dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE)

Rahandusministeerium · 25. oktoober 2023
Viit
1.1-11/6548-1
Registreeritud
25. oktoober 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Lemmi Oro (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. november 2023

Failid

  • 📎1-1-15-337-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_337_SE_kohta.asice383 KB
  • 📎23-02043-3.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-1391 - Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 24.10.2023 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium Tähtaeg: 09.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d10a9fa9-de3f-4b67-8152-7a9cbc1697a3 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d10a9fa9-de3f-4b67-8152-7a9cbc1697a3?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsus .10.2023 nr 1-1/15-337/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu rahanduskomisjoni k.a 24. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Kivimägi Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri viiel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi. Eelnõu pikendab noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18- aastaste õppijate puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Lisaks pikendatakse eelnõuga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust aasta võrra. Õigusselguse huvides täpsustatakse eelnõuga ka investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksete mahaarvamise tingimusi. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu algatab Riigikogu rahanduskomisjon. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu rahanduskomisjoni sekretariaat ([email protected]). Märkused Eelnõu näeb ette 2023. aasta 1. juulil jõustunud tulumaksuseaduse redaktsiooni (RT I, 30.06.2023, 81) muutmise. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega. Seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üks eesmärkidest on laiendada noorte huviharidusega seotud kulude maksustatavast tulust mahaarvamise õigust üle 18-aastastele isikutele kuni nende põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna ja seda saab kehtiva õiguse kohaselt maksutatavast tulust maha arvata juhul, kui huvikoolis õppija oli koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18-aasta vanune. Kui õppija oli kalendriaasta alguses 17 aasta vanune ning sai 18-aastaseks aasta esimeses pooles, siis võib selle õppija eest huvikoolile tasutud koolituskulu deklareerida mitte ainult õppeaasta lõpuni vaid kogu kalendriaasta eest. Probleemiks on aga asjaolu, et kui noor veel õpib ja saab 18-aastaseks kalendriaasta teises pooles, siis kaob huvihariduse eest tasutud summade maksustatavast tulust mahaarvamise võimaluse juba keset 1 õppeaastat. Arvestades, et märgatav osa noori saab 18-aastaseks juba enne keskhariduse omandamist, näeb eelnõu ette, et huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna ja seda saab maksustatavast tulust maha arvata õpilase puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Seaduseelnõu teine eesmärk on pikendada Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust. Ukraina toetuseks kehtestatud tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise erisus on töötanud seni edukalt ning on julgustanud Eesti ettevõtjaid tegema annetusi Ukraina abistamiseks. Sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud. Ukraina vajab jätkuvalt toetajate abi ja seetõttu on vajalik ajutist erisust pikendada veel aasta võrra ehk kuni 2024. aasta 31. detsembrini. Maksuvabastus kehtib seaduses piiritletud tingimustel ja perioodil ning rakendub üksnes seaduses nimetatud organisatsioonidele tehtavatele annetustele. Ranged piirangud on jätkuvalt põhjendatud. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa residendist juriidiline isik tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini järgmistele juriidilistele isikutele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit, MTÜ Rotary Klubi Tallinn Vanalinn ja MTÜ Slava Ukraini. Seaduse kolmas eesmärk on tehniline ja sellega soovitakse täpsustada investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksete mahaarvamise tingimusi. Nimelt on tulumaksuseaduse § 20 lõikes 3 sätestatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingust saadud tulu (kasu) maksustamise põhimõte. Selle kohaselt maksustatakse tulumaksuga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Kuni 2023. aasta lõpuni kehtib ka selle lõike teine lause, mille kohaselt nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. Tegemist on alates 2011. aastast kehtiva üleminekusättega, millega sooviti lõpetada sel ajal kehtinud maksuvabastus investeerimisriskiga elukindlustuslepingust saadud tulule ja hakata sellist tulu maksustama samadel alustel otse väärtpaberitesse investeerimisest saadud tuluga. Vastava regulatsiooni mõte oli alustada alates 2024. aastast investeerimisriskiga elukindlustuslepingute puhul n-ö puhtalt lehelt, kuid praktikas on ilmnenud selle eesmärgiga vastuolus olev tõlgendus. Nimelt saab sätet lugeda viisil, mis võimaldab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel seni kogunenud tootluse enne 2023. aasta lõppu tulumaksuvabalt välja võtta, kuid sama lepinguga jätkates võtta edaspidi väljamakseid saades arvesse kogu lepingu kehtivuse perioodil tasutud kindlustusmaksed, sh kuni 2023. aasta lõpuni tasutud kindlustusmaksed, ehk sisuliselt kasutada maksuvabastust topelt. Sellise tõlgenduse välistamiseks täiendatakse tulumaksuseaduse § 61 rakendussättega, mille kohaselt saab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel alates 2024. aastast saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksed maha arvata üksnes osaliselt. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 pikendatakse noorte huviharidusega seotud kulude maksustatavast tulust mahaarvamise õigust üle 18-aastaste isikute puhul, kuni nende põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Riik toetab maksusoodustuste kaudu eelkõige noorte huvitegevust. Maksusoodustuse rakendamiseks võib 2 huvikool edaspidi maksuhaldurile esitada ka nende õppijate andmeid, kes on juba üle 18- aastased, kuid õpivad veel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse tulumaksuseaduse § 61 lõiget 66 ja sätestatakse, et Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks tehtud annetused on tulumaksuvabad kuni 2024. aasta 31. detsembrini. Ukraina toetuseks kehtestatud tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise erisus on töötanud edukalt. Sõjategevus Ukrainas ei ole aga lõppenud ja Ukraina vajab jätkuvalt toetajate abi. Seetõttu on vajalik pikendada ajutist erisust aasta võrra ehk kuni 2024. aasta 31. detsembrini. Muudatus annab ettevõtjatele selge sõnumi, et Ukrainale annetuste tegemise jätkamine on oluline ja vajalik. Tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 sätestatud ühingute loetelu võimaldab Maksu- ja Tolliametil ilma töökoormuse olulise suurenemiseta kontrollida tehtud annetuste sihtotstarbelist kasutamist. Õigusselguse huvides täpsustatakse samas, et tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 loetletud juriidilised isikud on kantud sama seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja ehk nende mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja, kes tegutsevad heategevuslikult ja avalikes huvides ning saavad tulumaksusoodustust. Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse tulumaksuseaduse § 61 lõikest 66 välja punkt 8. Muudatusega arvatakse ühingute loetelust, mis määratleb ühingud, kellele saab Ukraina toetuseks teha annetusi ja kingitusi tulumaksuvabalt, välja MTÜ Slava Ukraini, kes ei ole täitnud tulumaksuseaduse § 55 lõikes 2 sätestatud informeerimiskohustust ja esitanud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust Maksu- ja Tolliametile oma majandusaasta aruannet. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse tulumaksuseaduse rakendussätete §-i 61 lõikega 671, mille kohaselt saab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel alates 2024. aastast saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksed maha arvata üksnes osaliselt. Muudatus on vajalik tulumaksuseaduse § 20 lõike 3 rakendamiseks. Regulatsioon näeb ette, et kui kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik mingil põhjusel ei kasuta õigust väljuda enne 2023. aasta lõppu investeerimisriskiga elukindlustuslepingust n- ö maksuvabalt, kuid on lepingu alusel osalisi väljamakseid juba saanud, tuleb vaadata, kas 2023. aasta lõpu seisuga ületavad sellised väljamaksed lepingu alusel tasutud kindlustusmakseid või mitte. Kui väljamaksed sissemakseid ületavad, siis jätkub alates 2024. aastast maksustamine tavakorras, st maksustatakse väljamaksete ja sissemaksete positiivne vahe. Vastupidisel juhul – sissemaksed ületavad väljamakseid – lubab üleminekusäte alates 2024. aasta 1. jaanuarist tehtavatest väljamaksetest lisaks alates samast kuupäevast tasutud kindlustusmaksetele maha arvata ka 2023. aasta 31. detsembri seisuga fikseeritud väljamakseid ületava sissemaksete osa. Kui enne 2023. aasta lõppu lepingu alusel väljamakseid üldse ei tehtud, võib hiljem väljamakseid saades neist maha arvata kogu lepingu kehtivuse perioodil tasutud kindlustusmaksed. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seadus 2024. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud õigusaktides varem kasutamata mõisteid ega võõrkeelseid termineid. Eelnõuga ei nähta ette uusi mõisteid. 5. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu järgib Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid. 3 6. Seaduse mõjud 6.1. Muudatused koolituskulude maksustatavast tulust mahaarvamises Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha negatiivset mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega võib väheselt määral väheneda riigieelarveline tulu huvikoolide tasudelt. Sihtrühmad. Mõjutatud on nii huvikoolid, kus omandavad huviharidust üle 18-aastased noored, kes õpivad ühtlasi ka põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, ning ka isikud, kes tasuvad nende noorte koolituskulu. Mõju ulatus. Mõju ulatus on oluline, kuna muudatus võib mõjutada huvikoolide täituvust üle 18-aastaste noortega, kes õpivad ühtlasi ka põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, ning muudatus võib oluliselt mõjutada isikud, kes tasuvad nende noorte huvikooli koolituskulu, seda tegevust jätkama. Mõju avaldumise sagedus noorte huviharidusega seotud kulude maksutatavast tulust mahaarvamisele on iga-aastane ning eelnõu seda ei mõjuta. 6.2. Ukraina annetuste tulumaksuvabastuse pikendamine Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha negatiivset mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju välissuhetele. Sihtrühm. Mõjutatud isikud on residendist juriidilised isikud, kes teevad Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks annetusi ja kingitusi MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Mõju ulatus. Kavandatud regulatsioon võimaldab residendist juriidilistel isikutel teha Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele ning MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks 2024. aasta lõpuni tulumaksuvabalt. Mõju ulatus on suur, kuna residendist juriidilised isikud teeksid vähem annetusi ja kingitusi Ukraina toetuseks, kui nendelt tuleks tasuda tulumaksu. Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Residendist juriidilise isiku maksustamisperiood on kalendrikuu ning üldjuhul tuleb tehtud kingitusi ja annetusi deklareerida ja nendelt tulumaksu tasuda igakuiselt. Tänu tulumaksuvabastusele ei pea residendist juriidilised isikud igakuiselt deklaratsiooni esitama Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele ning MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn Ukraina heaks tehtud annetuste ja kingituste puhul. Selliseid annetusi ja kingitusi tuleb deklareerida vaid üks kord aastas. Seega väheneb muudatuse tulemusena nimetatud MTÜ-dele annetusi ja kingitusi tegevate residendist juriidiliste isikute halduskoormus. 4 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Käesolev seadus ei too kaasa otseseid täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Muudatus ei avalda olulist mõju Maksu- ja Tolliameti töökoormusele, kuna noorte huviharidusega seotud kulude maksustatavast tulust mahaarvamise õiguse laiendamisega üle 18-aastastele noortele, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, ei kaasne halduskoormuse olulist kasvu. Ukraina heaks tehtavate tulumaksuvabade annetuste ja kingitustega seoses Maksu- ja Tolliameti ülesanded ei muutu. Samuti on Ukraina heaks tehtud tulumaksuvabasid annetusi ja kingitusi saavate ühingute loetelu jätkuvalt selgelt piiritletud. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Tulumaksuseaduse muudatused on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuarist. Esitab Riigikogu rahanduskomisjon 24.10.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahanduskomisjoni esimees 5 EELNÕU Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõike 21 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune, või kuni õppija põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.”; 2) paragrahvi 61 lõike 66 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(66) Residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2024. aasta 31. detsembrini järgmistele § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud juriidilistele isikutele:”; 3) paragrahvi 61 lõikest 66 jäetakse välja punkt 8; 4) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 671 järgmises sõnastuses: ”(671) Kui enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehti väljamakseid enne 2024. aasta 1. jaanuari, arvatakse § 20 lõikes 3 nimetatud summast lisaks alates 2024. aasta 1. jaanuarist tasutud kindlustusmaksetele maha ka kuni 2023. aasta 31. detsembrini tasutud kindlustusmaksete osa, mis ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid.”. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab rahanduskomisjon 24.10.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahanduskomisjoni esimees S eletuskiri t ulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulu de mahaarvamise tingimusi . Eelnõu pikendab n oorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18-aastas te õppijate puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni . Lisaks pikendatakse e elnõuga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust aasta võrra . Õigusselguse huvides täpsustatakse eelnõuga ka investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksete mahaarvamise tingimusi. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu algatab Riigikogu rahanduskomisjon. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu rahandus komisjon i sekretariaat ( [email protected] ) . Märkused Eelnõu näeb ette 202 3 . aasta 1. juulil jõu s tu nud tulumaksuseaduse redaktsiooni ( RT I, 30.06.2023, 81 ) muutmise. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega. Seadus on kavandatud jõustuma 202 4 . aasta 1. jaanuaril. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üks eesmär kidest on laiendada noorte huviharidusega seotud kulude maksustatavast tulust mahaarvamise õigust üle 18-aastaste le isikute le kuni nende põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või kooli nimekirjast väljaarvamiseni . Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna ja seda saab kehtiva õiguse kohaselt maksutatavast tulust maha arvata juhul, kui huvikoolis õppija oli koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 - aasta vanune. Kui õppija oli kalendriaasta alguses 17 aasta vanune ning sa i 18-aastaseks aasta esimeses pooles , siis võib selle õppija eest huvikoolile tasutud koolituskulu deklareerida mitte ainult õppeaasta lõpuni vaid kogu kalendri aasta eest. Probleem iks on aga asjaolu, et kui noor veel õpib ja saab 18-aastaseks kalendriaasta teises pooles, siis kao b huvihariduse eest tasutud summade maksustatavast tulust mahaarva mise võimaluse juba keset õppeaasta t . Arvestades, et märgatav osa noori saab 1 8 - aastaseks juba enne keskhariduse omandamist , näeb eelnõu ette, et h uvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna ja seda saab maksustatavast tulust maha arvata õpilase puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Seaduseelnõu teine eesmärk on pikendada Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust. Ukraina toetuseks kehtestatud tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise erisus on töötanud seni edukalt ning on julgustanud Eesti ettevõtjaid tegema annetusi Ukraina abistamiseks. Sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud. Ukraina vajab jätkuvalt toetajate abi ja seetõttu on vajalik ajutist erisust pikendada veel aasta võrra ehk kuni 2024. aasta 31. detsembrini. Maksuvabastus kehtib seaduses piiritletud tingimustel ja perioodil ning rakendub üksnes seaduses nimetatud organisatsioonidele tehtavatele annetustele. Ranged piirangud on jätkuvalt põhjendatud. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa residendist juriidiline isik tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini järgmistele juriidilistele isikutele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo , Ukraina Kultuurikeskus , Riigikaitse Edendamise Sihtasutus , Eesti Punane Rist , Päästeliit , MTÜ Rotary Klubi Tallinn Vanalinn ja MTÜ Slava Ukraini . Seaduse kolmas eesmärk on tehniline ja sellega soovitakse täpsusta da investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksete mahaarvamise tingimusi. Nimelt on tulumaksuseaduse § 20 lõikes 3 sätestatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingust saadud tulu (kasu) maksustami s e põhimõte. Selle kohaselt maksustatakse tulumaksuga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Kuni 2023. aasta lõpuni kehtib ka selle lõike teine lause, mille kohaselt nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. Tegemist on alates 2011. aastast kehtiva üleminekusättega, millega sooviti lõpetada sel ajal kehtinud maksuvabastus investeerimisriskiga elukindlustuslepingust saadud tulule ja hakata sellist tulu maksustama samadel alustel otse väärtpaberitesse investeerimisest saadud tuluga. Vastava regulatsiooni mõte oli alustada alates 2024. aastast investeerimisriskiga elukindlustuslepingute puhul n-ö puhtalt lehelt, kuid praktikas on ilmnenud selle eesmärgiga vastuolus olev tõlgendus. Nimelt saab sätet lugeda viisil, mis võimaldab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel seni kogunenud tootluse enne 2023. aasta lõppu tulumaksuvabalt välja võtta, kuid sama lepinguga jätkates võtta edaspidi väljamakseid saades arvesse kogu lepingu kehtivuse perioodil tasutud kindlustusmaksed, sh kuni 2023. aasta lõpuni tasutud kindlustusmaksed, ehk sisuliselt kasutada maksuvabastust topelt. Sellise tõlgenduse välistamiseks täiendatakse tulumaksuseadus e § 61 rakendussättega, mille kohaselt saab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel alates 2024. aastast saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksed maha arvata üksnes osaliselt. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 pikendatakse noorte huviharidusega seotud kulude maksustatavast tulust mahaarvamise õigust üle 18-aastaste isikute puhul, kuni nende põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või kooli nimekirjast väljaarvamiseni . R iik toetab maksusoodustuste kaudu eelkõige noorte huvitegevust. Maksusoodustuse rakendamiseks võib huvikool edaspidi maksuhaldurile esitada ka nende õppijate andmeid, kes on juba üle 18-aastased, kuid õpivad veel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes . Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse tulumaksuseaduse § 61 lõiget 66 ja sätestatakse, et Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks tehtud annetused on tulumaksuvabad kuni 202 4 . aasta 31. detsembrini. Ukraina toetuseks kehtestatud tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise erisus on töötanud edukalt . S õjategevus Ukrainas ei ole aga lõppenud ja Ukraina vajab jätkuvalt toetajate abi. Seetõttu on vajalik pikendada ajutist erisust aasta võrra ehk kuni 202 4 . aasta 31. detsembrini. Muudatus annab ettevõtjatele selge sõnumi, et Ukrainale annetuste tegemise jätkamine on oluline ja vajalik. T ulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 sätestatud ühingute loetelu võimaldab Maksu- ja Tolliametil ilma töökoormuse olulise suurenemiseta kontrollida tehtud annetuste sihtotstarbelist kasutamist. Õigusselguse huvides täpsustatakse sama s , et tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 loetletud juriidilised isikud on kantud sama seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja ehk n ende mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja , kes tegutsevad heategevuslikult ja avalikes huvides ning saavad tulumaksusoodustust. Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse tulumaksuseaduse § 61 lõikest 66 välja punkt 8. Muudatusega arvatakse ühingute loetelust, mis määratleb ühingud, kellele saab Ukraina toetuseks teha annetus i ja kingitus i tulumaksuvaba lt, välja MTÜ Slava Ukraini, kes ei ole täitnud tulumaksuseaduse § 55 lõikes 2 sätestatud inform eerimis kohustust ja esitanud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust Maksu- ja Tolliametile oma majandusaasta aruannet . Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse tulumaksuseaduse rakendussätete §-i 61 lõikega 67 1 , mille kohaselt saab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel alates 2024. aastast saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksed maha arvata üksnes osaliselt. Muudatus on vajalik tulumaksuseaduse § 20 lõike 3 rakendamiseks. Regulatsioon näeb ette, et kui kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik mingil põhjusel ei kasuta õigust väljuda enne 2023. aasta lõppu investeerimisriskiga elukindlustuslepingust n - ö maksuvabalt, kuid on lepingu alusel osalisi väljamakseid juba saanud, tuleb vaadata, kas 2023. aasta lõpu seisuga ületavad sellised väljamaksed lepingu alusel tasutud kindlustusmakseid või mitte. Kui väljamaksed sissemakseid ületavad, siis jätkub alates 2024. aastast maksustamine tavakorras, st maksustatakse väljamaksete ja sissemaksete positiivne vahe. Vastupidisel juhul – sissemaksed ületavad väljamakseid – lubab üleminekusäte alates 2024. aasta 1. jaanuarist tehtavatest väljamaksetest lisaks alates samast kuupäevast tasutud kindlustusmaksetele maha arvata ka 2023. aasta 31. detsembri seisuga fikseeritud väljamakseid ületava sissemaksete osa. Kui enne 2023. aasta lõppu lepingu alusel väljamakseid üldse ei tehtud, võib hiljem väljamakseid saades neist maha arvata kogu lepingu kehtivuse perioodil tasutud kindlustusmaksed. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seadus 202 4 . aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud õigusaktides varem kasutamata mõisteid ega võõrkeelseid termineid . Eelnõuga ei nähta ette uusi mõisteid. 5. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu järgib Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid . 6. Seaduse mõjud 6.1 . Muudatused k oolituskulude maksustatavast tulust mahaarvamise s Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha negatiivset mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega võib väheselt määral väheneda riigieelarveline tulu huvikoolide tasudelt . Sihtrühmad. Mõjutatud on nii h uvikoolid, kus omandavad huviharidust üle 1 8 - aastased noored, kes õpivad ühtlasi ka põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes , ning ka isikud, kes tasuvad nende noorte koolituskulu. Mõju ulatus. Mõju ulatus o n oluline , kuna muudatus võib mõjutada huvikoolide täituvust üle 18 - aastaste noortega, kes õpivad ühtlasi ka põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes , ning muudatus võib oluliselt mõjutada isikud, kes tasuvad nende noorte huvikooli koolituskulu, seda tegevust jätkama . Mõju avaldumise sagedus noorte huviharidusega seotud kulude maksutatavast tulust mahaarvamise le on iga - aastane ning eelnõu seda ei mõjuta . 6.2 . Ukraina annetuste tulumaksuvabastuse pikendamine Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha negatiivset mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja riigiasutuste korraldusele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju välissuhetele. Sihtrühm. Mõjutatud isikud on residendist juriidilised isikud, kes teevad Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks annetusi ja kingitusi MTÜ -le Eesti Pagulasabi, MTÜ -le Mondo , Ukraina Kultuurikeskus ele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus ele, Eesti Puna sele Rist ile, Päästeli idule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn . Mõju ulatus. Kavandatud regulatsioon võimaldab residendist juriidilistel isikutel teha Riigikaitse Edendamise Sihtasutus ele ning MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo , Ukraina Kultuurikeskusele , Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele , Eesti Punasele Ristile , Päästeliidule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks 202 4 . aasta lõpuni tulumaksuvabalt . Mõju ulatus on suur, kuna residendist juriidilised isikud teeksid vähem annetusi ja kingitusi Ukraina toetuseks, kui nendelt tuleks tasuda tulumaksu. Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Residendist juriidilise isiku maksustamisperiood on kalendrikuu ning üldjuhul tuleb tehtud kingitusi ja annetusi deklareerida ja nendelt tulumaksu tasuda igakuiselt. Tänu tulumaksuvabastusele ei pea residendist juriidilised isikud igakuiselt deklaratsiooni esitama Riigikaitse Edendamise Sihtasutus ele ning MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn Ukraina heaks tehtud annetuste ja kingituste puhul . Selliseid annetusi ja kingitusi tuleb deklareerida vaid üks kord aastas. Seega väheneb muudatuse tulemusena nimetatud MTÜ-dele annetusi ja kingitusi tegevate residendist juriidiliste isikute halduskoormus. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Käesolev seadus ei too kaasa otseseid täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Muudatus ei avalda olulist mõju Maksu- ja Tolliameti töökoormusele, kuna noorte huviharidusega seotud kulude maksustatavast tulust mahaarvamise õiguse laiendamisega üle 18 - aastaste le noorte le , kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes , ei kaasne halduskoormuse olulist kasvu . Ukraina heaks teht avate tulumaksuvaba de annetus te ja kingitus tega seoses Maksu- ja Tolliameti ülesanded ei muut u . Samuti on Ukraina heaks tehtud tulumaksuvabasid annetusi ja kingitusi saavate ühingute loetelu jätkuvalt selgelt piiritletud. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Tulumaksuseaduse muudatused on planeeritud jõust uma 2024. aasta 1. jaanuarist. Esita b Riigikogu rahanduskomisjon 24. 1 0 .202 3 . (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahanduskomisjoni esimees EELNÕU Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muu t mine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõike 2 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune , või kuni õppija põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. ” ; 2) paragrahvi 61 lõike 66 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (66) Residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2024. aasta 31. detsembrini järgmistele § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud juriidilistele isikutele: ” ; 3) paragrahvi 61 lõikest 66 jäetakse välja punkt 8; 4) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 67 1 järgmises sõnastuses: ” ( 67 1 ) Kui enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehti väljamakseid enne 2024. aasta 1. jaanuari, arvatakse § 20 lõikes 3 nimetatud summast lisaks alates 2024. aasta 1. jaanuarist tasutud kindlustusmaksetele maha ka kuni 2023. aasta 31. detsembrini tasutud kindlustusmaksete osa, mis ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid. ” . § 2. Seaduse jõu s tumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 3 Algatab rahanduskomisjon 24.10.2023. ( allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahanduskomisjoni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 24.10.2023 / 1-1/15-337; Riigikantselei / 24.10.2023 / 2-5/23-02043 Resolutsiooni teema: Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 09.11.2023 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 02.11.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.11.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 23-1391). Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Välisministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 24.10.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel