Justiitsministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei Teie 21.07.2022 nr 6-1/221020/2203893 [email protected] Meie 30.10.2022 nr 10-4/5269-3 Vastus pöördumisele Edastasite Justiitsministeeriumile pöördumise seoses puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIÕK) ja täisealiste inimeste eestkostega ning soovisite, et annaksime teada, kas, kuidas ja millal on Eestil kavas teha muudatusi perekonnaseaduse eestkostesüsteemis ja sellega seonduvates teistes õigusaktides. Vabandame, et meie vastus on viibinud. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole eestkostesüsteemi täielik kaotamine võimalik ja toetatud otsuste süsteem ei saa olla universaalseks abivahendiks, mis tagaks kõikide isikute piisava kaitse. Hetkel kehtiv perekonnaseadus (PKS) annab võimaluse eestkoste teostamisel toetatud otsustamise rakendamiseks, arvestades eestkostetava arvamusega eestkoste teostamisel sellises ulatuses, kui eestkostetava arusaamisvõime seda võimaldab (PKS § 179 lg 4 koosmõjus PKS §-ga 202). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) näeb ette üldjuhul selle isiku isikliku ärakuulamise, kellele eestkoste seadmist menetletakse (TsMS § 524). Eestkoste seadmine on ultima ratio abinõu, mida kohtud rakendavad äärmisel vajadusel ja juhul, kui muud abinõud ei ole enam kasutatavad. Kohtul on kohustus jätta isikule maksimaalses võimalikus ulatuses tema õigused alles ning määrata eestkoste vaid nende ülesannete täitmiseks, milleks see on vajalik. Meie hinnangul täielikult toetatud otsustamise süsteemile üleminek ja praeguse eestkostesüsteemi kaotamine ei tagaks eestkostetava õiguste ja huvide kaitset, mistõttu on vajalik lisaks toetatud otsustamisele säilitada võimalus kohtu kaudu eestkoste seadmiseks. Olukorras, kus isik ei ole võimeline tulenevalt vaimuhaigusest, nõrgamõistuslikkusest või muust psüühikahäirest kestvalt oma tegudest aru saama või neid juhtima, on vajalik tagada, et tema tehtavad otsused ei kahjustaks tema huve. Ühtlasi oleme seisukohal, et PIÕK ei välista eestkostet nende isikute puhul, kelle õiguste kaitseks see on vajalik. Konventsiooni art 12 lg 3 kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, võimaldamaks puuetega inimestele juurdepääsu oma õigus- ja teovõime teostamiseks vajalikule abile. Eesti õiguses ette nähtud eestkoste seadmine ongi abi isikutele, kes ise oma õigusi teostama ei ole võimelised. Sama artikli lg 4 sätestab tingimused õigus- ja teovõime teostamisega seotud meetmetele – need peavad austama isiku õigusi, tahet ja eelistusi, ei tohi sisaldada huvide konflikte ega alusetut mõjutamist, peavad olema proportsionaalsed ja vastavad isiku olukorrale, neid kohaldatakse ainult lühima võimaliku aja vältel ning need vaatab regulaarselt läbi pädev, sõltumatu ja erapooletu asutus või kohtuorgan. Kaitse peab olema proportsionaalne sellega, mil määral sellised meetmed mõjutavad isiku õigusi ja huve. Justiitsministeeriumi hinnangul vastab Eesti õigus kõigile neile nõuetele. Loomulikult võib ka olemasolevas eestkoste süsteemis leida kitsaskohti, mille lahendamisega peavad kõik asjassepuutuvad asutused tegelema. See aga ei tähenda, et kogu süsteem tuleks kaotada. Lähtudes eeltoodust, saan kokkuvõttes öelda, et Justiitsministeeriumil ei ole praegu kavas eestkostesüsteemis ja seadustes teha selliseid muudatusi, mis kaotaks praeguse eestkostesüsteemi ja asendaks selle täielikult toetatud otsustamise süsteemiga. Samas oleme teadlikud, et Sotsiaalministeerium plaanib analüüsida täiskasvanute eestkoste hetkeolukorda Eestis ja Eestile sobivat toetatud otsustamise mudelit. Analüüsi valmimisel oleme valmis arutama, kas ja millised muudatused on eestkostesüsteemis vajalikud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Kristel Vaino 6208282 [email protected]