. Hankija lükkas 12.10.2023 otsustega (edaspidi otsus) Riigihankel tagasi OÜ Triple Dev (edaspidi vaidlustaja) pakkumuse, kuna sellega koos ei olnud esitatud alltöövõtjate hankepasse, ning sama päeva otsusega tunnistas Riigihankel edukaks ühispakkujate DomestackOÜ ning Krabu Grupp OÜ (kolmandad isikud) pakkumuse. 1.3. Hankija kvalifitseeris vaidlustaja ja tuvastas temal kõrvaldamise aluste puudumise, kuid tunnistas vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks ja lükkas selle tagasi, kuna vaidlustaja ei esitanud hankepasse alltöövõtjate kohta. Vaidlustaja ei ole tuginenud alltöövõtjatele oma kvalifikatsiooni tõendamisel ning vaidlustaja jaoks ei olnud riigihanke alusdokumentidest (RHAD) arusaadav, et hankija kontrollib alltöövõtjaid, kelle näitajatele ei tugineta. Ka RHAD p 6.8. millele hankija tugineb pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel, seob alltöövõtja hankepassi esitamise kohustuse just kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste kontrolliga, mis on tavapärane just alltöövõtjate puhul, kelle näitajatele pakkuja tugineb. Vaidlustaja hinnangul ei olnud hankijal õigust lükata pakkumust tagasi alltöövõtjate hankepasside esitamata jätmise tõttu, seda sõltumata asjaolust, kas vaidlustaja tugines või ei tuginenud alltöövõtjate näitajatele. Kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli on vaidlustaja samal päeval tehtud hankija otsuste kohaselt edukalt läbinud. 1.4. Hankija teavitas otsustest vaidlustajat 16.10.2023 eRHR-i kaudu saadetud teavitusega (Lisa 1). Seega vaidlustaja sai oma õiguste rikkumisest teada 16.10.2023. Otsustest teadasaamisest möödub 10 päeva (vaidlustuse esitamise tähtaeg hankija otsusele avatud hankemenetluses) 26.10.2023; vaidlustus on esitatud tähtaegselt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUED 2.1. Hankija otsus on õigusvastane ja motivatsioon kohatu - Hankija pidas vaidlustaja alltöövõtjaid tuginetavateks alltöövõtjateks – seega oleks hankija pidanud kohaldama RHS § 103 lg-t 5 ja 6, mitte §-i 114 2(7) 2.1.1. RHAD p 6.8. sätestab: „Alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja. Hankija kontrollib alltöövõtja(te) suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tema (nende) kvalifikatsiooni vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimusele hankemenetluse jooksul ning pärast hankelepingu sõlmimist.“ 2.1.2. Arvestades RHAD p-i 6.8. ja registris avaldatud teavet alltöövõtjate kontrollimise kohta, mõistis vaidlustaja, et hankija kontrollib alltöövõtjate hankepasse kvalifitseerimisel. Alltöövõtja kvalifikatsiooni kontroll on asjakohane üksnes siis, kui pakkuja tugineb oma kvalifikatsiooni tõendamisel alltöövõtja näitajatele. RHS § 103 lg 1 kohaselt, kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Sama paragrahvi lg 5 alusel kontrollib hankija sel juhul, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse, esinevad käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud. Seega vaidlustaja mõistis RHS-ile tuginedes, et hankija peab alltöövõtjate all, kelle hankepassi pakkumusega nõutakse, silmas selliseid alltöövõtjaid, kelle näitajatele pakkuja kvalifikatsiooni tõendamisel tugineb. Ainult sellisel juhul on asjakohane kontrollida alltöövõtja kvalifikatsiooni (ja seoses sellega RHS § 103 lg 5 alusel ka kõrvaldamise aluste puudumist) hankemenetluse raames pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste staadiumis. 