Saatja: Ragnar Viikoja <
[email protected]>
Saadetud: 30.10.2023 20:13
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Pöördumine seoses mootorsõidukimaksu seaduseelnõuga
Manused: image001.png; image002.png; Mootorsõidukimaksu seadue eelnõu ettepanekud.asice
Tere
Saadan EPKK poolse tagasiside kavandatavale mootorsõidukimaksu seaduseelnõule.
Lugupidamisega
Ragnar Viikoja
Põllumajandusvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
[email protected]
+372 53 844 705
Pärnu mnt 141, Tallinn, Estonia 11314
www.epkk.ee
4435475 -880280 Mart Võrklaev R ahandusminister Meie: 30 . 10 .2023 nr 1- 4 /1 25 /2023 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamine ja ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõule Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK) , Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Aiandusliit ja Eesti Jahimeeste S elts tänab võimaluse eest avaldada arvamust planeeritava mootorsõidukimaksu seaduse eelnõule. Esiteks pöörame tähelepanu Eesti riigi ühele olulisemasale toidujulgeoleku, maa- ja rannapiirkondade kestliku arengu juhtdokumendile "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" (edaspidi PõKa ), milles on selgelt sõnastatud, et h e ad maaelu iseloomustab atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd ning tegutsevad ühtehoidvad aktiivsed kogukonnad. Seetõttu on aastal 2030 elu maal väärtustatud, arenenud ja jõukas ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse. Lisaks PõKa - le viitavad ka teised, sealhulgas EL-i poliitilised dokumendid ja arengukavad maapiirkondade tähtsusele, vajadusele toetada maamajandusettevõtteid (põllumajandus, metsandus, jahindus) ning suunata rohkem inimesi maapiirkondadesse elama, tööle, ettevõtteid rajama . Põllumajanduses, metsanduses ja jahinduses kasutatavad mootorsõidukid on ettevõtetele otseselt töövahendid ning praegusel kujul maksu kehtestamine halvaks kogu maamajandus s ektori konkurentsivõimet ning sellest tulenevalt toidujulgeolekut. Seadu s eelnõus esineb ebakõlasid ning vastuolusid Eesti oluliste eesmärkide ja strateegiakavadega. Eelnõule ei olnud lisatud mõjuhinnanguid, kuid valdkonna teadlaste ja maapiirkonna majandusekspertide hinnangul oleks mõju maapiirkondade ettevõtlusele ja inimeste toimetulekule tugevalt negatiivne. On ebaselge, kas ja kui palju võimaldab kavandatav mootorsõidukimaks mõjutada riigile seatud keskkonnaalaste sihttasemete ja eesmärkide saavutamist ning millisel juhul on kavandatav maks loetud tulemuslikuks . Lisaks tuleb täpsemalt hinnata mõjusid ettevõtetele, mõjusid nende kuludele ja konkurentsiolukorra muutusele võrreldes naaberriikid ega. Järgnevalt toome välja puudused ja omapoolsed ettepanekud: Autostumi se pidurdamine Mootorsõiduki maksu põhjendusteks on välja toodud autostumise pidurdamine ja mitmed keskkonnaeesmärgid. Maamajandusettevõtted ei suurenda autostumist, sest m aapiirkondades tegutsevad ettevõtted (metsandus, jahindus, põllumajandus) kasutavad mootorsõidukeid sihipäraselt ja sõidukid (traktorid, suurendatud maastikuläbitavusega sõidukid) on otseselt töövahendid. Maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele mootorsõidukimaksu kehtestamine on nende töövahendi maksustamine ning on põhjendatud vaid juhul kui turul eksisteerib alternatiiv ning ettevõtjal on võimalus valida madalama maksuga mootorsõiduk. Juhime tähelepanu, et linnas elav inimene võib jätta auto ostmata või valida endale madalama maksuga sõiduk, maal tegutseval ettevõtjal /elanikul selline valik puudub. Sellest lähtuvalt ei ole maapiirkondade ettevõtetele ega ka elanikel võimalust autostumise pidurdamisse panustada, sest nad on sunnitud ostma parema maastikuläbitavusega, raskema ja ka suurema CO 2 heitmega auto. Teeme ettepaneku vabastada mootorsõiduki maksust maamajandusettevõttetele registreeritud N1 ja N1G ning M1G kategooria tarbesõidukid mis liigituvad veokiteks , mille täismass N1 kategoorias ei ületa 3,5 tonni, N1G maastikuautol 2,0 tonni. Keskkonnaeesmärgid Põllu- ja metsamajandusettevõtted panustavad juba eelnõus väljatoodud keskkonnaeesmärkide täitmisesse läbi erinevate toetusmeetmete ja tingimuste, mis on ettevõtjatele kohustuseks pandud, lisakohustus tundub karistusena. Toonitame, et maapiirkondade ettevõtjatel puudub võimalus kasutada keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Hetkel ei ole turul elektrimootoriga traktoreid ega ka efektiivseid maastikusõiduks mõeldud autosid (Nissan leafiga ei ole karjaaia rajamine võimalik). Lisaks on ebapädev suunata maks kogu ühiskonnale võrdselt kui ei ole loodud võrdseid tingimusi. Võrdsuse printsiip peab sel juhul väljenduma ka muudes valdkondades. Lisaks puudub eelnõus mõjuanalüüs näitamaks kuidas panustab mootorsõiduki maksu kehtestamine maapiirkondade ettevõttele üleüldise CO 2 heite vähenemisse olukorras kus ettevõtetel ei ole võimalik madalama keskkonnajalajäljega sõidukit valida (toonitame, et linnas elaval kodanikul see valikuvõimalus on) ning sisuliselt jääks maapiirkonnas kasutuses olevate sõidukite arv samaks. Lisaks toome välja, et maa ma jandusettevõtted on mootorikütuste aktsiisi näol juba sõidukite maksustamine kehtestatud ning näeme, et see vastab kõige paremini saastaja maksab printsiibile. Lisaks on suur ebakõla vanade sõidukite soosimises. Miks tuleb vanemate sõidukite lõpuni tarbimist eelistada uutele ja keskkonnasõbralikumatele sõidukitele? Jääb arusaamatuks kuidas on vanemate sõidukite le soodustuse kehtestamine kooskõlas CO 2 heite vähendamise eesmärkidega? Selline tarbimine toob kaasa mitmed muud probleemid, mis on seotud liiklusturvalisuse ja auto h oolduskuludega (remont, ülevaatus, hooldus) mis omakorda võivad suurendavad autotransp ordi keskkonnajalajälge ja suurenevad kulud maamajandusettevõtetele, kelle konkurentsivõime läbi selle väheneb . Samuti ei täida eesmärki ning tekitab ebakõla hübriidautode soodustamine, mi llel tänu proportsionaalselt tühisele elektrivõimsuse osakaalule CO 2 komponenti maksustamisel ei arvestata, kuigi heitme te poolest nad sama võimsusega vaid fossiilseid kütust kasutava auto heitmetest ei e ri ne. Samuti ei ole eelnõus arvestatud HVO -d ning muid taastuvaid kütuseid kasutavad ettevõtted/inimesed. Keeruline kontrollida, kuid kui eesmärgid on seotud keskkonnaga siis näeme, et on loogil ine kui neid aspekte arvestatakse. T (T1b; T3; T5) kategooria sõidukite maksustamine Juhime tähelepanu, et T kategooria sõidukitest saaksid eelnõu kohaselt maksutatud ka umbes 1700 registris olevat traktorit. Taaskord võetakse tootjalt ära võimalus valida keskkonnasõbralikum alternatiiv ning sellisel viisil töövahendi maksustamine ebaõiglane. Teeme ettepaneku vabastada maksu alt T kategooria diiselmootoriga sõidukid. Selline lahendus võimaldab maksustada muid T kategooria alla kuuluvaid sõidukeid, mis enamasti kasutavad bensiinimootoreid (ATV, UTV). Toonitame, et on ebaeetiline maksustada elutähtsas valdkonnas tegutsevate ettevõtete töövahendeid. Kas ka mujal EL-s on traktorid mootorsõidukimaksuga koormatud? Maksuvabastused Suureks ebakõlaks seaduseelnõus on päästeasutuse, kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla, Siseministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukite maksust vabastamine. K a põllumajandussektor ja toidutootmine täidavad ühiskonna toimimise seisukohalt äärmiselt tähtsat rolli ning seega peaksid olema maamajandusettevõtetes kasutatavad sõidukid maksust vabastatud. Heaks näiteks on veterinaararstid, kelle õigeaeg sest jõudmi s e st loomani sõltub elu. Riigi julgeolek On selge, et meie põllumajandustootjate konkurentsivõime väheneb ja koos sellega ka toidujulgeolek. Lisaks soovime välja tuua ka riigikaitse alase aspekti. Nimelt on kaitseväe poolt kaardistatud maapiirkondades olevad mootorsõidukid, mis panustavad sõjaolukorras ka riigi kaitsesse. Potentsiaalselt on riigikaitse seisukohast olulised maapiirkondades kasutatavad traktorid ja autod , mida sõjaolukorras kaitsevägi kasutada võiks ja seetõttu on ebaõiglane taolisi sõidukeid maksustada. Tuleb luua koostöövorm kaitseväega, mis võimaldaks taoliste sõiduki te kaardistamise ja maksust vabastamise. Ei ole pädev argument , et sõidukite kontrollime on raskendatud. Kui on soov reaalselt eesmärke täita siis tuleb luua ka vahendid mis võimaldavad neid ellu viia. Maapiirkondade murekohad Eesti riigi strateegilistest dokumentidest lähtub riigi eesmärk suurendada maapiirkondades elavate inimeste arvu, maapiirkondades ettevõtlusega tegelevate inimeste arvu. Mootorsõidukimaksu kehtestamine töötab selgelt nende eesmärkide vastu. Riigi strateegilised eesmärgid peavad olema kooskõlas. Lisaks ei ole eelnõus arvestatud mitmeid maapiirkondade puudujääke. Peamised puudujäägid puudutavad taristu, hariduse, arstiabi jms ebapiisavat taset maapiirkondades. Haridus- ja teadusministeerium on välja toonud, et maksustamisel arvestatakse maal elavate laste vajadust koolis käia ning seda, et perele kuuluv mootorsõiduk võib selles mõttes olla hariduse saamise hädavajalikuks vahendiks, mille ebaproportsionaalne maksustamine takistab laste transporti. A utost loobumine ühistranspordi kasuks ei pruugi olla võimalik, sest maapiirkondades ei ole stabiilset ühistranspordi struktuuri. Lisaks pidurdab mootorsõidukimaks maapiirkondadesse elamaasujate arvu, sest maapiirkonnas elavatel inimestel ei ole võimalust endale madalama maksuga sõidukit soetada. Talvisel ajal sõltub maapiirkonnas tööl käiv ja elav inimene hea maastikuläbitavusega auto olemasolust. Mootorsõiduki maksu kehtestamine viib selleni, et noor töökarjääri alustav inimene ei vali töökohta maapiirkonnas, mis omakorda vähendaks ka maa majandusettevõtete elujõulisust. Jahipidamise kultuur Eesti Jahimeeste Selts on toonud esile, et Eesti jahimehed on enda isiklikest vahenditest soetanud suure hulga sõidukeid millega täidetakse riigi erinevaid ülesandeid ulukipopulatsioonide ohjamisel, sigade Aafrika katkuga võitlemisel . Metsas edukalt liiklemiseks on vaja sõidukit mis suudaks edukalt maastikku läbida . Jahimeestel on oma varustusega kohalikul tasandil ka arvestatav riigikaitseline tähtsus, mida kinnitab juulis 2023 Kaitseliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi vaheline koostöölepe. Tihti on need autod kasutuses vaid jahiperioodil ning kui kavandatava seaduse eesmärk on maksustada põhimõttel saastaja maksa s iis jahipidajaid koormatakse ebamõistlikult lisamaksuga. Teeme ettepaneku mitte maksustada vaid perioodiliselt kasutatavaid sõidukeid vaid reaalselt liikluses osalevaid sõidukeid. Peatatud registrikandega sõidukid Jätkuvalt probleem peatatud registrikandega sõidukitega. Selliseid sõidukeid on Eestis ligi 300 000 ning enamus sõidukeid enam ei eksisteeri, kuid millele kavandatav maks sellegi poolest kehtib. Hetkel ei ole seaduslikult võimalik neid autosid registrist kustutada ning tunnustame püüdu , et nende sõidukite registrist kustutamine võimaldada. Lisaks on maapiirkondade elanikel kasutuses mitu sõidukit, millega täidetakse erinevaid ülesandeid . Näiteks on kergem ja keskkonnasõbralikum auto kasutuses linnasõitude tarbeks ja suurem sõiduk maastikul liiklemiseks. Kokkuvõttes on loogiliselt mõistetav, et s elline sõidukite kasutus saastab keskkonda vähem kui näiliselt suunata ettevõtjaid mingitest autodest loobuma. Selliselt kohustataks maamajandusettevõtjaid soetama vaid parema maastiku läbitavusega raskemaid sõidukeid ning neid kasutaks ka pikemateks maanteesõitudeks. Selleks, aga rahalisi vahendeid piisavalt ei ole ning ei tekiks ka positiivset keskkonnamõju. Kokkuvõttes ei toeta me mootorsõidukimaksu kehtestamist esitatud kujul, sest meile jääb s el gusetuks, mis eesmärki maksu kehtestamine täidab. Peamine eesmärk ei peaks olema riigieelarve tulude suurendamine, vaid keskkonnaeesmärkide teenimine millega peab kaasas käima taristu arendamine ja võrdsete võimaluste loomine. Väljapakutud mootorsõidukimaks ei täida maapiirkondade vaatest keskkonnaeesmärke ning maamajandusettevõtetel ei ole v õimalust autoparki keskkonnasõbralikumaks muuta, sest turul ei ole maapiirkondadesse sobivaid alternatiive pistikhübriidide ja elektriautode näol. Sellisel kujul on maapiirkondades elavatele inimestel ebaproportsionaalselt suur maksukoormus. Arvestades, et suuremates linnades on kättesaadav ja hästi toimiv ühistranspordisüsteem, mis muudab isikliku sõiduvahendi omamise vähem kriitiliseks võrreldes maapiirkondadega, kus ühistranspordi võimalused on piiratud ja eluaseme asukohtade hajutatuse tõttu peaaegu hädavajalikud. Lisaks toome välja, et arvestades Eestis praegu valitsevat majanduslangust, on eriti oluline vältida selliseid maksutõuse, mis võivad raskendada tavakodanike igapäevast toimetulekut, sh maapiirkonna ettevõtete toimetulekut. Maksutõus mõjutab eriti valusalt maapiirkondades elavaid inimesi, kelle keskmised sissetulekud on märkimisväärselt madalamad kui linnades elavatel inimestel. Lisaks on autod maamajandusettevõtete töövahendid, millest loobuda ei ole võimalik. Kui kavandatava maksu eesmärk on üksnes riigi maksutulude suurendamine, j ulgustame riigieelarve täitmiseks otsi ma alternatiivseid lahendusi kui mootorsõidukimaks, mis praegusel kujul eesmärke ei täida. Ühtlasi pöörame tähelepanu mootorsõidukitele juba kehtestatud maksudele nagu erisoodustusmaks, mootorikütuste aktsiis , teekaustusmaks, raskeveokimaks jms , mis maamajandusettevõtjaid juba ebaproportsionaalselt koormab , kuna paljud neist sõidukitest on kasutusel vaid lühikestel perioodidel vajaduspõhiselt (näiteks külvide teostamine, viljakoristus jms). Põllumajanduslikud tööd sõltuvad nii hooajast kui ka ilmast selliselt, et sõiduk võib olla kasutusel vaid mõned päevad, kuid masinast loobuda ei saa, kuna tööd vajavad tegemist. Nii on nende masinate maks kasutuse ühiku ko hta oluliselt kõrgem pidevas kasutuses olevate masinatega võrreldes. Lisaks jääb selgusetuks laekuva maksutulu kasutamine, näeme, et laekuv tulu peaks olema kasutatud sihtot starbeliselt ning suunatud Eesti taristu hooldusesse ja arendusse või vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks, eriti arvestades maamajandusettevõtete väheseid alternatiive. Jääme ootama põhjendatud ning argumenteeritud vastust meie argumentide arvestamise/mittearvestamise kohta. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kerli Ats Ants Noot Juhatuse liige Juhatuse esimees Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda / digitaalselt allkirjastatud / / digitaalselt allkirjastatud / Margus Puust Raimond Strastin Juhatuse liige Tegevjuht Eesti Jahimeeste Selts Eesti Aiandusliit