Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Harju maakond, 10115 30.10.2023 Vaidlustaja: Elbit Security Systems Ltd. Registrikood: 511007700 Amsterdam 4 Sderot, Iisrael Lepinguline esindaja: advokaat Triin Väljaots Advokaadibüroo Murula OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 telefon: +372 5096658 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve 34a, Tallinn, 11314 telefon: +372 717 0400 e-post: [email protected] Kolmas isik: THEON SENSORS S.A Registrikood: 002502801000 VAIDLUSTUS Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes "Öövaatlusseadmed" (viitenumber 266956) THEON SENSORS S.A pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse peale VAIDLUSTAJA TAOTLUSED: Elbit Security Systems Ltd. palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil: 1. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses; 2. Nõuda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt välja kogu hankija ja THEON SENSORS S.A kirjavahetus alates pakkumuste esitamisest 11.08.2023 kuni hankija 19.10.2023 otsuseni; 3. Tunnistada kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 19.10.2023 käskkiri nr 454H osas, millega tunnistati vastavaks ja edukaks THEON SENSORS S.A pakkumus; 4. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt Elbit Security Systems Ltd. kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv ning Elbit Security Systems Ltd. poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud. 1  I ASJAOLUD JA VAIDLUSE ESE 1. 7.07.2023 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) e-riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke "Öövaatlusseadmed" (viitenumber 266956) hanketeate. 11.08.2023 esitasid selles hankemenetluses pakkumuse 16 pakkujat. 2. 19.10.2023 teavitas hankija pakkujaid enda peadirektori otsusest nr 454H (Lisa 1), millega: 1) tunnistati vastavaks Elbit Security Systems Ltd. (edaspidi vaidlustaja), Night Vision Devices Inc, Eurosec OÜ ja THEON SENSORS S.A (edaspidi kolmas isik) pakkumused (käskkirja p 1.1); 2) tunnistati ülejäänud 12 pakkuja pakkumused mittevastavaks (käskkirja p 1.2); ning 3) tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus kui hindamiskriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus (käskkirja p 1.3). 3. Vaidlustaja hinnangul on hankija 19.10.2023 käskkirja p-d 1.1 ja 1.3 õigusvastased, sest kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud mittevastavana tagasi lükata. Tulenevalt hankemenetluse etapilisuse põhimõttest, kuna kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud tagasi lükata, on 19.10.2023 otsus õigusvastane ka osas, millega kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistati. 4. Vaidlustaja huvi vaidlusaluses riigihankes osalemisel on hankelepingu sõlmimine. Vaidlustaja pakkumus oli vastavaks tunnistatud pakkumustest hindamiskriteeriumide kohaselt teine parim pakkumus. Kolmanda isiku pakkumuse õigusvastaselt vastavaks ja edukaks tunnistamine rikuvad vaidlustaja subjektiivseid õigusi kuna vaidlustaja jääb seetõttu ilma võimalusest sõlmida hankeleping ja teenida selle täitmisest tulu. 5. Hankija teavitas vaidlustajat pakkumuste vastavaks ning edukaks tunnistamise otsustest 19.10.2023. Seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt, kui see on vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt 30.10.2023. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Kolmanda isiku pakkumus on õigusvastaselt vastavaks tunnistatud 2.1.1 THEON SENSORS S.A pakkumus ei vasta TK p-s 3.2 kehtestatud nõudele 6. Riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab tagasi pakkumuse, mis riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ei vasta. RHS § 3 p 1 paneb hankijale kohustuse tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning p 2 kohustab hankijat kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ja ühetaoliselt. 7. Vaidlustaja on seisukohal, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud ebarealistlikult lühike tarneaeg muudab kolmanda isiku pakkumuse tehnilises kirjelduses (edaspidi TK, Lisa 2) sätestatule mittevastavaks, mistõttu oleks hankija pidanud kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 2 ja RHS § 3 p 1 ja 2 alusel mittevastavana tagasi lükkama. Täpsemalt ei vasta kolmanda isiku pakkumus TK p-des 3.2, 2.5.2, 2.12, 5.1, 6.4 ja 6.6. sätestatud nõuetele. Lisaks ei vasta kolmanda isiku pakkumus ka hindamistabelis kehtestatud nõuetele. 2 8. Hankija kehtestas riigihanke alusdokumentides (RHAD) ühe hindamiskriteeriumina esimese 2000 seadme tarneaja, sätestades, et annab selle eest pakkujatele kuni 10 punkti (vt Lisad 3 ja 4). Kolmas isik esitas hankijale pakkumuses 2000 seadme tarneajaks 1 (vt Lisa 5), mis tähendanuks hankija kehtestatud valemi järgi, et kolmas isik tarnib hankijale esimesed 2000 seadet 0,0005 nädalaga (1/2000).1 Hankija otsustas hinnata kolmanda isiku pakkumust selliselt, justkui oleks kolmas isik pakkunud tarneajaks 2000. Kuigi vaidlustaja leiab, et hankijal ega kolmandal isikul sellist pakkumuse muutmise õigust ei olnud (vt allpool ptk 2.1.4 pakkumuse muutmise õigusvastasuse kohta), on kolmanda isiku pakkumus mittevastav ka siis, kui võtta aluseks, et kolmas isik lubas enda pakkumuses tarnida esimesed 2000 seadet vaid ühe nädala jooksul. 9. Kolmas isik, pakkudes hankijale hindamisel punktiarvu suurendamiseks vaid ühe nädala pikkust tarneaega, eiras sellega hankija kehtestatud kohustuslikke nõudeid enne esimest tarnet esitatavate dokumentide osas. Üheks selliseks nõudeks on, et vähemalt 3 kuud enne esimest tarnet tuleb esitada hankijale sõltumatu labori testraportid toote vastavuse kohta MIL-STD-810G standardile (vt TK p 3.2). 10. Olukorras, kus kolmas isik lubas enda pakkumuses tarnida hankijale esimesed 2000 seadet vaid 0,005 nädala jooksul (või 1 nädala jooksul hiljem muudetud pakkumuse kohaselt), on üheselt selge, et kolmanda isiku pakkumus ei saa samaaegselt vastata TK p-s 3.2 sätestatud kohustuslikule nõudele, mille kohaselt tuleb testraportid esitada hankijale vähemalt 3 kuud enne esimest tarnet. 11. Vastavustingimused on siduvad nii hankijale kui ka kõikidele pakkujatele. RHS ei näe vastavuse kontrollimisel hankijale ette kaalutlusõigust, mis lubaks loobuda mõne vastavustingimuses seatud tingimuse täitmisest. Samuti ei ole sellisel juhul lubatud tarneaja muutmine, sest see tooks sisuliselt kaasa uue pakkumuse esitamise. Niisiis, kuna kolmas isik lubas tarnida hankijale esimesed 2000 seadet ühe nädalaga, ei vasta kolmanda isiku pakkumus TK p-le 3.2 ning see oleks seega tulnud mittevastavana tagasi lükata. 12. RHS § 114 laiem eesmärk on tagada pakkumuste vastavuse kontrolli kaudu pakkujate võrdne kohtlemine ning hankemenetluse läbipaistvus. Seejuures peavad kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtima samad tingimused.2 Seega olukorras, kus hankija oli TK-s sätestanud kohustuse esitada talle vähemalt kolm kuud enne esimest tarnet MIL-STD-810G standardile vastavad testraportid, pidid kõik pakkujad selle nõudega esimese tarneaja määramisel arvestama. 13. Hindamistabelist nähtub, et kõik vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujad, sh vaidlustaja olidki tarneaega pakkudes arvestanud, et neil tuleb seejuures täita kõik TK kohustuslikud tingimused ning märkisid esimeste seadmete tarneajaks rohkem kui kolm kuud. See tõi aga kaasa olukorra, kus hankija andis kolmandale isikule hindamisel tarneaja eest maksimaalsed 10 punkti, samas kui TK p 3.2 tingimusega arvestanud konkurendid said vastavalt tarneaja eest vaid 0,27-0,43 punkti (vt Lisa 6). 14. Olukord, kus hankija andis kolmanda isiku pakkumusele hindamisel maksimumpunkte kiire tarne eest, kui samas oli ilmselge, et sedavõrd kiire tarne puhul ei ole võimalik tagada muude 1 Tarneaeg ehk „Total number of Delivery weeks“, mis oli hindamise aluseks, kujunes tarneaja tabeli „Delivery Schedule“ (Lisa 4) sätestatud juhiste kohaselt selliselt, et seadmete arv tuli korrutada tarneajaga nädalates. 2 EK C-131/16, p 25-26; C-87/94, p 54; C-470/99, p 93; C-538/13, p 33. 3  TK nõuete täitmist ei ole lubatav. See tooks kaasa nende pakkujate ebavõrdse kohtlemise, kes hankija kehtestatud tingimusest tarneaega määrates kinni pidasid. 15. Kui vaidlustaja ja teised konkurendid oleksid teadnud, et neil ei tulegi kinni pidada RHAD kohustuslikest nõuetest, oleksid nad sarnaselt kolmandale isikule võinud pakkuda esmaseks tarneajaks lühemat aega kui kolm kuud ning nad oleksid seega saanud ka hindamisel rohkem punkte. Olukorras kus hankija oli kehtestanud pakkujate kohustusliku miinimumnõude, mis kohustas pakkujaid esitama hankijale vähemalt 3 kuud enne esimest tarnet sõltumatute testlaborite raportid, ei saanud hankija sellele kohustuslikule nõudele mittevastava pakkumuse esitanud pakkumust vastavaks tunnistada. Seega, vaid kolmanda isiku pakkumuse mittevastavaks tunnistamisega saab tagada, et pakkumised on võrreldavad ja et pakkujaid koheldakse võrdselt. 16. Seejuures, hankija nõutud testraportite näol ei olnud tegemist ebaoluliste dokumentidega, vaid hankija nõudis teadlikult, et talle esitataks vähemalt kolm kuud enne esimese tarne tegemist akrediteeritud sõltumatute testlaborite raportid õhusurve testidele, temperatuuri testidele, vihma- ja niiskuse testidele, soola- ja puhuva tolmu ning liiva testidele, uputamistestile, juhusliku vibratsiooni ja lahtise kargo testile, šhokitestile, transpordipakendis oleva toote kukkumistestile ning elektromagneetilise ühilduvuse testile (vt TK p-d 3.2.1- 3.2.15). Tegemist on seega dokumentidega, mis tõendavad hankijale pakutud toote tegelikku vastavust nõuetele ja mille kontrollimiseks oli hankija kehtestanud teadlikult nõude, et need tuleb esitada 3 kuud enne esimest tarnet. TK p-s 3.2 nõue oli sätestatud selgelt ja ühemõtteliselt, mistõttu pidid kõik pakkujad selle kohustusega pakkumust koostades arvestama. 17. Testraporti esitamine minimaalselt 3 kuud enne esimest tarnet oli niisiis kohustuslik, mistõttu ei tule kõne alla nende dokumentide esitamine vaid nädala aega enne tarnet või koos tarnega. See tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja muudaks hankija kehtestatud tähtaja tagantjärgi sisutühjaks. Hankija ülesanne pakkumuste kontrollimisel on tagada erapooletus ja läbipasitvus. Seega, kuna kolmanda isiku pakkumusest nähtub üheselt, et kolmas isik ei täida nimetatud kohustuslikku nõuet, puudus hankijal kaalumisruum kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks. Vastasel korral oleks hankija kohelnud kõiki teisi pakkujaid võrreldes kolmanda isikuga ebavõrdselt. 2.1.2 THEON SENSORS S.A pakkumus ei vasta TK p-des 2.5.1 ja 2.12 kehtestatud nõuetele 18. Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks piisab, kui on tuvastatud üks sisuline mittevastavus RHAD-ile, mille tõttu ei saa hankija kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistada ning otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas kolmanda isiku pakkumus veel mingile vastavustingimusele ei vasta. Samas, kuivõrd eelkirjeldatud TK punkt 3.2 ei ole ainus kohustuslik nõue, millega kolmanda isiku pakutud tarneaeg otseselt vastuolus on, esitab vaidlustaja alljärgnevalt täiendavad kohustuslikud tingimused, millele kolmanda isiku pakkumus ei vasta. 19. Nimelt sätestas hankija TK p 2.5.1 pakkujatele kohustusliku nõudena, et enne esimest tarnet esitataks hankijale ka akrediteeritud testlabori tõend FOM (Figure of merit) näitajate kohta. Täiendavalt tuleb TK p 2.12 järgi enne esimest tarnet esitada hankijale akrediteeritud testlabori raport seadme vaatevälja laiuse nõuetele vastavuse kohta. 4 20. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse kohaselt toimub esimene tarne 0,005 nädala jooksul või 1 nädala jooksul (hiljem muudetud pakkumuse kohaselt), ning hankija on TK-s sätestanud, et enne esimest tarnet tuleb hankijale esitada akrditeeritud testlabori tõendid tarnitava seadme vastavuse kohta (FOM ja vaatevälja laius), oli hankijal kohustus kontrollida, kuidas kolmas isik tagab sedavõrd kiire tarne puhul vastavuse TK p 2.5.1 ja p 2.12 nõuetele. Kui hankija seda kontrollinud ei ole, ei saanud hankija ka kolmanda isiku pakkumust pimesi vastavaks tunnistada. See oleks olnud vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse põhimõttega. 2.1.3 THEON SENSORS S.A pakkumus ei vasta TK p-des 5.1, 6.4 ning p 6.6 kehtestatud vastavustingimusele 21. TK p 5.1 nõuab, et enne esimest tarnet esitataks hankijale ka eestikeelne kasutusjuhend. Arvestades, et kolmas isik pole varem kunagi hankijale pakutud öövaatlusseadet Eestisse müünud, ei ole usutav, et kolmas isik, kes võistles vaidluse all olevas hankemenetluses veel 15 pakkujaga, lasi enne vastavaks ja edukaks tunnistamist ära tõlkida seadmete täispika kasutusjuhendi. Lisaks nõuab TK p 6.4, et enne esimest tarnet toimetataks hankijale ka seadme elutsükli kirjeldus / hooldusjuhised, mis peavad olema nii eesti, kui inglise keeles (vt TK p 6.6). 22. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumusest nähtus, et ta tarnib seadmed hankijale vaid mõne tunniga või hiljem muudetud pakkumuse kohaselt 1 nädalaga, tulnuks hankijal enne kolmandale isikule hindamisel kiire tarne eest maksimumpunktide andmist sisuliselt kontrollida, kuidas pakkuja täidab sedavõrd kiire tarne juures ülalkirjeldatud nõuded. 23. Kui kontrolli tulemusel oleks selgunud, et kolmandal isikul ei ole ülalviidatud eestikeelseid kasutus- ja hooldus juhiseid juba olemas (mis on ebatõenäoline, arvestades, et tegemist on mahukate juhistega, mitte esialgsetega), ning kui ta ei esita usutavat selgistust, kuidas on eestikeelsete täismahus kasutus- ja hooldusjuhiste saamine ja hankijale esitamine enne esimest ülikiiret tarnet võimalik, oleks hankija pidanud jõudma järeldusele, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK p 5.1 ja 6.4 nõuetele. 24. Lisaks on vaidlustaja veendunud, et isegi kui kolmandal isikul oleks reaalselt olnud võimalik tarnida hankijale vaid nädalaga 2000 seadet, mis vajavad strateegilise kauba sisseveo eriluba, ei ole eluliselt usutav, et kolmas isik suudaks seejuures tarnida hankijale sama lühikese aja jooksul kõik hankija nõutud kahe aasta varuosad, mida hankija nõuab TK p 6.7. 25. Eelnevast tuleneb, et pakkudes hankijale hindamisel punktiarvu suurendamiseks vaid ühe nädala pikkust tarneaega, muutis kolmas isik enda pakkumuse mittevastavaks muudele kohustuslikele TK nõuetele. Sellises olukorras pidanuks hankija tuvastama sisulised puudused kolmanda isiku pakkumuses ning pakkumuse tagasi lükkama. 2.1.4 THEON SENSORS S.A pakkumus ei vasta tarneaja vormis kehtestatud nõuetele ning uue mittevastava tarneaja esitamine tõi kaasa tema pakkumuse lubamatu muutmise 26. Üldine kohtu-ja vaidlustusmenetluste praktikas välja kujunenud reegel on see, et pakkumus peab vastama RHAD esitatud kõigile tingimustele igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest (vt Tallinna Halduskohtu 16.09.2019 otsus, 3-19-1491, p 36). Kolmanda isiku pakkumus oli aga liisaks eelkirjeldatule vastuolus RHAD kohustusliku nõudega arvutada 2000 seadme tarneaeg vastavalt hankija etteantud tarneaja vormis sätestatud nõuetele (vt Lisad 3 ja 4). 5 27. Tarneaeg ehk „Total number of Delivery weeks“, mis oli hindamise aluseks, tuli tarneaja tabeli „Delivery Schedule“ (Lisa 4) järgi pakkumuses esitada selliselt, et seadmete arv tuli korrutada tarneajaga nädalates. Kolmas isik aga esitas hankijale pakkumuses 2000 seadme tarneajaks väärtuse „1“ (vt Lisa 5), mis tähendas, et kolmas isik ei olnud pakkumuse tegemisel arvestanud, et tal on kohustus tarnida 2000 seadet. Kui mitu seadet kolmas isik tegelikult esimese tarnega soovis tarnida, on ebaselge, sest pakkujatel oli võimalik esimese 2000 seadme tarne teostada ka mitmes osas. Seejuures ei olnud pakkujate esitatud tarneajad selliselt hindamisel omavahel võrreldavad. Niisiis, kuigi antud juhul viis kolmanda isiku tarneaja õigusvastane korrigeerimine omakorda uuesti mittevastava pakkumuseni (vt ülal ptk 2.1.1), oleks kolmanda isiku pakkumus olnud mittevastav ka pelgalt seetõttu, et sellest ei nähtunud üheselt pakkuja tegelik tarneaeg. Hankija oleks pidanud sellise pakkumuse RHS § 114 alusel mittevastavana tagasi lükkama. 28. Hankija aga otsustas hinnata kolmanda isiku pakkumust selliselt, justkui oleks kolmas isik pakkunud tarneajaks väärtuse 2000 (see nähtub hankija koostatud hindamistabelist, vt Lisa 6). Vaidlustaja leiab, et hankijal ega kolmandal isikul sellist pakkumuse muutmise õigust ei olnud. Kuigi RHS § 46 lg 4 annab hankijale õiguse nõuda pakkujalt täiendavate selgituste esitamist pakkumuses esitatud andmete kohta, ei tulene sellest sättest pakkujatele õigust enda pakkumuses esitatud tarnetähtaja muutmiseks. Seega oleks hankija pidanud kolmanda isiku pakkumuse mittevastavaks tunnistama. 