Hankija täiendav seisukoht

Protokoll KORRASHOIU ÜMARLAUD Asukoht: Ruum 251 Graniidi, Teelise 4, Tallinn, Transpordiamet Kuupäev: 18.05.2023 Algus kell 13:00, lõpp kell 15:00 Osalejad: Eesti Taristuehituse Liit (ESTEL): Tarmo Trei, Marek Koit, Meelis Seppam, Tarmo Lood Transpordiamet (TRAM): Andres Piibeleht, Hannes Vaidla, Erik Vahemäe, Meeri Vaiksaar, Ivan Nikitin (Teams), Meelis Saat (Teams), Margus Magus (Teams), Romet Raun (Teams) Päevakord: 1. Eelmise korra protokolli läbivaatamine 2. Teehoiuindeksi väljatöötamise hetkeseis 3. Juhis tegevuse kohta riigimaanteel juhtunud liiklusõnnetuse korral 4. Higistavad teelõigud ARUTATI JA OTSUSTATI: 1. Eelmise koosoleku protokolli läbivaatamine • Metsamaterjali riigiteede äärde ladustamise protsess. Hannes: eelmisel koosolekul andsime küsimustele ammendavad vastused. RMK-lt tagatise võtmise tõlgendus meie vaates – tagatise osas erisust ei tehta, kui just ministeerium ei sekku. Kõik on meie jaoks võrdsed partnerid. Käime kogu protsessi veel kord üle, parandame kirjavead, saadame ülevaatamiseks. Lisame uue ladustamise protsessi Jõgeva hankesse. Sealt edasi muudatustega kõikidesse lepingutesse. Meelis Se: väga mõistlik. Ühes hankes saab proovida. Tagasiulatuvat kompenseerimist võiks ka proovida. Hannes: finantssüsteemid peavad sellega päri olema, see on keerulisem protsess. Põhimõte õige, oleks hea ühes lepingus katsetada. Tarmo T: nt Pärnu silla ja keskkonna maja ehituse hangetes on indekseerimine sellisel kujul tehtud. Kvartaalne tagasiulatuvalt. Miinus indeksit ei arvestata. Tarmo L: kui selle uue ladustamise korra panete Jõgeva hankesse, hakkab see kehtima 1.10.2024. Kuidas siis teiste lepingutega jääb? Aasta aega vaatame ja siis lisanduvad ülejäänud lepingud? Hannes: see oleks õige põhimõte. Aasta katsetame ja seejärel kõik lepingud korraga. Teeme uude korda vajalikud parandustäiendused. Õigusosakond vaatab veel üle ja jõustaks dokumendi ning oleks hankedokumentide üks osa. Tarmo T: viimase versiooni võiks uuesti saata, edastame omas ringis üle vaatamiseks. Hannes: peale jaanipäeva tahaks tagasiside saada, näiteks 1.07. Kui selleks ajaks pole, läheme hankesse. Andres: indekseerimise teema võtame kaasa ja mõtiskleme. OTSUS: viimane versioon edastatakse ESTELi, tagasiside 1.07. Uus Metsamaterjali riigiteede äärde ladustamise protsess lisatakse Jõgeva hankesse. • Tolmutõrje Tarmo T: hüvitise maksmine on viibinud. Meelis Se: aasta alguses rääkisime, et on kiire, maikuus tegime tolmutõrje, aga heal juhul juuli lõpuks saame hüvitise. Tarmo L: olen saanud tagasiside kuu alguses põhja regioonist, läänest ja lõunast infot ei ole. Taalilt info, et akteerima peab eraldi aktiga. Kas see on kindel reegel? Andres: kompenseerimine võib olla samal arvel tava- ja perioodilise hooldega, ent kompenseerimine tuua välja eraldi reana. Aktis näidatakse kompenseerimise rida perioodilise hooldesse („Sõidutee“ alamkategooria alla). Tarmo L: üks akt ja kaks arvet? Andres: teeme ühel arvel, ent palun tuua kompenseerimine välja eraldi reana. Marek: tegelikult meie töövõtjatena pingutame, et tolmutõrje kiiresti tehtud saaks. Regioonid teevad asju erinevalt. Palve on, et tegevus saaks kiiremaks. Tolmutõrje tehtud märts-aprill, raha saab alles juulis. See on ümarlaual nõrk koht. Mida saame teha, et protsess toimiks kiiremini. Meelis Sa: olen kriitikaga nõus. See on pigem majasisene jutt. Meie oma majasisene ettevalmistus oli kehv. Lääne regiooni muudatused on kõik allkirjastatud, pole kindel, kas on ka majast välja jõudnud. Andres: lõuna regioonist pole täna esindajat ümarlaual. Info on vaakumis. Meelis Sa: sama teema indekseerimistega. Me teeme otsuseid ja ei mängi neid läbi, ei näe nüansse ette. Majasisene asi, kehv ettevalmistus. Tarmo L: kas kõik ettevõtjad teavad, et tuleb esitada kaks arvet? Marek: väga hea, et ausalt räägite teemast. Teie majast peab tulema üks konkreetne info. Tarmo T: mis saab sooladega edasi? Tolmutõrje soolade hind on kõrge, millega pakkujad arvestada ei saanud. Kas järgmisel aastal on printsiip sama? Andres: ei, see on ühekordne kompenseerimine. Teil tuleb otsida alternatiive. Tarmo T: aga kui neid alternatiive ei ole? Kui hind tõuseb märgatavalt veelgi? THI-ga kompenseerimisest ainuüksi ei piisa. Hannes: võtame info kaasa. Kui toimuvad tohutud hüpped, siis arutame uuesti. Praegu ei saa lubadusi anda. Tarmo L: jätame teemana üles. OTSUS: Tolmutõrje kompenseerimine kajastatakse samal arvel tava- ja perioodilise hooldega, akteerimisel näidatakse vastavasisuline rida perioodilisse hooldesse, kategooria „Sõidutee“ alla eraldi reana. Tuleviku kompenseerimise teema jääb edaspidiseks aruteluks. • Aruandluse vormid Tarmo L: kui peame deklareerima nõuetekohasust, siis võiks eraldi veerg olla reg. aasta ja tonnaaži osas. Meeri: muudame pisut tabelit, lisame vajalikud täiendavad tulbad. OTSUS: Info võeti teadmiseks. • Niitmise pilootprojekt Tarmo T: sel aastal on kuiv periood, võiks mingit katselõiku ajaliselt pikendada. Marek: kui me täna ära harjume lõikude mõõtmisega, siis seda protsessi võiks jätkata aasta või paar. Andres: juhin tähelepanu aruandluse poolele – kui mõõdate, siis võiks ikka kirja ka panna. Saare ja Pärnu piirkondade kohta on tabel täidetud, teistel paraku mitte. Tarmo L: annan info edasi. OTSUS: Info võeti teadmiseks. • Kahjunõuete menetlemine Andres: Janar Taal tegeleb sellega, aga veel midagi konkreetset edasi anda ei ole. OTSUS: Info võeti teadmiseks. • Tähispostid Andres: sel aastal pole kusagil piloteerida kraesid. Hannes: selleks aastaks on hanked läbi ja piloteerida ei jõua. Kes tooks näidise ja kus seda on kasutatud laialdasemalt? Erik: oleks vaja kraede pilti või näidist ja toote spetsifikatsiooni. Mida ja kuidas piloteerime ning milline lahendus eesmärki täidaks. Tarmo L: mul on pilt Saksamaa kolmnurksest tähispostist ja kraest. Peaks olema veel krae mööda posti üles. Piloot teha uute postide ja kraedega. Erik: alati jääb ka võimalus, kui töövõtjatel on huvi, saaksite tulla ettepanekuga võimaldada asukoht toodete piloteerimiseks. Marek: õhema seinaga postid on rabedad ja niiduki andurid lükkavad postid katki. Tarmo L: paksema seintega tähispostide korral oleksid niitmise seadmed odavamad ja töökiirus suurem. Erik: paberil on kõik nõuded olemas. Aga tegelik elu on midagi muud. OTSUS: Jätame tähispostide piloteerimise teema lauale. Piloteerime järgmise aasta objektidel. • Teehoiuinvesteeringute vähenemise mõju teehooldelepingutele. Tarmo L: uutes lepingutes saame sisse arvestada patcheri mahtude suurenemisega, aga mida tehakse kehtivate lepingutega? Andres: täidame