dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 4. mai 2020
Viit
15-5/20/21657-1
Registreeritud
4. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
3. juuni 2020

Failid

  • 📎Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine.asice8877 KB

Sisu (failidest)

Vastavalt nimekirjale 04.05.2020 nr 6-3/20/6860-3 Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Austatud menetlusosaline OÜ TorfEst esitas 29.04.2020 kirjaga Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Lisa: Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi eelnõu Teadmiseks: Rahandusministeerium ([email protected]); Maanteeamet ([email protected]); Põllumajandusamet ([email protected]); Tori Vallavalitsus ([email protected]); Terviseamet ([email protected]); Pärnu linnavalitsus ([email protected]) Toomas Kalda 447 7383 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Koostajad: Aadu Niidas, Anna-Helena Purre, Marge Uppin, Kaie Kriiska, Priit Kallaste, Üllar Rammul © 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD Sisukord ................................................................................................................. 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ................................. 4 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...................................................................................................... 8 2.1. Kavandatav tegevus.................................................................................... 8 2.2. Alternatiivsed võimalused .......................................................................... 9 3. Keskkonnamõju hindamise sisu ..................................................................... 10 4. Hindamismetoodika ....................................................................................... 26 5. Ajakava ........................................................................................................... 30 6. Arendaja, otsustaja, järelvalvaja ja eksperdi andmed .................................... 32 Lisad Lisa 1. Nurme IV KMH algatamise otsus (Keskkonnaamet 17.07.2019) Lisa 2. Nurme IV turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS OÜ TorfEst (registrikood 14613806; edaspidi arendaja) on 2018. aastal registreeritud ettevõtte, mis soovib alustada majandustegevust turba tootmise valdkonnas. Arendaja esitas Lavassaare turbamaardla Nurme IV turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.03.2019 kirjana nr 12-2/19/287) freesturba tootmiseks. Vähelagunenud turbavaru hakatakse kasutama aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks ning hästilagunenud turbavaru kütteturbana. Nurme IV taotletav mäeeraldis asub Lavassaare maardlas (registrikaart nr 0197), kus on turvast kaevandatud ligikaudu 100 aastat ning kus käesoleval ajal toimub aktiivne turba kaevandamine 11-l mäeeraldisel. Kuna antud maardla on inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Nurme IV taotletaval mäeeraldisel turba tootmine põhjendatud lisaks kohaliku piirkonna sotsiaal- majandusliku arengu edendamisele ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. Keskkonnaamet algatas 17.07.2019. aasta kirjaga nr 12-2/19/287-13 arendaja esitatud Nurme IV turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1 punktist 28 on turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata, s.t keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. 1 Esmalt registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.03.2019 nr 12-2/19/287 all; korrigeeritud ja käesolevas programmis aluseks võetud taotlus registreeritud 27.05.2019 nr 12-2/19/287-7 all ja korrigeeritud seletuskiri registreeritud 18.06.2019 nr 12-2/19/287-10 all. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on turba kaevandamiseks lubatud taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisa 2 põhjal paikneb taotletav Nurme IV turbatootmisala kaevandamiseks sobival turbaalal. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Nurme IV taotletav mäeeraldis asub Lavassaare maardla lõunaosas, kusjuures taotletavast mäeeraldisest põhjas ja idas külgnevatel aladel toimub käesoleval ajal aktiivne turba kaevandamine. Taotletav Nurme IV turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas Lavassaare turbamaardlas (joonis 1.1). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Halinga metskond 39 (katastritunnus 73001:001:0818, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistut haldab RMK Vändra metskond. Nurme IV turbatootmisala läbib Elbu rabast alguse saav Ullaste peakraav (VEE1123100), mis jagab mäeeraldise kaheks. Seega on Nurme IV turbatootmisala osaliselt Ullaste peakraavi (Ullaste jõe) veekaitsevööndis (10 m; Veeseadus). Taotletavast mäeeraldisest põhja suunda jääb Elbu IV turbaraba kinnistu (katastritunnus 73001:001:0808), ida suunda jääb Nurme raba kinnistu (katastritunnus 73001:001:0200). Lõunasse jäävad Audru metskond 84 kinnistu (katastritunnus 15904:001:0374) ja Audru metskond 160 kinnistu (katastritunnus 15904:001:0394). Lääne suunda jäävad Liinametsa kinnistu (katastritunnus 16001:001:0026), Anti kinnistu (katastritunnus 15904:001:0383) ja Audru metskond 163 kinnistu (katastritunnus 15904:001:0395). Nurme IV turbatootmisala ümbruskond on hõredalt asustatud. Lähim asula on Saari küla, mille lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 900 m kaugusel läänes ja loodes. Taotletava mäeeraldise pindala on 370,24 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 431,46 ha. Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt jäävad mäeeraldisele maavaravaru plokid 46 aT, 48 aT, 71 aT (hästilagunenud turvas) ning plokid 47 aT, 49 aT, 70 aT (vähelagunenud turvas). Nurme IV turbatootmisala ei kattu täielikult plokkidega 46 aT ja 47 aT, sest plokkide ning 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm katastriüksuste piirid ei ühti. Samuti ei kattu Nurme IV turbatootmisala täielikult plokkidega 48 aT, 49 aT, 70 aT ja 71 aT, sest need on osaliselt kaetud Nurme III turbatootmisalaga. Ülejäänud välja jäävaid alasid ei ole nende ruumikujudest tulenevalt ega tehnoloogiliselt võimalik kaasata Nurme IV turbatootmisala koosseisu. Nurme IV turbatootmisala viimases korrigeeritud kaevandamise loa taotluse seletuskirjas, mis on esitatud Keskkonnaametile (12-2/19/287-10 – 18.06.2019), on märgitud, et taotletav mäeeraldis hõlmab Lavassaare turbamaardla aktiivse tarbevaru plokke 46, 47, 48, 49, 70 ja 71, sealjuures hõlmab mäeeraldis varuplokke 48, 49, 70 ja 71 pindalaliselt vaid osaliselt. Keskkonnaregistri andmetel on pärast kaevandamise loa taotluse esitamist korrigeeritud neid maardla plokke, mille osas oli taotletava mäeeraldise kattuvus osaline. Keskkonnaregistri haldaja Maa-amet on moodustanud maavara kaevandamise loa taotluses toodud andmete alusel, mäeeraldisega kattuvas osas, plokkide 48, 49, 70 ja 71 asemel uued varuplokid vastavalt 48 → 98, 49 → 99, 70 → 100 ja 71 → 101. Tehtud muudatuste eesmärk on siduda võimaliku tulevase kaevandamise loaga konkreetsed varuplokid. Pärast antud keskkonnamõju hindamise aruande kinnistamist tuleb viia Nurme IV turbatootmisala kaevandamise loa taotlus vastavusse Keskkonnaregistris toodud andmetega. Taotletava Nurme IV turbatootmisala puhul on tegemist uue mäeeraldisega, kus hästilagunenud turba varu on 2 003 tuhat tonni (tuh t), millest kaevandatav kogus 1888 tuh t ning vähelagunenud turba varu 690 tuh t, millest kaevandatav 690 tuh t. Maksimaalseks aastaseks turba kaevandamise mahuks taotletakse 10 tuh t ja taotletava kaevandamise loa kehtivusajaks 30 aastat. 6 17.6 Illu mv Lavassaare ja Elbu turbatootmisala 17.8 16.6 a oj 16.4 le pa da Ri Elbu E l b u r a b a 13.6 17.6 8.3 17.4 9.2 Elbu V turbatootmisala 16.0 16.5 10.6 9.0 18.1 Elbu III turba- Saari Elbu IV turbaraba oja tootmisala 10.6 le pa Elbu turbatootmisala R id a 15.4 14.2 taotletav 16.4 8.3 Nurme IV N u r m e r a b a Nurme II pk r 8.7 13.0 te Nurme Ullas 8.2 turbatootmisala Nurme Turvas 15.9 tootmisala kr ep Nurme III as t 11.2 9.9 U l l turbatootmisala 9.9 Nurme 11.9 9.0 Lemmetsa 11.2 20.9 10.4 Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehti 5333 ja 5334 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatav tegevus Nurme IV taotletaval mäeeraldisel ei ole tehtud kaevandamise ettevalmistustöid. Enne mäetöödega alustamist valmistatakse taotletav turbatootmisala tootmiseks ette. Ettevalmistustööde ajal rajatakse turbatootmisalale eelkuivendussüsteem, millega luuakse tootmiseks sobivad tingimused ning eemaldatakse sugekiht. Ettevalmistusperiood kestab ca 3 - 4 aastat. Pärast eelkuivendust rajatakse kuivendussüsteem, mis koosneb 20 m sammuga kuivenduskraavidest ja nende otstes olevatest kogumiskraavidest. Kuivendussüsteemi veed juhitakse eesvoolu, milleks on Ullaste peakraav ning mis suubub Ridalepa ojja. Ridalepa oja ja sellesse suubuvate kraavide veetasemed võimaldavad kogu uuringuruumi turbalasundi kuivendada isevooluliselt ilma veevastuvõtjaid süvendamata. Turba tootmine toimub freesmeetodil. Tootmise tehnoloogia koosneb turbakihi freesimisest, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba mehaanilisest või pneumaatilisest kogumisest ja transportimisest auna. Aunast veetakse turvas tarbijani veoautodega. Turbalasundi freesimissügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ning freesitava kihi kvaliteedist. Turba freesimine toimub aktiiv- ja passiivfreesiga 10 - 20 mm paksuste kihtidena, mis jäetakse väljakutele kuivama. Seejärel pööratakse lahti freesitud turba kihti selle kuivamise kiirendamiseks, mis toimub 1 - 2 korda ühe tootmistsükli jooksul. Pööramisega kuivatatakse turvas üldjuhul 40% niiskuseni. Kuivanud turvas kogutakse kokku pneumaatiliste või mehaaniliste kogujatega ja ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja turbahooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Väljavedu hakkab toimuma mööda Ridalepa-Lavassaare teed (tee nr 19119). Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Olenevalt ilmast võib periood varieeruda. 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tootmisperioodi välisel ajal tehakse abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel. 2.2. Alternatiivsed võimalused Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on väljakujunenud parim võimalik tehnoloogia, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna KMH on algatatud maavara kaevandamise loa taotlusele taotletavates piirides. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Nurme IV turbatootmisalal turba kaevandamiseks maavara kaevandamisluba ei väljastata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi aruandes samuti. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, analüüsitakse ka neid. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse. 3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused. 3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 3.3 Kasutatud infoallikad. 3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/74), mille koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest. Samuti on Pärnu maakonna planeeringu koostamisel tuginetud Pärnumaa turbavarude arengukavale, mille eesmärk on tagada varude pikaajaline ja säästev kasutamine ning anda turbakaevandajatele arenguperspektiivi. Maavara kasutuse perspektiivi ja tehnilise taristu joonise järgi jääb taotletav Nurme IV turbatootmisala II kategooria alale, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi. Maakonnaplaneeringus on välja toodud maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused, millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Pärnu maakonnaplaneeringuga on täpsustatud teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi lähtuvalt Pärnumaa senistest arengusuundumustest ning tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidi toimimise vajadusest ning senisest praktikast rohevõrgustiku hoidmisel. Looduskeskkonna joonise põhjal rohevõrgustiku tuumala taotletavale Nurme IV turbatootmisalale ei jää, kuid taotletavat turbatootmisala lõuna- ja lääneserva läbib rohevõrgustiku koridor, mille kogupindalast moodustab taotletav mäeeraldis hinnanguliselt 7,5%. Rohevõrgustiku ala ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Pikemas ajaskaalas on karjääride kaevandamise näol tegemist 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning mingil määral taastuvad elupaigad (Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, 2018). Maakonnaplaneeringus on toodud üldised tingimused maakonna taseme rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks, mida keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse. Muuhulgas soovitatakse enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohevõrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid Pärnumaa turbavarude arengukava (aastani 2030) eesmärgiks on arendada turba kaevandamist ja suurendada turba kasutamist Pärnumaal ja Eestis tervikuna, seejuures parimat võimalikku tehnikat kasutades ning tagada turba kaevandamise ja kasutamise läbi elanikkonna tööhõive ja sotsiaaltingimuste paranemine. Muuhulgas soovitatakse väljalangevate tootmisalade asendamiseks kuni aastani 2030 võtta kasutusele uued alad Lavassaare maardlas. Arengukavas tuuakse välja, et lisaks otsestele looduskaitselistele piirangutele ei ole maakonna planeeringute järgi paljudel aladel intensiivne inimtegevus soovitatav. Samas juhib arengukava tähelepanu asjaolule, et rohevõrgustiku tugialad ja koridorid haaravad enda alla enamuse Pärnu maakonna riigimetsamaadest ning valdava osa soodest, mistõttu ka uued kavandatavad turbatootmisalad rohevõrgustiku elementidega kattuvad. Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 on algatatud Tori valla (haldusreformieelselt Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla haldusüksused) üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu üldiseks eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Käesolevaks hetkeks ei ole Tori valla üldplaneering kinnitatud, juhul kui üldplaneering valmib keskkonnamõju hindamise jooksul, arvestatakse sellega keskkonnamõju hindamisel. Haldusreformieelselt asus taotletav mäeeraldis Sauga vallas. Sauga valla üldplaneeringu (vastu võetud 24.03.2016 Sauga Vallavolikogu otsusega nr 10) kohaselt säilivad üldplaneeringuga olemasolevad turbatööstuse maa-alad. Uusi turbatööstuse maa-alasid üldplaneeringuga ei kavandata, mis aga ei takista arendajatel kehtivatele asjakohaste õigusaktidele vastavuse korral uute turbatootmisalade rajamist. Sauga valla üldplaneeringus on välja toodud üldised 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm kasutamistingimused turbatööstuse maa-alal ning üldised tingimused turbatööstuse maa-alade korrastamiseks, mille eesmärk on vähendada ammendatud turbatööstuse maa-alade tuleohtu ja kasvuhoonegaaside emissiooni ning taastada raba kaevandamiseelsele võimalikult lähedane seisund. Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja (kehtestatud 21.11.2013 Pärnu maavanema korraldusega) ning Sauga valla üldplaneeringu kohaselt kattub taotletav Nurme IV turbatootmisala põhjas osaliselt elektrituulikute arenduspiirkonna ja selle arendusalaga nr P25. Nurme ja Elbu rabas asuv arendusala P25 asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva Lavassaare turbamaardla alal ja seetõttu on tuuleelektrijaama rajamine võimalik üksnes pärast maavaravaru ammendumist. Elektrituuliku arendusalal tuleb arvestada tavapärasest keerukamate ehitusgeoloogiliste tingimustega ja erinevate tegevuste (peamiselt maavara kaevandamisega) ajastamisega. Looduslikul rabaosal turba kaevandamise realiseerumisel ei oma elektrituulikute olemasolu olulist mõju. Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti heaks 26.07.2012) märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid (sealhulgas mahajäetud turbatootmisalasid) looduslikele aladele. Taotletav Nurme IV turbatootmisala paikneb looduslikus seisundis oleval rabaalal, samas tervikuna on Lavassaare turbamaardla turbatootmise seisukohast aktiivselt kasutusel olev soomassiiv. Taotletav turbatootmisala piirneb põhjas ja idas aktiivsete kaevandusaladega ning taotletavat mäeeraldist läbib Ullaste peakraav, seega on taotletav turbatootmisala juba kuivendusest oluliselt mõjutatud. Looduskaitse arengukavas käsitletakse turvast taastumatu loodusvarana, mille kasutamisel on looduskaitse eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine peale majandustegevuse lõppemist. Turba kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Kaevandamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ning kaevandatud alad tuleb korrastada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. Kaevandamisejärgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik. Taotletav Nurme IV turbatootmisala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas. Veemajanduskavad (edaspidi VMK) on koostatud selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. VMK-des ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm ning keskkonnalubade andmisel. Kavandatava tegevuse hindamisel arvestatakse Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga, mis on koostatud aastateks 2015 - 2021 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016) ning mille eesmärgiks on vähendada rannikuveekogumitesse jõudvat koormust. Vee seisundit mõjutav koormus jaguneb looduslikuks ja inimtekkeliseks koormuseks. Inimtekkelist hajukoormust põhjustavad põllu- ja metsamajandus, maavarade kaevandamine, turbatööstus, loodusliku äravoolurežiimi muutmine, sademevee äravool, transport ning ühiskanalisatsioonita hajaasustus. Seega sõltub hajukoormus eelkõige maakasutusest. Lääne-Eesti vesikonnas esineb hajukoormusest kõige rohkem põllumajandusest tulenevat koormust. Nurme IV turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee eesvooluks on Ullaste peakraav, mille lõplik eesvool on Ridalepa oja (Ridalepa jõgi; VEE1123000), mis omakorda suubub Audru jõkke (VEE1122000). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt oli 2013. aastal Ridalepa vooluveekogumi ökoloogiline seisund „kesine“, keemiline seisund hindamata ning koondseisund „kesine”. Audru_1 (Audru lähtest Laisma peakraavini) ja Audru_2 (Audru Laisma peakraavist suudmeni) veekogumite ökoloogiline seisund oli 2013. aastal „halb“, keemiline seisund on Audru_1 puhul hindamata ja Audru_2-l „hea“ ning Audru veekogumite koondseisund „halb“. Veepoliitika raamdirektiivis ning VMK-s 2015. aasta eesmärgiks seatud Ridalepa ja Audru jõe head seisundit ei saavutatud, mistõttu pikendati eesmärgi saavutamise tähtaega 2027. aastani. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnangu andmetel oli 2018. aastal nii Ridalepa vooluveekogumi kui Audru jõe (Audru_1 ja Audru_2) ökoloogiline seisund „kesine“, keemiline seisund „hea“ ning koondseisund „kesine”. Seega on Ridalepa jõe koondseisund jäänud samaks, kuid Audru jõe koondseisund muutunud paremaks. Veemajanduskavas on hajukoormuse mõju vähendamiseks välja pakutud vastavad meetmed. Veekogumite seisundi hindamisel kasutatakse Keskkonnaagentuuri koondatud veekogumite seisundiinfo ajakohasemaid andmeid. Seoses turba kaevandamisega on soovitatud rajada turbatootmisalale settesüvendid ja torupaisud. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund. − Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud. − Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik. − Kuivendustingimused. − Maavara kvaliteet ja varu. − Ilmastikutingimused. − Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid. Nurme IV turbatootmisala turbalasund on isevoolselt kuivendatav. Kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatakse mäeeraldist läbivat Ullaste peakraavi (VEE1123100), mille lõplik eesvool on Ridalepa oja, mis omakorda suubub Audru jõkke. Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse kasvuhoonegaaside emissooni, ja kaevandatud maa korrastamise kohustust Maapõueseaduse alusel. 3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. − Turba tootmisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess. − Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. − Kaevandatud ala korrastamine. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata Sootaimedele sobivate kasvutingimuste loomise eelduseks on turbakihi olemasolu, milleks jäetakse maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt taotletava mäeeraldise põhja keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik, et kaevandamise järgselt oleks võimalik turbatootmisala korrastada taastuvaks sooks. Korrastamine hakkab toimuma enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist korrastamisprojekti kohaselt. 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt turbatootmisala mäeeraldise piires. Väljaspool mäeeraldist mõjutatakse keskkonda olenevalt mõjutegurist sadade meetrite kaugustele. Ülevaade kavandatava Nurme IV turbatootmisala lähiümbrusest ja kaitstavatest objektidest on toodud joonisel 3.1. Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest. − Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele. Kavandataval tegevusel kasutatakse turbalasundi kuivendamise süsteemi eesvooluna Elbu rabast alguse saavat ning taotletavat mäeeraldist läbivat Ullaste peakraavi (VEE1123100), mille lõplik eesvool on Ridalepa oja, mis omakorda suubub Audru jõkke. Eesti Geoloogiakeskus OÜ 2009. aastal tehtud Lavassaare turbamaardla Nurme kasvuturba tootmisala laienduse geoloogilise uuringu aruande andmetel on taotletava Nurme IV turbatootmisala turbalasundi kuivendamistingimused head, veejuhtmete langud on reeglina suuremad kui suurtele kuivenduskraavidele vajalik minimaalne lang 0,3 ‰ ning eesvooluks oleva Ridalepa oja ja sellesse suubuvate kraavide veetasemed võimaldavad kogu uuringuruumi turbalasundi kuivatada isevooluliselt ilma veevastuvõtjaid süvendamata. Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab pinnaveekogude veekvaliteeti ja -režiimi. Ärajuhitav kuivendusvesi moodustub peamiselt sademetest ja lumesulaveest. Kuivendusvee koormus pinnaveekogudele sõltub ärajuhitavast veehulgast, tootmisväljakute valgalade pindaladest, kuivendusvõrgustiku puhastamisest, pinnaveekogude seisundist ja ärajuhitava kuivendusvee teekonna pikkusest. Heljum satub kraavidesse ja seeläbi pinnaveekogusse tootmise käigus. Lisaks suureneb kuivendusvees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest ning suureneb orgaanilise aine sisaldus. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-elustikus. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kuivendusvee vooluhulka (sh arvestades laukaid) ning vooluveekogude vastuvõtuvõimet ja truupide 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm läbilaskevõimet. Keskkonnamõju hindamisel tuuakse välja turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju ulatus pinnaveekogudele, käsitletakse kavandatava turbatootmisala väljalaskude veeseire ja turbatootmisala suublaks olevate veekogude suublaseire vajadust. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse ka koosmõju juba varasemalt kasutusele võetud turbatootmisaladega ning ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi tagamiseks nähakse ette vastavad leevendusmeetmed. − Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis. Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks on turbaväljakutele rajatud kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Kuivendusvee kogumiseks väljakutelt rajatakse ümber turbatootmisala kogujakraavid, mille abil juhitakse kuivendusvesi Ullaste peakraavi kaudu Ridalepa ojja. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa- alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi koostatud (2013, 2016) tööd „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“. Eelnevalt nimetatud uurimustöö tulemusena avaldub kuivenduse mõju siirdesoo taimkattes (eriti puurindes) selgemini ja oluliselt kaugemale (kraavist kuni 400 m) kui rabades (kuni 300 m). Seejuures on kuivenduse mõju sesoonselt ja aastati väga erinev ning avaldub minimaalse veetaseme korral. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus ja negatiivse mõju vältimiseks nähakse ette vastavad leevendusmeetmed. 16 Tingmärgid Elbu IV turbaraba Elbu turbatootmisala Rüüsa kraa Kuresoo kraa v v taotletav av av Nurme IV Ullaste peakra kra la mb Sa Nurme II Nurme turbatootmisala Nurme Turvas tootmisala Nurme III N urm turbatootmisala Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): Keskkonnaregister andmeid seisuga 18.12.2019 2. Maa-ameti WMS rakendust Pika kraav 3. Joonestamisel kasutatud tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) 4. Piirkonnas on II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud (Looduskaitseseadus av kra v RT I 2004, 38, 258; 53, 373) aa re kr Ku e Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis 3.1 Nurme IV Mõõtkava Pärnu maakond Taotletava mäeeraldise Tori vald lähiümbruse plaan OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kaie Kriiska Kuupäev 27.02.2020 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm − Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. Turvast toodetakse soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga (joogiveena ei kasutata), seetõttu ei ole põhjust eeldada, et Nurme IV turbatootmisalal turba kaevandamine avaldab mõju põhjaveele või kohalike elanike joogivee kvaliteedile ja tasemele. Põhjavett kaitsevad võimaliku reostuse eest turbalasundi lamamiks olevad järvelubi, järvemuda, liivsavi ja savi, mis on head looduslikud veepidemed. Detailsem selgitus turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele antakse keskkonnamõju hindamise käigus. − Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele. Taotletava mäeeraldise piires hoonestus ja kitsendusi põhjustavad tehnovõrgud puuduvad – ei ole teid, elektri- ega sideliine või muid kommunikatsioone. Toodangu väljaveoks Nurme IV turbatootmisalalt plaanitakse kasutada Ridalepa- Lavassaare kruusakattega teed (19119). Mõju infrastruktuurile avaldab peamiselt toodangu transport, mis suurendab kasutatavate teede liiklusintensiivsust, mis omakorda võib mõjutada/halvendada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Toodangu transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja teistest teguritest. Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt ilmastikutingimustest (tuule kiirus, põud, sademed). Kruusakattega tee kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teedega külgnevatel aladel peenosakeste teket. − Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele. Turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika põhjustab müra. Tootmisalal tekkiv müra on analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turbatootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust, maastikureljeefist, taimkatte kõrgusest ja tihedusest jt teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid puistu olemasolul on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem. 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Turba kaevandamise ja transpordiga kaasneb peente turbaosakeste lendumine tolmuna ning viimase kandumine kuivenduskraavidesse. Peenosakesi tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Peenosakeste heitkogus sõltub ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja peenosakeste hulgast. Turbatootmisalalt levib ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon tavatingimustel tekke kohast kuni 100 meetri kaugusele. Kavandatava tegevusega kaasneva müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel. Peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“ lisa 1 põhjal. KMH aruandes hinnatakse transpordil tekkiva tolmu lendumise mõju väljaveoteede äärde jäävatele majapidamistele ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed. Nurme IV turbatootmisalale lähimad elamud asuvad Saari külas, taotletavast mäeeraldisest umbes 900 m kaugusel. Lisaks piirneb taotletav mäeeraldis Metsaportaali andmetel mitmete metsaeraldistega, mistõttu ei ole ette näha müra ja tolmu normtasemete ületamisi eluhoonete piirkonnas. − Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega. KMH käigus hinnatakse võimalike jäätmete teket seoses turba kaevandamisega. Jäätmeseaduse mõistes tekivad taotletaval Nurme IV turbatootmisalal kavandatava tegevusega kõrvalsaadused (sugekiht, kännud, kuivenduskraavidesse settinud turbaheljum), mis ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele negatiivset mõju. Korrastamise käigus saab sugekihti kasutada pindade tasandamiseks (sh laugaste täitmiseks). Samuti on kände võimalik kasutada kraavide täitmiseks. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 73 lõikest 5 ja selle alusel kehtestatud Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 ei ole jäätmeluba nõutav, kui tavajäätmeid kasutatakse teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki, mistõttu maavara kaevandamise loa taotlusele kaevandamisjäätmekava ei ole lisatud. Arendaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus kaevandamisjäätmekava esitada. 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm − Võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus. Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. KMH-s hinnatakse tootmisprotsessiga kaasnevat põlengute tekkimise ohtu ning nende vältimise ja likvideerimise võimalusi. Turvast toodetakse keskmiselt ajavahemikus mai keskpaigast kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Tulekahju tekkimise riski suurendavad tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille tulemusena võib ümberkaudne mets hävida. Tulekahju korral pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Keskkonnaavariidega kaasnevad keskkonnamõjud on olulised. Turbatootmisalad (kuid ka looduslikud rabad) on kõrge tuleohtlikkusega alad, seetõttu tuleb turbatootmisaladel rangelt järgida tuleohutuse eeskirju ja teha seejuures koostööd Päästeametiga. Võimalikke keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded1.“ − Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse turba kaevandamise ja kasutamise otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele, samuti käsitletakse maakasutuse ja turba kaevandamisega kaasnevaid kasvuhoonegaaside vooge. Loodusvara kasutamise hindamisel lähtutakse Säästva arengu seadusest ja Keskkonnaministri määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“. Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades. Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on turba kaevandamiseks lubatud taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm maardlal. Taotletav Nurme IV turbatootmisala paikneb Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisa 2 põhjal kaevandamiseks sobival Lavassaare maardlal. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Turbamaadel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. KMH-s hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kasvuhoonegaaside voogudele. − Mõju maastikule. Turba kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, mida tuleb lugeda oluliseks. Turba kaevandamise mõju maastikule leevendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega. − Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Enamus taotletavast Nurme IV turbatootmisalast on lageraba ja älvestega puisraba, kus kasvavad üksikud 1-3 m kõrgused männid. Metsaregistri andmetel paiknevad mäeeraldise kirde, lõuna, edela ja loode servas laiguti madalaboniteedilised raba, siirdesoo ja kõdusoo kasvukohatüübiga valdavalt alla 3 hektari suurused puistud. Puhmarindes domineerib enamusel vaadeldavast alast kanarbik, mille katvus ulatub 40 - 50%-ni. Taotletava mäeeraldise loodeosas on ka kõrgete sookailu ja vaevakase puhmastega piirkondi. Veel on puhmarindele iseloomulikud liigid kukemari, sinikas, rabamurakas, jõhvikas, küüvits, kuivendusest mõjutatud servaaladel ka pohl. Rohurinde katvus on üldjuhul alla 10%, selle moodustavad tupp-villpea, ümara- ja pikalehine huulhein, älvestes rabakas, valge nokkhein, mudatarn. Uuringuruumi teenindusala Ullaste peakraaviga piirnevas osas kasvab ka pilliroogu ning ala põhjaosas, kus peakraav on looduslikus sängis (Ullaste oja), selle vahetus läheduses õõtsikul ka teisi madalsootaimi (ubaleht, soopihl, tarnad). Samblarinne koosneb peamiselt turbasammaldest, soo äärealadel ka 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm palusamblast ja raba-karusamblast. Mätastel esineb rabas poro- ja põdrasamblikke. Keskkonnaregistri andmetel Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei esine. Samuti puuduvad alal kaitsealused üksikobjektid. Mäeeraldise lääneosa hõlmab pärandkultuuriobjektina „kogukonna turbavõtukohad“. Kaitsealustest loomaliikidest esinevad taotletaval mäeeraldisel III kaitsekategooriasse kuuluvad sookurg (Grus grus) ja rüüt (Pluvialis apricaria). Taotletava mäeeraldise põhjaosas esinevad mudatilder (Tringa glareola), hoburästas (Turdus viscivorus), punaselg-õgija (Lanius collurio) ning lõunaosas suurkoovitaja (Numenius arquata). Kaitsealustest taimeliikidest esinevad taotletaval mäeeraldisel II kaitsekategooria alla kuuluv sookäpp (Hammarbya paludosa) ja III kaitsekategooriasse kuuluv kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Mõlemate liikide kasvukohad asuvad valdavalt Ullaste peakraavi veekaitsevööndis. Nurme IV turbatootmisala lõuna- ja lääneserva läbib rohevõrgustiku koridor, mille kogupindalast moodustab taotletav mäeeraldis hinnanguliselt 7,5%. Rohevõrgustiku tuumikalasid taotletaval mäeeraldisel ei esine. − Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. KMH-s hinnatakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude ulatustest mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine, turba kaevandamine, toodangu transport, ala korrastamine jne) võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Turbatootmisalal tekib peenosakesi kõige rohkem turba freesimisel ja laadimisel, mis mõjutavad eelkõige turbatootmisalal töötavaid inimesi. Ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon võib tavatingimustel levida tekke kohast kuni 100 m kaugusele. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub elumajade kaugusest müraallikast, turbatootmisala ja elumajade vahele jääva puistu laiusest, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, maapinna reljeefist jt teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt puistust on 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem. Taotletava Nurme IV turbatootmisala vahetusse ümbrusse majapindamisi ei jää. Lähimad majapidamised asuvad mäeeraldisest läänes ja loodes Saari külas taotletavast turbatootmisalast ligikaudu 900 m kaugusel. Taotletava turbatootmisala ja majapidamiste vahele jääb puisturiba. Taotletav turbatootmisala ja lähimad elumajad asuvad üksteisest piisavalt kaugel, mistõttu turba kaevandamise otsene mõju eeldatavalt kohalike inimeste elukohtadeni ei ulatu. Täpsem hinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus. Kohalikele elanikele ja nende varale on peamiseks ohuteguriks tulekahjud, kuna laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus aga pakub inimestele otseselt ja kaudselt tööd. − Teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile. Nurme IV turbatootmisala KMH käigus hinnatakse koosmõjusid teiste tegevusliikidega. Nurme IV taotletav mäeeraldis asub Lavassaare maardlas. Lavasaare turbamaardla on turba tootmiseks aktiivselt kasutatav maardla, kus hetkel on üksteist kehtivat maavara kaevandamise luba: 1. Nurme II (AS Nurme Turvas, kaevandamise luba nr KMIN-008, kehtib kuni 02.07.2022) jääb ~2,4 km kaugusele idasse; 2. Elbu IV turbaraba (AS Nurme Turvas, kaevandamise luba nr KMIN-033, kehtib kuni 30.12.2026) külgneb taotletava Nurme IV turbatootmisala põhjapiiriga; 3. Lavassaare ja Elbu turbatootmisala (AS Tootsi Turvas, kaevandamise luba nr KMIN-070, kehtib kuni 09.08.2049) jääb ~4 km kaugusele põhja suunda; 4. Nurme Turvas tootmisala (AS Nurme Turvas, kaevandamise luba