Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
844
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, viiendal mail kahe tuhande
kahekümnendal aastal (05.05.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 04.05.2020 kell 15:23 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi
vallas, Eesti Vabariigis,
ja
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi
kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 04.05.2020 kell 15:23
tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti
tõestajale esitatud volikirja alusel Avo Järv, isikukood 35611072736, kes on tõestajale tuntud isik ja
kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Laagri alevikus, Saue vallas, Eesti
Vabariigis,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10282950 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 71501:002:1800,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 50 Viljandi tee, Peetrimõisa küla,
Viljandi vald, Viljandi maakond, pindalaga 5,0000 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 4415550 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 32002:003:0029,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 13126 Kohtla-Järve-Mäetaguse
tee, Servaääre küla, Toila vald, Ida-Viru maakond, pindalaga 2,1400 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
(registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.12.2017. a sõlmitud lepingu
punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on
tähistatud 05.12.2017. a lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil. 5.12.2017 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 7.12.2017.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5602250 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 32002:003:0027,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 13116 Vanaküla-Kohtla jaama
tee, Kohtla küla, Toila vald, Ida-Viru maakond, pindalaga 2,6700 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
(registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.12.2017. a sõlmitud lepingu
punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on
tähistatud 05.12.2017. a lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil. 5.12.2017 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 7.12.2017.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 14193902 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 65301:001:3136,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11115 Kurna-Tuhala tee, Kurna
küla, Rae vald, Harju maakond, pindalaga 12990 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2),
lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4).
Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui
lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 71501:002:1800 suhtes kehtivad
järgnevad kitsendused:
2
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(PIRMASTU:VIL);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1039 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 115 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (JÄMEJALA II-III);
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 64 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(JÄMEJALA II-III);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1245 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Puhja JP - Viljandi);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 85 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(JÄMEJALA II-III);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 491 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (VÕHMA:VIL);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla
200 mm (soojatrass J8.4PV1);
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 49975 m²; nähtus: maantee (Viljandi tee);
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 633 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik
200 mm ja suurem (soojatrass J8TV1);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1007 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 267 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KATLAMAJA I:VIL);
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 892 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik
200 mm ja suurem (soojatrass J8PV1);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1988 m²; nähtus: elektriõhuliin 220-
330kV (Kõrgepingeliin) (Tartu - Kilingi-Nõmme);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 125 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 357 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2273 m²; nähtus: maantee
(Karula tee);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 295 m²; nähtus: maantee
(Klaassepa);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (JÄMEJALA I);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (JÄMEJALA II-III);
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 246 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (JÄMEJALA I);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1449 m²; nähtus: maantee
(Jämejala tee);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 49975 m²; nähtus: maantee
(Viljandi tee);
3
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 25 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(JÄMEJALA I);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(LEIE:VIL);
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 208 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(JÄMEJALA I);
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla
200 mm (soojatrass J8.5TV1);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 932 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla
200 mm (soojatrass J8.5PV1);
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 12130 m²; nähtus: riigikaitseline
ehitis (Sakala maleva staabi- ja tagalakeskus);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(2);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 259 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla
200 mm (soojatrass J8.4TV1);
Piiranguvöönd: ulatus: 1 m²; nähtus: tänav (Jämejala tee).
1.7. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.8. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
objekti koodi: KV9358;
valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
volitatud asutus: Maanteeamet;
lisainfo: puudub;
kasutuslepingud: nr LS16-749, nr LS13-13530.
Lepingu ese 2:
1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 32002:003:0029 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1936 m²; nähtus: maantee
(Vanaküla - Kohtla jaam);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1955 m²; nähtus: maantee
(Vanaküla - Sininõmme);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 21368 m²; nähtus: maantee
(Kohtla-Järve - Mäetaguse);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
4
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 129 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Anijärve);
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 117 m²; nähtus: kaugküttevõrgu juurde
kuuluvad ehitised (KONSU_VASAK350);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 121 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 127 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 84 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1571 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 221 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 77 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 159 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 404 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 241 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 87 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 21368 m²; nähtus: maantee (Kohtla-Järve -
Mäetaguse);
Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 21368 m²; nähtus: maardla (Eesti: Kohtla kaeveväli);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(173);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(217);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2259 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kultusekivi);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3407 m²; nähtus:
kinnismälestis (Asulakoht);
Piiranguvöönd: ulatus: 15 m²; nähtus: tiheasustusala (Ida-Virumaa teemaplaneering: E20/T1
Tallinn - Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi - Narva lõigu*).
1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub:
1.10.1. mälestise nimi: Kultusekivi;
mälestise registri number: 9001;
registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;
5
määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997
määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954).
1.10.2. mälestise nimi: Asulakoht;
mälestise registri number: 9000;
registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;
määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997
määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954).
1.11. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
objekti koodi: KV66387;
valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
volitatud asutus: Maanteeamet;
lisainfo: puudub;
kasutuslepingud: nr LS17-2726, nr LS18-2471.
Lepingu ese 3:
1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 32002:003:0027 suhtes kehtivad
järgnevad kitsendused:
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 26693 m²; nähtus: maantee
(Vanaküla - Kohtla jaam);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 81 m²; nähtus: maantee
(Vanaküla - Sininõmme);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 813 m²; nähtus: maantee
(Kohtla - Kohtla-Nõmme);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 889 m²; nähtus: maantee
(Kohtla-Järve - Mäetaguse);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Tamme);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (F-
1);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 983 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (L-61 LP-3:KV0);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 399 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(F-1);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Anijärve);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 267 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 102 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
6
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1711 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 738 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2903 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA088);
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 26726 m²; nähtus: maantee (Vanaküla - Kohtla
jaam);
Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 26726 m²; nähtus: maardla (Eesti: Kohtla kaeveväli);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(221);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(219);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(220);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(222);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 17 m²; nähtus:
kinnismälestis (Asulakoht);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 6426 m²; nähtus:
kinnismälestis (Asulakoht).
1.13. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub:
mälestise nimi: Asulakoht;
mälestise registri number: 9000;
registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;
määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997
määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954).
1.14. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
objekti koodi: KV8098;
valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
volitatud asutus: Maanteeamet;
lisainfo: puudub;
kasutuslepingud: nr LS17-2727, nr LS13-5141.
Lepingu ese 4:
1.15. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 65301:001:3136 suhtes kehtivad
järgnevad kitsendused:
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 12588 m²; nähtus: maantee ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(17465);
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 369 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (REBASE I (Saire kraav));
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (REBASE I (Saire kraav));
7
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 1210 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga
kuni 10km2 (KURNA I (Saire pkr.));
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 836 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KALEV:JYR);
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 12990 m²; nähtus: maantee (Kurna - Tuhala);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KALEV:JYR);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 635 m²; nähtus: maantee (Kurna
- Tuhala);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(20831);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Kurna küla:(Rae));
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 4 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(KURNA I);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 79 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (KURNA I (Saire pkr.));
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(17464);
Piiranguvöönd: ulatus: 2 m²; nähtus: tiheasustusala (Rae valla üldplaneering).
1.16. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 4 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.17. Lepingu eseme 4 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
objekti koodi: KV50272;
valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
volitatud asutus: Maanteeamet;
lisainfo: puudub;
kasutuslepingud: puuduvad.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
8
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei
ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 17.03.2020.a
käskkirjaga nr 1-2/20/226 ja 19.03.2020.a käskkirjaga nr 1-2/20/235.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu
võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks 4 oleva kinnistu teeninduspiirkonnas
ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele. Isikliku kasutusõiguse 1, isikliku
kasutusõiguse 2 ja isikliku kasutusõiguse 3 kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise
side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu
punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.
9
2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja ja isikliku
kasutusõiguse 1, isikliku kasutusõiguse 2 ja isikliku kasutusõiguse 3 kaudu osutatakse
üldkasutatavat elektroonilise side teenust asjaõigusseaduse § 1581, elektroonilise side seaduse §
2 p 68 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses - majandustegevuste registrist tehtud päringu
(https://mtr.mkm.ee), konkurentsiameti kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025
tehtud päringu ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse ja elektroonilise side seaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi
nimetatud isiklik kasutusõigus 1).
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini ja välikapi paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2).
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi
nimetatud isiklik kasutusõigus 3).
10
3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 3 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 3).
3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise
eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4).
3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 4 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 4).
3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4 eelnevalt
ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik
kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik
kasutusõigus.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.4. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.7. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrkude korrashoidu ja/või ohustaks
võrkude toimimist;
11
4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.9. pärast kasutusõiguse aladel teostatud võrkude ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.16. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus
ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud.
4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate
isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja
isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu;
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2 toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 1
5.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud
Leonhard Weiss Energy AS töö nr VT1109 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandimaa“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada
järgneva informatsiooni ja nõuetega:
5.1.1. Riigitee nr 24137 km 0,110-3,830 ja riigitee nr 24138 km 0,000-1,656 olid teekatendi
pindamise objektid 2019.a;
5.1.2. Riigitee nr 50 teelõik km 1,800-2,644 oli liiklusohtliku koha likvideerimise objekt
2016.aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning
tehnovõrkudele kehtib ehitajapoolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast
12
2016. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
6. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 2 ja isikliku kasutusõigusega 3
6.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud
Stromtec OÜ tööle nr VT1129 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine,
Servaääre küla, Kohtla vald, Ida-Viru maakond“. Elektrilevi OÜ tellimus nr VT1129. Projekti
realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: riigitee nr 13126 teelõik km
3,48-9,98 rekonstrueeriti 2016. aastal. Riigiteede katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning
tehnovõrkudele kehtib ehitajapoolne garantii 5 aastat alates vastuvõtmise kuupäevast 13.12.2016.
aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab projektis ja ehitustöödel olema
välistatud.
7. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 4
7.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud
Leonhard Weiss OÜ tööle nr IP3968 „Jüri AJ Kalev F üleviimine 20 kV toitele. Uuesalu ja
Kurna küla, Rae vald, Mõisaküla, Kiili vald, Harjumaa“.
8. Asjaõiguslepingud
8.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10282950 kolmandasse (III)
jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks side maakaabelliini
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 05.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3,
4.1 ja 5 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
8.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4415550 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks side maakaabelliini ja
välikapi paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.05.2020.a sõlmitud
lepingu punktidele 3.5, 3.6, 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
8.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5602250 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks side maakaabelliini
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 05.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9,
4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
13
8.4.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14193902 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabelliini paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.11, 3.12,
4.1 ja 7 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
8.5. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
9. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
9.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
9.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
9.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
9.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
9.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
9.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
9.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
9.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
9.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
14
9.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud
korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle
kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side
seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või
kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui
avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja
omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
9.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
9.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
9.13. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist
kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
9.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku
vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu
suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
9.15. EhS § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja
elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on
piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on
keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,
lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada
veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada
veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud
15
elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4)
ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada
pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit,
ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
9.16. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev
maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise
kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-,
niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada
tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning
põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada
raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid,
ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva
sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast
koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5)
töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
9.17. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või
liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee
toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee
sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
9.18. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele
suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
9.19. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-
ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või
teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3)
kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust
põhjustavat maaparandustööd.
9.20. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust
piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave
tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista
juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja
kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse
korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi
või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
9.21. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende
kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise
lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
16
9.22. Ametit teavitatakse ette: 1) kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; 2) raie-,
kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest
arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia
ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis; 3) maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse
tähenduses arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis.
9.23. EhS § 115 kohasel on riigikaitseline ehitis Kaitseministeeriumi valitsemisala või
Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee.
Julgeolekuasutuse ehitis EhS tähenduses on julgeolekuasutuse valduses olev ehitis.
9.24. EhS § 120 nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma
Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või
EhS § 120 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad
projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või
ehitamise teatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui:
kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi;
kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis;
kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise.
Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise
rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest:
kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht
riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele;
kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada
riigikaitselise ehitise töövõimet;
kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise
töövõimet.
Kaitseministeerium võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada
kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa eelnõu täiendavaks
kooskõlastamiseks.
Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed
riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema
volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega.
9.25. EhS § 121 kohaselt tuleb julgeolekuasutuse ehitise piirdeaiast, selle puudumisel hoone
välisseinast või rajatise välispiirjoonest 50 meetri ulatuses ehitamine kooskõlastada
julgeolekuasutusega. Julgeolekuasutus võib keelata hoone või rajatise ehitamise, kui hoone või
rajatise ehitamine võib takistada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või avaldada mõju
julgeolekuasutuse ehitise turvakeskkonnale.
10. Originaal ja ärakirjade väljastamine
10.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil
kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
10.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris
tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele
originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal.
10.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi
kinnistusosakonnale.
17
11. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
11.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
11.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
11.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).
Notari tasu kokku 62,00 eurot.
Käibemaks 12,40 eurot.
Koos käibemaksuga 74,40 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):
A4 formaat A3 formaat
digitaalne originaaldokument tasuta tasuta
portaalis eesti.ee
paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk
digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud
enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel
videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allakirjastamist ekraanil
tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus.
Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest,
nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisadeks olevate plaanidega on videosilla
vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.
Omaniku esindaja Mati Meeliste
/digitaalselt allkirjastatud/
Õigustatud isiku esindaja Avo Järv
18
/digitaalselt allkirjastatud/
Tallinna notar Sirje Velsberg
/digitaalselt allkirjastatud/
19