Kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium E-kiri: [email protected] 25.10.2023 nr KA-JUH-13/315 Cc : Rahandusministeerium E-kiri: [email protected] Kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetavad, Viitega Kliimaministeeriumi poolt kooskõlastamiseks esitatud kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele ( VTK ) edastame teile käesolevaga järgmise. 1. Kliimapoliitika regulatsiooni tänasest tegelikust seisust Kliimaseaduse eelnõu VTK ’ d lugedes jääb mulje, et mingisugused kliimaeesmärgid on nii Eesti, kui ka EL ’ i tasemel tänaseks kokku lepitud, kuid need ei ole kaugeltki piisav ad ja selleks, et eesmärgid oleks id tegelikult saavutatavad on vaja Eestis võtta vastu eriseadus, mis kõik kliimapoliitika sõlmküsimused rahvuslikul tasandil kokku seob. Eesti Energia hinnangul on se lline seisukoht ekslik ja ei vasta tegelikkusele. EL ’ i heitmekaubanduse direktiiv ( 2003/87/ EC ) võeti vastu juba 2003. aasta lõpus. Alates 2013. aastast on kõik EL ’ i heitmekaubanduse süsteemis (EL HKS ) osalevate käitiste omanikud sunnitud enda käitiste põhjustatud CO2 emissioonide vastu ostma turult CO2 kvoote. Pärast turustabiilsuse reservi ( MSR ) juurutamisotsust 2018 aasta l on CO2 emissiooni hind HKS ’ is olnud kõrge või väga kõrge ja toonud sellega kaasa taastuvenergia arendamise pöördumatu võidukäigu. Kuigi CO2 emissioonide vähenemine on olnud hüplik, pole mingit kahtlust, et EL HKS töötab ja HKS ’ is registreeritud sektori te CO2 emissioonid vähenevad . EL HKS ’ i üks kõige positiivsem asjaolu lisaks taastuvenergia arengule kaasa aitamisele ja CO2 emissioonide garanteeritu lt nulliviimisele (igal aastal vähendatakse EL HKS ’ is kaubeldavate kvootide mahtu kuni see jõuab 2050 aastaks nullini) seisneb selles, et tegemist on turupõhise meetmega. Rohkem reostavamad ja vähem konkurentsivõimelised käitised või käitiseosad (nagu näiteks Eesti Energia vanad põlevkiviplokid) kukuvad turult välja esimes t ena ning EL ’ i jaoks väärtuslikumad ja arenguvõimelised sektorid ning käitised saavad võimaluse pikemaajaliselt töötada ning uutele nõuetele vastamiseks ennast ümber kujundada. Mis veelgi olulisem. Käitiste ja sektorite vaheline konkurents ei toimu HKS ’ is ühe riigi sees vaid EL ’ i üleselt. See tähendab, et CO2 ’ te emiteeritakse seal, kus see loob kõige rohkem lisandväärtust . Kirjeldatud EL HKS ’ i põhisesse konkurentsi on praegu haaratud ca 45% EL ’ i CO2 emissioonist. Kuna EL HKS ’ i kuuluvad sektorid on osalenud CO2 kaubandusel põhinevas turukonkurentsis juba pikemat aega, siis on nendes sektorites saavutatud tänaseks palju suurem CO2 emissioonide vähenemine, kui EL HKS ’ i välistes sektorites nagu näiteks transport, hooned, põllumajandus jms. Eesti kliimaseaduse VTK jätab paraku kõik EL HKS ’ i puudutavad asjaolud täiesti tähelepanuta. VTK’s vaid nenditakse, et „ kuna EL HKS ’ is ei ole riikidele ega igale üksikule ettevõttele kindlat sihttaset määratud, on oluline, et ka nendes sektorites on riigil võetud sihiks heite vähendamine ja kliimaneutraalsuse saavutamine vastavalt kokkulepitud eesmärkidele “. Viitega viimasele, juhime siinkohal Kliimaministeeriumi tähelepanu asjaolule, et Soome kliimaseadus ei käsitle EL HKS ’ i käitiseid ja sektoreid, sest Soome saab aru, et tema HKS ’ i kuuluvad sektorid ja käitised