2.1.3. Sama kinnitab Riigihangete registri kasutusjuhend pakkujale 5.0, milles on selgitatud (vt lk 52): „Registris eristatakse kahte tüüpi alltöövõtjaid: 10. Alltöövõtjaid/isikud, kelle näitajatele tuginetakse (tuleb lisada ka hankepass, kui hankepass on kasutusel/ vastata kõrvaldamise alustele ja kvalifitseerimistingimustele, kui neid on hankes seatud); 11. alltöövõtjaid, kelle näitajatele ei tugineta, kuid planeeritakse kasutada lepingu täitmise käigus (vaid juhul, kui hankija on seda pakkumuse kooseisus nõudnud)“. Ka registri kasutusjuhendist tuleneb, et hankepass tuleb esitada vaid nende alltöövõtjate kohta, kelle näitajatele tuginetakse – sel juhul peavad alltöövõtjad vastama seatud kvalifitseerimise tingimustele ja kõrvaldamise alustele. Registri kasutusjuhendist ei tulene juhist, et „hankepass tuleb lisada“ alltöövõtjate kohta, kelle näitajatele ei tugineta. 2.1.4. Ka eRHR-is hankija avldatud info koos registri asjaomaste selgitustega vaates „Alltöövõtjate kontrollimise tingimused“ (vt Lisa 2 – kuvatõmmis), kinnitas vaidustajale, et hankepass tuleb esitada vaid tuginetavate alltöövõtjate kohta. Vastaval lehel on kohe päises kirjas, et „Tuginetavate isikute andmed ja hankepassid esitatakse koos pakkumusega.“. Sama nähtub registri abiinfost alltöövõtja hankepassi esitamise kohustuse kohta: „Tuginetavate isikute, sh tuginetavate alltöövõtjate, hankepassid esitab pakkuja koos taotluse/pakkumusega [....]“. Vaidlustaja leiab, et kui hankija oleks soovinud saada hankepasse alltöövõtjate kohta, kelle näitajatele pakkuja ei tugine, oleks hankija RHAD selguse ja üheseltmõistavuse huvides pidanud seda sellisena RHAD-s selgelt sätestama. Kuna RHAD p 6.8. seostas alltöövõtjate hankepassid selgelt kvalifikatsiooni kontrolliga (mille raames tuleb kontrollida ka kõrvaldamise aluseid (RHS § 103 lg 5), sai aga vaidlustaja koostoimes RHS sätetega aru, et hankepassi alusel kontrollitakse ikkagi ainult tuginetavaid alltöövõtjaid, nagu see on tavaks olnud ka hankija eelnevatel hangetel. Vaidustaja on hankijale alltöövõtja hankepasside esitamata jätmist põhjendanud teabevahetuses mh sellega, et register ei genereeri hankepasse 3(7)  alltöövõtjatele juhul, kui nende näitajatele ei tugineta. Ebaselgeid hanketingimusi ei saa tõlgendada pakkuja kahjuks. 2.1.5. Nähtuvalt otsuse põhjendustest on siiski ka hankija ise Riigihanke tingimusi mõistnud selliselt, et ta kontrollib vaidlustaja pakkumuses nimetatud alltöövõtjaid kui tuginetavaid alltöövõtjaid pakkuja kvalifikatsiooni kontrolli tähenduses. Sedamööda nähtubki otsust põhjendavast hankija dokumendist „Pakkumuse ID446828 tagasilükkamise põhjendused“ järgmine: „RHS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse alla käivad muuhulgas andmed pakkuja teenuste osutamise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks vajalikud. RHS § 101 lg 1 alusel võib pakkuja teise ettevõtja vahenditele tugineda: „Kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel.“ Sellest järeldab hankija, et käesolevas riigihankes pakkuja meeskonnaliige kuulub pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hulka, kes võib kuuluda teise ettevõtja koosseisu ning vastavalt RHS § 104 lg 4 peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Pakkuja on oma vastuses selgelt öelnud, et ta oma pakkumuses riigihangete registris määratles mõlemad kõnealused allhankijad sellisena, kelle vahenditele ei tugineta, mistõttu allhankijatel ei olnud võimalik hankepasse täita. Samas on pakkuja oma vastuses hankija päringule kinnitanud, et „Jah, oleme esitanud pakkumise osana andmed alltöövõtjate kohta, milleks on OÜ1 (J.B.) ning OÜ2 (J.L.).“ Sellest järeldab hankija, et pakkuja on teadlikult esitanud riigihangete registris valeandmeid oma tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta, kui tegelikult vastab ta riigihankes nõutud tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele ainult teiste ettevõtjate vahendite alusel.