LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Maanteeamet Teie: 05.03.2020 nr 15-2/20/8732-2
[email protected]
Meie: 06.04.2020 nr 6-1/39-14
Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute
detailplaneeringu esitamine täiendavaks
kooskõlastamiseks
Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 kooskõlastamiseks Valkse külas Väljaotsa
(katastritunnus 29501:001:0284) ja Settebasseini (katastritunnus 29501:007:0554) kinnistute ning lähialal
detailplaneeringu, mis on algatatud Lääne-Harju Vallvalitsuse 02.04.2019 korraldusega nr 172.
Detailplaneeringu materjale on täiendatud vastavalt 05.03.01.2020 kirjas nr 15-2/20/8732-2 toodud
märkustele. Kaasatud on EXTech Design OÜ liiklusspetsialist Indrek Kustavus. Juurdepääsu planeeringu
alale ja riigitee 11194 Karjaküla tee laienduse vajadust on hinnatud ja kantud joonistele. Seletuskirja on
lisatud p 6 detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
abivallavanem
Lisa: 1. Seletuskiri 03.04.2020
2. Põhijoonis 01.04.2020
3 Tehnovõrkude joonis 01.04.2020
4. Liiklusjoonis 01.04.2020
Ado Pallase 6790 604
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee
Registrikood 77000200
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
SISUKORD
SELETUSKIRI
SISUKORD ...................................................................................................................................................................1
EESSÕNA .....................................................................................................................................................................2
1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................3
1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED ................................................................................................3
1.2 OLEMASOLEV OLUKORD JA HALJASTUSE ÜLEVAADE ........................................................................................3
1.3 KONTAKTVÖÖNDI ÜLEVAADE JA LÄHIÜMBRUSE OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................6
1.4 VASTAVUS VARASEMATELE PLANEERINGUTELE ..............................................................................................7
2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................9
2.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID JA KONTSEPTSIOON ...........................................................................9
2.2 KRUNTIDEKS JAOTAMINE, KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED .....................................................................................9
2.3 ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED ................................................................................................................... 12
2.4 LIIKLUSKORRALDUS ....................................................................................................................................... 12
2.4.1 Parkimise põhimõtted ........................................................................................................................... 14
2.5 HALJASTUS JA HEAKORD ................................................................................................................................ 15
2.6 JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ........................................................................................... 16
2.7 TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................................................... 17
3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................................................................................. 18
3.1 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMISEKS............................................................... 18
4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS .................................................................................................................. 20
4.1 VEEVARUSTUS................................................................................................................................................ 20
4.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS .............................................................................................................................. 20
4.3 REOVEEKANALISATSIOON .............................................................................................................................. 21
4.4 SADEMEVEEKANALISATSIOON........................................................................................................................ 22
4.5 ELEKTRIVARUSTUS ......................................................................................................................................... 23
4.6 SIDEVARUSTUS ............................................................................................................................................... 23
4.7 SOOJAVARUSTUS ............................................................................................................................................ 24
5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ............................................................................. 25
6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................................... 26
MENETLUSDOKUMENDID
LISAD
LISA 1 VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED
LISA 2 EKSPERTHINNANG
LISA 3 ELEKTRITSENTRUMI TÖÖPROJEKT 19003
JOONISED
JOONIS 1 ASENDISKEEM
JOONIS 2 KONTAKTVÖÖNDIPLAAN
JOONIS 3 TUGIPLAAN M 1:1000
JOONIS 4 PÕHIJOONIS M 1:1000
JOONIS 5 TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:1000
JOONIS 6 LIIKLUSJOONIS M 1:1000
ILLUSTRATSIOON
KOOSKÕLASTUSED
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 1
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
EESSÕNA
Käesoleva Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneeringu
koostamise aluseks oli Lääne-Harju Vallavalitsuse 2. aprilli 2019. a algatamise
korraldus nr 172 ja otsuse lisa 1 lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
(vt MENETLUS-DOKUMENDID). Detailplaneeringu algatamist taotles kinnistu
omanik. Detailplaneeringu koostamist konsulteeris OÜ Entec Eesti, töö nr 1206/19.
Detailplaneeringu algatamise eesmärk on muuta Lääne-Harju Vallavolikogu
25.09.2018 otsusega nr 123 kehtestatud detailplaneeringu (Valkse küla, Väljaotsa ja
Settebasseini maaüksuste ning nendega külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa
detailplaneering) liikluslahendust ja krundijaotust kruntide liitmisega üheks
tootmishoone ja kontorihoone maa sihtotstarbega krundiks. Antud planeeringuga
soovitakse muuta varem alale kehtestatud detailplaneeringu lahendust nii, et 8 äri-
ja tootmismaa sihtotstarbega krundi liitmisega tekib üks 4,28 ha suurune
tootmishoone maa ja kontorihoone maa sihtotstarvete osakaaluga 95/5% krunt ja
üks transpordimaa krunt ning üks haljasmaa krunt.
Planeeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:
• Keila valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005, otsus nr 259/1005);
• Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuste ning nendega külgneva
jätkuvalt riigi omandis oleva maa detailplaneering (kehtestatud 25.09.2018,
koostaja Ruum ja Maastik OÜ);
• Lääne-Harju Vallavalitsuse 02.04.2019. a detailplaneeringu algatamise
korraldus nr 172 ning otsuse Lisa (lähteseisukohad detailplaneeringu
koostamiseks);
• Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015).
Detailplaneeringu koostamiseks geodeetilise alusplaani mõõdistas Maamõõdubüroo
OÜ Nivello (töö nr 1080, veebruar 2019. a ja september 2019. a).
Detailplaneeringut menetletakse planeerimisseaduse alusel.
Planeeringut koostas töögrupp koosseisus:
Janne Tekku OÜ Entec Eesti projektijuht; arhitekt-planeerija
(ruumilise keskkonna planeerija, tase 7);
Ülar Jõesaar OÜ Entec Eesti vee- ja kanalisatsiooni insener;
Indrek Kustavus EXTech Design OÜ liiklusspetsialist.
Töösse olid kaasatud kinnistu omanik AS Valdek esindaja Ando Talvar, arhitekt
Eha Jakobi ning Lääne-Harju Vallavalitsuse planeeringute spetsialist Ado Pallase.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 2
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD
1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed
Planeeritava ala asub Lääne-Harju valla idaosas, vahetult Keila linna külje all
8 Tallinn–Paldiski maantee ja 11194 Karjaküla tee vahelisel alal.
Planeeringuga algatamise hetkel koosnes planeeringuala kolmest kinnistust:
• Väljaotsa (katastritunnus 29501:001:0284, maatulundusmaa);
• Settebasseini (katastritunnus 29501:007:0554, jäätmehoidla maa);
• 8 Tallinn-Paldiski tee L2 (katastritunnus 29501:001:0285, transpordimaa).
2019 aasta suvel toimunud katastritoimingute tulemusena säilisid alal kaks kinnistut
(Settebasseini ja 8 Tallinn-Paldiski tee L2) ning ülejäänud alale moodustati kehtiva
detailplaneeringu järgselt kümme kinnistut:
• Väljaotsa tee 1 (katastrit. 43101:001:0418; tootmismaa 50% ja ärimaa 50%);
• Väljaotsa tee 2 ((katastrit. 43101:001:0419; ärimaa) ;
• Väljaotsa tee 3 (katastrit. 43101:001:0420; tootmismaa 80% ja ärimaa 20%);
• Väljaotsa tee 5 (katastrit. 43101:001:0421; tootmismaa 50% ja ärimaa 50%);
• Väljaotsa tee 6 (katastrit. 43101:001:0422; tootmismaa 50% ja ärimaa 50%);
• Väljaotsa tee 7 (katastrit. 43101:001:0423; tootmismaa);
• Väljaotsa tee 9 (katastrit. 43101:001:0424; tootmismaa 50% ja ärimaa 50%);
• Väljaotsa tee L1 (katastrit. 43101:001:0425; transpordimaa);
• Väljaotsa tee L2 (katastrit. 43101:001:0426; transpordimaa);
• Väljaotsa jalgtee ((katastrit. 43101:001:0427; transpordimaa).
Lähialana on kaasatud 8 Tallinn-Paldiski tee L2 transpordimaa kinnistu ja teede ja
tehnovõrkude liitumiseks vajaminev ala. Planeeritava ala ligikaudne pindala on
7,2 ha.
Juurdepääs alale on tagatud Karjaküla teelt ja Tallinn-Paldiski maanteelt.
Planeeritav ala piirneb kirde/idapiiril Karjaküla teega; kagupiiril 8 Tallinn-Paldiski
tee L2 transpordimaa kinnistuga; edelas 8 Tallinn-Paldiski maanteega;
lääne/loodepiiril Väljaotsa tee 15, Veeru ja Luhatirtsu kinnistuga.
1.2 Olemasolev olukord ja haljastuse ülevaade
Planeeringuala reljeef on põhjapoole langev. Maapind on kõrgem Tallinna-Paldiski
maantee poolses osas. Kõrgeim punkt on ala lõunatipus 8 Tallinn-Paldiski tee L2
maaüksusel, kus absoluutkõrgus on ca +36 m. Ala põhjatipus on maapinna
absoluutkõrgus ca +25.77 m.
Alal puudub hoonestus. Lähimad hooned asuvad kõrvalkinnistul Veeru. Väljaotsa
tee 2 kinnistul asub vana transpordilennuk AN-12, mis on sinna toodud 1988-ndal
aastal ning seda kasutab Keila Mudellennu Klubi. Lennuki kõrval asuvad
teisaldatavad soojakud (vt Foto 1).
Planeeritav ala paikneb maaparandussüsteemi alal, ala läbi Valkse kraav (SILLA),
mis on eesvool valgalaga kuni 10 km2 (vt Foto 2). Vastavalt Maaeluministri
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 3
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
määrusele nr 64, vastu võetud 10.12.2018 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja
kaitsevööndis tegutsemise kord“, on eesvoolu kaitsevööndi ulatus 12 meetrit.
Eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist
ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja
sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu
maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks.
Settebasseini kinnistul asuvad kaks tiiki (Foto 3).
Planeeritavatel kinnistutel asuvad mitmed olemasolevad sidekaablid ja elektri
õhuliinid.
Planeeritav ala on osaliselt kõrghaljastusega kaetud. Alal kasvavad valdavalt
männid, alusmetsas esineb toomingat, kaske ja leppa. Kõrgemakasvulised männid
kasvavad Väljaotsa tee 3 kinnistul (vt Foto 4). Ala läänepoolne osa on olnud avatud
rohumaa, mis hakkab kõrghaljastust täis kasvama. Seal kasvavad nüüd
madalakasvulised noored männid (vt Foto 5).
Väljaotsa tee 1 kinnistul asub Keila vallakooli mälestuskivi (vt Foto 6).
Planeeringualal asuvatele kinnistutele on tagatud juurdepääsud Karjaküla teelt (vt
Fotod 7, Foto 8 ja Foto 9) ja Tallinn-Paldiski maanteelt. Ala lõunaosas 8 Tallinn-
Paldiski tee L2 maaüksusel, vahetult maanteede ringristmiku lähedal asub jalgtee
(vt Foto 10).
Foto 1: Vaade planeeringualal asuvale lennukile Foto 2. Vaade alal asuvale settebasseinile
ja soojakutele
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 4
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Foto 3. Valkse kraav Foto 4. Vaade alal kasvavale männikule
Foto 5. Vaade alal kasvavale noorele männikule Foto 6. Vaade Keila vallakooli mälestuskivile
Foto 7. Vaade ala põhjaosas asuvale juurde- Foto 8. Vaade Karjaküla teele eratee otsast
pääsuteele Karjaküla tee äärest
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 5
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Foto 9. Vaade Karjaküla teele Foto 10. Vaade alal asuvale jalgteele
1.3 Kontaktvööndi ülevaade ja lähiümbruse olemasolev olukord
Planeeringuala kontaktvööndisse põhjapoolsele ja idapoolsetele aladele jäävad
maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Kagupoole jäävad transpordimaa
sihtotstarbega kinnistud. Keila linna alale ehk planeeringualast edelapoole, teisele
poole Tallinn-Paldiski maanteed, jääb Harju KEK´i tootmisterritoorium. Lääne-
poole jäävale alale on planeeritud kaks tootmismaa krunti. Lähim elamuala jääb
vahetult läänepoole jäävale Veeru kinnistule (vt Joonis 2 - Kontaktvööndiplaan).
Ajalooliselt on planeeringuala maad kuulunud Väljaotsa talule, mille maad
hõlmasid ka tänasel hetkel Karjaküla tee teisele poole jäävat ala (vt Kaart 1).
Kaart 1. Ajalooline katastrikaart aastast 1935 (planeeringuala tähistatud – joonega)
Lähimad hooned planeeritavast kinnistust jäävad vahetult kõrvalkinnistule Veeru
(elamu ca 23 m kaugusel) ning Paldiski mnt 33 ja 35a kinnistutel (äri- ja
tootmishooned, ca 61-99 m kaugusel, vt Foto 11).
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 6
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus “Ehitusmarket” asub vahetult
planeeringuala kõrval 8 Tallinn–Paldiski maantee ääres. Planeeritava ala asub
vahetult Keila linna külje all. Keila kesklinn on alast ca 1,5 km kaugusel. Lähim
kauplused ja teenindusasutused asuvad Keila linnas.
Foto 11. Vaade Paldiski mnt 33 ja Paldiski mnt 35a kinnistutel asuvatele äri- ja tootmishoonetele
1.4 Vastavus varasematele planeeringutele
Alale on varem koostatud detailplaneering - Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuste
ning nendega külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa detailplaneering
(kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 123). Planeeringu
eesmärk on maatulundusmaa maaüksuste kruntideks jagamine ja maa sihtotstarbe
muutmine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude kavandamine, haljastuse ja kruntide
ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine (äri- ja tootmishoonete
rajamiseks). Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuste ning nendega külgneva jätkuvalt
riigi omandis oleva maa detailplaneeringu näol oli tegemist üldplaneeringut
muutva detailplaneeringuga kuna Keila valla üldplaneeringus ei ole antud
piirkonnas ärimaa/tootmismaa sihtotstarbelist kasutust planeeritud (vt Skeem 1).
Antud detailplaneeringut ellu viima asutud ei ole, moodustatud on vaid planeeringu
järgsed kinnistud.
Kehtiva Keila valla üldplaneeringu (kehtestatud 13.10.2005. a Keila Vallavolikogu
otsusega nr 259/1005) kohaselt on planeeringu alal tegemist väärtusliku haritava
maaga. Kehtestatud Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuste ning nendega külgneva
jätkuvalt riigi omandis oleva maa detailplaneeringuga muudeti kehtivat
üldplaneeringut.
Antud planeeringuga soovitakse varem kehtestatud detailplaneeringu lahendust
muuta planeeritud kruntide ümberkruntimise ja sihtotstarbe muutmise teel nii, et
kruntide liitmisel tekib üks suur tootmishoone maa/kontorihoone maa sihtotstarbega
krunt ja üks transpordimaa krunt ning üks haljasmaa krunt.
Käesolevat detailplaneeringut menetletakse kehtiva Keila valla üldplaneeringu
kohasena.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 7
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Skeem 1. Väljavõte Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuste ning nendega külgneva jätkuvalt riigi
omandis oleva maa detailplaneeringu põhijoonisel olevast skeemist
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 8
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
2.1 Planeeringu koostamise eesmärgid ja kontseptsioon
Detailplaneeringu algatamise eesmärk on muuta varem alale kehtestatud
detailplaneeringu, Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuste ning nendega külgneva
jätkuvalt riigi omandis oleva maa detailplaneering, (kehtestatud 25.09.2018
otsusega nr 123) liikluslahendust ja krundijaotust kruntide liitmisega üheks
tootmishoone ja kontorihoone maa sihtotstarbega krundiks.
Planeeringuga soovitakse varem kehtestatud detailplaneeringus Väljaotsa kinnistul
planeeritud 9 krundi ümberkruntimist ja sihtotstarbe muutmist nii, et 8 äri- ja
tootmismaa sihtotstarbega krundi liitmisega tekib üks 4,26 ha suurune
tootmishoone maa/kontorihoone maa sihtotstarvete osakaaluga 95/5% krunt ja üks
ärimaa krunt, üks jäätmehoidla maa krunt, kolm transpordimaa krunti ning üks
maatulundusmaa/transpordimaa krunt. Nimetatud kruntide osas on tegemist ka kahe
olemasoleva kinnistuga (krunt 2 -Settebasseini ja krunt 7 - 8 Tallinn-Paldiski tee
L2) mille piire ja ehitusõigust ei muudeta.
2.2 Kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigused
Planeeringuga on tehtud ettepanek planeeringualal asuvate kinnistute
ümberjagamiseks.
Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4 - Põhijoonis. Kruntidele
määratakse ehitusõigus ja kasutustingimused. Andmed kruntide moodustamiseks on
toodud Tabel 1.
Tabel 1. Andmed kruntide moodustamiseks
Krundi Osade senine sihtotstarve
Krundi Krundi planeeritud
planeeritud Moodustatakse katastriüksusest (katastriüksuse liik)
pos nr sihtotstarve
suurus (m2)
Väljaotsa tee 1; tootmismaa 50%/ärimaa 50%;
Väljaotsa tee 3; tootmismaa 80%/ärimaa 20%;
Väljaotsa tee 5; tootmismaa 50%/ärimaa 50%;
Väljotsa tee 6; tootmismaa 50%/ärimaa 50%;
95% tootmismaa
1 42 614 Väljaotsa tee 7; tootmismaa;
5% ärimaa
Väljaotsa tee 9; tootmismaa 50%/ärimaa 50%;
Väljaotsa tee L1; transpordimaa;
Väljaotsa tee L2; transpordimaa;
Väljaotsa jalgtee transpordimaa
2 jäätmehoidla maa 3628 Settebasseini (29501:007:0554)* jäätmehoidla maa
3 ärimaa 6096 Väljaotsa tee 2 (43101:001:0419) ärimaa
50% Väljaotsa tee 1; tootmismaa 50%/ärimaa 50%;
4 maatulundusmaa, 1964 transpordimaa
50% transpordimaa Väljaotsa tee L1
Väljaotsa tee 1; tootmismaa 50%/ärimaa 50%;
5 transpordimaa 2848
Väljaotsa tee 3 tootmismaa 80%/ärimaa 20%
Väljaotsa tee L1; transpordimaa;
6 transpordimaa 4241
Väljotsa tee 6 tootmismaa 50%/ärimaa 50%
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 9
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
8 Tallinn-Paldiski tee L2 transpordimaa
7 transpordimaa 1172
(29501:001:0285)*
8 transpordimaa 270 Väljaotsa tee 9 tootmismaa 50%/ärimaa 50%
* olemasolev kinnistu
Krunt 1. Krunt 1 suuruseks on 42 614 m². Krundile on antud ehitusõigus
tootmishoonete ja kontorihoone ehitamiseks.
Krunt 1 ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: 95% tootmishoone maa (tähis TT); 5% kontori-
ja büroohoone maa (tähis BB)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 17 400 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 12 m
Hoonete lubatud korruselisus: 2 ( tootmishoonel) ja 3 (kontorihoonel)
Krundil 1 asub kitsendustena riigimaanteede kaitsevööndid 30 m ja 50 m.
Juurdepääs krundile tagatakse Karjaküla teelt (planeeringu joonistel tähistatud
asukohast) planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundile 5 rajatava tee kaudu.
Krundil paikneb Keila vallakooli mälestuskivi, mis võib vajadusel ümber tõsta
krundile 8 ehk 8 Tallinn-Paldiski tee L2 maaüksusele.
Krundil 1 on planeeritud servituudi vajadusega ala planeeritavale alajaamale ja
jalgteele. Alajaama teenindamiseks tagatakse juurdepääs rajatava jalgtee kaudu.
Krunt 2 näol on tegemist olemasoleva Settebasseini maaüksusega (katastritunnus
29501:007:0554). Planeering ei näe ette krundi 2 piiride ning ka sademevee tiikide
alal muudatusi. Krunt 2 ehk Settebasseini maaüksuse suurus on 3628 m². Krundile
ehitusõigust ei määrata. Settebasseini maaüksus on planeeringualasse kaasatud
kuna planeeringule lahendatakse maaüksusele juurdepääsud.
Krunt 2 ehk Settebasseini maaüksuse ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse
ehitise maa (tähis OK)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Hoonete lubatud korruselisus: -
Krundil 2 asub eesvoolu (kraavi) veekaitsevöönd 1 m. Krundile juurdepääs on
määratud ala sisese tee kaudu. Planeeringu joonistel kajastatud juurdepääsu asukoht
on soovitusliku laadi (asukohta võib muuta vastavalt tegelikust vajadusest
tulenevalt).
Krunt 3 näol on tegemist olemasoleva Väljaotsa tee 2 maaüksusega (katastritunnus
43101:001:0419). Planeeringuga säilib maaüksuse senine suurus, milleks on
6096 m² ja säilib varasema planeeringuga antud ehitusõigus.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 10
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Krunt 3 ehk Väljaotsa tee 2 maaüksuse ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve:100% kontori- ja büroohoone maa (tähis BB)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1660 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 12 m
Hoonete lubatud korruselisus: 2
Krundil 3 asub kitsendustena riigimaantee kaitsevööndid 30 m.
Krundile juurdepääs on määratud ala sisese tee kaudu. Planeeringu joonistel
kajastatud juurdepääsu asukoht on soovituslik.
Krunt 4 suuruseks on 1964 m². Krundile ehitusõigust antud ei ole.
Krunt 4 ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: 50 % looduslik haljasmaa (tähis HL), 50% tee ja
tänava maa (tähis LT)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Hoonete lubatud korruselisus: -
Krundil 4 asub Valkse kraav (SILLA) ja eesvoolu kaitsevöönd ulatus 12 m. Samuti
asub kinnistul kitsendusena 30 m laiune maantee kaitsevöönd. Krundile juurdepääs
tagatakse rajatava tee kaudu.
Krunt 5 suuruseks on 2848 m². Krundile ehitusõigust antud ei ole. Krundile võib
rajada teid, parklaid ja tehnovõrke. Krundile rajatav tee on avaliku kasutusega.
Krunt 5 ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee ja tänava maa (tähis LT)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Hoonete lubatud korruselisus: -
Krundil 5 asub kitsendusena riigimaantee kaitsevöönd 30 m.
Krunt 6 suuruseks on 4241 m². Krundile ehitusõigust antud ei ole. Krundile võib
rajada teid ja tehnovõrke. Krundile rajatav tee on avaliku kasutusega.
Krunt 6 ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee ja tänava maa (tähis LT)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Hoonete lubatud korruselisus: -
Krundil 6 asub kitsendusena Valkse kraavist tulenev piirang - kaitsevöönd 12 m.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 11
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Krunt 7 näol on tegemist olemasoleva 8 Tallinn-Paldiski tee L2 maaüksusega
(katastritunnus 29501:001:0285). Planeeringuga ei muudeta kinnistu suurust (ega
ka kinnistu piire). Krunt 8 ehk 8 Tallinn-Paldiski tee L2 maaüksuse suurus on
1172 m². Krundile 7 ehitusõigust ei määrata. Kinnistul asub olemasolev ja
planeeritav jalgtee ning lisaks planeeritakse alale üks jalgtee juurde.
Krunt 7 ehk 8 Tallinn-Paldiski tee L2 maaüksuse ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % tee ja tänava maa (tähis LT)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Hoonete lubatud korruselisus: -
Krundil 7 asub kitsendusena riigimaanteede kaitsevööndid 30 m ja 50 m. Krundile
võib ümber tõsta tootmismaa krundil 1 paikneva Keila vallakooli mälestuskivi.
Krunt 8 on suurusega 270 m². Krundile 8 ehitusõigust ei määrata. Krunt on
moodustatud planeeritava jalgtee tarbeks.
Krunt 8 ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % tee ja tänava maa (tähis LT)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Hoonete lubatud korruselisus: -
2.3 Üldised arhitektuurinõuded
Krundile 1 hoonete rajamiseks on määratud järgnevad tingimused:
• Joonis 4 - Põhijoonisel on kajastatud hoonestusala, mis on krundi piiritletud
osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja maapinnast
kõrgemaid rajatisi;
• Hoonete paiknemine hoonestusala sees on vaba;
• Lubatud suurim ehitiste alune pindala on 17 400 m² ja hoonete arv kuni 5;
• Lubatud korruselisus kontorihoonel on kuni 3 korrust ja tootmishoonel kuni 2
korrust
• Lubatud hoonete maksimaalne kõrgus on 12 m;
• Tootmishoonete lubatud katusekalle on 0 -25 ̊ ;
• Piirdeaedade, hekkide jt haljaspiirete rajamine krundile on lubatud. Piirde
maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 2,5 m.
Lubatud on kruntide (krunt 1, krunt 2 ja krunt 3) piirdeaiaga piiramine. Piirdeaia
arhitektuurne lahendus ja asukoht määratakse edasise projekteerimise käigus.
2.4 Liikluskorraldus
Kruntidele on tagatud juurdepääs 11194 Karjaküla teelt kavandatud avaliku
kasutusega tee kaudu. Juurdepääsu täpne asukoht kajastub planeeringu joonistel.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 12
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Detailplaneeringu alale juurdepääsule on vastavalt Maanteeameti tingimustele
projekteeritud möödasõidulaiend. Lisaks on veokite vastassuunda sattumise
vähendamiseks ristumisel raadiuse ulatuses planeeritud klompkivikattega
kindlustatud tugipeenar, millest on võimalik üle sõita. Seoses planeeritud ristumise
ja teeületuskohaga on riigimaanteel planeeritud kehtestada piirkiirus 50 km/h.
Detailplaneeringu eeldatav raskeliiklus saab olema 3-4 autorongi aastas ja kuni 10
veokit ööpäevas. Tulenevalt riigimaantee väikesest liikusssagedusest ja planeeringu
alalt teed ületavate jalakäijate väikesest arvust on riigimaanteele planeeritud
ohutussaareta teeületuskoht.
Planeeritava ala külgneb 11194 Karjaküla teega ja 8 Tallinn-Paldiski maanteega.
Karjaküla tee on 30 m laiune tee kaitsevöönd, Tallinn-Paldiski maanteedel on 50 m
laiune tee kaitsevöönd.
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee
kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tee kaitsevööndi maa
kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku,
puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada
lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui
nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.
Tee kaitsevööndis on keelatud:
• paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
• korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
• kaevandada maavara ja maa-ainest;
• teha metsa lageraiet;
• teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada
nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja
omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi
lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund
väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.
Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti
nõusolekul. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus
kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust
omav isik (EhS §24 lg 2 p2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse
korral (EhS §99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse
maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Riigiteega ristuvad
tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.
Vastavalt planeeringuga kehtestatavale kiiruspiirangule on riigimaantee nr 11194
Karjaküla tee külgnähtavusala 12 m. Külgnähtavusalas ei tohi liiklusohutuse
seisukohalt olla nähtavust piiravaid takistusi.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 13
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Planeeringulahendusega kavandatakse kõikidele kruntidele juurdepääsud rajatavalt
juurdepääsuteelt. Kavandatud teed transpordimaa kruntidel 5 ja 6 on avaliku
kasutusega.
