Kiri

Kõpu metskond 49 Kõpu metskond 20 36001:005:0390 52 36001:005:9213 Tedre 59 36001:005:0573 1 6 55 53 Kõpu metskond 20 60 61 36001:005:9213 57 59 4 55 5 5 61501:001:0680 2 K- SE-3 K- 4 26 P26- 3 P26- 2 P26- 1 P26- 54 52 K- 25 Kontore-Matsi 51 56 71101:004:0012 53 56 K- 53 57 60 6460500 -1 5 6 1 54 - 5 P27 52 5 P 58 59 P 5 K-4 Kanaküla metskond 27 0 30 -3 71101:003:0136 -1 3 K P275 - 5 P512 - 59 P 53 30 K- -2 27 P274 - P 30 -3 P51- 3 55 Napsi P 30 71101:004:0003 -4 P273 - P51- 4 51 53 K- 54 K- 57 60 P 28 30 55 51 54 29 -5 52 P272 - 53 P 51 30 K- 54 -6 P51- 5 P 1 52 30 P27- - 7 2 1 - K- - 31 P28 a K- P28 31 56 59 3 2 P5 - 1- 6 1 K- - 2 - 8 P31 P31 6460000 P31 58 53 2 K-9 3 5 SE-4 P51- 7 3 K-2 5 1 2 1 P33- 3 4 P33- 5 P33- P33- P33- 50 54 SE-5 P51- 8 3 K-3 52 58 53 1 2 P34- 3 K- 4 54 P34- P34- 5 P34- 6 57 P34- 7 P34- P34- P51- 9 5 5 SE-6 34 K- 53 51 50 51 35a P51- 10 K- K- 51 - Kanaküla metskond 7 5 P3 7 71101:003:0115 56 K- 35 54 P51- 11 P3 6459500 5- 2 P 35 -3 36 52 K- 51 56 K- P 52 35 P51 - - 12 4 SE-7 P355 - P51- 13 35 50 - K P51- 14 P51 53 - 15 55 P3 52 55 51 5- 6 P51- 16 50 P3 51 53 1 5- P37- 7 P5 K- 1- 17 K- 37 53 P51- 18 54 SE-8 P3 5- 8 P51- 53 19 51 53 K- 53 53 P51- 20 6459000 P359 - 38 52 K- 35 1 49 2 P50- 54 P50- 5 K-0 3 K- SE-14 4 P50- 5 K-0 6 P50- 5 P50- 7 P50- 9 P50- 8 4 9 10 P50- P50- 11 12 P50- P351 -0 5 K-0 P50- 52 P50- 52 5 K-0 52 P51- 21 50 P521 - P49- 1 49 51 -1 P5 52 P3 1- P522 - 22 K- 13 P50 14 15 P50- - P50- 49 P478 - 39 P523 - 51 K- 51 P479 - P49- 2 53 P524 - 49 0 P 53 4 K- 51 K- 1 -0 -23 P47 54 K- P49- 3 2 P5 41 4 K- 71 -1 1- 2 P4 4 54 50 5 SE-9 2 -1 2 P49- - P40 4 P40 1 P471 -2 P44- K- 49 P 43 51 49 47 1K- -25 6458500 P49- 5 K-44 51 P45- 1 SE-10 5 Sarapuumäe -5 1 K- 49 71101:004:0138 K a P 51 49 P4 50 9- 6 - K- 4 K-8b 26 4 K-8 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 47 50 K-45 P 71101:004:0044 51 - 48a 27 49 52 4 K-6 53 51 K- ÜP-6 52 52 SE-11 P471 -3 K- P4 P 9 51 49 - 7 -28 SE-13 47a turbaaugud 1 52 5 K- 48 47b 48 P471 -4 P47- 1 K- P47- 4 47c P47- 2 P47-5 K- P471 -5 P49- 8 50 P47-6 48 P47- 3 P47-7 5 2 51 49 K-47 5 SE-12 Kerema4 46 71101:004:0050 5 0 47 51 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 71101:003:0116 TM 48 4 3 Kanaküla 47 metskond 3 51 4 42 50 71101:004:0148 53 6458000 7 52 49 Kanaküla metskond 2 71101:004:0147 570500 571000 571500 572000 572500 Taastamisala piir Likvideeritav kraavivall Kanaküla metskond 7 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Raietrass 71101:003:0115 K-33 P33-5 Pais (tüüp 1) ja selle tähis Kuivenduskraav (selle nimi ja voolusuund) P49-1 Pais (tüüp 2) ja selle tähis Täidetav kuivenduskraav P49-7 Pais (tüüp 3) ja selle tähis Kanaküla-Riimaru MPS projektiga hooldatav eesvool 5 ÜP-6 Ajutine ülepääs ja selle tähis 4 Maapinna samakõrgusjoon, m SE-9 Setteekraan ja selle tähis Ligipääs taastamisalale Koprapais Eraomandis asuv katastriüksus Likvideeritav koprapais Jalgsild kraavil K-54 Teekaitsevöönd TM Puhastatav maanteetruup ja selle tähis Puhastatav maanteekraav 0 100 200 m N Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 6/14 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kahvena loodusala Kavandatavate tegevuste Mõõtkava 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Saarde vald, Pärnu maakond plaan II 1 : 5000 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.2025. 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Hendrik Klaas Kaardileht nr 534 Viljandi OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 12.12.2025 5. Plaani koostamisel on kasutatud: /Allkirjastatud digitaalselt/ - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 21.03.2025). Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5299 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). /Allkirjastatud digitaalselt/  Kõpum 3 etsk 600 on 1: 0 d2 05: 0 9213 ÜP -1 Kõpum 3 etsk 600 on 1: 0 d2 05: 0 9213 ÜP N -4 ÜP -2 ÜP -3 Kul l iteenr3600024 Kõpum 3 etsk 600 on 1: 0 d2 05: 0 9213 Kaardileht nr 534 Viljandi Kõpum 3 etsk 600 on 1: 0 d2 05: 0 9213 ÜP -5 Jaa ni t ee nr 118 36 Ted 00 360 re 01 01: 7 005 7110 : 0573 Ka 615 nak 01: ü 00 ee nr l am 1: 0 711 ets 68 Ka 01: kon 0 Kõ n 003 d7 pum akü : 01 et l am 1 5 36 sk ngt 71 e 001 ond2 101 tsko : 00 0 :00 nd7 5:9 3 2 i : 01 13 r 1 5 m äe nepi Si Taganõmme teenr7110132 Taganõmme teenr7110132 2 3 Si ne 0 pi mä 0 er in 1 gt e Ri 1 enr7 7 1101 r 1 i 8 m ar n a p se u t ü t -P e a e l Ka kü nr71 nak a ül a- n 71 Pü a 10 t sep K 1 : 0 at 0 e 1065 3: 0 e 119 Kanak 1 ül am 711 ets 01: kon 003 d7 : 011 5 Kanakül am 711 ets 01: kon 003 d7 : 011 5 Kanakü Vo l am ll i- He 711 ets 71 nd 01: kon 101 ri ku 003 d7 : 00 : 01 3: 0 1 5 022 Ta mm 71 e ÜP Ka 10 oj a -6 na 1: 0 kü 03: l am 001 71 et 4 101 sko Ka :00 nd7 na 3: 0 kü 11 5 l a-Pü 711 t s 92T 01 : epat a 003 ee r tu- : 01 Vil j 19 and 7 i-Ki 110 l i n 1:0 gi -Nõ 03: mm 011 et 2 6 ee 3 92T 0 92T a 0 ar r tu- 1 tu- Vi 1 Vi l lj a 7 j an ndi r di-Ki 7 -Ki n 711 li 110 l in a 01 ngi 1: 0 gi -Nõ p : 00 -Nõ 04: mm e 4: 0 mm 004 et ts 044 et 4 e Ka ü ee e nak -P 2 ül a- a 92T r9 71 Püt l ar t n 201 sep kü u- ee : 001: 0 a tee n a Vil j a nd met 2 85 a 7 i-Ki m 92T K 110 li n Nõ a T ar t 1:0 gi -Nõ 9 - i r tu- u-Vi l ja 03: mm 2T n ig Vi ndi-Ki l 011 et ar tu- l i l j a n ingi -Nõ 6 ee Vi -K di mmete lj a i 7 -Ki enr9 nd d 1101 l i n g 2 7 i-Ki j lan :003: i -Nõ mm 1101: li ngi - -Vi 0 08 et 003 Nõmm tu 6 e : 00 r 0 200 400 m e 86 et ee Ta Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 11/14 Taastamisala piir Kahvena loodusala Mõõtkava Kõpu metskond 20 Saarde vald, Pärnu maakond ja Raiete ja ligipääsude plaan Avalikult kasutatav tee või siht Ligipääsu või raiega seotud riigimaa nimi, piir ja tunnus Märkused: 1 : 10 000 36001:005:9213 Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond Mitteavalikult kasutatav tee või siht 1. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Volli-Hendriku Hendrik Klaas Raietrass Mitteavalikult kasutatava teega seotud eramaa nimi, piir ja tunnus OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 12.12.2025 2. Plaani koostamisel on kasutatud: /Allkirjastatud digitaalselt/ 71101:003:0022 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 21.03.2025). Männiku tee 104, 11216 Tallinn ÜP-1 Ajutine ülepääs ja selle tähis Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5299 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). /Allkirjastatud digitaalselt/  OÜ Inseneribüroo STEIGER Mater reg nr MP0141-00 Töö nr 25/5299 Maaparandusehitise omanik: Riigimetsa Majandamise Keskus Maaparandusehitise asukoht: Pärnu ja Viljandi maakond, Saarde ja Põhja-Sakala vald Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektist "Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine (nr 2021-2027.2.03.23-0006)" Juhatuse liige: Erki Vaguri Koostas: Hendrik Klaas Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................... 4 1.1 Lähteülesanne ........................................................................................................ 4 1.2 Uurimistööde lähteandmed .................................................................................... 4 1.3 Objekti ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................................... 4 1.4 Taastamistööde eesmärk ........................................................................................ 5 1.5 Kuivenduse eelne taastamisala valgala.................................................................. 5 1.6 Taastamisala valgala ja kuivendamise mõju ......................................................... 6 2. TEHTUD UURIMISTÖÖD ................................................... 7 2.1 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord ............................................................ 7 3. KAVANDATUD TEGEVUSED .......................................... 11 3.1 Kavandatud tööd, töökorraldus ja koondmahud .................................................. 11 3.2 Ettevalmistustööd kraavide sulgemiseks ............................................................. 12 3.2.1 Trassiraiete teostamine .................................................................................... 13 3.3 Kraavivallide likvideerimine ja kraavide täitmine .............................................. 14 3.4 Paisude rajamine .................................................................................................. 16 3.5 Kraavisängide ühendamine.................................................................................. 17 3.6 Truupide rekonstrueerimine ................................................................................ 18 4. LIGIPÄÄSUD........................................................................ 19 5. TAASTAMISTÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS 20 6. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS ......................... 21 6.1 Mõju taristule, eramaadele ja tulundusmetsadele ................................................ 21 6.2 Mõju looduskaitselistele väärtustele .................................................................... 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 3 TEKSTILISAD 1. Lähteülesanne 2. Kooskõlastused GRAAFILISED LISAD 1. Uurimistööde plaan I, M 1 : 5 000 2. Uurimistööde plaan II, M 1 : 5 000 3. Valgalade plaan enne taastamist I, M 1 : 5 000 4. Valgalade plaan enne taastamist II, M 1 : 5 000 5. Kavandatavate tegevuste plaan I, M 1 : 5 000 6. Kavandatavate tegevuste plaan II, M 1 : 5 000 7. Maapinna kõrguste ja kavandatavate paisude plaan I, M 1 : 5 000 8. Maapinna kõrguste ja kavandatavate paisude plaan II, M 1 : 5 000 9. Valgalade plaan peale taastamist I, M 1 : 5 000 10. Valgalade plaan peale taastamist II, M 1 : 5 000 11. Raiete ja ligipääsude plaan , M 1 : 10 000 12. Pinnaspaisude ehitusjoonis 13. Truubi ehitusjoonis 14. Truubiotsaku ehitusjoonis DIGITAALSED LISAD 1. Arvutustabelid 2. Kavandatud tööde elementide shapefailid OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 4 1. SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK; aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne- Viru maakond 45403) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond 11216) Pärnu ja Viljandi maakonnas Saarde ja Põhja-Sakala vallas asuva Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise uurimistöö ja ehitusprojekti. Objekti on töös läbivalt nimetatud ka projekt- või taastamisalana. Taastamistööde lähteülesande (vt tekstilisa 1) kohaselt on Kanaküla ja Supsi külas asuva taastamisala pindala 407 ha (Pärnumaal 289 ha ning Viljandimaal 118 ha) ning sellele jääva kraavivõrgu pikkus ligikaudu 28 km. Ala koosneb kahest lahustükist: põhja- ja lõunapoolne. 1.2 Uurimistööde lähteandmed Uurimistööd on tehtud vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt koostatud juhendile „Märgalade taastamisprojekti näidiskoosseis“, mis on kinnitatud RMK juhatuse esimehe 31.01.2017. a käskkirjaga nr 1-5/37. Uurimistööd on tehtud näidiskoosseisu peatükis 3.3 „Taastamisala kraavid“ ja lähteülesande punktis 3 „Uurida“ esitatud nõuete kohaselt. Välitööd tehti 2025. aasta juulis. Välitööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER töötajad Hendrik Klaas ja Tauri Põldema, kameraaltööd Hendrik Klaas. Välitöödel tehti situatsiooni täpsustamiseks topogeodeetiline mõõdistustöö. Mõõdistati GPS vastuvõtjatega CHCNAV i83 ja Trimble R12i GNSS, kasutades ESTPOSi riikliku GNSS-jaamade võrgu parandeid reaalajas. Mõõtmistööd tehti kuni 300 m pikkuse intervalliga. Kraavipõhja setete iseloomu uuriti vähemalt üks kord kraavikilomeetri kohta 0,7 m pikkuse pinnasesondiga, et selgitada välja turbakihi olemasolu ja iseloomu kraavi põhjas. Ehitustehnikale võimalikke ligipääse objektile hinnati visuaalselt läbitavuse, kandevõime ja trassiraie vajalikkuse osas. 1.3 Objekti ja selle lähiümbruse kirjeldus Kahvena taastamisala koosneb kahest lahustükist: lõunapoolne (289 ha) Pärnu maakonnas Saarde vallas Kanaküla külas ning põhjapoolne (118 ha) Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Supsi külas. Objekt paikneb tervikuna riigimaal, kahel katastriüksusel (vt tabel 1.1). Lõunapoolse lahustüki loodepiiril paiknevad eramaad Napsi ja Kontore-Matsi (katastritunnused 71101:004:0003 ja 71101:004:0012). Taastamisalast vahetult lõunas kulgeb nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee (katastritunnus 71101:004:0044). Tabel 1.1 Taastamisalaga hõlmatud katastriüksused Tunnus Lähiaadress Omandivorm 36001:005:9213 Kõpu metskond 20 Riigiomand 71101:003:0115 Kanaküla metskond 7 Põhjapoolne lahustükk kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga Kulli-Selge(TP-595) (MPS/ehitise kood 6113770020030/002) ning piirneb idast-kagust sama maaparandus- süsteemi eesvooluga (Riimaru oja (Käänuoja), KKR kood VEE1138300). Põhjapoolsel lahustükil paikneb ka tuletõrjetiik nr 115KP22030. Lõunapoolse lahustüki läänepiiril kulgeb maaparandussüsteem Riimaru(TTP-414) (MPS/ehitise kood 6113770020030/001) koos OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 5 sama maaparandussüsteemi eesvooluga (Riimaru oja (Käänuoja), KKR kood VEE1138300). Taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada, et projektalaga külgnevad eesvoolud ning alast väljapoole jäävad kuivendusvõrgud ja eesvoolud jääksid eesmärgipäraselt toimima. Taastamisala kattub osaliselt Kahvena looduskaitseala (EELIS kood KLO1000191) Kahvena sihtkaitsevööndi (EELIS kood KLO1100537) ja Kahvena piiranguvööndiga (EELIS kood KLO1100604). Kahvena LKA kuulub ka Natura 2000 võrgustikku (Kahvena loodusala, EELIS Kood RAH0000280) ehk alal asub mitmeid Natura elupaiku ning kaitsealuste liikide leiukohti. Ala kattub Seruküla metsise püsielupaiga mõjupiirkonnaga. Tööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada kõikide taastamistööde mõjualasse jäävate kaitsealuste linnuliikide pesitsusperioodidega (sh 01.02 – 30.06 liikumispiiranguga). Lähim looduslik veekogu on taastamisala piiril kulgev Riimaru oja (Käänuoja). 1.4 Taastamistööde eesmärk Kahvena raba ja seda ümbritsevad rabastuvad metsad on kuivendusest tugevalt mõjutatud. Rabas on suurel alal endised laukad kuivaks jäänud. Raba lõunaosas on toimunud turba kaevandamine. Varem rabastunud metsad kõdusoostuvad. Tulenevalt Kahvena loodusala kaitsekorralduslikest eesmärkidest on vajalik loodusliku veerežiimi taastamine kuivenduskraavide sulgemise teel. Veerežiimi taastamine toob kaasa väga olulise siirdesoo- ja rabametsade 91D0* pindala kasvu ning parandaks praktiliselt kõikide loodusalal esinevate Natura elupaikade seisundit. Kahvena loodusalal asuvas Seruküla metsise püsielupaigas olevate märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamine parendab metsise elu- ja mängupaiku. Kuna metsisele sobivad kogu loodusala soostuvad metsad ja Kahvena raba servad, siis loodusala loodusliku veerežiimi taastamine tervikuna, on metsise seisukohast enam kui põhjendatud. Samas, ühegi kaitseväärtusega konflikti ei teki. 1.5 Kuivenduse eelne taastamisala valgala Projektala kraavivõrgu ajaloo ja kuivendamise eelsete looduslike valgalade kirjeldamisel on aluseks võetud Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri ajaloolised kaardid ning uurimistööde raames modelleeritud voolukanalite ja valgalade süsteemid (vt graafilised lisad 3 ja 4). Arvestades taastamisalal ja selle ümbruses asuvate looduslike veekogude ning maapinna üldise reljeefiga (üldise languga lõunasse-edelasse) on Kahvena taastamisala looduslikuks eesvooluks selle piiril asuv Riimaru oja, mis suubub Pale jõkke (KKR kood VEE1137700). Ajalooliste kaartide andmetel (1866. a kolmeverstane kaart) on Kahvena loodusala taastamisalal kuivendamisega algust tehtud eeldatavalt 19. sajandi esimeses pooles, kui on Kahvena raba pinna lõunapoolse osa keskele rajatud rabast vett väljajuhtiv kraav K-49. Kraavivõrku on laiendatud 19. sajandi lõpus, kui on rajatud üksikud täiendavad kraaviharud rabapinnale, ühtlasi on kraavitust laiendatud taastamisala põhjapoolsele lahustükile. Tänases mahus on taastamisala kuivendusvõrk väljaehitatud hiljemalt 1970-ndate lõpuks. Kahvena raba lõunaosas on 1950-ndatel algust tehtud labidaturba kaevandamisega. Tänaseks on turbaaugud suuremas osas küll säilinud, kuid on kohati täielikult kinnikasvanud ja mätastunud ning sellest tulenevalt ei pruugi need olla looduses hästi tuvastatavad. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 6 1.6 Taastamisala valgala ja kuivendamise mõju Taastamisalalt on vesi kraavitusega üldiselt juhitud lühemat teed pidi nendes suundades, kuhu see on ka looduslikku reljeefi järgides ajalooliselt liikunud ehk looduslikke valgalasid alale rajatud kuivendusvõrguga taastamisala ja selle ümbruses oluliselt muudetud ei ole, küll on suurendatud vee äravoolu kiirust ning vähendatud vee viibeaega soos. Kahvena raba ja seda ümbritsevad rabastuvad metsad on kuivendusest tugevalt mõjutatud. Kuivendamise tulemusena on Kahvena raba laukad suuremas osas kokku kuivanud. Kraavide rajamine on oluliselt muutnud ka mulla veerežiimi, mõjutades omakorda mullaarengu protsesse ning sellega kaasnevalt ka looduslikult levivat taimestikku. Varem rabastunud metsad on kuivendamisest tingituna asendunud poolkuivendatud kuni tugeva kuivendusega kõdusoometsadega. Kuivenduse tulemusena on alanenud vegetatsiooni- perioodi veetasemed. Kuivendatud raba ja soo aladel toimub kuivendamisest tingitud turbalasundi lagunemine, millega kaasneb suurem kasvuhoonegaaside emissioon. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 7 2. TEHTUD UURIMISTÖÖD 2.1 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord Võrreldes lähteülesandega täpsustus mõõdistusel taastamisala pindalaks 406,92 ha ning kraavivõrgu kogupikkuseks 29,4 km. Erinevus tuleneb detailsemast geomeetriast ja amortiseerunud/kinnikasvanud lõikude täpsemast kaardistusest. Kraavivõrk on põhja- poolsele lahustükile rajatud võrdlemisi korrapäraselt metsa kuivendamiseks, lõunapoolsele lahustükile, Kahvena raba äärealadele aga korrapäratult turba käsitsi kaevandamiseks ja eelduslikult ka majandatava metsamaa rajamiseks. Turba kaevandamisel moodustatud turbaaugud on tänaseks valdavalt kinnikasvanud ja mätastunud. Taastamisalal asuvad kraavid on valdavalt amortiseerunud (tüüp B) või kinnikasvanud (tüüp C), paremini on kraavid säilinud ja kohati funktsioneerivad (tüüp A) põhjapoolsel lahustükil. Üksikud suuremate parameetritega kraavid on säilinud ka raba äärealadel lõunapoolsel lahustükil. Kõik amortiseerunud ja kinnikasvanud kraavid võivad suurveeperioodidel funktsioneerida. Kraavid on näidatud graafilistel lisadel 1…4, keskmised parameetrid tabelis 2.1. Kraavid olid välitöödel valdavalt märjad ning veekihi paksus oli > 0,1 m. Kuivemad olid mõned amortiseerunud ja kinnikasvanud kraavid K-2, 3, 4, 9, 10, 12, 17, 18, 23, 26, 35, 35a. Koprategevus tuvastati põhjapoolse tüki kagunurgas ning lõunapoolse tüki edelapiiril. Paralleelselt kraaviga K-17 on rajatud kopravall, kraavidele K-40 ja 44 koprapaisud. Projektala pinnase ja mullastiku kirjeldamiseks on kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoloogilist andmestikku, mullastiku kaarti ja välitöödel kogutud sondeerimisandmeid. Välitöödel uuriti kraavipõhjasetteid võimalusel vähemalt 0,5 m sügavuseni ning sellega selgitati välja pinnase erimite vahepiiri ilmnemine kraavi põhjas (turvas, mineraal). Kõik kraavid on taastamisalal rajatud mineraalpinnasesse. Mõne raba äärealadel paiknevate kuivenduskraavi (K-42, 43, 47a…51) puhul ei olnud kas sügava veetaseme või paksu turbakihi tõttu võimalik kraavipõhjasetteid fikseerida. Arvestades uurimistööde alusandmetele on ka need eelduslikult rajatud mineraalpinnasesse. Turbakihi paksus varieerub alal keskmiselt 0,0…1,4 m vahemikus, olles paksem Kahvena raba keskosas. Tabel 2.1 Kraavide keskmised parameetrid, kus tüüp A – funktsioneeriv, B – amortiseerunud ja tüüp C – kinnikasvanud kraav Jrk Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp* Märkus nr 1 K-1 647 5,0 1,2 B vall 2 K-1a 299 2,0 0,6 B vall 3 K-2 320 1,4 0,6 C 4 K-3 230 2,6 0,6 C vall 5 K-4 793 5,0 1,9 B/C vall 6 K-5 381 3,7 0,8 C vall 7 K-6 766 3,4 1,0 C vall 8 K-6a 68 1,3 0,4 C 9 K-7 441 3,5 1,1 A vall 10 K-8 1 028 4,3 1,1 B vall, T-3 11 K-9 63 1,5 0,5 C 12 K-10 120 1,5 0,5 C 13 K-11 628 4,2 1,2 B vall OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 8 Jrk Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp* Märkus nr 14 K-12 171 2,3 0,8 C 15 K-13 477 3,3 1,1 B vall 16 K-14 205 3,2 1,3 B 17 K-15 716 4,6 1,4 A vall, T-2 18 K-16 890 5,2 1,1 B vall 19 K-17 1 276 4,0 1,4 B vall, kobras, T-4 20 K-18 200 1,0 0,7 C vall 21 K-19 601 1,3 0,7 C vall 22 K-20 355 1,8 1,0 B vall 23 K-21 148 2,5 0,5 B vall 24 K-22 712 3,8 1,4 B vall, T-1 ja T-5 25 K-23 648 3,0 1,1 B vall 26 K-24 255 1,5 0,7 B vall, kobras 27 K-25 958 3,3 1,0 B/C vall 28 K-26 345 3,4 0,9 C vall 29 K-27 507 5,6 1,1 B/C vall 30 K-28 564 5,0 1,2 B/C vall 31 K-29 291 4,7 1,3 B vall 32 K-30 524 2,6 1,0 C 33 K-31 92 3,4 0,7 C 34 K-31a 60 4,6 0,9 B vall 35 K-32 318 4,0 1,5 B vall 36 K-33 408 5,0 1,1 B vall 37 K-34 372 3,5 0,9 B/C vall 38 K-35 1 163 5,1 2,0 B/C vall 39 K-35a 160 3,4 1,0 C vall 40 K-36 344 4,6 0,9 B vall 41 K-37 109 5,1 0,9 B vall 42 K-38 315 3,8 0,8 B kobras 43 K-39 150 6,1 1,2 C vall 44 K-40 415 3,8 1,0 B vall, kobras 45 K-41 42 3,8 0,9 B vall 46 K-42 126 4,0 1,2 C vall 47 K-43 143 5,3 1,0 C vall 48 K-44 229 4,4 0,9 B vall, kobras 49 K-45 176 4,2 0,8 B vall 50 K-46 270 4,5 1,2 C vall 51 K-47 914 2,2 0,7 C vall, turbaaugud 52 K-47a 106 2,2 0,8 C vall, turbaaugud 53 K-47b 54 1,6 0,5 C vall, turbaaugud 54 K-47c 30 1,3 0,6 C vall, turbaaugud 55 K-48 87 1,6 0,6 C turbaaugud 56 K-48a 54 1,8 0,9 C turbaaugud 57 K-48b 31 0,9 0,8 C vall, turbaaugud 58 K-49 852 4,3 0,9 C vall, turbaaugud 59 K-49a 91 1,7 0,8 C OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 9 Jrk Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp* Märkus nr 60 K-50 1 581 2,5 1,1 B vall 61 K-51 2 597 2,8 1,0 B/C vall 62 K-52 691 2,5 0,8 B/C vall 63 K-53 1 661 2,1 0,8 B/C vall 64 K-54 170 1,8 0,6 B/C vall *tüüp A – funktsioneeriv, tüüp B – amortiseerunud ja tüüp Kokku 29 438 C – kinnikasvanud kraav Välitöödel fikseeriti kuivenduskraavide rajamisel kuhjatud kraavivallide asukohad ja mõõtmed, vallide keskmised parameetrid on näidatud tabelis 2.2. ning asukohad graafilistel lisadel 1…4. Vallid on eelkõige säilinud suuremate parameetritega kraavidel, kokku ~80% taastamisalal paiknevatest kraavidest. Kraavivallid on ajapikku valdavalt erodeerunud ja/või mätastunud ning kohati kasvab nendes võsa ja/või puistu. Taastamisala kraavidel säilinud kraavivalle saab kasutada kraavisihtidel liikumisel ning kuivenduskraavide sulgemisel. Tabel 2.2 Kraavivallide keskmised parameetrid, kus A – kõrgus vahemikus 0,1…0,5 m ja B – kõrgus vahemikus 0,5…1,0 m Pikkus, m Laius, m Kõrgus*, m Kraav Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak K-13 469 - 4 - A - K-15 684 - 5 - A - K-16 796 684 3 5 A B K-17 1 298 - 4 - A - K-18 - 192 - 4 - A K-19 - 576 - 5 - A K-20 340 328 3 4 A A K-21 140 128 3 3 A A K-22 685 681 3 3 A A K-23 621 645 4 4 A A K-24 - 225 - 4 - A K-25 - 593 - 6 - A K-26 - 345 - 5 - A K-27 504 - 3 - A - K-28 - 458 4 - B - K-29 138 146 4 4 B A/B K-31a - 56 - 4 - B K-32 317 333 3 4 A A K-33 405 414 3 4 A A K-34 339 137 3 5 A A K-35 731 725 4 4 A A/B K-35a - 168 - 4 - A K-36 - 352 - 4 - A K-37 102 103 4 3 B A K-39 145 - 4 - B - K-40 375 - 5 - A/B - K-41 - 38 - 6 - B K-42 129 29 5 4 B A OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 10 Pikkus, m Laius, m Kõrgus*, m Kraav Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak K-43 50 137 4 5 A B K-44 236 99 5 4 B A/B K-45 175 180 4 3 B A K-46 265 270 5 4 B A K-47 416 344 3 3 A A K-47a - 63 - 4 - A K-47b 53 53 3 3 A A K-48b - 26 - 4 - A K-49 - 360 - 4 - A K-50 1 549 1 519 3 3 A A K-51 282 578 4 3 A A K-52 404 416 5 3 A/B A/B K-53 1 676 1 685 4 3 A A K-54 49 - 4 - A - 17 150 13 520 *A – kõrgus vahemikus 0,1…0,5 m ja B – kõrgus Kokku 30 670 vahemikus 0,5…1,0 m Kahvena taastamisalal asub 6 truupi, mis on rajatud maaparandussüsteemile Kulli-Selge(TTP-595) (MPS/ehitise kood 6113770020030/002) ning seda läbivale Kulli teele (tee nr 3600024). Kraavil K-24 asuva truubi T-6 läbimõõtu ei olnud kõrge veetaseme tõttu võimalik fikseerida. Lisaks asub taastamisala loodenurgas üks hävinenud truup, mis tuleb rekonstrueerida. Truubid on näidatud graafilistel lisadel 1, 2, 5 ja 6 ning tabelis 2.3. Tabel 2.3 Taastamisalal asuvad truubid Rajatis Kraav Märkus T-1 K-22 Plast, D800 T-2 K-15 Betoon, D700 T-3 K-8 Plast, D1000 T-4 K-17 Betoon, D700 T-5 K-22 Betoon, D700 T-6 K-24 Betoon, D(?) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 11 3. KAVANDATUD TEGEVUSED 3.1 Kavandatud tööd, töökorraldus ja koondmahud Kahvena loodusalal loodusliku veerežiimi taastamiseks tuleb teha vajalikus mahus raieid kraavi- ja ligipääsutrassidel, sulgeda kraavid täitmise teel ja/või pinnaspaisudega ning rajada taastamistööde teostamiseks ja tööde ehitusaegse mõju minimeerimiseks vajalikud ajutised rajatised (ülepääsud, setteekraanid). Samuti tuleb taastamisalal asuva tee seisundi säilitamiseks ühendada kaks teekraavi. Kraavide sulgemiseks on eelistatud meetod nende täitmine vallist saadava materjaliga, mis annab taastamise eesmärkide saavutamise vaatest parima võimaliku tulemuse. Pinnaspaisude rajamine on ette nähtud eelkõige sellistel kuivenduskraavidel, millel ei ole kraavivalli (täitmiseks piisavas mahus) säilinud. Lisaks, et tagada taastamisalast lõunas kulgeva maantee seisukord, tuleb voolutakistustest ja settest puhastada sellele rajatud maanteetruup ning teekraav (kraavi K-52 alamjooks). Tööd on kogu mahus võimalik teha mehhaniseeritult, kasutades selleks oludesse sobivat väike- või rasketehnikat. Vajadusel tuleb trassiraied teostada käsitsi. Taastamistööd tuleb teha selliselt, et kahjustused looduslikule pinnasele oleksid minimaalsed. Taastamisalal asuvad ning seda läbivad mitmed kuivenduskraavid, mille sulgemist ei ole kas kogu mahus või lõiguti käesoleva ehitusprojektiga ette nähtud. Alal vähemalt osaliselt säilitatavad ja taastamistöödest mõjutamata jäävad kraavid või kraavilõigud on seotud ümbritsevate maaparandussüsteemidega ja taastamisalal asuva tulundusmetsa kuivendusega (K-1, 14, 17, 18, 19, 20, 21, 22), taristu kasutatavuse ja kuivendusega (K-4, 6, 7, 8, 15, 16, 22, 25, 47, 51, 52) või eramaadega (K-28, 28, 31, 31a) (vt graafilised lisad 5 ja 6). Antud taastamisalale rajatud kuivenduskraavide sulgemisel oleks ebasoodne mõju ümbritsevale taristule, tulundusmetsale, maaparandussüsteemidele ja eramaade kuivendusvõrkudele. Kraavi K-17 muldest lääne poole jääb rekonstrueeritav kuivenduskraav (kavandatavate tegevuste plaanil märgitud K-17a), mis rekonstrueeritakse Kanaküla-Riimaru MPS projektiga. MPS projekti käigus leitakse lahendus ka Kulli teele truubi rajamiseks, ühendamaks kuivenduskraavid K-16 ja K-7. Kuna Riimaru oja on kobraste poolt tugevalt mõjutatud, nähakse MPS projektiga ette ka eesvoolu (Riimaru oja) hooldus- ja puhastustööd. Taastamistöid ei tohi planeerida peamisele pesitsusajale 01.02 – 31.07, mis katab lisaks metsisele ja must-toonekurele ka teiste alal pesitsevate lindude pesitsusaja. Kavandatud tööde ja ehitusmaterjalide koondmahud on esitatud tabelites 3.1 – 3.2 ning tööde üldkirjeldused on esitatud alljärgnevates peatükkides 3.2 – 3.6 (vt graafilised lisad 5 ja 6). Tabel 3.1 Kavandatud tööde mahud Jrk nr Töö nimetus Ühik Maht kokku jm 21 794 1 Raied kuivenduskraavide trassidel ha 13,31 jm 2 337 2 Raied ligipääsudel ha 1,41 3 Raied paisude asukohas ha 2,36 4 Truupide rekonstrueerimine tk 1 Kraavide ühendamine, 5 jm 11 kraavi kaevamine OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 12 Jrk nr Töö nimetus Ühik Maht kokku Kraavivallide likvideerimine jm 20 419 6 (sh kraavide täitmine) tuh m3 16,53 7 Paisude mahamärkimine ja rajamine tk 150 Setteekraanide rajamine ja 8 tk 14 likvideerimine Ajutiste ülepääsude rajamine ja 9 tk 6 likvideerimine 10 Maanteetruubi puhastamine tk 1 11 Maanteekraavi puhastamine jm 543 Tabel 3.2 Kavandatud tööde ehitusmaterjalide mahud Töö nimetus Materjal Ühik Maht kokku Pinnaspaisude Turvas/pinnas m3 1 790 rajamine Ajutiste ülepääsude Truubitoru (plast, 600 mm) tk 1 rajamine jm 6 tk 2 Truubitoru (plast, 500 mm) jm 10 m3 2 Täiteliiv t 2 Truupide m3 3 Lubjakivikillustik (fr 4/32) rekonstrueerimine t 4 Geotekstiil (III profiil) m2 5 Geotekstiil (IV profiil) m2 19 Maakivid ja looduslikud m2 5 veerised 20 – 25 cm m3 2 *mahud võivad erineda sõltuvalt kraavi parameetritele paisu rajamise kohas **mahud võivad erineda vastavalt vajadusele 3.2 Ettevalmistustööd kraavide sulgemiseks Kraavide täitmiseks vallide likvideerimisel ja/või sulgemiseks pinnaspaisudega tuleb eelnevalt tagada ligipääs taastamisalale ja suletavatele kraavidele ehk ettevalmistustööde käigus tuleb ligipääsude loomiseks välja märkida vajalikud raietrassid ning seejärel teostada raie. Vajadusel, eelneval kokkuleppel tellijaga, tuleb korraldada