“ 2.1.6. Hankija põhjendustest nähtub seega, et: (a) Ka hankija enda arvates nõudis hankija alltöövõtjate hankepasse tuginetavate alltöövõtjate kohta, mittetuginetavaid alltöövõtjaid ei pidanud hankija vajalikuks hankemenetluse staadiumis kontrollida; (b) vaidlustaja tugineb pakkumuses nimetatud alltöövõtjate näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamisel RHS § 101 lg 1 p 6 mõttes; (c) vaidlustaja on riigihankel andnud valekinnituse väites, et ta tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastamisel teise isiku näitajatele ei tugine, kuigi tegelikult tugineb; (d) siinkohal p-des (a)-(c) nimetatud asjaolud tingivad vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise. 2.1.7. Vaidlustaja nõustub siinkohal hankijaga, et alltöövõtjate hankepasside kontroll oli asjakohane ainult tuginetavate alltöövõtjate kohta, nagu hankija ka ise tunnistab. Siiski on hankija eksinud tuginetavate alltöövõtjate määratlemisel ja leidnud, et pakkumuses meekonnaliikmete J.B. ja J.L. esitamine tähendab teise isiku näitajatele tuginemist tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamisel RHS § 101 lg 1 p 6 (ja asjakohaselt ka RHS § 103) mõttes. Hankija on segamini ajanud pakkuja kvalifikatsiooni kontrolli 4(7)  staadiumi ja pakkumuse vastavuse kontrolli staadiumi. Hankija põhjendustes viidatud RHS sätted (101 lg 1 ja selle p 6, 104 lg 4) käsitlevad kõik pakkujate kvalifitseerimist. Hankija on aga pakkuja meeskonnaliikmete (spetsialistid) sätestanud tingimused pakkumuse vastavuse kriteeriumina. Tegemist ei ole pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimusega RHS § 101 lg 1 p 6 tähenduses, nagu hankija on ekslikult mõistnud. RHS § 101 lg 1 6 6 võimaldab sätestada pakkuja kvalitatiivse valiku kriteeriumina nõudeid pakkuja juhtide ja vastutavatele isikute haridusele ja kvalifikatsioonile (mitte spetsialisti kvalifikatsioonile, töökogemusele jne). Spetsialistile/meeskonnale esitatavad nõuded ja vastavate CV-de esitamise kohustuse on hankija kehtestanud RHAD vastavustingimuste alajaotuses 6. Seejuures ei pea pakkuja tõendama, et pakutav meeskonnaliige (spetsialist) on pakkujaga töösuhtes. Pakkuja võib spetsialisti tema nõusolekul pakkuda sõltumata sellest, milline on pakkuja ja spetsialisti omavaheline õigussuhe. Seega hankija on otsuse teinud valel kaalutlusel, et vaidlustaja tugineb oma kvalifikatsiooni tõendamisel alltöövõtja näitajatele hankepassi esitamata. 2.1.8. On ka täiesti põhjendamatu, et hankija on väidetavatele kvalifikatsiooni (tehnilise ja kutsealase suutlikkuse) näitajatele tuginedes teinud pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise otsuse. Et pakkuja vastab kehtestatud kvalifitseerimistingimustele ja kõrvaldamise alused puuduvad, on hankija juba kinnitanud pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste puudumise otsustega, mille hankija on teinud samal päeval. Ka vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise õigusliku alusena kohaldatud RHAD p 6.8. sätestab otsesõnu, milleks hankija alltöövõtjate hankepassi nõuab: see on alltöövõtja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puuudmuse kontroll. Alltöövõtja hankepassi puudumisel ei saanud hankija seega ainuüksi RHAD p-st 6.8. lähtuvalt teha pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsust. Ka RHS § 103 lg 5 sätestab vastavalt, et hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele tuginetakse, esinevad kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud. RHS § 103 lg 6 reguleerib, mis juhtub siis, kui tuginetav alltöövõtja ei vasta kõrvaldamise alustele ja kvalifitseerimistingimustele. Sel juhul nõuab hankija pakkujalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse ja kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise tingimusele, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja jooksul nõuda pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alus. Alles siis, kui pakkuja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata, kui pakkuja või taotleja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt. 2.1.9. Seega tuginetava alltöövõtja kvalifitseerimata jätmine ja/või kõrvaldamise aluste tuvastamine ei tähenda automaatselt pakkuja kõrvaldamist/kvalifitseerimata jätmist, vaid hankijal tuleb anda võimalus tuginetava isiku asendamiseks. Alles asendamata jätmisel saab pakkuja jätta kvalifitseerimata, kuid ainult sel juhul, kui pakkuja ei täida kvalifikatsiooni nõudeid iseseisvalt. Vaidlust ei saa antud juhul olla, et vaidlustaja täidab kvalifikatsiooni tingimused ka iseseisvalt, sest hankija on seda oma kvalifitseerimise otsusega kinnitanud. Seega tuginetava alltöövõtja (hankija kinnitab oma otsuse põhjendustes, et vaidlustaja kasutas tuginetavaid alltöövõtjaid) hankepassi esitamata jätmise tõttu ei saanud hankija pakkuja suhtes negatiivset otsust teha (isegi siis, kui hankija oleks alltöövõtja hankepassi kontrollinud asjakohaselt kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise, mitte pakkumuse vastavuse kontrolli, staadiumis). 5(7) - Ka juhul, kui hankepasse nõuti alltöövõtjate kohta, kelle näitajatele pakkuja ei tugine, kuulus kohaldamisele RHS § 122 lg 4 ja 7, mitte § 114 2.1.10. Vaidlustaja on pakkumuses nimetanud, et kasutab X OÜ-ga ja OÜ-ga Y töösuhetes olevaid RHAD vastavustingimusele (alajaotus 6) vastavaid spetsialiste hankelepingu täitmisel (vt CV J.R. (analüütik) ja CV J. L. (UX/UI disain). Hankija pole RHAD §-s 6.8. kehtestanud, nagu alltöövõtja hankepass oleks asjakohaseks tõendiks pakkumuste vastavuse kontrollis, vaid nimetas, et kontrollib hankepassi alusel alltöövõtja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist. Vaidlustaja on ülal põhjendanud, et see oleks olnud asjakohane vaid tuginetavate alltöövõtjate osas, nagu ka hankija ise otsuse põhjendustes möönab. Kuid isegi kui hankija oleks alltöövõtjate hankepasse nõudnud nende alltöövõtjate suhtes, kelle näitajatele pakkuja ei tugine, ei saanud hankija tunnistada pakkumust mittevastavaks alltöövõtja hankepassi esitamata jätmise tõttu. 2.1.11. Alltöövõtjate kontrollimist reguleerib ka RHS § 122. Riigihanke lehel alltöövõtjate kontrolli tingimuste juures on tehtud viide RHS § 122 lg-le 2 (ehitustöövõtu hanke säte), mille kohaselt tuleb ehitustööde hankel edukaks osutunud pakkujal esitada alltöövõtjate kohta teave hiljemalt hankelepingu täitmise ajaks. Kuigi viide pole Riigihanke suhtes asjakohane (tegemist ei ole rahvusvahelist piirmäära ületava ehitustöövõtu hankega), ei tulene sellest siiski hankepassi esitamise kohusust, vaid eduka pakkuja kohustus teavitada alltöövõtjatest hankelepingu täitmise ajaks (eRHR-i lepingute töölehel). Siiski võib RHS § 122 olla ka antud asjas asjakohane, kuna reguleerib allhankeid. Allhangete kohta võib hankija nõuda teavet RHAD-s (RHS § 122 lg 1); teatud riigihangete puhul on allhankijate andmete nõudmine hankelepingu täitmise faasis kohustuslik (RHS § 122 lg 2); teatud riigihangete puhul on hankijal õigus kohaldada RHS §-i 122 allhangete kohta, sätestades sellise võimaluse ja asjakohased tingimused RHAD-s (RHS § 122 lg 11). RHS § 122 lg 4 aga sätestab, et RHS § 122 lg-te 1, 2 ja 11 (ehk kõik ülalnimetatud juhud) kohaldamisel võib hankija kontrollida alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses sätestatule hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist, kui ta on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud. Kuid hankija ei