Vastavalt nimekirjale
04.05.2020 nr 6-3/20/6860-3
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega
kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi
kohta seisukoha küsimine
Austatud menetlusosaline
OÜ TorfEst esitas 29.04.2020 kirjaga Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Nurme IV
turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)
programmi eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020).
KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast
avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda
kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates
seisukohad Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi asjakohasuse
ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Padjus
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Lääne regioon
Lisa: Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi eelnõu
Teadmiseks: Rahandusministeerium (
[email protected]); Maanteeamet (
[email protected]);
Põllumajandusamet (
[email protected]); Tori Vallavalitsus (
[email protected]); Terviseamet
(
[email protected]); Pärnu linnavalitsus (
[email protected])
Toomas Kalda 447 7383
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja
töötamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise programm
1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Koostajad: Aadu Niidas, Anna-Helena Purre, Marge Uppin, Kaie Kriiska, Priit
Kallaste, Üllar Rammul
© 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................. 3
1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ................................. 4
2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
lühikirjeldus ...................................................................................................... 8
2.1. Kavandatav tegevus.................................................................................... 8
2.2. Alternatiivsed võimalused .......................................................................... 9
3. Keskkonnamõju hindamise sisu ..................................................................... 10
4. Hindamismetoodika ....................................................................................... 26
5. Ajakava ........................................................................................................... 30
6. Arendaja, otsustaja, järelvalvaja ja eksperdi andmed .................................... 32
Lisad
Lisa 1. Nurme IV KMH algatamise otsus (Keskkonnaamet 17.07.2019)
Lisa 2. Nurme IV turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus
3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU
PÕHJENDUS
OÜ TorfEst (registrikood 14613806; edaspidi arendaja) on 2018. aastal
registreeritud ettevõtte, mis soovib alustada majandustegevust turba tootmise
valdkonnas. Arendaja esitas Lavassaare turbamaardla Nurme IV turbatootmisala
maavara kaevandamise loa taotluse1 (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 28.03.2019 kirjana nr 12-2/19/287) freesturba
tootmiseks. Vähelagunenud turbavaru hakatakse kasutama aianduses
kasutatavate turbatoodete tootmiseks ning hästilagunenud turbavaru
kütteturbana.
Nurme IV taotletav mäeeraldis asub Lavassaare maardlas (registrikaart nr 0197),
kus on turvast kaevandatud ligikaudu 100 aastat ning kus käesoleval ajal toimub
aktiivne turba kaevandamine 11-l mäeeraldisel. Kuna antud maardla on
inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Nurme IV taotletaval
mäeeraldisel turba tootmine põhjendatud lisaks kohaliku piirkonna sotsiaal-
majandusliku arengu edendamisele ka maavara säästliku kasutamise
seisukohast.
Keskkonnaamet algatas 17.07.2019. aasta kirjaga nr 12-2/19/287-13 arendaja
esitatud Nurme IV turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlusele
keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõige 1
punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1
sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav
tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6
lõige 1 punktist 28 on turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel
alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama
seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata, s.t keskkonnamõju
hindamine on kohustuslik.
1 Esmalt registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.03.2019 nr 12-2/19/287 all;
korrigeeritud ja käesolevas programmis aluseks võetud taotlus registreeritud 27.05.2019 nr 12-2/19/287-7 all ja
korrigeeritud seletuskiri registreeritud 18.06.2019 nr 12-2/19/287-10 all.
4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on turba kaevandamiseks lubatud taotleda
kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade
nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või
maardlal. Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 87
„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekiri“ lisa 2 põhjal paikneb taotletav Nurme IV
turbatootmisala kaevandamiseks sobival turbaalal. Maapõueseaduse § 45 lõike
3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla
või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma
eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Nurme IV taotletav mäeeraldis asub
Lavassaare maardla lõunaosas, kusjuures taotletavast mäeeraldisest põhjas ja
idas külgnevatel aladel toimub käesoleval ajal aktiivne turba kaevandamine.
Taotletav Nurme IV turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme
külas Lavassaare turbamaardlas (joonis 1.1). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa
asuvad Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Halinga metskond 39 (katastritunnus
73001:001:0818, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Kinnistut haldab RMK Vändra metskond. Nurme IV turbatootmisala läbib Elbu
rabast alguse saav Ullaste peakraav (VEE1123100), mis jagab mäeeraldise
kaheks. Seega on Nurme IV turbatootmisala osaliselt Ullaste peakraavi (Ullaste
jõe) veekaitsevööndis (10 m; Veeseadus).
Taotletavast mäeeraldisest põhja suunda jääb Elbu IV turbaraba kinnistu
(katastritunnus 73001:001:0808), ida suunda jääb Nurme raba kinnistu
(katastritunnus 73001:001:0200). Lõunasse jäävad Audru metskond 84 kinnistu
(katastritunnus 15904:001:0374) ja Audru metskond 160 kinnistu
(katastritunnus 15904:001:0394). Lääne suunda jäävad Liinametsa kinnistu
(katastritunnus 16001:001:0026), Anti kinnistu (katastritunnus 15904:001:0383)
ja Audru metskond 163 kinnistu (katastritunnus 15904:001:0395). Nurme IV
turbatootmisala ümbruskond on hõredalt asustatud. Lähim asula on Saari küla,
mille lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 900 m
kaugusel läänes ja loodes.
Taotletava mäeeraldise pindala on 370,24 ha ja mäeeraldise teenindusmaa
pindala 431,46 ha. Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt jäävad
mäeeraldisele maavaravaru plokid 46 aT, 48 aT, 71 aT (hästilagunenud turvas)
ning plokid 47 aT, 49 aT, 70 aT (vähelagunenud turvas). Nurme IV
turbatootmisala ei kattu täielikult plokkidega 46 aT ja 47 aT, sest plokkide ning
5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
katastriüksuste piirid ei ühti. Samuti ei kattu Nurme IV turbatootmisala täielikult
plokkidega 48 aT, 49 aT, 70 aT ja 71 aT, sest need on osaliselt kaetud Nurme III
turbatootmisalaga. Ülejäänud välja jäävaid alasid ei ole nende ruumikujudest
tulenevalt ega tehnoloogiliselt võimalik kaasata Nurme IV turbatootmisala
koosseisu.
Nurme IV turbatootmisala viimases korrigeeritud kaevandamise loa taotluse
seletuskirjas, mis on esitatud Keskkonnaametile (12-2/19/287-10 – 18.06.2019),
on märgitud, et taotletav mäeeraldis hõlmab Lavassaare turbamaardla aktiivse
tarbevaru plokke 46, 47, 48, 49, 70 ja 71, sealjuures hõlmab mäeeraldis
varuplokke 48, 49, 70 ja 71 pindalaliselt vaid osaliselt. Keskkonnaregistri
andmetel on pärast kaevandamise loa taotluse esitamist korrigeeritud neid
maardla plokke, mille osas oli taotletava mäeeraldise kattuvus osaline.
Keskkonnaregistri haldaja Maa-amet on moodustanud maavara kaevandamise
loa taotluses toodud andmete alusel, mäeeraldisega kattuvas osas, plokkide 48,
49, 70 ja 71 asemel uued varuplokid vastavalt 48 → 98, 49 → 99, 70 → 100 ja
71 → 101. Tehtud muudatuste eesmärk on siduda võimaliku tulevase
kaevandamise loaga konkreetsed varuplokid. Pärast antud keskkonnamõju
hindamise aruande kinnistamist tuleb viia Nurme IV turbatootmisala
kaevandamise loa taotlus vastavusse Keskkonnaregistris toodud andmetega.