Maanteeamet väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 23.05.2019 nr 15-
2/18/46739-4 (vt Menetlusdokumendid). Antud kirjas on tee omanik ehk
Maanteeamet, teavitanud planeeringu koostajat riigimaantee liiklusest põhjustatud
häiringutest ning andnud infot, et tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada
leevendusmeetmeid riigimaantee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks
planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab
arendaja.
Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste välja-
ehitamiseks. Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike
kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine
ning väljaehitamine planeeringu koostamise korraldaja kohustus, kui detail-
planeeringust huvitatud isikuga ei ole kokku lepitud teisiti (PlanS § 131 lg 1).
11194 Karjaküla tee ääres asuv Keila- Karjaküla jalgratta- ja jalgtee on olemasolev
(ehitusluba nr 1712271/06143, kasutusluba nr 1912371/21919). Planeeringu-
lahenduses on näidatud ka võimalike perspektiivsete jalgteede asukohad ning need
on ära seotud olemasolevate jalgteedega. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on jalgteed
sõiduteedest eraldatud vaheribaga. Perspektiivsete jalgteede täpne paiknemine ja
asukohad pannakse paika edasisel projekteerimisel ning teede laiuste ja
omavaheliste kauguste määramisel tuleb lähtuda normidest.
2.4.1 Parkimise põhimõtted
Parkimine on lahendatud planeeringuala sees. Parkimine maanteel ja teede ääres on
keelatud. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on võimalus võtta aluseks Eesti
standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Standardi kohaselt arvutades on alale vajalik
parkimiskohtade arv 103,1 (vt tabel 2). Sellise arvutuse alusel on parkimiskohtade
vajadus krundile 1 väga suur ja üldse mitte rajatava metallitöötlemise ettevõtte
reaalseid vajadusi arvestav. Seega on planeeringulahenduses lähtutud teisest
võimalusest, mis annab parkimiskohtade vajaduse tulemuse saamiseks reaalsema
pildi ja kus on arvestatud alale rajatava tootmisettevõtte töötajate arvuga.
Tabel 2. Parkimiskohtade kontrollarvutus Linnatänavate standardi alusel
Kavandatud
Planeeritava hoone
Parkimisnormatiiv parkimiskohtade
Krundi nr kasutusotstarve
väike keskuse ala arv (arvestades
(brutopind)
töötajate arvuga)
Tootmishoone (15 680 m²) 15 680 / 250 = 62,7
Kontori- ja olmehoone 64
Krunt 1 1570 / 90 = 17,4
(ca 1570 m²) (nendest 48 omal
krundil ja 16
Ladu (ca 490 m²) 490 / 250 = 1,9 krundil 5)
Asutus/ärihoone (ca 1500 m²) 1500 / 90 = 16,6
Krunt 3 20
Klubihoone (ca 1120 m²) 1120 / 250 = 4,5
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 14
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Autode parkimiskohtade arv kokku: 103,1 83
Märkused tabeli 2 arvutuse koostamise kohta:
1. Linnatänavate standari kohase parkimisnormatiivi arvutamiseks on ala
liigitatud IV klassi ehk väike keskus.
2. Krundile 1 on kavandatud kokku 64 parkimiskohta, nendest 48 kohta
asuvad krundil 1 ja 16 kohta krundil 5 (vt Joonis 6).
3. Krundile 1 on kavandatud parkimiskohti vastavalt töötajate arvule ning on
arvestatud asjaoluga, et paljud töötajad tulevad tööle jalgrattaga.
Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud perspektiivse
tootmishoone vajadustest järgnevalt: 40 kohta tootmishoone töötajatele
(töötajaid ühes vahetuses 50 in), 18 kohta kontoritöötajatele; 2 kohta
laotöölistele ja 4 kohta külalistele.
4. Krundile 3 on kavandatud kokku 20 parkimiskohta nii ärihoone, kui
klubihoone tegevuseks. Arvestatud on sellega, et ärihoone kasutajad
pargivad tööpäevadel päevasel ajal ja klubihoone külastajad kasutavad
parklat õhtustel aegadel ning nädalavahetustel. Seega saab parkimiskohad
võtta ristkasutusse.
Vajadusel on võimalik krundi 1 ja krundi 3 tarbeks rajada parkimiskohti veel juurde
krundile 5, juurdepääsutee ja Karjaküla tee vahelisele alale. Parkimislahendus
kruntidel kajastub Joonis 5 - Tehnovõrkudejoonis.
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduseks krundil 1 on hinnatud 25 kohta, arvestades
ettevõttes ühes vahetusest töötavate tööliste arvuga (50 töötajat ühes vahetuses).
Jalgrattaparkla orienteeruv asukoht on tähistatud Joonisel 5 – Tehnovõrkudejoonis
(kavandatava hoone sees või konsoolina väljaulatuva hooneosa all).
Krundile 3 planeeritava hoone täpne funktsioon on teadmata, seega pole teada täpne
parkimiskohtade vajadus. Edasisel projekteerimisel tuleb tagada vajalik parkimis-
kohtade arv kruntidel. Käesolevas planeeringus on krundile 3 kavandatud 20
parkimiskohta.
2.5 Haljastus ja heakord
Planeeringuala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega (vt ptk 1.2). Olemasolevat
kõrghaljastust on võimalik säilitada vähesel määral krundi äärealadel ning
maanteede kaitsevööndisse jäävatel aladel.
Hoonete ehitamisel tuleb arvestada ka säilitatavate puude võra ulatusega ning
juurestiku kaitsealaga. Meetmed, mida tuleb rakendada puude kaitsmiseks
ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada
projekti koostamisel):
• Kui kaevetööde vältimine puude juurestikukaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb
vältida kaevetöid minimaalselt puu võra ristprojektsiooni ulatuses maapinnal.
Sellisel juhul tuleb läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu
või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 15
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
• Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber
kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab
puu altiks haigustele.
• Kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga
vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid.
• Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus.
• Peale ehitustegevust tuleb puude tervislikku seisundit jälgida ning vajadusel läbi
viia hoolduslõikus. Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla signaaliks
juuremädanikest või mulla vee- ja õhurežiimi halvenemisest.
• Pärast ehitustegevust tuleb tagada krundi heakorrastamine.
Foto 12. Vaade Paldiski mnt äärsele kõrghaljastusele
2.6 Jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted
Lääne-Harju valla haldusterritooriumil reguleerib jäätmehoolduse korraldust Lääne-
Harju valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 29.05.2018 nr 11).
Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse
korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, ehitus- ja lammutusprahi
ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra
Lääne-Harju valla haldusterritooriumil. Eeskirja eesmärk on tagada Lääne-Harju
vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendus-
aktide nõuete täitmine. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on
Lääne-Harju valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.
Korraldatud jäätmevedu Valkse külas osutab AS Eesti Keskkonnateenused.
Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult jäätmekonteineritesse. Tulenevalt jäätme-
seadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik. Korraldatud jäätmeveo
korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätme-
käitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 16
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
2.7 Tuleohutusnõuded
Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal.
Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele hoitakse vaba
ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada
olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada
inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus
nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele.
Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis,
ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni
pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse
tuleohtlikkus.
Krundile 1 antud ehitusõiguse kohased ärihooned liigituvad määruse alusel V ja
tootmishooned VI kasutusviisi alla. Krundile 3 ärihooned on V kasutusviis.
Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele,
peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna
ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline
kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja
nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab olema vähemalt 3,5 m juurde-
sõidutee.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 17
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
Planeeringu algatamise korralduses 02.04.2019 nr 172 kuna tegemist on
üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja planeeritaval alal ei ole
looduskaitselisi piiranguid, siis ei ole nõutud keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangu koostamine. Detailplaneeringu algatamisel täiendavate
uuringute vajadus puudub (vt Menetlusdokumendid).
3.1 Keskkonnanõuded planeeringus kavandatu elluviimiseks
Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida tuleb arvestada detail-
planeeringuga kavandatu elluviimiseks:
• Tuleb arvestada osaliselt olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisega.
Olemasolevat kõrghaljastust on võimalik säilitada krundi äärealadel ning
maanteede kaitsevööndisse jäävatel aladel. Meetmed, mida tuleb rakendada
puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on toodud ptk 2.5.
• Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada
haljastus nii, et see arvestaks olemasoleva haljastuse eripäraga ja haakuks
sellega.
• Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses
Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjaga. Olmejäätmed tuleb koguda
sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende
regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Ohtlikud jäätmed
tuleb tavajäätmetest koguda eraldi.
• Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise
võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele,
varale ega keskkonnale.
• Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal (nt saastumata pinnase või
sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu nagu liiv, killustik,
graniitpuru, paas jms kasutamine kinnistute heakorrastamisel või täitmisel) või
anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale
jäätmekäitlusettevõttele.
• Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas või rohkem kui
20 m3 kogu ehitusperioodi kestel, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele
dokumentidele lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
• Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia-
tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et vähendada hoonete kütmisele võimalikult
väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise
taotlemise kohustus. Puurkaevu baasil maakütte rajamine peab olema
kooskõlastatud Keskkonnaametiga.
• Hetkel teadaolevate andmete põhjal on piirkonnas normaalse radoonisisaldusega
pinnas 10-30 kBq/m³ või 30-50 kBq/m³ (Eesti Geoloogiakeskuse andmetel
2008 aastast). Samas pole teada kas piirkonnas on tehtud täiendavaid mõõtmisi
ning mis on tegelik radoonisisaldus piirkonnad. Hoonete rajamisel ja
projekteerimisel võib teha täiendavad mõõtmised.
• Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub maanteede vahelisel alal, tuleb
perspektiivsete hoonete rajamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest
liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Hoonete
siseruumides saab normidejärgse mürataseme tagada ennekõike läbi
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 18
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
mürapidavate ehituskonstruktsioonide kasutamise. Kui tagada kaasaegsetele
nõuetele vastavad piirdekonstruktsioonid, on reeglina tagatud ka nõuete kohane
müratase ruumides.
Juhul kui detailplaneerinuga kavandatud tegevuse elluviimisel rakendatakse
eeltoodud keskkonnatingimusi ja põhimõtteid siis olulist keskkonnamõju ei tohiks
kaasneda.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 19
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
4.1 Veevarustus
Planeeringuala asub Keila linna vahetus läheduses ning on seotud Keila linna
ühisveevarustusega. Keila Vesi AS on väljastanud 21.06.2015 tehnilised
tingimused nr 1623/15 ja 09.09.2018 tehnilised tingimused nr 1711/18 (vt Lisa 1),
mis on võetud lahenduse koostamise aluseks.
Planeeritavate kruntide arvestuslik veekogus kokku on 24 m3/d.
Veevarustus tagatakse AS Keila Vesi ühisveevõrgust. Vastavalt tehnilistele
tingimustele tuleb planeeringuala veetorustik ühendada olemasoleva
ühisveetorustikuga De 150 Geoloogide 1a kinnistu kohal. Liitumispunktis on
tagatud veerõhk 2,0 bar, suurema rõhu vajadusel tuleb ette näha rõhutõsteseadmed.
Kruntidele 1 ja 3 paigaldada veemõõdusõlm veearvestiga kas hoone esimese
välisseina taha või veemõõdukaevu. Kokku on planeeritud ca 705 m veetorustikku.
Veevarustuse lahendus on toodud Joonis 5 – Tehnovõrkude joonisel. Planeeringuala
lääneküljeni rajada veetorustik perspektiivsete uute liitujate tarbeks.
Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline
asukoht. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsus-
tatakse ning määratakse edasise projekteerimise käigus, võttes aluseks
kinnistute arvutusliku veetarbimise. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda
täpsustavad veevarustuse tehnilised tingimused.
4.2 Tuletõrjeveevarustus
Krunt 1
Krundile 1 on planeeritud büroo-osaga tootmishoone. Hoone põhifunktsioon on
metallide külmtöötlemine ja masinaehitus. Hoonete lubatud korruselisus: 2 korrust
tootmishoonel ja 3 kontorihoonel.
Välise tulekustutusvee normvooluhulga määramisel on arvestatud:
• VI kasutusviisiga ehitis, põlemiskoormus kuni 300 MJ/m2,
tuletõkkesektsiooni piirpindala kuni 12000 m2;
• V kasutusviisiga ehitis, põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2,
tuletõkkesektsiooni piirpindala kuni 1600 m2.
Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 2 on vajalik väliskustutusvee
vooluhulk 15 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 tundi.
Välis- ja sisetulekustutusvett AS-l Keila Vesi ühisveevärgist ei ole planeeringualal
võimalik tagada. Väliskustutusvee allikana on võimalik kasutada planeeringualal
Settebasseini kinnistul asuvaid sademeveetiike. Sademeveetiikide pindalad on
430 m2 ja 580 m2. Vajalik tuletõrjevee minimaalne maht 162 m3 on
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 20
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
sademeveetiikides tagatud. Sademeveetiikidest vee võtmiseks on vajalik paigaldada
transpordimaale kuivhüdrant.
Büroo- ja tootmishoone välistulekustusveega varustamiseks rajatakse päästeauto
pumbaga survestatav tuletõrjehüdrantidega veetorustik. Kuivhüdrandi juurde
rajatakse survestamiskaev ja torustikule paigaldatakse kuus maapealse paigaldusega
tuletõrjehüdranti (vt Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis). Hüdrantidevaheline kaugus
ei ületa 100 meetrit ja ükski hoone ega rajatis ei ole kaugemal kui 50 m
paigaldatavatest tuletõrjehüdrantidest.
Krunt 3
Krunil 3 on planeeritud kontori- ja büroohoone maa. Hooned kuuluvad V
kasutusviisi ja eeldatav tulepüsivusklass on TP3. Lubatud on rajada kuni kaks
kahekorruselist hoonet.
Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 1 on kuni 800 m2 suuruse
tuletõkkesektsiooni pindala ja põlemiskoormuse kuni 600 MJ/m2 korral vajalik
välistulekustutuse veekogus 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 tundi.
Väliskustutusvee allikana on võimalik kasutada planeeringualal Settebasseini
kinnistul asuvaid sademeveetiike. Vajalik tuletõrjevee minimaalne maht 108 m3 on
sademeveetiikides tagatud. Sademeveetiikidest vee võtmiseks on vajalik paigaldada
kuivhüdrant ja rajada päästeauto pumbaga survestatav tuletõrjehüdrantidega
veetorustik.
4.3 Reoveekanalisatsioon
Planeeringuala asub Keila linna vahetus läheduses ning on seotud Keila linna
ühiskanalisatsiooniga. Keila Vesi AS on väljastanud 21.06.2015 tehnilised
tingimused nr 1623/15 ja 09.09.2018 tehnilised tingimused nr 1711/18 (vt Lisa 1),
mis on võetud lahenduse koostamise aluseks.
Planeeritavate kruntide arvestuslik reoveekogus on kuni 24 m3/d.
Planeeritava ala reovee kanalisatsiooni ühendus AS Keila Vesi ühis-
kanalisatsiooniga (24 m3/ööpäevas) on planeeritud Geoloogide 1a kinnistu kohal
asuva olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga.
Kruntile 1 on planeeritud rajada reoveepumpla, kuhu juhitakse reoveed krundilt 1
isevoolse torustikuga. Krundile 1 planeeritud reoveepumpla vajalik kuja on 20 m.
Vastavalt Veeseaduse §134 lõige 1 kohaselt „Kanalisatsiooniehitise kuja on
kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus
elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest,
samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja
puurkaevust“. Reoveepumpla paikneb riigitee 11194 kaitsevööndis ja
reoveepumpla kuja ulatub osaliselt riigiteele. Reoveepumpla kujal puudub mõju
riigiteele ja see ei ohusta riigitee korrakohast kasutamist.
Reoveepumpla survetorustiku kaudu suunatakse reovesi Tallinn- Paldiski maantee
alt läbi teisel pool maanteed asuvasse olemasolevasse reovee kanalisatsiooni-
torustikku De 315. Reovesi juhtida ühiskanalisatsiooni läbi surverahustuskaevu.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 21
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
Krundile 3 ja planeeringuala lääneküljes asuvatele kinnistutele paigaldada vajadusel
oma lokaalsed reoveepumplad, millega reoveed suunatakse krundile 1 planeeritud
reoveepumplasse. Reoveepumplate vajadus tuleb ära lahendada edasise
projekteerimise etapis.
Planeeringuga on kokku planeeritud ca 265 meetrit isevoolset kanalisatsiooni-
torustikku ning ca 646 meetrit survekanalisatsiooni torustikku.
Reoveekanalisatsiooni lahendus on toodud Joonisel 5 - Tehnovõrkudejoonis.
Sademe– ja drenaaživett ei tohi planeeringualal juhtida olmereovee
kanalisatsioonisüsteemi.
Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsiooni trasside põhimõtteline asu-
koht. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja kruntide liitumispunktid
määratakse edasise projekteerimise käigus. Ehitusprojekti koostamiseks
taotleda täpsustavad kanalisatsiooni tehnilised tingimused.
4.4 Sademeveekanalisatsioon
Planeeringuala läbib Valkse kraav (SILLA). Planeeritud ala sademevee
ärajuhtimise kohta on koostatud eksperthinnang (vt. Lisa 2, koostaja PB Maa ja
Vesi AS). Ala eesvooluks on Silla maaparandusehitise eesvoolukraavid.
Eksperthinnangu alusel tuleb:
• planeeringu realiseerumisel välja vahetada truubid T/3 ja T/4 soovitatavalt
d80 cm vastu;
• arvutuslikud vooluhulgad vaadeldava planeeringuala väljaehitamisel ei
eelda eesvoolukraavidel olevate truupide T/1 ja T/2 suuremate vastu
vahetamist;
• truup T/1 vajab settest puhastamist ja allavoolu otsaku remonti, praegune
läbilaskevõime on voolutakistuste tõttu ca poole väiksem kui korras truubi
korral.
• kraavil K-2 planeeringualast allavoolu jäävad truubid peavad olema
läbimõõduga vähemalt d80 cm.
Kruntidele planeeritud hoonete katustelt, teedelt ja parklatest kogutavad
sademeveed suunata sademeveetorustikuga Valkse kraavi (SILLA). Haljasaladel
tuleb sademeveed immutada.
Planeerigulalalt kraavi juhitav sademevee kogus moodustab Valkse kraavi
kogumahust vaid 4%, mistõttu sademevee juhtimine riigitee 11194 äärsesse kraavi
ja teealusesse truupi ei ohusta riigiteed ja selle korrapärast kasutamist. Samuti ei
mõjuta see riigitee muldkeha püsivust ega kraavide-truupide läbilaskevõimet.
Sademeveekanalisatsiooni lahendus on toodud Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis.
Tehnovõrkude joonisel on näidatud sademeveetorustike põhimõttelised
asukohad. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja kruntide liitumispunktid
määratakse edasise projekteerimise käigus.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 22
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
4.5 Elektrivarustus
Elektrilahenduse koostamise aluseks on võetud Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused nr 330452 (väljastatud 21.08.2019 a, vt Lisa 1) ja AS Elektritsentrumi
tööprojekt nimega „10/0,4kV elektrivõrgu rekonstrueerimine Valkse kinnistu
piirkonnas“ (töö nr 19003, koostatud detsember 2019. a).
Detailplaneeringu alale on välja ehitatud Elektrilevi jaotuspunkt nr 9022, asudes
krundi 1 maantee poolses servas, planeeritava jalgtee kõrval. Nimetatud jalgtee
tagab jaotuspunkti juurde ööpäevaringse vaba juurdepääsu. Planeeringuga on
jaotuspunktile määratud servituudi vajadusega ala (suurusega 16 m²). Jaotuspunkti
toide toimub olemas oleva 20 kV maakaabelliinilt nr 18617.
Jaotuspunktist viiakse toide tarbija alajaama, mis hakkab asuma perspektiivse
tootmishoone krundil 1 hoonestusala vahetus läheduses. Krundi 1 asuvate hoonete
elektrivarustus tagatakse tarbija alajaamast.
Krundile 3 elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud olemasoleva õhuliini mastist
M6 alates rajada madalpingekaabel koos liitumiskilbiga (AS Elektritsentrumi
tööprojekt nimega „10/0,4kV elektrivõrgu rekonstrueerimine Valkse kinnistu
piirkonnas“ , vt Lisa 3). Liitumiskilp peab olema vabalt teenindatav.
Krundile 1 planeeritava tootmishoone elektrivajadus on 630kW ja vajaminev
elektrivõimsus 900A. Vajaduse korral taotletakse võimsuse suurendamist kuni
1500A -ni. Krundi 3 perspektiivne elektrivajadus pole teada.
Edasisel projekteerimisel tuleb tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi
OÜ-ga.
4.6 Sidevarustus
Planeeringule on väljastanud Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 32565216 (vt
Lisa 1).
