Elering AS taotlus elektriõhuliini paigaldamiseks 19274 Urge-Kuiaru - Maanteeamet

Failid

IKÕ taotlus_9 lõik.asice6325 KB

Sisu (failidest)

Maanteeamet 04.05.2020 nr 19-2/2020/23 TAOTLUS TEEMAALE TEHNOVÕRGU JA -RAJATISE EHITAMISEKS JA TALUMISEKS VAJALIKU KOKKULEPPE SÕLMIMISEKS TAOTLEJA Nimi: (äriregistri järgne) Elering AS ANDMED: Registrikood: 11022625 Aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, Harju maakond 12915 Taotleja kontaktid: tel 7151163, mob 5201328 E-posti aadress: [email protected] Volitatud esindaja nimi : Ene Antik KOORMATAVA Nr: 19274 RIIGITEE Nimetus: Urge-Kuiaru tee ANDMED: 1. Katastriüksus: 19274 Urge-Kuiaru tee KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 73001:007:0062 ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV8959 Kinnistusraamatu registriosa nr: 8651650 Elektri õhuliin 330/110 kV TEHNORAJATISE TEHNILISED (Elektri õhu- maakaabelliin (kW), torustik, sidekaabelliin vms.). ANDMED: (Teemaale sisenemine 2,95 km ja väljumine 2,95 km, kasutusõiguse ala TEHNORAJATISE 388 m2). AADRESS (km-tes): 73001_007_0062_19274 Urge-Kuiaru tee.pdf JOONIS: TEHNORAJATISE Tehnovõrgu või –rajatise arendamine. Projekteeritud Harku- PAIGALDAMISE Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks EESMÄRK vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Uus liin on kaugemas tulevikus vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. MAANTEEAMETIS KOOSKÕLASTATUD EMPOWER AS poolt koostatud „Harku-Lihula-Sindi PROJEKTI 330/110kV õhuliin Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori ANDMED: vallas“ põhiprojekt nr KPL1707K9. (Projekteerija nimi, projekti nimetus ja number) KOOSKÕLASTUSED: Tiit Harjak, 26.03.2019 nr 15-2/20/11939-2 (Maanteeameti kooskõlastaja nimi, kuupäev ja number) TAOTLUSE LISAD/ 1. Tehnorajatise plaan kinnistute piiride, tehnorajatise andmete ja JOONISED: paiknemisega ning viirutatud kasutusalaga ja selle suurusega m² (PDF-fail) 2. Koopia Maanteeameti kooskõlastusest 3. Koopia kokkuleppe allkirjastaja volikirjast, kui allkirjastamine toimub volituse alusel. 3. Kui tegemist on juba ehitatud objektiga, siis lisada teostusjoonis. /allkirjastatud digitaalselt/ 04.05.2020 Allkiri / Kuupäev Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan 19274 Urge-Kuiaru tee, Rütavere küla, Tori vald, Pärnu maakond Reg.osa: 8651650 M1:500, A4 73001:007:0273 Kamara 73001:007:0082 2,95 km Suuroja 18 m 388 m² 73001:007:0062 2,95 km Reg.osa: 8651650 19274 Urge-Kuiaru tee 73001:007:0275 Suuroja Tingmärgid: Projekteeritud 330 kV õhuliini telgjoon Projekteeritud 330 kV õhuliini äärmised juhtmed Projekteeritud 110 kV õhuliini telgjoon Projekteeritud 110 kV õhuliini äärmised juhtmed Projekteeritud 330 kV/110 kV õhuliini mastid Kinnistu piir Kasutusõiguse ala Kasutusõiguse ala: 388 m² Tehnovõrgu pikkus: 18 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest 1 1 5 km 10 kV MK 2,9 Jänesselja:SND u tee Karulaane HL uiar - K r ge 74U 2 19 33 1 0,4 kV MK 33 Suuroja AJ EL- Elamud EL- 6-0 6-0 3-0 3-0 1 1 2 Tööde teostamine tehnikaga veekogus pole lubatud. Vältida 33 jõkke pinnase sattumist ja Suuroja o 33 1 1 Aluskaart: Maa-amet 2020 J.Karin Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis Projekteeris/Kuupäev J.Karin/22.01.2020 Objekt Kontrollis/kuupäev Harku - Lihula - Sindi 330/110 kV õhuliini ehitus Sindi 330 kV sisseviik Joonise nimi Kooskõlastas L503-L347 õhuliini trassiplaan lõigul mast nr 1Y - mast nr 5Y Joonestas L.Jürjan/22.01.2020 Projekti number Staadium Joonise number Muudatus Leht Lehti Mõõtkava Formaat KPL1707K9 PP AS-4-02 ---- 1 1 1:5 000 A3 64.7 Tööde teostamine tehnikaga veekogus pole lubatud. Vältida jõkke pinnase sattumist Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis Projekteeris/Kuupäev J.Karin/22.01.2020 Objekt Kontrollis/kuupäev Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Sindi 330 kV sisseviik Joonise nimi Kooskõlastas L503 Sindi 330 kV ÕL pikiprofiil lõigul mast 1Y - mast 5 Joonestas L.Jürjan/22.01.2020 Projekti number Staadium Joonise number Muudatus Leht Lehti Mõõtkava Formaat KPL1707K9 PP EL-6-03-01 ---- 1 1 1:200/2000 64.7 Tööde teostamine tehnikaga veekogus pole lubatud. Vältida jõkke pinnase sattumist Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis Projekteeris/Kuupäev J.Karin/22.01.2020 Objekt Kontrollis/kuupäev Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Sindi 330 kV sisseviik Joonise nimi Kooskõlastas L347 Sindi-Sopi 330 kV ÕL pikiprofiil lõigul mast 1Y - mast 5 Joonestas L.Jürjan/22.01.2020 Projekti number Staadium Joonise number Muudatus Leht Lehti Mõõtkava Formaat KPL1707K9 PP EL-6-03-02 ---- 1 1 1:200/2000 5T-25 5T-21 1. Materjalid vastavalt standardile EN 10025-2: - Valtsprofiilid - S355J0, - Torud - S355K2, - Plaadid - S355J2. 2. Detailide kuumtsinkimine vastavalt standardile EVS-EN ISO 14713: - Materjali paksus ≤ 6 mm - miinimum 85 μm, keskmine 95±5 μm, - Materjali paksus > 6 mm - miinimum 100 mm, keskmine 115±5 μm, - Poldid, mutrid ja seibid kuumtsinkida - 45±5 μm. 3. Poltide ja mutrite omadused ning mõõdud vastavalt järgmistele standarditele: - Poltide mehaanilised omadused - EVS-EN ISO 898-1:2013, - Poltide mõõdud - EVS-EN ISO 4014:2011 ja DIN 7990, - Mutrite mehaanilised omadused - EVS-EN ISO 898-2:2013, - Mutrite mõõdud - EVS-EN ISO 4032:2012. 4. Keevitamine vastavalt standardile EVS-EN ISO 5817 - kvaliteediklass B. V03 23.08.2019 Taastatud algne geomeetria, lisatud h=21 ja ankrupoltide plaan J. Karin V02 20.03.2019 Muudetud masti geomeetriat J.Karin Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis Projekteeris/Kuupäev R.Rusin/23.11.2018 Objekt Kontrollis/kuupäev Harku-Sindi 330/110 kV õhuliini ehitus J.Karin/20.03.2019 Tüüplahendused Joonise nimi Kooskõlastas Mastid Joonestas Vabaltseisev torn nurga-ankrumast 5T üldjoonis Projekti number Staadium Joonise number Muudatus Leht Lehti Mõõtkava Formaat KPL1707K0 PP EL-7-01-02-07-5 v03 1 1 1:200 A3 Harku - Lihula - Sindi 330/110 kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Põhiprojekt Mastide spetsifikatsioon EL-8-01-01 Mastide kõrgus kirjeldus tüüp arv, tk numbrid joonise nr maapinnast Vabaltseisev torn nurga- 5T 41,3 1 1Y EL-7-01-02-07-05 ankrumast Vabaltseisev torn kandemast 1T 44,2 3 2Y, 3Y, 4Y EL-7-01-02-06-3 Kokku 4 PEAPROJEKTEERIJA: Empower AS Reg.kood 11445550 Hermanni 8A 10121 Tallinn Tel. 6635600, Fax. 6635601 TEL000862; EEH002960; EEP001225 PROJEKTEERIJA: LEONHARD WEISS OÜ Reg.kood 12083348 Vesse 8 11415 Tallinn EE101756486 EEP002673; EL10665798-0001 PROJEKTEERIJA: STRICTO PROJECT OÜ Reg.kood 12175455 Kadaka tee 4 10621 Tallinn EEP003350 TELLIJA: Elering AS Reg.kood 11022625 Kadaka tee 42, 12915 Tallinn LEPING: 1.1-4/2017/294 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt KPL1707K9_PP TALLINN 2020 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Juhan Karin Kõrgepingeliinide Empower AS Kutsetunnistus nr projekteerimise juht 066506 Edi Valgemäe Projekteerija Empower AS Kutsetunnistuse nr 153055 Taavi Poll Projekteerija Empower AS Heigo Luik Energeetikaehituse divisjoni LEONHARD WEISS OÜ Kutsetunnistus nr projekteerimisosakonna 126139 juhataja Ando Funk Peainsener Stricto Projekt OÜ Kutsetunnistus nr 099098 2.03.2020 Lk 1 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 1. Üldosa Käesolev kaust KPL1707K9 käsitleb Harku – Lihula – Sindi 330/110 kV õhuliini ühendamist Sindi alajaama 330 kV jaotlaga. Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini 330 kV sisestusliin Sindi alajaama ehitatakse kahe-ahelalisena (330 kV + 330 kV) olemasoleva 330 kV Sindi-Sopi L347 õhuliini asemele. Projekteeritav õhuliini trass jääb Pärnumaal Tori valla territooriumile. 330 kV õhuliin L503 pikkusega ~1,6 km algab Sindi alajaamast ja lõpeb Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini mastis nr 7 ning 330 kV õhuliin L347 pikkusega ~1,3 km algab Sindi alajaamast ja lõpeb Sindi-Sopi 330 kV õhuliini mastis nr 5. Õhuliini trassikoridor on määratud Harju, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Terviklikkuse huvides on antud köitesse lisatud ka jooniseid köitest KPL1707K0, mis sisaldab terve Harku – Lihula – Sindi liini ulatuses kasutatavaid tüüplahendusi. 1.1. Alusdokumendid, kliima, deklaratsioonid Projekteerimistööde aluseks on võetud:  Elering AS hankedokumentatsioon;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, kehtestatud Pärnu maavanema 19.01.2015 korraldusega nr 1-1/15/17;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes;  Harju, Lääne, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruanne;  Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017  Standard „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341 osa 1:2013 „Üldnõuded ühised eeskirjad“ ja osa 2-20:2015 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN);  Ehitusseadustik RT I 05.03.2015 ja sellega seonduvad õigusaktid;  Seadme ohutuse seadus RT I 23.03.2015;  OÜ Kirjanurk geodeetiline alusplaan, töö nr 1465G, detsember 2017;  Maanteeamet nõuded Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini projekti koostamisele riigiteede teemaal ja kaitsevööndis Pärnu maakonnas nr 15-2/17-00361/818, 16.10.2017; Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 2 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 Lähteandmed vastavalt standardile EVS-EN 50341-2-20:2015 ja Elering AS hankedokumentidele Töökindlusnivoo III Maksimaalne juhtme temperatuur +80 ˚C Maksimaalne trossi temperatuur +40 ˚C Maksimaalne õhutemperatuur +35 ˚C Aasta keskmine õhutemperatuur +5 ˚C Minimaalne õhutemperatuur -40 ˚C Temperatuur jäite korral -5 ˚C Tuule baaskiirus 21 m/s Maastikutüüp II Jäitekihi paksus 10 mm Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341-2-20:2018 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20:2015 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“ v.01 10.03.2017. Nõutavad õhkvahemikud 330kV suurima juhtme temperatuuri korral:  Maantee, raudtee või veetee 10m  Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 8,5m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 7,5m  Maapinnani avatud maastikul 7,5m Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 3,85m 1.2. Tööde korraldus Liiniehituse läbiviimine Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku ja Põllumajandusametiga. Maanteede lõikumiskohtades 330kV elektriliinidega paigutada liiklusmärgid nr 361. Liiklusmärkide paigaldus lahendatakse eraldi pädeva asutuse poolt teostatud liikluskorraldus projektiga. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 3 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Muinsuskaitse objekte projekteeritava õhuliini kaitsevööndisse ei jää. Keskkonnaalased kitsendused ja leevendusmeetmed Projekteeritud õhuliini trassikoridori ja selle kaitsevööndi jääb mastide vahemikus 1Y-2Y ületab õhuliinitrass Suuroja (kood 1145000). Veekogus läbisõit ja kallaste rikkumine keelatud. Vundamentide paigaldamise käigus lõhutud drenaažisüsteemide ümberehitamiseks liini mastide piirkonnas koostada maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekt. Maaparandussüsteemi projekt kooskõlastada maaomaniku ja Põllumajandusameti Pärnu keskusega. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb rekonstrueerida hiljemalt vahetult peale vundamendi valmimist. Töö organiseerida viisil, kus maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Maaparandussüsteemide projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd peab teostama MATER registreeringuga spetsialist. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimistööd dokumenteerida ja teostusjoonis esitada maaomanikule ja Põllumajandusametile. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada Põllumajandusametile kasutuselevõtu akt. Kõikjal kus teostatakse kaevetöid või muul moel rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), tuleb lahendada maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Kõigi elektriliini trassikoridori kaitsevööndisse jäävate eramaa omanikega sõlmitakse kasutusõiguse leping Elering AS kasuks . Vastavalt standardile EVS-EN 50341-1:2013 peavad kvaliteeditagamise abinõud õhuliini ehitamise vältel ühilduma standardi EN ISO 9001 asjakohaste nõuetega. Vähemalt 14 päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajaga, teavitades neid tööde teostamisest ja – viisist. Kõik projekteeritava õhuliini trassikoridori jäävate kommunikatsioonivaldajate ja asjassepuutuvate ametkondade ja maaomanike kooskõlastuse koondtabelid on toodud tabelites KPL1707K9_PP_AA- 2-01 ja KPL1707K9_PP_AA-2-09. Heakord pärast liiniehitustöid Peale liini ehitustöid tuleb liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa taastada vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või rentnikuga. Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 4 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Rohumaade alal heakorra taastamisel tuleb maapind tasandada niidetavaks ning kontrollida, et ei esineks liiniehitusest mahajäänud metallijäätmeid, purunenud klaasisolaatoreid ja väljakaevatud kive. Metsa- ja liigniisketel aladel tasandada võimalikud tekkinud rööpad, taastamise vajadus võib olla ka korduv pärast esimese liigniiske perioodi lõppu ja pinnase loodusliku tihenemist. Kõikjal kus teostatakse kaevetöid või muul moel rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime, tuleb lahendada maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. 1.3. Alusuuringud Geodeetiline alusplaan Eelprojekti mahus on tellitud trassi maa-ala geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:2000 ja maapinna kõrgusmudel. Geodeetilised tööd teostas OÜ Kirjanurk geodeetiline alusplaan, töö nr 1465G, september-detsember 2017. Geodeetilise alusplaani ja maapinna mudeli alusel on koostatud pikiprofiil. Ehitusgeoloogiline uuring Põhiprojekti alusel on tellitud ehitusgeoloogiline uuring. Kooskõlas Elering AS lähteülesandega viiakse uuringud läbi kõigi projekteeritud mastide asukohtades. Kõigis uuringupunktides teostatakse lisaks puurimisele ka löökpenetratsiooni katsed. Ehitusgeoloogilise uuringu alusel valitakse tööprojektis mastide vundamenditüübid. Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 5 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 2. Trass ja mastide jaotus Projekteeritud õhuliinitrass ja mastide asukohad jäävad teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ etteantud 100 m laiusesse trassikoridori. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest ja keskkonnaalastest piirangutest on määratud teemaplaneeringu trassikoridori sees õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Kõrgeim paigaldatav mast IX etapis on mast kõrgusega maapinnast 44,6 m. Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini 330 kV sisestusliin Sindi alajaama ehitatakse antud lõigul kahe-ahelalisena (330 kV + 330 kV) olemasoleva 330 kV Sindi-Sopi L347 õhuliini asemele. Ehitatava kahe-ahelalise 330kV õhuliini lõigu pikkus on L= 1077m, paigaldatakse 4 uut masti. Sindi – Harku õhuliinile L503 paigaldatakse uued juhtmed alates Sindi alajaamast kuni Sindi – Audru lõigu (Empower AS töö nr KPL1707K1) mahus paigaldatud mastini nr 5. Sindi – Sopi õhuliini L347 juhtmed tõstetakse ümber uutele mastidele alates Sindi alajaamast kuni olemasoleva Sindi-Sopi 330 kV õhuliini mastini 5. Sindi-Sopi olemasoleva Sindi alajaama 330 kV õhuliini sisestuse demontaaž lahendatakse eraldi projektiga ja on toodud antud töö joonistel informatiivsena. Õhuliini trassi plaanid on esitatud joonistel KPL1707K9_PP_AS-4-01...-02 ja pikiprofiilid joonistel KPL1707K9_PP_EL-6-03-01...-02. 2.1. Ristumised Elektrilevi OÜ liinidega Projekteeritud õhuliinitrass ristub olemasoleva 0,4 kV maakaabliga mastide vahemikus 2Y – 3Y ja 10 kV maakaabelliiniga mastide vahemikus 3Y – 4Y. Antud õhuliinitrassi väljaehitamise käigus ei teostata Elektrilevi OÜ kuuluvate õhuliinide ümberehitamisi ristumisel projekteeritava 330/330 kV õhuliiniga. Koostas: Edi Valgemäe, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 6 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 3. Mastid Käesoleva põhiprojektiga on määratud mastide põhimõõdud lähtuvalt elektrilistest nõuetest ja välimus arvestades varasemalt rajatud 330 kV õhuliine. Piksekaitsetrosside kaitsenurk Piksekaitsetrossi kaitsenurk 330 kV õhuliini mastidele on 17˚. Kaitsenurkade leidmisel on kasutatud IEEE Lightning Performance of Overhead Lines Working Groupi poolt tunnustatud arvutusmetoodika alusel koostatud arvutiprogrammi IEEE Flash. Õhkvahemikud Mastide elektrilised õhkvahemikud juhtmete omavahel ning juhtmete ja masti vahel on arvutatud vastavalt standardile EVS-EN 50341:2013 Lisa E ning visangukesksed õhkvahemikud on arvutatud vastavalt standardile EVS-EN 50341:2013 Lisa F. Pingealuste tööde õhkvahemikud on arvutatud vastavalt standardile EVS-EN 61472:2013. Vastavalt tellija tehnilistele nõuetele peab liinidel pingega ≤ 230 kV lähtuma „hot stick“ meetodist ning liinidel pingega > 230 kV peab lähtuma meetodist „barehand“. 