osalevad EL ’ i üleses konkurentsis kuhu Soome riik ei pea enda käskude ja keeldudega sekkuma, et Soome ettevõtete konkurentsivõimet täiendavalt kahjustada . Lähtudes eelnevast soovitame Kliimaministeeriumil põhjalikult kaaluda kas ja kuidas EL HKS ’ i kuuluvaid sektoreid ja käitiseid Eesti kliimaseaduses käsitleda ning vältida seejuures HKS’i kuuluvatele sektoritele ja käitistele topelteesmärkide (st lisaks HKS’i eesmärkidele Eesti eesmärkide ) seadm ist . Seejuures palume arvesse võtta , et EL HKS garanteerib sellesse kuuluvate käitiste ja sektorite dekarboniseerimise kõige hiljemalt 2050. aastaks (reaalselt aga märksa varem ) ning liikmes riik ei pea selle tagamiseks täiendavalt enda käskude ja keeldudega ettevõtete vahelisse konkurentsi sekkuma. 2. Kliimaseaduse eelnõu VTK realiseerimine praegusel kujul toob riigile tõenäoliselt kaasa suur ed k ompensatsiooninõuded Kliimaministeerium nendib kliimaseaduse eelnõu VTK’s , et „ majandussektorite panus kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide täitmisesse on keskselt jaotamata. See põhjusta b olukorra , kus kliimamuutuste leevendamise puhul ei ole ühiskonnal arusaama kui kiiresti iga majandussektor peaks liikuma ning kui suures mahus oma heitekoguseid vähendama “. Kui see on tõepoolest K liimaministeeriumi mure, siis selle mure adresseerimisega ollakse juba hiljaks jää d ud, sest kõrge CO2 kvoodi hinna tõttu on põlevkivist toodetav elekter tänaseks juba sisuliselt konkurentsivõime tuks muutunud ning varasemalt suurt ekspordikäivet teinud sektor on juba mõned aastad defitsiidis. Siit tekib küsimus kuidas kavatseb riik majandussektorite panust kasvuhoone gaaside heite vähendamisel jaotama hakata? Juhime tähelepanu, et m itmed sektorid või käitajad on tänaseks juba väga oluliselt enda emissioone vähendanud, mõnedes sektorites nagu näiteks transport ei ole emissioonid aga veel kahanem ist näidanudki . Kui riik selles olukorras otsustab turumehhanismide asemel (vt käesoleva kirja eelmist punkti) hakata plaanimajanduslikul viisil sektorite ja/või käitiste põhiselt „ riigisise seid CO2 kvoote“ jaotama, siis olemasolevate varade oman ikel tekib kahtlemata õigustatud ootus saada enda varade kasutamise le piirangute kehtestamise või siis ka sunnitud sulgemiste või mahakandmiste eest riigilt õiglast hüvitist . Kliimaministeeriumi lootus saavutada kliima seaduse kujundamise raames „riigisiseste CO2 kvootide“ õiglane jaotus tundub igal juhul ootusena, mis ei ole määratud täituma. Vähemtähtis ei ole seejuures ka asjaolu, et Kliimaministeeriumi poolt soovitatud süsinikueelarve põhine emissioonide vähendamine erinevate majandussektorite lõikes on rahvusvahelist praktikat arvesse võttes ebaefektiivne ning sellise lahendusega on väga keeruline saavutada emissioonide vähendamist kulutõhusal moel. Lähtudes eelnevast soovitame Kliimaministeeriumil põhjalikult kaaluda milliste sektorite puhul tuleks dekarboniseerumine usaldada turu ( EL HKS ) kätesse , mis garanteerib dekarboniseerimise hiljemalt 2050 aastaks (reaalselt aga märksa va r em ) ja milliste sektorite puhul rakendada plaanimajanduslikku lähenemist. Samas tundub üsna ilmne, et mida rohkem plaanimajanduslikke meetodeid otsustatakse kasuta da seda vähem kulut õhus saab olema kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine ja seda rohkem tuleb riigil maksta kompensatsioone olemasolevate varade omanikele , sest omand on Eestis põhiseaduse kohaselt puutumatu . 