09.03.2026 reg nr 2-10/702
Sotsiaalministeerium
Vaimse tervise osakond
Lugupeetud Anne Randväli
Arvestades, et Sotsiaalministeerium kavandab Rahvatervise seaduse täiendamist eesmärgiga
leevendada koolide tugispetsialistide puudust, soovime teha ettepaneku lisada seadusesse ka
loovterapeudi ametikoht haridusasutustes ja kohalikes omavalitsustes.
Tallinna Ülikoolis on alates 2007. aastast toimunud kunstiteraapiate magistriõpe ja meie õppekava
kuulub tervishoiu valdkonna õppekavade gruppi. Õppekava maht on 120 EAP ning alates 2025.
aastast toimub õpe tasulise osakoormusõppena, nominaalajaga kolm aastat. Õppekaval on kaks
spetsialiseerumissuunda: visuaalkunstiteraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia. Õppekohti on
õppekaval 16.
Õppekaval on tänaseks 200 vilistlast, kes töötavad sotsiaal- ja tööalase rehabilitatsiooni
valdkonnas, meditsiinis ja hariduses või pakuvad loovteraapia teenust kohalikele omavalitsustele
erinevate koostöövormide (OÜ, MTÜ) kaudu.
Õppekava sihtrühmaks on meditsiini-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna ja/või kunstitaustaga
spetsialistid, kes soovivad töötada psühhoteraapia ja rehabilitatsiooni spetsialistina. Õppekavale
kandideerimise eelduseks on teadmised psühholoogiast, anatoomiast ja füsioloogiast ning vastava
spetsialiseerumissuuna (visuaalkunstiteraapia või tantsu- ja liikumisteraapia) ja eelduspädevused
(keskmiselt 33 EAP). Vajadusel omandatakse ka kunstialased eelduspädevused.
Õppekava lõpetanud on omandanud teadmised ja oskused kunstide rakendamiseks erinevatel
loovteraapia sekkumistasanditel: diagnostilisel, psühhoterapeutilisel, rekreatiivsel, funktsionaalsel
ja palliatiivsel. Õppekava sisaldab nelja praktikat, millest kolm on asutustes ja erinevate
sihtrühmadega (täiskasvanud (sh eakad), lapsed ja noorukid (sh meditsiiniasutustes; näiteks Põhja-
Eesti Regionaalhaigla, TÜ kliinikumi psühhiaatrakliinik). Neljanda praktika raames toimub
klienditöö seansi läbiviimine ja tagasisidestamine õpperühmas.
Alates 2014. Aastast kehtib loovterapeut, tase 7 kutsestandard
(https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11331687) ning kutse andjaks on Eesti
Loovteraapiate Ühing (https://loovteraapiateyhin.wixsite.com/elty). Kutsega loovterapeutide arv
on aasta-aastalt kasvanud ja tänaseks on neid 51.
Eesti Loovteraapiate Ühingu juures tegutseb ka hariduses töötavate loovterapeutide osakond
(https://loovteraapiateyhin.wixsite.com/elty/haridusasutuses-t%C3%B6%C3%B6tavate-
loovterapeutid), mis koondab haridusvaldkonnas töötavaid loovterapeute, et toetada nende erialast
koostööd ja professionaalset arengut.
Arvestades tugispetsialistide (koolipsühholoogid, eripedagoogid) puudust hariduses, on
loovteraapia rakendamine haridusasutustes igati põhjendatud ja vajalik. Praegu piirab
loovterapeutide laiemat kaasamist asjaolu, et koolijuhid lähtuvad põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses (PGS) sätestatust ning on ettevaatlikud ametikohtade loomisel, mida seadus
otseselt ei nimeta. Samas lisandub igal aastal haridusasutusi, kes on loovterapeudi
tugispetsialistina oma meeskonda kaasanud. Haridusvaldkonnas on praegu fookuses kaasav
haridus ja loovterapeutide kaasamine aitab ellu viia kaasava hariduse põhimõtteid, pakkudes
diferentseeritud tuge õpilastele, kellele tavapärane vestlusel põhinev nõustamine ei pruugi sobida
(nt kõnehäired, autismi spektri häired või tugev ärevus).
Viimastel aastatel on suurenenud ka kohalike omavalitsuste huvi loovteraapia teenuse vastu,
eelkõige laste ja noorukite sihtrühmale teenuse pakkumiseks.
Rahvatervise seadusesse loovterapeudi lisamine laiendab haridusasutuste võimalusi pakkuda
mitmekesiseid vaimse tervise teenuseid; võimaldab kavandada kohalikel omavalitsustel vastavat
rahastust; aitab leevendada haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste jaoks tugispetsialistide
puudust olemasoleva kvalifitseeritud tööjõu arvelt.
Võimalusel soovime teiega kohtuda, et tutvustada loovteraapia rakendusvõimalusi hariduses ning
kohaliku omavalitsuse tasandil, samuti ootame kaasamist Rahavatervise seaduse täiendamise
protsessi, et selgitada loovteraapia võimalusi nimetatud seaduse raamistikus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marika Ratnik
Tallinna Ülikool, kunstiteraapiate õppekava juht
Saatja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: FW: Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate õppekava pöördumine
Kuupäev: 2026-03-11 12:09
________________________________
Saatja: Marika Ratnik <
[email protected]>
Saadetud: kolmapäev, 11. märts 2026 09:39
Adressaat: Anne Randväli - SOM <
[email protected]>
Teema: Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate õppekava pöördumine
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lp Anne
Randväli
Edastan teile Tallinna Ülikool kunstiteraapiate õppekava poolt pöördumise,
mis on seotud sooviga, et Rahvatervise seaduse muutmise protsessis saaks
sinna lisada ka loovteraapia teenuse, et leevendada tugispetsialistide
puudust koolis.
Võimalusel soovime teiega kohtuda, et meie ettepanekut sisuliselt arutada.
Heade soovidega,
Marika Ratnik, PhD
Kunstiteraapiate õppekava juht
visuaalkunstiteraapia lektor
loovterapeut, koolitaja, superviisor (kutsetunnistus nr 207426)
pereterapeut, MBSR- koolitaja
[email protected]
5042406
Tallinn University
School of Natural Sciences and Health
Lecturer of Visual Art Therapy