Teie 14.10.2022 nr 4-2/8237-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 21.11.2022 nr 6-8/220466/2206083
Riigieelarve seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsus
Austatud rahandusminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse
kohta. Esitan märkused üksnes õiguskantsleri pädevuses olevate küsimuste kohta.
1. Riigieelarve seadusega tuleb tagada, et eelarve oleks arusaadav ning et riigi raha kasutamise
kohta saaks selge ülevaate. Riigikogule saadetud märgukirjas juhtisin tähelepanu sellele, et
põhiseaduse kohaselt on oluliste eelarveotsuste tegemine Riigikogu ülesanne. Selles nõudes ei saa
teha järeleandmisi. Ka tegevuspõhine eelarve peab olema arusaadav, vastasel juhul ei saa
Riigikogu tegelikult täita talle Eesti Vabariigi põhiseadusega pandud ülesannet. Kui eesmärkidega
seostatult esitatud kulud on Riigikogu liikmetele ja avalikkusele arusaamatud, tuleb tegevuspõhise
eelarve koostamisest loobuda. Vajaduse korral võib kulude seotust programmi tegevustega
kirjeldada riigieelarve seaduse seletuskirjas.
2. Seadusemuudatuste väljatöötamise kavatsuses on märgitud, et tuleb leida tasakaal Riigikogu
otsustuspädevuse ja eelarve paindliku kasutamise vahel. Väljatöötamiskavatsuses on nimetatud ka
teemad, mida kavatsetakse edaspidi analüüsida. Kuivõrd konkreetseid lahendusi ei ole veel
pakutud, pole võimalik ka aru saada, kas ja kuidas eelarve otsustusõiguse ja läbipaistvusega seotud
probleemid lahendatakse.
3. Põhiseaduse §-s 115 on sätestatud, et iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi
tulude ja kulude eelarve. Põhiseadus ei näe ette, et riigi tulud ja kulud määratakse kindlaks seaduse
seletuskirjaga. Seega ei saa riigieelarve probleeme lahendada seletuskirja kohustuslikuks
muutmise teel. Seletuskirjal saab olla üksnes abistav ja selgitav ülesanne. Pealegi on keeruline ette
kujutada, mitmenda lugemise seletuskiri peaks olema siduv, kas ka seletuskirja lisad peaksid
olema siduvad ning millise menetluskorra kohaselt tuleks Riigikogul riigieelarve seletuskirja ning
selle muudatusi menetleda (nt kas seletuskirja kohta saab esitada muudatusettepanekuid jne). Olete
väljatöötamiskavatsuses märkinud, et seletuskirja siduvaks muutmine eeldab uute tööprotsesside
väljatöötamist, see suurendaks töökoormust ning ühtlasi tekiks kiusatus muuta ka seletuskiri
üldisemaks (lk 33). Riigieelarve seletuskirja siduvaks muutmine ei ole mõistlik lahendus, seetõttu
soovitan sellest ideest loobuda.
4. Väljatöötamiskavatsuses on vaatluse alla võetud riigieelarve seaduse § 60, mille tõlgendamisel
on tekkinud eriarvamusi. Kindlasti tuleks aga analüüsida ka riigieelarve seaduse § 70 lõiget 2, mis
2
lubab Rahandusministeeriumil võtta riigile võlakohustusi sama seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud
riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi ulatuses.
5. 2022. aasta riigieelarve seaduse järgi on suurim lubatud jääk 7 184 000 000 eurot. 2023. aasta
riigieelarve seaduse eelnõus on kavas seda summat veelgi suurendada − ligi 8,1 miljardi euroni.
Riigile suures mahus laenu võtmise otsuse peab tegema Riigikogu. Põhiseaduse § 65 punktis 10
on sätestatud, et Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile
muude varaliste kohustuste võtmise.
6. Eelarvepädevusega on seotud ka riigile võetavate suuremahuliste rahaliste kohustuste
otsustamine. Riigikogu, kellel on kohustus teha riigielu strateegilisi valikuid, peab otsustama ka
selle, kas ja kui suures mahus rahastatakse riigi kulusid laenude arvel. Riigieelarve seaduse § 69
lõige 2 hõlmab mitmesuguseid võlakohustusi (riigi rahavoo juhtimiseks võetavad laenud,
arvelduskrediidid, lühiajalised laenud väärtpaberite tagatisel, emiteeritavad võlakirjad ning
sõlmitavad väärtpaberite müügi- ja tagasiostutehingud), millele kogumis on kehtestatud limiit.
Rahandusministeerium võib võtta riigile kohustusi selle limiidi piires, kuid olulisemad
laenuotsused peaks põhiseaduse kohaselt tegema siiski Riigikogu.
7. Riigikogu peaks otsustama laenu oluliste tingimuste üle (eesmärk, intress, laenuperiood,
tagasimaksed, kõrvalkohustused) ning ka selle, kas laenu võetakse näiteks julgeoleku tarbeks või
energiakriisi leevendusmeetmete jaoks.
8. Tuleks analüüsida, milliseid laenuotsuseid ja kui suures mahus laenude kohta võib teha
Rahandusministeerium ning millised otsused teeb kooskõlas põhiseadusega Riigikogu. Kehtiv
seadus ei takista olulisemate laenuotsuste Riigikogule otsustamiseks esitamist, kuid samas ka ei
kohusta ministeeriumi seda tegema, vaid annab ministeeriumile ulatusliku volituse võtta suures
mahus riigile laenu ja muid võlakohustusi.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
Karolin Soo 693 8410
[email protected]