Arvamuse edastamine

Saatja: "Tõnis Allik" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduste muutmine Kuupäev: 2026-03-12 12:41 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu seisukoht ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu kohta Lugupeetud Sotsiaalministeerium Eesti Eratervishoiuasutuste Liit (EETAL) tänab võimaluse eest esitada seisukoht ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu kohta. 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine EETAL toetab põhimõtteliselt e-konsultatsiooni kasutamise laiendamist tervishoiusüsteemis. E-konsultatsioon on tööriist, mis võib parandada erialade vahelist koostööd ning aidata optimeerida eriarstiabi kasutamist. Usume, et Tervisekassal on täielikule e-konsultatsioonile üleminekul hea plaan, mis ei piira lepingupartneritest teenuseosutajate võimalusi patsientidele teenuste osutamisel. Samas leiab EETAL, et eelnõu võib praeguses sõnastuses olla konkurentsi, võrdset kohtlemist ja valikuvadust piirav. Näiteks võimaldab Ravikindlustuse seaduse § 30 lõiget 2 punkt 7 määrata eriala, millele suunamine toimub vaid e-konsultatsiooni kaudu ning samal ajal teenuseosutajad, kes seda osutavad. Ka seletuskirja vastav selgitav lõik on sama mõtete väljendav - `Lõike 2 punktiga 7 laiendatakse RaKS § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses „ <https://www.riigiteataja.ee/akt/126032025011> Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ [1](edaspidi TTL) sätestatud andmete koosseisu ning sätestatakse võimalus määrata kindlaks nii erialad, mille puhul toimub teenust saama suunamine e-konsultatsiooni teel, kui ka tervishoiuteenuse osutajad, kelle juurde ja kelle poolt suunamisel see Tervisekassa poolt tasu ülevõtmiseks kehtib. Seltuskirjast nähtub, et kohustusliku e-konsultatsiooni süsteemi rakendamine valitud erialadel on kavandatud esialgu kahe kõrgema etapi haigla – Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla – kaudu. Jääb ebaselgeks, kas antud kavatsus piirab teiste teenuseosutajate võimalust sellel erialal ravikindlustatuse alusel patsiente ravida. Seni kehtiva õigusruumi kohaselt reguleerib teenuseosutaja õigust teenuseid osutada tegevusloa omamine erialal ja ravirahastuse lepingu olemasolu Tervisekassaga. EETAL on seisukohal, et planeeritav seadusemuudatuse sõnastus ei tohi luua võimalust tervishoiuteenuse osutajate võrdse kohtlemise põhimõtte (PS § 12) riiveks ning piirata patsiendi valikuvabadust tervishoiuteenuse osutaja valikul (PS § 19 tulenevat eneseteostusvabadust, mille üheks osaks on tervishoiuteenuse osutaja valik) Teeme ettepaneku jätta seadusest välja võimalus määrata e-konsultatsiooni kaudu suunamisel konkreetsed tervishoiuteenuse osutajad - kohustust võtta patsiente ravile ainult e-konultatsiooni kaudu suunamise teel saab Tervisekassa kehtestada ka ravi rahastamise lepingu kaudu. Teeme ettepaneku, et seaduse tasemel peab olema tagatud patsiendi valikuvabadus tervishoiuteenuse osutaja osas ka e-konsultatsiooni süsteemi rakendamisel. 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Eelnõu muudab Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõiget 2 ning sätestab, et arst, kes ei ole omandanud eriala ega õpi residentuuris, võib osutada tervishoiuteenuseid ulatuses, mille määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt arsti pädevusest ja kogemusest. Ebaselgeks jääb selgitus, millist probleemi sadusemuudatus lahendab, samas tekitab selline regulatsioon mitmeid probleeme juurde. Pädevuse regulatsiooni nõrgenemine Arsti erialane pädevus on seni olnud seotud: * eriala kvalifikatsiooni omandamisega residentuuri läbimise teel sh eksami sooritamisega, * ning vastava pädevuse registreerimisega. * lisapädevuste omandamisega erialal, millega kaasneb üldjuhul vastav sertifikaat Eelnõu kohaselt võib arsti pädevuse ja tegevuse ulatuse määrata tervishoiuteenuse osutaja ise. See tähendab, et arsti erialase tegevuse piirid ei tulene enam riiklikust kvalifikatsioonisüsteemist, vaid tööandja sisemisest otsusest. Patsiendiohutuse ja kehtiva eriarstiabi regulatsiooni nõrgenemise risk Juhime tähelepanu, et Eestis ei ole õigusruumis väga selgelt erialade pädevuste piirid ja teenuste ulatus reguleeritud. Praktiliselt ainuke õigusakt selles osas on Valitsuse poolt kehtestatud tervishoiuteenuste loend, mis jaotab teenused erialade lõikes. Eelnõu ei täpsusta, ega piira mingilgi moel * milliseid eriarstiabi tegevusi võib erialata arst teha, * millised tegevused peavad jääma eriarsti pädevusse. Kuigi kehtima jääb nõue, et üldarstid saavad eriarstiabi teenuseid osutada vaid § 20. lõige 1 alusel kui eriarstiga koos töötav tervishoiutöötaja, siis on ebaselge kas üldarst võib uue regulatsiooni alusel töötada täiesti iseseisvalt kui tööandja on talle andnud õiguse osutada kõiki eriarsti teenuseid mingil eriarsti erialal Vastutuse ebaselgus Kui arsti tegevuse ulatuse määrab tööandja, tekib küsimus vastutuse jaotusest olukorras, kus erialata arst osutab teenust, milleks tal puudub tegelik erialane pädevus. Küsimus tekib ka vastutuse kindlustamise võimalikkuse osas. Eelnõus ei ole vastutuse jaotust piisavalt selgelt reguleeritud. EETAL-i ettepanek on täpsustada erialata arstide regulatsiooni ning määratleda selgelt mis ulatuses, millises koostöövormis eriarstiga ning millisel kujul vormistatuna võib erialata arst eriarstiabi teensueid iseseisvalt osutada nii, et oleks võiamalik tagada ka vastutuskindlustus. Lugupidamisega Tõnis Allik Juhatuse esimees EETAL _____ _____ [1] Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu–Riigi Teataja <https://www.riigiteataja.ee/akt/117122025016>