Siseministeerium_vastus

Pr Ülle Madise Teie: 13.07.2022 nr 7-7/220796/2203796 Õiguskantsleri Kantselei Meie: 23.11.2022 nr 9-2/14-2 Vastus soovitustele Austatud proua õiguskantsler Lähtudes pädevusest ja seadusega sätestatud ülesannetest, on Siseministeerium koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (edaspidi nimetatud PPA) vaadanud läbi Teie esitatud soovitused PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuse töö kohta (Teie 13.07.2022 kiri nr 7-7/220796/2203796). Enne seisukohtade esitamist soovime juhtida tähelepanu Euroopa Liidu õigusloomelistele algatustele, mis asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisel mõjutavad olulisel määral ebaseaduslikult välispiiri kaudu Eestisse sisenenud välismaalaste ja/või siin rahvusvahelist kaitset taotlenud välismaalaste kinnipidamist. 23. septembril 2020. a avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu (EL) rände- ja varjupaigaleppe1 , mis teiste seadusandlike algatuste kõrval sisaldab ka määruse eelnõud, mille ga on plaanis kehtestada kolmandate riikide kodanike taustakontroll välispiiridel2 (edaspidi taustakontrollide määruse eelnõu). Taustakontrollide määruse eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel taustakontrollid teostada kõikide kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on ületanud välispiiri ebaseaduslikult piiripunktide vahelise ala kaudu ning kelle sõrmejäljed tuleb edastada Eurodac-süsteemi (hõlmab ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid ning kolmanda riigi kodanikke, kelle välispiiri seadusliku ületamise kohta puudub teave). Samuti kuuluvad taustakontrollide sihtrühma kolmanda riigi kodanikud, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset piiripunktis, kuid ei vasta riiki sisenemise tingimustele. Liikmesriigid peavad tagama, et nimetatud isikud ei siseneks liikmesriiki enne, kui nõutavad menetlustoimingud (isiku tuvastamine, haavatavuse hindamine, registreerimine, tervise- ja julgeolekukontrollid) on läbi viidud, kohaldades vajadusel isiku suhtes kinnipidamist kuni 5 päeva. EL rände- ja varjupaigaleppe raames on EL töörühmades menetluses ka määruse eelnõu, mille ga on plaanis luua uuendatud rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistada kehtetuks direktiiv 2013/32/EL3 . Välismaalaste kinnipidamise kontekstis on oluline Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt peaksid liikmesriigid edaspidi kohaldama välispiiril rahvusvahe lise kaitse ja tagasisaatmise piirimenetlust nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on pärit madala rahvusvahelise kaitse taotluste tunnustamise määraga (alla 20%) riikidest, mille kodanikud tõenäoliselt kaitset ei vaja. Sarnaselt taustakontrollide määruse eelnõule peavad 1 https://ec.europa.eu/info/publications/migration-and-asylum-package-new-pact-migration-and-asylum- documents-adopted-23-september-2020_et 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020PC0612&fro m=EN 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020PC0611&fro m=EN Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 liikmesriigid tagama, et kohustusliku piirimenetluse subjektid ei siseneks riiki enne, kui nende rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on otsust tehtud. Eeltoodust tulenevalt peab Eesti arvestama, et taustakontrollide ja piirimenetlust puudutavate EL õigusaktide jõustumisel suureneb kinnipidamist vajavate välismaalaste arv. Sellest tulenevalt võib ka tavaolukorras olla vajalik kasutusele võtta muud kinnipidamisko had. Kinnipidamiskeskuses täiendavate soodustuste tegemine ja nende nõuete järgimine muudes võimalikes kinnipidamiskohtades nõuaks ebaproportsionaalselt suuri kulutusi avalikest vahenditest teistele avalikele teenustele kuluvate riigieelarveliste vahendite arvelt. Seetõttu on meie hinnangul väga oluline, et soovitused kinnipidamisteenuste ja -tingimuste kohta arvestaksid Eesti võimekust neid nõudeid täita ka rändesurve võimaliku suurenemise korral. 1. Videojälgimine PPA-l on kohustus tagada kinnipidamiskeskuse turvalisus ning sisekord, sealhulgas hoida ära võimalik oht seal viibivate isikute tervisele või elule. Seetõttu võib kinnipidamiskeskuses se paigutatud välismaalaste suhtes olla videojälgimine lisaks üldkasutatavates ruumides ja territooriumil vajalik ka elutubades. Samas nõustume, et videojälgimine kinnipidamiskesk use elutubades peab põhinema isiku eelneval isiklikul käitumisel või tulenema ohuhinnangus t. Praeguseks on kinnipidamiskeskuses muudetud järelevalve korraldust viisil, mille kohaselt videojälgimist ei teostata nendes elutubades, kus see ei ole vajalik ega põhjendatud. 2. Meditsiiniline isolatsioon Välismaalaste paigutamisel kinnipidamiskeskusesse järgib PPA Vabariigi Valitsuse kehtestatud reegleid ja teadusnõukoja soovitusi. Covid-19 viiruse maandamismeetmena on kasutusele võetud kiirtestide kasutamine. Otsuse välismaalase meditsiinilise isolatsiooni pikkuse kohta teeb kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja. 3. Kinnipidamistingimused Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 26 15 lõike 21 kohaselt on väljasaadetava eraldatud lukustatud ruumi paigutamine turvaabinõuna lubatud üksnes reaalse ja vahetu ohu korral. Turvaabinõu kohaldamise otsus sisaldab kohustust jälgida kinnipeetava isiku tervislikku seisundit tema viibimisel eraldatud lukustatud ruumis. Seda tehakse vahetu ja videojälgimise kaudu. Täiendavalt on PPA teinud muudatused kinnipidamiskesk use töökorralduses ja alates 9. novembrist 2022 on keskuse tervishoiuteenuse osutaja kaasatud eraldatud lukustatud ruumi paigutatud isiku terviseseisundi hindamisse. 4. Helistamine Kui välismaalase suhtes kohaldatakse kinnipidamiskeskuses meditsiiinilist isolatsiooni või tema paigutamine eraldatud lukustatud ruumi on vajalik ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamiseks, siis on selle meetme eesmärgiks kaitsta kinnipidamiskeskuses viibivate teiste isikute tervist või elu. Seetõttu peab PPA arvestama riskidega, mida potentsiaa lne (nakkus)ohtlik kinnipeetav välismaalane võib keskuses liikudes kujutada teistele isikute le. Direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriik id es ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (edaspidi naasmisdirektiiv) kohustab liikmesriike tagama, et kinnipeetud väljasaadetav saab soovi korral õigeaegselt ühendust võtta oma seadusliku esindaja, perekonnaliikme ja pädeva konsulaaresindusega (artikkel 16 lg 2). Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimus te direktiivi kohaselt on kinni peetud taotlejal õigus suhelda ka ÜRO Pagulaste Ülemvolinik u 2 (5) Ameti, viimase partnerasutusega, õigusnõustajate, õigusabi andjatega ja asjakohaste valitsusväliste organisatioonidega ning pereliikmetega. 4 Seda õigust selgitatakse kõikidele kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalastele ja välismaalase soovi korral leitakse sobivaim viis nende isikutega kontakti võtmiseks. 5. Distsiplinaarkaristuse tingimused VSS § 2624 lõike 1 kohaselt võib väljasaadetava suhtes kohaldada distsiplinaarkaristust VSS või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja nõuete süülise rikkumise korral. Seega on tegemist karistusliku meetmega, mille eesmärgiks on mõjutada kinnipeetavat uusi rikkumisi enam mitte toime panema. Karistus ei ole mõjus, kui eraldatud lukustatud ruumi tingimused sarnanevad eluosakonna tubade mugavustega. Seetõttu ei saa me toetada tehtud soovitust, mille kohaselt peaks distiplinaarkaristust kandaval kinnipeetaval olema võimalik ka päevasel ajal kasutada voodivarustust. Kinnipidamiskeskusesse, sh eraldatud lukustatud ruumi paigutatud välismaalas te lugemisvalikut ei piirata. Välismaalasel on võimalik lugemiseks võetud raamat soovi korral koheselt uue vastu välja vahetada. Mitme raamatu korraga kasutamine ei ole keskuse turvalis use kaalutlustel põhjendatud, sest neid võidakse kasutada ründerelvana. 6. Valgustus Tulenevalt tehtud märkusest tellis PPA Riigi Kinnisvara AS-lt kinnipidamiskeskuse eraldatud lukustavate ruumide valgustugevuse mõõtmised. Mõõtmise tulemusel saame väita, et ruumid es 1-6 on tagatud piisav valgustus, s.t mõõtmise tulemused ruumi erinevates kohtades on kõrgemad kinnipidamiskoha kambri standardkirjelduse miinimumnõudest (vähemalt 200 lux). Metallvõrestiku eemaldamine eraldatud lukustatud ruumide akendelt nõuaks alternatiivse te turvameetmete rakendamist. Käesoleval hetkel puuduvad PPA-l selleks rahalised vahendid. 7. Teabe saamine Siseministeerium ja PPA nõustuvad, et rahvusvahelise kaitse taotlejate ning tagasisaadetava te teadlikkust oma õigustest ja kohustustest saab parandada. Selleks on Siseministeerium juba tellinud Balti Uuringute Instituudilt rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetava te nõustamisteenuse analüüsi, et selgitada välja praeguse nõustamisteenuse kitsaskohad, aga ka erinevate osapoolte, sh õiguskantsleri ootused sellele. Analüüs peaks valmima järgmise aasta jaanuari lõpuks. Täiendavalt on PPA-l kavas kinnipidamiskeskuses kasutusele võtta piktogrammid, mille abil on võimalik paremini selgitada keskuses tehtavaid toiminguid ka neile välismaalastele, kellel (võõrkeeles) lugemisoskus on puudulik. Samas rõhutame, et tagasisaadetava õigus saada keelelist abi puudutab naasmisdirektiivi artiklis 13 nimetatud menetlusõiguste kasutamist (vt Euroopa Komisjoni soovitus 2017/2338, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel 5 , punkt 12.5) ja EL õigus ei sea liikmesriikidele igapäevaelu dokumentide tõlkimise kohustust. 8. Vaba aeg 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013 , millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud), artikkel 10 lg 3 ja 4. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32017H2338&fro m=ET 3 (5) Kinnipidamiskeskuse huvijuhi ametikoht on täidetud ja tema juhendamisel pakutakse kinnipeetud välismaalastele erinevaid huvitegevusi. Lisaks on eluosakondades rajatud sportimis- ja arvutiruumid. Asjaolu, et kolmanda eluosakonna arvutiruumis oli kontrollkä i gu ajal vaid üks välismaalastele kasutamiseks mõeldud arvuti, oli põhjustatud sellest, et eelnevalt oli kinnipeetav arvutiruumi sisustuse koos arvutitega lõhkunud. Praeguseks on lõhutud arvutid välja vahetatud ja kinnipeetavad saavad neid taas igapäevaselt kasutada. Eeltoodust tulenevalt leiame, et kinnipidamiskeskuses, sõltumata sellest, millisesse eluosakonda on välismaalane paigutatud, on piisavalt võimalusi vaba aja veetmiseks ning sportimiseks. PPA püüab ka edaspidi võimalust mööda vaba aja veetmise tegevusi, sh keskuses pakutavat lugemisvalikut täiendada. 9. Suhtlemisvõimalused (interneti ja mobiiltelefoni kasutamine) Eelnevalt (vt punkt 4) selgitasime, et Euroopa Liidu õiguse kohaselt peab kinnipee tud väljasaadetav saama soovi korral õigeaegselt ühendust võtta oma seadusliku esindaja, perekonnaliikme ja pädeva konsulaaresindusega (naasmisdirektiiv, artikkel 16 lg 2). Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimuste direktiivi kohaselt on kinni peetud taotlejal õigus suhelda ka ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, viimase partnerasutuse ga, õigusnõustajate, õigusabi andjatega ja asjakohaste valitsusväliste organisatioonidega ning pereliikmetega.6 VSS § 2611 lõike 6 kohaselt tagatakse see õigus kinnipeetud välismaalase le kinnipidamiskeskuse kulul, võimaldades välismaalasel kasutada telefoni või pidada kirjavahetust. Seega EL õigus ei näe ette, et välismaalane peab saama kasutada internetti või isiklikku mobiiltelefoni oma suhtlusõiguse realiseerimiseks. Tehniliselt ei ole võimalik tagada, et kinnipeetav kasutaks internetti ja mobiiltelefoni suhtlemiseks üksnes selleks lubatud asutuste ja isikutega. Seetõttu jääme seisukoha juurde, et kinnipeetavale internetisuhtluse ja mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine võib seada ohtu avaliku korra või riigi julgeo lek u tagamise, sealhulgas raskendada väljasaatmismenetluse läbiviimist, ning me ei saa seda toetada. 10. Kokkusaamised Nõustume, et kinnipidamiskeskuse kokkusaamise ruumid ei ole sobivad perekonnaliikme te ga kokkusaamiseks. EL varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi toel muudetakse selle aasta detsembris üks kokkusaamiste ruum peresõbralikumaks. Samuti on muutmisel kinnipidamiskeskuse kodukorra punkti 75, millega kohustatakse edaspidi kinnipidamiskeskuse juhti või tema määratud ametnikku koostama kokkusaamistaotluse rahuldamata jätmise korral põhjendatud otsuse. 11. Esmane tervisekontroll PPA on info tervisekontrolli kvaliteedi ja puuduste kohta edastanud keskuse tervishoiutee nuse osutajale, kes on praktikas teinud vajalikud muudatused. Täiendavalt protokollib PPA kinnipeetava saabumisel keskusesse tema visuaalselt nähtavad kehavigastused. 12. Jälgimine näljastreigi ajal PPA-l on välja töötatud selged käitumisjuhised näljastreiki pidavate inimeste jälgimis eks kinnipidamiskeskuses. Sel juhul rakendatakse kõrgendatud järelevalvet kinnipeetava üle ning tema tervisliku seisundi hindamisse on alati kaasatud ka kinnipidamiskeskuse tervishoiutee nuse 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013 , millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud), artikkel 10 lg 3 ja 4. 4 (5) osutaja. Keskuse tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud kinnipeetava suhtes läbiviida vad meditsiinilised toimingud fikseerima. 13. Ametnikud PPA ei saa nõustuda esitatud väitega ja kinnitab, et kõiki kinnipeetavaid koheldakse lugupidavalt ja viisakalt. Samuti on kinnipeetaval võimalik pöörduda keskuses nõustaja poole, kes saab aidata erinevate küsimuste lahendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Ele Russak 6125246 [email protected] 5 (5)