lepinguid. Tarmo L: kas arvestatakse ka pindamise mahtude suurenemisega? Andres: midagi pole parata, tuleb opereerida nende finantsvahendite raames, mis TRAM-il kasutada on. Kui on keerulised ajad, suurendame pigem säilitusremondi meedet (pindamine) teiste meetmete (taastusremont, rekonstrueerimine) arvelt, et teed täiesti ära ei laguneks. Marek: pindamine annab päris soliidse välimuse ja sõidetavuse. Tarmo T: riik on ühelt poolt andnud valdkonnas tegutsevatele sõnumi, millised on valikud tehnoloogiate osas. Täna kui mahud kukuvad, tekib küsimus, mida teha selleks hangitud tehnikaga? Kui vaja on järgmise aasta mahte planeerida võiks ettevõtjaid kaasata, tekitada pikem vaade, rohevaade. Andres: vaade on täpselt selline, nagu ta viimases Teehoiukavas kirjas on. Nii TRAM-i kui ESTEL-i poolt on tehtud Vabariigi Valitsuse suunas lobitööd rahastuse suurendamiseks, loodetavasti kannab ka vilja. OTSUS: Võtame info teadmiseks. TRAM uurib, kas saaks pindamise mahtusid suurendada. • Okste ja võsa kärpimine Andres: kui muidu ei saa, siis peame tehnilisse kirjeldusse panema. Marek: igal juhul on vaatepilt nõme ja kole. Tarmo L: tulevatesse hangetesse võiks kirjutada korrashoiutööde tehnilisse kirjeldusse täpsustuse, milliste lisaseadmetega on lubatud liiklusruumi avardada. Visuaalne pilt on kole lühiaegselt. Töid tehakse varakevadel ja pärast puude lehte minemist ei ole lõiked enam märgatavad. Andres: probleem tõstatati keskkonnaministeeriumist. Edaspidi lisame hangetesse kitsendava tingimuse. Ehk jõuame Jõgevale sisse kirjutada ka tagasiulatuva indekseerimise. OTSUS: Tulevastesse hangetesse kirjutame sisse kitsenduse okste ja võsa kärpimise tehnika kasutamise kohta. • Glüfosaatide kasutamine  Erik: tegelen teemaga. Üks hooldepiirkond teatud juhtudel veel kasutab. On ka piirkond, kelle leping lubab, kuid ei kasutata. Ootan veel tagasisidet ühest regioonist, siis saan vastuskirja teha. OTSUS: Info võeti teadmiseks • Korrashoiulepingute edasisest indekseerimisest Tarmo L: kas võiksime täpsustada, et kuidas käitutakse 01.10.2023 algavate lepingute indekseerimisega (kokku 4 tk)? Andres: Jah. Need lähevad lepingupõhiselt. OTSUS: Täpsustati, et hooldelepingutes, mille täitmine algab 1.10.2023 (Rapla, Lääne-Viru, Pärnu, Tartu), kasutatakse lepingujärgset indekseerimist. Info võeti teadmiseks. 2. Teehoiutööde indeksi väljatöötamise hetkeseis Andres ja Erik käisid kohtumas Statistikaametiga, edasi võiks minna Soome kasutatavate põhimõtetega. Andres tutvustas põgusalt tabelit. Tarmo T: põhjamaade erialaliitudega kokkusaamiselt info – toimivad valdkondlikud indekseerimised, mida valdavalt kasutatakse. Kõikide riikide puhul on statistikaamet see, kes andmeid kogub ja arvestust peab. Andres: kas jaotus on piisav? Marek: peaks proovima hooldeindeksit ka. Talve indeksi puhul on määravad sool ja küte. See on Statistikaametis kõik teada. Romet: Tarmo Treiga bituumenihinnaindeksit oleme arutanud. Andres: kuna teehoiutööde indekis väljatöötamine võtab aega ja juhul, kui bituumeni indeksi arvutuskäigus tundub olema anomaaliaid, oleks kiire lahendus bituumeni hinnaindeksi korrastamine. Romet: kuidas on planeeritud ajaraamistik. Tarmo T: Soomes hoolimata valdkondlikust indeksist on olemas ka bituumeni hinnaindeks. Korrastada täna kehtiv bituumeni hinnaindeks ja minna edasi valdkondliku indeksi tegemisega. Marek: kas Soome bituumeni indeks töötab? Tarmo T: Soome indeks töötab, koosneb turul tarbijatelt saadud infost. OTSUS: Andres saadab tabeli ESTELi kommenteerimiseks. Vaja paika panna komponentide osakaalud ja ka alamindeksite osakaalud koondindeksist. 3. Juhis tegevuse kohta riigimaanteel juhtunud liiklusõnnetuse korral Andres: Sisu ei muuda, tegime redaktsioonilisi muudatusi.  Tarmo L: politsei kuritarvitab juhendi p 2.1.1., enda võimekust hindamata nõuavad teehooldajat reguleerima. Konkreetsed juhtumid lõuna regioonis. Nad peaks lisaks veel hindama ära ka sündmuse kestvuse ja reguleerimise vajaduse. Ivan: Ida-Virumaal samuti selliseid juhtumeid. OTSUS: Info võeti teadmiseks. 4. Higistavad teelõigud Andres: Kuna kuumad ilmad on juba mõnda aega esinenud ning lähitulevik tundub samuti olema soojapoolne ja päikesepaisteline, siis on palve, et teehooldajatel oleks valmisolek tegelda „higistavate“ teelõikudega – nii pindamislõikudel kui teistel teelõikudel. OTSUS: Info võeti teadmiseks. Järgmine korraline koosolek 25.07 kell 13:00, asukoht täpsustatakse. OTSUSED JA TEGEVUSED Jrk. Sisu Vastutajad Tähtaeg nr 1. Eelmise koosoleku protokolli läbivaatamine Metsamaterjali riigiteede äärde ladustamise • protsess OTSUS: viimane versioon edastatakse ESTELi, TRAM (Hannes tagasiside 1.07. Uus Metsamaterjali riigiteede Vaidla) 01.07.23 äärde ladustamise protsess lisatakse Jõgeva hankesse. ESTEL Tolmutõrje kaltsiumkloriidide • kompenseerimine OTSUS: Tolmutõrje kompenseerimine kajastatakse samal arvel tava- ja perioodilise hooldega, akteerimisel näidatakse vastavasisuline rida perioodilisse hooldesse, kategooria „Sõidutee“ alla eraldi reana. Tuleviku kompenseerimise teema jääb edaspidiseks aruteluks. • Aruandluse vormid OTSUS: Info võeti teadmiseks. • Niitmise pilootprojekt  OTSUS: Info võeti teadmiseks. • Kahjunõuete menetlemine OTSUS: Info võeti teadmiseks. • Tähispostid OTSUS: Jätame tähispostide piloteerimise teema lauale. Piloteerime järgmise aasta TRAM objektidel Teehoiu investeeringute vähenemise mõju • teehooldelepingutele. OTSUS: Võtame info teadmiseks. TRAM uurib, TRAM kas saaks pindamise mahtusid suurendada. • Okste ja võsa kärpimine OTSUS: Tulevastesse hangetesse kirjutame sisse kitsenduse okste ja võsa kärpimise tehnika TRAM kasutamise kohta • Glüfosaatide kasutamisest OTSUS: Info võeti teadmiseks. • Korrashoiulepingute edasisest indekseerimisest OTSUS: Täpsustati, et hooldelepingutes, mille täitmine algab 1.10.2023 (Rapla, Lääne-Viru, Pärnu, Tartu), kasutatakse lepingujärgset indekseerimist. Info võeti teadmiseks. 2. Teehoiutööde indeksi väljatöötamise hetkeseis Andres saadab tabeli ESTELi kommenteerimiseks. Vaja paika panna TRAM komponentide osakaalud ja ka alamindeksite ESTEL osakaalud koondindeksist. Juhis tegevuse kohta riigimaanteel juhtunud 3. liiklusõnnetuse korral. OTSUS: Info võeti teadmiseks. 4. Higistavad teelõigud OTSUS: Info võeti teadmiseks. Tarmo Trei Andres Piibeleht Protokollis Meeri Vaiksaar  Protokoll KORRASHOIU ÜMARLAUD Asukoht: ESTEL, Pärnu mnt 141 Kuupäev: 25.07.2023 Algus kl 13:00, lõpp kl 16:20 Osalejad: Erik Vahemäe, Meeri Vaiksaar, Janar Taal, Taavi Tõnts, Andres Piibeleht, Hannes Vaidla, Tarmo Trei, Meelis Seppam, Tarmo Lood, Marek Koit, Rao Jürison (Teams), Ivan Nikitin (Teams), Märt Puust (Teams), Margus Magus (Teams) Päevakord: 1. E-veoseleht korrashoiutöödel. 