330 kV liinidel on pingealuste tööde õhkvahemikuks 2,0 m. Tööprojektis tuleb teostada mastide tugevusarvutused ja koostada detailjoonised. Mastide tugevusarvutustel tuleb aluseks võtta liini esinevad pöördenurgad ja visangupikkused. Kõik metalldetailid peavad olema kuumtsingitud vastavalt Eleringi tehnilistele nõuetele. Mastid peavad olema varustatud sertifitseeritud turvaredelitega (Turvatikas). Redelite ulatus – 3 m kõrguselt maapinnast kuni trossihoidja tipuni. Juhtme ja trossi traaversitel liikumiseks näha ette turvatross ja traaversi otstesse vajadusel, kui puudub muu sobilik kinnituskoht, turva-aasad ohutustropi kinnitamiseks. 3.1. Mastide tüübid 330/330 kV torn kandemast Sindi alajaama sisestusel kasutatakse kandemastidena kahe-ahelalisi 330 kV terassõrestik tornmaste 1T, alumise traaversi kõrgusega 24m. Masti tüüp - 1T kahe-ahelaline 330 kV torn kandemast EL-7-01-02-06-3 Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 7 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 330/330 kV torn ankrumast Sindi alajaama sisestusel kasutatakse lõpumastina kahe-ahelalist 330 kV terassõrestik nurga ankrumasti 5T, alumise traaversi kõrgusega 21m. Masti tüüp - 5T kahe-ahelaline 330 kV torn ankrumast EL-7-01-02-07-05 Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 8 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 4. Vundamendid 4.1. Üldosa Põhiprojektis esitatud lahendused on põhimõttelised ning lahendatud ekstreemsetele eelduslikele koormustele. Samuti ei ole põhiprojekti teostamise ajal valminud veel geoloogilised uuringud, mistõttu on pinnasega seotud parameetrid valitud eelduslikult. Eelnevast tingituna täpsustuvad valitud lahendused tööprojekti käigus. Vundamentide arvutuslikud vajumid täpsustatakse tööprojektis. Vajumite puhul jälgitakse, et vajumite erim ei ületaks EVS-EN 50341-2-20 tabelis 8.2 piirväärtuseid. Raudbetoonvundamentide betoonosa projekteeritakse 30 cm maapinnast kõrgemale. Agressiivse pinnaseveega piirkondi kaitstakse raudbetoonvundament hüdroisolatsiooni kihiga, mis ulatub 30 cm maapinnast kõrgemale. Vundamentide betoneerimata teraskonstruktsioonide kestvus tagatakse vastavalt standardile EVS- EN ISO 12944-2:2017 (keskkonnaklass Im3), kaitsekihi paksuse määramisel võetakse arvesse kohapealset pinnase ja pinnasevee agressiivsust. Võttes aluseks põhiprojekti koostamise hetkel olevaid andmeid lahendatakse masti vundamendid vaivundmentidena. Iga jala alla planeeritakse vastavalt koormusele vertikaalsed vaiad ja vastavalt vajadusele 45 kraadise nurga all olvad vaiad. Vaiadena on plaanis kasutada kas 51 või 73 mm läbimõõduga injektsioonvaiu. Peale injektsioonvaiade paigaldamist valatakse kohapeal raudbetoonist rostvärgid, mis on plaaniliselt 2x2 meetrit laiad ja 0,75 m kõrged. Rostvärgid ühendatakse omavahel teraskanduritega profiiliga 150x100x8 mm. Materjalide täpsed kogused ja mõõtmed antakse tööjoonistega. Geoloogia täpsustub veel mastide juures, kuid eeldatavasti (lähedal teostatud geoloogiliste puuraukude põhjal hinnates) on mastide juures möllsavi ja savimöllmoreen pinnas. Injektsioonvaiad süvistataske kuni 20 meetri ulatuses aluspinnase kihti. 4.2. Betoonkonstruktsioonide spetsifikatsioon - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist kõrgemal – C30/37 XC4, XF3, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. - Vundamendid või selle osad, mis asuvad külmumispiirist madalamal – C30/37 XC2, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Keskkonnaklass EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2003. Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Betoonpindade viimistlusklass vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile: - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. Koostas: Heigo Luik 2.03.2020 Lk 9 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 4.3. Tööde teostamine Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järeltihenemist. Tööprojektis täpsustakse killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. Koostas: Heigo Luik 2.03.2020 Lk 10 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 5. Maanduspaigaldised 5.1. Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa tänu injektsioonvaiadele, kavandataval liini osal 1-20m sügavusel. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 80-200Ω·m. Kohtades kus liini trassil on pinnase eritakistused alla 500Ω·m, on võimalik kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b vundamente. Seejuures tuleb masti maandussüsteemide koostamisel tööprojekti staadiumis tugineda konkreetse vundamendi juures teostatud ehitusgeoloogilisele uuringule ning kohtades kus ehitusgeoloogiline uuring ei anna piisavat selgust tuleb teostada täiendav pinnase eritakistuse määramine Werneri meetodil. 5.2. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, inimeste ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Dimensioneerimine lähtuvalt töökindlusest Dimensioneerimisel lähtuvalt töökindlusest on arvestatud standardis EVS-EN 50341 ja tellija 700 seeria dokumentides toodud põhimõtteid. Töökindluse arvutuste aluseks on tellija poolt Harku-Sindi liinile esitatud täiendavad väärtused 100 km välgukindluse nivoo vastassuunaliste ülelööke arvu kohta, milleks on 330kV puhul 0,35. Toodud numbrite alusel on liini BFR väärtuse saavutamiseks ja masti maandustakistuse leidmiseks kasutatud IEEE Lightning Performance of Overhead Lines Working Groupi poolt tunnustatud arvutusmetoodikat. Antud metoodika alusel on arvutustes Flash.xls programmi abil võetud arvesse masti geomeetriat, kõrval paiknevate mastide maandustakistuse suuruseid, välgu tabamuste arvu aastas 1km2 kohta ja isolaatorketi sädevahemike vahelisi kauguseid. Välgu tabamuste arvuks aastas on arvutustes kasutatud 1,48 km2 kohta. Viimasest tulenevalt on saadud liini mastidele allolevas tabelis vastavalt etteantud maandustakistuste suurustele järgmised BFR väärtused. Sindi AJ 330kV liini ühendustel kasutavate mastide BFR suurused masti maandus- 330kV masti Masti üldkirjeldus Masti tüüp takistus BFR 2Ω 0,09 4Ω 0,14 Nurga-ankrumast 5T-21/41,3 8Ω 0,29 10Ω 0,41 2Ω 0,12 1T-24/44,2 4Ω 0,18 Kandemast 8Ω 0,37 10Ω 0,48 Koostas: Heigo Luik 2.03.2020 Lk 11 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 Tulenevalt BFR väärtustest võivad masti maandustakistused olla kuni 8Ω, ilma et nad halvendaksid liini üldist välgukindluse nivood. Mastide arvutuslikud maandustakistuse väärtused on vastavalt pinnase eritakistusele ja projektis kasutatud injektsioonvaia lahenduse korral järgmised: Masti üldkirjeldus Masti tüüp Projekteeritud mastide maandustakistus vastavalt pinnase eritakistusele 50 100 200 300 500 1000 Ω·m Ω·m Ω·m Ω·m Ω·m Ω·m Nurga-ankrumast 5T-21/41,3 2 2 4 8 8 15 Kandemast 1T-24/44,2 2 2 4 8 8 15 Dimensioneerimine lähtuvalt inimese ohutusest Kergesti ligipääsetavates kohtades, kus inimesed võivad sagedasti viibida, tuleb mastide maandustakistused dimensioneerida ohutuse seisukohalt. Kuna antud liin kulgeb kogu ulatuses kohas kus inimeste sagedane viibimine on ebatõenäoline piisab mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest ning täiendavaid potensiaaliühtlustusringe rajada ei ole vaja. Puute- ja sammupingete määramisel võib seejuures arvestada ka naabermastide maanduste mõju kuna nad on piksekaitsetrossi kaudu ühendatud. Lisaks on mast 90Y ühendatud alajaama maandussüsteemiga kahe piksekaitsetrossi kaudu, täiendavat ühendust alajaama maanduskontuuri ja masti vundamendi maanduspaigaldise vahel pole ette nähtud. Dimensioneerimine lähtuvalt maanduspaigaldise mehaanilisele vastupidavusele maanduspaigaldist läbiva voolu korral Arvestatud lühisvoolud mastide maanduskontuuri mehaanilisele vastupidavusele arvutamiseks on 330kV I 0 = 25 kA t = 1,0 s, Arvestades maaühendusvoolude jagunemist maanduspaigaldise ja mastidega ühendatud kahe piksekaitsetrossi vahel, piisab maandusjuhi minimaalselt lubatavate ristlõigete kasutamisest. Paigaldatavad vundamendid on võimelised võtma vastu tekkivaid maanduspaigaldist läbivaid voole. 5.3. Mastide maanduspaigaldise rajamine Injektsioonvaiadega mastide maanduspaigaldis Masti maanduspaigaldis tuleb rajada vastavalt tüüpjoonisele KPL1707K0_EL-7-03-10. Tüüpjoonisel kujutatud täiendavaid potensiaaliühtlustusringe rajada ei ole vaja. Injektsioonvaiadega mastide maanduspaigaldise korral on arvestatud, et paigaldatavad vaiad töötavad maanduritena. Lähtuvalt pinnase ehitusgeoloogilistest omadustest ja koormustest paigaldatakse vaiad kuni 20m sügavusele. Seejuures jääb ühele mastile paigaldavate vaiade koguarv enamuses 24 vaia juurde. Arvestades vaiade kogust ja sügavust tagavad vaiad üldiselt masti maanduspaigaldise nõuded ilma täiendavate kiirte rajamiseta. Peale mastide vundamentide ja vajadusel maanduskontuuri väljaehitust tuleb teostada ühenduste kohta pildid ja teostusjoonis. Masti maanduspaigaldise toimimiseks peab lisaks ühendusele kontuuriga olema tagatud, et masti vundamendielement on nii armeeritud, et see töötab maandurina. Koostas: Heigo Luik 2.03.2020 Lk 12 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 Masti tald peab toetuma vundamendielemendi ülemisele metallplaadile. Viimasega saavutatakse masti ja vundamendi vahel metalne ühendus ja mingeid täiendavaid ühendusi vundamendile ei ole vaja teostada. Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui maanduri maandustakistus osutub lubatust suuremaks lisatakse vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid. Koostas: Heigo Luik 2.03.2020 Lk 13 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 6. Liinitarvikud ja isolaatorid Õhuliini isolatsioonitasemeks on vastavalt hankedokumentatsioonile 20 mm/kV, mis vastab EVS- EN 50341-2-20:2015 pt 10.4 kohaselt vähesele saastatuse tasemele ning on sobilik hõreda asustusega ja maapiirkonnas. Taldrikisolaatorite tugevus on vastav EVS-EN 50341-2-20:2015 pt 10.7 nõuetele ja kõigi isolaatorketi tarvikute tugevus vastab EVS-EN 50341-2-20:2015 pt 11.6 nõuetele. Kasutatavad kande- ja tõmbeketid tuleb varustada väljaühtlustusrõngaste ja lahendussarvede, kombineeritud lahendusrõngastega. Lahendusseadmete kaarekindlus peab vastama õhuliini lühisvoolude tugevusele ja kestusele. Kandeklemmides, välja arvatud lookade abikandeketid, on vajalik kasutada alussidemeid. Isolaatorkettide tüübid koos isolaatori tüüpidega on esitatud alljärgnevas tabelis. Faasijuhe Nimetus Isolaatori tüüp (arv x tüüp) Joonise nr Abikandekett 19x U210B+ 1x U210AD EL-7-04-02-12 Al1/52-ST1A Tõmbekett 2x20x U210B EL-7-04-02-14 3x402- Kandekett 19x U160BS + 1x U160AD EL-7-04-02-21 2x19x U160BS + 2x1x Kahekordne kandekett EL-7-04-02-22 U160AD Kandekett 19x U160BS + 1x U160AD EL-7-04-02-23 2x19x U160BS + 2x1x 300/39 2xAS- Kahekordne kandekett EL-7-04-02-24 U160AD Tõmbekett 2x20x U210B EL-7-04-02-25 Isolaatorite tüüpide põhiandmed on toodud alljärgnevas tabelis. Nimetus Diameeter, mm Lekkerada, mm Ehituspikkus, mm U210AD 420 400 170 U210B 280 380 170 U160BS 280 385 146 U160AD 420 400 146 Eesti Ornitoloogiaühing valis seireandmete ja üldiste riskihinnangute alusel Harku – Lihula – Sindi õhuliinil lõigud mis vajavad märgistamist. Käesolevas köites käsitletaval liinilõigul tähistamist vajavaid kohti ei ole. Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 14 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 7. Juhtme tüübid, üldine iseloomustus Harku - Sindi 330 kV õhuliinile L503 paigaldada terasalumiinium juhe 402-Al1/52-ST1A, kolm juhet faasis. Osajuhtmed paigaldada kolmnurka omavahelise kaugusega 400 mm. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega 60 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis KPL1707K9_PP_EL-7-05-02-01. Sindi – Sopi õhuliinile L347 paigaldatud juhtmed, kaks juhet faasis, tõstetakse ümber uutele mastidele. Koostas: Juhan Karin 2.03.2020 Lk 15 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 8. Optika – sidekanalid, OPGW Projekteeritavatele liinidele paigaldatakse kiudoptiline piksekaitsetross (OPGW), mille optiline kiud vastab kehtivale standardile ITU-T G.652D. Projekteeritavale õhuliini lõigule paigaldatakse 48-kiuline kiudoptiline piksekaitsetross lühisetaluvusega 160 kA/s2. Lisaks tõstetakse paigaldatavatele mastidele ümber Sindi – Sopi liini olemasolev kiudoptiline piksekaitsetross. OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Antud lõigus maandatakse kiudoptilised piksekaitsetrossid täies ulatuses. Optika karpide paigutus ja jaotus liinidel on esitatud joonisel KPL1707K9_PP_EL-7-06-01-02. Faas-maa lühisvoolu jagunemine mastide maanduskontuuri ja piksekaitsetrosside vahel sõltub mastide valgumistakistusest ja piksekaitsetrosside näivtakistusest. Masti valgumistakistus on oluliselt suurem piksekaitsetrossi näivtakistusest (~ 0,5-1 Ω/km). Alajaama lähistel, kus kõik mastid on maandatud, liigub enamus lühisvoolust piki piksekaitsetrossi alajaama maanduskontuuri, sest viimase valgumistakistus on oluliselt väiksem mastide valgumistakistusest. Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 16 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 9. Markeeringud Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja masti number. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, Lisa 700A „Õhuliinide tähistamine“. Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 2.03.2020 Lk 17 / 18 Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin KPL1707K9 lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas Põhiprojekt Seletuskiri AA-3-01 Seletuskirja muudatuste loetelu Sisseviimise Peatükk kuupäev Koostas: 2.03.2020 Lk 18 / 18 Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan 19274 Urge-Kuiaru tee, Rütavere küla, Tori vald, Pärnu maakond Reg.osa: 8651650 M1:500, A4 73001:007:0273 Kamara 73001:007:0082 2,95 km Suuroja 18 m 388 m² 73001:007:0062 2,95 km Reg.osa: 8651650 19274 Urge-Kuiaru tee 73001:007:0275 Suuroja Tingmärgid: Projekteeritud 330 kV õhuliini telgjoon Projekteeritud 330 kV õhuliini äärmised juhtmed Projekteeritud 110 kV õhuliini telgjoon Projekteeritud 110 kV õhuliini äärmised juhtmed Projekteeritud 330 kV/110 kV õhuliini mastid Kinnistu piir Kasutusõiguse ala Kasutusõiguse ala: 388 m² Tehnovõrgu pikkus: 18 m Isiklik kasutusõigus 330 kV ja 110 kV kõrgepingeõhuliini korral on 1 m õhuliini äärmisest juhtmest Empower Aktsiaselts Teie 04.03.2020 [email protected] K.A. Hermanni 8a Meie 26.03.2020 nr 15-2/20/11939-2 10121, Tallinn Harku – Lihula – Sindi 330/110 kV õhuliin, Sindi 330 kV sisestus projekti kooskõlastamine riigitee nr 19274 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Edastasite Maanteeametile kooskõlastamiseks Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV õhuliini projekti Pärnumaal Tori vallas Rütavere külas. Projekti alasse on hõlmatud riigitee: Nr 19274 Urge-Kuiaru km 2,95 (330 kV õhuliini ristumine; juhtme vähim kõrgus sõiduteest 14,16 m). Projekt on koostatud vastavuses Harju, Lääne, Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine” ja selle lisadega “Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes” ning Maanteeameti 16.10.17 kirjaga nr 15-2/17-00361/818 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Empower OÜ töö nr KPL1707K9 „Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV õhuliin lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas“, eeldusel, et enne projekti realiseeruma asumist koostatakse projektiga kaasnev liikluskorralduse projekt, milles nähakse ette 330 kV õhuliinide lõikumiskohtades riigiteedega peatumist keelavate liiklusmärkide paigaldamine vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele ning märgid paigaldatakse arendaja kulul enne tehnovõrgu kasutuselevõttu. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 19274 teelõik km 2,160-6,770 oli kruuskatte remondi objekt 2016. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele (teekraavidele) ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2016. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 6. Kui tööde käigus kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt asetuvad (enne pingutamist), siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. (esitada koos liiklusvälise tegevuse loa taotluseks vajaminevate dokumentidega). Kindlasti ei tohi abimaste asetada riigitee muldkehasse ja nad peavad olema ohutul kaugusel sõiduteest. 7. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 8. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 10. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Projekti materjalid KPL1707K9 Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →