Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus" muutmine eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Justiitsministeerium Kliimaministeerium Rahandusministeerium Meie: 30.10.2023 nr 1.4-1/1120 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, ReM_pm_EN.pdf; 2. Seletuskiri, ReM_pm_SK.pdf. Christel Ilves 625 6261 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 30.10.2023 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruses nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 teises lauses asendatakse sõnad „tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes“ sõnadega „tuuakse ära ametisse nimetamise käskkirjas või töölepingus“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) nimetab kantsleri ettepanekul ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning ministeeriumi osakonnajuhataja; või sõlmib ja lõpetab kantsleri ettepanekul temaga töölepingu või volitab selleks kantslerit; nimetab Vabariigi Valitsuse nõusolekul ametikohale ja vabastab ametikohalt Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja“; 3) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ministeeriumi struktuuri kuulub Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja teenistuskoht, mis allub vahetult ministrile. Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja vastutusvaldkond ja piirkondlik pädevus määratakse tema ametijuhendis.“; 4) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) kalanduspoliitika osakonna põhiülesanne on ette valmistada ja ellu viia kalavarude kaitse ja kasutamise poliitikat ning kavandada ja ellu viia kalanduspoliitikat eesmärgiga arendada kalamajandust ja suurendada selle konkurentsivõimet;“; 1 5) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) kohalike omavalitsuste osakonna põhiülesanne on töötada välja kohaliku omavalitsuse, regionaalhalduse ja kohanimede korraldamise poliitika ning kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtted ja poliitika; nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes küsimustes, korraldada haldus- ja asustusüksuse piiride muutmist ning kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise põhimõtete rakendamist; panustada maakondade tasakaalustatud ja terviklikku arengusse ning anda arvamusi konkreetset maakonda puudutava valdkondliku poliitika kohta; osaleda regionaalpoliitika ning eelarvepoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel, korraldada koostööd piirkondlike riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega; ning analüüsida kohalike omavalitsuste teenuseid;“; 7) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) maakasutuspoliitika osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia põllumajandusliku biotoorme säästva majandamise poliitikat eesmärgiga võimestada ringbiomajandust, ning kavandada ja ellu viia põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat eesmärgiga suurendada põllumajanduse konkurentsivõimet ning tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus ja põllumajanduskeskkonna säästlik kasutamine. 9) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt: „11) regionaalarengu osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia maaelu arengu poliitikat eesmärgiga suurendada maapiirkonna majandustegevuse konkurentsivõimet, arendada elukeskkonda, aidata kaasa piirkondade tasakaalustatud arengule ning kavandada ja koordineerida regionaalpoliitikat, sealhulgas kavandada ja koordineerida Euroopa territoriaalset koostööd ja Euroopa naabruspoliitika piiriülest koostööd; töötada välja regionaalarengu jaoks vajalikud toetusmeetmed ja koordineerida nende rakendamist, samuti suunata ettevõtluse regionaalset arengut; koordineerida Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika fondide rakendamist ning korraldada postsidet; 12) maapoliitika ja riigivara osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia maakasutuspoliitikat ning koordineerida maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmist ning ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist, samuti korraldada ministeeriumi korruptsiooniennetust, korraldada ning koordineerida ministeeriumi valitsemisala riigihankeid, dokumendihaldust, teabe avalikustamist ja kaitset, koordineerida terviklikku riski- ja kriisijuhtimist ning kujundada toidu varustuskindluse poliitikat.“; 10) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) strateegia- ja finantsosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste strateegilist planeerimist ning finantsjuhtimist, jälgida ning analüüsida tegevuskavade ja eelarve täitmist, analüüsida valdkondlike poliitikate olukorda ning koordineerida ministeeriumi arendustegevusi;“; 11) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: 2 „(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda osakonnajuhataja asetäitja ja valdkonnajuhi teenistuskohad, kelle vastutusvaldkond ja ülesanded määratakse tema ametijuhendis.“; 13) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse arv „16“ arvuga „15“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Regionaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) muutmine on tingitud vajadusest korrastada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) juhtimist ja töökorraldust 2023. aasta 1. juulil jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega algatatud ministeeriumide, sh Maaeluministeeriumi ümberkorraldamise tõttu. Eespool nimetatud seaduses kavandatud ministeeriumide ümberkorraldamine lähtus Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmist aastateks 2023–2027 (koalitsioonileping), kus on lepitud kokku korraldada ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult piirkondade tasakaalustatud arengu ning rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Samuti lähtus ministeeriumide ümberkorraldamine riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada dubleerimist riigiametites ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Põhimääruse muutmise eelnõu on sellest tulenevalt eespool nimetatud seaduse rakendusakt ja sellega viiakse ellu nimetatud seaduse laiemat eesmärki, milleks oli luua piirkondade tasakaalustatud arengu ja rohereformi elluviimise toetamiseks vajalik struktuur, tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täitmist, vähendada dubleerimist, parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse. Ministeerium kavandab tuua Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja teenistuskoha ministri alluvusse ning konsolideerida ministeeriumi osakondi selliselt, et struktuuriüksuste ühendamise tulemuseks on tõhusam koostöö ja parem sünergia, kaovad piirid selliste ülesannete vahel, mis on omavahel tihedalt läbi põimunud. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud õigusosakonna peaspetsialist Christel Ilves (625 6261, [email protected]) ning juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (625 6163, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärk on kehtestada ministeeriumi uus struktuur. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu esimeses paragrahvis on 14 punkti. 1 Eelnõu teises paragrahvis on reguleeritud määruse jõustumine. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 4 teose lause sõnastust selliselt, et edaspidi tuuakse ministeeriumi struktuuriüksuste koosseisu kuuluvate nende teenistuskohtade asukohad, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, ära ametniku ametisse nimetamise käskkirjas või töötaja töölepingus. ATS § 26 lg 1 p 6 kohaselt peab haldusakt, millega isik nimetatakse ametikohale, sisaldama vähemalt ametikoha asukohta, milleks loetakse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub. Arvestades, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on palju selliseid teenistuskohti, mille teenistusülesandeid täidetakse väljaspool ministeeriumi asukohta, on otstarbekas nende asukoht ära tuua ametijuhendites. Ka avaliku teenistuse käsiraamatus on seda selgitatud järgnevalt (lk 60): „Nii nagu töösuhtes tuleb töö asukoht kindlaks määrata, kuna see omab olulist tähendust (TLS § 5 lg 1 p 8), on ka ametikoha asukohal oluline tähendus edaspidises teenistussuhtes. Asukoht omab tähendust lähetuse määratlemisel (vt lähemalt ATS § 44 komm), valveaja kohaldamisel (vt lähemalt ATS § 38 lg 5 komm) ja koondamisel (vt lähemalt ATS § 90 komm). Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja teenistuskoha alluvusega seoses põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 8 ja § 12 lõike 1 sõnastust. Ministeeriumi struktuuri kuulub alates 2023. aasta 1. juulist lisaks senistele teenistuskohtadele ka Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja teenistuskoht. Selle teenistuskoha loomisega viidi ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2023−2027 punkt 7.2.1., mille kohaselt Ida-Virumaaga seotud väljakutsete lahendamise paremaks juhtimiseks nimetatakse Ida- Virumaal ametisse valitsuse esindaja. Vabariigi Valitsuse 2023. aasta 31. augusti kabinetinõupidamisel kiideti heaks regionaalministri ettepanek luua valitsuse Ida-Virumaa esindaja ametikoht Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koosseisu, otsealluvusega ministrile. Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja vastutusvaldkond ja tema piirkondlik (nt Ida-Virumaa) pädevus määratakse jätkuvalt tema ametijuhendis, seda ei muudeta. Eelnõu § 1 punktidega 4–11 kavandatavad muudatused on seotud ministeeriumi osakondade ülesannete ümberkorraldamisega. Põhimääruse § 13 lõikega 2 on reguleeritud ministeeriumi struktuur ehk nimetatud osakonnad ja nende põhiülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on eelnõus muutunud § 13 lõike 2 punktides 3–8, 11, 12, 15 ja 22 nimetatud osakonnad ja nende põhiülesanded. Kehtiva põhimääruse kohaselt on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis 22 osakonda, mille töö korraldatakse ümber, ning selle tulemusena konsolideeritakse sarnaste eesmärkide ja ülesannetega osakondade tegevus. Ümberkorraldamise tulemusena on ministeeriumis edaspidi 18 osakonda. Eelnõu § 1 punktiga 4 ja 5 tehtavad muudatused on omavahel seotud. Punktiga 4 liidetakse kalamajandusosakond ja kalavarude osakond kalanduspoliitika osakonnaks. Kahe paralleelse struktuuriüksuse ühendamise tulemus on tõhusam koostöö ja parem sünergia, samuti kaob vajadus piiritleda ülesandeid eri osakondade vahel, mille tegevus on omavahel tihedalt läbi põimunud. Punktiga 4 tehtava muudatuse tõttu tunnistatakse punktiga 5 kehtetuks § 13 lõike 2 punkt 4. Eelnõu § 1 punktiga 6 ja 7 tehtavad muudatused on omavahel seotud. Punktiga 6 ühendatakse kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond ja kohalike omavalitsuste poliitika osakond kohalike omavalitsuste osakonnaks. Kahe paralleelse struktuuriüksuse ühendamise tulemusena toimub kohalike omavalitsuste võimekuse tagamiseks poliitika ja finantseerimise valdkondade konsolideerimine. Punktiga 6 tehtava muudatuse tõttu tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 2 punkt 6. 2 Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse osakondade ülesannete jaotuse ümberkorraldamise tõttu kehtetuks põhimääruse § 13 lõike 2 punkt 7, mis reguleerib maaelupoliitika ja analüüsi osakonna põhiülesandeid. Eelnõu § 1 punktiga 8 korraldatakse ümber maakasutuspoliitika osakonna ülesanded. Hetkel ei ole veel osakonna nimi muudetud, kuid osakonna uus nimi on täpsustamisel. Kehtivas põhimääruses sätestatud osakonna osad ülesanded jagunevad teiste osakondade vahel ning maakasutuspoliitika osakonna ülesandeks saab lisaks põllumajandus- ja keskkonnapoliitika elluviimisele ka põllumajandusliku biotoorme säästva majandamise poliitika kavandamine ja ellu viimine. Kuigi see ei ole otseselt seotud põhimääruses sätestatud põhiülesande sõnastusega, lähevad põllumajanduspoliitika osakonnalt toiduohutuse osakonnale üle alkoholipoliitika kujundamisega seotud ülesanded. Nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 kui ka alkoholiseaduse kohaselt on alkohol toit, seega on alkoholipoliitika küsimuste lahendamine edaspidi toiduohutuse osakonna ülesanne. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse põhimääruse § 13 lõike 2 punkte 11 ja 12. Punkti 11 kohaselt liidetakse regionaalarengu osakonna ning kehtiva põhimääruse kohase maaelupoliitika ja analüüsi osakonna osa ülesannetest ning moodustatakse regionaalarengu osakond. Osakondade ühendamise eesmärk on regionaal- ja maaelupoliitika konsolideerimine. Samuti saab osakonna ülesandeks suunata ettevõtluse regionaalset arengut, koordineerida Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika fondide rakendamist, kujundada finantsinstrumente, lahendada riigiabi küsimusi ja korraldada postsidet. Punkti 12 kohaselt ühendatakse riigivaraosakond ja üldosakond ning moodustatakse maapoliitika ja riigivara osakond, mille ülesannetele lisanduvad lisaks kehtiva põhimääruse kohastele riigivara ja üldosakonna ülesannetele ka osad praeguse maakasutuspoliitika osakonna ülesannetest, nagu maaparanduse korraldamine, kinnisasja omandamise kitsendamise seadusega seonduvad tegevused, väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise ja kaitsetingimuste väljatöötamine ning EL ühise põllumajanduspoliitika metsandustoetuste väljatöötamine. Uue ülesandena lisandub tervikliku riski- ja kriisijuhtimise koordineerimine. Osakonna põhiülesannetega on hõlmatud ka maareservi valitsemise põhimõtted; maaparanduse valdkonna poliitika kujundamine ja ellu viimine; riigivara valdkonna koordineerimine, riigivara valitseja õiguste ja kohustuste täitmine, sh kasutuses mitteoleva riigimaa kasutuselevõtmine ja võõrandamine kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise eesmärgil. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse põhimääruse § 13 lõike 2 punkti 15 ning täiendatakse strateegia- ja finantsosakonna ülesandeid senise maaelupoliitika ja analüüsi osakonna ülesandega analüüsida valdkondlike poliitikate olukorda. Selle tulemusena tekib terviklik analüüsivõimekus, mida saab ministeeriumile pakkuda ja mida saab kasutada osakonnas tehtavaks strateegiliseks planeerimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 13 lõike 2 punkt 22, mis reguleeris üldosakonna põhiülesandeid, kuna üldosakond ühendatakse riigivaraosakonnaga. Osakondade ühendamise ja ülesannete liitmise selgituse leiab eelnõu § 1 punktiga 9 tehtavate muudatuste juurest. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse põhimääruse § 14 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on see lõige sõnastatud selliselt, et osakonna koosseisu võivad edaspidi kuuluda osakonnajuhataja asetäitja ja valdkonnajuhi teenistuskohad, kelle pädevus ja ülesanded määratakse tema ametijuhendis. Osakonnajuhataja asetäitja ja valdkonnajuhi väljatoomise 3 eesmärk on põhimääruses sätestada, et nendel tasanditel säilib ka inimeste ja meeskondade juhtimise funktsioon. Osakondi büroodeks ja talitusteks edaspidi ei struktureerita. Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 14 lõige 3, arvestades punktiga 12 muudetud § 14 lõike 2 sõnastust. Eelnõu § 1 punktiga 14 parandatakse tehniline viga. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2024. a. Eelnõu määrusena jõustumise aeg on kavandatud arvestusega, et selle rakendamiseks vajalikud tegevused jõuaks õigel ajal tehtud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kavandatud muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Tegemist on ministeeriumi töökorraldust puudutava muutusega, mille eesmärk on luua ministeeriumis piirkondade tasakaalustatud arengu ja rohereformi elluviimise toetamiseks vajalik struktuur, tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täitmist, vähendada dubleerimist, parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse. Määruse rakendamisega kaasnevad eeldatavasti vähemalt kaudselt samad mõjud mis Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse puhul. Määruse rakendamisega ei kaasne otsest ja olulist mõju Eesti sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, samuti riigi julgeolekule ega välissuhetele. Eespool nimetatud seaduse eelnõu seletuskirjas esitatu põhjal võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele, mõju regionaalarengule, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Mõju majandusele Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei kaasne selle seaduse rakendamisega otsest mõju ettevõtluskeskkonnale ega ettevõtjate tegevusele, ent sellel on kaudne mõju rohereformiga seotud sektoritele (ringmajandus, rohetehnoloogiad, energeetika, transport, põllumajandus jm). Koondades piirkondliku arengu ja rohereformiga seotud valitsemisvaldkondade poliitikakujunduse ühtse juhtimise alla, loob see tingimused piirkondade tasakaalustatud arenguks ning rohereformi tõhusamaks ja eesmärgipärasemaks elluviimiseks. Mõju regionaalarengule Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatusel ootuslikult positiivne mõju ühtlasemale piirkondlikule arengule, kuna maaelu, tasakaalustatud arengu ning ruumi ja planeerimisega seotud poliitikavaldkondade koondamine ühtse juhtimise alla loob tingimused mõjusama regionaalpoliitika kujundamiseks. Ühtne lähenemine regionaalarengule vähendab poliitikaeesmärkide ja meetmete killustatust, võimaldab koondada ja koordineerida teadmiste ja ressursside kasutust ning tugevdab koostööd seni eri ministeeriumides toimunud tegevuste vahel, mille tulemusena on võimalik riigil piirkondlikku arengut strateegilisemalt ja tõhusamalt toetada. Regionaal- ja 4 Põllumajandusministeeriumi loomine on selge märk sellest, et regionaalareng on riigi jaoks tähtis valdkond, mis omakorda toetab suhete tugevnemist sidusrühmadega, sh kohalike omavalitsuste, kodanikuühenduste ja kogukondadega. Põhimääruses tehtavad muudatused on jätk Vabariigi Valitsuse seadusega tehtud muudatustele, mille kohaselt regionaalarengu ja maaelu arengu poliitika ja instrumendid tuuakse ühtse juhtimise alla. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tagatakse eelnõu vastuvõtmise korral säästva arengu seisukohast kriitiliste valitsusvaldkondade terviklikum ja eesmärgipärasem juhtimine ning selgem vastutuse jaotus; ühtlasi vähendatakse dubleerimist ning tugevdatakse koostööd valitsusasutuste vahel. Teenistuskohtade ja ülesannete ministeeriumide vahel ümberjaotamine tähendab muutunud töö jaoks vajaliku pädevuse uuesti hindamist, uute struktuuride loomist, eelarvemuudatusi, IT-teenuste muudatusi ning ametnike ja töötajate tööülesannete ülevaatamist ja nende ümberpaigutamist. Muudatuse mõju on oluline, kuna see puudutab ministeeriumide ametnikke ja töötajaid ning võib nende jaoks tähendada olulist tööharjumuste muutmist. Kui ministeeriumide roll praktikas läbimõeldult rakendub, on sellel oluline positiivne mõju riigi arengu suunamisel. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt viiakse seadusemuudatuse jõustudes töökohad üldjuhul üle terviklike meeskondadena ja kehtivatel tingimustel, kuid vajaliku pädevuse ülevaatamise ning struktuuride korrastamise käigus hinnatakse teenistuskohtade vajadust ja tingimusi uuesti. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võib selliste suuremahuliste ümberkorraldustega kaasneda ka soovimatuid mõjusid. Muudatus eeldab ametnikelt ja töötajatelt senise praktika muutmist ja koostöö tõhustamist. Viimane võib esialgu kaasa tuua töökoormuse kasvu, enne kui koordinatsioonimehhanismid on piisavalt hästi sisse töötatud. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võib muudatusega kohanemise vajadus olla suur, kuna teatud valdkondades on „silotornistumine tugevalt juurdunud“. Kui teenistujad on harjunud tegutsema kindlas struktuuris ja meeskonnas ning see struktuur muutub, võib tekkida tõrkeid teabevahetuses ja koostöös. Ümberpaigutatavad teenistujad vajavad aega uue keskkonnaga kohanemiseks, uute süsteemide tundmaõppimiseks ja uute meeskondade loomiseks. Sel perioodil võib tekkida tööprotsesside katkestusi ja muude ülesannete edasilükkumist. Nagu on tõdetud ka Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas, siis regionaalarengu väljakutsetega toimetulekuks kesksete valdkondade koondamine tervikliku juhtimise alla loob tuleviku vaates võimaluse nende valdkondade poliitika ja meetmete tihedamaks kooskõlaks ja sünergiaks. Ühise eesmärgiga seotud valdkondade tegevusi planeeritakse rakendada tervikliku süsteemina, võttes arvesse eri tegevuste vastastikust sõltuvust ja mõju, mis võimaldab kujundada tõhusamat ja mõjusamat poliitikat. Tervikliku juhtimise kaudu on võimalik ka paremini kasutada olemasolevaid ressursse, sh raha, teadmisi ja infrastruktuuri. Mainitud põhjustel toob ministeeriumi osakondade tööjaotuse muutumine kaasa ka vähemalt teatud määral nende osakondade teenistujate tööülesannete ja vastutusalade muutumise. Otseselt puudutab ümberkorraldamine 11 osakonda ja nende 142 ametikohta ja 11 töökohta. Nende teenistuskohtade puhul võib eeldada ametijuhendi muutmise vajadust. Kaudsed 5 muudatused võivad seisneda töökultuuri ja teenistusülesannete muutumises, töökaaslaste vahetumises, uue kompetentsi vajaduses vms. Lisaks võib muudatus kaasa tuua ka teatud teiste osakondade teenistujate töökoormuse ajutise kasvu, näiteks uute ametijuhendite kehtestamise vajadusega seoses. Määruse vastuvõtmisega kaasneb mõju ministeeriumisisesele töökorraldusele, sest muudatused on otseselt seotud ministeeriumi igapäevatööga ja seisnevad peamiselt muudatustega otseselt hõlmatud osakondade ja nende põhiülesannete ümberkorraldamisest tulenevalt teenistuskohtade vahel ülesannete ümberjaotamises. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Määruse muudatuste kehtestamisega soovitakse tõhustada juhtimist ministeeriumis ning muuta erinevate juhtimisotsuste tegemine selgemaks ja läbipaistvamaks, et tagada ministeeriumi põhimäärusest tulenevate ülesannete kvaliteetne täitmine. Eelnõuga tehtavad muudatused tagavad valdkonnaüleste tööülesannete täitmise senisest koordineeritumalt. Kuna määruse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumise tähtpäevaks tuleb kehtestada ministeeriumi ümberkorraldatavate osakondade põhimäärused ja ministeeriumi teenistuskohtade koosseis. Need kehtestatakse ministri käskkirjaga ja viiakse vastavusse ministeeriumi põhimääruses tehtavate muudatustega. Põhimäärus ning ministri käskkirjad ministeeriumi osakondade põhimääruste ning teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade teenistusgruppideks liigitamise kinnitamiseks peavad jõustuma ühel ja samal kuupäeval, milleks on eelnõu § 2 kohaselt 1. jaanuar 2024. a. Määruse rakendamisega ei kaasne otsest kulu riigieelarvest ega eeldatavat tulu. Struktuurimuudatused tehakse ministeeriumi eelarvesse kavandatud vahendite piires ja nende tegemiseks ei ole vaja lisaeelarvevahendeid. Struktuuri ja töökorralduse muutmisega kaasnevad muudatused tehakse õigusaktidega kehtestatud korras. Ametnike teenistussuhte muutmine ja lõpetamine toimub avaliku teenistuse seaduses sätestatu kohaselt ning töötajate töölepingute muutmine ja lõpetamine toimub töölepingu seaduses sätestatu kohaselt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1412 - Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus" muutmine eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/251035f1-bc65-4a59-b07d-6fa3c01ad25f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/251035f1-bc65-4a59-b07d-6fa3c01ad25f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main