puidu kokkuvedu. Enne töödega alustamist tuleb alalt väljavoolavatele kraavidele rajada setteekraanid (kuni 14 tk, vt graafilised lisad 5 ja 6), et vältida setete juhtimist või edasikandumist looduslikesse vooluveekogudesse ning külgnevatesse kraavivõrkudesse ja maaparandussüsteemidesse. Setteekraanidena võib kasutada näiteks põhust väikepakke, võrkkottidesse pakendatud põhku, pilliroo kahlusid või kimpudesse seotud peenikesi pajuoksi, millest lähtuvalt ei ole konkreetseid setteekraanide rajamiseks vajalike materjalide mahtusid käesoleva projektiga määratud. Setteekraanid peavad olema rajatud selliselt, et kogu kraavis voolav vesi läbiks ekraani materjali ning need peavad tõhusalt kinni pidama nii mineraalse kui ka orgaanilise päritoluga setteid ja heljumit. Kraavis olev vesi ei tohi voolata üle setteekraani. Töödejärgselt tuleb setteekraanid eemaldada, tehismaterjalid utiliseerida või taaskasutada ja orgaaniline materjal matta suletava kuivenduskraavi sängi. Setteekraane ei pea rajama juhul, kui kraav on tööde ajal kuiv ning selle sulgemist on võimalik alustada suudme poolt. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 13 Suletavatele kuivenduskraavidele pääsemiseks tuleb vastavalt kasutatavale tehnikale ja vajadusele rajada kuni 6 ajutist ülepääsu (vt graafilised lisad 5 ja 6). Ajutised ülepääsud tuleb rajada vastavalt taastamistööde ajagraafikule ja korralduslikule järjestusele. Ajutiste ülepääsude rajamiseks kasutada kraavitrassidelt eemaldatud puitmaterjali. Riimaru oja ületamiseks tuleb ajutise ülepääsu ÜP-6 konstruktsioonis kasutada ≥600 mm läbimõõduga truupi, et tagada vee takistamatu läbivool ning vältida vee paisutamist sängis. Lisaks tuleb taastamistööde esimeses etapis settest ning voolutakistustest puhastada Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteele rajatud truup ning seda teenindav teekraav (K-52 alamjooks ning maanteega paralleelne lõik), et tagada vete takistamatu vool läbi truubi. 3.2.1 Trassiraiete teostamine Kahvena loodusalal asuva projektiala puistutes kujundusraieid ei toimu. Taastamistehnikaga liikumise võimaldamiseks tehakse vaid selleks vajalikud trassiraied. Trassiraie käigus eemaldatakse ainult see puittaimestik, mis jääb ette tööde teostamiseks. Puittaimestik on kavandatud likvideerida suletavate kraavide tööde teostamise poolselt kaldalt 6 m laiuselt, täidetavate kraavide nõlvadelt ning paisude asukohtadest. Trassi laius tööde teostamise poolsel kaldal peab vastama kraavivalli laiusele, et võimaldada kogu valli likvideerimine. Vastaskaldalt puittaimestikku ei eemaldata, kui see ei takista tööde teostamist (nt paisude rajamist). Raietööde teostamisel tuleb vältida lausalist puittaimestiku eemaldamist, st masinate liikumine tuleb kavandada puude vahele nii, et raie vajadus oleks väiksem. Selleks on trassiraie ette nähtud kuivenduskraavi servast 15 m nihutamisruumiga, mille sees valitakse optimaalseim 6 m laiune trass. Säilitada tuleb võimalikult palju puid ja puude gruppe, mis ei takista tööde teostamist, ning vältida metsaelupaigatüüpide killustamist ja pikkade sirgete koridoride teket. Säilitada tuleb üksikud väga vanad puud, suurte õõnsustega puud, lamapuit ja puutüükad ning seisvad surnud puud. Raie käigus tekkiv puitmaterjal jäetakse osaliselt taastamisalale, kasutades seda pinnase kandevõime tugevdamiseks ja kraavide täitmiseks paisude vahelistel lõikudel. Trassiraiete asukohad on näidatud tabelis 3.3 ning graafilistel lisadel 5, 6 ja 11. Raietrasside mahtude hulka on arvestatud kõik taastamisalasisesed liikumiskoridorid. Tabel 3.3 Raietööde maksimaalsed mahud Trassi pikkus, m Trassi laius, m Raie Raie paisude Trassi- Tähis kokku, Parem Vasak Parem Vasak asukohas, m² raie, ha ha K-1 652 - 6 - - 0,40 0,40 K-1a 237 - 6 - 405 0,15 0,19 K-3 253 - 6 - - 0,16 0,16 K-4 817 - 6 - 945 0,50 0,59 K-5 400 - 6 - 810 0,24 0,32 K-6 777 - 6 - 1 215 0,47 0,59 K-8 829 28 6 6 - 0,52 0,52 K-10 - 19 - 6 135 0,02 0,03 K-11 630 - 6 - - 0,38 0,38 K-13 479 - 6 - - 0,29 0,29 K-14 184 - 6 - - 0,12 0,12 K-16 204 710 6 6 - 0,55 0,55 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 14 Trassi pikkus, m Trassi laius, m Raie Raie paisude Trassi- Tähis kokku, Parem Vasak Parem Vasak asukohas, m² raie, ha ha K-17 318 - 6 - 540 0,20 0,25 K-20 - 87 - 6 - 0,06 0,06 K-22 75 - 6 - - 0,05 0,05 K-23 648 - 6 - - 0,39 0,39 K-25 - 682 - 6 - 0,41 0,41 K-26 - 353 - 6 540 0,22 0,27 K-27 600 - 6 - 810 0,36 0,44 K-28 37 96 6 6 270 0,08 0,11 K-29 - 143 - 6 - 0,09 0,09 K-30 481 - 6 - 945 0,29 0,38 K-31 - 103 - 6 405 0,07 0,11 K-32 - 181 - 6 - 0,11 0,11 K-33 - 239 - 6 675 0,15 0,22 K-34 303 66 6 6 945 0,23 0,32 K-35 441 584 6 6 1 485 0,62 0,77 K-35a - 184 - 6 - 0,12 0,12 K-36 - 316 - 6 - 0,19 0,19 K-37 52 - 6 - 135 0,04 0,05 K-39 - 70 - 6 - 0,05 0,05 K-40 59 136 6 6 270 0,12 0,15 K-41 - 58 - 6 - 0,04 0,04 K-42 137 - 6 - - 0,09 0,09 K-43 - 154 - 6 - 0,10 0,10 K-44 95 - 6 - 135 0,06 0,07 K-45 80 - 6 - 135 0,05 0,06 K-46 281 - 6 - - 0,17 0,17 K-47 290 615 6 6 1 080 0,55 0,66 K-47a - 100 - 6 405 0,06 0,10 K-47b 68 - 6 - 405 0,05 0,09 K-47c 21 - 6 - 135 0,02 0,03 K-49 778 - 6 - 1 755 0,47 0,65 K-50 185 1 387 6 6 4 705 0,95 1,42 K-51 1 626 623 6 6 3 780 1,35 1,73 K-52 - 1 129 - 6 540 0,68 0,73 K-53 1 694 - 6 - - 1,02 1,02 Ligipääsud 2 337 6 - 1,41 1,41 13 731 8 063 Kokku 14,72 17,08 24 131 3.3 Kraavivallide likvideerimine ja kraavide täitmine Kraavivallide likvideerimine on ette nähtud kõikidel suletavatel kuivenduskraavidel (vt graafilised lisad 5 ja 6). Taastamisalal säilinud kraavivalle tuleb kasutada taastamistehnikaga kraavitrassil liikumiseks ning nendesse ladustatud materjali kraavide sulgemiseks – sängi täitmiseks ja/või paisude rajamiseks. Kraavide täitmine on ette nähtud eelkõige sellistel OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 15 kraavidel, mille parameetrid seda lubavad (vt tabel 3.4 ning graafilised lisad 5…8). Suuremad kraavid või kraavid, mille kaldal ei ole valli säilinud, tuleb sulgeda paisudega. Tabel 3.4 Likvideeritavad vallid (sh täidetavad kraavid, mahud arvutatud valli keskmise kõrguse ~0,2 m korral), kus A – 0,1…0,5 m ja B – 0,5…1,0 m Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m Maht, m3 Kraav Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak K-1a 225 - 4 - A - 189 - K-3 238 - 4 - A - 200 - K-4 688 - 5 - A/B - 735 - K-5 378 - 4 - A/B - 318 - K-6 625 - 4 - A - 527 - K-8 598 - 5 - A - 639 - K-11 616 - 4 - A/B - 519 - K-13 469 - 4 - A - 395 - K-16 608 684 3 5 A B 376 731 K-23 621 645 4 4 A A 523 544 K-25 - 593 - 6 - A - 767 K-26 - 280 - 5 - A - 299 K-27 393 - 3 - A - 243 - K-28 - 48 - 4 - B - 40 K-29 - 146 - 4 - A/B - 123 K-32 170 180 3 4 A A 105 151 K-33 229 229 3 4 A A 141 193 K-34 304 94 3 5 A A 188 100 K-35 731 579 4 4 A A/B 616 488 K-35a - 168 - 4 - A - 141 K-36 - 294 - 4 - A - 248 K-37 26 24 4 3 B A 21 14 K-39 75 - 4 - B - 63 - K-40 73 - 5 - A/B - 78 - K-41 - 38 - 6 - B - 49 K-42 131 29 5 4 B A 140 24 K-43 50 103 4 5 A B 42 110 K-44 91 - 5 4 B A/B 97 - K-45 89 77 4 3 B A 75 47 K-46 211 209 5 4 B A 225 176 K-47 147 118 3 3 A A 90 73 K-47a - 63 - 4 - A - 53 K-47b 54 53 3 3 A A 33 32 K-49 306 - 4 - A - 258 - K-50 1 531 1 507 3 3 A A 947 932 K-51 282 305 4 3 A A 237 188 K-52 309 324 5 3 A/B A/B 330 200 K-53 1 676 1 685 4 3 A A 1 414 1 042 11 944 8 475 9 764 6 765 Kokku 20 419 16 529 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 16 Kraavide täitmiseks tuleb likvideerida kraavi kaldal asuv kraavivall. Valli esinemisel mõlemal kraavikaldal tuleb avatud trassi vastaskaldal vall likvideerida suuremate puude vahelt puid raiumata. Kraavi täitmisel võib materjali lisaks koorida ekskavaatoriga kraavi pervedelt, reljeefi poolest kõrgematelt aladelt (trassilt ja puude vahelt ligikaudu 20 – 30 cm paksuse kihina, vt joonis 3.1). Täidetud kraav peab külgneva maapinnaga jääma ligikaudu samale tasapinnale. Täitematerjali kraapimisel ja ammutamisel tuleb vältida materjali võtmise aukude moodustamist sihtidele. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel ja alal masinaga liikudes ei tekiks ümbritsevas pinnases voolunõvasid. Voolunõvade tekke vältimiseks võib ca iga 100 m tagant jätta vall meetri-paari pikkusel lõigul koorimata. Sellised alad toimivad paisuna ning takistavad vee voolamist kooritud alale potentsiaalselt tekkivas voolunõvas. Kraavide täitmisel võib kasutada ka puukände, juuri ja lamapuitu. Puitmaterjali kasutamisel peab see olema segamini segatud muu täitepinnasega, see ei tohi moodustada eraldiseisvat kihti, mille tühimikes võib vee kiire voolamine säilida. Kuivenduskraavide täitmise tulemusena kaob suletud kraavi kuivendav mõju, millest lähtuvalt pikeneb vee viibeaeg taastamisalal ning kujunevad kohati uued lokaalsed valgalad, kus vesi järgib rohkem maapinna looduslikku reljeefi. Suured valgalad ei muutu. Kraavide täitmisel tuleb kraavi sängi paigutatud pinnast kuni iga 0,5 m paksuse kihi järel ekskavaatori kopaga tihendada. Täidetud kraavisängi maapealses osas eelistada huumusrikast materjali võimaldamaks täidetud kuivenduskraavi kiiremat taimestumist ja seeläbi erosioonikindluse suurenemist. Turbaga täitmisel tuleb taimestikukamar paigutada pealmise kihina suunaga üles poole, sügavamal võib turvas olla ilma taimestikukamarata. Joonis 3.1 Kraavivallist ammutatava materjaliga kraavi täitmise tehnoloogiline skeem 3.4 Paisude rajamine Kraavidele, millel ei ole kraavivalle säilinud või valli ladustatud materjal maht ei ole piisav selle täitmiseks, tuleb rajada pinnaspaisud. Projekteeritud paisude eesmärk on suurendada vee viibeaega taastamisalal ning suunata vesi kraavidest ümbritsevale maapinnale, vältides seejuures ulatuslike üleujutusalade tekkimist. Paisud on planeeritud eelkõige sügavama turbaga aladele. Mineraalmuldadel või kõduturbaga kasvukohtades paisude rajamine reeglina vajalik ei ole. Sellistel piirkondades võib lokaalne paisutus tuua kaasa püsiva maapealse liigvee, mis mõjutab puude ellujäämist. Paisude rajamise tulemusena pikeneb vee viibeaeg taastamisalal ning kujunevad uued väiksed ja lokaalsed valgalad, kus vesi järgib rohkem maapinna looduslikku reljeefi. Suured valgalad ei muutu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 17 Kuivenduskraavidele rajatavad paisud on projekteeritud maapinna ≥0,2 m langu järgi. Paisud tuleb rajada vallidesse ladustatud materjalist või kohapealsest pinnasest kraavide ristlõikele raske- või väiketehnikaga. Paisude rajamiseks vajalik materjal (pinnas) tuleb võimalusel võtta likvideeritavatest kraavivallidest ühe-kahe suurema kaevena. Juhul, kui paisude rajamise asukohas ei ole valli säilinud või vallis pole piisavalt materjali, tuleb paisude rajamiseks vajalik pinnas kaevata kraavipervedelt hajutatult, kasutades nn maleruudustiku meetodit. Materjalivõtu augud peavad jääma rajatava paisu asukohast vähemalt 3 m kaugusele (vt joonis 3.2). Paisude ehitamisel ei tohi nende konstruktsioonis kasutada puukände, -juuri ega lamapuitu. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel ei tekiks selliseid voolunõvasid, mis peale paisude rajamist vett nendest mööda juhiks. Vähendamaks vee koormust pinnaspaisudele, on paisude rajamisel soovitatav paisude- vahelised lõigud maksimaalses võimalikus ulatuses täita trassilt raadatud puitmaterjaliga. Joonis 3.2 Paisude rajamise tehnoloogiline skeem Enne paisu rajamist tuleb paisu asukohas kraavisäng puhastada, koorida pinnas ja eemaldada sete. Paisu asukohast kooritud taimestikukamar tuleb tõsta kõrvale ja kasutada hiljem rajatud paisukehandi katmiseks. Paisude ehitamisel tuleb selle konstruktsioonis kasutatavat pinnast tihendada kuni iga 0,5 m paksuse kihi järel. Paisudel tuleb hari rajada vähemalt 1,0 m piki kraavi (paisul P49-8 vähemalt 2,0 m piki kraavi). Paisukehand tuleb rajada külje kaldega 1:1,5. Tüüp 1 paisud tuleb rajada külglaienditega minimaalselt 2 m kraavi servast, tüüp 2 paisud vähemalt 8 m ja tüüp 3 paisud vähemalt 15 m laienditega. Juhul, kui ehitusmasinad tekitavad kraavipervedele roopad, peavad paisu laiendid ulatuma üle roobaste. Juhul, kui kraavi kaldad paiknevad erinevatel kõrgustel, tuleb paisu külglaiend ehitada vaid madalamale kaldale (eeldusel, et kõrguste erinevus on minimaalselt 0,4 m). Tabel 3.5 Paisude rajamise koondmahud Konstruktsioon Materjal Ühik Maht kokku tk 132 Tüüp 1 Turvas/pinnas m3 1 320 tk 7 Tüüp 2 Turvas/pinnas m3 140 tk 11 Tüüp 3 Turvas/pinnas m3 330 3.5 Kraavisängide ühendamine Säilitamaks teekraavide K-15 ja K-16 toimimine ka kraavi K-16 osaliselt sulgemisel, tuleb kraavide teega paralleelsed lõigud omavahel ühendada. Kraavide ühendamiseks tuleb lahti OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 18 kaevata lõik KR-1. Rajatav kraavilõik on näidatud graafilisel lisal 5, mahud tabelis 3.6. Kraavilõigu kaevamisel tuleb järgida olemasolevaid kraavide põhjakõrgusi ja nõlvakaldeid. Tabel 3.6 Rajatavate kraavilõikude mahud Rajatav lõik Kraav Lõigu pikkus, m Väljakaeve maht, m3 KR-1 K-15 ja K-16 11 12 3.6 Truupide rekonstrueerimine Taastamisala põhjapoolse lahustüki loodenurgas asub hävinenud betoontruup, mis tuleb taastamistööde käigus rekonstrueerida, et säilitada metsasihi kasutatavus ka tulevikus. Betoontruup tuleb asendada vähemalt 500 mm läbimõõduga, 10 m pikkuse plasttruubiga. Truubi rekonstrueerimisel tuleb olemasolev truup välja kaevata ning utiliseerida. Truubitoru püsivuse tagamiseks tuleb säng puhastada, vajadusel süvendada ning truubialune kindlustada profiil IV geotekstiili (NGS4) vahele paigutatud killustikukihiga (fr 4/32), mis moodustavad aluskihi. Aluskihi peale tuleb rajada 5 – 15 cm paksune liivast sängituskiht, mille peale paigutatakse 500 mm läbimõõduga plasttruubitoru (vt graafilised lisad 13 ja 14). Paigaldatud truubitoru tuleb katta vähemalt 0,5 m paksuse tagasitäitekihiga, milleks tuleb kasutada kohapeal ajutiselt väljakaevatud pinnast, taastades olemasolev pinnastee. Truubiotsakud tuleb sissevoolul kindlustada vähemalt 0,2 m ning väljavoolul vähemalt 0,4 m ulatuses III profiiliga geotekstiilile (NGS3) rajatud kivikindlustusega (20 – 25 cm). Rekonstrueeritava truubi ehitusjoonised on esitatud graafilistel lisadel 13 ja 14. Tabel 3.7 Rekonstrueeritav truup Rajatis Kraav Olemasolev Rajatav TR-1 K-1 Betoon, D500 Plast, D500, pikkus 10 m Tabel 3.8 Truubi rekonstrueerimise ehitusmaterjalide mahud Materjal Ühik Maht kokku tk 2 Truubitoru (plast, 500 mm) jm 10 m3 2 Täiteliiv t 2 m3 3 Lubjakivikillustik (fr 4/32) t 4 Geotekstiil (III profiil) m2 5 Geotekstiil (IV profiil) m2 19 m2 5 Maakivid ja looduslikud veerised 20 – 25 cm m3 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 19 4. LIGIPÄÄSUD Taastamisalale on hea ligipääs mööda Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme riigiteed nr 92 ning sellelt lähtuvaid teid Riimaru (nr 7110651), Kalmetu (nr 7110121) ja Kanaküla-Pütsepa (nr 7110032). Taastamisalale viivad lähemale Taganõmme tee (nr 7110132), Sinepimäe ringtee (nr 7110118), Jaani tee (nr 3600017), Kulli tee (nr 3600024) ning nendega seotud kohalikud teed ja metsasihid. Sihid on tänaseks valdavalt hooldamata ning vajavad eelnevat raadamist. Kahvena taastamisala lõunapoolse lahustüki lõunaserva saab ligipääsu korraldada Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme riigimaanteelt. Tehnika mahalaadimiseks taastamisala lõunaservas on otstarbekas kasutada Palejõe teed nr 7110103 või kraavi K-49 otsas asuvat mahasõitu, vajadusel tuleb tehnika maha laadida maanteel. K-47 ja K-52 sihis ei ole ligipääse kavandatud. Taastamistehnikaga riigimaantee ületamine ja selle mahalaadimisel maanteele tuleb teha asfaltkatet kaitstes. Soovitatav on kasutada paksusid kummimatte või muid antud tegevuseks ette nähtud pinnasekaitsematte, mis jaotavad roomikute koormuse laiali ja väldivad mehaaniliste vigastuste teket riigiteele. Tehnika laadimisega seotud tööd peavad toimuma madalama liikluskoormuse ajal, rakendades ajutist liikluskorraldust. Enne taastamistöödega alustamist ja tehnika mahalaadimist maanteel tuleb koostada ajutise liikluskorralduse liiklusskeem, mis tuleb kooskõlastada Transpordiametiga (Transpordiameti Lääne- ja Pärnumaa piirkondliku liikluskorraldajaga). Taastamisalale ligipääsuks kasutatavad teed ja sihid on näidatud graafilistel lisadel 5, 6 ja 11. Alasiseselt toimub liikumine mööda suletavate kraavide trasse ning metsateid ja -sihte. Tabel 4.1 Ligipääsude tabel Ligipääs Pikkus, m Raie vajadus (mahud tabelis 3.3) Kanaküla-Pütsepa tee 2 620 Ei Riimaru tee 855 Ei Taganõmme tee 2 091 Ei Sinepimäe ringtee 2 417 Ei Jaani tee 733 Ei Kulli tee 931 Ei Metsasiht 1 1 298 Jah (kraavile K-46) Metsasiht 2 12 Jah (kraavile K-49) Metsasiht 3 11 Jah (kraavile K-34) Metsasiht 4 1 075 Ei (piki kraavi K-17) Metsasiht 5 1 595 Ei (kraavile K-25) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 20 5. TAASTAMISTÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS Taastamistöödena käsitletakse raieid, truubi rekonstrueerimist, kraavivallide likvideerimist, kraavide täitmist, kaevetöid, paisude mahamärkimist ning paisude, setteekraanide ja ajutiste ülepääsude rajamist ning likvideerimist. Mahtudes ja maksumustes ei ole arvestatud tööde käigus tekkida võiva prügi jooksva likvideerimisega (sh puidu kokkuveoga). Kahvena loodusalal veerežiimi taastamise ehitustööde hinnanguline maksumus on esitatud tabelis 5.1. Tabel 5.1 Taastamistööde hinnanguline maksumus Jrk Tööde kirjeldus või kulude Ühiku Ühik Kokku Maksumus, € nr kirjeldus maksumus, € Raie kraavi trassidel 1 ha 13,31 2 475 32 942 giljotiini või mootorsaega Raie ligipääsu trassidel 2 ha 1,41 2 475 3 490 giljotiini või mootorsaega 3 Raie paisude asukohas ha 2,36 2 475 5 842 4 Truupide rekonstrueerimine tk 1 1 500 1 500 Kraavide ühendamine, kraavi 5 m3 12 20 240 kaevamine Kraavivallide likvideerimine 6 tuh m3 16,53 2 500 41 323 (sh kraavide täitmine) Tüüp 1 paisude mahamärkimine 7 tk 132 150 19 800 ja rajamine Tüüp 2 paisude mahamärkimine 8 tk 7 300 2 100 ja rajamine Tüüp 3 paisude mahamärkimine 9 tk 11 450 4 950 ja rajamine Setteekraanide rajamine ja 10 tk 14 350 4 900 likvideerimine Ajutiste ülepääsude rajamine ja 11 tk 6 750 4 500 likvideerimine 12 Maanteetruubi puhastamine tk 1 250 250 13 Maanteekraavi puhastamine jm 543 5 2 715 Taastamistööd kokku, € 124 552 Taastamistööd kokku 25% varuteguriga, € 155 690 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 21 6. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS 6.1 Mõju taristule, eramaadele ja tulundusmetsadele Taastamisala lõunaosas paikneb Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme riigimaantee, mille muldkeha konstruktsioon ja kandevõime sõltuvad otseselt ümbritsevast veerežiimist. Pinnasevee taseme tõstmine maantee vahetus läheduses ei ole lubatav, kuna see võib põhjustada muldkeha liigniiskumist, aluspinnase kandevõime vähenemist ning teekatte ebaühtlast vajumist. Seetõttu on projekteerimisel lähtutud põhimõttest, et taastamistööde tulemusel ei tohi maantee tehniline seisukord halveneda. Tööde kavandamisel on arvestatud, et kõik riigiteed teenindavad rajatised säilitaksid oma toimivuse vähemalt senisel tasemel. Riigiteest põhja pool kavandatud kraavide sulgemisel on pinnasevesi suunatud maapinna reljeefi arvestades läände ja lõunasse, osaliselt Riimaru oja ja osaliselt maanteetruubi valgalale. Tööde tulemusena kujuneb lõunas asuva maanteetruubi taga olevaks valgalaks ~1,3 km2 ning 2% päevakeskmiseks kevadiseks maksimaalseks vooluhulgaks Hommiku metoodika järgi 414 l/s. Samast metoodikast lähtuvalt on 1,0 m diameetriga truubi maksimaalne lubatud 2% päevakeskmine kevadine vooluhulk 750 – 800 l/s, seega ei ole põhjust maanteetruubi rekonstrueerimiseks ning olulist mõju riigiteele oodata. Tööde käigus tuleb maanteetruup ja -kraav puhastada. Projekti rakendamisel ühtlustuvad eesvoolu juhitud vooluhulgad, millest lähtuvalt väheneb eesvoolu (sh truupi) juhitud suurvee vooluhulk ning mõnevõrra suureneb, võrreldes tänase situatsiooniga veeseis madalveeperioodidel. Kahvena loodusalal paiknev taastamisala hõlmab kahte riigi omandis olevat katastriüksust ning piirneb kahe eraomandis oleva kinnistuga: Kontore-Matsi (katastritunnus 71101:004:0012) ja Napsi (katastritunnus 71101:004:0003). Tööde kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et taastamistööde elluviimine ei tohi avaldada negatiivset mõju eraomanike majandustegevusele ega vähendada nende kinnistute kasutusväärtust. Veerežiimi taastamistöödest tulenevad tajutavad mõjud jäävad peamiselt taastamisala piiresse, ulatudes ka taastamisalast idasse, Kahvena looduskaitsealale (KKR kood KLO1000191). Projekti rakendamisel ei ole oodata negatiivset mõju eraomandis olevale varale ega külgnevate maaparandussüsteemide nõuetekohasele toimimisele. Taastamisala paikneb osaliselt Kahvena looduskaitseala Kahvena piiranguvööndis ning osaliselt väljaspool kaitseala piire. Kahvena looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndis lubatud majandustegevus, eeldusel et see ei kahjusta kaitseala eesmärke ega elupaikade looduslikku seisundit. Käesoleva taastamisprojekti koostamisel on arvestatud vajadusega säilitada piiranguvööndis paiknevate majandusmetsade kuivendustingimused ning vältida tegevusi, mis võiksid takistada lubatud majandustegevuse jätkumist. Seetõttu ei ole projekti raames kavandatud piiranguvööndisse jäävate olulisemate kuivenduskraavide K-1, K-14, K-17, K-18, K-19, K-20, K-21, K-22 täielikku või osalist sulgemist. Nimetatud kraavidel / nende lõikudel on oluline roll alal asuva tulundusmetsa kuivendamisel ning nende sulgemine võib põhjustada ulatuslike üleujutusalade tekkimist ja kahjustada metsamajanduslikku kasutust. Lisaks on hinnatud, et kavandatavad taastamistööd ei avalda negatiivset mõju kaitsealale külgnevatele tulundusmetsadele ega muuda nende veerežiimi. Taastamisalalt on vesi kraavitusega üldiselt juhitud lühemat teed pidi nendes suundades, kuhu see on ka looduslikku reljeefi järgides liikunud. Vee viibeaega on märgalakooslustes ja niisketes metsaelupaigatüüpides kraavitusega oluliselt lühendatud ning looduslike valgalade piire rajatud kuivenduskraavidega oluliselt taastamisalal ja selle ümbruses OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 22 muudetud ei ole. Kavandatud veerežiimi taastamistööde eesmärk on pikendada rabapinnalt väljajuhitava vee viibeaega ehk aeglustada taastamisalalt vee välja voolamist. Arvestades piirkonna maapinna reljeefi, siis taastamistööd suuri valgalasid põhimõtteliselt ei muuda. Taastamistööde tulemusena ühtlustub raba mikroreljeefis pinnavee hüdroperiood, laugastes ja lohkudes püsib vesi kauem, vähendades turbalasundi õhuga kokkupuudet, mis omakorda aeglustab turba lagunemist. Kraavide sulgemisel muutub alal ja külgnevates kuivendusvõrkudes vooluhulkade karakteristika, väheneb suurvee vooluhulk ning suureneb veeseis madalveeperioodidel. Töödejärgselt on oodata Kahvena raba ja selle äärealade intensiivsemat soostumist, Kahvena raba ja rabastuvate metsade ning metsise elu- ja mängupaikade seisukorra paranemist. Ehitusfaasis on suurim potentsiaalne mõju lühiajaline hägusus eesvooludes, mis võib kaasneda kraavide sulgemisega. Mõju on võimalik vältida kavandatud ajutiste setteekraanide rajamisega eesvoolu juhitud kraavides. 6.2 Mõju looduskaitselistele väärtustele Kavandatud tegevus mõjutab 147,1 ha ulatuses elupaigatüüpi rabad (7110*); 9,4 ha ulatuses rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabasid (7120); 4,6 ha ulatuses siirde- ja õõtsiksoid (7140); 55,6 ha ulatuses siirdesoo-ja rabametsi (91D0*); 1,6 ha ulatuses soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning 36,9 ha ulatuses vanu loodusmetsi (9010*). Loodusliku veerežiimi taastamise tulemusena paraneb eeldatavalt nende elupaigatüüpide seisund. Lisaks võib eeldada nende elupaigatüüpide laienemist aastakümnete vältel. EELISe andmetel on alal registreeritud I kategooria kaitsealuse must-toonekure (Ciconia nigra), II kategooria kaitsealuste metsise (Tetrao urogallus), karvasjalg-kaku (Aegolius funereus) ja laanerähni (Picoides tridactylus) ning III kategooria kaitsealuste laanepüü (Tetrastes bonasia), sookure (Grus grus), händkaku (Strix uralensis), musträhni (Dryocopus martius), hoburästa (Turdus viscivorus), hiireviu (Buteo buteo), hallpea-rähni (Picus canus), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), tedre (Lyrurus tetrix), heletildri (Tringa nebularia), mudatildri (Tringa glareola), õõnetuvi (Columba oenas), rüüdi (Pluvialis apricaria), hallõgija (Lanius excubitor), sulgja õhiku (Neckera pennata), hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) ja helleri ebatähtlehiku (Crossocalyx hellerianus) leiukohad. Kuna puistute struktuuri raietega ei mõjutata, siis ei toimu ka linnustiku ega taimestiku elpaigatingimustes kiireid ja radikaalseid muutusi. Mõnele liigile võib mõju avalduda tulevikus, sest ajapikku puistute struktuur muutub märgadele metsadele omaseks. Alal leidub vääriselupaiku: märgalade männikud ja kaasikud (lahustükkidena kokku 22,5 ha); männikud ja männisegametsad (lahustükkidena 10,3 ha); kuusikud ja kuusesega- metsad (lahustükkidena 7,4 ha); lepikud (0,8 ha) ning väikesed märgalasaared (0,8 ha). Loodusliku veerežiimi taastamine mõjub ka vääriselupaikade looduslikkusele positiivselt. Tabel 6.1 Taastamistööde eeldatav mõju alal esinevatele looduskaitselistele väärtustele Mõju suurus ja Väärtus Mõju suund Kommentaar esinemistõenäosus* Loodusliku veerežiimi Rabad (7010*) positiivne B2 taastamisel tervendatakse raba, projekti eesmärk Rikutud, kuid Veerežiimi taastamisel taastumisvõimelised positiivne B2 taastub rabastumine rabad (7120) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 23 Mõju suurus ja Väärtus Mõju suund Kommentaar esinemistõenäosus* Siirde- ja õõtsiksood Kuivenduse jätkumisel positiivne B2 (7140) degradeeruks Stabiliseerib Must-toonekurg positiivne B2 toitumisveekogudes oleva vee hulka Elupaik paraneb, projekti Metsis positiivne B2 eesmärk Vanad Eeldatavasti säilivad loodusmetsad positiivne A2 loodusliku veerežiimi (9010*) taastamise järel Loodusliku veerežiimi Siirdesoo- ja positiivne B2 taastamine peatab rabametsad (91D0*) degradeerumise Mõnele liigile võib pika Muu kaitsealune neutraalne A2 aja jooksul väene mõju linnustik olla Puistute struktuuri ei Muu kaitsealune neutraalne A2 muudeta, edasised taimestik muutused on aeglased Veerežiimi looduslikuks Kaitsealused seened kujundamine eeldatavasti neutraalne A2 ja samblikud märgatavat mõju ei avaldada Vääriselupaikade Vääriselupaigad positiivne A2 veerežiim kujuneb looduslikuks *A1 - mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 - mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 - mõju on tugev, tõenäosus väike; B2 - mõju on tugev, tõenäosus suur.  Hendrik Klaas Teie 19.11.2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER [email protected] Meie 18.12.2025 nr 7.1-2/25/5389-4 Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise projekti kooskõlastus riigitee 92 maaüksusel ja kaitsevööndis Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekti, mis piirneb riigiteega nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee km 103,61 – 104,06 Pärnu ja Viljandi maakonnas Saarde ja Põhja-Sakala vallas. Riigitee nr 92 maaüksusel km 104,047 on planeeritud truubi puhastamine ning tee kaitsevööndis km 103,61 – 104,05 on planeeritud teekraavi ja kraavi K-52 settest ning voolutakistustest puhastamine, et tagada vete takistamatu vool läbi truubi. Projekti koostamisel on Transpordiameti 22.04.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/5389-2 esitatud nõuetega arvestatud. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 25/5299 „Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt“ (allkirjastatud 12.12.2025). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 2. Riigiteel ehitustehnika maha- ja pealelaadimisel või muul viisil tee ja/või liiklejate ohustamisel tuleb taotleda asjast huvitatud isikul Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba ning näha ette abinõud teekatte kaitsmiseks. Loa taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud- ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud (sh ehitustööde teostamise ajal). 4. Teekraavi ja kraavi K-52 puhastamise käigus ning raietrassi rajamisel tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida teemaa piires. Tee kaitsevööndisse jäävate kraavide uuendustööde käigus säilitada kraavi nõlvade korrapärased kalded. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 5. Riigitee olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu kindlustused peavad projekti elluviimisel säilima. Teede muldkeha, teede katendi ning muude teerajatiste kahjustamine ei ole lubatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 8. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5, § 42 lg 7). 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: Gr lisa 6 - Kavandatavate tegevuste plaan II Gr lisa 11 - Raiete ja ligipääsude plaan Kahvena loodusala veerežiimi taastamise ehitusprojekt 12-12-2025 Ruth Koppel 59127652, [email protected] 2 (2)