saa alltöövõtja kontrolli tulemusena teha automaatset pakkuja kvalifitseerimata jätmise või kõrvaldamise otsust vaidlustaja suhtes (liiatigi veel pakkumuse mittevastavuse otsust), vaid ta peab ka RHS § 122 lg 7 kohaselt andma pakkujale võimaluse alltöövõtja asendada. Alles siis, kui pakkuja riigihanke menetluses hankija nõudel alltöövõtjat ei asenda, lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei kinnita, et täidab vastava osa hankelepingust ise. 2.1.12. Vaidlustaja seisukohta kinnitab vako 07.07.2023 otsus nr 85-23/263253, milles vako on leidnud, et (p 8, viimane lause), et kui alltöövõtja hankepassis on esitatud valeandmeid ja esineb alus alltöövõtja kõrvaldamiseks, siis seepärast ei saanud hankija vaidlustaja pakkumust veel tagasi lükata ega ka vaidlustajat hankemenetlusest kõrvaldada. Kuna hankepassi esitamata jätmine on vako- ja kohtupraktikas võrdsustatud ettevõtja kõrvaldamise alusega, siis alltöövõtja puhul tuleb hankepassi esitamata jätmist kohelda nagu alltöövõtja kõrvaldamise aluse olemasolu. Alltöövõtja kõrvaldamise alus ei anna hankijale veel põhjust pakkuja kõrvaldada (ega, nagu vako viidatud otsusest tuleneb, ka pakkumust tagasi lükata), vaid hankijal tuleb anda võimalus pakkujal alltöövõtja asendada, või kinnitada, et ta täidab vastavas osas hankelepingu ise. 2.1.13. Ka vako 20.10.2023 otsusest nr 145-23/258071 (p 14, alajaotus 5) nähtub, et alltöövõtja hankepassi esitamata jätmine ei ole veel pakkuja kõrvaldamise alus, vaid hankija 6(7)  peab andma võimaluse RHS § 122 lg 7 alusel allhankija asendamiseks. Vako seda antud otsuses küll otse ei käsitle, sest see polnud asjakohane, kuid pakkujal on RHS § 122 lg 7 alusel võimalik ka kinnitada, et ta täidab allhanke osa ise. 2.1.14. Vaidlustaja avaldab etteruttavalt, et juhul, kui hankija peaks pärast vaidlustusmenetlust pidama vajalikuks vaidlustaja alltöövõtjaid uuesti kontrollida, siis vaidlustaja on valmis kas allhankija asendama või kinnitama, et täidab hankelepingu pakkumuses viidatud spetsialistidega ise, st sõlmib antud spetsialistidega lepingud otse. - Edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise põhjendused 2.1.15. Arvestades eeltoodut tuleb hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta kehtetuks tunnistada. Sel põhjusel tuleb hankija otsuste ajalise ja loogilise järgnevuse põhimõttest lähtuvalt kehtetuks tunnistada ka ühispakkujate DomeStack OÜ ning Krabu Grupp OÜ ühispakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Vaidlusaluses Riigihankes hinnatakse pakkumusi ainsa kriteeriumi - madalaima hinna - alusel. Vaidlustaja on esitanud Riigihankele madalaima hinnaga pakkumuse, mistõttu hankijal tuleb edukaks tunnistada vaidlustaja ja sõlmida vaidlustajaga hankeleping. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas asjas OÜ Triple Dev lepinguline esindaja. 3.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.3. Menetlusdokumendis tehtud dokumendiviited. Vaidlustaja on menetlusdokumendis teinud viited tema poolt Riigihankel esitatud pakkumusele ja hankija otsuse põhjendustele. Kolmas isik eeldab, et vakole on need dokumendid registri kaudu kättesaadavad. Juhul, kui vakole ei ole need dokumendid kättesaadavad, palub kolmas isik sellest teavitada. Sellisel juhul esitab kolmas isik nimetatud dokumendid oma seisukohale lisaks. 3.4. Riigilõiv. Vaidlustuselt on tasutud riigilõiv summas 680 eurot (Riigihanke maksumus ei ületa rahvusvahelist piirmäära) (Lisa 3). /digitaalallkiri/ Jaana Nõgisto vandeadvokaat OÜ TripleDev lepinguline esindaja Lisa 1 – hankija 16.10.2023 e-kiri; Lisa 2 – kuvatõmmis riigihangete registris avaldatud alltöövõtjate kontrolli tingimustest; Lisa 3 – Riigilõivu maksekorraldus. 7(7)