2. TIK / Teeilmakeskuse teenuse tellimisest TRAMi poolt. 3. Niitmise pilootprojekti vahekokkuvõte. Edaspidisest teemaa-alade niitmisest. 4. Eelmise protokolli punktidest üles jäänud teemad. 5. Teemaa-ala niitmise laiuse nõuded. 6. Tähispostide vertikaalsuse nõuded. 7. Teemeistrite tööstaaži tõendamine. ARUTATI JA OTSUSTATI: 1. E-veoseleht korrashoiutöödel Taavi Tõnts tegi ülevaate siseriiklike e-veoselehtede teemal. Ettekanne lisatud protokollile. Alates 2024. a on e-veoseleht versioon 1 kohustuslik Transpordiameti puistematerjali vedudega hangetes (taastus, REK, ehituslepingud). E-veoselehe versioon 2 (keerukama, automaatse massinäidu liidestusega) on esialgu piloteerimisel mõningates ehitushangetes. Küsimus on selles, kas e-veoseleht versioon 1 tuua ka korrashoiu lepingutesse. Kas kahaneva koormaga saab erisust taotleda (peenratööd, sool). Kas kuidagi reguleerida eraldi spetsiaalseid tööseadmeid ja seda, kuhu tööorgan on auto külge kinnitatud? Toimus arutelu: Tarmo T: Erisustest lähtuvalt peaks saama muuta seadust. Janar: kuidas deklareerime karjäärist peale võetud koorma? Tarmo L: karjäärist välja sõidul. Milline on lubatud koorma kaal? Kui auto küljes on lisaseade, auto oma kaal ja veel koorma kaal, siis lähtume täismassist ja teljekoormusest või ainult täismassist? Politsei mõõdab vaid teljekoormust. Janar: meid huvitab täismass. Tarmo L: ehituslepingutes kasutame korrashoiutehnikat (peenrad), ka nendes lepingutes on täismass lõhki. Marek: kui spetsiaalsed seadmed on auto küljes ja tööd tehakse objektil, siis peaks sisse jääma veoselehe erisus. Tarmo L: see tuleb ka PPA-ga kokku leppida. Alles hiljuti saime trahvi. Tegime hooldetööd, peenramasin oli küljes ja mass läks lõhki. Tõlgendatakse kui massvedu. Marek: peaks panema kirja erinevaid näiteid, kus näeme error’eid. Taavi: saame tellijana kinnitada, et see on kaduvväike osa (hooldemasinate erisus). Tarmo T: kui käsitleda seaduse kontekstis, ei ole oluline näited, vaid sisu. Tarmo L: hooldel me ei pea sõidumeerikut kasutama, aga kui kasutame haakena „vanni“, muutub sihtotstarve ja automaatselt peab kohe sõidumeerikut kasutama. Politsei ütles, et ainult talihoolde puhul teeme erisuse. Tarmo T: Teise poole jaoks (autojuhid) ei ole veel piisavat motivatsiooni tekkinud, et terve tarneahel toimiks. Kas on piisavalt teenusepakkujaid? Kuidas jõuab info kesksesse infosüsteemi? Taavi: huvilisi (teenusepakkujaid) on kolm. Soovitaks uutes korrashoiu lepingute hangetes e- veoselehtedega 2024 algust teha. Tarmo T: Ettevõtja, kellel on olemas oma süsteem, mis infot haldab, kuhu ta liidestub? Peaks olema andmete liidestuse süsteem. Taavi: lähimad kolm-neli aastat ei saa midagi keskset (üleriigilist eFTIGate’i) lubada. Meie TEET (tee elukaare infosüsteem) jaoks peab nt vaheladudest edasiveol e-veoselehe uuesti alustama – et materjali info jõuaks lõpuks kesksesse tee varahalduse süsteemi (seega erandit ei saa vaheladudest edasiveo jaoks teha meie objektidel). Marek: mis peaksime tegema omalt poolt, et erisust märgataks? Peaksime kirjeldama ebaloogilisi asju, erisuse sõnastust? Hannes: hakkaks välistama, mida korrashoiulepingus rakendada ei saa. Nt lisaseadmed, tehnilised näitajad. Jõgeva hanke rong on juba läinud, aga 2024 kolmes korrashoiu hankes võiks rakendada. OTSUS: ESTEL pakub välja seadusandluse erisuse sõnastuse järgmiseks ümarlauaks. TRAM täiendab ESTELi pakutud sõnastust omalt poolt. 2. TIK / Teeilmakeskuse teenuse tellimisest TRAMi poolt. Andres: Seni oleme teeilmateenust sisse ostnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hinnapäringuga Teede Tehnokeskuselt. Järgmine aasta hangime teenuse avatud hankena. On teisigi sarnase teenuse pakkujaid. Mõttekoht, kas Transpordiamet peaks võimaldama teehooldajatele tasuta ligipääsu infosüsteemile. Hannes: hange tuleb päris põhjalikult kokku kirjutada, et ei lõikaks näppu. Tarmo L: teeilmajaamad, mille osas suuresti prognoosid tehakse on TRAM-i omand. Kas andmete väljastamise eest küsib TRAM mingit tasu? Kuidas see tulevikus hakkab olema? Janar: oma hanke raames tasuta. Andres: raha küsimist ei ole toimunud ega hakka toimuma. Märt: teeilmajaamade, mille on rajanud riik, andmed on kõigile tasuta kasutamiseks ja võrdselt kättesaadavad. OTSUS: info võeti teadmiseks. 3. Niitmise pilootprojekti vahekokkuvõte. Andres: Tegime piloteeritavate lõikude ülevaatuse teemaa-alade niitmise põhimõtete kirja panemiseks. Olenevalt piirkonnast olid piloteeritavatel lõikudel erinevate niitmise põhimõtetega lõikude vaheldumise tähistused erinevad. Olenevalt piirkonnast teemaa-aladel niitmine kas üldse ära jätta, niita osaliselt või niita malekorras. Ettepanek pikendada niitmise piloteerimist ka 2024. a. Ülevaatuse memo lisatud protokollile. Hannes: sel aastal jäime piloteerimisega pisut hiljaks. Kommunikatsioon puudulik, põuaperiood ja osaliselt on teemaad juba niidetud. Niitmisprojektist sel aastal enam tulemust ei ole. Katselõigud tuleks paremini tähistada, täiendavalt erinevad lõigud piloteeritaval lõigul. Andres: vaheotsusena kirja, et pikendada järgmise aasta lõpuni? Marek: võiks pikendada, oleks mõistlik. Tarmo L: mis saab märkidega (talvel), kui otsustame projekti pikendada? Andres: märgid jäävad üles. OTSUS: projekti pikendatakse 2024. a lõpuni, märgid jäävad talveks üles. 4. Eelmise protokolli punktidest üles jäänud teemad. • Tolmutõrje kompenseerimise teema Janar: päevakorral on veel Ida-Viru hooldepiirkond, kus olid arvutusvead. Tarmo T: peab teemana üleval hoidma, kuni pole selge järgmise aasta kompenseerimine. Marek: katseprojekt, kus üks teehooldaja tegi NaCl. Mis sellest sai? Hannes: tulemus selline, et kolm korda on üle tehtud, üks kord maksti välja. Juurde ei ole makstud lisaraha. Andres: see oli isetekkeline piloot. Hannes: võtame hooaja lõpus teema kokku, kui palju tehti, mida kasutati, et siis analüüsida. Meelis: NaCl ja CaCl materjali hinnavahe on ca 6 kordne. OTSUS: info võeti teadmiseks ja jäetakse teemana üles. • Metsamaterjalide ladustamise kord Hannes: kas uus kord jõudis kommenteerimiseks kõikide hooldajateni? Tarmo T: jah. Hannes: tagasiside tuli kosmeetiline, arutasime teemad läbi. Hetkel õigusosakonnas jõustamisel ja sealt edasi Jõgeva hankesse. Tarmo T: ollakse teisel seisukohal, et muutuv kord toob kaasa täiendavat halduskoormust. Hannes: kes praegu täidab kehtivat korda, sellel väga suurt koormust ei lisandu. Meelis: teelõikudel, kus üle 500 a/ööp tuleb juurde. Hannes: on kohti, kuhu me ei annagi luba ladustada (nt põhimaanteed ja suurema AKÖL-iga tugimaanteed), sinna tuleb ehitada mahasõit. Kui ettevõte ei taha tagatisraha ja hiljem jääb teemaa korrastamata, siis hooldaja teeb oma kuludega teemaa korda. Meelis: Teemaa korrastatakse perioodilisest hooldest? Hannes: See ei ole õige lähenemine, perioodilisest hooldest korrastatakse teemaa, kus ladustajat (risustajat) ei ole suudetud tuvastada. OTSUS: info võeti teadmiseks. • Kahjunõuete menetlemine Janar: Uurisime teemat majasiseselt. See menetlemise kohustus jääb töövõtjale. Me ei suuda eristada, kust tõmmata piir ja motiveerituse teema. OTSUS: info võeti teadmiseks. • Tähispostide piloteerimine Järgmise aasta taastusremondi objektidel piloteerida. OTSUS: info võeti teadmiseks. TRAM ootab jätkuvalt ESTELi sisendit ja näidiseid tähispostide osas. • Teehoiu investeeringute vähenemise mõju Andres: THK kava juhilt (Tarmo Mõttus) uuritud, et põhimõtteliselt on võimalik pindamise mahtu suurendada. Kutsume ümarlauale teemat selgitama? Janar: saame arutada siis, kui RES on teada. Tarmo T: kui riigiteede rahastamise maht suureneb, pole probleemi, juhul kui ei, siis hooldelepingute tööde indikatiivsed mahud muutuvad. Marek: RB ja teehoiu tööd ei tohiks kattuda, et sektoris jätkuks kõigile tööd. Andres: kas ESTEL suudab tulla välja konkreetse ettepanekuga, kus teha teehoiukuludes kärbe? Janar: peame vaatama, kuidas katame korrashoiulepingute investeeringud. Tarmo T: kommunikeerimise teema, teede arendamisega järgnevad kaks aastat me ei tegele. Marek: isegi kui näeme tänast ja homset päeva, siis kas 2026 on kindel number, on sellel kate olemas? OTSUS: järgmisele korrashoiu ümarlauale kutsutakse THK kava juht teemat selgitama. Samuti on oodatud ESTELi ettepanekud THK meetmetevaheliste finantside ümbertõstmise osas 2024-2025. • Okste ja võsa kärpimine Jõgeva korrashoiu hankesse kirjutasime okste ja võsa kärpimise tehnika nõude sisse. OTSUS: info võeti teadmiseks. • Glüfosaatide kasutamine Tarmo T: kas 2+2 eraldusribal glüfosaate võib kasutada? Niiduk ei mahu vahele. Puhas käsitöö. Hannes: kividest eraldusribad, sõelmetest eraldusribad, selle teema pidime lahendama niitmise piloodi raames. Tarmo L: eraldusribasid on väga erineva laiusega – 11,5 m vs trosspiire vs piire ja valgustuspostid. Räägiks nendest lõikudest, kuhu tavaniidukiga ligi ei pääse. Andres: kui teeks nii, et niidaks korra aastas? Hannes: siis tuleks see ära koristada, muidu lendab teele. Erik: Põllumajandusameti glüfosaatide kasutamise kirjale on vastatud. Tuli vastuskiri, milles küsiti, kui palju on m2, kus kasutame ja mida kasutame. Hannes: kui ei niida, tuleb võsa, teeks põllumajandusametile ettepaneku kasutada kitsatel eraldussaartel glüfosaate. Erik: eraldussaartele, kus on projekteeritud killustik või sõelmed, siis pole probleemi. Kas tolmama ei hakka? Tarmo L: tekivad samblikud, lendavaid osakesi ei ole. Peate määratlema, mis kuulub ohutussaarte hulka. Pole vaja põllumajandusametit teavitada. Erik: kas meil on keskkonnaalased määrused, mis seda piiravad? Janar: mis piirangud meil täna on? Meeri: Hetkel korrashoiu lepingutes - Glüfosaadipõhiste taimekaitsevahendite ja muude kemikaalide (kloriidide vesilahused jm) kasutamine umbrohutõrjel ei ole lubatud, v.a liiklussaared seni kuni õigusaktidega ei kehtestata teisiti. OTSUS: TRAM kaardistab, kui palju meil on sellist kitsast ala, kuhu tehnikaga peale ei mahu ja uurib põllumajandusametist tänaste piirangute osa. • Edasine korrashoiulepingute indekseerimine Meelis: kas Jõgeva hankesse olete sisse pannud tagasiulatuva indekseerimise? Janar: ei, see põhimõte tuleb korralikult lahti kirjutada, ei jõua Jõgeva hankesse. Jätame uuele ringile ja töötame korralikult teema läbi analüüsides põhjalikult. Tarmo T: erilist mõjuhinnangut ei ole vaja, kuna küsimus on indekseerimise perioodi õigsuses. Janar: selline tagasiulatuv indekseerime lööb eelarvestamise filosoofia segamini. Meelis: tavahoolde 500 m2 freesimine on sellest ajast kui olid teed viletsas seisukorras, sama tavahoolde kruus 30 t/km kogu kruusateede kohta. Võiks välja võtta. See 500 m2 sõnastus (Katte ebatasasuste kõrvaldamine täitmise või mahafreesimisega kuni 500 m² ulatuses hoolde piirkonna kohta aastas) on segane. Janar: kruusateede osa (30 t/km) ei saa välja võtta tavahooldest, tõrge riigikontrolliga – investeeringute iseloomuga töö. Hannes: kas te ei tee freesimist siis? Janar: ei oska öelda. Andres: kululoendis on remonttööde real nii freesimine kui asfalteerimine. Tarmo L: kruusateede tolmutõrje on jätkuvalt tavahooldes? On see hea idee? Kui mahtusid muudate, on see siis ka hea idee? Hannes: perioodilise hoolde mahud tulevad tegevuskulust. Korrashoiulepingu tava on, et perioodiline hoole on ca 20 % tavahooldest, millised need kuluread siis peaksid olema? Kui toome tolmutõrje ka tagasi, läheb maht lõhki. Tarmo T: tagasi indekseerimine jääb teemana üles. Muud riigiasutused seda kasutavad ja vastavat kogemust on TRAM’ga jagatud. Praktika on olemas, metoodika on olemas. OTSUS: indekseerimine tagasiulatuvalt jääb teemana üles, TRAM kaalub 500 m2 freesimise ja asfalteerimise nõude eemaldamist. • Teehoiutööde indeks Teehoiutööde indeksi (näitena Soome süsteem) väljatöötamisega hakkab tegelema THNK lepingute komisjon, mida juhib Priit Kuldsaar. TRAM-i poolt on seal Romet Raun ja Aivo Salum. Räägime TRAM- is veel läbi, keda lisaks kaasata. OTSUS: info võeti teadmiseks. 5. Teemaa-ala niitmise laiuse nõuded Tarmo L: Küsimuseks on säilitada mõistlikkus. Kaardipilt ja tegelikkus looduses on midagi muud, kui kirjas on. Teemaad on laiad, või väga kitsad, ristmiku muutuse tõttu on jäänud teemaa piir väga kaugele. Kuskil on mõistlikkuse piir, et teha niitmise joon ühtlaseks. Nt Riia-Pihkva, kus teemaa on 40 m. Hannes: kuhu maani metsa kasvada lasta? Kas on odavam niita või hakata hiljem puid langetama? Tarmo L: tuginedes loodushoiule ja -koosseisule võiks max piirid kehtestada, et millest kaugemale ei niideta. Hannes: sügavaid nõlvu ei niida, kompenseerime teises lõigus, kus niidetakse kokkuleppel naaberkinnistu omanikega laiemalt, vaatame, et maht jääks enam-vähem samaks. Andres: mõte, kus tulevikus laseme pakkujal kirjeldada, kuidas on planeeritud niitmistööd. Tarmo L: ainus kriteerium – võsa tuleb likvideerida, et teekoridorid kinni ei kasvaks. Lepingutes ei ole kajastatud enam ka teemaa mahtu hektarites. Varasemates lepingutes oli mingigi maht. Võiks olla piirkonnapõhiselt kokku lepitav, kuidas teemaad mõistlikult ja loogiliselt niita. Andres: võtame teema mõtisklemiseks. OTSUS: TRAM kujundab seisukoha teemaa niitmise nõude üle. 6. Tähispostide vertikaalsuse nõuded Tarmo L: kust tulevad nõuded? Janar: seisundinõuetes on kirjas, et postid peavad olema vertikaalsed. Hannes: Tekkis vajadus tolereerimise järgi kuna absoluutset vertikaalsust ei saa tagada. Esialgne kokkulepe Töövõtjatega tolerantsiks oli 5°. Kahjuks võeti see normiks ja 5° viltusi poste enam teatud piirkondades vertikaalseks ei lükatud. Erik: Riigiteede liikluskorralduse juhendi viimases redaktsioonis (2023) p 8.3.3 on toodud tähispostide paigaldamise nõuded. Lisaks on sama nõue ka „Tee ehitamise ja kvaliteedi nõuded“ määruses. „…lubatud kõrvalekalle vertikaaltasapinnast 50 meetri pikkusel sirgel teelõigul on ±2 cm“. See sisuliselt võrdsustub +/- 2°. Näiteks 2018. a versioonis (Riigiteede liikluskorralduse juhis) on nõue sätestatud „kõrvalekalle vertikaalist ± 3°“. Hannes: mõõdetakse kus punktist helkuril? Siiani mõõtsime helkuri keskelt. Erik: Helkuri nõutud kõrgust mõõdetakse helkuri ülemisest servast (LK juhis p 8.3.1). Tarmo L: nõuded segased. Hannes: kas neid muudatusi tuleb veel ja kuidas nendest teada saab? Erik: Andrus Prükk tegi juhendi tutvustuse. Nõue juhendis on olnud juba varasemalt ning tegu ei ole uue nõudega. Lisaks on nõue sees ka varasemalt viidatud määruses. Tarmo L: kas seni tehtud sanktsioonid pööratakse tagasi. Ühtegi mõõtmistulemust ei ole tehtud. Kuidas edasi, et ei tekiks arusaamatusi. Janar: Riigiteede liikluskorralduse juhise viimases redaktsioonis on p 1.6.19 kirjas liiklusmärgi ja posti paigaldamise lubatud kõrvalekalded - märgipostid vertikaalsus +/- 2°. Hannes: tähispost ei ole liiklusmärk, on liikluskorraldusvahend. Mis see tolerants olla võiks? 5° oli palju. Erik: ootaks ettepanekut, kui palju see tolerants olla võiks ja kus see kirjas peaks olema. Tarmo L: miks te seda mõõdikut järelevalvejuhendisse sisse ei kirjutanud? Hannes: siis te kuni 5°poste enam sirgeks ei lükka. Tarmo L: küsimus on ka sanktsioneerimises, kui mõõtmistulemust juures ei ole. Tähispostide osakaal kogu ülevaatuse hälbes on väga suur. 15. mai ülevaatusel ei ole mingit tolerantsi, on ainult sanktsioonid. Hannes: iga puudus peab olema fikseeritud foto ja mõõteseadmega vastavalt järelevalve juhendile. OTSUS: Tähispostide paigaldamise tolerantsid on olemas „Liikluskorralduse juhendis“. ESTEL teeb ettepaneku, kas vastav tolerants viia ka seisunditaseme määrusesse või muudesse korrashoiu juhenditesse. ESTEL teeb argumenteeritud ettepaneku, kui soov on korrashoius kehtestada suuremad tolerantsid võrreldes seni kehtivate paigaldusnõuetega. 7. Teemeistrite tööstaaži tõendamine Tarmo L: mis on referentsi tõendamiseks töö või tööliik või tellija, mis tõendab piisavalt, et teemeister on erinevates versioonides tööd teinud. Hetkel on ainus tõendusmaterjal, mille põhjal väljastatakse kinnituskirju see, kui teemeister on sisse kirjutaud TSTK-sse. Kui mees on juhtinud 2+2 teelõigu ehitust algusest lõpuni, siis see ei sobi. Kui TSTK on ainus tõestusmaterjal, siis kas varumehele annate kinnituskirja. Pole tuleviku jätkusuutlikust, järelkasvu ei tule. Tasemega teemeister on veel teine teema. Kas KOV teehooldega tegelev töötaja kvalifitseerub? Meelis: üks on see, mis TRAM kinnitab, teine kutsekomisjon. Hannes: kui avalikult kasutatavatel teedel on teinud teemeister nõuetele vastavaid tööliike, siis vastavalt lepingus osaletud kuudele saab kogemust. Arvestades teemeistrite põuda, on üks teemeister nõutud kutsetasemega, teine ilma. Anname võimaluse teisele teemeistrile kogemuse saamiseks (kui on esmane tase). Kui on toodud sisse talihooldese, siis saab kogemuse talihooldel töötatud kuude eest. Lepingutesse on kirja pandud väga palju isikuid, siis peab projektijuht kinnitama, et isikud on tegelikult ka tegevad lepingu täitmisel. Lihtsalt nimi paberil ei anna kogemust. Tarmo L: 5 a pidevalt töötanud 7 a jooksul. Kui ta on talihooldes pool aastat, siis tal ei täitu kunagi 5 a kogemus 7 a jooksul. Mõlemal mehel on nõutud 5 a staaž 7 a jooksul. Kui mees tegeleb ainult talihooldega, aga suvel pindamisobjektil ja peenarde täitmisega, siis ei saa ta kunagi kogemust täis. Tarmo L: kaks kuud on puudu kogemusest, siis ei sobi. Projektijuhi referents ei kõlba. Tarmo T: see ei ole lõplik tõde. Tee korrashoid ametialal või tööosal mõeldakse ka säilitusremondi korraldamist. Ehitustegevuse kogemusena käsitletakse ka lepingu raames tehtud kruusateede remonti. OTSUS: teema aruteluga jätkatakse järgmisel ümarlaual. OTSUSED JA TEGEVUSED Jrk. Sisu Vastutajad Tähtaeg nr 1. E-veoseleht korrashoiutöödel OTSUS: ESTEL pakub välja seadusandluse erisuse sõnastuse järgmiseks ümarlauaks. ESTEL 13.09.2023 TRAM täiendab ESTELi pakutud sõnastust omalt poolt. TIK / Teeilmakeskuse teenuse tellimisest TRAMi 2. poolt.  OTSUS: info võeti teadmiseks. 3. Niitmise pilootprojekti vahekokkuvõte OTSUS: projekti pikendatakse 2024. a lõpuni, märgid jäävad talveks üles. Eelmise protokolli punktidest üles jäänud 4. teemad • Tolmutõrje kompenseerimise teema OTSUS: info võeti teadmiseks ja jäetakse teemana üles. • Metsamaterjalide ladustamise kord OTSUS: info võeti teadmiseks. • Kahjunõuete menetlemine OTSUS: info võeti teadmiseks. • Tähispostide piloteerimine OTSUS: info võeti teadmiseks. TRAM ootab jätkuvalt ESTELi sisendit ja näidiseid ESTEL ja TRAM tähispostide osas. • Teehoiu investeeringute vähenemise mõju. OTSUS: järgmisele korrashoiu ümarlauale kutsutakse THK kava juht teemat selgitama. Samuti on oodatud ESTELi ettepanekud THK ESTEL meetmetevaheliste finantside ümbertõstmise osas 2024-2025. • Okste ja võsa kärpimine OTSUS: info võeti teadmiseks • Glüfosaatide kasutamisest TRAM OTSUS: TRAM kaardistab, kui palju meil on sellist kitsast ala, kuhu tehnikaga peale ei mahu ja uurib põllumajandusametist tänaste piirangute osa. • Edasine korrashoiulepingute indekseerimine OTSUS: indekseerimine tagasiulatuvalt jääb teemana üles, TRAM kaalub 500 m2 freesimise ja asfalteerimise nõude eemaldamist. • Teehoiutööde indeks OTSUS: info võeti teadmiseks. ESTEL  5. Teemaa-ala niitmise laiuse nõuded. OTSUS: TRAM kujundab seisukoha teemaa niitmise nõude üle. TRAM 6. Tähispostide vertikaalsuse nõuded OTSUS: Tähispostide paigaldamise tolerantsid on olemas „Liikluskorralduse juhendis“. ESTEL teeb ettepaneku, kas vastav tolerants viia ka seisunditaseme määrusesse või muudesse ESTEL korrashoiu juhenditesse. ESTEL teeb argumenteeritud ettepaneku, kui soov on korrashoius kehtestada suuremad tolerantsid võrreldes seni kehtivate paigaldusnõuetega. 