29. Antud juhul ei saa olla küsimust, et tarneaeg, mis on ühtlasi hindamise kriteeriumiks, on pakkumuse oluline tingimus, mille osas ei ole objektiivselt võimalik jõuda järeldusele, et selle mittevastavuse või olulise ebaselguse näol oleks tegemist pelgalt formaalse puudusega. Niisiis, kui kolmanda isiku pakkumus ei vastanud RHAD tingimustele ning seda ei olnud võimalik hinnata, siis oli see puudus sisuline. Sellises olukorras vigase pakkumuse esitanud pakkuja eelisseisundisse asetamine ja talle uue võimaluse andmine (et pakkuja saaks enda pakkumuse vastavaks muuta), rikub pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 3) aga samas on vastuolus ka hankija kohustusega tegutseda riigihanke korraldamiselt läbipaistvalt ja kontrollitavalt (RHS § 3 p 1). 30. Kui kohtupraktikas põhimõtteliselt ei välistata pakkumuses tehtud vigade parandamist, siis Euroopa Kohtu juhiste kohaselt ei tohi see tuua kaasa pakkumuse sisulist muutmist ega anda pakkujale hankemenetluses alusetut eelist. Ringkonnakohtu 31.10.2019 otsuses asjas nr 3-19- 1523 selgitati (p-d 18 ja 18.1), et selgituse küsimisega on võimalik avada mõne olemasoleva tingimuse sisu, kuid üldjuhul ei saa sellega asuda muutma riigihanke alusdokumente ega pakkumust (EK 10.10.2013 otsus asjas C-336/12, p-d 31–32). Eelnevast tuleneb, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist ei saa ükski pakkuja minna hankija juurde ega muuta enda varasemat mittevastavat pakkumust vastavaks. 31. Arvestades, et hankija tegi otsuse pakkumuste vastavuse kohta alles enam kui 2 kuud pärast pakkumuste esitamist, on vaidlustajal kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuses esinenud väidetava vea parandamine ei toimunud ka RHS § 46 lg-s 3 kehtestatud 3 päevase tähtaja jooksul. Õiguskirjanduse kohaselt peab selline võimalik eksimuse parandamine aga toimuma viivitamatult.3 See omab asjas tähtsust, sest tarneaja arvutamine algas RHAD järgi nädalast 38 (vt Lisa 4). Olukorras, kus hankija tegi aga otsuse pakkumuste vastavuse kohta enam kui 2 kuud hiljem ehk 42. nädalal, oli kolmandale isikule pakkumuse „täpsustamisel“ erinevalt konkurentidest (kes arvestasid, et neil tuleb esimesed 2000 seadet tarnida arvestusega alates 3 Caranta, R., & Sanchez-Graells, A. (Eds.). (2021). European public procurement : Commentary on directive 2014/24/eu. Edward Elgar Publishing Limited, lk 587, ääremärkus 56.86. 6  38. nädalast) selge, et tal ei tule lepingut täita enne 44. nädalat. Kui vaidlustaja kahtlus vastab tõele, on kolmas isik saanud seeläbi konkurentide ees olulise eelise. Eelnevast tulenevalt palun vaidlustuskomisjonil nõuda hankijalt välja kogu hankija ja kolmanda isiku kirjavahetus alates pakkumuste esitamisest 11.08.2023 kuni hankija 19.10.2023 otsuseni. Selle kirjavahetuse alusel on võimalik tuvastada, kuidas tegelikult toimus kolmanda isku tarneaja muutmine ja milline oli selle täpne ajajoon. 32. Eeltoodud põhjustel on vaidlustaja seisukohal, et hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks ei ole kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kohtleb pakkujaid võrdselt ning RHS § 114 lg-dega 1 ja 2 ning tuleb tunnistada kehtetuks. Otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt tuleb kehtetuks tunnistada ka hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Lisad: 1) Hankija 19.10.2023 otsus nr 454H; 2) Tehniline kirjeldus; 3) Hindamiskriteeriumid; 4) Tarneaja vorm; 5) THEON SENSORS S.A pakutud numbrid; 6) Hindamistabel; 7) Esindaja volikiri; 8) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ ______________________ advokaat Triin Väljaots Elbit Security Systems Ltd. lepinguline esindaja 7