Priidu Pärna Teie 19.10.2022 nr KL-1/25
Eesti Omanike Keskliit
[email protected] Meie 14.11.2022 nr 6-3/221610/2205941
Küttekulude kompenseerimine
Austatud Priidu Pärna
Palusite hinnata, kas majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022 määrus nr 72 „Energia hinna
osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12
sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Kirjutasite, et elektri-, gaasi- ja kaugküttekulude
hüvitamine on põhjustanud tarbijate ebavõrdse kohtlemise, sest inimestele, kes kasutavad kodu
kütmiseks näiteks puitu, pelleteid või vedelkütust, ei ole samasugust hüvitist ette nähtud.
Energiakulud on tõesti oluliselt suurenenud kõigil, mitte ainuüksi inimestel, kelle kodu köetakse
elektri, võrgugaasi või kaugküttega, ning paljud koduomanikud muretsevad enda toimetuleku
pärast.
Riigikohus on öelnud, et erinev kohtlemine pole alati põhiseadusvastane. Kohus oli pikka aega
seisukohal, et erinevat kohtlemist ei tohi õigustada administratiivset ja tehnilist laadi raskustega.
Viimasel ajal on kohus avaldanud arvamust, et erinevat kohtlemist saab põhjendada
administreerimise keerukusega.1 Seda, miks osa koduomanikke saab küttekulude hüvitist ja teised
ei saa, ongi põhjendatud administreerimise keerukusega, sest võrgu kaudu energiat kasutavatele
inimestele on võimalik maksta toetust automaatselt, teistele aga mitte.
Määruse §-s 1 (määruse reguleerimisala) on sätestatud, et määrusega reguleeritakse võrgu kaudu
jaotatud elektrienergia, gaasi ja kaugküttesoojuse hinna osalist kompenseerimist. Seletuskirja
kohaselt on eesmärgiks seatud eelkõige energiamüüjate kaudu kodutarbijate tarbitud energia hinna
osaline kompenseerimine ajavahemikus 01.10.2022−31.03.2023. Seletuskirjas ei ole sellist valikut
põhjendatud, kuid avalikkusele on põhjendatud erinevat kohtlemist sellega, et energiamüüjate
kaudu on võimalik toetusi maksta automaatselt.2 Energiamüüja vähendab tarbijale esitataval arvel
energiaühiku hinda ning küsib tarbijalt saamata jäänud raha riigilt. Küttepuid, pelleteid ja kodu
kütmiseks kasutatavat vedelkütust ei müüda võrgu teel ja iga kuu arveid esitades, nii nagu müüakse
võrgugaasi, elektrit või kaugkütet. Seetõttu pole võimalik küttepuude, pelletite jm kütte ostmiseks
tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks kasutada samasugust lahendust. Ka on võimalik, et
keegi kasutab kütmiseks mahutigaasi, kuid hüvitatakse üksnes võrgu kaudu müüdud gaasi kulusid.
1
RKÜKo 20.10.2020, nr 5-20-3/43, p 139.
2
Vt https://arileht.delfi.ee/artikkel/120042642/video-riina-sikkut-selgitab-miks-riik-kuttepuude-soetamist-
kompenseerima-ei-hakka.
2
Kui inimene siiski vajab abi küttekuludega toimetulekuks, kuid tal ei ole võimalik saada majandus-
ja taristuministri määruses ettenähtud toetust, võib ta pöörduda elukohajärgse kohaliku
omavalitsuse poole. Linna- või vallavalitsus saab selgitada, milliseid sotsiaaltoetusi on konkreetsel
juhul võimalik taotleda. Näiteks arvestatakse eluasemekulusid toimetulekutoetuse maksmisel (vt
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 jj). Kohalik omavalitsus võib kaaluda ka lisatoetuse
maksmist (SHS § 14 lg 2).
Riigil on avar kaalumisruum selles, milliseid meetmeid energiahinna tõusu mõjude
leevendamiseks rakendada. Mõistagi tuleb inimesi kohelda sarnastel asjaoludel võrdselt. Praegusel
juhul on võimalik paljusid inimesi kiiresti aidata automaatselt makstava toetusega. Teisi
kodutarbijaid saab vajaduse korral toetada kohalik omavalitsus. Hinnangu andmisel lähtusin ka
eeldusest, et toetus on kehtestatud erakorralise kriisiabinõuna ning kui seesugune olukord peaks
korduma, võib vaja minna uut analüüsi.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]