Planeeritud kruntide sideühenduse liitumispunktiks on sidekaev KEI-285 (vt
Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis). Planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntide
sideühenduse tagamiseks on planeeritud sidekaabel algusega Paldiski mnt ja
Geoloogide tn ristis asuvast sidekanalisatsiooni kaevust KEI-285. Ühendused
sidekanalisatsiooniga on planeeritud osaliselt tootmismaa krundi 1 idapiirile ja
teemaa-aladele krundipiiride vahetusse lähedusse.
Detailplaneeringu alal paiknevad Telia Eesti AS-le kuuluvad maasidekaablid.
Planeeringu alal (paralleelselt Karjaküla teega paikneb mitte töös olevad
sidekaablid (KSPP1x4), mille võib likvideerida.
Sidekapile MUA351 (Väljaotsa tee 15 kinnistu maha sõidu juures) suunduvale
sidekaablile näha ette remondikoridor Paldiski maantee äärse jalgtee kaudu.
Edasisel projekteerimisel tuleb teostada vajalikud uuringud, täpsustada liinirajatiste
paiknemine looduses, s.h liinirajatiste sügavused. Enne tööde alustamist teostada
Telia Eesti AS järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida
olemasolevate liinirajatiste asukohad. Näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 23
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused, vahekaugused, kaablikaevude luugid
peavad jääma teekattega ühele tasapinnale.
Liinirajatise kaitsevööndis on liinrajatise omaniku loata keelatud igasugune
tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.
4.7 Soojavarustus
Piirkonnas puudub ühtne energiaallikas või kaugküttevõrk, mille kaudu saaks
tagada tsentraalset soojavarustust. Keila linna territooriumil on olemas kaugküte
kuid planeeritava ala ei kuulu sellesse kaugkütte piirkonda.
Hoonete soojavarustus tuleb lahendada individuaalküttena. Mõistlik on kasutada
kombineeritud küttesüsteeme: õhk-õhk soojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad,
puuraukudega maaküte, maaküte või päikesepaneelid, jne. Kütteliigi valik tehakse
eraldi projekteerimistingimustega.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 24
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste
käsitlemiseks standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linna-
planeerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a.
Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi tööstuspiirkondades
strateegiate ja meetmete kasutamiseks, et vähendada kuriteohirmu ja tõsta
turvalisust. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda
soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks.
Tööstuspiirkondades kasutatavad meetmed kuriteohirmu ja kuritegevuse
vähendamiseks:
• Territooriumil hea nähtavuse ja valgustuse tagamine;
• Korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine (vähendab
võimalike süütamiste ohtu);
• Territooriumi piiramine ja selge eristamine üldkasutatavast alast;
• Territooriumi sissepääsude piiramine õhtuti ja nädalavahetustel;
• Ohustatud sissepääsude jälgimine ja videovalve;
• Hoonetel tugevad uksed, aknad ja lukud;
• Juurdepääsuteede ja parklate sissepääsu kontrollimine ja järgmine ning ka
soovitavalt videovalve;
• Kiired parandustööd (vähendavad edaspidiste rünnakute riski, sest
korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve).
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 25
Lääne-Harju vald, Valkse küla, Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneering
6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:
• Katastriüksuste moodustamine.
• Lepingute sõlmimine ja vajadusel servituutide seadmine, millele vastavalt
toimub arendaja poolt juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine.
• Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude, rajatiste ja teede
projekteerimiseks.
• Juurdepääsuteede, ristmike ja Karjaküla tee laienduse projekteerimine ja välja
ehitamine. Vastavalt Maanteeameti 25.10.2018 kirjale 15-2/18/46739-2 on
juurdepääsutee ja riigitee 11194 Karjaküla ristumiskoha väljaehitamine
I etapis krundile 1 rajatavatele tootmishoonetele kasutusloa andmise
eelduseks.
• Tehnovõrkude projekteerimine ja väljaehitamine (sadeveekanalisatsiooni
trassid koos truupidega; veevarustuse trassid ja kanalisatsiooni trassid ning
pumpla liitumispunktidest kuni kruntide piirideni; elektritoite liinid ja
alajaamad; sidetrassid , tuletõrje veetrassid koos hüdrantidega).
• Ehitusprojektide koostamine. Ehituslubade taotlemine.
• Piirdeaia projekteerimine ja rajamaine krundile 3 (Settebasseinide kinnistule).
• Kasutuslubade taotlemine
Planeeringulahenduse elluviimist alustatakse krundile 1 kavandatavate
tehnovõrkude, teede ja tootmishoone I etapi ehitamisega.
Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste välja-
ehitamiseks. Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike
kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine
ning väljaehitamine planeeringu koostamise korraldaja kohustus, kui detail-
planeeringust huvitatud isikuga ei ole kokku lepitud teisiti (PlanS § 131 lg 1).
Kinnistu omanikuga (arendajaga) on 2018 sõlmitud taristu leping (registreeritud
dokumendiregister nr 6-1/4-17), milles on kokku lepitud kohustused taristu
rajamise kulude kandmise osas ja avaliku ruumi üleandmiseks Lääne-Harju vallale.
Enne kehtestamist täpsustatakse taristu lepingut tulenevalt planeeringu lahendusest
ja tööde etappide järjestusest.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee
ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p2).
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS §99 lg 3) annab
nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee
ehitusloa Maanteeamet. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil.
S:\Planeeringud\Projektid\1206_Väljaotsa DP\Seletuskiri\Väljaotsa dp_seletuskiri_13.doc 26
Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 06.04.2020 nr 6-1/39-14
[email protected]
Meie 04.05.2020 nr 15-2/20/8732-4
Valkse küla Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile teistkordseks kooskõlastamiseks Valkse külas osaliselt riigitee 8
Tallinn-Paldiski km 27,00-27,39 ning riigitee nr 11194 Karjaküla tee km 0,19-0,64 kaitsevööndis
paikneva Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala detailplaneeringu.
Detailplaneeringu eesmärk on muuta 25.09.2018 kehtestatud „Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuste
ning nendega külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa detailplaneering“ liikluslahendust ja
krundijaotust.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Maanteeameti 23.05.2019 kirjas nr 15-2/18/46739-4
ja 16.01.2020 kirjas nr 15-2/19/59433-2 esitatud märkustega, välja arvatud 16.01.2020 kirja p 4
tulenev nõue, külgnähtavusalasse nähtavust piiravaid takistusi (sh parkimiskohad) mitte kavandada.
Kooskõlastame detailplaneeringu tingimusel, et viiendale krundile kavandatud parkimisalad
kavandatakse väljapoole riigitee külgnähtavusala.
Juhime tähelepanu vajadusele planeeringu elluviimisel arvestada, et kõik riigitee kaitsevööndis
kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku
saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel nõuded ristumiskoha projekti
koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27
alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
Käesolev kooskõlastus kehtib kaks aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
juhataja
taristu teenuste osakond
Lisa: detailplaneering
Anna Palusalu
58507716
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)