nr KMIN- 009, kehtib kuni 10.06.2022) jääb ~2,5 km kaugusele idasse; 5. Elbu turbatootmisala (AS Jiffy Products Estonia, kaevandamise luba nr KMIN-028, kehtib kuni 29.12.2049) jääb ~800 m kaugusele kirdesse; 6. Lavassaare II turbatootmisala (AS Tootsi Turvas, kaevandamise luba nr KMIN-125, kehtib kuni 03.06.2044) jääb ~8 km kaugusele loodesse; 7. Nurme turbatootmisala (OÜ ASB Greenworld Eesti, kaevandamise luba nr KMIN-127, kehtib kuni 13.02.2050) külgneb taotletava Nurme IV turbatootmisala läänepiiriga; 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 8. Põhara II turbatootmisala (AS Jiffy Products Estonia, kaevandamise luba nr KMIN-120, kehtib kuni 30.12.2045) jääb ~9 km kaugusele läände; 9. Põhara turbatootmisala (AS Jiffy Products Estonia, kaevandamise luba nr KMIN-130, kehtib kuni 30.12.2050) jääb ~9,3 km kaugusele läände; 10. Nurme III (OÜ ASB Greenworld Eesti, kaevandamise luba nr L.MK/333334, kehtib kuni 28.08.2049) tipneb taotletava Nurme IV turbatootmisala kirdeservaga; 11. Elbu III turbatootmisala (OÜ TorfEst, kaevandamise luba nr L.MK/334153, kehtib kuni 19.01.2050) jääb ~2,6 km kaugusele kirdesse. Lavassaare maardlas on turba kaevandamiseks maavara kaevandamise loa taotluse esitanud AS Jiffy Products Estonia Elbu VI turbatootmisalale ja AS Hiiu Turvas Elbu V turbatootmisalale. Keskkonnamõju hindamisel tuuakse välja kavandatava tegevuse võimalik koosmõju teiste lähimate turbatootmisaladega. Peamised koosmõjud teiste ümberkaudsete turbatootmisaladega võivad mõjuda kasutatavate vooluveekogude veerežiimile ja kvaliteedile, välisõhule (müra, peenosakesed) ning toodangu transportimiseks kasutatavate teede liiklusintensiivsusele, millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võtetakse ka seda keskkonnamõju hindamisel arvesse. 3.9 Kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. 3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Lähtuvalt KMH tulemustest antakse soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust. 3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus. 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. 3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang. 3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad. 3.14 KMH aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa taotlus, KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad, avalike arutelude protokollid. Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele. 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 4. HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamiseks on materjale piisavalt ning selleks kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisauuringuid KMH raames praegusel hetkel läbi ette ei nähta. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal: − Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; − Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; − Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Tabelis 4.1 on toodud teemade kaupa, milliseid metoodikaid konkreetsete mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne määruse Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded § 6 lõige 2 punktis 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata. 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tabel 4.1 Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad Hinnatavad Hindamismetoodika mõjukriteeriumid Kaardianalüüs – kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatava eesvoolu paiknemine, maakasutus planeeritava turbatootmisala lähiümbruses Vaatlus – eesvoolu seisukorra hindamine, maakasutus Kuivendusvee mõju planeeritava turbatootmisala lähiümbruses pinnaveekogudele Eksperthinnang – eesvoolu seisund olemasolevate turbatootmisalade kuivendusvee seireandmete ja riikliku keskkonnaseire põhjal enne turbatootmisala rajamist ning kasutamist, kuivendusvee koormuse arvutamine Eksperthinnang – veetaseme alanemise hindamisel soosetetes kasutatakse varasemate uuringute tulemusi, sh „Soode Kuivendamise mõju ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike soosetete veekihis puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“ Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist ehitust Kuivendamise mõju ja hinnatakse turbalasundi all oleva veepideme olemasolu, põhjaveele ja millest lähtuvalt hinnatakse turbatootmisest tuleneva mõju tarbekaevudele esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele Kaardianalüüs – väljaveotee asukoht Vaatlus – olemasolevate teede seisukord Mõju Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta toodangust infrastruktuurile ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline lisanduv liikluskoormus teedele Eksperthinnang – müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja Müratase hindamise meetodid“ alusel, arvutuslikult hinnatakse kas kavandatava tegevusega kaasnev müratase võib põhjustada normtaseme ületamist lähima õueala juures Eksperthinnang – peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja Peenosakeste sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning kontsentratsioon õhukvaliteedi hindamispiirid“ alusel, mõjuhinnangu andmisel kasutatakse varasemate uuringute tulemusi Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate jäätmete Jäätmete tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud informatsiooni, teke hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse Keskkonnaavariid majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ Eksperthinnang – hinnatakse turba kaevandamise otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju Loodusvara kasutamise kasvuhoonegaaside voogudele ja vastavust säästva arengu otstarbekus ja tegevuse põhimõtetele ning hindamisel lähtutakse keskkonnaministri vastavus säästva arengu määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud põhimõtetele turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja Säästva arengu seadusest Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine Mõju enne taotletava tegevuse alustamist maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele kaevandamise ajal ja pärast korrastamist Mõju Eksperthinnang – turbatootmisala kuivendamise mõju taimedele taimestikule hinnatakse varasemate teadmiste põhjal Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid Mõju (eluslooduse mitmekesisuse seire) ja võimalusel tehakse loomadele koostööd kohaliku jahiseltsiga, kes on kursis loomade liikumisega. Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi andmeid Mõju kaitstavatele Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide loodusobjektidele elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate Mõju inimese tervisele, õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevatest heaolule ja varale keskkonnamõjudest ja nende ulatustest Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised: - Pärnu maakonna planeering; - Tori valla üldplaneering (koostamisel); - Sauga valla üldplaneering; - Lavassaare turbamaardla Nurme kasvuturba tootmisala laienduse geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutus seisuga 1.11.2009. Ramst, R., Salo, V., Halliste, L., Liibert, L., Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2009; - Nurme IV turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus, 2019; - Lavassaare maardla registrikaart nr 197; 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm - Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut (2013, 2016); - teised asjakohased teadusartiklid ja uuringud; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - III kaitsekategooria liigi sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava (jätkukava) aastateks 2009-2013, Tallinn-Tartu 2008; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.2). Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Tabel 4.2 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 5. AJAKAVA Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende ajakava NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU 1 KMH algatamise otsus Otsustaja 17.07.2019 2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 nädala jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine 14 päeva jooksul pärast programmi 3 Otsustaja asjaomastele asutustele * saamist (KeHJS § 151 lg 2) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt 4 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul KKA ettepanekutele 30 päeva jooksul pärast programmi 5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused saamist (KeHJS § 151 lg 4) KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja 14 päeva jooksul pärast asjaomaste 6 omapoolse sisukoha kujundamine ning edastamine arendajale ja Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS § ekspertidele 151 lg 5) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt PROGRAMM 7 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul seisukohtadele ning täiendatud programmi esitamine otsustajale KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul pärast programmi 8 Otsustaja teavitamine saamist (KeHJS § 16 lg 2) Vähemalt 14 päevase kestusega (KeHJS § 9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja 16 lg 1) Toimub pärast programmi avalikku 10 KMH programmi avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu 11 vastamata jäänud küsimustele vastamine. Vajadusel KMH Ekspert ja arendaja (KeHJS § 17 lg 3) programmi parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste 30 päeva jooksul pärast programmi 12 Otsustaja asutuste seisukohtadele saamist (KeHJS § 18 lg 2) KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist 13 Otsustaja teavitamine ** (KeHJS § 18 lg 4) UA NE AR 14 KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 kuu jooksul N 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm programmist ja esitamine otsustajale 21 päeva jooksul pärast aruande saamist 15 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll *** Otsustaja (KeHJS § 201 lg 2) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KKA 16 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul ettepanekutele 30 päeva jooksul pärast aruande saamist 17 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused (KeHJS § 201 lg 1) KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja 14 päeva jooksul pärast asjaomaste 18 omapoolse sisukoha kujundamine ja edastamine arendajale ja Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS § ekspertidele 201 lg 1) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt 19 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul seisukohtadele ning täiendatud aruande esitamine otsustajale KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul pärast aruande saamist 20 Otsustaja teavitamine (KeHJS § 21) Vähemalt 30 päevase kestusega (KeHJS § 21 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja 21) Toimub pärast aruande avalikku 22 KMH aruande avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu 23 vastamata jäänud küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande Ekspert ja arendaja (KeHJS § 21) parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale 30 päeva jooksul pärast aruande saamist 24 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt Otsustaja ja asjaomased asutused (KeHJS § 22 lg 3) 30 päeva jooksul pärast asjaomaste KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste 25 Otsustaja asutuste kooskõlastuste saamist (KeHJS § asutuste kooskõlastustele 22 lg 5) KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist 26 Otsustaja teavitamine **** (KeHJS § 22 lg 7) * Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7). ** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6). *** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8). **** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9). 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED Arendaja: Otsustaja: OÜ TorfEst Keskkonnaamet Pirni 24a Keskkonnaosakonna 80039 Pärnu maapõue büroo Registrikood 14613806 [email protected] Kontakt: Arli Kanter Tel: +372 534 35 533 E-post: [email protected] Ekspert: OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104 11216 Tallinn Registrikood 11206437 Kontakt: Aadu Niidas Keskkonnaekspert Tel: 668 1013 E-post: [email protected] 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Ekspertrühma koosseis: Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma. Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab keskkonnamõju hindamisel ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele, kuivenduse mõju soosetete veekihis ning kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon). Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. On samuti Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kus tema peamised tööülesanded on zooloogia (selgrootud ja selgroogsed loomad) ning keskkonnakaitse ja säästva arengu kursuste läbiviimine. Aastatel 2010-2015 töötas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas ja oli Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) Eesti poolne kontaktisik ning tegeles kaitstavate loodusobjektide (peamiselt lindude püsielupaikade) kaitsekorralduse alase töö juhtimise, organiseerimise, sealhulgas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide eelnõude ettevalmistamise korraldamise ning elluviimise koordineerimisega. On varasemalt osalenud ornitoloogilistel välitöödel, näiteks Nigula rabas ja Kõbaja laidudel ning Kloostrimetsa soo õpperaja väliuuringutel. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele. 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Anna-Helena Purre (geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad) hindab maavarade valdkonnas keskkonnaspetsialisti ametikohal keskkonnamõjusid 2018. aastast. On samuti Tallinna Ülikooli doktorant, kes uurib oma teadustöös kuivendatud ja kaevandatud ja seejärel korrastatud turbamaadel taimkatte arengut ning süsinikdioksiidi vooge. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele ja maastikule, keskkonnaavariidele, jäätmetekkele ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega kliima ja kasvuhoonegaaside valdkonnas alates 2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikool) ning omab ÜRO kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). On samuti Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse ekspert säästva arengu programmis ning tegeleb laiemalt kliimamuutuste temaatikaga. Hindab keskkonnamõju hindamisel muuhulgas mõju kasvuhoonegaaside voogudele. Asjaomased asutused: Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Tori Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletav turbatootmisala asub Tori vallas. Kohalikud omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. Maa-amet on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletav Nurme IV turbatootmisala asub riigile kuuluval kinnistul, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. 34 Arli Kanter OÜ TorfEst [email protected] 17.07.2019 nr 12-2/19/287-13 Keskkonnamõju hindamise algatamine OÜ TorfEst Nurme IV turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse menetluse raames Austatud Arli Kanter OÜ TorfEst (registrikood 14613806; aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pirni tn 24a, 80039) esitas 27.03.2019 maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.03.2019 kirjana 1 nr 12-2/19/287) Lavassaare turbamaardla Nurme IV turbatootmisalale (edaspidi Nurme IV kaevandamisloa taotlus). Nurme IV kaevandamisloa taotluse kohaselt kaevandamisluba taotletakse Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas Lavassaare turbamaardlas (registrikaart nr 0197). Mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme külas Halinga metskond 39 kinnistu (registriosa nr 2840806, katastritunnus 73001:001:0818). Taotletava mäeeraldise pindala on 368,50 ha ja selle teenindusmaa pindala on 431,11 ha. Taotletava mäeeraldise piires on maavara vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 686 tuh t, millest kaevandatav varu on 686 tuh t ja hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 1 995 tuh t, millest kaevandatav varu 1 881 tuh t. Maavara kasutusaladeks on turbatooted aianduses ja energia tootmine. Kaevandajaks on märgitud OÜ TorfEst. Taotletava kaevandamisloa kehtivusaeg on 30 aastat. Keskkonnaamet võttis 25.06.2019 kirjaga nr 12-2/19/287-12 Nurme IV kaevandamisloa taotluse menetlusse. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõike 2 alusel avalikustas Keskkonnaamet 16.07.2019 teate Nurme IV kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.03.2019 nr 12-2/19/287 all; korrigeeritud taotlus registreeritud 02.04.2019 nr 12-2/19/287-4 all, 27.05.2019 nr 12-2/19/287-7 all ja 18.06.2019 nr 12-2/19/287-10 all. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 maapõueseaduse § 48 järgi annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. Lähtudes eelnevast on Nurme IV kaevandamisloa taotluse menetlemise raames KMH kohustuslik, kuna OÜ TorfEst taotleb kaevandamisluba uuele üle 150 ha suurusele turbatootmisalale. KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem Nurme IV kaevandamisloa taotluse alusel kavandatavale tegevusele KMH-d ega KSH-d läbi viidud. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2 ja 3, maapõueseaduse §-le 48 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus“ punktidele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.9.4 algatab Keskkonnaamet KMH Nurme IV kaevandamisloa taotluse menetluse raames. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. KeHJS § 13 kohaselt tuleb OÜ-l TorfEst koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm. Keskkonnaamet palub Teil leida juhtekspert, litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiate Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon. KeHJS § 18 lõike 7 kohaselt, kui OÜ TorfEst ei ole 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS § 18 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet Nurme IV kaevandamisloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle OÜ-le TorfEst. Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 151-17 KMH programmi kohta seisukoha küsimise etapp, KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine. KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt Nurme IV kaevandamisloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. Vastavalt KeHJS §-le 8 KMH-ga seotud kulud kannab OÜ TorfEst. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punktile 2 ei ole käesolevat otsustust edastatud arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuivõrd OÜ TorfEst Nurme IV kaevandamisloa taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Samuti puudub käesoleval juhul Keskkonnaametil kaalutlusruum KMH algatamise üle otsustamiseks, kuivõrd antud juhul on KMH kohustuslik. 2 (3) Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1 kohaselt käesoleva KMH algatamise otsusest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Agnes Putnik 435 5621 [email protected] 3 (3) MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi TorfEst OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress Pärnu, Pirni tn 14613806 24 a, 80039 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi TorfEst OÜ 2.2. Äriregistri kood / isikukood 2.3. Aadress Pärnu, Pirni tn 14613806 24 a, 80039 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardla osa nimetus Lavassaare 3.3. Maardla (maardla osa) 3.4. Maardla põhimaavara registrikaardi number 0197 Hästilagunenud turvas 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Nurme IV turbatootmisala selle 4.2. Mäeeraldise liik: teenindusmaa uus mäeeraldis [x] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ] lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Nurme küla, Tori vald, Pärnu maakond 4.4. Mäeeraldise pindala, 370,24 ha 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, 431,46 ha 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu Halinga metskond 39 (73001:001:0818) 5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number: loa kehtivuse aeg 5.3. Geoloogilise uuringu tegija Eesti Geoloogiakeskus OÜ 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: Nimetus Lavassaare turbamaardla Nurme kasvuturba tootmisala laienduse geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutus seisuga 01.11.2009 geoloogiafondi number 8152 maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev 2653 ja 21.12.2009 6. Maavara kogus 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: hästilagunenud turvas - 2003 tuh t, millest kaevandatav 1888 tuh t vähelagunenud turvas - 690 tuh t, millest kaevandatav 690 tuh t 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 31.12.2018 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused 46 aT, 47 aT, 48 aT, 49 aT, 70 aT, 71 aT 7. Katend, Katendi kogus 740 tuh m3, sh mulla kogus, 0 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond turbatooted aianduses ja kasutamine energia tootmine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, 10 tuh t 8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 30 aastat 9. Lisad 9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [ x] 9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse [ x] 9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek [ ] 9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 [ ] 9.5. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava [ ] ________________ 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja Arli Kanter, juhatuse liige, digitaalselt allakirjutatud
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel