Viru Vangla_vastus

Pr Ülle Madise Teie: 16.05.2022 nr 7- Õiguskantsleri Kantselei 7/212257/2202614 [email protected] Meie: 28.10.2022 nr 1-9/24-2 Vastus soovitusele Lugupeetud õiguskantsler! Edastasite Viru Vanglale oma 21.-22.10.2021 toimunud kontrollkäigu kokkuvõtte (edaspidi kokkuvõtte) ning soovisite vanglalt seisukohta selles esitatud soovitustele. Käesolevaga vastame Teie soovitustele. Üksikvangistus ja vahistatud Märkisite, et vangla tervishoiutöötaja peaks iga päev jälgima üksikvangistuses viibiva isikute terviseseisundit, samuti peaks vangla tagama igapäevaselt kõikidele üksikvangistuses viibijatele võimaluse igapäevaseks vähemalt kahe tunniseks tähendusrikkaks suhtlemiseks. Nõustume, et suletud või eraldatud režiimi mõjud võivad olla erinevad, sh võivad teatud juhtudel ilma sobivate leevendusmeetmeteta ilmneda ka teatud negatiivsed mõjud. Kuigi eraldatud režiim ei tähenda täielikku isolatsiooni, rakendab Viru Vangla erinevaid leevendusmeetmeid, et võimalikku negatiivset mõju vähendada. Seoses terviseseisundi kontrollimisega peame vajalikuks välja tuua järgmist. VÕS § 766 lg 3 esimene lause sätestab imperatiivse nõude, et tervishoiuteenuse osutamiseks on vajalik patsiendi vaba tahe. Patsiendi läbi vaatamine ja tema terviseseisundile hinnangu andmine on osa tervishoiuteenuse osutamisest. Patsiendi vaba tahte alusel osutatava tervishoiuteenuse osutamise põhimõte kehtib ka vanglas. Seega leiame, et igal kinnipeetaval, sh eraldatud režiimil viibivatel kinnipeetavatel peab vajaduse korral olema tagatud asjakohane, aga kindlasti tema vaba tahte alusel osutatav tervishoiuteenus ja selline teenus on igale kinnipeetavale tagatud. Viru Vanglas on tervishoiuteenuse korraldamisel lähtutud nö üksuse õe põhisest lähenemisest, st iga üksuse kinnipeetavad on määratud konkreetse meditsiiniõe teenusele, kes tunneb kõige paremini oma patsientide tervishoiualaseid vajadusi. Oleme teadlikud Teie viidatud kohtuasjas 3-18-1895 avaldatud seisukohtadest, sh sellest, et isik, kellel algavad eraldatud režiimil tervise-, eeskätt psüühilise tervise probleemid, ei pruugi ise neid tajuda ning vajalik võib olla esmane sekkumine väljastpoolt. Psüühikahäiret diagnoosib ja ravib psühhiaater, teatud juhtudel ka teised tervishoiutöötajad oma pädevuse piires. Häire diagnoosimise aluseks on patsiendil tekkinud kaebused ja/või tema käitumises tekkinud muutused. Mõlemal juhul ei ole selliste asjaolude ja muutuste märkamiseks vajalikud meditsiinilised eriteadmised. Kui kinnipeetaval tekib tervisekaebus, siis on tal võimalik inspektor-kontaktisiku kaudu registreerida end tervishoiutöötaja vastuvõtule (vabatahtlik ja patsiendi soovi kohane tervishoiuteenus). Selle Ülesõidu 1 / 41536 Jõhvi / 663 7900 / e-post [email protected] / www.vangla.ee Registrikood 70008144 raames teeb tervishoiutöötaja kindlaks inimese abivajaduse ja osutab vajaduse korral arstiabi. Kinnipeetava käitumise muutumise korral peavad muutust märganud teenistujad oma teenistuskohustuse raames sellest meditsiiniosakonnale teada andma. Seejärel saavad juba tervishoiutöötajad otsustada, kas ja millist ravi inimene vajab, kas ta vajab ravi vastuvõtmiseks motiveerimist või võib esineda erandlik juhtum, kus tuleks kaaluda tahtest olenematu ravi menetluse alustamise võimalust. Mõlemal juhul (kaebuste või käitumise muutumise korral) on oluline, et info kinnipeetavast jõuaks tervishoiutöötajateni ning selline teavitusahel on vanglas tagatud. Viru Vangla hinnangul saab lisaks arstile inimeses tekkivaid muutusi hinnata töötaja/ametnik, kes näeb inimest igapäevaselt, teab nende tausta, perekonnas toimuvaid muutusi (näiteks probleemid lähisuhetes, lähedase surm vms), läheneva kohtuistungi aegadest või saabunud kohtuotsustest jne. Ametnike teavitamiskohustus kinnipeetava haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral tuleneb ka vangistusseaduse (VangS) § 133 teisest lausest. Sageli on kinnipeetavad aastaid samade ametnike järelevalve all ning muutused kinnipeetava käitumises on kergesti ära tuntavad. Konkreetse üksuse valvuritel ja inspektor- kontaktisikutel on oma üksuse kinnipeetavatega sedavõrd sagedased kokkupuuted, et just nemad saavad märgata esmaseid muutusi inimese käitumises. Ametnik saab ja peab vähimagi kahtluse või inimese tervisekaebuse korral koheselt teavitama meditsiiniosakonda. Tervishoiutöötaja (näiteks meditsiiniõde) igapäevane visiit üksikvangistuses viibiva inimese seisundi kontrollimiseks ei pruugi olla samavõrd efektiivne, sest lühiajalisel visiidil ei pruugi avalduda või olla märgatavad muutused kinnipeetava käitumises. Lisaks võib inimese seisund päeva jooksul muutuda, mistõttu ei pruugi ka tervishoiutöötaja poolsel korra päevas toimuval ülevaatusel olla suuremat mõju. Suurema tõenäosusega näeb 12-tunnise vahetuse jooksul võimalikke muutusi kinnipeetava seisundis just ametnik, kes temaga päeva jooksul rohkem kokku puutub või märkab muutusi korrapäraste järelevalvetoimingute käigus. Vanglas on olemas ööpäevaringselt valveõde, kelle poole ametnikud saavad pöörduda, kes saab samuti vajadusel kinnipeetava seisundit hinnata. Raskeimaks tagajärjeks, mis üksikvangistuse kestel tekkinud terviseprobleemi tagajärjeks võib olla, on suitsiid. Vanglad, sh Viru Vangla, on seadnud oma prioriteediks kinnipeetavate suitsiidijuhtumite ära hoidmise. Näiteks on ühtses suitsiidide ennetamise juhendis antud kõikidele teenistujatele suunised, milliseid muutusi käitumises tuleks tähele panna. Muutused käitumises, mida iga teenistuja peaks märkama, on näiteks endasse tõmbumine, alanenud meeleolu ja loobumine tegevustest (sh nendest, milles ta varem on osalenud), emotsioonide kiire vaheldumine, alanenud isu, isiklikust hügieenist loobumine, suitsiidist rääkimine või elutüdimusmõtete avaldamine jms. Juhise järgimiseks on praeguseks toimunud sisekoolitused vangla tervishoiutöötajatele, tulemas on koolitus kõikidele ametnikele. Eeltoodud põhjustel ei pea vangla vajalikuks täiendavalt igapäevast tervishoiutöötaja visiiti eraldatud režiimil viibivate kinnipeetavate isikute juurde, kuna enam informeeritud ja vastava juhendamise saanud ametnik täidab seda rolli efektiivsemalt ja eesmärgipärasemalt. Kinnipeetavatele, kelle suhtes vangla kohaldab kas kartserikaristust või täiendavaid julgeolekuabinõusid, võimaldatakse alates 11-st päevast kasutada leevendusmeetmete programmi. Programmi võivad läbi viia sotsiaaltöötaja, psühholoog, kontaktisik, kaplan, kriminaalhooldaja, tugiisik. Programmi läbiviijad vestluses kinnipeetavaga selgitavad välja, milliseid meetmeid või tegevusi on vajalik läbi viia, aga samuti, kuidas motiveerida kinnipeetavat, et edaspidiselt ei oleks vajalik eraldatud režiimi kohaldamine. Programmi läbiviija poolt vajalikuks peetud tegevused viiakse ellu koostöös inspektor-kontaktisikuga, kes vajadusel abistab või korraldab vajalikuks peetud meetmete rakendamist. Sellisteks tegevusteks võivad olla psühholoogi nõustamine, psühhiaatri vastuvõtt, eneseabi materjalide andmine kambrisse iseseisvaks läbitöötamiseks, kaplani hingehoidlik vestlus või mõni muu tegevus. Tegevusi võidakse ka kombineerida. Leevendusmeetmetena pakuvad üksused eraldatud kinnipeetavatele materjale hingamisharjutuste tegemiseks, joogaks, sportimiseks kambris, samuti värvimisvõimalust, sudoku, ristsõnade ja mõistatuste lahendamise võimalust. Märkisite, et vanglal tuleb astuda viivitamatult samme, et leevendada ja hoida ära vahistatute suletud režiimil viibimise kahjulikke mõjusid. Esmalt märgime, et vahistamine on kriminaalmenetluse tagamise meede ning selle kohaldamiseks võivad olla erinevad kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alused, sh see, et kahtlustatav ei takistaks edaspidist menetluse läbiviimist. Seega võidakse vahistatu viibimisel vanglas vahistuse eesmärgi saavutamiseks kohaldada erinevaid, vanglast sõltumatuid piiranguid, nt suhtluskeeld teiste vanglas kinni peetavate isikutega. Selliste piirangutega vahistatutele on erinevate kambriväliste tegevuste pakkumine paratamatult piiratud. 2 (10) Vahistatute puhul, kellel sellised üldised piirangud puuduvad, võimaldab vangla osaleda kambrivälistes tegevustes, arvestades kehtivat õiguslikku raamistikku. Nii on ka vahistatutel soovi korral võimalik osaleda vangla majandustöödel, vabade kohtade olemasolul sotsiaalprogrammides, pikema vahistuse puhul õppetöös, õppida riigikeelt. Kui muudes sotsiaalprogrammides osalemine toimub vabade kohtade olemasolul, siis anonüümsete narkomaanide rühmas, mis tegevused on planeeritud kord nädalas, saavad osaleda kõik vahistatud. Kõik vahistatud saavad oma erinevate probleemide puhul pöörduda inspektor- kontaktisiku poole. Vastuvõturežiim Kinnipeetavad, kes on karistatud pikema kui ühe-aastase vangistusega ja kellele koostatakse riskihindamine ning individuaalne täitmiskava, läbivad vanglas vastuvõturežiimi. Nõustume, et üldjuhul ei ole kinnipeetava VangS § 14 lg-s 4 sätestatud kolme kuuline vastuvõturežiimil hoidmine otstarbekas. Samas ei ole pikk vastuvõturežiimi kohaldamine vangla praktikas tänasel päeval enam aktuaalne probleem. Vangla paigutab kinnipeetava tavarežiimile kohe peale riskihindamise koostamist ning tavapäraselt toimub see kahe nädala kuni kuu jooksul. Kinnipeetavad, kelle puhul riskihindamist ei koostata, paigutatakse peale julgeolekuohtude määramist ja vajadusel nende ohtude maandamist tavarežiimile, see toimub mõne päeva jooksul. Samuti nende kinnipeetavate, kelle puhul vanglasse vastuvõtul tuvastatakse suitsiidirisk (eespool viidatud juhend), tavarežiimile paigutamine on veelgi kiirem. Vangi võimalikult kiire tavarežiimile paigutamine on ka vangla huvides ning VangS § 14 lg-s 4 sätestatud maksimumaja vastuvõturežiimil hoidmine on tänaseks erandjuhtum. Tavarežiimil saab vang kasutada kõiki seaduses sätestatud suhtlusvõimalusi, sh kokkusaamisi. Kartser Küsimusi, mis puudutasid kinnipeetavate kartserikaristuse kandmist, puudutasite samuti oma 2018. aastal toimunud kontrollkäigu kokkuvõttes ning selles antud soovitustes ning millele vangla vastas 11.02.2022. a kirjaga nr 2-6/38352-6. Vangla jääb 11.02.2022. a vastuses esitatud seisukohtade juurde, eeskätt selle juurde, et igal kinnipeetaval endal on võimalik teha kõik selleks, et mitte distsiplinaarkorras kartserikaristusega karistatud saada. Kartserikaristust kui isikut kõige rohkem koormavat distsiplinaarmeedet kohaldatakse kõige raskemate distsipliinirikkumiste puhul ning mitte kergekäeliselt. Kohtupraktika on mh jaatanud seda, et vanglas töökohustuse rikkumine on vangla kontekstis raske rikkumine. Vangla tegutseb aktiivselt kinnipeetava taasühiskonnastamise eesmärgi, mis ongi vangla põhitegevus, saavutamiseks iga päev. Kartseris viibimine ei peata vangla tegevusi kinnipeetava taasühiskonnastavate tegevuste läbi viimisel. Lisaks toimuvad tegevused ja vestlused, et vältida uusi distsiplinaarkaristusi. Vangla eesmärk on, et kinnipeetav, vabanedes vangistusest, suudab naasta tavaühiskonda, tal on säilinud/tekkinud konflikte vältivad suhtlusoskused ning ta suudab igapäevaelus teha õiguskuulekaid vailikuid. Vangla tegevus ongi suunatud sellele, et kinnipeetav vanglas õigusrikkumisi toime ei paneks – selleks toimuvad toetavad vestlused, viiakse läbi sotsiaalprogramme jne. Ka n-ö motiveerimissüsteem sisaldub taasühiskonnastamise mudelis orgaaniliselt. Vanglas õiguskuulekalt käituval vangil, keda saab usaldada, on tegevustes osalemise ja suhtluse võimalused seda suuremad, mida tugevamini tema usaldusväärsus kinnistub. Sellistel kinnipeetavatel on näiteks võimalik osaleda rohkemates erinevates ühistegevustes, neile on võimalik pakkuda rohkem huvitegevusi, kokkusaamisi lähedastega. Seega, kui kinnipeetav käitub vanglas õiguskuulekalt, on tal vanglas paratamatult rohkem vabadust kui õigusrikkumisi toime paneval kinnipeetaval. Vangla on seisukohal, et keskmisele elukogemusega inimesele on selline nö positiivse motiveerimise süsteem igati mõistetav ning ka tema enda isiklik eesmärk on naasta vanglast tavaellu nii, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Näidates vanglas sees siiski oma negatiivset suhtumist õiguskorda, on paraku vältimatu vangla reaktsioon rikkumisele, vajadusel ka distsiplinaarkorras karistamine. Karistus omab nii üld- kui eripreventiivset iseloomu ja selle üheks eesmärgiks on läbi karistuse mõningase ebamugavuse tuua kinnipeetav tagasi positiivse käitumise teele. Üheks selliseks ebamugavuseks on mh voodivarustuse kasutamise keelamine päevasel ajal, mida ei saa vangla hinnangul pidada ülemääraseks. Pikemaajaliste kartserikaristuste puhul teeb vangla karistuste kandmisel vaheaegu ning sel ajal on võimalik ka kokkusaamistel osalemine, mistõttu ei too VangS § 24 lg-s 4 ja § 25 lg-s 3 kirjeldatud piirangud kaasa seda, et kartseriga karistatud kinnipeetavatel ei oleks võimalik üldse kokkusaamisi saada. 3 (10) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (eraldatud lukustatud kamber) Soovitasite, et vanglal tuleks koostada üksikasjalik juhis eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise vajaduse hindamiseks, kus tuleks kajastada ka kohustus lõpetada meetme kohaldamine kohe, kui vajadus ära langeb. Samuti soovitasite vangiga tegevusplaani koostamist. Esmalt nõustume Teie viidatud justiitsministeeriumi 08.03.2022. a seisukohas nr 10-2/2998 välja tooduga, et vangi osas, kelle suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, täiendava tegutsemisprogrammi koostamine ei ole vajalik. Samuti jagame seisukohta, et eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise alused tulenevad VangS §-st 69 ning selles sätestatud aluste ilmnemisel rakendatakse sobivaid abinõusid. Säte hõlmab laial skaalal väga erinevaid olukordi, mistõttu ei ole üksikasjaliku juhendi koostamine otstarbekas ega ka võimalik, sest kõiki ettetulevaid juhtumeid ei ole võimalik juhendis kirjeldada. Samuti ei pea me eraldi töökorralduslikes dokumentides vajalikuks sätestada, et VangS § 69 alusel kohaldatavate täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuleks lõpetada kohe, kui asjaolud on ära langenud. Tegu on nimelt VangS § 69 lg-s 3 sätestatud imperatiivse kohustusega ning selle üle kordamine töökorralduslikes juhistes ei kanna endas iseseisvat kvaliteeti. Märgime, et küsimus, kas vangla lõpetas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise viivituseta, allub ka kohtulikule kontrollile 1. Nagu viidatud kohtulahendistki näha, siis küsimus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse ära langemise kohta võib ilmneda päevadega, mistõttu leiame, et mingi konkreetse tähtaja (nt üks kuu) määramine käskkirjas, mil uuesti tuleb abinõude kohaldamist hinnata, ei ole vajalik ning see võib olla suisa vastuolus VangS § 69 lg-s 3 sätestatud eesmärgiga. Seetõttu leiame, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine mingiks tähtajaks, seejärel nende pikendamine uue käskkirjaga, ei ole otstarbekas ning sellist korraldust ei nõua ka seadus. Oluline on tagada, et abinõude kohaldamise vajadust hinnatakse jooksvalt ning võimaliku õigusvaidluse korral kuulub ka vangla tõendamiskoormisse küsimus, et jooksvaid hindamisi on tehtud. Käesoleval ajal on vangla töökorralduslikult kokku leppinud, et pikemaajalisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kajastatakse hindamisi ka vangiregistris vähemalt kord kuus tehtavate kannetena, mis siiski, rõhutame, ei tähenda, et abinõude kohaldamist ei hinnataks jooksvalt. Nagu oleme varasemaltki selgitanud, siis nn suhtlusprogrammi raames kohtuvad samuti erinevad teenistujad vangiga, kes samuti saavad anda omalt poolt vajalikke sisendeid selle kohta, kas abinõude kohaldamise vajadus võib olla ära langenud. Oleme seisukohal, et olemasolev praktika ei takista ka vangil, kelle suhtes abinõusid kohaldatakse, oma õigusi kaitsta. Tal on võimalik esitada taotlus abinõude lõpetamiseks vanglale, aga samuti keelamiskaebus kohtule. Jälgimiskambrid Esmalt märgime, et kambris P216 esinenud vee valgumine põrandale oli tingitud rikkest, mis on kõrvaldatud. Selgitame, et peahoone kambrid P212, P214 ja P216, nn jälgimiskambrid, ei ole rahunemiskambrid ja neisse paigutamise aluseks ei ole vangi terviseseisund. Selgitame, et sinna paigutatakse kinnipeetavaid, kellel ei esine psühhoosi ega deliiriumi ega muud haigusest tingitud segasusseisundit ja on aruselged, kuid kes on korduvalt käitunud mingi kindla eesmärgi saavutamiseks manipulatiivselt – näiteks lõhub elukambrit ja/või karjub, millega segab nii teiste eluosakonnas paiknevate kinnipeetavate rahu kui häirib ametnike teenistusülesannete täitmist; on ametnike suhtes agressiivne; manipulatiivsel eesmärgil vigastab end korduvalt (mitte suitsiidikatsed). Neisse kambritesse paigutatakse kinnipeetavaid nii lühiajaliselt kui võimalik ning sellistel juhtudel, kui kinnipeetav võib oma tegevusega häirida teisi eluosakonna kinnipeetavaid ja/või ametnikke. Sellisel juhul on vangla tegevuse aluseks vangistusseadus ja selle alusel viiakse isik eluosakonnast peahoones asuvatesse kambrisse, kus tema üle saab teostada tõhusamat videojärelevalvet. Kui isikul esineb kaasuvalt psüühikahäire ja tekib kahtlus, et isiku käitumine võib olla tingitud psüühikahäirest, siis käsitletakse teda kui patsienti ja isikule osutatakse tervishoiuteenust ning vajadusel viiakse kinnipeetavast patsient vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde, kus on võimalik rakendada psühhiaatrilise abi seadusest tulenevaid meetmeid. Vanglale ei ole teada juhtumeid, kus eluosakonnast eraldatud vang oleks kambritest P212, P214 ja P216 või nende ehituselementidest tulenevalt saanud vigastusi ja nende vigastuste tekkimise põhjuseks oleks tema terviseseisund. Arvestades sellega, et jälgimiskambritesse ei viida rahunema psühhoosis, deliiriumis ega 1 Vt nt TrtHK Jõhvi KM 27.12.2021. a otsus haldusasjas 3-20-1825 4 (10) muul viisil tervisest tingitud segasusseisundis kinnipeetavaid, siis ei saa kambri ehituselementidest tulenevat ohtu kambris viibivatele isikutele pidada oluliselt suuremaks ohust tavakambris viibimisel. Seetõttu ei kavanda Viru Vangla hetkel kambrite ega sisustuselementidega seonduvaid konkreetseid muudatusi ega kohandusi. Vahetu sund Tõite kokkuvõttes välja, et ajavahemikul 01.01.-20.10.2021 koostati Viru Vanglas 298 füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli, neist 238 ühe ja sama kinnipeetava suhtes. Leidsite, et vanglal tuleks keeruliste kinnipeetavatega hakkama saamiseks otsida vahetu sunni kasutamisele ja isoleerimisele alternatiive. Nõustume, et olukord, kus mõne üksiku kinnipeetava käitumisest tulenevalt on temaga tegelemas mitmed ametnikud, on kahetsusväärne, samuti see, et samal ajal võib teiste kinnipeetavatega tegelemine jääda tagaplaanile. Vangla ei saa aga nõustuda etteheitega, nagu pööraks vangla alternatiivsete lahenduste otsimisele vähe tähelepanu. Seejuures tuleb meie hinnangul vaadelda antud probleemi kahest suuremast aspektist. Esiteks võib vangi suhtes füüsilise jõu ja isoleerimisvajadus tõesti ilmneda tema terviseseisundist tulenevalt, kus isik, lähtudes oma vaimsest arengust, ei adu käitumisnõudeid. Nõustume, et sellisel juhul võib olla abi erinevates sekkumismeetmetest, sh psühholoogilisest nõustamisest, sotsiaaltööst jms. Selgitame, et vangile vastava abi andmine on üks osa tema taasühiskonnastavast tegevusest, mis on VangS § 6 lg 1 järgi oluline vangistuse täideviimise eesmärk. Tihtipeale on sellise isiku süütegugi seotud tema vähese probleemide lahendamise oskusega, puuduliku või katkenud raviga jne. Vangla tegeleb selliste kinnipeetavatele komplekse abi osutamisega: sotsiaalprogrammid, kriminaalhooldaja nõustamine, toetavad vestlused, psühhiaatriline abi, sh psühholoogiline nõustamine kombineerituna asjakohase raviga. Teise gruppi võib liigitada juhtumid, mille puhul isik käitub teadlikult väljakutsuvalt või sooviga vangla tööd halvata ning nende keeruline käitumine ei ole tingitud terviseseisundist või arusaamisvõimest. Sisuliselt on tegu manipulatiivse käitumisega, kus oma ebakohaste tegudega soovitakse saavutada enda eesmärke, millest mitmedki ei pruugi olla õiguslikult võimalikud: nt tugevdatud järelevalvega osakonnast välja pääsemine, erinevad soodustused, erikohtlemine võrreldes teiste kinnipeetavatega vms, simuleerides seejuures ka nt psühhiaatrilisi probleeme. Iseenesest mõistetavalt tegeleb vangla ka selliste käitumismustriga kinnipeetavate probleemiga. Selliste kinnipeetavate käsitlemine on paratamatult erinev esimesest grupist, kus isiku arusaamisvõime oma käitumise ebakohasusest võib olla oluliselt piiratum, kuid kus isikutel võib olla oluliselt suurem soov oma käitumist vanglas muuta. Nende kinnipeetavate käitumise muutmiseks, kes käituvad ebakohaselt teadlikult, rakendab vangla samuti motiveerivaid meetmeid, mis paljuski kordavad eespool kirjeldatud distsiplinaarkaristuste vältimise tegevust. Oleme seisukohal, et eriosakonna loomine eelkirjeldatud vangidele ei ole otstarbekas. Teie soovituses kirjeldatud viide Iirimaa praktikast, kus on loodud nn väljakutsuva käitumisega kinnipeetavate osakonnad, on sarnane sellega, kus Viru Vanglas viibivad vangid, kes kandsid kartserikaristust või kelle suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, olid enamuses paigutatud peahoonesse kartseri- või lukustatud kambritesse. Käesolevaks ajaks oleme sellest praktikast loobunud ning vang paigutatakse eluosakonnast ära ainult erandjuhtudel. Oleme seisukohal, et kinnipeetava paiknemisüksuse teenistujad tunnevad kõige paremini oma vangiga seotud probleeme ja temast tõusetuvaid riske ning nad oskavad kõige paremini neid riske ka maandada. Samuti saavad nad vajadusel kaasata üksuse teenistujate tegevusse teisi vanglaüleselt teenistujaid (kaplanid, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad). Selliste vangide eraldi osakonda paigutamisel võivad osutuda takistuseks samuti julgeolekualased piirangud, samuti see, kui mõni vang vajab tugevdatud järelevalvet. Olme Selgitame, et vangla teostab jooksvalt kambrite remonti ning korrastab ka sisustust. Vangla akende lõhkumisega seonduvat oleme selgitanud oma 11.02.2022. a vastuses nr 2-6/38352-6 ning jääme sel esitatud seisukohtade juurde. Selgitame lisaks, et kambrite akendele ongi paigaldatud tugevdatud klaasid. Füüsikaliste töötlustega saab tõsta purustamiseks vajamineva jõu suurust, tekkivate vigastuste olemust (nt teatud klaasid ei purune teravateks kildudeks, teatud klaasid on koostatud kihtidena, mis neelavad löögijõudu, vähendades seda kihthaaval ja kus enim vigastusi saavad vahetult füüsiliselt mõjutatud kihid, kuid kaugemad kihid jäävad terveks ja ei teki läbivat vigastust jne), kuid klaasile on võimalik ikkagi vigastusi 5 (10) tekitada. Seega ei taga kahjuks klaasi tugevuse tõstmine kinnipeetavate poolt pahatahtlikku aknaklaaside lõhkumise võimatust ja seetõttu on mõnedel eluosakondade akendel jätkuvalt metallist võrgukujuline kate, et füüsiliselt takistada agressiivsel kinnipeetaval aknaklaasi lõhkumist. Erinevus Teie 17.12.2019. a seiskohas nr 7-4/191561/1906265 kirjeldatud kambrite (P)214 ja (P)216 akendega seisneb selles, et neis kambrites oli lisaks tavapärastele trellidele veel kahekordne võrkkate, mis tõesti piiras oluliselt kambrisse loomuliku valguse saamist. Praegu mõnes kambris kasutatav võrkkate on ühekordne ning valguse läbimine on oluliselt vähem piiratud. Lisaks rõhutame, et sellisesse kambrisse paigutatakse kinnipeetav ainult vajadusel. Leiame, et jalutusvõimalused on sobivad, et võimaldada kehakultuuriga tegelda ja viibida värskes õhus. Kehakultuuri all ei saa silmas pidada üksnes sportimist treeningvahendite abil. Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotud. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus (koolivõimlemine), hommikvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka mõõdukas füüsiline töö jm. Kehakultuur keskendub tervisele ja heale enesetundele liikumisest. Treenimine ja kehakultuuriga tegelemine on võimalik ka oma keharaskust kasutades ilma spetsiaalsete treeningvahenditeta. Igapäevane ühe tunnine jalutuskäik, mida nõuab VangS § 55 lg 2 ja 93 lg 5, võimaldatakse kinnipeetavatele kas jalutusboksides või jalutusaladel. Samuti on paljudel kinnipeetavatel võimalik vastavalt üksuste töökorraldusele kasutada grupis sportimiseks vangla spordiväljakut, mis asub vangla territooriumil maapinnal ning on piiratud võrkaiaga. Jalutusboksid ja -alad on betoonseintega, et tagada kinnipeetavate üle järelevalve ning vangla julgeolek, samuti, et optimeerida järelevalvele kuluvat ametnike ressurssi. Jalutusbokside hooldust ning täiendamist, sh treeningvahendiga, teostab vangla jooksvalt vastavalt vangla rahalistele võimalustele. Teabe saamine Esitasite soovituse, et vangla kodukord ning selle seletuskiri oleks vanglas kinnipeetavate ja vahistatute seas enim kasutatavates võõrkeeltes lihtsasti kättesaadav. Viitate seejuures, et Tallinna ja Tartu vanglates on kodukord ja selle seletuskiri tõlgitud vene ja inglise keelde ning lisatud kinnipeetavatele kasutamiseks kohandatud arvutitesse. Selgitame, et sarnaselt teiste vanglatega on ka Viru Vanglas kinnipeetavate hulgas enim kasutatavaks võõrkeeleks vene keel. Vene keelne vangla kodukorra ja kodukorra seletuskirja tõlge on kinnipeetavatega tegelevatele ametnikele kättesaadav ning vajadusel on nad saanud seda ka kinnipeetavatele väljastada. Lähiajal on kavas antud tõlked lisada ka kinnipeetavate kasutada olevatesse arvutitesse. Aktuaalset inglise keelde tehtud tõlget antud dokumentidest hetkel ei ole. Kaalume täiendavalt, kas sellise tõlke tegemiseks tehtavad kulutused on vajalikud. Juhul kui tõlkimine osutub otstarbekaks, lisame ka need tõlked kinnipeetavate arvutitesse. Raamatukogu Tegite ettepaneku kaaluda võimalusi taastada vangla raamatukogu tegevus enne 2019. aasta lõppu toiminud viisil või tagada teenuse tase muul viisil Nõustume, et raamatutele ligipääsu tagamine on oluline tegur VangS § 6 lg-s 1 sätestatud taasühiskonnastamise eesmärgi täitmiseks. Oleme siiski seisukohal, et 2019. a vangla raamatukogu ümberkorraldus ei vähendanud kinnipeetavate juurdepääsetavust raamatukoguteenusele. Siiski mööname, et samasse ajajärku jäänud ja ka veel Teie kontrollkäigu ajal mõju avaldanud COVID-19 viiruse levikust tingitud erinevad piirangud võisid tekitada mulje, et raamatukoguteenuse tase on langenud. Märgime, et erinevatest vanglasisestest liikumispiirangutest tingitud takistused oleksid viiruse leviku olukorras olnud paratamatud ka varasema töökorralduse puhul, kui raamatuid oleks tulnud koguda ja edastada tsentraalselt erinevate eluosakondade vahel. Selgitame, et tänaseks on raamatukogu töökorraldus stabiliseerunud ning võrreldes kontrollkäigu ajaga on ligipääs raamatukoguteenusele suurenenud. Ilukirjanduse puhul on raamatukoguteenuse põhirõhk jätkuvalt osakondades asuvatel avariiulitel. Küll oleme suutnud teha riiulitel olevate raamatute vahetuse kiiremaks – kui algselt oli plaanis raamatuid vahetada kord poolaastas, siis pragu on minimaalseks vahetustsükliks kord kvartalis, võimalusel toimub vahetus kiiremini. Samuti oleme kaasanud otsustamisse, milliste raamatutega riiuleid järgmise vahetuse ajal komplekteerida, 6 (10) kinnipeetavaid. Kui näiteks esitab kinnipeetav taotluse mingite konkreetsete raamatute lugemiseks, siis võimalusel lisatakse need raamatud sellesse osakonda viidavate raamatute loendisse, aga esmalt väljastatakse raamatud neid soovinud kinnipeetavale. Peale raamatute lugemist paigutab ta need osakonna riiulisse, kus need on kuni järgmise vahetuseni ka teistele kinnipeetavatele kättesaadavad. Samuti on „dialoog lugejaga“ toimunud selliselt, et osakondade kinnipeetavatelt on stendidel asuvatel lehtedel olnud võimalik märkida endale huvipakkuvaid teoseid ning milliseid sooviavaldusi me riiulite komplekteerimisel samuti võimalusel arvestame. Teatmekirjanduse (nt ÕS, sõnaraamatud) puhul tagame võimaluse piires, et igal avariiulil oleks esmavajadused tagatud. Koolis kasutatava õppekirjanduse osas selgitame, et õpikud, mida kinnipeetavatest õppurid saavad kasutada, kuuluvad sarnaselt vanglavälise õppetööga haridusasutusele, mitte vanglale ning need on esmajärjekorras kasutamiseks kooli õpilastele. Kui õpikuid on olnud rohkem kui õppijaid, siis on koostöös kooliga võimaldatud selliste õpikute kasutamist ka teisel soovijatel. Selliste teavike puhul kuulub põhiotsustusõigus nende omanikule, ehk koolile. Kasutusest välja läinud õpikuid, kui need on jäetud vangla raamatukokku, saab kinnipeetav taotleda endale kasutamiseks sarnaselt teiste raamatutega. Oleme seega seisukohal, et raamatukogu teenuse kasutamisvõimalused on mõistlikult tagatud ning naasmist enne 2019. a lõppu kasutatud töökorralduse juurde ei planeeri. Vastavalt eelarvelistele võimalustele, aga samuti annetajate abil täienevale raamatukogu fondile suureneb ka osakondades olevate teavike hulk ning seeläbi ka raamatute üldine kättesaadavus. Toit Tegite ettepaneku, et vangla võiks õhtu- ja hommikusöögi vahele jäävat ajavahemikku arvestades pakkuda võimalusel õhtusöögiks kaloririkkamat toitu või pärast õhtusööki veel kerget einet. Viitasite seejuures oma 2014. aastal tehtud kontrollkäigu soovitusele. Jääme oma 18.06.2015. a vastuses nr 2-8/38243-5 väljendatu juurde ning leiame, et sotsiaalministri 31.12.2000 määruses nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ sätestatud nõuded toidu osas, sh kaloraaži, vitamiinide ja mineraalainete osas on kinnipeetavale, sh alaealistele ja noortele pakutava toiduga tagatud. Kordame, et õhtuoote pakkumine eeldaks muudatusi nii söögikordade kaloraažis, töökorralduses ning vajaks samuti täiendavaid rahalisi vahendeid. Märgime, et vangla eelarves on kinnipeetavate toitlustamisele ettenähtud kindlad kulud, mida vangla ei saa ületada, seega käesoleval ajal täiendava eine pakkumine ei ole võimalik. Vangistusseaduse § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 31.12.2000 määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ sätestavad lisaks toidu kaloraažile teisi nõudeid – nii peab toitlustamine vastama rahva üldistele toitlustamistavadele, toit peab sisaldama vajalikke vitamiine, mineraal- ja kiudaineid, tagatud peab olema optimaalne valgukogus jne. Teisalt sõltub erineva toidu pakkumise võimalus riigi eelarvelistest vahenditest. Nende kriteeriumite alusel on vanglas koostatud kinnipeetavate menüüd. Vangla töökorraldusest tulenevalt toimuvad enamus vangla poolt pakutavaid tegevusi tööpäeva jooksul, st enne õhtusööki. Leiame, et on üldteadaolev, et mida suurem on inimese aktiivsus, seda suurem on ka tema energiavajadus. Sh muutub energiavajadus päeva jooksul, kuna õhtusel ja öisel ajal on inimese kehaline aktiivsus väiksem, siis on ka öine energiavajadus väiksem, päevase aktiivse tegevuse ajal on energiavajadus jällegi suurem. Sellise asjaoluga on arvestatud käesoleval ajal kinnipeetavate menüü koostamisel ja suurem toiduenergia kogus antakse lõunasöögiga. Vangla oktoobrist detsembrini kehtiva R3 grupi nädala menüüs moodustab näiteks õhtusöök kõikide päevade keskmisena 23,2% päeva jooksul pakutavast kaloraažizt. Märgime, et hommikusööki hakatakse vangla kodukorra järgi pakkuma väikese vahega peale äratust (äratus kell 6.00, hommikusöögi jagamise orienteeruv algus 6.15). Toidu jagamise aeg sõltub osakonnas viibivate kinnipeetavate arvust ja tänasel päeval on tavapärane, et hommikusöögi jagamisele kulub kuni tund. Seega leiame, et peale ärkamist, hommikust tualetti jms elementaarsete toimingute sooritamist kuni hommikusöögi saamiseni kuluv aeg ei ole selline, kus kinnipeetav peaks toitu oodates tundma näljatunnet. Noored Täname Teid tunnustuse eest alaealiste ja noorte kinnipeetavatega tehtud töö eest. Kinnitame, et antud grupi kinnipeetavad on jätkuvalt vangla tähelepanu all ning nende kinnipidamistingimuste parendamine üks vangla prioriteetidest. 7 (10) Selgitame, et erinevad ruumide tehnilised parendustööd sõltuvad mh sellest, millised on vangla rahalised vahendid. Märkisite, et üldkasutatavate ruumide visuaalne olukord ei olnud võrreldes 2018. a kontrollkäiguga oluliselt muutunud. Saame siinkohal kinnitada, et veel käesoleval aastal on plaanis nelja R-hoone osakonna, kus paiknevad alaealised ja noored vahistatud ning kinnipeetavad (R5 ja R6 osakonnad ei ole alaealiste ja noorte kinnipeetavate poolt kasutusel) oluline parendamine. Lisaks üldistele korrastustöödele on soetamisel lauamängude/raamaturiiulid, 2- ja 3-kohalised diivanid ning diivanilauad, igasse sektsiooni kolm kott-tooli, lauamängude lauad koos toolidega, raadio/muusikakeskused. Kehalise arengu toetamiseks on lisaks olemasolevatele lõuatõmbekangidele plaanis soetada Rootsi redelid, minipiljardi lauad, joogamatte ning treeningkumme. Samuti on edaspidi plaanis eluosakondi tervikuna jooksvalt värskendada. Oleme seisukohal, et vangla on kaasanud noori kinnipeetavaid nendega seotud tegevuste otsustusprotsessi. Mööname, et kõiki ettepanekuid ei saa paraku arvestada ning seetõttu võib sellel, kes tegi ettepaneku, mida ei arvestatud, jääda nö kõrvalejäetu tunne. See ei tähenda aga, et noorte kaasamist ei toimuks. Noorte enda soove arvestades on vangla poolt praegu korraldatud jalgpallitreeningud, mida viib läbi MTÜ Virumaa jalgpall. OÜ-ga Araks on sõlmitud leping kolmanda üksuse kinnipeetavatele agressiivsuse vähendamise sessioonide läbiviimiseks. Sessioonide läbiviijaks on koolitaja-treener/terapeut Ülo Vihma ja tegevus toimub kombineeritult individuaalselt ja grupis teraapiliste vestluste ning trummilöömise vaheldudes. Noored kinnipeetavad näitavad ka ise üles aktiivsust positiivsete tegevuste läbiviimisel. Nii on noored ise loonud nende enda läbiviidava kunstiringi, samuti on noored loonud õppimise tugigrupid, kus tugevamad õppijad aitavad järele nõrgemaid. Me hindame väga selliseid noorte kinnipeetavate algatusi ning toetame neid. Tõite ka välja, et vanglal tuleks kasutada taastaval õigusel põhinevaid meetodeid, selleks leida võimalusi alaealiste ja noortega töötavate spetsialistide koolitamiseks. Viitasite seejuures, et vastavaid koolitusi viib läbi Sotsiaalkindlustusamet. Alaealiste ja noorte vahistatute ja süüdimõistetutega tegelevate ametnike ning spetsialistide koolitamist käsitlesime oma 11.02.2022. a vastuses nr 2-6/38352-6. Täiendavalt saame välja tuua, et vangla kasutab pakutavaid võimalusi teenistujate koolitamiseks. Käesoleval hetkel näiteks osaleb kolmanda üksuse sotsiaaltöötaja Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldataval KLAT baaskursusel kõrge abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavale spetsialistile. Vangla eesmärk on saadavate teadmiste igapäevatöös rakendamine. Peame vajalikuks eraldi välja tuua, taastava õiguse üheks eesmärgiks on karistamise asemel kasutada alternatiivseid meetodeid, neist üheks on rikkuja poolt tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine. Vanglas esineb kahjuks vangla vara rikkumist, mida oleks võimalik kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtusliku asja rikkumisena. Viru Vangla alaealiste ja noortega tegelev üksus on seadnud eesmärgiks, et motiveerida rikkujaid hüvitama enda tekitatud kahju ja sellisel puhul väärteomenetlust läbi ei viida. Saame tõdeda, et töö on olnud tulemuslik – 2022. aasta jooksul kuni tänaseni on fikseeritud 15 vangla vara rikkumise episoodi, neist 13 juhul on 14 kinnipeetavat (ühel juhtumil oli sündmusega seotus kaks kinnipeetavat) tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud, ühel juhul hindas vangla, et rikutud eseme kulum oli selline, et ebaõiglane oleks selle eest hüvitist nõuda ja ainult ühel juhul tõusetus vajadus väärteomenetluse läbi viimiseks. Leiame, et noorte arusaam sellest, et tekitatud kahju tuleb ka hüvitada, on positiivne kogemus ka edaspidiselt vabaduses hakkamasaamiseks. Seonduvalt alaealiste ja noorte motivatsioonisüsteemiga märgime, et planeerime motivatsioonisüsteemi, sh selles sisalduvate tingimuste üle vaatamist. Võtame selle juures teadmiseks Teie poolt tehtud tähelepanekud ning võimalusel ka arvestame nendega. Seoses koolitatud ametnike lisandumisega saame kindlasti ka motivatsioonisüsteemi täiendamisel arvestada teie soovitatud taastava õiguse põhimõtete rakendamisega. Ametnikud Tõite välja, et vanglal tuleks koostöös Justiitsministeeriumiga jätkata püüdlusi, et täita vabad ametikohad. Oleme oma 11.02.2022. a vastuses nr 2-6/38352-6 kirjeldanud vangla seisukohta seoses vakantsete ametikohtadega ning kuna need on aktuaalsed ka täna, siis neid siinkohal ei korda. Nõustume igati Teiega, et vanglateenistujate ametikohtade täidetus on üks eeldus edukal karistuse kandmise eesmärkide täitmisel. Peame siinjuures oluliseks märkida, et vangla tähtsustab samuti tugistruktuuride teenistuskohtade täitmist, 8 (10) sest vangla tegutseb tervikliku meeskonnana. Seetõttu oleme pidanud vajalikuks lisaks 11.02.2022. a vastuses kirjeldatud tegevustele kaasata uute teenistujate leidmisse ka praegused vanglateenistujad. Oleme selleks kuni käesoleva aasta lõpuni kehtestanud motivatsioonisüsteemi (värbamisboonuse). Värbamise motivatsioonitasu makstakse kõikidele Viru Vangla teenistujatele, kelle soovitusel (v.a struktuuriüksuste juhid ja teised teenistujad, kes juhivad meeskondi) on Viru vanglasse tööle vormistatud uus meeskonnaliige, milleks on ühekordne lisatasu 500 eurot. Tasu makstakse, kui uus teenistuja on teenistuses viibinud kuus kuud. Lisaks soovile teenida riiki on kindlasti üheks oluliseks töökoha valiku kriteeriumiks töökohal pakutav töötasu. Peame tähtsaks, et meie teenistujad tunneksid end ka materiaalselt turvaliselt. Motiveerimaks uute võimekate ametnike tööle asumist vanglasse valvurina, tõstsime nende puhul, kes soovivad end vanglaga siduda ja võtavad kohustuse asuda õppima vanglaametniku erialal, töötasu võrdseks nende valvuritega, kes juba on vastava hariduse omandanud. Võimalikud töötasude korrektiivid sõltuvad riigi eelarvelistest võimalustest ning järgmise aasta eelarve on läbirääkimisprotsessis. Meditsiiniosakond Soovitasite vanglal astuda samme meditsiiniosakonna vabade töökohtade täitmiseks ning parandada kinnipeetavatele vaimse tervise teenuse kättesaadavus, samuti muuta ravimite jagamise töökorraldust. Seoses ravimite jagamise töökorraldusega märgime, et ravimite jagamise töökorraldust on põhjalikult kirjeldanud Tartu Vangla oma 10.08.2022. a vastuse nr 2-2/10-2 p-s 10. Selles vastuses esitatud põhimõtted kehtivad ka Viru Vanglas ning täiendavalt kordame üle ainult olulisemad põhimõtted. Retseptiravimite puhul on ravimiseaduse (RaVS) § 33 lg-s sätestatud nõue, et ravimeid võivad välja kirjutada vaid tervishoiuteenuse osutamise õigust omavad tervishoiutöötajad. Nemad ka vastutavad, et ravim oleks inimesele sobiv ega tekitaks ohtu tema elule ega tervisele. Sellest põhimõttest lähtub ka Viru Vangla. Ravi järgmiseks komponendiks on ordineeritud ravimi manustamine. Rõhutame, et kõiki ravimeid võib manustada ainult vajaduspõhiselt ning pea kõikide ravimite väärkasutamine kätkeb endas ohtu, eeskätt elule ja tervisele. Selleks, et igale kinnipeetavale jõuaks just temale määratud ravim, on meditsiiniõdede poolt ravimid jagatud manustamiskordade järgi nimelistesse ravimipinalitesse. Oleme seisukohal, et ravimi manustamise kontrollimine ei ole meditsiiniline toiming, vaid järelevalvetoiming, mis on ametniku tööülesanne. Seega on ka mõistetav, et ravimi võtmist kontrollib vanglaametnik, mitte tervishoiutöötaja. Justiitsministri 05.09.2011. a määrus nr 44 „ Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 sätestab ravimite jagamise ja selle üle järelevalve teostamise töökorralduse. Nimetatud määruse § 38 lõike 1 kohaselt jagavad vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavatele ravimeid, järgides tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on vanglateenistuse ametnik kohustatud kontrollima, kas kinnipeetav manustab ravimi. Mõningase erisuse kehtestab sama paragrahvi lõige 2, mis käsitleb psühhotroopsete ravimite jagamist ja mille kohaselt peab psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures viibima tervishoiutöötaja. Seega on ravimite jagamise korraldus reguleeritud kõrgemalseisvate õigusaktidega ja vanglal ei ole võimalik omal initsiatiivil kehtivat ja täitmiseks kohustuslikku määrust eirata ega selles toodud korraldust muuta. Ravimite jaotamine vastavalt pädeva tervishoiutöötaja poolt määratud raviskeemile ei ole eesmärgiks mitte tervishoiuteenuse osutamine, vaid tahtliku ja mittetahtliku väärkasutuse vältimine. Pannes meditsiiniõdedele kohustuse viibida kõikide ravimite jagamise juures, lisaksime neile rutiinse mittemeditsiinilise tööülesande, mis ei ole seotud tema erialase tegevusega ning lisaks töö rutiinsusele kaotaks meditsiiniõde ka tööks vajaliku professionaalsust, kuna ravimite jagamine ning selle kontrollimine võtaks olulise osa tööpäevast. Sellel ajal jääksid teostamata sisulised tervishoiutoimingud ning see tooks kaasa vanglas osutatava tervishoiuteenuse halvenemise. Seoses soovitusega parandada kinnipeetavatele vaimse tervise teenuste kättesaadavust selgitame, et kuigi hetkel on vangla vaimse tervise meeskond (psühhiaater-vaimse tervise õde-kliiniline psühholoog) alamehitatud, ei jää vastav tervishoiuteenus kinnipeetavatele osutamata. Nagu Teie kokkuvõtteski märgitud, siis ambulatoorse ravi puhul on vangla partneriks Ahtme Haigla, statsionaarse abi teenust osutab Tartu Vangla psühhiaatriaosakond. Nõustume, et psühhiaatrilist abi vajavate kinnipeetavate puhul oleks vaimse tervise meeskonna, kuhu kuuluksid psühhiaater, vaimse tervise õde ja kliiniline psühholoog, teenus kindlasti asjakohane ning eelduslikult suurema kasuteguriga. Märgime, et hetkel on Riigikogus menetlemisel tervishoiuteenuste 9 (10) korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 699SE 2, millega on plaanis vanglates tervishoiuteenuste osutamine viia vanglate alt sotsiaalministeeriumi alla. Muudatuste jõustumine toimub kava kohaselt 2023. aastal ning selle käigus antaks ka vaimse tervise abi osutamine vanglavälistele tervishoiuteenuse osutajatele. Kuni muudatuste rakendamiseni jätkab vangla pingutusi, et täita vaimse tervise meeskonna töökohad. Tunnistame, et tänaseni on spetsialistide huvi pakutavate võimaluse vastu kesine. Nagu ka Eesti Psühhiaatrite Selts (EPS) oma arvamuses eelnõule 3 välja toob, on vanglates tegu eriteadmisi nõudva ning keeruliste patsientidega. EPS on seisukohal, et vanglas viibivate ja psühhiaatrilist abi vajavate isikute diagnoosid on muudest patsientidest olulisel määral erinevad (nt suur isiksushäirete osakaal) ning nendega tegelemine ja käsitlus vajab eriteadmisi. Samuti võib suuresti erineda patsientide motivatsioon eriarsti abi saamiseks, kus tavapärase kaebustele leevenduse saamise kõrval vajab eriteadmisi ka muude võimalike motiivide eristamine (sh simuleerimine). Seega oleme olukorras, kus kogu Eestis on oluline vaimse tervise meeskonna liikmete defitsiit4, sest psühhiaatria arengukava järgi oleks ootuspärane psühhiaatrite arv 260 ehk 30–40 psühhiaatrit praegusest enam5. Samuti toob EPS suur osa psühhiaatritest on juba pensioniealised või lähiajal sellesse vanusesse jõudmas (122 psühhiaatrit on vanuses 55+). Seega on puuduvate psühhiaatrite arv veelgi suurem, mistõttu saab rääkida psühhiaatrite kriisist. On tõenäoline, et sellises olukorras võib vaimse tervise meeskondade liikmete motivatsioon tegeleda vanglates viibivate keerukate patsientidega, kes tihtipeale võivad ka vaimse tervise probleeme simuleerida, olla tagasihoidlik ning see võib tingida vähest huvi vangla pakutava töövõimaluse vastu. Oleme siiski seisukohal, et käesoleval ajahetkel on Viru Vanglas psühhiaatriline abi erinevate võimaluste, st partnerasutuste kasutamise kaudu, tagatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Aas Direktor Viru Vangla Teadmiseks: Justiitsministeerium, Tartu Vangla, Tallinna Vangla Agu Rillo 663 7955 [email protected] 2 Eelnõu menetluskäik https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f276271a-1a38-4b1a-b0cd- cae1f59df8d5/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20ja%20vangistusseaduse%20muutmise %20seadus 3 Ibid. 4 Vt nt EPS koostatud Psühhiaatria eriala arengukava aastateks 2020-2030, leitav veebis https://www.sm.ee/media/2155/download, 5 Kohtade täidetust käsitleb arengukava lk 16. 10 (10)