Taotletava Nurme IV turbatootmisala puhul on tegemist uue mäeeraldisega, kus
hästilagunenud turba varu on 2 003 tuhat tonni (tuh t), millest kaevandatav
kogus 1888 tuh t ning vähelagunenud turba varu 690 tuh t, millest kaevandatav
690 tuh t. Maksimaalseks aastaseks turba kaevandamise mahuks taotletakse 10
tuh t ja taotletava kaevandamise loa kehtivusajaks 30 aastat.
6
17.6 Illu mv
Lavassaare ja
Elbu turbatootmisala 17.8
16.6 a
oj 16.4
le pa
da
Ri
Elbu
E l b u r a b a
13.6 17.6 8.3
17.4
9.2 Elbu V turbatootmisala 16.0
16.5
10.6
9.0
18.1 Elbu III
turba-
Saari Elbu IV turbaraba
oja tootmisala
10.6
le pa Elbu turbatootmisala
R id a 15.4
14.2
taotletav 16.4
8.3 Nurme IV
N u r m e r a b a Nurme II
pk r
8.7
13.0
te
Nurme
Ullas
8.2 turbatootmisala Nurme Turvas
15.9 tootmisala
kr
ep Nurme III
as t
11.2
9.9 U l l turbatootmisala
9.9
Nurme
11.9
9.0
Lemmetsa 11.2
20.9
10.4
Märkused:
1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi
lehti 5333 ja 5334
2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0
(litsents: MINWES0900922272)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
2.1. Kavandatav tegevus
Nurme IV taotletaval mäeeraldisel ei ole tehtud kaevandamise
ettevalmistustöid. Enne mäetöödega alustamist valmistatakse taotletav
turbatootmisala tootmiseks ette. Ettevalmistustööde ajal rajatakse
turbatootmisalale eelkuivendussüsteem, millega luuakse tootmiseks sobivad
tingimused ning eemaldatakse sugekiht. Ettevalmistusperiood kestab ca 3 - 4
aastat.
Pärast eelkuivendust rajatakse kuivendussüsteem, mis koosneb 20 m sammuga
kuivenduskraavidest ja nende otstes olevatest kogumiskraavidest.
Kuivendussüsteemi veed juhitakse eesvoolu, milleks on Ullaste peakraav ning
mis suubub Ridalepa ojja. Ridalepa oja ja sellesse suubuvate kraavide
veetasemed võimaldavad kogu uuringuruumi turbalasundi kuivendada
isevooluliselt ilma veevastuvõtjaid süvendamata.
Turba tootmine toimub freesmeetodil. Tootmise tehnoloogia koosneb turbakihi
freesimisest, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba mehaanilisest või
pneumaatilisest kogumisest ja transportimisest auna. Aunast veetakse turvas
tarbijani veoautodega. Turbalasundi freesimissügavus sõltub peamiselt
kuivamistingimustest ning freesitava kihi kvaliteedist.
Turba freesimine toimub aktiiv- ja passiivfreesiga 10 - 20 mm paksuste kihtidena,
mis jäetakse väljakutele kuivama. Seejärel pööratakse lahti freesitud turba kihti
selle kuivamise kiirendamiseks, mis toimub 1 - 2 korda ühe tootmistsükli jooksul.
Pööramisega kuivatatakse turvas üldjuhul 40% niiskuseni. Kuivanud turvas
kogutakse kokku pneumaatiliste või mehaaniliste kogujatega ja ladustatakse
tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse. Aunade kõrgus oleneb
kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja turbahooaja kestusest. Pärast kogutud
turba aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning
väljavedu. Väljavedu hakkab toimuma mööda Ridalepa-Lavassaare teed (tee nr
19119). Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt
ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Olenevalt ilmast võib periood
varieeruda.
8
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Tootmisperioodi välisel ajal tehakse abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja
korrastatakse väljaveoteid. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala
korrastatakse projekti alusel.
2.2. Alternatiivsed võimalused
Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on väljakujunenud parim
võimalik tehnoloogia, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii
kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed
alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba
kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda vaid mõningaid
konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha
valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna KMH on
algatatud maavara kaevandamise loa taotlusele taotletavates piirides.
KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk
olukorraga, et arendajale Nurme IV turbatootmisalal turba kaevandamiseks
maavara kaevandamisluba ei väljastata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub
uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi
aruandes samuti.
9
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks
tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad
täiendavad olulised mõjutegurid, analüüsitakse ka neid. Alljärgnevalt on toodud
punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse.
3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused.
3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine.
3.3 Kasutatud infoallikad.
3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk.
3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.
Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse Pärnu maakonna planeeringuga
(kehtestatud 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/74), mille
koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa
arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest. Samuti on Pärnu maakonna
planeeringu koostamisel tuginetud Pärnumaa turbavarude arengukavale, mille
eesmärk on tagada varude pikaajaline ja säästev kasutamine ning anda
turbakaevandajatele arenguperspektiivi. Maavara kasutuse perspektiivi ja
tehnilise taristu joonise järgi jääb taotletav Nurme IV turbatootmisala II
kategooria alale, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid
takistusi. Maakonnaplaneeringus on välja toodud maardlate ja maavaravaru
kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused, millega keskkonnamõju
hindamisel arvestatakse. Pärnu maakonnaplaneeringuga on täpsustatud
teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“
määratud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi lähtuvalt Pärnumaa senistest
arengusuundumustest ning tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest,
rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidi toimimise vajadusest ning
senisest praktikast rohevõrgustiku hoidmisel. Looduskeskkonna joonise põhjal
rohevõrgustiku tuumala taotletavale Nurme IV turbatootmisalale ei jää, kuid
taotletavat turbatootmisala lõuna- ja lääneserva läbib rohevõrgustiku koridor,
mille kogupindalast moodustab taotletav mäeeraldis hinnanguliselt 7,5%.
Rohevõrgustiku ala ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks
kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras
ja tingimustel. Pikemas ajaskaalas on karjääride kaevandamise näol tegemist
10
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning
mingil määral taastuvad elupaigad (Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, 2018).
Maakonnaplaneeringus on toodud üldised tingimused maakonna taseme
rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks, mida keskkonnamõju
hindamisel analüüsitakse. Muuhulgas soovitatakse enne kaevandama asumist
kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku
sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja
taastada rohevõrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku
toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid
Pärnumaa turbavarude arengukava (aastani 2030) eesmärgiks on arendada
turba kaevandamist ja suurendada turba kasutamist Pärnumaal ja Eestis
tervikuna, seejuures parimat võimalikku tehnikat kasutades ning tagada turba
kaevandamise ja kasutamise läbi elanikkonna tööhõive ja sotsiaaltingimuste
paranemine. Muuhulgas soovitatakse väljalangevate tootmisalade
asendamiseks kuni aastani 2030 võtta kasutusele uued alad Lavassaare
maardlas. Arengukavas tuuakse välja, et lisaks otsestele looduskaitselistele
piirangutele ei ole maakonna planeeringute järgi paljudel aladel intensiivne
inimtegevus soovitatav. Samas juhib arengukava tähelepanu asjaolule, et
rohevõrgustiku tugialad ja koridorid haaravad enda alla enamuse Pärnu
maakonna riigimetsamaadest ning valdava osa soodest, mistõttu ka uued
kavandatavad turbatootmisalad rohevõrgustiku elementidega kattuvad.
Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 on algatatud Tori valla
(haldusreformieelselt Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla
haldusüksused) üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline
hindamine. Üldplaneeringu üldiseks eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele
otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks
olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Käesolevaks
hetkeks ei ole Tori valla üldplaneering kinnitatud, juhul kui üldplaneering valmib
keskkonnamõju hindamise jooksul, arvestatakse sellega keskkonnamõju
hindamisel.
Haldusreformieelselt asus taotletav mäeeraldis Sauga vallas. Sauga valla
üldplaneeringu (vastu võetud 24.03.2016 Sauga Vallavolikogu otsusega nr 10)
kohaselt säilivad üldplaneeringuga olemasolevad turbatööstuse maa-alad. Uusi
turbatööstuse maa-alasid üldplaneeringuga ei kavandata, mis aga ei takista
arendajatel kehtivatele asjakohaste õigusaktidele vastavuse korral uute
turbatootmisalade rajamist. Sauga valla üldplaneeringus on välja toodud üldised
11
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
kasutamistingimused turbatööstuse maa-alal ning üldised tingimused
turbatööstuse maa-alade korrastamiseks, mille eesmärk on vähendada
ammendatud turbatööstuse maa-alade tuleohtu ja kasvuhoonegaaside
emissiooni ning taastada raba kaevandamiseelsele võimalikult lähedane
seisund.
Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja
(kehtestatud 21.11.2013 Pärnu maavanema korraldusega) ning Sauga valla
üldplaneeringu kohaselt kattub taotletav Nurme IV turbatootmisala põhjas
osaliselt elektrituulikute arenduspiirkonna ja selle arendusalaga nr P25. Nurme
ja Elbu rabas asuv arendusala P25 asub keskkonnaregistri maardlate nimistus
oleva Lavassaare turbamaardla alal ja seetõttu on tuuleelektrijaama rajamine
võimalik üksnes pärast maavaravaru ammendumist. Elektrituuliku arendusalal
tuleb arvestada tavapärasest keerukamate ehitusgeoloogiliste tingimustega ja
erinevate tegevuste (peamiselt maavara kaevandamisega) ajastamisega.
Looduslikul rabaosal turba kaevandamise realiseerumisel ei oma
elektrituulikute olemasolu olulist mõju.
Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti heaks 26.07.2012) märgitakse, et
turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid (sealhulgas
mahajäetud turbatootmisalasid) looduslikele aladele. Taotletav Nurme IV
turbatootmisala paikneb looduslikus seisundis oleval rabaalal, samas tervikuna
on Lavassaare turbamaardla turbatootmise seisukohast aktiivselt kasutusel olev
soomassiiv. Taotletav turbatootmisala piirneb põhjas ja idas aktiivsete
kaevandusaladega ning taotletavat mäeeraldist läbib Ullaste peakraav, seega on
taotletav turbatootmisala juba kuivendusest oluliselt mõjutatud. Looduskaitse
arengukavas käsitletakse turvast taastumatu loodusvarana, mille kasutamisel on
looduskaitse eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike
protsesside ja maastikuilme taastamine peale majandustegevuse lõppemist.
Turba kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Kaevandamisel
tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ning kaevandatud alad tuleb
korrastada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. Kaevandamisejärgselt
tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul
ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik.
Taotletav Nurme IV turbatootmisala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas.
Veemajanduskavad (edaspidi VMK) on koostatud selleks, et saada põhjalik
ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja
rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. VMK-des ja meetmeprogrammis
olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades
12
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
ning keskkonnalubade andmisel. Kavandatava tegevuse hindamisel arvestatakse
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga, mis on koostatud aastateks
2015 - 2021 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016) ning mille
eesmärgiks on vähendada rannikuveekogumitesse jõudvat koormust. Vee
seisundit mõjutav koormus jaguneb looduslikuks ja inimtekkeliseks koormuseks.
Inimtekkelist hajukoormust põhjustavad põllu- ja metsamajandus, maavarade
kaevandamine, turbatööstus, loodusliku äravoolurežiimi muutmine, sademevee
äravool, transport ning ühiskanalisatsioonita hajaasustus. Seega sõltub
hajukoormus eelkõige maakasutusest. Lääne-Eesti vesikonnas esineb
hajukoormusest kõige rohkem põllumajandusest tulenevat koormust. Nurme IV
turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee eesvooluks on Ullaste peakraav,
mille lõplik eesvool on Ridalepa oja (Ridalepa jõgi; VEE1123000), mis omakorda
suubub Audru jõkke (VEE1122000).
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt oli 2013. aastal Ridalepa
vooluveekogumi ökoloogiline seisund „kesine“, keemiline seisund hindamata
ning koondseisund „kesine”. Audru_1 (Audru lähtest Laisma peakraavini) ja
Audru_2 (Audru Laisma peakraavist suudmeni) veekogumite ökoloogiline
seisund oli 2013. aastal „halb“, keemiline seisund on Audru_1 puhul hindamata
ja Audru_2-l „hea“ ning Audru veekogumite koondseisund „halb“. Veepoliitika
raamdirektiivis ning VMK-s 2015. aasta eesmärgiks seatud Ridalepa ja Audru jõe
head seisundit ei saavutatud, mistõttu pikendati eesmärgi saavutamise tähtaega
2027. aastani.
Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnangu
andmetel oli 2018. aastal nii Ridalepa vooluveekogumi kui Audru jõe (Audru_1 ja
Audru_2) ökoloogiline seisund „kesine“, keemiline seisund „hea“ ning
koondseisund „kesine”. Seega on Ridalepa jõe koondseisund jäänud samaks,
kuid Audru jõe koondseisund muutunud paremaks.
Veemajanduskavas on hajukoormuse mõju vähendamiseks välja pakutud
vastavad meetmed. Veekogumite seisundi hindamisel kasutatakse
Keskkonnaagentuuri koondatud veekogumite seisundiinfo ajakohasemaid
andmeid. Seoses turba kaevandamisega on soovitatud rajada turbatootmisalale
settesüvendid ja torupaisud.
13
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega
eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.
− Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist
tulenevad võimalikud piirangud.
− Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik.
− Kuivendustingimused.
− Maavara kvaliteet ja varu.
− Ilmastikutingimused.
− Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid.
Nurme IV turbatootmisala turbalasund on isevoolselt kuivendatav. Kuivendusvee
ärajuhtimiseks kasutatakse mäeeraldist läbivat Ullaste peakraavi (VEE1123100),
mille lõplik eesvool on Ridalepa oja, mis omakorda suubub Audru jõkke.
Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse kasvuhoonegaaside emissooni,
ja kaevandatud maa korrastamise kohustust Maapõueseaduse alusel.
3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus.
− Turba tootmisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja
tootmisprotsess.
− Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused.
− Kaevandatud ala korrastamine.
Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda
kui luba ei väljastata
Sootaimedele sobivate kasvutingimuste loomise eelduseks on turbakihi
olemasolu, milleks jäetakse maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt
taotletava mäeeraldise põhja keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik, et
kaevandamise järgselt oleks võimalik turbatootmisala korrastada taastuvaks
sooks. Korrastamine hakkab toimuma enne kaevandamisloa kehtivuse
lõppemist korrastamisprojekti kohaselt.
14
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega
kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning
mõjutatavad keskkonnaelemendid.
Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt turbatootmisala
mäeeraldise piires. Väljaspool mäeeraldist mõjutatakse keskkonda olenevalt
mõjutegurist sadade meetrite kaugustele. Ülevaade kavandatava Nurme IV
turbatootmisala lähiümbrusest ja kaitstavatest objektidest on toodud joonisel
3.1. Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti
iseärasusest.
− Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele.
Kavandataval tegevusel kasutatakse turbalasundi kuivendamise süsteemi
eesvooluna Elbu rabast alguse saavat ning taotletavat mäeeraldist läbivat Ullaste
peakraavi (VEE1123100), mille lõplik eesvool on Ridalepa oja, mis omakorda
suubub Audru jõkke. Eesti Geoloogiakeskus OÜ 2009. aastal tehtud Lavassaare
turbamaardla Nurme kasvuturba tootmisala laienduse geoloogilise uuringu
aruande andmetel on taotletava Nurme IV turbatootmisala turbalasundi
kuivendamistingimused head, veejuhtmete langud on reeglina suuremad kui
suurtele kuivenduskraavidele vajalik minimaalne lang 0,3 ‰ ning eesvooluks
oleva Ridalepa oja ja sellesse suubuvate kraavide veetasemed võimaldavad kogu
uuringuruumi turbalasundi kuivatada isevooluliselt ilma veevastuvõtjaid
süvendamata.
Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab pinnaveekogude
veekvaliteeti ja -režiimi. Ärajuhitav kuivendusvesi moodustub peamiselt
sademetest ja lumesulaveest. Kuivendusvee koormus pinnaveekogudele sõltub
ärajuhitavast veehulgast, tootmisväljakute valgalade pindaladest,
kuivendusvõrgustiku puhastamisest, pinnaveekogude seisundist ja ärajuhitava
kuivendusvee teekonna pikkusest. Heljum satub kraavidesse ja seeläbi
pinnaveekogusse tootmise käigus. Lisaks suureneb kuivendusvees fosfori ja
lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest
füüsikalis-keemilistest protsessidest ning suureneb orgaanilise aine sisaldus.
Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist,
hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-elustikus.
Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kuivendusvee vooluhulka (sh
arvestades laukaid) ning vooluveekogude vastuvõtuvõimet ja truupide
15
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
läbilaskevõimet. Keskkonnamõju hindamisel tuuakse välja turbatootmisalalt
ärajuhitava kuivendusvee mõju ulatus pinnaveekogudele, käsitletakse
kavandatava turbatootmisala väljalaskude veeseire ja turbatootmisala suublaks
olevate veekogude suublaseire vajadust. Keskkonnamõju hindamisel
arvestatakse ka koosmõju juba varasemalt kasutusele võetud
turbatootmisaladega ning ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi tagamiseks
nähakse ette vastavad leevendusmeetmed.
− Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis.
Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille
saavutamiseks on turbaväljakutele rajatud kuivenduskraavid, mille omavaheline
kaugus on ligikaudu 20 m. Kuivendusvee kogumiseks väljakutelt rajatakse
ümber turbatootmisala kogujakraavid, mille abil juhitakse kuivendusvesi Ullaste
peakraavi kaudu Ridalepa ojja. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba
veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa-
alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse Tartu Ülikooli Ökoloogia ja
Maateaduste Instituudi koostatud (2013, 2016) tööd „Soode ökoloogilise
funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste
häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“. Eelnevalt nimetatud
uurimustöö tulemusena avaldub kuivenduse mõju siirdesoo taimkattes (eriti
puurindes) selgemini ja oluliselt kaugemale (kraavist kuni 400 m) kui rabades
(kuni 300 m). Seejuures on kuivenduse mõju sesoonselt ja aastati väga erinev
ning avaldub minimaalse veetaseme korral. Täpsem mõjuhinnang antakse
keskkonnamõju hindamise käigus ja negatiivse mõju vältimiseks nähakse ette
vastavad leevendusmeetmed.
16
Tingmärgid
Elbu IV turbaraba
Elbu turbatootmisala
Rüüsa kraa
Kuresoo kraa
v
v
taotletav
av
av
Nurme IV
Ullaste peakra
kra
la
mb
Sa
Nurme II
Nurme turbatootmisala Nurme Turvas
tootmisala
Nurme III N urm
turbatootmisala
Märkused:
1. Plaani koostamisel on kasutatud EELIS (Eesti Looduse
Infosüsteem): Keskkonnaregister andmeid seisuga
18.12.2019
2. Maa-ameti WMS rakendust
Pika kraav 3. Joonestamisel kasutatud tarkvara Mapinfo 9.0
(litsents: MINWES0900922272)
4. Piirkonnas on II kaitsekategooria liikide leiukohad,
mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe
vahendites keelatud (Looduskaitseseadus
av
kra
v RT I 2004, 38, 258; 53, 373)
aa
re
kr
Ku
e
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis 3.1
Nurme IV Mõõtkava
Pärnu maakond Taotletava mäeeraldise
Tori vald lähiümbruse plaan
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kaie Kriiska Kuupäev 27.02.2020
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
− Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.
Turvast toodetakse soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga (joogiveena
ei kasutata), seetõttu ei ole põhjust eeldada, et Nurme IV turbatootmisalal
turba kaevandamine avaldab mõju põhjaveele või kohalike elanike joogivee
kvaliteedile ja tasemele. Põhjavett kaitsevad võimaliku reostuse eest
turbalasundi lamamiks olevad järvelubi, järvemuda, liivsavi ja savi, mis on head
looduslikud veepidemed. Detailsem selgitus turbatootmisala kuivendamise
mõju põhjaveele ja tarbekaevudele antakse keskkonnamõju hindamise käigus.
− Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele.
Taotletava mäeeraldise piires hoonestus ja kitsendusi põhjustavad tehnovõrgud
puuduvad – ei ole teid, elektri- ega sideliine või muid kommunikatsioone.
Toodangu väljaveoks Nurme IV turbatootmisalalt plaanitakse kasutada Ridalepa-
Lavassaare kruusakattega teed (19119).
Mõju infrastruktuurile avaldab peamiselt toodangu transport, mis suurendab
kasutatavate teede liiklusintensiivsust, mis omakorda võib mõjutada/halvendada
teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Toodangu transpordist põhjustatud
liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja
teistest teguritest. Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt
ilmastikutingimustest (tuule kiirus, põud, sademed). Kruusakattega tee
kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teedega külgnevatel aladel
peenosakeste teket.
− Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu
kontsentratsioon ning nende vastavus normidele.
Turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika põhjustab müra.
Tootmisalal tekkiv müra on analoogne põlluharimisel kaasneva müraga.
Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turbatootmisalast sõltub
kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest,
nende tehnilisest korrasolekust, maastikureljeefist, taimkatte kõrgusest ja
tihedusest jt teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast
masinast ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid puistu
olemasolul on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem.
18
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Turba kaevandamise ja transpordiga kaasneb peente turbaosakeste lendumine
tolmuna ning viimase kandumine kuivenduskraavidesse. Peenosakesi tekib
tootmisest, laadimisest ja transpordist. Peenosakeste heitkogus sõltub
ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), tootmisprotsessist, turba
niiskusest, lagunemisastmest ja peenosakeste hulgast. Turbatootmisalalt levib
ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon tavatingimustel tekke kohast
kuni 100 meetri kaugusele.
Kavandatava tegevusega kaasneva müra normtase määratakse
keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel.
Peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
õhukvaliteedi hindamispiirid1“ lisa 1 põhjal. KMH aruandes hinnatakse
transpordil tekkiva tolmu lendumise mõju väljaveoteede äärde jäävatele
majapidamistele ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed.
Nurme IV turbatootmisalale lähimad elamud asuvad Saari külas, taotletavast
mäeeraldisest umbes 900 m kaugusel. Lisaks piirneb taotletav mäeeraldis
Metsaportaali andmetel mitmete metsaeraldistega, mistõttu ei ole ette näha
müra ja tolmu normtasemete ületamisi eluhoonete piirkonnas.
− Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega.
KMH käigus hinnatakse võimalike jäätmete teket seoses turba kaevandamisega.
Jäätmeseaduse mõistes tekivad taotletaval Nurme IV turbatootmisalal
kavandatava tegevusega kõrvalsaadused (sugekiht, kännud,
kuivenduskraavidesse settinud turbaheljum), mis ei avalda keskkonnale ega
inimese tervisele negatiivset mõju. Korrastamise käigus saab sugekihti kasutada
pindade tasandamiseks (sh laugaste täitmiseks). Samuti on kände võimalik
kasutada kraavide täitmiseks. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 73 lõikest 5 ja selle
alusel kehtestatud Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 ei ole
jäätmeluba nõutav, kui tavajäätmeid kasutatakse teede ehitusel, maa-alade
planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Turba kaevandamise
tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki, mistõttu maavara
kaevandamise loa taotlusele kaevandamisjäätmekava ei ole lisatud. Arendaja on
teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,
on kohustus kaevandamisjäätmekava esitada.
19
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
− Võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus.
Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse
õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu kanduda
looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku.
KMH-s hinnatakse tootmisprotsessiga kaasnevat põlengute tekkimise ohtu ning
nende vältimise ja likvideerimise võimalusi. Turvast toodetakse keskmiselt
ajavahemikus mai keskpaigast kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine
üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida
turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest,
masina või seadme rikkest vms põhjusel. Tulekahju tekkimise riski suurendavad
tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest
teadlikud. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku
tulekahju, mille tulemusena võib ümberkaudne mets hävida. Tulekahju korral
pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Keskkonnaavariidega kaasnevad
keskkonnamõjud on olulised. Turbatootmisalad (kuid ka looduslikud rabad) on
kõrge tuleohtlikkusega alad, seetõttu tuleb turbatootmisaladel rangelt järgida
tuleohutuse eeskirju ja teha seejuures koostööd Päästeametiga. Võimalikke
keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal,
hindamisel lähtutakse Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr
172 „Kaevandamise ohutusnõuded1.“
− Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele.
Hinnatakse turba kaevandamise ja kasutamise otstarbekust antud asukohas ja
kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele, samuti
käsitletakse maakasutuse ja turba kaevandamisega kaasnevaid
kasvuhoonegaaside vooge. Loodusvara kasutamise hindamisel lähtutakse
Säästva arengu seadusest ja Keskkonnaministri määrusest nr 87
„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekiri“. Säästva arengu seaduse § 2 alusel on
looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi
rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid
looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades.
Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on turba kaevandamiseks lubatud taotleda
kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade
nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või
20
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
maardlal. Taotletav Nurme IV turbatootmisala paikneb Keskkonnaministri
27.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja
mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisa
2 põhjal kaevandamiseks sobival Lavassaare maardlal. Maapõueseaduse § 45
lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud
turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja
mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust.
Turbamaadel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides
kasvuhoonegaase. KMH-s hinnatakse kavandatava tegevuse mõju
kasvuhoonegaaside voogudele.
− Mõju maastikule.
Turba kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult
madalamaks. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt
mäeeraldise piires, mida tuleb lugeda oluliseks. Turba kaevandamise mõju
maastikule leevendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala
korrastamisega.
− Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kaitstavatele
loodusobjektidele ja kultuuripärandile.
Enamus taotletavast Nurme IV turbatootmisalast on lageraba ja älvestega
puisraba, kus kasvavad üksikud 1-3 m kõrgused männid. Metsaregistri andmetel
paiknevad mäeeraldise kirde, lõuna, edela ja loode servas laiguti
madalaboniteedilised raba, siirdesoo ja kõdusoo kasvukohatüübiga valdavalt alla
3 hektari suurused puistud. Puhmarindes domineerib enamusel vaadeldavast
alast kanarbik, mille katvus ulatub 40 - 50%-ni. Taotletava mäeeraldise
loodeosas on ka kõrgete sookailu ja vaevakase puhmastega piirkondi. Veel on
puhmarindele iseloomulikud liigid kukemari, sinikas, rabamurakas, jõhvikas,
küüvits, kuivendusest mõjutatud servaaladel ka pohl. Rohurinde katvus on
üldjuhul alla 10%, selle moodustavad tupp-villpea, ümara- ja pikalehine
huulhein, älvestes rabakas, valge nokkhein, mudatarn. Uuringuruumi
teenindusala Ullaste peakraaviga piirnevas osas kasvab ka pilliroogu ning ala
põhjaosas, kus peakraav on looduslikus sängis (Ullaste oja), selle vahetus
läheduses õõtsikul ka teisi madalsootaimi (ubaleht, soopihl, tarnad).
Samblarinne koosneb peamiselt turbasammaldest, soo äärealadel ka
21
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
palusamblast ja raba-karusamblast. Mätastel esineb rabas poro- ja
põdrasamblikke.
Keskkonnaregistri andmetel Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte
mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei esine. Samuti puuduvad alal kaitsealused
üksikobjektid. Mäeeraldise lääneosa hõlmab pärandkultuuriobjektina
„kogukonna turbavõtukohad“.
Kaitsealustest loomaliikidest esinevad taotletaval mäeeraldisel III
kaitsekategooriasse kuuluvad sookurg (Grus grus) ja rüüt (Pluvialis apricaria).
Taotletava mäeeraldise põhjaosas esinevad mudatilder (Tringa glareola),
hoburästas (Turdus viscivorus), punaselg-õgija (Lanius collurio) ning lõunaosas
suurkoovitaja (Numenius arquata).
Kaitsealustest taimeliikidest esinevad taotletaval mäeeraldisel II kaitsekategooria
alla kuuluv sookäpp (Hammarbya paludosa) ja III kaitsekategooriasse kuuluv
kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Mõlemate liikide kasvukohad asuvad
valdavalt Ullaste peakraavi veekaitsevööndis.
Nurme IV turbatootmisala lõuna- ja lääneserva läbib rohevõrgustiku koridor,
mille kogupindalast moodustab taotletav mäeeraldis hinnanguliselt 7,5%.
Rohevõrgustiku tuumikalasid taotletaval mäeeraldisel ei esine.
− Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.
KMH-s hinnatakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja kavandatava
tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude ulatustest mõju inimese tervisele,
heaolule ja varale. Kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine,
turba kaevandamine, toodangu transport, ala korrastamine jne) võib kaasneda
vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu
võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Turbatootmisalal tekib
peenosakesi kõige rohkem turba freesimisel ja laadimisel, mis mõjutavad
eelkõige turbatootmisalal töötavaid inimesi. Ülenormatiivne peenosakeste
kontsentratsioon võib tavatingimustel levida tekke kohast kuni 100 m
kaugusele. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub elumajade kaugusest
müraallikast, turbatootmisala ja elumajade vahele jääva puistu laiusest,
tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, maapinna reljeefist jt
teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast
ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt puistust on
22
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem.
Taotletava Nurme IV turbatootmisala vahetusse ümbrusse majapindamisi ei jää.
Lähimad majapidamised asuvad mäeeraldisest läänes ja loodes Saari külas
taotletavast turbatootmisalast ligikaudu 900 m kaugusel. Taotletava
turbatootmisala ja majapidamiste vahele jääb puisturiba. Taotletav
turbatootmisala ja lähimad elumajad asuvad üksteisest piisavalt kaugel,
mistõttu turba kaevandamise otsene mõju eeldatavalt kohalike inimeste
elukohtadeni ei ulatu. Täpsem hinnang antakse keskkonnamõju hindamise
käigus.
Kohalikele elanikele ja nende varale on peamiseks ohuteguriks tulekahjud, kuna
laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad.
Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus aga pakub inimestele
otseselt ja kaudselt tööd.
− Teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile.
Nurme IV turbatootmisala KMH käigus hinnatakse koosmõjusid teiste
tegevusliikidega. Nurme IV taotletav mäeeraldis asub Lavassaare maardlas.
Lavasaare turbamaardla on turba tootmiseks aktiivselt kasutatav maardla, kus
hetkel on üksteist kehtivat maavara kaevandamise luba:
1. Nurme II (AS Nurme Turvas, kaevandamise luba nr KMIN-008, kehtib kuni
02.07.2022) jääb ~2,4 km kaugusele idasse;
2. Elbu IV turbaraba (AS Nurme Turvas, kaevandamise luba nr KMIN-033,
kehtib kuni 30.12.2026) külgneb taotletava Nurme IV turbatootmisala
põhjapiiriga;
3. Lavassaare ja Elbu turbatootmisala (AS Tootsi Turvas, kaevandamise luba
nr KMIN-070, kehtib kuni 09.08.2049) jääb ~4 km kaugusele põhja
suunda;
4. Nurme Turvas tootmisala (AS Nurme Turvas, kaevandamise luba nr KMIN-
009, kehtib kuni 10.06.2022) jääb ~2,5 km kaugusele idasse;
5. Elbu turbatootmisala (AS Jiffy Products Estonia, kaevandamise luba nr
KMIN-028, kehtib kuni 29.12.2049) jääb ~800 m kaugusele kirdesse;
6. Lavassaare II turbatootmisala (AS Tootsi Turvas, kaevandamise luba nr
KMIN-125, kehtib kuni 03.06.2044) jääb ~8 km kaugusele loodesse;
7. Nurme turbatootmisala (OÜ ASB Greenworld Eesti, kaevandamise luba nr
KMIN-127, kehtib kuni 13.02.2050) külgneb taotletava Nurme IV
turbatootmisala läänepiiriga;
23
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
8. Põhara II turbatootmisala (AS Jiffy Products Estonia, kaevandamise luba nr
KMIN-120, kehtib kuni 30.12.2045) jääb ~9 km kaugusele läände;
9. Põhara turbatootmisala (AS Jiffy Products Estonia, kaevandamise luba nr
KMIN-130, kehtib kuni 30.12.2050) jääb ~9,3 km kaugusele läände;
10. Nurme III (OÜ ASB Greenworld Eesti, kaevandamise luba nr L.MK/333334,
kehtib kuni 28.08.2049) tipneb taotletava Nurme IV turbatootmisala
kirdeservaga;
11. Elbu III turbatootmisala (OÜ TorfEst, kaevandamise luba nr L.MK/334153,
kehtib kuni 19.01.2050) jääb ~2,6 km kaugusele kirdesse.
Lavassaare maardlas on turba kaevandamiseks maavara kaevandamise loa
taotluse esitanud AS Jiffy Products Estonia Elbu VI turbatootmisalale ja AS Hiiu
Turvas Elbu V turbatootmisalale. Keskkonnamõju hindamisel tuuakse välja
kavandatava tegevuse võimalik koosmõju teiste lähimate turbatootmisaladega.
Peamised koosmõjud teiste ümberkaudsete turbatootmisaladega võivad mõjuda
kasutatavate vooluveekogude veerežiimile ja kvaliteedile, välisõhule (müra,
peenosakesed) ning toodangu transportimiseks kasutatavate teede
liiklusintensiivsusele, millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Kui
keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis
põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võtetakse ka seda
keskkonnamõju hindamisel arvesse.
3.9 Kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed
ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus.
Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või
minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse
nende kasutamise eeldatavat efektiivsust.
3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus.
Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju
vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning
hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Lähtuvalt KMH
tulemustest antakse soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja
käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust.
3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete
võimalustega ja nende paremusjärjestus.
24
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel
lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest.
3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang.
3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad.
3.14 KMH aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa taotlus, KMH
menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad,
avalike arutelude protokollid.
Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele,
vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele
küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele.
25
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
4. HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega
kaasnevat keskkonnamõju võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju
hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamiseks
on materjale piisavalt ning selleks kasutatakse objektiga seotud dokumente ja
varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja
infoallikaid. Lisauuringuid KMH raames praegusel hetkel läbi ette ei nähta.
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal:
− Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega
kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut;
− Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt
kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja
heaolule, kultuuripärandile või varale;
− Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid:
kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid),
hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning
vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused,
järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate
spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate
ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle.
Tabelis 4.1 on toodud teemade kaupa, milliseid metoodikaid konkreetsete
mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega ei kaasne määruse Keskkonnamõju hindamise
aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded § 6 lõige 2 punktis 4 nimetatud
valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt
nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata.
26
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Tabel 4.1 Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad
hindamismetoodikad
Hinnatavad
Hindamismetoodika
mõjukriteeriumid
Kaardianalüüs – kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatava
eesvoolu paiknemine, maakasutus planeeritava
turbatootmisala lähiümbruses
Vaatlus – eesvoolu seisukorra hindamine, maakasutus
Kuivendusvee mõju planeeritava turbatootmisala lähiümbruses
pinnaveekogudele
Eksperthinnang – eesvoolu seisund olemasolevate
turbatootmisalade kuivendusvee seireandmete ja riikliku
keskkonnaseire põhjal enne turbatootmisala rajamist ning
kasutamist, kuivendusvee koormuse arvutamine
Eksperthinnang – veetaseme alanemise hindamisel soosetetes
kasutatakse varasemate uuringute tulemusi, sh „Soode
Kuivendamise mõju
ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike
soosetete veekihis
puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku
piiritlemiseks või leevendamiseks“
Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu
andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist ehitust
Kuivendamise mõju
ja hinnatakse turbalasundi all oleva veepideme olemasolu,
põhjaveele ja
millest lähtuvalt hinnatakse turbatootmisest tuleneva mõju
tarbekaevudele
esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike
inimeste veevarustusele
Kaardianalüüs – väljaveotee asukoht
Vaatlus – olemasolevate teede seisukord
Mõju
Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta toodangust
infrastruktuurile
ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline
lisanduv liikluskoormus teedele
Eksperthinnang – müra normtase määratakse
keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
Müratase
hindamise meetodid“ alusel, arvutuslikult hinnatakse kas
kavandatava tegevusega kaasnev müratase võib põhjustada
normtaseme ületamist lähima õueala juures
Eksperthinnang – peenosakeste piirväärtus määratakse
keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
Peenosakeste
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
kontsentratsioon
õhukvaliteedi hindamispiirid“ alusel, mõjuhinnangu andmisel
kasutatakse varasemate uuringute tulemusi
Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate jäätmete
Jäätmete
tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud informatsiooni,
teke
hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest
27
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist
hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse
Keskkonnaavariid
majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172
„Kaevandamise ohutusnõuded“
Eksperthinnang – hinnatakse turba kaevandamise otstarbekust
antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju
Loodusvara kasutamise
kasvuhoonegaaside voogudele ja vastavust säästva arengu
otstarbekus ja tegevuse
põhimõtetele ning hindamisel lähtutakse keskkonnaministri
vastavus säästva arengu
määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud
põhimõtetele
turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“
ja Säästva arengu seadusest
Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine
Mõju enne taotletava tegevuse alustamist
maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele
kaevandamise ajal ja pärast korrastamist
Mõju Eksperthinnang – turbatootmisala kuivendamise mõju
taimedele taimestikule hinnatakse varasemate teadmiste põhjal
Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku
iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid
Mõju
(eluslooduse mitmekesisuse seire) ja võimalusel tehakse
loomadele
koostööd kohaliku jahiseltsiga, kes on kursis loomade
liikumisega.
Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi
andmeid
Mõju kaitstavatele
Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide
loodusobjektidele
elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti
Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist
Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate
Mõju inimese tervisele,
õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevatest
heaolule ja varale
keskkonnamõjudest ja nende ulatustest
Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised
infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised:
- Pärnu maakonna planeering;
- Tori valla üldplaneering (koostamisel);
- Sauga valla üldplaneering;
- Lavassaare turbamaardla Nurme kasvuturba tootmisala laienduse
geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutus seisuga 1.11.2009. Ramst, R.,
Salo, V., Halliste, L., Liibert, L., Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2009;
- Nurme IV turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus, 2019;
- Lavassaare maardla registrikaart nr 197;
28
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
- Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide
määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks,
Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut (2013, 2016);
- teised asjakohased teadusartiklid ja uuringud;
- EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist
saadud andmed;
- III kaitsekategooria liigi sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava (jätkukava)
aastateks 2009-2013, Tallinn-Tartu 2008;
- Maa-ameti X-GIS rakendused;
- Eesti Vabariigi seadusandlus;
- kirjavahetus arendajaga.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel
kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et
igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall)
arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet)
ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse
mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (-5 kuni +5), kus +5 tähistab
väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.2).
Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust.
Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga
kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale
kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete
väärtuste korral antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei
tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid
võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.
Tabel 4.2 Mõjude olulisuse skaala
0 mõju puudub
-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju
-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju
-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju
-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju
-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju
Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle
kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide
mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.
29
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
5. AJAKAVA
Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende ajakava
NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU
1 KMH algatamise otsus Otsustaja 17.07.2019
2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 nädala jooksul
KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine 14 päeva jooksul pärast programmi
3 Otsustaja
asjaomastele asutustele * saamist (KeHJS § 151 lg 2)
Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt
4 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul
KKA ettepanekutele
30 päeva jooksul pärast programmi
5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused
saamist (KeHJS § 151 lg 4)
KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja 14 päeva jooksul pärast asjaomaste
6 omapoolse sisukoha kujundamine ning edastamine arendajale ja Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS §
ekspertidele 151 lg 5)
Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt
PROGRAMM
7 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul
seisukohtadele ning täiendatud programmi esitamine otsustajale
KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul pärast programmi
8 Otsustaja
teavitamine saamist (KeHJS § 16 lg 2)
Vähemalt 14 päevase kestusega (KeHJS §
9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja
16 lg 1)
Toimub pärast programmi avalikku
10 KMH programmi avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga
väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul
30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu
11 vastamata jäänud küsimustele vastamine. Vajadusel KMH Ekspert ja arendaja
(KeHJS § 17 lg 3)
programmi parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale
KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste 30 päeva jooksul pärast programmi
12 Otsustaja
asutuste seisukohtadele saamist (KeHJS § 18 lg 2)
KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist
13 Otsustaja
teavitamine ** (KeHJS § 18 lg 4)
UA
NE
AR
14 KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 kuu jooksul
N
30
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
programmist ja esitamine otsustajale
21 päeva jooksul pärast aruande saamist
15 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll *** Otsustaja
(KeHJS § 201 lg 2)
Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KKA
16 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul
ettepanekutele
30 päeva jooksul pärast aruande saamist
17 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused
(KeHJS § 201 lg 1)
KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja 14 päeva jooksul pärast asjaomaste
18 omapoolse sisukoha kujundamine ja edastamine arendajale ja Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS §
ekspertidele 201 lg 1)
Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt
19 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul
seisukohtadele ning täiendatud aruande esitamine otsustajale
KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul pärast aruande saamist
20 Otsustaja
teavitamine (KeHJS § 21)
Vähemalt 30 päevase kestusega (KeHJS §
21 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja
21)
Toimub pärast aruande avalikku
22 KMH aruande avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga
väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul
30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu
23 vastamata jäänud küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande Ekspert ja arendaja
(KeHJS § 21)
parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale
30 päeva jooksul pärast aruande saamist
24 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt Otsustaja ja asjaomased asutused
(KeHJS § 22 lg 3)
30 päeva jooksul pärast asjaomaste
KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste
25 Otsustaja asutuste kooskõlastuste saamist (KeHJS §
asutuste kooskõlastustele
22 lg 5)
KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist
26 Otsustaja
teavitamine **** (KeHJS § 22 lg 7)
* Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa
taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7).
** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse
kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6).
*** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab
programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8).
**** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9).
31
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA JA EKSPERDI
ANDMED
Arendaja: Otsustaja:
OÜ TorfEst Keskkonnaamet
Pirni 24a Keskkonnaosakonna
80039 Pärnu maapõue büroo
Registrikood 14613806
[email protected]
Kontakt: Arli Kanter
Tel: +372 534 35 533
E-post:
[email protected]
Ekspert:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104
11216 Tallinn
Registrikood 11206437
Kontakt: Aadu Niidas
Keskkonnaekspert
Tel: 668 1013
E-post:
[email protected]
32
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Ekspertrühma koosseis:
Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja
(keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia
erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022)
ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja
kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise
tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses
ekspertrühma.
Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad,
loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi
(hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab
keskkonnamõju hindamisel ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele,
kuivenduse mõju soosetete veekihis ning kuivendamise mõju põhjaveele ja
tarbekaevudele.
Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja
keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal
alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile
(müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon).
Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste
magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja
on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. On samuti
Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kus tema peamised tööülesanded on
zooloogia (selgrootud ja selgroogsed loomad) ning keskkonnakaitse ja säästva
arengu kursuste läbiviimine. Aastatel 2010-2015 töötas Keskkonnaministeeriumi
looduskaitse osakonnas ja oli Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse
kokkuleppe (AEWA) Eesti poolne kontaktisik ning tegeles kaitstavate
loodusobjektide (peamiselt lindude püsielupaikade) kaitsekorralduse alase töö
juhtimise, organiseerimise, sealhulgas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide
eelnõude ettevalmistamise korraldamise ning elluviimise koordineerimisega. On
varasemalt osalenud ornitoloogilistel välitöödel, näiteks Nigula rabas ja Kõbaja
laidudel ning Kloostrimetsa soo õpperaja väliuuringutel. Hindab keskkonnamõju
hindamisel mõju loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele.
33
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Anna-Helena Purre (geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja
magistrikraad) hindab maavarade valdkonnas keskkonnaspetsialisti ametikohal
keskkonnamõjusid 2018. aastast. On samuti Tallinna Ülikooli doktorant, kes
uurib oma teadustöös kuivendatud ja kaevandatud ja seejärel korrastatud
turbamaadel taimkatte arengut ning süsinikdioksiidi vooge. Hindab
keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele ja maastikule, keskkonnaavariidele,
jäätmetekkele ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse
erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal) töötab
keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega
kliima ja kasvuhoonegaaside valdkonnas alates 2020. aastast. On alates 2011.
aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse
kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikool) ning omab
ÜRO kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014).
On samuti Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse ekspert säästva
arengu programmis ning tegeleb laiemalt kliimamuutuste temaatikaga. Hindab
keskkonnamõju hindamisel muuhulgas mõju kasvuhoonegaaside voogudele.
Asjaomased asutused:
Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste
asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Tori Vallavalitsus on KMH menetlusse
kaasatud, kuna taotletav turbatootmisala asub Tori vallas. Kohalikud
omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna
olude ja probleemidega. Maa-amet on KMH menetlusse kaasatud, kuna
taotletav Nurme IV turbatootmisala asub riigile kuuluval kinnistul, mille valitseja
on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise
Keskus.
34
Arli Kanter
OÜ TorfEst
[email protected] 17.07.2019 nr 12-2/19/287-13
Keskkonnamõju hindamise algatamine
OÜ TorfEst Nurme IV turbatootmisala
maavara kaevandamise loa taotluse
menetluse raames
Austatud Arli Kanter
OÜ TorfEst (registrikood 14613806; aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pirni tn 24a, 80039)
esitas 27.03.2019 maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.03.2019 kirjana
1
nr 12-2/19/287) Lavassaare turbamaardla Nurme IV turbatootmisalale (edaspidi Nurme IV
kaevandamisloa taotlus).
Nurme IV kaevandamisloa taotluse kohaselt kaevandamisluba taotletakse Pärnu maakonnas
Tori vallas Nurme külas Lavassaare turbamaardlas (registrikaart nr 0197). Mäeeraldis ja
teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas Halinga metskond 39 kinnistu
(registriosa nr 2840806, katastritunnus 73001:001:0818). Taotletava mäeeraldise pindala on
368,50 ha ja selle teenindusmaa pindala on 431,11 ha. Taotletava mäeeraldise piires on maavara
vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 686 tuh t, millest kaevandatav varu on 686 tuh t ja
hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 1 995 tuh t, millest kaevandatav varu 1 881 tuh t.
Maavara kasutusaladeks on turbatooted aianduses ja energia tootmine. Kaevandajaks on
märgitud OÜ TorfEst. Taotletava kaevandamisloa kehtivusaeg on 30 aastat.
Keskkonnaamet võttis 25.06.2019 kirjaga nr 12-2/19/287-12 Nurme IV kaevandamisloa
taotluse menetlusse. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõike 2 alusel avalikustas
Keskkonnaamet 16.07.2019 teate Nurme IV kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11
lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta
KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse
menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.03.2019 nr 12-2/19/287 all; korrigeeritud taotlus
registreeritud 02.04.2019 nr 12-2/19/287-4 all, 27.05.2019 nr 12-2/19/287-7 all ja 18.06.2019 nr 12-2/19/287-10
all.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
maapõueseaduse § 48 järgi annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise
või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse.
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise
keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal.
KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava
tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. Lähtudes eelnevast on
Nurme IV kaevandamisloa taotluse menetlemise raames KMH kohustuslik, kuna OÜ TorfEst
taotleb kaevandamisluba uuele üle 150 ha suurusele turbatootmisalale.
KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangu tulemusena selgub, et
kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks
piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem Nurme IV kaevandamisloa
taotluse alusel kavandatavale tegevusele KMH-d ega KSH-d läbi viidud.
Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28,
§ 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2 ja 3, maapõueseaduse §-le 48 ning Keskkonnaameti
peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse
kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus“ punktidele 2.5.1,
2.5.2 ja 3.9.4 algatab Keskkonnaamet KMH Nurme IV kaevandamisloa taotluse
menetluse raames. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise
käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese
keskkonnamõju ilmnemist.
KeHJS § 13 kohaselt tuleb OÜ-l TorfEst koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga
juhteksperdi juhtimisel KMH programm. Keskkonnaamet palub Teil leida juhtekspert,
litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiate Keskkonnaministeeriumi veebilehelt:
http://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon.
KeHJS § 18 lõike 7 kohaselt, kui OÜ TorfEst ei ole 18 kuu jooksul käesoleva KMH
algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS § 18
kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet Nurme IV
kaevandamisloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle OÜ-le TorfEst. Keskkonnaamet
rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist tuleb läbida
vastavalt KeHJS §-dele 151-17 KMH programmi kohta seisukoha küsimise etapp, KMH
programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine.
KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt Nurme IV kaevandamisloa taotluse menetlus peatub kuni
KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude
ilmnemiseni.
Vastavalt KeHJS §-le 8 KMH-ga seotud kulud kannab OÜ TorfEst.
Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punktile 2 ei ole käesolevat otsustust edastatud
arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuivõrd OÜ TorfEst Nurme IV kaevandamisloa
taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.
Samuti puudub käesoleval juhul Keskkonnaametil kaalutlusruum KMH algatamise üle
otsustamiseks, kuivõrd antud juhul on KMH kohustuslik.
2 (3)
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1 kohaselt käesoleva KMH algatamise otsusest
14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi
menetlusosalisi eraldi kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Agnes Putnik 435 5621
[email protected]
3 (3)
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi TorfEst OÜ
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress Pärnu, Pirni tn
14613806 24 a, 80039
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi TorfEst OÜ
2.2. Äriregistri kood / isikukood 2.3. Aadress Pärnu, Pirni tn
14613806 24 a, 80039
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus
3.2. Maardla osa nimetus
Lavassaare
3.3. Maardla (maardla osa) 3.4. Maardla põhimaavara
registrikaardi number 0197 Hästilagunenud turvas
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Nurme IV turbatootmisala
selle
4.2. Mäeeraldise liik:
teenindusmaa
uus mäeeraldis [x] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ]
lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ]
osaline ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Nurme
küla, Tori vald, Pärnu maakond
4.4. Mäeeraldise pindala, 370,24 ha
4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, 431,46 ha
4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu
Halinga metskond 39 (73001:001:0818)
5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja
uuring
5.2. Geoloogilise uuringu luba:
loa registreerimise number:
loa kehtivuse aeg
5.3. Geoloogilise uuringu tegija Eesti Geoloogiakeskus OÜ
5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
Nimetus Lavassaare turbamaardla Nurme kasvuturba tootmisala
laienduse geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutus seisuga 01.11.2009
geoloogiafondi number 8152
maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev 2653 ja 21.12.2009
6. Maavara kogus 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
hästilagunenud turvas - 2003 tuh t, millest kaevandatav 1888 tuh t
vähelagunenud turvas - 690 tuh t, millest kaevandatav 690 tuh t
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 31.12.2018
6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused
46 aT, 47 aT, 48 aT, 49 aT, 70 aT, 71 aT
7. Katend,
Katendi kogus 740 tuh m3, sh mulla kogus, 0 tuh m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond turbatooted aianduses ja
kasutamine energia tootmine
8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, 10 tuh t
8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 30 aastat
9. Lisad 9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [ x]
9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu
aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele
maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse [ x]
9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva
üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi
piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest
ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või
uuringuloa omaja nõusolek [ ]
9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei
kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise
teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
kinnisasja kasutamiseks1 [ ]
9.5. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul
kaevandamisjäätmekava [ ]
________________
1
– võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
Loa taotleja Arli Kanter, juhatuse liige, digitaalselt allakirjutatud