Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
838
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, viiendal mail kahe tuhande
kahekümnendal aastal (05.05.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 04.05.2020 kell 10:20 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik ning kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi
vallas, Eesti Vabariigis,
ja
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi
kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 04.05.2020 kell 10:20
tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti
tõestajale esitatud volikirja alusel Avo Järv, isikukood 35611072736, kes on tõestajale tuntud isik
ning kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Laagri alevikus, Saue vallas,
Eesti Vabariigis,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 8378150 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 19001:001:1400,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 1Tallinn-Narva tee, Aaspere küla,
Haljala vald, Lääne-Viru maakond, pindalaga 53,5900 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹
järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini ja liitumiskilbi
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 23.04.2020.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.2, 3.3, 4.1 ja 5 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 23.04.2020
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.04.2020.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 16411750 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 19101:001:0267,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga Tunneli tee, Sauste küla, Haljala
vald, Lääne-Viru maakond, pindalaga 1134 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 7393850 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 19101:001:0307 ja
19101:001:0306, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%) ja transpordimaa (100%),
asukohaga 17154 Kihlevere-Lihulõpe tee, Sauste küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond
ja Tunneli tee, Sauste küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, pindalaga 4,1700 ha ja
4470 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2)
ja lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3). Lepingu ese 1, lepingu ese 2 ja lepingu ese 3
edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.5. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 19001:001:1400 suhtes kehtivad
järgnevad kitsendused:
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 524 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 8134 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (MUSTOJA (Mustoja));
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 529 m²; nähtus: kanal, peakraav
valgalaga kuni 10km2 (Kõldu peakraav);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 68 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2059 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KÄRMU:VT0);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 211 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Lakk);
2
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3653 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kultusekivi);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 259 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Lichtfeldt Toivu);
Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 869 m²; nähtus: kaitseala (Aaspere mõisa
park);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 132 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (AASPERE 1 (Kõldu peakraav));
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 5911 m²; nähtus: maantee
(Rõmeda tee);
Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1332 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 52 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 8611 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Mustoja);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2071 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Mustoja);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1620 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (MUSTOJA (Mustoja));
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 1 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(AASPERE 2);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4426 m²; nähtus: maantee ();
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4350 m²; nähtus: maantee
(Kihlevere - Aaspere);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 222 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (AASPERE 2);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1452 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20
kV (Keskpingeliin) (KÄRMU:VT0);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 6569 m²; nähtus: maantee
(Rõmeda I);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 16876 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Mustoja);
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 1575 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga
kuni 10km2 (AASPERE 1 (Kõldu peakraav));
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 974 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 2431 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle
25 km2 (MUSTOJA (Mustoja));
3
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 506544 m²; nähtus: maantee
(Tallinn - Narva);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 869 m²; nähtus:
kinnismälestis (Aaspere mõisa park);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3108 m²; nähtus: maantee ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2525 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 1090 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Mustoja);
Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 435 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Mustoja);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4395 m²; nähtus: maantee ();
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3507 m²; nähtus: maantee
(Loobu - Rõmeda);
Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 2490 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga
kuni 10km2 (AASPERE 2);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA072);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 16381 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (MUSTOJA (Mustoja));
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (LIIGUSTI 2);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 615 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(41555JK);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 274 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(122082LK);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 156 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 502 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 535912 m²; nähtus: maardla (Eesti: Haljala uuringuväli);
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 535886 m²; nähtus: maantee (Tallinn - Narva);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4059 m²; nähtus: maantee
(Liiguste);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 98 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu MPkaabelliin);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 63761 m²; nähtus: maantee
(Rõmeda - Põdruse);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 63 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(TK-5 (Aaspere pubi));
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 233 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Keskküla);
Piiranguvöönd: ulatus: 6883 m²; nähtus: tiheasustusala (Haljala valla üldplaneering).
1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub:
1.6.1. mälestise nimi: Aaspere mõisa park;
mälestise registri number: 15627;
4
registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;
määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998
määrus nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558).
1.6.2. mälestise nimi: Kultusekivi;
mälestise registri number: 10217;
registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;
määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997
määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954).
1.7. Lepingu eseme 1 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse
(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Aaspere
mõisa park nähtub:
objekti nimetus: Aaspere mõisa park;
tüüp: kaitseala - kaitsealune park;
valitseja(d): Keskkonnaameti Põhja regioon;
esmane kanne: 27.11.1958.a;
esmase kande alusdokument: Rakvere Rajooni TSN TK otsus 27.11.1958 nr 300
Looduskaitse organiseerimisest Rakvere rajoonis.
1.8. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
objekti koodi: KV74059;
valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
volitatud asutus: Maanteeamet;
lisainfo: puudub;
kasutuslepingud: puuduvad.
Lepingu ese 2:
1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 19101:001:0267 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1090 m²; nähtus: maantee
(Tallinn - Narva);
Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 1134 m²; nähtus: maardla (Eesti: Haljala uuringuväli);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 759 m²; nähtus: maantee
(Kihlevere - Aaspere).
1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.11. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
objekti koodi: KV85415;
valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
volitatud asutus: Maanteeamet;
lisainfo: puudub;
kasutuslepingud: puuduvad.
Lepingu ese 3:
1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et:
5
1.12.1. katastriüksuse 19101:001:0306 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 176 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Lakk);
Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 87 m²; nähtus: d kategooria
gaasitorustik alla 200mm (Kohtla-Järve-Tallinn I niit);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 315 m²; nähtus: maantee
(Tallinn - Narva);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: sideehitis maismaal (EG
Rakke-Loobu sideliin);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Lakk);
Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 4470 m²; nähtus: maardla (Eesti: Haljala uuringuväli);
Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 151 m²; nähtus: d kategooria
gaasitorustik alates 200mm kuni 500mm (Lääne-Virumaa D kat.);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4470 m²; nähtus: maantee
(Kihlevere - Aaspere).
1.12.2. katastriüksuse 19101:001:0307 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused:
Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 21013 m²; nähtus: kaitseala (Aaspere
mõisa park);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 21013 m²; nähtus:
kinnismälestis (Aaspere mõisa park);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Mõis);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(39610JK);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1560 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Aaspere tiik);
Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1176 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 27161 m²; nähtus: maardla (Eesti: Haljala uuringuväli);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1304 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 41683 m²; nähtus: maantee
(Kihlevere - Aaspere);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(113434LK);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1284 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA072);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1145 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20
kV (Keskpingeliin) (KÄRMU:VT0);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Kadarpiku);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni
25km2 valgalaga veekogu (Aaspere tiik);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Aaspere kool);
6
Piiranguvöönd: ulatus: 2078 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir));
Piiranguvöönd: ulatus: 2078 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir));
Piiranguvöönd: ulatus: 2044 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja));
Piiranguvöönd: nähtus: kinnismälestis (Aaspere mõisa alleed).
1.13. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub:
1.13.1. mälestise nimi: Aaspere mõisa alleed;
mälestise registri number: 15628;
registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;
määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998
määrus nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558).
1.13.2. mälestise nimi: Aaspere mõisa park;
mälestise registri number: 15627;
registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;
määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998
määrus nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558).
1.14. Lepingu eseme 3 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse
(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Aaspere
mõisa park nähtub:
objekti nimetus: Aaspere mõisa park;
tüüp: kaitseala - kaitsealune park;
valitseja(d): Keskkonnaameti Põhja regioon;
esmane kanne: 27.11.1958.a;
esmase kande alusdokument: Rakvere Rajooni TSN TK otsus 27.11.1958 nr 300
Looduskaitse organiseerimisest Rakvere rajoonis.
1.15. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
objekti koodi: KV7866;
valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
volitatud asutus: Maanteeamet;
lisainfo: puudub;
kasutuslepingud: nr LS14-25602, nr LS13-5301.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks kolm (1.3) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
7
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei
ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 10.03.2020.a
käskkirjaga nr 1-2/20/205.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu
võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks olevate kinnistute
teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
8
2.3.1. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-3), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
Lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja
asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses - konkurentsiameti
kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu ja Õigustatud isiku
esindaja suulise avalduse alusel.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabli ja liitumiskilbi paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1).
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud helesinise värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabli paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise
eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2).
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud helesinise värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabli paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise
eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3).
3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 3 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
9
lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud helesinise värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 3).
3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2 ja kasutusõiguse ala 3 eelnevalt ja edaspidi koos
nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik kasutusõigus 2 ja isiklik
kasutusõigus 3 koos nimetatud isiklik kasutusõigus.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Tehnorajatised tuleb kasutusõiguse aladele ehitada vastavalt kooskõlastatud Arendus &
Haldus OÜ tööle nr LP7761 „Tallinn – Narva maanteevalgustuse liitumine Aaspere küla
Haljala vald Lääne-Viru maakond“;
4.1.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.4. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.5. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.6. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.7. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.8. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või
ohustaks elektrivõrgu toimimist;
4.1.9. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.10. pärast kasutusõiguse aladel teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
10
4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.14. Õigustatud isik kohustub kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.15. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.16. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.17. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus
ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud.
4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate
isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja
isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu;
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2 toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Asjaõiguslepingud
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 8378150 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabli ja
liitumiskilbi paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.05.2020.a sõlmitud
lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4.1 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 16411750 kolmandasse (III)
jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabli
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.05.2020.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.5, 3.6 ja 4.1 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
11
5.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 7393850 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabli paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9 ja
4.1 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
5.4. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
12
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud
korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle
kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side
seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või
kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui
avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja
omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.13. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist
kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
6.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku
vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu
suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.15. EhS § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja
elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on
piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on
keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,
lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada
veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada
veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud
13
elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4)
ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada
pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit,
ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
6.16. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või
liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee
toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee
sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.
6.17. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele
suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
6.18. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-
ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või
teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3)
kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust
põhjustavat maaparandustööd.
6.19. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust
piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave
tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista
juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja
kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse
korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi
või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
6.20. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
reoveesette laotamine;
matmispaiga rajamine;
jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
maavara kaevandamine;
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga
sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või
harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks
ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
6.21. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud
tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses.
6.22. Vastavalt LKS § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius:
Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
14
allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25
ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
reoveesette laotamine;
matmispaiga rajamine;
jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
maavara kaevandamine;
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
6.23. Vastavalt LKS § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal
(edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud LKS § 38 lõike punktis 5 sätestatud
juhul;
üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.
Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää
veekaitsevööndisse;
tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
kalda kindlustusrajatisele;
supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
piirdeaedadele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud:
pinnavee veehaarde ehitisele;
sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
ranna kindlustusrajatisele;
hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
kalakasvatusehitisele;
riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;
15
tehnovõrgule ja -rajatisele;
sillale;
avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
raudteele.
6.24. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid:
kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad);
hoiualad;
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
püsielupaigad;
kaitstavad looduse üksikobjektid;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
6.25. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti
kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
väljastada metsamajandamiskava;
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
anda projekteerimistingimusi;
anda ehitusluba;
rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis
vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti
seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste,
mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava
loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui
ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või
tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle
huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise
tegevuse õiguspärasuse osas.
6.26. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või
kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni
avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud
ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse
üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti
piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:
kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti
valitsemise või kaitse korraldamisega;
teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase
ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.
6.27. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus
veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust
ja piiratakse liikumist.
6.28. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende
16
kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise
lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
6.29. Ametit teavitatakse ette: 1) kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; 2) raie-,
kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest
arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia
ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis; 3) maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse
tähenduses arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis.
7. Originaal ja ärakirjade väljastamine
7.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil
kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris
tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele
originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal.
7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi
kinnistusosakonnale.
8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 40,80 eurot (tehinguväärtus 1 917,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).
Notari tasu kokku 60,80 eurot.
Käibemaks 12,16 eurot.
Koos käibemaksuga 72,96 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):
A4 formaat A3 formaat
17
digitaalne originaaldokument tasuta tasuta
portaalis eesti.ee
paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk
digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud
enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel
videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allakirjastamist ekraanil
tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus.
Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest,
nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisadeks olevate plaanidega on videosilla
vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.
Omaniku esindaja Mati Meeliste
/digitaalselt allkirjastatud/
Õigustatud isiku esindaja Avo Järv
/digitaalselt allkirjastatud/
Tallinna notar Sirje Velsberg
/digitaalselt allkirjastatud/
18