Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal

Regionaalministri määrus „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2024. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu TASU (EUROT/TK) DETSEMBER SEPTEMBER NOVEMBER OKTOOBER TAOT- VEEBRUAR VEEKOGU JAANUAR AUGUST APRILL MÄRTS LE- JUUNI JUULI MAI MISE KA- NAL Kesk- konna- 1 1 1 0 0 0 0 0 1 1 1 1 7 amet Võrtsjärv Elekt- rooni- 143 143 71 0 0 0 0 0 143 143 143 143 7 line ka- nal Kokku 144 144 72 0 0 0 0 0 144 144 144 144 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Kahala järv, Harjumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 7 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Klooga järv, Harjumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 7 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 Kesk- Männiku järv, konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Harjumaa amet Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 7 line ka- nal 1  Kokku 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Soodla veehoidla, amet Elekt- Harjumaa rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 7 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Tänavjärv, Harjumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 7 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 Kesk- Narva veehoidla ja Narva jõe konna- 1 1 0 0 0 0 1 2 2 1 1 1 7 amet Ida-Virumaa ülemjooks, Elekt- rooni- 71 71 0 0 0 0 143 214 214 143 143 143 7 line ka- nal Kokku 72 72 0 0 0 0 144 216 216 144 144 144 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Kuremaa järv, Jõgevamaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 4 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Elekt- Läänemaa Veskijärv, rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 7 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 2  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Meelva järv, Põlvamaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 7 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Ermistu järv, Pärnumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 7 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Kaisma järv, Elekt- Pärnumaa rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 7 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Tõhela järv, Elekt- Pärnumaa rooni- 0 16 0 0 0 0 25 25 25 25 25 14 7 line ka- nal Kokku 0 16 0 0 0 0 25 25 25 25 25 14 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Karujärv, Saaremaa Elekt- rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 7 line ka- nal Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 3  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Mullutu laht, Saaremaa Elekt- rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 7 line ka- nal Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Saaremaa Suurlaht, Elekt- rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 7 line ka- nal Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Undu laht, Saaremaa Elekt- rooni- 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14 7 line ka- nal Kokku 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Elistvere järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0 4 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 4 amet Tartumaa Emajõgi, Elekt- rooni- 8 7 0 0 0 0 53 53 53 43 43 7 4 line ka- nal Kokku 8 7 0 0 0 0 54 54 54 43 43 7 4  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Kaiavere järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Keeri järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 4 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lahepera järv, amet Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Pangodi järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 4 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 amet Tartumaa Saadjärv, Elekt- rooni- 8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 4 line ka- nal Kokku 8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 5  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Tartumaa Soitsjärv, Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 4 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 amet Aheru järv, Valgamaa Elekt- rooni- 27 36 0 0 0 0 28 29 29 37 36 36 7 line ka- nal Kokku 27 36 0 0 0 0 28 29 29 37 36 36 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Viljandimaa Parika järv, Elekt- rooni- 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 7 line ka- nal Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Viljandimaa Ruhijärv, Elekt- rooni- 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 7 line ka- nal Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Viljandimaa Veisjärv, Elekt- rooni- 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 7 line ka- nal Kokku 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 6  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Viljandimaa Õisu järv, Elekt- rooni- 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 7 line ka- nal Kokku 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Hino järv, Võrumaa Elekt- rooni- 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 7 line ka- nal Kokku 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Lõõdla järv, Võrumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 7 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Tamula järv, Võrumaa Elekt- rooni- 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 7 line ka- nal Kokku 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 amet Vagula järv, Võrumaa Elekt- rooni- 7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 7 line ka- nal Kokku 7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 7  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Võrumaa Ähijärv, Elekt- rooni- 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 7 line ka- nal Kokku 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 8  Regionaalministri määrus „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ Lisa 2 Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2024. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade* kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu ((EEEE(EURO/T TASU (EUROT/TK) DETSEMBER SEPTEMBER NOVEMBER OKTOOBER VEEBRUAR MAAKOND JAANUAR AUGUST APRILL MÄRTS TAOT- JUUNI JUULI MAI LEMISE KANAL Kesk- konna- 3 3 5 9 15 25 33 33 30 19 9 3 7 Harju maakond amet Elektroo- niline ka- 345 265 503 899 1453 2447 3235 3235 2998 1889 899 345 7 nal Kokku 348 268 508 908 1468 2472 3268 3268 3028 1908 908 348 Kesk- konna- 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 Hiiu maakond amet Elektroo- niline ka- 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 7 nal Kokku 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 Kesk- konna- 1 2 3 5 6 6 5 5 6 4 2 1 7 Ida-Viru maakond amet Elektroo- niline ka- 99 158 277 455 574 614 455 455 574 376 198 119 7 nal Kokku 100 160 280 460 580 620 460 460 580 380 200 120 maakond Kesk- Lääne konna- 1 1 2 3 3 4 5 5 4 4 2 1 7 amet 1  Elektroo- niline ka- 67 87 174 257 317 436 467 499 440 376 190 107 7 nal Kokku 68 88 176 260 320 440 472 504 444 380 192 108 Kesk- Lääne-Viru maakond konna- 1 2 2 4 4 4 5 5 5 5 4 2 7 amet Elektroo- niline ka- 139 158 238 356 396 436 455 455 455 455 356 178 7 nal Kokku 140 160 240 360 400 440 460 460 460 460 360 180 Kesk- konna- 3 4 5 8 9 10 10 10 10 9 5 3 7 Pärnu maakond amet Elektroo- niline ka- 297 348 495 744 843 990 990 990 990 843 495 297 7 nal Kokku 300 352 500 752 852 1000 1000 1000 1000 852 500 300 Kesk- konna- 5 6 7 13 14 20 21 21 20 13 13 5 7 Saare maakond amet Elektroo- niline ka- 523 602 721 1315 1386 1980 2059 2059 1980 1315 1315 523 7 nal Kokku 528 608 728 1328 1400 2000 2080 2080 2000 1328 1328 528 * Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ja määruse lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkond/piirkonnad 2  Regionaalministri määrus „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõr- guga harrastuskalapüügiks 2024. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. april- list 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaame- tist või elektroonilise kanali kaudu VEEKOGU 01.03–31.03 01.04–04.05 TASU TAOTLEMISE KANAL (EUROT/TK) Keskkonnaamet 19 19 7 Peipsi järv Elektrooniline kanal 1865 1865 7 Kokku 1884 1884 Keskkonnaamet 12 12 7 Pihkva järv Lämmi- ja Elektrooniline kanal 1192 1192 7 Kokku 1204 1204  Rahandusministeerium Kliimaministeerium 27.10.2023 nr 1.4-3/1125 Regionaalministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu (HPVM2024_maarus.pdf) 2. Määruse eelnõu seletuskiri (HPVM2024_SK.pdf) 3. Määruse lisa 1 (HPVM2024_Lisa1.pdf) 4. Määruse lisa 2 (HPVM2024_Lisa2.pdf) 5. Määruse lisa 3 (HPVM2024_Lisa3.pdf) 6. Määruse lisa 4 (HPVM2024_Lisa4.pdf) Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Eesti Kalastajate Selts, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Tallinna Kalaspordi Klubi ja Tartu Kalaspordi Klubi. Indrek Ambos 626 0714 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 27.10.2023 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7, keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 44 lõike 4 punkti 4, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse 2024. aastaks: 1) sellised piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat; samuti nendes piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg; 2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil; 3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügiõiguse tasu. (2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvas veekogus ning eraomanikule kuuluvas avalikuks kasutamiseks määratud veekogus. 2. peatükk Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil § 2. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel (1) Läänemerel püüdmisel on sätestatud lisa 2 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani või kuni 2024. aasta 31. detsembrini lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkondades püüdmise korral maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu. (2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini seitsmepäevase ajavahemiku kestel, antakse harrastuspüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud Läänemere piirkondades püüdmise korral järgmiste maakondade kaupa: 1) Harju maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest ida pool; 2) Hiiu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest põhja pool; 3) Ida-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest ida pool; 4) Lääne maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest ida pool, ning punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest põhja pool; 5) Lääne-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest ida pool, ning punktide 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest lääne pool; 6) Pärnu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lõuna pool, ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest ida pool; 7) Saare maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool, ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest lääne pool. (3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on ühe kalendrikuu kestel püsiasustusega väikesaare püsielanikel lubatud harrastuskalapüügil 2024. aastal kasutada järgmised nakkevõrkude piirarvud: 1) Abrukal – 132; 2) Aegnal – 36; 3) Heinlaiul – 36; 4) Kesselaiul – 144; 5) Kihnus – 540; 6) Kräsulil – 36; 7) Kõinastul – 72; 8) Manõjal – 180; 9) Mohnis – 72; 10) Naissaarel – 324; 11) Pranglil – 741; 12) Ruhnus – 72; 13) Viirelaiul – 72; 14) Vilsandil – 216; 15) Vormsil – 624; 16) Väike-Pakril – 72. (4) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal antakse püsiasustusega väikesaare püsielanikele kalastuskaarte kuni 300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks 1. märtsist 31. oktoobrini seitsmeks järjestikuseks päevaks järgmistel väikesaartel: 1) Abrukal; 2) Aegnal; 3) Heinlaiul; 4) Kesselaiul; 2 5) Kihnus; 6) Kräsulil; 7) Kõinastul; 8) Manõjal; 9) Mohnis; 10) Naissaarel; 11) Pranglil; 12) Ruhnus; 13) Viirelaiul; 14) Vilsandil; 15) Vormsil; 16) Väike-Pakril. (5) Püügiõiguse tasu ühe kalendrikuu kohta, sõltumata püügipäevade arvust, on nakkevõrguga püügil lõikes 3 nimetatud piirkondades 7 eurot. (6) Õngejadaga püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 2 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult seal märgitud piirkonna kohta ja selle eest võetakse tasu iga lõigetes 2–4 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 3. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel on sätestatud lisa 3 kohased kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu. (2) Piirissaare püsielanikel on harrastuskalapüügil Peipsi ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv Piirissaart ümbritseval veealal 125. (3) Õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani, järgmistes piirkondades püüdmise korral: 1) Peipsi järvel; 2) Lämmi- ja Pihkva järvel. (4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58°36,59'N, 27°12,15'E) lõuna poole jääval järveosal – kaldast alates 3 kilomeetri laiusel veealal. (5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2 nimetatud piirkonnas 7 eurot. (6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 3 nimetatud piirkonnas ja seitsme järjestikuse päeva eest 2 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult seal märgitud piirkonna kohta ja selle eest võetakse tasu iga lõigetes 2 ja 3 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 4. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused sise- ja piiriveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (1) Sise- ja piiriveekogudes püüdmisel on sätestatud lisa 4 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani või kuni 2024. aasta 31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali 3 kaudu. (2) Võrtsjärvel antakse õngejadaga harrastuskalapüügiks kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani. (3) Järgmistes siseveekogudes antakse kalastuskaarte õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani: 1) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel; 2) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina järvel, Räpina järvel, Põlva järvel, Leevijõe Külajärvel ja Leevaku paisjärvel; 3) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel; 4) Saare maakonnas Suurlahel; 5) Tartu maakonnas Emajõel, Kaiavere järvel, Pörja Porijärvel, Saadjärvel ja Väikesel Emajõel; 6) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel, Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel, Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel, Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel; 7) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel, Parika järvel (VEE2074900), Mäeküla järvel ja Kuuni järvel; 8) Võru maakonnas Tamula järvel, Vagula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel, Pabra järvel, Lõõdla järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pulli järvel, Uhtjärvel, Kahrila järvel, Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela Mäejärvel, Vaskna järvel, Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jões. (4) Emajõel on kalapüügil keelatud kasutada õngpüünistel konksu, millel on rohkem kui üks haru, 15. märtsist 30. aprillini. (5) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini kalapüük harrastuspüügivahenditega keelatud. (6) Umbusi jõel on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31. detsembrini. (7) Esna jõel on kalapüük keelatud lähtest kuni Sargvere peakraavi suudmeni 1. jaanuarist 31. detsembrini. (8) Pärnu maakonnas Pärnu jõe lõigul, mis paikneb punktide 58°24.667'N, 24°39.562'E ja 58°24.765'N, 24°39.519'E ühendavast sirgest allavoolu kuni punktide 58°24.429'N, 24°38.945'E ja 58°24.423'N, 24°38.834'E ühendava sirgeni, on 1. jaanuarist 31. detsembrini kalapüük keelatud. (9) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudes on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri. (10) Saare maakonna siseveekogudes on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku silmasuurusega alla 130 millimeetri. (11) Valga maakonna siseveekogudes on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku silmasuurusega alla 100 millimeetri. (12) Püügiõiguse tasu Võrtsjärvel õngejadaga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on seitsme järjestikuse päeva eest ja lõikes 2 nimetatud ajavahemikus 8 eurot. (13) Püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud siseveekogudes ja ajavahemikel, sõltumata püügipäevade arvust, on seitsme järjestikuse päeva eest järgmine: 1) õngejadaga püügil 2 eurot; 2) õngejadaga püügil Kuremaa järvel, Kaiavere järvel, Saadjärvel ja Vagula järvel 8 eurot. (14) Kalastuskaart kehtib ainult seal märgitud piirkonna kohta ja selle eest võetakse tasu iga 4 lõikes 3 nimetatud piirkonna eest eraldi. 3. peatükk Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga § 5. Siseveekogudes liivi ja kuuritsaga püügiõiguse tasu ja püügikitsendused (1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga ajavahemikul 1. juunist 31. augustini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaart. (2) Liivi ja kuuritsaga püügiõiguse tasu ühe päeva eest lõikes 1 nimetatud ajavahemikul on 2 eurot. 4. peatükk Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga § 6. Harpuunpüssi ja harpuuniga püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas (1) Harrastuskalapüügiks harpuunpüssi ja harpuuniga antakse 24tunnise kehtivusega kalastuskaarte Jõgeva ja Tartu maakonnas järgmistel järvele püüdmise korral: 1) Kuremaa järvel; 2) Saadjärvel. (2) Harpuunpüssi ja harpuuniga püügiõiguse tasu 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi eest on 2 eurot. (3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1 nimetatud veekogudes püüdmise kohta eraldi. § 7. Püügikitsendus harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga Paide tehisjärves on allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga keelatud. 5. peatükk Lõheliste püük ning kalapüük spinningu ja lendõngega § 8. Kitsendused lõhe ja meriforelli püügil jõgedel ning kalapüügil spinningu ja lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning püügiõiguse tasu (1) Purtse jõel, Selja jõel, Pirita jõel, Vääna jõel, Loobu jõel ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud lõikudes keelatud püüda lõhet ja meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini. (2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ja meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini. (3) Lõhe ja meriforelli püügiks jõgedel ning seal püügiks spinningu ja lendõngega antakse kalastuskaarte järgmistel jõelõikudel püüdmiseks järgmisteks ajavahemikeks: 1) Pirita jõel Vaskjala paisust kuni suudmeni 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 2) Jägala jõel Linnamäe paisust kuni suudmeni 1. septembrist 30. novembrini; 3) Selja jõel Arkna sillast kuni Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 4) Narva jõel Narva raudteesillast kuni Eesti Vabariigi piirimärki nr 646 ja punkti 59º23.200'N, 28º12.243'E ühendava jooneni, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, 1. septembrist 30. novembrini; 5) Vääna jõel Vahiküla astangutest kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 6) Purtse jõel Püssi paisjärve paisust kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 5 1. detsembrist 31. detsembrini; 7) Loobu jõel Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 8) Pühajõel Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini. (4) Kalastuskaardi alusel, sõltumata lõikes 5 nimetatud ajalisest piirangust, on püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud piirkondades järgmine: 1) 24 tunniks – 7 eurot; 2) 72 tunniks – 14 eurot. (5) Kalapüük spinningu ja lendõngega on lõike 3 punktides nimetatud piirkondades keelatud 1. septembrist kella 19st kuni kella 7ni. (6) Kalastuskaart spinningu ja lendõngega ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib lõikes 3 nimetatud veekogudes püüdmise kohta eraldi. (7) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel ei tohi õngpüünistel kasutatavatel konksudel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 millimeetrit. (8) Lõike 3 alusel antud kalastuskaardiga on lubatud lisaks lõhele ja meriforellile püüda ka neid kalaliike, kelle püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud, välja arvatud jõevähki. § 9. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel (1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega ning jõevähipüük kalastuskaardi alusel, on Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonna piires keelatud järgmistel jõgedel ja jõelõikudel: 1) Esna jõel selle suudmest kuni Sargvere peakraavi suudmeni; 2) Navesti jõel; 3) Neeva kanalis; 4) Norra ojas; 5) Oostriku jõel; 6) Suurpalu peakraavis; 7) Prandi jõel selle lähtest kuni Tori sillani; 8) Preedi jõel; 9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni; 10) Vodja jõel; 11) Võlingi ehk Võllinge ojas; 12) Onga jõel; 13) Vahu jõel. (2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudes lubatud 1. veebruarist 14. septembrini kalastuskaardi alusel. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 24 tunniks 3 eurot. (4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib samal ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudes püüdmise korral. § 10. Püügikitsendused merel lõhepüügil (1) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 rasvauimega lõhe püük keelatud ja selle kala juhusliku püügi korral tuleb see viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada. (2) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 ühel isikul ühe päeva kohta keelatud 6 püüda rohkem kui üks lõhe, millelt on märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim. 6. peatükk Kalapüük looduskaitsealadel § 11. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal (1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse igaks kalendripäevaks ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte, kui neid taotletakse elektroonilise kanali kaudu, järgmiselt: 1) Sutlepa merel püüdmiseks – 4 kaarti; 2) Saunja lahel püüdmiseks – 4 kaarti. (2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist 29. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte piirarvuta. (3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük keelatud. (4) Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti. (5) Silma looduskaitsealal on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõikes 4 nimetamata püügivahendeid. (6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on 6 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult seal märgitud piirkonna kohta ja selle eest võetakse tasu iga lõikes 1 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis (1) Matsalu rahvuspargis püüdmise korral, välja arvatud sadamate akvatooriumides, antakse kalastuskaarte harrastuskalapüügiks spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga, kui neid kaarte taotletakse vahetult Keskkonnaametist, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani või kuni 2024. aasta 31. detsembrini, järgmiselt: 1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 24 tunniks – piirarvuta; 2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 72 tunniks – piirarvuta; 3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks − 2 kalastuskaarti ühe kalendrikuu kohta. (2) Matsalu rahvuspargis püüdmise korral, välja arvatud sadamate akvatooriumides, antakse kalastuskaarte harrastuskalapüügiks spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga, kui neid kaarte taotletakse elektroonilise kanali kaudu, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani või kuni 2024. aasta 31. detsembrini, järgmiselt: 1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 24 tunniks – piirarvuta; 2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 72 tunniks – piirarvuta; 3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks − 238 kalastuskaarti ühe kalendrikuu kohta. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkondades kalapüügil tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 34 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri“ § 13 lõike 2 punktis 1 ja 5 ja § 18 lõige 1 punktis 6 kehtestatud ajaliste piirangutega. (4) Lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 24 tunniks ja 72 tunniks 3 eurot. (5) Lõigete 1 ja 2 punktides 3 nimetatud tingimustel on püügiõigustasu 7 eurot. 7 (6) Kalastuskaart kehtib ainult seal märgitud piirkonna kohta ja see eest võetakse tasu iga lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkonna eest eraldi. (7) Matsalu rahvuspargis on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata püügivahendeid. § 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal (1) Kalastuskaarte antakse harrastuskalapüügiks Endla looduskaitsealal asuvatel järvedel üheks kalendrikuuks või 24 tunniks: 1) Endla järvel; 2) Sinijärvel. (2) Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, lendõng või sikuti. (3) Endla looduskaitsealal on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata püügivahendeid. (4) Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini kalapüük keelatud. (5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudes on ühe kalendrikuu kohta 7 eurot ja 24 tunniks 3 eurot. 7. peatükk Kadiskapüük § 14. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ja püügiõiguse tasu (1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga. (2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini. (3) Kadiskaga püügiõiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, on 48 tunniks lõikes 4 nimetatud ühes veekogus püüdmise kohta 2 eurot. (4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks järgmistes piirkondades püügi korral: 1) Harju maakonnas Kahala järvel, Harku järvel, Maardu järvel, Tänavjärvel, Klooga järvel ja Lohja järvel; 2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlas, Konsu järvel ja Uljaste järvel; 3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel, Kaiu järvel, Jõemõisa järvel ja Pikkjärvel (Kaareperes); 4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvel; 5) Lääne maakonnas Veskijärvel ja Hindaste järvel; 6) Pärnu maakonnas Ermistu järvel, Tõhela järvel, Lavassaare järvel ja Kaisma järvel; 7) Põlva maakonnas Meelva järvel ja Valgjärvel; 8) Saare maakonnas Suurlahel, Mullutu lahel, Harju lahel, Järise järvel ja Laialepa lahel; 9) Tartu maakonnas Elistvere järvel, Kaiavere järvel, Koosa järvel, Kalli järvel, Soitsjärvel, Keeri järvel, Lahepera järvel, Leego järvel ja Karijärvel; 10) Viljandi maakonnas Veisjärvel, Õisu järvel, Viljandi järvel, Ruhijärvel, Mäeküla järvel, Parika järvel ja Kariste järvel; 11) Võru maakonnas Vagula järvel, Tamula järvel, Hino järvel, Lõõdla järvel, Pabra järvel, Murati järvel, Pulli järvel ja Kirikumäe järvel. 8. peatükk Vähipüük § 15. Vähipüügivõimalused (1) Harrastusvähipüügil järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 8 2024. aastal, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist, on järgmine: 1) Saare maakonna siseveekogudes püüdmise korral, välja arvatud lõike 2 punktides 7−15 nimetatud veekogudes – 2; 2) Pangodi järvel (Tartu maakond) – 1; 3) Pühajärvel (Valga maakond) – 1. (2) Harrastusvähipüügil järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 2024. aastal, kui luba taotletakse elektroonilise kanali kaudu, on järgmine: 1) Saare maakonna siseveekogudes püüdmise korral, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogudes – 238; 2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 79; 3) Pärnu jões (Järva maakond) – 40 kaarti; 4) Reopalu jões (Järva maakond) – 40; 5) Väinjärvels (Järva maakond) – 40; 6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 40; 7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 40; 8) Kärla jões (Saare maakond) – 40; 9) Leisi jões (Saare maakond) – 40; 10) Lõve jões (Saare maakond) – 40; 11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 40; 12) Punabe jões (Saare maakond) – 40; 13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 40; 14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 40; 15) Võlupe jões (Saare maakond) – 40; 16) Aheru järves (Valga maakond) – 40; 17) Pühajärves (Valga maakond) – 79; 18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 40; 19) Verijärves (Võru maakond) – 40. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata maakondades või veekogudes püüdmise korral antakse kalastuskaarte piirarvuta, arvestades püügipiiranguid. § 16. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil (1) Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata või vähimõrraga püüdmise korral ühes § 15 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 ning lõikes 3 nimetatud maakonnas ja siseveekogus on 15 eurot. (2) Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata või vähimõrraga püüdmise korral ühes § 15 lõike 1 punktides 2 ja 3 ja lõike 2 punktides 2–19 nimetatud siseveekogudes on 20 eurot. § 17. Vähipüügi ajutised kitsendused (1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud. (2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärvel, Põduste jõel, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel. (3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjõel ja Vääna jõel. (4) Põlva maakonnas on vähipüük keelatud Lutsu jõel. (5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jõel, Pärnu jõel, Pärnu vallikraavis, Reiu jõel, Sauga jõel, Tuudi jõel ja Vanamõisa jõel. (6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel ja Vigala jõel. (7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel, Velise jõel, Vigala jõel ja Nurtu jõel. 9 (8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jõel. (9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Kurtna Suurjärves, Konsu ja Vasavere küla veekogudes, Mustajõel, Metsküla ojas, Narva jõel, Narva veehoidlas, Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ning Eesti SEJ juurdevoolukanalis. (10) Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahel ja Õrsava järvel. (11) Vähipüük on lõigetes 1–10 nimetamata veekogudes ja nende osades lubatud 1. kuni 31. augustini. (12) Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudes püüdmise korral antakse 2024. aastal iga maakonna piires ühele isikule ainult 1 kalastuskaart. (13) Vähipüügil on lubatud ühel isikul püüda ühe kalastuskaardi kohta kuni 75 mõõdulist isendit. 9. peatükk Lõppsätted § 18. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2023. aasta 1. detsembril. (2) Määruse §-d 15–17 jõustuvad 2024. aasta 1. juulil. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa 1 Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees Lisa 2 Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2024. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2024. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2024. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu 10  Regionaalministri määrus „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ Lisa 1 Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees  KAVAND 27.10.2023 Regionaalministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1.Sisukokkuvõte Määruse eelnõu koostamise eesmärk on sätestada harrastuskalapüügi piirangud kalavarude kaitseks; määrata piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, liivi ja kadiskat; määrata harpuuni ja harpuunpüssiga püügi tingimused Kuremaa järvel ja Saadjärvel ning spinningu ja lendõngega püügi tingimused lõheliste jõgedes; sätestada kasutada lubatud harrastuspüügivahendid looduskaitsealadel ning kehtestada kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse tasu 2024. aastaks. Määruse koostamisel on arvesse võetud neid teadmisi ja ettepanekuid, mille on esitanud Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut1 ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja 2 3 keskkonnainstituut . Samuti on arvestatud Eesti Maaülikooli uuringu , Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi uuringu4 ning Kantar Emori uuringu5 tulemusi. 1.2.Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek Ambos (626 0714, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule sama ministeeriumi õigusosakonna jurist Kadri Tubli (626 0751, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on regionaalministril õigus määrata need piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil piiratakse kala püüdvate isikute arvu; püügivahendite arvu ja kasutamist; kalapüügi aega või püütavaid kalaliike; ning need piirkonnad, kus harrastuspüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda ja kadiskat, ning kehtestada selliste püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart. KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska, spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel. 1 Eesti kalandussektori kohta andmete kogumise riikliku töökava täitmine 2022.–2024. aastal. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Tartu 2022. https://agri.ee/media/9943/download 2 Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2022. aastal. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu 2023. https://agri.ee/media/9994/download 3 Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes. Eesti Maaülikool. Tartu 2023. https://agri.ee/media/10003/download 4 Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Tartu 2016. https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20220715195626mp_/https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/u uring-2016-kalapuuk-sektorid.pdf 5 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring 2022. aasta kohta. AS Emor. Tallinn 2023. https://agri.ee/media/9967/download 1 Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuspüügiõiguse tasu regionaalminister. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 4 kohaselt võib harrastuspüügiõiguse tasu ööpäevas olla 0,03 kuni 12,75 eurot ning vähinata või vähimõrraga püügi tasu võib olla ööpäevas 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuspüügiõiguse tasu määramisel lähtutakse kalapüügi ajast ja kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest. Keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutatakse kalapüügiõiguse tasudest laekuvaid vahendeid kalavarude kaitseks ja arendamiseks ning need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu tagasi harrastuskalapüügi sektori arendamisse ja kalavarude kaitsesse. KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogus. Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7 kohaselt määrab regionaalminister seal, kus püügivõimaluste piiramiseks on kehtestatud väljastatavate lubade piirarv, elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile esitatud taotluste alusel antavate lubade puhul eraldi piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka neile, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust esitada). Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt on piirarvude jaotuse aluseks võetud piirarvu kehtestamise aastale eelnenud aasta elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile laekunud taotluste vaheline suhe. 2024. aastaks kehtestatakse piirarvud järgmiselt: 1% kalastuskaarte antakse otse Keskkonnaametile esitatud taotluste ja 99% elektroonilise kanali kaudu esitatud taotluste alusel. Määruse sätteid analüüsitakse võrreldes seda keskkonnaministri 21. novembri 2022. a määrusega nr 54 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ (edaspidi määrus nr 54). Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Võrreldes määrusega nr 54, ei ole selles paragrahvis muudatusi tehtud. Paragrahvis 2 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud Läänemerel püüdmise korral. Kalastuskaartide tasu kalapüügiks nakkevõrkudega kehtestatakse sarnaselt määrusega nr 54. Püügiõiguse tasu koos vastava püügivõimalusega on esitatud määruse lisas 2. Nii on võimalik kalastajatel, kes soovivad tutvuda nakkevõrgu püügivõimalustega, saada kohe teada ka kalastuskaardi tasu. Püsiasustusega väikesaarte elanikel on endiselt võimalik endale määruse alusel soodsamatel tingimustel soetada kalastuskaarte. Väikesaarte jaoks määrusega nr 54 kehtestatud paindlikuma kalastuskaartide jaotamisega jätkatakse ka 2024. aastal. Aastapõhise piirarvu seadmine tagab parema püügivõimaluste kasutamise. Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muudatustega, mis jõustusid 27. jaanuaril 2023. aastal, lisandus väikesaarte nimistusse ka Mohni saar ja Viirelaid. Mohni saarel nakkevõrguga püügi võimalused eraldatakse Harjumaa merel nakkevõrguga püügi võimalustest ja Viirelaiu samasugused püügivõimalused eraldatakse Saaremaa merel nakkevõrguga püügi võimalusest. Kuna praegu ei ole täpselt teada, kui suur hulk on neid väikesaare elanikke, kes tunneksid huvi võrguga kalapüügi vastu, on kalastuskaartide arv seatud selliselt, et vähemalt kaks isikut saavad ühes kuus välja võtta maksimaalse arvu nakkevõrgu kalastuskaarte. 2 Paragrahvis 3 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmise korral. Määruses on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkudega püügiperiood jagatud püügikoormuse tasakaalustamise eesmärgil kahte ossa, nagu see oli jaotatud ka eelmisel aastal. Esimene periood kestab 1. märtsist kuni 31. märtsini ja teine 1. aprillist kuni 4. maini. Püügivahendite piirarv perioodi kohta jääb samaks, ja jätkatakse sama kalastuskaartide väljastamise korraldusega nagu 2023. aastalgi, mil kalastuskaarte jagati seitsme päeva kaupa. Eelmise aasta kevad näitas seda, et vabu kalastuskaarte oli saada ka vahetult enne märtsikuu saabumist, mistõttu on selline kalastuskaartide jaotamise viis ennast igati õigustanud. Lõikega 2 säilitatakse Piirissaare püsielanikele senine kaldavõrkude piirarv, milleks on 125 võrku perioodi kohta. Lõigetes 3 ja 6 sätestatakse piirarvuvabad seitsmepäevased õngejadaga püügivõimalused sarnaselt eelmise aastaga 1. märtsist kuni 31. oktoobrini 2eurose tasuga veealade kaupa. Lõikes 4 sätestatakse sarnaselt eelmise aastaga jääaluse püügi võimalus kaldavõrguga kuni 3 km laiusel alal Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas. Kalapüügieeskirja § 44 lõike 4 punkti 4 alusel võib regionaalminister Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppealusel moodustatud valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni ettepanekul muuta kaldavõrgu kasutusala. Lõikes 5 sätestatakse kaldavõrgutasu Piirissaare elanikele, mis võrreldes 2023. aastaga ei muutu. Sel aastal on tasu 7 eurot ühe nakkevõrgu kohta. Paragrahvis 4 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud sise- ja piiriveekogudes püüdmise korral, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Lõikega 6 seatud aastaringne kalapüügikeeld Umbusi jõel jääb püsima. 