Helmen Kütt Teie 14.09.2022 nr 1-1/14-657/1
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 04.10.2022 nr 18-1/221400/2205149
Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja
töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Riigikogu menetluses oleva töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja
töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) kohaselt lisatakse töövõimetoetuse
seadusesse (TVTS) § 211, millega nähakse ette kohustused, mida inimene peab täitma
töövõimetoetuse taotlemisel ja selle toetuse saamise ajal.
Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglitega määratud juhul on vähenenud
töövõimega inimestel õigus Eesti töövõimetoetusele ka siis, kui nad elavad, töötavad või õpivad
välismaal (EL määrus 883/2004, Eesti Töötukassa koduleht). Eelnõu kohaselt pannakse neile
kõige suuremad kohustused. Eelnõu § 211 punktis 3 on määratud, et need inimesed peavad esitama
igal kuul Eesti Töötukassale andmed, mis kinnitavad nende õigust saada töövõimetoetust. Teabe
esitamiseks on võimalik ajapikendust saada vaid Eesti Töötukassa loal (või Eesti Töötukassaga
kokkuleppel).
Igakuine tõendite esitamise kohustus ei ole põhiseadusega vastuolus, kuid võib toetuse saajat
liigselt koormata (vt õiguskantsleri 31.05.2021 seisukoha p-d 12, 14, 15, 17). Eriti koormav võib
selline olukord toetuse saajale olla siis, kui ta peab dokumente küsima mõnest asutusest või kui ta
saab neid dokumente tellida vaid tasu eest. Näiteks tuleb välismaal ülikoolis õppival
töövõimetoetuse saajal esitada koolis õppimise tõend iga kolme kuu tagant ning ka seda kohustust
on peetud ülemäära koormavaks.
Võib ka kahelda, kas on õige anda üksnes Eesti Töötukassale õigus otsustada, kes ja kui pika aja
tagant peab töövõimetoetuse maksmiseks vajalikke andmeid esitama.
Eelnõu menetlemisel võiks kaaluda, kas Eesti Töötukassal oleks võimalik vajalikke tõendeid saada
muul, inimest vähem koormaval viisil ja muuks tähtajaks. Seejuures võiks arvesse võtta seda, et
kui toetuse saaja liigub Euroopa Majandusühenduse riikide ja Šveitsi piires, on Eesti Töötukassal
õigus saada andmeid tema töötuskindlustushüvitise, vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse
hüvitise, töövõimega seotud hüvitise ja pensioni suuruse kohta nende riikide vahel peetava
elektroonse andmevahetuse kaudu (määruse nr 987/2009 artiklid 2−7). Silmas tuleks pidada ka
seda, et osa hüvitiste (näiteks pensioni) suurus muutub enamasti vaid kord aastas, ning seda, et
2
Sotsiaalkindlustusamet küsib välisriigis õppiva lapse või noore õppimise kohta kinnitust tavaliselt
samuti vaid kord aastas (vt perehüvitiste seaduse § 29 lõige 3).
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine
Sama eelnõu kohaselt muudetakse ka tööturuteenuste ja -toetuste seadust (TTTS). Eelnõu
§ 91 lõike 1 järgi on ette nähtud, et puuduva töövõimega inimestele tööalase rehabilitatsiooni
teenust ei osutata.
Eesti Töötukassa hinnangul töötab umbes 20 protsenti puuduva töövõimega inimestest (kokku on
puuduva töövõimega inimesi ligikaudu 38 000). Mitmed neist on õiguskantslerilt küsinud, kas neil
oleks võimalus saada tööalase rehabilitatsiooni teenust.
Töövõimereformi üldine eesmärk oli aidata võimetekohast tööd leida inimestel, kellel on
terviseprobleemide tõttu töötamine takistatud. Nüüd on õiguskantsleri poole pöördunud mitu
puuduva töövõimega inimest, kes leiavad, et riik ei peaks neid vajalikust abist ilma jätma, kui nad
saaksid selle toel vähegi töötada ning seeläbi oma materiaalset ja vaimset heaolu parandada.
Annan sotsiaalkomisjonile puuduva töövõimega inimeste murest teada, et Riigikogu saaks kaaluda
võimalust anda tööalase rehabilitatsiooni saamise õigus ka neile puuduva töövõimega inimestele,
kes soovivad töötamist jätkata või uut jõukohast tööd leida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Merle Malvet 693 8426
[email protected]
Aigi Kivioja 693 8428
[email protected]