7. Teemeistrite tööstaaži tõendamine OTSUS: teema aruteluga jätkatakse järgmisel ümarlaual. Tarmo Trei Andres Piibeleht Protokollis Meeri Vaiksaar  Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Teie 20.10.2023 nr 12.2-10/153 Endla 13 10122, Tallinn Meie 25.10.2023 nr 1.3-5/23/21380-5 Vaidlustaja: EKT Teed OÜ registrikood: 12709519 Artelli tn 15, 10621 Tallinn e-post: [email protected] Seaduslik esindaja: ⁠Argo Luude juhatuse liige Hankija: Transpordiamet Registrikood: 70001490 Valge 4, 11314 Tallinn e-post: [email protected] Volitatud esindaja: Gertrud Suve õigusosakonna hankeüksuse hankeekspert e-post: [email protected] Hankija täiendavad selgitused vaidlustusele riigihankes „Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2024-2029“ (viitenumber 268083) 1. Faktilised asjaolud 1.1. Hankija viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget „Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid 2024-2029“ (viitenumber 268083) (hange). 1.2. 10.10.2023. a edastas Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) hankijale Vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse ning palus hankijal kolme tööpäeva jooksul, s.t hiljemalt 13.10.2023, esitada VAKOle kirjalik vastus vaidlustuse kohta ja vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Muuhulgas palus VAKO esitada hankijal seisukoht riigihanke peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisest. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 1.3. 10.10.2023. a teavitas hankija, et pikendas pakkumuste esitamise tähtaega ning esitas taotluse vaidlustusele vastuse esitamise tähtpäeva pikendamiseks kahe tööpäeva võrra, s.o kuni 17. oktoober. Samal päeval pikendas VAKO vaidlustusele vastamise tähtaega kuni 17.10.2023 kell 16.00. 1.4. VAKO 12.10.2023. a otsusega jäeti riigihanke peatamise taotlus rahuldamata. 1.5. VAKO 17.10.2023 teate kohaselt on Vaidlustajal võimalik täiendavaid seisukohti esitada kuni 20.10.2023 ning nendele on hankijal aega vastata kuni 25.10.2023. Vaidlustaja esitas 20.10.2023. a. täiendavad seisukohad (edaspidi vastus). 2. Hankija vastus Vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele 2.1. Hankija jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Vastuseks Vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele on vajalik rõhutada, et riigihanke alusdokumendid on Hankija kujundada ning riigihangete seadus ei kohusta Hankijat arvestama kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega. Hankija on vaidlusaluse hanke tehnilist kirjeldust koostades lähtunud nii valdkonnas kehtivatest määrustest, juhendmaterjalidest, riiklikust riigiteede teehoiukavast kui ka potentsiaalsete pakkujate soovidest ja ühistest kokkulepetest. 2.2. Vaidlustaja vastuse punktist 5.4. punktides (i) ja (ii) loeb Hankija välja, et Vaidlustaja on tegelikult aru saanud, mida tuleb pakkumuse maksumuse kujundamisel arvesse võtta. Küll aga ei ole Vaidlustaja oma vastuses kordagi käsitlenud ega lükanud ümber Hankija esialgses vastuses esitatud selgitusi tavahoolde olemuse kohta. Seetõttu ei pea Hankija vajalikuks enda esialgses vastuses esitatud seisukohti korrata ning esitab alljärgnevalt vastuväited kõigile sellistele Vaidlustaja vastuses esitatud etteheidetele, väidetele ja küsimustele, mida ei olnud juba käsitletud Hankija esialgses vastuses. 2.3. Esiteks üritab Vaidlustaja oma vastuses jätkuvalt väita, et Hankija ei ole pakkujatele kättesaadavaks teinud tavahoolde tööde mahtu. Ehitusseadustiku § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Hankija rõhutab veelkord, et vaidlusalused TK punktid on osa kompleksteenusest, mille käigus peab teehooldaja tagama, et kogu hooldepiirkonna teede olem vastab kogu lepinguperioodil ja aastaringselt nõutud seisunditasemele ning seeläbi on tagatud liiklejate ohutus. 2.4. Hankija on Tableau keskkonnas huvitatud isikutele kättesaadavaks teinud nii tekstiliselt, numbriliselt kui ka kaardirakendusena kogu Jõgeva hooldepiirkonna teede olemi ning lisaks on selgelt ja täpselt sõnastatud leping koos tehnilise kirjeldusega. Hankija hinnangul on hankes esitatu piisav, et kõikidel potentsiaalsetel ja mõistlikult hoolsatel pakkujatel tekiks konkreetne ettekujutus teostatavatest töödest ja mahtudest. Hankija pikaaegse kogemuse näitel ei ole varasemates korrashoiuhangetes või -lepingutes tekkinud küsimusi sellest, et samas ulatuses esitatud teabe põhjal oleks pakkujatel või hankeid võitnud teehooldajatel probleeme mõistmaks, millises ulatuses tuleb tavahoolde teenust osutada. Täiendavalt on Hankija soovitanud kasutada kõikidele kättesaadavat võimalust tutvuda hooldepiirkonna teede olemiga iseseisvalt. 2.5. Hankija peab oluliseks rõhutada, et Hankija ei ole mitte kuidagi tekitanud mitte ühelegi pakkujale eelist käia hanke esemega tutvumas. Selline Vaidlustaja poolne etteheide on alatu ja iga keskmine mõistlik isik peaks aru saama, et Jõgeva hooldepiirkonna teede olemi näol on tegemist avalikult kasutatavate riigiteedega ja kõige nende juurde kuuluvaga ja seega on absoluutselt kõikidel isikutel ühesugune võimalus käia hooldepiirkonnaga tutvumas. Selline Vaidlustaja esitatud väide on absurdne ja viidatud seisukoht õiguskirjandusest ei seostu kuidagi hetkel hankes oleva Jõgeva hooldepiirkonnaga. Hankijal puudub igasugune 2 (6)  võimalus või tahe takistada avalikus kohas viibimist. Vastupidi – avalikult kasutatavad riigiteed ongi mõeldud avalikuks kasutamiseks ja igaühel on võrdne õigus ja võimalus kogu Jõgeva hooldepiirkonna teede olemi kasutamiseks. 2.6. Arusaamatuks jääb Vaidlustaja vastuse punktis 5.7. esitatud väide, et Hankija viited VAKO otsustele on ebaõiged. Hankija on toonud välja VAKO seisukoha nii pakkuja kui hankija (äri)riskide kohta otsuses 197-21/242498 punktides 11-12, mille osas jäeti vaidlustus rahuldamata ning mis selgelt toetavad Hankija seisukohti esialgse vastuse punktis 2.11. Eriti oluliselt toetab Hankija seisukohti käesolevas vaidluses aga VAKO otsuse nr 69-20/222286 punktis 16 käsitletu, milles rõhutas ka VAKO ise, et vaidlustuskomisjon ei tohi muutuda lepingueelsete läbirääkimiste areeniks. Lugedes Vaidlustaja esitatud täiendavaid seisukohti, on Hankijal veelgi enam tekkinud veendumus, et Vaidlustaja ei mõista tänast teede korrashoiu praktikat ja põhimõtteid ning soovib, et vaidlustusmenetluse kaudu tavahoolde teostamise põhimõtteid ja olemust muudetakse. Vaidlustaja aga ei ole oma vastuses kordagi puudutanud küsimust sellest, mis on tema nägemuses tavahoolde olemus ning kuidas see erineb Hankija väljatoodust ega paista aru saavat, et ühe hanke tehnilise kirjelduse üksikute punktide muutmisega ei ole võimalik kogu riigis kehtivat tavahoolde olemust muuta. See eeldab suuremat arutelu, põhimõttelisi muudatusi, kogu korrashoiulepingu kontseptsiooni ülevaatamist ja muudatusi muuhulgas ka seadusandluses, valdkondlikes juhendmaterjalides jms. 2.7. Hankijale jääb täiesti arusaamatuks ka vastuse punktis 5.8 viidatu, et Riigiteede teehoiukava ei ole Hankijale õiguslikult siduv dokument. Riigiteedega seonduvat tegevust rahastatakse teehoiukava alusel, mille koostamist ja kehtestamist reguleerib liiklusseaduse § 1¹. Teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigiteedel. Kirjeldatakse teedevõrgu säilitamis- ja arendamiskuludest tehtavaid töid ning nende vajadust ja mahtu. Tutvustatakse teedevõrgu üldandmeid, riigiteede seisukorda ning selle muutusi. Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist ja riigiteede ehitusobjektide nimekirjast. Teehoiukava on koostatud Transpordiameti ettepanekute alusel ja sellest lähtub Transpordiamet kõikides oma tegevustes, mis on seotud teehoiu kavandamisega. 2.8. Teehoiukavas on muuhulgas kirjas ka korrashoiulepingute üldpõhimõtted, kus esimese punktina on välja toodud, et tavahoolet seisunditasemete lõikes teostatakse komplekshinna alusel. Lisaks on seal kirjas ka kõik muud täna kehtivad põhimõtted – näiteks see, et korrashoiulepingute pikkus on 5 aastat ning lepingu hindasid korrigeeritakse tarbijahinnaindeksi alusel jms. Seega on tegemist ühega paljudest dokumentidest, mis on olnud aluseks Jõgeva hooldepiirkonna korrashoiu hanke ettevalmistamisel. 2.9. Vaidlustaja väide, justkui teehooldajal võivad tekkida teiste ettevõtjate ehituskvaliteedi probleemide tõttu täiendavad kohustused on samuti asjakohatu. Garantiialustel objektidel ilmnenud defektid ei kuulu reeglina korrashoiulepingu raames likvideerimisele. Hankija on kõikidele ehitusobjektidele seadnud garantiitingimused ning kontrollib ehitustööde vastavust lepingus nõutud tingimustele. Sellest peaks teede hooldusega tegelev ettevõte, kelle lisategevusalaks äriregistri andmetel on ka teede ja kiirteede ehitus, lähtuvalt oma majandus- ja kutsetegevusega seonduvast professionaalsusest teadlik olema ja seetõttu ei tohiks Vaidlustajal tekkida küsimust garantiiobjektide hooldamise osas. 2.10. Vaidlustaja on oma vastuse punktis 6.2. väitnud, et uue korrashoiulepingu alustamisel endise teehooldajaga korrashoiu piirkonna teede ja sildade ülevaatus ei ole asjakohane ega seondu tavahoolde töödega. Vaidlustaja peaks mõistma, arvestades tema professionaalsust, et teede ülevaatuse ajal vaadatakse üle kogu teede olem, mille hulka kuuluvad mh ka sillad, bussiootekojad, -ooteplatvormid, -ootealad, parklad, müraseinad, truubid, loomarestid, peenrad, liikluskorraldusvahendid, ohutus- ja eraldussaared jpm. 3 (6) 2.11. Niisamuti on arusaamatud Vaidlustaja täiendavad küsimused vastuse punktis 6.3. aga Hankija püüab nendele veelkord alljärgnevalt selgitusi anda: (i) Kui Vaidlustaja soovib teada, milline on bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate ning inventari tänane seisukord, siis on tal vaba voli vaadata kohapeal üle Jõgeva hooldepiirkonna avalikult kasutatavatel teedel olevad rajatised ja muu Vaidlustajat huvitav. Kogused, kirjeldused ja asukohad on olemas Tableau keskkonnas. (ii) Transpordiamet hangib täna teehooldajat Jõgeva hooldepiirkonna teedele korrashoiutööde teostamiseks. Transpordiamet ei ole hankes ette öelnud, millise summa eest mingeid töid teostama peaks ja Hankija ei tohigi pakkujatele selliseid suuniseid ette anda. Hankija soovib, et pakkujad esitaksid omapoolsed pakkumused nimetatud kohustuse täitmiseks. (iii) Bussiootekodade, ooteplatvormide, -ootealade ja parklate ning inventari võimalikke kahjustusi hankelepingu viieaastase perioodi jooksul ei ole võimalik täna Hankijal ette öelda. Hankija eeldab, et professionaalsed teede korrashoiuga tegelevad ettevõtted oskavad oma pakkumuse koostamisel arvesse võtta, milliseid kahjustusi võib ette tulla ning kuidas konkreetne pakkuja selliste kahjustuste likvideerimist või parandamist korraldab. Hankija ei ole ette kirjutanud sellistele tavahoolde hulka kuuluvatele töödele tehnoloogiat, millega ja mil viisil tulemus saavutada ega nõua teehooldajalt teostatud tavahoolde tööde kohta teostatud tööde akte vms. Hankija tasub teehooldajale nõutava seisunditaseme hoidmise eest pakutud komplekshinna alusel igakuiselt. (iv) Vaidlustaja võhiklik küsimus sellest, milline on Hankija nägemuses korras inventar on hämmastav. Tegemist on Hankija hinnangul üldteada faktiga, et asi on korras, kui see vastab oma eesmärgile ja otstarbele. Nii ei saa keskmine mõistlik isik küsida, kas korras inventar on Hankija nägemuses disainiste või neljal jalal olev pink. Kui tegemist on neljal jalal oleva pingiga, siis sellel peab olema neli jalga ning sellel peab olema võimalik ohutult istuda jms. Kui tegemist on disainistmega, siis sellel on ilmselt lisaks ka oma nõutud disainelemendid. Nagu Hankija juba oma esialgses vastuses selgitas, siis Jõgeva hooldepiirkonnas selliseid disainpinke ei ole ja seega ei oska ega pea Hankija sellele eraldi hinnangut andma. Sarnaseid võhiklikke küsimusi on Vaidlustaja esitanud ka näiteks liikluskorraldusvahendite1 kohta. Hankija eeldab, et teede hooldamisega tegelev ettevõte on tutvunud valdkonnas kehtivate määruste ja juhendmaterjalidega ning on kursis, millistele nõuetele peavad liikluskorraldusvahendid vastama. 2.12. Vaidlustaja küsimused vastuse punktides 6.5. ja 6.6. selle kohta, mis kuulub pakkumuse (eeldatavasti on mõeldud hanke) koosseisu, jäävad samuti arusaamatuks. Prügikastide ja - konterinerite osas on TKs selgelt välja loetav, et need kuuluvad bussipeatuste ja parklate koosseisu ning teehooldaja peab korraldama nende regulaarse tühjendamise ning nende asukohad ja kogused on Tableau keskkonnas kättesaadavad. Hankija ei ole detailselt ette näinud, millise regulaarsusega või vahenditega teehooldaja nimetatud kohustust täidab. Samuti ei ole Hankija ette näinud, et teehooldaja peaks tegelema ohtlike jäätmete käitlemise või muu nimetatuga, seega ei puuduta need küsimused käesolevat vaidlust. Vastuse punktis 6.6. viidatud TK punkt 1.22.3 ütleb: „Lume ja lörtsi eemaldamine tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormidelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadelt, ning kasutusel olevatelt mahasõitudelt.“ Hankija selgitas oma esialgses vastuses, et korrashoiutöid tuleb teostada kogu Jõgeva hooldepiirkonda kuuluval teede olemil. Pakkujatel on võimalik tutvuda kogu teede olemiga Tableau keskkonnas või vajadusel ka Jõgeva hooldepiirkonnas kohapeal. 1 Kuna tavahoolde tööde hulka liiklusvahenditega seonduvad tööd ei kuulu, siis eeldab Hankija, et mõeldud on liikluskorraldusvahendeid. 4 (6) 2.13. Järgnevalt lükkab Hankija ümber Vaidlustaja alatu etteheite punktis 6.7, justkui Hankija oleks esitanud oma esialgses vastuses valeväiteid. Hankija esitas esialgse vastuse punktides 2.33. kuni 2.36. selgitusi selle kohta, kuidas toimuvad üldjuhul suuremate põhimõtteliste muudatuste arutelud riigiteede korrashoiu valdkonnas ning kuidas teab Hankija seda, milline on olnud turuosaliste ja Hankija ühine nägemus korrashoiuhangete korraldamisel, sh ka hanketingimuste kujundamisel. Vaidlustaja on oma täiendavas selgituses sõnaselgelt valetanud, et Jõgeva hooldepiirkonna hanke tingimuste ja dokumentatsiooni osas ei ole arutelu toimunud. Hankija lisab käesoleva täiendava seisukoha lisana kaks näidet korrashoiu ümarlaua protokollidest, kus on muuhulgas selgelt võetud vastu otsuseid ka vaidlusaluse hanke tingimuste osas. Hankija on tähistanud otsesõnu vaidlusalust hanget puudutavad otsused ja arutelud kollase värviga. Hankija selgitab veelkord, et korrashoiu hankimise üldpõhimõtted on ESTELit kaasates paika pandud juba aastaid tagasi ning mõtete vahetus järgnevate aastate hangete osas toimub samuti iga-aastaselt. Transpordiametile ei ole ESTELi (sh ka Vaidlustaja enda) poolt tehtud ettepanekut muuta tavahoolde olemust ja sellisel teemal ei ole arusaadavalt ka arutelusid toimuda saanud. Küll aga on arutelu all olnud mitmed muud teemad, mida on ka ühiselt otsustatud järgnevates hangetes muuta või vastupidi mitte muuta. Nii näiteks on juulikuu kohtumisel ühiselt otsustatud, et Jõgeva hooldehankes e-veoselehti kasutusele ei võeta aga 2024. aastal alustatavate hangete jaoks alustatakse seadusandluse muudatusettepanekute sõnastamisi. Samuti on näiteks juunikuu koosolekul võetud ühiselt vastu otsus järgnevas sõnastuses: „Uus Metsamaterjali riigiteede äärde ladustamise protsess lisatakse Jõgeva hankesse.“ Vastava lisa muutmine arutati ühiselt läbi, lõplik sõnastus kooskõlastati ESTELi poolt ja tänases vaidlusaluses hankes on vastav lisa hanketingimustesse lisatud. Sarnaseid näiteid võib leida ka teiste kuude koosolekuprotokollidest, Hankija ei hakka kõiki neid eraldi käesolevasse vaidlustusse kaasama, kuna need ei sisalda vaidluse lahendamiseks olulist sisulist informatsiooni. Küll aga saab VAKO nende üksikute näidete põhjal veenduda, et nendel kohtumistel arutavad Hankija ja valdkonna pakkujad muuhulgas ka tulevaste hangete võimalikke uusi tingimusi. 2.14. Hankija on viimastel aastatel avaldanud järgneva aasta oktoobris algavate korrashoiuhangete hanked eelneva aasta augustis. Käesoleva näite puhul avaldati hange augustis 2023. aastal ning tööde teostamine algab 2024. aasta oktoobris. Sellise varajase hankimise peamiseks põhjuseks on see, et potentsiaalsed teehooldajad soovivad võimalikult varakult jõuda teadmisele, kas osututakse hankes edukaks. Valdkonna pakkujad on Hankijale selgitanud, et uue tehnika üles seadmine võtab eeldatavalt umbes pool aastat aega ja nende jaoks on seega väga oluline, et hange avaldatakse võimalikult varakult, et pärast otsuste jõustumist ning lepingu sõlmimist oleks teehooldajal rahulikult aega lepingu täitmisega alustamiseks ettevalmistusi teha. Just eelnevat arvesse võttes ja toimepidevuse tagamise eesmärgil on Hankija alustanud korrashoiuhangete ettevalmistamist võimalikult vara. Nagu eelnevas punktis mainitud, siis on näiteks juba enne käesoleva hanke avaldamist alustatud arutelusid 2024. aastal alustatavate korrashoiuhangete tingimuste üle. Just seetõttu rõhutas Hankija ka oma esialgses vastuses, et VAKO ei saa olla koht, kus niivõrd põhimõttelisi otsuseid ühepoolselt langetatakse ja vaidlustusmenetlus ei saa olla ühe ettevõtja jaoks vahend saavutamaks endale meelepärasemaid hankelepingu tingimusi. Ka Vaidlustaja ise on Hankija hinnangul oma vastuses kaudselt viidanud, et ta soovib praktika muutust seetõttu, et tegemist on tema jaoks tundmatu korrashoiupiirkonnaga, millega ta ei ole kohapeal tutvunud ning kus tema ei ole varasemalt korrashoiutöid teostanud. 2.15. Viimaseks on Vaidlustaja oma vastuse punktis 6.8. pakkunud välja, et Hankija peaks hakkama määrama rahaliste kohustuste suurusi või maksimaalseid summasid, mida pakkujad peaksid pakkuma. Sellised ettepanekud pakkuja poolt on uskumatult kohatud. Hankija viib läbi rahvusvahelist hankemenetlust, mille eesmärk on leida lepingupartneriks usaldusväärne teehooldaja, kes võtab endale kohustuse tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa teenuse osutamine. Hankija ei kavatse pakkujatele ette öelda, millise hinnaga 5 (6)  pakkumust esitada vaid soovib, et pakkujad ütleks Hankijale, millise hinnaga on nad valmis nimetatud kohustusi kandma. Hankija soov on see, et teenus järjepidevalt ja hästi toimiks ja seda viie aasta pikkuse lepinguperioodi vältel ning pakkuja esitatud pakkumus peab Hankijat veenma, et tulevasel teehooldajal on olemas vajalik võimekus, soov ja tahe niivõrd olulist teenust osutada. 2.16. Tavahoolde teenuse järjepidevuse ja toimepidevuse tagamise eesmärk on liiklejate ohutuse tagamine ja pakkujad peavad seega pakkuma sellise hinna, millega nad on võimelised lepinguperioodil teehooldajale seatud ootusi täitma. Kohatud on Vaidlustaja argumendid selle kohta, et justkui ei ole teada, kui palju ja mida teha tuleb. Hankija soovib vältida, et pakkumust esitavad ettevõtted, kes ei oma teadmisi tavahoolde olemusest. Seetõttu ongi Hankija hanke vastavus ja kvalifitseerimistingimused seadnud selliselt, et esitatud pakkumustest nähtub nii pakkumuse maksumuse usutavus kui ka pakkuja varasem kogemus ja võimekus lepingut täita (nii isikute kui ka tehnika mõistes). Hankija soov on välistada olukord, kus tulevane teehooldaja tuleb ühel päeval tellija juurde ja ütleb (piltlikult väljendudes), et „minul sai nüüd töö X maht täis, ja seda tööd ma enam tavahoolde raames ei teosta“. Kui teehooldaja, kellele Hankija on oma ülesanded usaldanud, ei täida enam seadusest tulenevat kohustust tagada elutähtsa teenuse osutamine, on ohus Hankija kui tee omaniku kohustuste täitmine. Kui pakkuja ei ole valmis endale nii suuri kohustusi võtma, siis ei ole pakkujal ka kohustust pakkumust esitada. Kokkuvõtlikult ei nõustu Hankija Vaidlustaja väitega, et vaidlusalused tehnilise kirjelduse punktid on õigusvastased. Hankija jääb kõigi enda seisukohtade juurde ning palub jätta vaidlustuse rahuldamata ja riigilõivuga seonduvad kulud Vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gertrud Suve hankeekspert õigusosakonna hankeüksus Lisa: Korrashoiu ümarlaua protokollide näidised 6 (6)