2022. aasta juulis tekkis jões reostus, mille käigus imbus jõkke silomahl, mis omakorda põhjustas toitainete suure sisalduse tõttu hapnikupuuduse. Selle tagajärjel hukkus veekogus väga suur hulk kalu, mistõttu on mõistlik seal säilitada mõneks ajaks üldine püügirahu, et jõe kalanduslik potentsiaal uuesti taastuks. Kalapüügikeeldu Umbusi jõel on plaanis hoida seni, kuni kalavaru seis on piisavalt hea, et kalapüüki taas lubada. Võrreldes määrusega nr 54 lisatakse paragrahvi lõige 7, millega sätestatakse aastaringne püügikeeld lisaks Umbusi jõele ka Esna jõel selles lõigus, mis asub Sargvere peakraavi suudmest kuni Esna jõe lähteni. See lõik jääb kuivematel aastatel üsna veevaeseks, mistõttu pakub häid elamistingimusi valdavalt forelli noorjärkudele. Selleks, et nimetatud jõelõigus säilitada lisaks forelli noorjärkudele ka vanemate forellide arvukust, on mõistlik seal püüki piirata. Kuni 2023. aastani oli kalapüük Esna jõel lubatud terves ulatuses ainult kalastuskaardi alusel ja püüda oli lubatud spinningu või lendõngega. Muid muudatusi §-s 4 võrreldes määrusega nr 54 ei tehta. Paragrahvis 5 sätestatakse harrastuskalapüügi võimalused ja kitsendused liivi ja kuuritsaga püügi korral. Võrreldes eelmise aastaga, ei muutu liivi ja kuuritsaga püügi võimalused. Ühepäevaseid kalastuskaarte nende püügivahenditega püügiks 1. juunist kuni 31. augustini saab soetada 2 euro 3 eest. Paragrahvides 6 ja 7 sätestatakse harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiõiguse tasu ning püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas. Samuti määratakse kitsendused nende püügivahenditega püüdmisel Paide tehisjärves. Kuna Kuremaa järve ja Saadjärve on asustatud angerjat, on kalastuskaardi olemasolu igati vajalik, et osaliselt katta riigile asustamisega tehtud kulutusi. Nii nagu 2023. aastal, saab ka järgmisel aastal Kuremaa järvel ja Saadjärvel kalapüügiks harpuuni ja harpuunpüssiga soetada kalastuskaardi 2 euro eest. Paragrahvis 8 sätestatakse kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil spinningu ja lendõngega ning kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ja harrastuspüügiõiguse tasu. Lõikes 1 sätestatakse kuderahu periood, mil ei anta kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks enamikes veekogudes ja nende lõikudel, välja arvatud Jägala jõel ja Narva jõel. Jägala ja Narva jõel ei ole kudeaegne püügirahu asjakohane, sest nendel jõgedel ei toimu käesoleval ajal looduslikku paljunemist. Võrreldes määrusega nr 54 ei tehta kuderahu perioodis muudatusi ning see jääb samaks, mis oli ka 2023. aastal. Lõikes 2 sätestatakse lõhe ja meriforelli püügikeeld Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja meriforell. Nende kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide taastumiseks on keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide taastamiseks suuri kulutusi seoses paisude likvideerimisega ja populatsiooni taastamiseks asustatakse jõkke kalu. Et need pingutused oleksid tõhusad, on vaja Pärnu jõestikus keelata lõhe ja meriforelli püük, kuniks looduslik taastootmine on jõudnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole enam populatsioonide taastumise seisukohast liialt koormav. Lõike 3 punktiga 4 muudetakse Narva jõe kalastuskaardialust püügiala. Kuni 2022. aastani anti kalastuskaarte Narva jõel kalapüügiks piirkonnas, mis asub Narva hüdroelektrijaamast kuni suudmeni, ning 2023. aastal Narva raudteesillast kuni suudmeni. Nimetatud ala on üpris suur, kuid lõhe ja meriforelli tabamise tõenäosus on suurem siiski jõe sellel alal, mis jääb Narva jõe sadama piirkonnast kuni raudteesillani. Seetõttu ei ole mõistlik hoida kalastuskaardi nõuet sellise ala kohta, nagu see on siiani kehtinud, mistõttu ala piiri korrigeeritakse. Narva jõel jääb püügiala uueks alumiseks piiriks jõe suudme asemel Tolli ja Jõe tänava ristumiskoha juures (paikneb katastril 51101:003:0093) paikneva Eesti Vabariigi piirimärki nr 646 ja punkte 59º23.200'N, 28º12.243'E ühendav joon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni (vt joonis 1). 4 Joonis 1. Lõhepüügi alumine piirjoon. Selline konkreetsest objektist algav ja lõppev ala on paremini mõistetav, kui näiteks lihtsalt seada koordinaadid, ja just selle tõttu, et püügiala on võimalik määrata ilma GPS-seadet kasutamata. See ala, mis jääb joonisel 1 kujutatud piirist allavoolu, on populaarne nende kalastajate seas, kes püüavad ahvenat, haugi ja koha. Eelnõu järgi ei peaks just nende kalade püüdjad enam omale kalastuskaarti ostma, kuid kui nad soovivad ahvenat püüda joonisel 1 kujutatud joonest ülesvoolu jääval alal, tuleb neil siiski selleks kalastuskaart osta. Kudeva kala kaitseks jääb alles lõikes 5 sätestatud piirang, millega ei ole lubatud kala püüda õhtul kella 19-st hommikul kella 07-ni. Piirangu seadmise vajadus tekkis eelkõige sellest, et seda kala, kes liigub öisel ajal kudemispaika, võimalikult vähe häiritaks. Lisaks on praktika näidanud,, et paljud kalastajad eelistavad tegeleda püügiga just öösel, mil kasutatakse väga võimsaid taskulampe selleks, et näha, kus kala täpselt paikneb. Selline tegutsemisviis muudab kala kättesaamise oluliselt lihtsamaks, seega ei liigitu enam kindlasti sportliku kalapüügi kategooriasse. Lisaks mainitule oli kuni praeguseni keelatud kasutada kunstpeibutistel, mida kasutati spinningu ja lendõngega püügil selliseid konkse, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei tohtinud ületada 12 mm. Kuna Narva, Jägala ja Pirita jõel on kalapüügieeskirja järgi lisaks kalastuskaardiga püügile lubatud kala püüda ka teiste õngpüünistega, ei saa siiski lubada, et osa kalastajaid hakkab kalapüügil põhja- või käsiõngedega kasutama selliseid konkse, millega näiteks ahvenat või kokre tavaolukorras ei püüta. Selle tõttu muudetakse lõike 7 sõnastust nii, et konksu suuruse nõue kehtib kõigile õngpüünistele. Paragrahvis 9 sätestatakse püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel. Võrreldes määrusega nr 54 muutub Esna jõe püügiala. Kuna Esna jõel on püügikõlbliku forelli jaoks sobivaid elupaiku ainult sellel alal, mis jääb Esna jõe suudmest kuni Sargvere peakraavi suudmeni, on mõistlik kalapüüki ka sellel alal lubada. Ülejäänud ala Esna jõel sobib rohkem forelli noorjärkudele. 5 Muid muudatusi võrreldes määrusega nr 54 ei tehta. Paragrahvis 10 sätestatakse kitsendused lõhepüügil Läänemere avaosas. Looduslik lõhe on Läänemere avaosas ohustatud liik ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusettepaneku järgi ei ole Läänemere avaosas lõhepüügiks kvooti ette nähtud. Seetõttu ei ole Läänemere avaosas lubatud ühelgi kalastajal harrastuslikul kalapüügil, sõltumata püügivahendist, püüda ühes päevas rohkem kui üks lõhe, millel on kala asustamisel märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim. Rasvauimega lõhe tuleb kohe vabastada. Piirangu eesmärk on kaitsta looduslikku lõhet (rasvauimega kala). Läänemeres ujub palju lõigatud rasvauimega kalu ning selline märgistus näitab, et tegemist on kalakasvatuses paljundatud ja asustatud kalaga. Püügipiirang ei ole Eesti harrastuspüügi jaoks väga suure negatiivse mõjuga, sest harrastuslikul kalapüügil püütakse meil lõhet Läänemere avaosas peamiselt nakkevõrkudega, ja sedagi muude kalade püügi korral kaaspüügina. Lõhet võib juhuslikult tabada ka õngpüünistega püügil, kuid see ei ole selles piirkonnas kuigi sage. Veelgi vähem tõenäoline on, et kalastaja püüab päevas rohkem kui ühe lõhe. Paraku ei ole võimalik ennustada, kui palju püütakse harrastuspüügil lõigatud rasvauimega lõhet või kui palju rasvauimega lõhet. Arvestades, et meie vetes liigub suur hulk sellist lõhet, kes on pärit looduslikust sigimisest või kellel pole rasvauime asustamisel ära lõigatud, võib nende kalade osakaal, mis tuleb vabastada, olla siiski päris suur. Paragrahvides 11–13 sätestatakse kalapüügivõimalused Silma ja Endla looduskaitsealal ning Matsalu rahvuspargis. Võrreldes määrusega nr 54 jääb §-de 11 ja 13 sisu samaks, kuid kuna 1. aprillil 2023. aastal jõustus uus Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri, millega muudeti oluliselt kaitsealal viibimist, samuti paljude kaitsealade vööndite nimetusi, on mõistlik püügipiirangud sellel alal viia uue kaitse- eeskirjaga kooskõlla. Paragrahvi 12 lõikes 1 ja 2 sätestatakse need piirkonnad, kus võib kalastada kalastuskaardi alusel, aga ka need alad, kus ei ole tarvis kalastuskaarti kalapüügiks osta. Uue kaitse-eeskirja kohaselt ei ole vaja kalapüügiks osta käsiõngega kalastuskaarti ainult kaitseala piiridesse jäävate sadamate akvatooriumides püüdmise korral. Matsalu rahvuspargi territooriumil peetakse sadamateks Rooglaiu, Saastna, Keemu, Haeska, Kiideva, Jugassaare ja Puise sadamat, ehk siis selliseid sadamaid, millele laienevad ka kaitse-eeskirjas sätestatud erisused. Ülejäänud piirkondades on kalapüügiks vaja omada kalastuskaarti. Lõike 1 ja 2 punktid 1 sätestatakse need kalastuskaardid, millega tohib püüda Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel. Enne uut kaitse-eeskirja kehtinud püügikorralduse kohaselt oli paljudel jõgedel või nende lõikudes kasutatud eri aegadel erinevaid kalastuskaarte. Selline jaotamine oli küllaltki kohmakas, sest kalastajal tuli aastas osta kalastamise jaoks eri piirkondades püüdmiseks palju erinevaid kalastuskaarte. Koos uue kaitse- eeskirja jõustumisega töötati välja kaitseala kaardirakendus6. Sealt on hästi näha need alad, kus viibimine on mingil ajaperioodil lubatud ja kus keelatud. Kuna selle kaardi järgi on kalastajatel võimalik hõlpsasti üles leida neid huvitavad piirkonnad, on mõistlik ka kalastuskaardid sellele vastavalt kehtestada. Sel põhjusel kehtestatakse jõgede piirkonna kohta üks kalastuskaart, mida on kalastajatel võimalik osta terve aasta vältel, kuid nad peavad püügile 6 Matsalu rahvuspargi kalapüügi- ja liikumispiirangute kaardirakendus. https://keskkonnaamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d457f7ee733f4884a51e19c50c738612 6 minnes arvestama sellega, kas konkreetsel ajal on piirkonnas viibimine lubatud või mitte. Oluline muudatus kalastajate jaoks uue püügikorralduse kohaselt on see, et kalastuskaart ei ole enam aastase kehtivusega, vaid neid saab osta korraga 24 tunniks. Varem olid kalastuskaardid väga pikkade kehtivusaegadega, näiteks kevadine kaart, mis kehtis uue kaitse-eeskirja järgi Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel püüdmise korral (vt joonis 2) 15. märtsist kuni 10. maini. Joonis 2. Matsalu piiranguvööndi jõelõigud Sarnane olukord oli ka näiteks suvise kalastuskaardi puhul, mis kehtis uue kaitse-eeskirja järgi korraga nii Jõgede sihtkaitsevööndis kui ka Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel püüdmise korral (vt joonis 3) 1. juulist kuni 15. novembrini. 7 Joonis 3. Matsalu rahvuspargi jõed Selliste pika kehtivusega kalastuskaartide järgi on väga keeruline hinnata nii liikumis- kui ka kalapüügikoormust nimetatud aladel. Lõigete 1 ja 2 punktis 2 sätestatakse kalapüügivõimalused Matsalu rahvuspargi mere sellel alal, mis varem oli püüdjatele teada kui piirkond M2. Uue kaitse-eeskirja järgi moodustab selle ala nüüd Väinamere ida- ja läänepoolne sihtkaitsevöönd. Seal kehtivad erinevad ajalised viibimise piirangud, kuid sellest olenemata ei ole mõistlik hakata seal püüdmiseks kehtestama eraldi kalastuskaarte. Kalastajad peavad kalale minnes arvestama sellega, et veealal kehtivad ajalised piirangud, ja peavad nende piirangutega ka arvestama. Nagu jõgede puhul, nii on eelnõu järgi ka merel püüdmise korral kalastuskaardi kehtivusaeg lühem. Kui varem kehtis kaart 1. juulist kuni 15. novembrini, siis eelnõu järgi saavad kalastajad endale kaarte osta 72 tunni kaupa. Selline kalastuskaartide jaotamine annab oluliselt parema ülevaate nii Matsalu rahvuspargi nimetatud alal viibimisest kui ka kalapüügikoormusest sellel kaitsealal. Lõigete 1 ja 2 punktis 3 sätestatakse kalapüügivõimalused Matsalu rahvuspargi mere sellel alal, mis varem oli kalastajatele teada kui piirkond M1, kuid teatud lisanduva alaga. Uue kaitse- eeskirja järgi moodustab selle ala Välislahe sihtkaitsevöönd. Lisaks liidetakse selle ala juurde ka Salmi sihtkaitsevöönd, sest ei ole mõistlik hakata igal alal püüdmise jaoks kehtestama eraldi kalastuskaarti. Ka Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndi ühisalal püüdmise korral peavad kalastajad arvestama sellega, et nendel aladel kehtivad liikumispiirangud, mida kalastuskaardi omamine kuidagi ei lõdvenda. Kuna Välislahe sihtkaitsevöönd on selline ala, kus on varem kalastuskaartide andmisel kehtinud piirarvud, siis kehtestatakse need piirarvud ka selle eelnõuga, kuid teatud erisusega. Varem anti piirkonda kalastuskaarte kokku 90 ühe kalendrikuu kohta. Selline jaotamine on paraku tinginud alati olukorra, kus keegi jääb kalastuskaardist ilma, sest limiit on täis. Selliste pikaajalise kehtivusega kalastuskaartide puhul aga tekib ka alati see olukord, kus tegelikult puudub teave selle kohta, kui suur on tegelik piirkonnas viibijate hulk. Parema teabe saamiseks väljastatakse lühemaajalise kehtivusega kalastuskaarte. Esialgu seatakse kaardi kehtivuse pikkuseks 7 päeva ning arvestust peetakse sarnaselt merel püüdmiseks antavate nakkevõrgu kalastuskaartidega. Selleks et kaartide välja andmise koormus ühes piirkonnas liiga suureks ei läheks, vähendatakse 8 ühes kalendrikuus kaartide piirarvu 90-lt 60-le, ning kuna jaotamine käib 7 päeva kaupa, korrutatakse tulemus 4ga. Seega on ühes kalendrikuus väljastatavate kalastuskaartide hulk kokku 240, millest 238 kaarti antakse elektroonilise kanali kaudu ja 2 kaarti Keskkonnaametis kohapeal. Selline jaotamine võiks pisut leevendada kalastuskaartide saadavuse puudust, aga samas anda oluliselt paremat teavet piirkonnas viibimise kohta. Lõikes 3 sätestatakse kohustus, millega peavad kalastajad Matsalu rahvuspargis kalastamise korral arvestama. Alad ja seal viibimise piirangud on hästi esitatud kaardirakendusel7, mille leiab aadressilt https://keskkonnaamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d457f7ee733f4884a 51e19c50c738612. Lõikes 4 ja 5 sätestatakse uute püügivõimaluste tasu, milleks on 24- ja 72tunniste kaartide puhul 3 eurot kaardi eest ja 7päevaste kalastuskaartide puhul 7 eurot ühe 7päevase kaardi eest. Paragrahvis 14 sätestatakse kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügi korral ja sätestatakse püügiõiguse tasu. Nagu 2023. aastal, on ka 2024. aastal kalapüük kadiskaga lubatud ajavahemikul 21. juulist kuni 30. novembrini. Püüda võib nendes määruses nimetatud veekogudes, mille pindala on vähemalt 50 ha ning kus jõevähki praktiliselt ei esine või selle tabamine on vähetõenäoline. Kadiska on selline püügivahend, mis mõjutab veekeskkonda väga vähe, mistõttu lubatakse ühe kalastuskaardi alusel asetada püügile kuni 2 kadiskat. Kadiskapüügi populariseerimise eesmärgil jäetakse tasu 2023. aastaga samale tasemele. Paragrahvides 1517 sätestatakse 2024. aastaks vähipüügivõimalused. Paragrahvis 15 sätestatakse vähipüügi korral kasutada lubatud püügivahendite piirarvud 2024. aastal. Eraldi lõigetes sätestatakse veel lubatud piirarvud Keskkonnaameti ja elektroonilise kanali kaudu taotlemise korral. Kalastuskaartide väljastamise korral jätkatakse sama jaotamise skeemiga nagu 2023. aastal, mil paljudes jõevähi rikastes veekogudes püüdmisele seati eraldi piirarvud. Vähi teaduspüüki tegevate teadlaste hinnangul on selline olukord vajalik selleks, et püügikoormus väga vähirikastes veekogudes ei läheks liiga suureks. Nendes veekogudes või maakondades püüdmise kohta, mida loetelus ei ole nimetatud, jääb kehtima sama püügikorraldus, mis kehtib ka praegu. Paragrahvis 16 sätestatakse harrastuspüügiõiguse tasud vähipüügi korral 2024. aastal. Võrreldes määrusega nr 54 ei muutu 2024. aastaks tasude suurus. Paragrahvis 17 sätestatakse vähipüügi ajutised kitsendused 2024. aastal. 2024. aastal keelatakse vähipüük Hiiu maakonnas, nagu tehti ka 2023. aastal, sest sealne vähivaru ei ole piisav. Saaremaal Riksu ojas on katsepüüke tehes leitud signaalvähi isendeid, kes tavapäraselt kannavad edasi ka vähikatku, seega on vähikatku leviku oht Saaremaal endiselt suur. Et vältida võõrliigi ja haiguse levikut, kehtestatakse sarnaselt 2023. aastaga vähipüügikeeld Saaremaal Põduste jões ja Laugi peakraavis (2007. aastal tuvastati seal vähikatk, vähid hukkusid) 7 Vt viide 6 9 ning Riksu ojas ja Riksu lahel. Samuti piiratakse Saaremaal 2024. aastal vähipüüki Kuke peakraavis, kuna katsepüükide tulemused viitavad ohule, et veekogus võib esineda võõrliiki, ning Karujärves, kus 2018. aastal tuvastati vähikatk. Saaremaa keelualuste veekogude hulka jääb 2024. aastal ka Kurdla peakraav, kuna seal on samuti jõevähi seisund halvenenud. Nimetatud püügikitsendused ei kahanda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi võimalusi, kuna seal on vähiveekogusid arvukalt. Jõevähi puudumise ja signaalvähi isendite leiu tõttu 2008. ja 2010. aastal Harjumaal Jägala jõestikku kuuluval Mustjõel, keelatakse seal 2024. aastal vähipüük. Teistes Jägala jõestiku osades on vähipüük lubatud. Samuti on signaalvähki leitud Vääna jõest, mistõttu keelatakse vähipüük ka seal. Kitsendusena jääb kehtima jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jões. 2024. aastal keelatakse Pärnu maakonnas vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. Vähipüük keelatakse just nendes veekogudes, sest katsepüükide käigus on leitud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki – ogapõskset vähki. Keelu eesmärk on võõrliikide edasise leviku tõkestamine. Lisaks nimetatud veekogudele lisatakse keelualuse veekoguna Paadrema jõgi, kuna seal kahtlustatakse vähikatku olemasolu. Samuti jääb kehtima vähipüügikeeld Kasari jões, Velise jões, Vigala jões ja Nurtu jões. Keeld kehtestatakse kõikides nendes maakondades püüdmise korral, kus need jõed asuvad.. Teadlaste tehtud katsepüükide käigus tuvastati jõgedes vähikatk. 2024. aastal jäävad kehtima piirangud ka osale Ida-Virumaa veekogudele nagu Kurtna Suurjärvele ning Konsu ja Vasavere külas paiknevatele veekogudele, samuti Metsküla ojale. Kurtna järvistus tehtud teaduspüügid näitavad jõevähivaru olulist kahanemist, mistõttu on alust arvata, et nendes veekogudes võib olla tegemist vähikatkuga. Selleks, et vähikatku levikut piirata, on mõistlik nendes veekogudes püük keelata. Selleks, et võimalikult paljudele püüdjatele võimaldada jõevähipüüki nende püügivõimaluste piires kuhu on kehtestatud piirarvud, väljastatakse ühele isikule iga maakonna kohta kuni 5 püügivahendiga püügiks vaid üks 24-tunnise kehtivusega kalastuskaart. See puudutab ainult § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakondi ja veekogusid ning ei laiene piirarvuta kalastuskaartidele. See tähendab, et kui isik ostab endale kalastuskaardi püüdmaks Saaremaal asuval Leisi jõel, siis ei saa ta Saaremaal püüdmiseks rohkem kalastuskaarte osta, sest selle maakonna kohta ei ole seatud piirarvuta kalastuskaarte. Kui isik ostab endale kalastuskaardi näiteks Valga maakonnas asuval Aheru järvel püüdmiseks, siis ta Pühajärvel ega Väike-Emajõel püüdmiseks kalastuskaarti osta ei saa, kuid ta saab selle osta nendes Valga maakonna veekogudes püüdmiseks, mille kohta ei ole piirarvu seatud. Piirarvuta püügivõimaluse korral võib isik osta endale püügihooaja vältel rohkem kui ühe 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi. Jõevähivarude kaitseks piiratakse püügiaega nagu eelmistelgi aastatel, lubades vähki püüda vaid augustikuus. Püüda lubatud mõõduliste jõevähkide arv ühe kalastuskaardi kohta jääb samaks, nagu oli ka 2023. aastal. Kalapüügieeskirja § 20 lõike 8 kohaselt on lubatud kalastajatel püüda ööpäevas 75 jõevähki. Selleks et jõevähivaru paremini kaitsta, seotakse püüda lubatud jõevähkide hulk kalastuskaardi kehtivuse pikkusega, milleks on 24 tundi. See tähendab seda, et kui isik ostab kalastuskaardi, võib ta selle alusel kaasa võtta kuni 75 isendit. Praeguse kalapüügieeskirjas oleva sätte põhjal võiks ta kaasa võtta 150 isendit, kui kalastuskaardi kehtivus ulatub üle öö (on ostetud näiteks nii, et esimesel päeval on kehtivuse algus alates kella 15st). 75 isendit ühe kalastuskaardi kohta on piisav kogus harrastasliku kalastamise eesmärki silmas pidades, mistõttu ei tohiks selline lisasäte tegelikkuses harrastuslikku jõevähipüüki liigselt piirata. 10 Paragrahvis 18 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. detsembril 2023. aastal, mil hakatakse väljastama kalastuskaarte. Määruse §-d 1517 jõustuvad 2024. aasta 1. juulil, mil hakatakse välja andma kalastuskaarte vähipüügiks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus käsitleb harrastuspüüki meres ja siseveekogudes, mida Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõju Kehtestatavate kitsenduste mõju on kalavarude jätkusuutlikkust soosiv, mistõttu peaks see tuleviku peale mõeldes olema kasulik ka kalastajate jaoks. Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud ka seda, et varu saaks ennast ise taastoota ja püügi negatiivne mõju oleks väiksem. Kõige rohkem mõjutab määrus neid kalastajaid, kellele meeldib käia kalastamas Matsalu rahvuspargis. Varem kehtinud pika kehtivusajaga kalastuskaardid asendatakse lühema kehtivusega kalastuskaartidega, mistõttu võivad väga aktiivsetel rahvuspargis kalalkäijatel suureneda kalapüügikulutused eeskätt loa ostmise tõttu. Samas ei pea need kalastajad, kes käivad rahvuspargis püüdmas ainult mõni kord aastas, enam kalastuskaartide eest nii palju maksma. Kuna suurem osa Matsalu rahvuspargi kalastuskaarte on piirarvuta, ei teki kalastajatel ka väga suurt vajadust neid endale kohe detsembri alguses kokku osta, vaid nad saavad seda teha vahetult enne kalale minekut. Üldiselt võib ette näha, et laekumised riigile jäävad samale tasemele nagu varasematel aastatel, sest kala- ja jõevähipüük on Eestis väga populaarne vaba aja veetmise viis. Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud esmajärjekorras varude praegust olukorda, teadussoovitusi ja avalikku huvi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruserakendamise eeldatavad tulu Määruse rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt lisakulutusi. Arvestades asjaolu, et kinnitatakse nii harrastuskalapüügiõiguse tasud kui ka kalastuskaartide piirarvud, ja eeldades, et püügivõimalused ostetakse välja ennustatud ulatuses, peaks 2024. aastal laekuma harrastuspüügist riigi tuludesse rohkem kui 250 000 eurot. Kokku laekub harrastuskalapüügi eest 2024. aastal eeldatavalt 750 000–850 000 eurot. Hinnangus on arvesse võetud ka seda tasu, mis makstakse muude harrastuspüügivahendite kasutamise eest nendes piirkondades, kus püügiõigus tekib vaid tasu maksmise korral ja kus regionaalminister ei sea määrusega piiranguid. Töökoormus kalastuskaartide välja andmisel, võrreldes eelmise aastaga võiks väheneda, sest Keskkonnaameti kaudu väljastatavate kalastuskaartide hulk on aastatega pigem vähenemas. Lisaks on muutunud oluliselt paremaks ja mugavamaks kalapüügiõiguste ostmine ja aruannete esitamine elektroonilise kanali kaudu ning see on ka üks põhjuseid, mis võiks Keskkonnaameti koormust kaartide andmisel vähendada. 11 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. detsembril 2023. aastal (1. juulil 2024. aastal vähipüüki reguleerivad püügivõimalused ja kitsendused), mil hakatakse vastu võtma taotlusi ja väljastama kalastuskaarte. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ja järgmistele harrastuskalapüügi organisatsioonidele: Eesti Kalastajate Selts, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Tallinna Kalaspordi Klubi ja Tartu Kalaspordi Klubi. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1401 - Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ede29604-addf-4c68-a66f-66e24a363cbb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ede29604-addf-4c68-a66f-66e24a363cbb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main