3. Millise st taustsüsteemist lähtudes Eesti endale eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid valima hakkab? Üheltpoolt nenditakse kliimaseaduse eelnõu VTK’s , et EL ’ is on enamik riike kliimaseaduse juba vastu võtnud ning suur osa n eist kellel seda veel ei ole, on kliimaseadust ette valmistamas. Teiselt poolt mainitakse korduvalt , et eesmärgiks on aluse loomine kliimamuutustele vastupidava le ja jätkusuutlik ule majandusele ning tugevama konkurentsieelise tekkeks. Seejuures suuresti ignoreeritakse asjaolu , et EL ’i s kehtib juba alates 2021. aastast Euroopa kliimamäärus (nn Climate Law ), mille olemasolu küll märgitakse ära, kuid mille kohta puudub VTK dokumendis igasugune mõjude kirjeldus. Ometi on selle õigusakti näol tegemist EL kliimapoliitika ühe põhialusega, mis on liikmesriikidele otsekohalduv. Oleme seisukohal, et kirjeldatud konteksti ja eesmärki arvesse võttes pea ks Eesti enda kliimaseadust kujundades jälgima tähelepanelikult milliseks on teised EL ’ i liikmesriigid (eriti Eestiga ühes regioonis olevad liikmesriigid) enda kliima seaduse kujundanud ning vältima siseriiklike meetmete rakendamisega enda ettevõtete konkurentsivõime kahjustamist EL-i üleses konkurentsis . Lähtudes eelnevast oleme seisukohal, et kavanda ta v a kliimaseaduse ja selles sätestatavate meetmete fookus peaks keskenduma eelkõige nendele sektoritele , mis ei osale ega hakka vähemalt 2030. aasta perspektiivis osalema EL HKS ’ i s . Meetmed, mida soovitakse ra kendatakse EL HKS’is osalevate sektorite suhtes ei tohiks aga tekitada sellist lisa koormust, mis sunniks neid ennetähtaegse l t uksi sulgema. Kokkuvõtteks. Ko oskõlastamiseks esitatud kliima seaduse eelnõu VTK on väga Eesti keskne , et mitte öelda euroskeptiline kuna see lähtub teadlikult või teadmatult eeldusest, et EL’i kliimapoliitika on kas ebaefektiivne või lausa läbi kukkunud . O leme seisukohal , et selline lähenemine on ekslik , sest EL ’ i kliimapoliitika tegelikult toimib ja seda sõltumata Eesti valitsuse rakendatud või rakendatavatest meetmetest. Täiesti ilmne on ka see, et olenemata sellest kas Eesti astub mingeid kliimapoliitilisi samme või mitte, EL ’ i kliimapoliitika meetmete (EL HKS ) mõjualasse jäävate sektorite kliimapoliitilised eesmärgid , milles on kokkulepitud EL ’ i tasandil, saavad täidetud. Seega, kui Eesti kliimaseaduse eesmärgiks on kõikides valdkondades kliimaeesmärkide täitmine , siis on Eesti kliimaseaduses otstarbekas keskendada enda tähelepanu ja aktiivmeetmed nende le sektorite le , mille suhtes EL ’ i tasemelt aktiivmeetmeid ei rakendata. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Andrus Durejko j uhatuse esimees Saatja: Maris Saluri <[email protected]> Saadetud: 25.10.2023 13:21 Adressaat: info <[email protected]> Koopia: <"RAM Info"> Teema: Kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Manused: 2023.10.25.kliimaseaduse VTK-EE kommentaarid.asice Tere Edastan Eesti Energia AS-i kirja teemal „Kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine.“ Lugupidamisega Maris Saluri juhatuse esimehe assistent Eesti Energia AS Lelle 22 Harjumaa, 11318 Tallinn Tel: 58115186 e-post: [email protected] www.energia.ee