Kalev Repp
Maanteeamet
30.04.2020
KINNITUS
Käesolevaga kinnitame, et Domus Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangute nr. 0773-19 ja nr. 2225-19 turuväärtused
kehtivad seisuga 30.04.2020 eeldusel, et varadega seotud andmed ei ole muutunud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Vaks
Hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja 127183
Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Eksperthinnang nr 2225-19
Vara: Hoonestamata kinnistu (registriosa nr. 6761750)
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Väärtuse kuupäev: 10.04.2019
2
Turuväärtus: 8 000 €, s.o 1,28 €/m
Eeldused: Tulenevalt tellija poolsest lähteülesandest on vara hinnatud väärtuse kuupäevaga
10.04.2019, kuna vara ülevaatus teostati 30.10.2019 on hinnatud eeldusel, et vara
seisukord ei ole vahemikus 10.04.2019 – 30.10.2019 oluliselt muutunud.
Koostaja: Madis Raud
Kutseline hindaja
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr. 139626
Kinnitaja: Toomas Vaks
Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154
Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411
Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Sisukord
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 4
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5
2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5
3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5
3.1. Asukoht ................................................................................................................................................................ 5
3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6
3.3. Maakasutus .......................................................................................................................................................... 7
3.4. Tehnosüsteemid ................................................................................................................................................... 8
3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................... 8
4. Turuülevaade ....................................................................................................................................................... 9
4.1. Majandusülevaade ............................................................................................................................................... 9
4.2. Raplamaa maatulundusmaade ja elamumaade turuülevaade 2018 a. seisuga ................................................. 10
4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 11
4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 12
4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 12
5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 13
5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 14
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ....................................................................................................... 14
5.3. Turuväärtuse hinnang ........................................................................................................................................ 14
5.4. 20188 Teenuse-Urevere tee kinnistu väärtusele vastav osa hinnatavast kinnistust ......................................... 16
6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 16
Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 18
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte ........................................................................................................................... 19
Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 20
2
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
KOKKUVÕTE
HINNATAVA VARA KOONDANDMED
Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (registriosa nr. 6761750)
Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Omanik Eesti Vabariik
Katastritunnus 42703:001:0119
Omandivorm Kinnisasi
2
Kinnistu pindala 6 226 m
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Hoonestus Puudub
HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Tehingunõustamiseks esitamiseks Maanteeametile
Ülevaatuse kuupäev 30.10.2019
Väärtuse kuupäev 10.04.2019
Hindamisaruande kuupäev 14.11.2019
Tellija Maanteeamet
Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/19/0722-1 (25.03.2019). Riigihange
„Kirjalike hindamisaruannete koostamine eraomandis oleva riigitee aluse maa
hüvitusväärtuse kohta Rapla maakonnas“. Käesolev tellimus on eelneva
töövõtulepingu raames teostatav lisatöö (Töövõtulepingu nr 1-8/19/0722-1
ettenägematute tööde tellimine).
Hindamise eeldused Tulenevalt tellija poolsest lähteülesandest on vara hinnatud väärtuse
kuupäevaga 10.04.2019, kuna vara ülevaatus teostati 30.10.2019 on hinnatud
eeldusel, et vara seisukord ei ole vahemikus 10.04.2019 – 30.10.2019 oluliselt
muutunud.
Hinnang vara likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud.
Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam, ±20%
Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu
KOMMENTAARID
Tulenevalt tellija soovist on hindamisel eraldi välja toodud ka Jõepealse kinnisasja osa suurus, mis vastaks 20188
2
Teenuse-Urevere tee katastriüksuse (transpordimaa, pindalaga 2 480 m ) väärtusele Domus Kinnisvara poolt
koostatud eksperthinnangus nr. 0773-19.
HINDAMISTULEMUS
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on
Domus Kinnisvara hinnangul hinnatava vara aadressil Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
turuväärtus:
2
8 000 € (kaheksa tuhat), s.o. 1,28 €/m
Koostaja: Madis Raud
Kutseline hindaja
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr. 139626
/allkirjastatud digitaalselt/
Kinnitaja: Toomas Vaks
Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
/allkirjastatud digitaalselt/
3
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk
Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Registriosa nr 6761750
katastritunnus 42703:001:0119
Vara liik Maatulundusmaa (hoonestamata)
Hindamise eesmärk Tehingunõustamiseks esitamiseks Maanteeametile
Väärtuse liik Turuväärtus
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine
Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti
Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist.
Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut
sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas
tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult,
kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.).
Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati
eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.).
Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015,
p.3.2.4.).
Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.).
Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja
kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda
hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku
leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5.
Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks
ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik,
või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6).
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta
Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on
tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult.
Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu
kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille
õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus.
Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada
mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on
lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja
saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2016, p. 9.2.5).
4
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon
Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest:
Allikas Kuupäev
Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 22.10.2019
Vara omaniku suulised selgitused -
Kohapealne ülevaatus 30.10.2019
Maa-ameti maaregister 05.11.2019
Ehitisregistri väljavõte 05.11.2019
Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 05.11.2019
Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 01.11.2019
2.2. Hinnatava vara ülevaatus
Ülevaatuse kuupäev 30.10.2019
Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud
Ülevaatuse juures viibinud
Ülevaatus teostatud iseseisvalt
isikud
Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnistu ulatuses
Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses
Ülevaatuse põhjalikkus
äralõike piire ette näidatud
3. Hinnatava vara kirjeldus
3.1. Asukoht
Makroasukoht
Paiknemine Vara asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Urevere külas hajaasustusega piirkonnas,
Rapla linnast ca 50 km kaugusel, Märjamaa alevist ca 25 km kaugusel.
Mikroasukoht
5
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Iseloomustus Hinnatav vara paikneb hõredamalt hoonestatud piirkonnas, kus üksikud eramud
abihoonetega, ümbruses on valdavalt hajaasustusele omane põllumaa
vaheldumas metsatukkadega. Läheduses Kasari jõgi.
Konkureerivad turupiirkonnad Sarnased hajaasustusega piirkonnad Rapla maakonna äärealadel
Haljastus Madal- ja kõrghaljastus
Juurdepääs Avalikult kruusakattega Teenuse-Tolli teelt, edasi ca 600m mööda
kruusakattega Tolli mõisateed mööda.
Müra ja õhusaaste Keskmisest madalam, sest vara jääb madalama liikluskoormusega tee mõjualasse
Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport
Vana-Vigala 9 km Vana-Vigala 9 km Teenuse 3,5 km Teenuse 3,5 km
3.2. Omandisuhted
Registriosa number 6761750
Omandivorm Kinnisasi
Omanik Eesti Vabariik
Kanded registriosa III jaos Puuduvad
Kanded registriosa IV jaos Puuduvad
Maa-ameti kitsenduste kaardi
järgsed kitsendused
2
Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m Ühisosa %
Ranna või kalda piiranguvöönd 3874 RAND 3873,86 62,22
Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 255 RAND 254,87 4,09
Ranna või kalda piiranguvöönd 1925 RAND 1924,87 30,92
Kitsendused ei mõjuta vara hüvitusväärtust, kuna ei piira vara sihipärast
kasutamist.
Üürilepingud Hindajale teadaolevalt ei ole vara koormatud üürilepingutega
6
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad
mõjutavad õiguslikud tegurid
ja piirangud
3.3. Maakasutus
Katastritunnus 42703:001:0119
Ortofoto
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
2
Pindala 6 226 m
Kuju, reljeef Korrapärase kompaktse kujuga, reljeef valdavalt tasane
2
Kõlvikute koosseis Looduslik rohumaa 2 471 m
2
Metsamaa 3 755 m
Osa kinnistu põhjapoolsest looduslikust rohumaast on kasutuses tee-alana
naaberkinnistule pääsemiseks. Tegemist on valdavalt pinnaskattega tee-alaga,
mida on osaliselt täidetud killustikuga.
2
Metsamaa info Metsamaa osakaal (3 755 m ), s.o 60%. Kinnistul kasvavad valdavalt lehtpuud,
üksikud kuused ja võsa.
Põllumaa info Haritav maa puudub
Hooned ja rajatised Puuduvad
Toetuskõlblikkus Ei ole toetuskõlbulik
Maaparandussüsteemid Olemas
7
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Haljastus Isetekkeline looduslik haljastus
Mullastik Keskmise viljakusega mullastik (Kog – Gleistunud leostunud ja leetjad mullad).
Piirded Puuduvad
Üldplaneering
Valla üldplaneeringu järgi paikneb hinnatav kinnistu põllu- ja metsamaa
juhtotstarbelisel alal ning külgneb turismiettevõtluse juhtotstarbelise alaga.
Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnistul koostatud ega koostamisel
detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti
avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele.
Kinnistu paikneb hajaasustusalas ning vastavalt Märjamaa valla üldplaneeringule
väljastatakse hajaasustusaladel projekteerimistingimused vastavalt kehtivale
üldplaneeringule, seega on võimalik ehitusõigus saada projekteerimistingimuste
alusel.
3.4. Tehnosüsteemid
Veevarustus Puudub, piirkonnas veevarustus lahendatud lokaalsete puurkaevudega
Kanalisatsioon Puudub, piirkonnas kanalisatsioon lahendatud lokaalselt
Gaas Puudub, piirkonnas gaasitrass puudub
Elektrivarustus Puudub, liitumispunkt läheduses
3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
1
Kestlikkuse väärtus Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise
põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne.
Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil
hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim.
põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali
1
Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel
moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond
koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1)
8
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste
2 3 4
alusel: asukoht ja krundi kasutus , ehitise kvaliteet ja kinnisvara juhtimine .
Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil.
Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi
asukoha ja krundi alusel ehitise kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang
B - - B--
4. Turuülevaade
4.1. Majandusülevaade
5
Majanduse konkurentsivõime langus viitab probleemidele tulevikus
Tänavu ja järgmisel aastal kasvab Eesti majandus umbes 3,5 protsenti ja 2020. aastaks aeglustub kasv juba 2
protsendi lähedale. Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on selles, et inimesi lisandub tööturule aina vähem.
Teiseks põhjuseks on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel
eksporditurgudel.
Eestis on tööjõukulude kasv olnud üks Euroopa kiiremaid, mis on raskendanud Eesti toodete eksporti, kuna Eesti
ekspordi hinnad on kasvanud kiiremini kui konkurentide hinnad. Eesti ekspordi turuosa hakkas peamiste
kaubanduspartnerite juures vähenema juba 2017. aastal, kui nende riikide majandusolukord oli erakordselt hea ja
kasv kiire. Tööjõunappusest tingituna jätkavad palgad Eestis kasvu, mistõttu ka tootmine muutub veelgi kallimaks.
Kuna palgakasvu mõju avaldub täies mahus alles mitme aasta jooksul, varjutab konkurentsiolukorra halvenemine ka
eelseisvaid aastaid.
Eesti Panga president Ardo Hansson: „Meil on tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad
tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palgakasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele
järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus
aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva.“
Kiire palgakasv sunnib Eestist lahkuma madala tootlikkusega tööstust. Eesti töötlevas töötluses on hõivatud
suhteliselt enam inimesi kui näiteks teistes Balti riikides ja töötleva tööstuse tootlikkus on võrreldes teiste
majandusharudega väike. Seega on Eestis seni veel küllaltki palju madala tootlikkusega tööstust, mis tööjõukulude
jätkuva suurenemise tõttu lähiaastatel arvatavasti kaob. Vähetootlikud tööstussektorid on töötajaid juba kaotanud
ja see trend eeldatavasti jätkub. Töötajate üleminek suurema tootlikkusega töökohtadele mõjub majandusele
kokkuvõttes soodsalt. Majandusele tervikuna mõjuks aga kahjulikult selline palgaralli, kus peamiselt liigutakse
kõrgema palgaga töökohtadele, mille tootlikkus pole kooskõlas kõrgema palgaga.
Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018
ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus 2 protsendi lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib
palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas
väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine
ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem.
Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata laekub makse Eestis tavapärasest enam ja seetõttu oleks mõistlik riigi
kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis. See võimaldaks koguda headel aegadel varusid,
mida saaks majandustsükli languse ajal kasutada Eesti majanduse ergutamiseks.
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
2
Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused,
turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms
tegurid.
3
Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord.
4
Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat
säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud.
5
Seisuga 19.12.2018. a.
9
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
2017 2018* 2019* 2020* 2021*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 23,62 25,62 27,38 28,89 30,31
SKP püsivhindades (%) 4,9 3,6 3,2 2,3 2,2
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 3 3,6 2,3 2,1
THI-inflatsioon (%) 3,4 3,5 2,6 2,1 1,9
Töötuse määr (%) 5,8 5,8 6,7 6,9 6,9
Keskmine brutopalk (eurodes) 1217 1303 1384 1468 1555
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 6,9 7,1 6,2 6 6
Eelarvetasakaal (% SKPst) -0,4 0,5 0,5 0,3 0,3
*- prognoos
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
4.2. Raplamaa maatulundusmaade ja elamumaade turuülevaade 2018 a. seisuga
Maatulundusmaade ülevaade
Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest,
pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind
on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on
omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige
viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3000 – 4000 €/ha.
Reeglina alla 2 ha põllumaade vastu huvi puudub, kui pole tegemist osaga suuremast põllumassiivist.
Metsamaa hind kinnisvaraturul oleneb peamiselt sellel kasvava metsa iseloomust: puistu koosseisust, vanusest,
tagavarast, lubatavatest raiemahtudest, piirangutest, kokkuveo tingimustest. Metsamaa hinna kujundamisel mängib
olulist rolli ka 10 aasta raiemahu suurus. Vähem mõjutab hinda asukoht. Seega on määrav, millist materjali ja kui
palju on lubatud raietega antud metsast võimalik saada ning kokkuostu toimetada. Reeglina alla 1 ha metsamaade
vastu huvi puudub, kui pole tegemist osaga suuremast metsamassiivist.
Antud juhul on hinnatava vara puhul tegemist 0,6 ha suuruse maatulundusmaaga, mis koosneb 60% ulatuses
metsamaa kõlvikust ja 40% looduslikust rohumaast. Tulenevalt kinnistu väikesest pindalast puudub turul huvi
sarnaste maatulundumaade vastu metsamajandamise ja põllu harimise eesmärgil, pigem on sarnaste
kõrghaljastusega ja veekogu äärsete 0,5 – 2,5 ha kinnistute puhul tegemist perspektiivse elamumaa krundiga, sest
neid ostetakse pigem hoonestamise eesmärgil.
Elamumaa perspektiiviga maatulundusmaad
Elamuarenduseks sobivat maad on Raplamaal valdavalt suuremate asulate (Kohila, Märjamaa alevike ja Rapla linna)
naabruses, samuti suvilapiirkondade naabruses (Aespa, Roobuka, Kiisa) ning looduslikult ilusamates paikades järvede
ja jõgede ääres. Reeglina on elamuarenduspotentsiaaliga maa valla üldplaneeringus kirjas ja ette planeeritud.
Tõenõoliselt on elamuarenduseks planeeritud maid ka mujal arenduseks mittesobivates kohtades – asulaväliste
põldude ja metsade vahel, kohtadesse kuhu seda ei teki reaalselt kunagi. Eeltingimuseks on lisaks
maatulundusmaast elamumaa sihtotstarbe muutmisele läbi detailplaneeringu ka juurdepääsuteede olemasolu ja
elektriliitumise ning tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniühenduste loomise võimalus. Maa-ameti statistika järgi
tehakse Rapla maakonnas Märjamaa vallas hoonestamata elamumaadega keskmiselt 6 - 11 tehingut aastas ning
teadaolevalt on tänaseks elamumaid ette planeeritud juba 10. aasta varuga, millest võib järeldada, et sarnaste
üksikelamu perspektiiviga kinnistute likviidsus on ikkagi üsna madal.
Toome välja Märjamaa valla 2016 – 2018 a hoonestamata elamumaade tehingutestatistika:
Pindala(m2) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /m2)
Arv Keskmine Kokku Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine
2016 elamumaa 6 3 271,30 14 991 500 5 000 0,06 3,38 0,90 1,28
2017 elamumaa 10 3 028,70 32 131 520 7 810 0,08 10,00 1,44 2,35
2018 elamumaa 11 5 465,50 78 500 500 15 000 0,22 15,00 1,11 4,65
Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas
Elamuturu ülevaade
10
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Raplamaa kinnisvaraturgu iseloomustab näitaja, et mida kaugemal Tallinnast, seda väiksem huvi. Kõige enam
hinnatakse Raplamaal kinnistuid suuna järgi: rohkem väärtustatud kinnistud jäävad Märjamaa ja Viljandi maantee
äärde kuni Raplani välja. Raplamaal viimastel aastatel on hakanud kasvama huvi uuemate ja uute elamute järgi, mis
omakorda nõudluse kasvu tulemusena on tekitanud väiksemate uuselamute arenduste teket. Samuti ostetakse
soodsamaid suvilaid ja suvilakrunte, milledel on võimalik alustada uute hoonete ehitusega või vanema suvila
lammutamisega ja selle asemel uue hoone ehitamisega. Raplamaa siseselt kõige suurem ostu-müügitehingute maht
on just Kohila vallas (2018 aastal 111 tk), kus on koondunud suvilate piirkonnad ja mõned uusarendused.
Sarnaselt teistele maakondadele tehakse ka Raplamaal rohkem tehinguid maakonna keskuses ja selle lähiümbruses.
Viimastel aastatel on kasvanud huvi Harjumaa piiril paiknevate asulate vastu (jäävad pealinnast optimaalse
autosõidu kaugusele, maa hind odavam). Kuna Raplamaale jääb suhteliselt palju endisi suvilate piirkondi, siis suurem
osa tehingutest teostatakse tiheasustuspiirkondades asuvate suvilate ja aiamajadega, mistõttu on keskmine hind
suhteliselt madal jäädes vahemikku 25 000 – 55 000 eurot sõltuvalt asukohast, seisukorras, üldpinnast jne.
Ostjaskonnale pakub huvi ka korralikult renoveeritud ning aastaringseks elamiseks kohandatud aiamajad. Kuna
suvilate piirkondade infrastruktuur on aastatega paranenud on ka nende piirkondade vastu hakanud huvi tundma
elamute väikearendajad. Uuemate elamutega toimub keskmiselt ca 7-8 ostu-müügitehingut aastas. Uuselamute
müügipakkumised jäävad üldjuhul vahemikku 100 000 – 160 000 eurot.
Viimase 10 aasta jooksul on maakonna turg olnud pigem stabiilselt tõusvas faasis: kasvanud on keskmine
tehinguhind ja tehingumaht. 2018. aastal tehti tehinguid 254 korral, keskmise hinnaga 43 273
Raplamaa hoonestatud elamumaa turgu illustreerib allolev joonis:
Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas
4.2.1. Müügitehingud
Rapla maakonnas 2018. – 2019. aastal tehtud tehingutest saame järeldada, et hoonestamata kruntide tehingu
hinnad on vahemikus 1 200 – 15 000 € sõltuvalt eelkõige kinnistu asukohast, pindalast ja hoonestamisega
kaasnevatest kuludest. Märjamaa alevikus tehtud tehingud elamumaa kruntidega olid vahemikus 9 000 – 15 000 €
ning asula väliste perspektiivsete elamu kruntidega tehtud tehingutest olid suurem osa vahemikus 1 200 – 1 500 €,
suuremate ja jõeäärsete või -lähedaste kinnistute hinnad olid kõrgemad ja nendega tehti tehinguid vahemikus 4 000
– 15 000 €.
Toome välja hindajale teadaolevad hoonestamata elamumaa kruntidega tehtud tehingud Märjamaa valla
hajaasustusalas:
Tehingu Tehingu Pindala,
Asukoht Kirjeldus
aeg hind ha
Metsaga kaetud maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, jõgi
Vaguja küla 01.02.2019 1 500 1,73
läheduses, juurdepääs mööda kruusakattega teed ca 7 km
Velisemõisa Metsaga kaetud jõeäärne maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt,
28.06.2018 15 000 2,58
küla juurdepääs mööda pinnaskattega teed ca 500 m
Metsaga kaetud maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, jõgi
Vaguja küla 01.02.2019 1 500 1,75
läheduses, juurdepääs mööda kruusakattega teed ca 7 km
11
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Nõmmeotsa Osaliselt metsaga kaetud maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt,
09.04.2018 6 400 1,74
küla juurdepääs mööda kõvakattega teelt
Endine talukoht, jõeäärne kinnistu, juurdepääs ca 1 km mööda
Laukna küla 29.08.2018 12 000 0,97
kruusakattega teed
Haritava maana kasutuses olnud jõeäärne maatulundusmaa,
Tiduvere küla 30.01.2018 12 000 1,63
perspektiivne elamu krunt, juurdepääs kruusakattega teelt ca 2 km
Jõeäärne maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, juurdepääs
Päärdu küla 21.06.2018 10 000 1,33
mööda kruusakattega teed ca 5 km
Elamumaa, väljaarendamata aiandusühistus, elektri ja vee liitumispunkt
Lümandu küla 14.03.2018 1 300 0,11
läheduses, juurdepääs ca 5 km kruusakattega teelt
Elamumaa, väljaarendamata aiandusühistus, elektri ja vee liitumispunkt
Lümandu küla 02.04.2018 1 200 0,11
läheduses, juurdepääs ca 5 km kruusakattega teelt
Elamumaa, väljaarenenud aiandusühistus, jõe lähedane kinnistu, vee ja
Sipa küla 20.03.2019 4 000 0,11
elektri liitumispunktid läheduses, jurudepääs ca 400m mööda kruusateed
Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo
6
4.2.2. Turustatavuse analüüs
Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud, eraisikud.
Lõppkasutajaid iseloomustavad Isikud, kes on kohaliku piirkonnaga seotud (kodukoht, töökoht, pere).
tunnused
Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on teatav
turusegmendi nõudeid nõudlus sarnaste maade vastu olemas, kuid siiski on sarnaste varadega
tehtavate tehingute arv väike ja suhteliselt madala huvi tõttu ei ole tegemist
väga likviidse varaga.
Kui suur osa lõppkasutajatest Väiksem osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on
soovib hinnatavat vara hajaasustuspiirkonna maaga, kus huvi maade vastu võrreldes tiheasustusega
madalam.
Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised
võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama.
soetama
Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3
Müügiperiood Kuni 9 kuud
Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu.
Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul puuduvad
4.2.3. Pakkumine
Kinnisvaraportaalis KV.ee on hindamisearuande koostamise ajal (05.11.2019) Rapla maakonnas pakkumises ca 15
elamumaa perspektiiviga maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut pindalaga 0,4 – 3,3 ha, mille pakkumishinnad on
valdavalt vahemikus 4 500 – 16 500 €, elamumaid on pakkumises ca 50 ja nende pakkumishinnad on vahemikus
7 000 – 40 000 €. Kinnistu hinnad sõltuvalt peamiselt kinnistu asukohast ja keskkonnast, Tallinnale lähemal ja
suuremates asulates või nende läheduses asuvad kinnistud on kõrgemalt hinnatud. Hajaasustuses mõjutab hinda ka
tehnosüsteemide lähedus ja juurdepääs kinnistule, aga ka veekogu lähedus. Viimase poole aastaga ei ole hinnatavas
turupiirkonnas maade hinnad oluliselt muutunud, mistõttu on väärtuse kuupäevast (10.04.2019) hilisema
pakkumisinfo kasutamine õigustatud.
Toome välja hinnatava varaga sarnasemad hajaasustuses paiknevate kinnistute müügipakkumised 05.11.2019
seisuga:
6
Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi
kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara
neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara
turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja
konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt.
12
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Rõhutame, et eelpool toodud pakkumiste puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas
võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad.
Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse
täpsust.
5. Hindamine
13
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
5.1. Parim kasutus
Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis
on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille
tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3).
Käesoleva hindamise eesmärk on leida Eesti Vabariigile kuuluva Jõepealse kinnistu turuväärtus, seoses kinnisasja
avalikes huvides omandamise käigus võõrandatava eraomandis 20188 Teenuse-Urevere tee (50301:001:0322)
2
maatüki maadevahetusega. Hinnatav kinnistu on 6 226 m suurune maatulundusmaa, mis koosneb 60% ulatuses
metsamaa kõlvikust ja 40% looduslikust rohumaast. Antud maatüki kasutus maatulundusmaana ei ole otstarbekas,
kuna tegemist on optimaalsest suurusest väiksema pindalaga metsa- ja loodusliku rohumaaga. Sarnaseid
kõrghaljastusega ja veekogu äärseid 0,5 – 2,5 ha kinnistuid ostetakse eelkõige perspektiivse elamu või suvila
krundina. Tulenevalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbest ja ümbruskonna hoonestustihedusest on hindajad
seisukohal, et hinnatavale kinnistule on võimalik saada ehitusõigus suvila või üksikelamu püstitamiseks. Ehitusõiguse
saamiseks tuleb taotleda vallalt projekteerimistingimused. Vara alternatiivne kasutusfunktsioon on olemasolev
kasutus hoonestamata maatulundusmaana.
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted
Hinnatava kinnistu turuväärtuse leidmisel kasutatakse võrdlusmeetodit, sest hinnatava varaga sarnaste varade
sektoris tehakse valdavalt ostu-müügitehinguid ning hindajatele on teada hinnatavaga analoogiliste maade
tehinguid sarnastest turupiirkondadest.
Võrdlusmeetod:
Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma
omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema
võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate
poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate
üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna
tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav.
Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel.
5.3. Turuväärtuse hinnang
Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures
kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot.
Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid püsirohumaana kasutuses olevaid haritava maa tehingud, mis
omavad elamuga hoonestamise potentsiaali:
Tehingu Tehingu Pindala,
Asukoht Kirjeldus
aeg hind ha
Haritava maana kasutuses olnud jõeäärne maatulundusmaa, perspektiivne
Tiduvere küla 30.01.2018 12 000 1,63
elamu krunt, juurdepääs mööda kruusakattega teed ca 2 km
Endine talukoht, jõeäärne kinnistu, juurdepääs ca 1 km mööda
Laukna küla 29.08.2018 12 000 0,97
kruusakattega teed
Jõeäärne maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, juurdepääs mööda
Päärdu küla 21.06.2018 10 000 1,33
kruusakattega teed ca 5 km
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara
Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad sarnases piirkonnas
jõeäärsete hoonestamata kinnistutega tehtud tehingud.
Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid
parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri
erinevus võrdlusvara turuväärtust.
Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted
Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid.
14
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Selgitused Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus.
võrdlustehingute osas Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi
tehingu hinnale käibemaks.
7
Võrdlusühiku valik Võrdlusühikuks valime tehinguhinna, kuna sarnaste varade soetamisel lähtutakse eelkõige
tervikhinnast.
8
Võrdluselementide valik Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust
mõjutavad tegurid:
Ajaline kohandus – võrreldes 2018 aastaga ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi
hinnamuutusi arvestanud;
Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis
jäävad suuremate teede ja asulate äärde;
Kinnistu pindala – suurema pindalaga maatükid on mõnevõrra kõrgemalt hinnatud;
Haljastus – kõrghaljastusega kinnistud on reeglina kõrgemalt hinnatud;
Tehnovõrgud – kinnistud, millel on liitumispunktid lähemal on kõrgemalt hinnatud;
Ehitusõigus, detailplaneering – detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste alusel
ehitusõiguse olemasolu on hinda mõjutav tegur, kuna detailplaneeringu koostamine on
aeganõudev ja täiendav kulu;
Lisategurid – veekogu lähedaste kinnistute puhul on vaade ja kaugus veekogust hinda
mõjutav tegur;
Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis
turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud.
Võrdlustabel:
VÕRRELDAVAD VARAD
HINNATAV VARA
1 2 3
Märjamaa vald, Märjamaa vald, Märjamaa vald, Märjamaa vald,
Aadress:
Urevere küla, Jõepealse Tiduvere küla Laukna küla Päärdu küla
Tehingu hind (€): 12 000 12 000 10 000
Tehingu aeg: okt.19 jaan.18 aug.18 juuni.18
Ajaldamine: 0% 0% 0%
Ajaldatud hind (€): 12 000 12 000 10 000
Märjamaa vald, Märjamaa vald, Märjamaa vald, Märjamaa vald,
Asukoht:
Urevere küla Tiduvere küla Laukna küla Päärdu küla
Kohandus -5% -5% -5%
Ca 1 km mööda
Ca 11,6 km mööda Ca 2 km mööda Ca 5 km mööda
Juurdepääs: hooldamata
kruusakattega teed kruusakattega teed kruusakattega teed
pinnaskattega teed
Kohandus -5% 5% -5%
Pindala (ha): 0,62 1,63 0,97 1,33
Kohandus -5% -5% -5%
Haljastus: Madal- ja kõrghaljastus Madalhaljastus Madal- ja kõrghaljastus Madal- ja kõrghaljastus
Kohandus 5% 0% 0%
Puuduvad, Puuduvad, Puuduvad, Puuduvad,
Liitumised
elektriliitumispunkt elektriliitumispunkt elektriliitumispunkt elektriliitumispunkt
tehnovõrkudega:
läheduses krundi piiril kaugemal läheduses
Kohandus 0% 10% 0%
DP puudub, DP puudub, DP puudub, DP puudub,
Planeeringud,
perspektiivne perspektiivne perspektiivne perspektiivne
ehitusõigus:
üksikelamu krunt üksikelamu krunt üksikelamu krunt üksikelamu krunt
Kohandus 0% 0% 0%
Lisategurid: Kasari jõe läheduses Piirneb Vigala jõega Piirneb Luiste jõega Piirneb Velise jõega
Kohandus -20% -20% -20%
Summaarne kohandus -30% -15% -35%
Kohandatud hind (€): 8 400 10 200 6 500
Kohanduste summa
40% 45% 35%
absoluutväärtus:
7
Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on
võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid
(EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.)
8
Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle
olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.)
15
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Osakaal lõpphinnas: 0,35 0,25 0,40
Kaalutud hind (€): 8 090 2 940 2 550 2 600
Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel
saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtusega tehingule
antakse kõige väiksem kaal.
Seega saame perspektiivse elamu krundi turuväärtuseks võrdlusmeetodi põhjal:
2
2 940 + 2 550 + 2 600 = 8 090 €/ha ≈ 8 000, s.o 1,28 €/m .
Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%.
5.4. 20188 Teenuse-Urevere tee kinnistu väärtusele vastav osa hinnatavast kinnistust
Tulenevalt tellija poolt seatud lähteülesandest toome eraldi välja hinnatava kinnistu osa suuruse, mis vastaks Rapla
maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu katastriüksusest (42703:002:0262) eraldatud maatüki Rapla maakond,
Märjamaa vald, Teenuse küla, 20188 Teenuse-Urevere tee (50301:001:0322) väärtusele.
Vastavalt 16.04.2019 Domus Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangule nr. 0773-19 oli eraldatud maatüki
2
(50301:001:0322) väärtus 580 €, s.o 0,24 €/m . Arvestades, et hinnatava kinnistu turuväärtus on 8 000 €, s.o 1,28
2
€/m , saame Aidu kinnistust tehtud äralõike alale vastava Jõepealse kinnistu osa suuruse järgmiselt:
2 2
580 € / 1,28 €/m = 453 m
Täiendavalt on lähteülesandes välja toodud, et isikut, kellega maadevahetus tehakse, huvitab just teerajatis, mis
paikneb Jõepealse kinnisasjal. Toome välja ortofotol hinnangulise maa-ala, mis vastab leitud kinnistu osa suurusele.
Tulenevalt lähteülesandest ei ole hindajad analüüsinud äralõike mõju allesjäävale kinnistule.
6. Hindamistulemus
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on
Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse asuva kinnistu
(reg.nr 6761750) turuväärtus:
2
8 000 € (kaheksa tuhat), s.o 1,28 €/m
16
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Hinnangu täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%.
Leitud turuväärtus ei sisalda käibemaksu ja sellele ei lisandu käibemaksu.
17
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Lisa 1. Fotod
18
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte
Väljavõtte tegija: Madis Raud
Asutus: Domus Kinnisvara Vahendus OÜ
Kuupäev: 1.11.2019 11:08:04
Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Uus registriosa number 6761750
Kinnistu nimi
Korteri nr
Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 15.02.2017
Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 15.02.2017
I jagu KINNISTU KOOSSEIS
Kande Avamine, koosseisu muudatused, Kande
Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala
number ühendamise ja jagamise kanded kehtivus
Maatulundusmaa 100%, Rapla maakond,
Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse. 6226,0 Maakatastri andmed üle võetud
1 42703:001:0119 kehtiv
Katastriüksus on moodustatud plaani ja m2 31.12.2018.
kaardimaterjali alusel.
II jagu OMANIK
Kande Kande
Omanik Kande alus
number kehtivus
10.01.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
1 Eesti Vabariik kehtiv
15.02.2017. Kohtunikuabi Ilona Kirm
III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED
Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete Kande
number hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kitsendused muudatused ja kustutamised kehtivus
IV jagu HÜPOTEEGID
Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete Kande
Hüpoteegid
number summa muudatused ja kustutamised kehtivus
19
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 2225-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse
Vastavuskinnitus standardi nõuetele:
Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on
piisav hindamistellimuse täitmiseks.
Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS
875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi
peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks
hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana.
Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja
korrektsed.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult
hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja: Madis Raud
Kutseline hindaja
Kinnisvara nooremhindaja, tase 5
Kutsetunnistus nr. 139626
/allkirjastatud digitaalselt/
Kinnitaja: Toomas Vaks
Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
/allkirjastatud digitaalselt/
20
Domus Kinnisvara
Madis Raud Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Vara: Hoonestamata kinnistu (registriosa nr. 370837) katastriüksus (42703:002:0262)
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Väärtuse kuupäev: 10.04.2019
2
Hüvitusväärtus: 1) Kinnistu turuväärtus (parendusteta) 19 500 €, s.o 0,24 €/m
2
2) Äralõike maatüki väärtus 580 €, s.o 0,24 €/m
Eeldused: Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad
Koostaja ja kinnitaja: Toomas Vaks
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154
Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411
Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Sisukord
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 4
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5
2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5
3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5
3.1. Asukoht (42703:002:0262) ................................................................................................................................... 5
3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6
3.3. Maakasutus .......................................................................................................................................................... 7
3.4. Äralõige ................................................................................................................................................................ 8
3.5. Äralõike tehnovõrgud ........................................................................................................................................... 9
3.6. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................... 9
4. Turuülevaade ..................................................................................................................................................... 10
4.1. Majandusülevaade ............................................................................................................................................. 10
4.2. Raplamaa maatulundusmaade turuülevaade .................................................................................................... 11
4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 14
4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 15
4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 15
5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 15
5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 15
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ....................................................................................................... 16
5.3. Hüvitusväärtuse hindamine ............................................................................................................................... 16
5.3.1. Kinnisasja turuväärtus ................................................................................................................................ 16
5.3.2. Äralõike väärtus .......................................................................................................................................... 18
6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 18
Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 19
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte ........................................................................................................................... 20
Lisa 3. Äralõike joonis ............................................................................................................................................. 21
Lisa 4. Kitsenduste kaart ........................................................................................................................................ 22
Lisa 5. Kasvukohatüüpide selgitus .......................................................................................................................... 22
Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 24
2
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
KOKKUVÕTE
HINNATAVA VARA KOONDANDMED
Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (registriosa nr. 370837) katastriüksus (42703:002:0262)
Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Omanik Margus Riive (isikukood 36403240267)
Katastritunnused 42703:002:0261
42703:002:0262 – hinnatav vara
42703:002:0263
Omandivorm Kinnistu
2
Katastriüksuse pindala 42703:002:0262 – 79 800 m
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Hoonestus Puudub
2
Äralõike pindala 42703:002:0262 – 2 400 m
Äralõike hoonestus Puudub
HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Hüvitusväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile
Ülevaatuse kuupäev 10.04.2019
Väärtuse kuupäev 10.04.2019
Hindamisaruande kuupäev 16.04.2019
Tellija Maanteeamet
Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/19/0722-1 (25.03.2019). Riigihange
„Kirjalike hindamisaruannete koostamine eraomandis oleva riigitee aluse maa
hüvitusväärtuse kohta Rapla maakonnas“
Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad
Hinnang likviidsusele Katastriüksusel keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud. Äralõikel likviidsus
puudub.
Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam ±20%
Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu
KOMMENTAARID
Tulenevalt hinnatava vara olemusest ning hindamise eesmärgist ei ole tegemist turupõhise käsitlusega ning
seetõttu pole käesolev hindamisaruanne sobilik esitamiseks krediidiasutustele tagatisvara hinnanguna.
HINDAMISTULEMUS
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on
Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu asuva kinnistu (reg.nr
370837) katastriüksuse (42703:002:0262) hüvitusväärtus vastavalt:
2
1) Kinnistu turuväärtus (parendusteta) 19 500 € (üheksateist tuhat viissada), s.o 0,24 €/m
2
2) Äralõike maatüki väärtus 580 € (viissada kaheksakümmend), s.o 0,24 €/m
Koostaja ja kinnitaja: Toomas Vaks
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh
/allkirjastatud digitaalselt/
3
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid
1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk
Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Registriosa nr 370837
katastritunnus 42703:002:0262
Vara liik Maatulundusmaa (hoonestatud)
Hindamise eesmärk Hüvitusväärtuse hindamine vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise
seadusele (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14 ja 20 sätestatule.
Väärtuse liik Hüvitusväärtus
1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine
Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti
Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist.
Hüvitusväärtus (compensation) on seotud kahjude hüvitamisega omandiõiguse ja muude varaliste õiguste
kitsendamisel, sundvõõrandamisel ja muudel sarnastel eesmärkidel. Hüvitamise eesmärk on kahju kannatava isiku
asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse
aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, siis tugineb hüvitusväärtus just sellel väärtuse liigil, mis kahju suurust kõige
parimini iseloomustab.
Eriotstarbeline vara on vara, mille kasutus selle erilise iseloomu tõttu piirneb mingi konkreetset liiki kasutusalaga või
kasutajatega ning mida väga harva, kui üldse müüakse vabal turul, v.a. juhul, kui toimub vara asustava ettevõtte
müük (EVS 875-2).
Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut
sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas
tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult,
kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.).
Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati
eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.).
Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015,
p.3.2.4.).
Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.).
Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja
kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda
hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku
leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5.
Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks
ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik,
või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6).
1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta
Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on
tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult.
Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu
kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille
õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus.
Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada
4
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele.
Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu.
Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2015, p. 9.2.5).
2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus
2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon
Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest:
Allikas Kuupäev
Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 25.03.2019
Vara omaniku Margus Riive suulised selgitused 16.04.2019
Kohapealne ülevaatus 10.04.2019
Maa-ameti maaregister 15.04.2019
Ehitisregistri väljavõte 15.04.2019
Erametsakeskuse kodulehekülg, PRIA kodulehekülg 15.04.2019
Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 15.04.2019
Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 15.04.2019
2.2. Hinnatava vara ülevaatus
Ülevaatuse kuupäev 10.04.2019
Ülevaatuse teostanud hindaja Toomas Vaks
Ülevaatuse juures viibinud
Ülevaatus teostatud iseseisvalt
isikud
Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava katastriüksuse äralõike ulatuses
Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses
Ülevaatuse põhjalikkus
äralõike piire ette näidatud
3. Hinnatava vara kirjeldus
3.1. Asukoht (42703:002:0262)
Makroasukoht
Paiknemine Vara asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Teenuse külas hajaasustuspiirkonnas,
Rapla linnast ca 44 km kaugusel, Märjamaa alevikus ca 21 km kaugusel.
Mikroasukoht
5
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Iseloomustus Hinnatav vara paikneb hõredamalt hoonestatud piirkonnas, kus üksikud eramud
abihoonetega, ümbruses on valdavalt hajaasustusele omane põllumaa
vaheldumas metsatukkadega. Läheduses Luiste jõgi. .Jääb Vana-Vigala küla
lähedusse (ca 5 km).
Konkureerivad turupiirkonnad Sarnased hajaasustuspiirkonnad Rapla maakonna äärealadel
Haljastus Madala- ja kõrghaljastus
Juurdepääs Kruusakattega Loodna-Teenuse teelt, avalikult teelt
Müra ja õhusaaste Keskmisest madalam, sest vara jääb madalama liikluskoormusega tee mõjualasse
Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport
Vana-Vigalas Vana-Vigalas Vana-Vigalas Eemal
3.2. Omandisuhted
Registriosa number 370837
Omandivorm Kinnisasi
Omanik Margus Riive (isikukood 36403240267)
Kanded registriosa III jaos Puuduvad
Kanded registriosa IV jaos Puuduvad
Maa-ameti kitsenduste kaardi 2
järgsed kitsendused Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m Ühisosa %
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 25412 TEEKV 25412,05 31,85
Maaparandushoiuala 8220 MPS 8220,3 10,3
Maaparandushoiuala 24 MPS 23,58 0,03
Eesvoolu kaitsevöönd 3209 3209,04 4,02
Ranna või kalda piiranguvöönd 6624 RAND 6623,82 8,3
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 17881 TEEKV 17881,39 22,41
Tee avalik kasutus 845 844,56 1,06
Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 6382 RAND 6382,12 8
Ranna või kalda piiranguvöönd 13803 RAND 13803,07 17,3
Ranna või kalda piiranguvöönd 3533 RAND 3533,21 4,43
Ranna või kalda veekaitsevöönd 267 RAND 266,72 0,33
Maaparandushoiuala 60667 MPS 60667,38 76,05
Kitsendused ei mõjuta vara hüvitusväärtust, kuna ei piira vara sihipärast
kasutamist.
6
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Üürilepingud Omaniku sõnul koormab kinnistut tähtajatu maa rendileping.
Käesoleval juhul see vara hüvitusväärtust ei mõjuta, sest äralõige jääb välja
haritava maa koosseisust.
Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad
mõjutavad õiguslikud tegurid
ja piirangud
3.3. Maakasutus
Katastritunnus 42703:002:0262
Ortofoto
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
2
Pindala 79 800 m
Kuju, reljeef Korrapäratu kujuga, reljeef valdavalt tasane
Kõlvikute koosseis Haritav maa 5.50 ha
Looduslik rohumaa 1.37 ha
Metsamaa 0.71 ha
Muu maa 0.40 ha
Metsamaa info Leht- ja okaspuud vaheldumisi
Põllumaa info Haritava maa osakaal kogu maatükist 5,50 ha, s.o. 69%, loodusliku rohumaa
osakaal kogu maatükist 17%. PRIA-s registreeritud.
Hooned ja rajatised Puuduvad
Toetuskõlblikkus On toetuskõlbulik
7
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Maaparandussüsteemid Olemas
Haljastus Põllumaa oli haritud, mujal isetekkeline looduslik haljastus
Mullastik Hea ja keskmise viljakusega mullastik (Kg, Gk). Alaliselt liigniisked ehk gleimullad,
rähkne gleimuld.
Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt
vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad
mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad
paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida
puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks
metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade
kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist.
Piirded Puuduvad
Üldplaneering Valla üldplaneeringus maakasutusplaani välja toodud ei ole, kuid praktikas
paiknevad analoogilised teealused maad liiklusmaa juhtotstarbelisel alal ning
maatulundusmaad põllumaa juhtotstarbelisel alal.
Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval katastriüksusel koostatud ega koostamisel
detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti
avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele.
3.4. Äralõige
Asukoht Äralõige asub katastriüksuse keskosas, see on kitsa, pikliku kujuga tee alune maa.
Äralõike kirjeldus Äralõige on siilakas liiklusmaana kasutuses olev maa-ala (vt. Lisa 3). Äralõige
moodustab kinnisasja kogupindalast 3%.
Hindajale teadaolevalt äralõike teostamise järel ehitustöid ei teostata. Teealune
maa on plaanis kruntida riigitee koosseisu.
Äralõige eraldiseisvana ehitusõigust ei oma, sest tegemist on pindalalt väikese
ning kujult siilaga maaga, mistõttu on tegemist turule mittesuunatud varaga.
Äralõike joonis
8
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
1 2
Äralõike suurus Vastavalt Maanteeameti esitatud andmete järgi on äralõike suurus 2400 m
Äralõike mõju Äralõike tulemusel ei muutu allesjääva kinnisasja parim kasutus.
Äralõike teostamisel ei muutu kogu kinnisaja olemasolev kasutus, sest äralõikele
jääv rajatis ehk tee on hindamise hetkel kinnistut poolitav ning peale äralõiget on
hinnatav vara ilma kruusa teeta. Tee kadumise mõju kinnistu koosseisust ei avalda
olulist mõju kogu kinnistu turuväärtusele ning kinnistu väärtuse vähenemist
iseloomustab äralõike väärtus.
Äralõike tulemusel tekivad mõlemale poole teed eraldi kinnistud: mõlemad
hoonestamata maatulundusmaad. Nende parim kasutus peale äralõiget ei muutu,
sest sarnaselt äralõikele eelnenud olukorraga, on need ka pärast äralõiget
teineteisest juurdepääsuteega eraldatud ning juurdepääsu tee funktsioon säilib
(piirkonna teenindamiseks mõeldud tee). Seega teealuse maa faktiline eraldamine
kogu kinnistust ei muuda kogu kinnistu olemus ega parimat kasutust.
Kaasnevad kahjud ja Hindajad on seisukohal, et kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu, mida kahju
saamata jääv tulu kandev isik saab, iseloomustab käesolevas hinnangus äralõike väärtus. Muid
kahjusid ei esine (nt teekonna pikenemine, juurdepääsu muutumine, avaliku tee
kaitsevööndi kitsenduse suurenemine, kuju muutumine, pinnaühikuhinna
muutumine, rendilepingu lõppemine, ehitusõiguse kadumine, puistu kadumine
vmt).
Arvestades äralõike tulemusel alles jääva maa kuju ja pindala, on hindajad
seisukohal, et selle olemasolev kasutamine on jätkusuutlik ning muid täiendavaid
kahjusid äralõige ei tekita.
3.5. Äralõike tehnovõrgud
Veevarustus Puudub
Kanalisatsioon Puudub
Gaas Puudub
Elektrivarustus Puudub
3.6. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile
2
Kestlikkuse väärtus Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise
põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne.
Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2013 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil
hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim.
põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali
ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste
3 4 5
alusel: asukoht ja krundi kasutus , ehitise kvaliteet ja kinnisvara juhtimine .
Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil.
Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi
asukoha ja krundi alusel ehitise kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang
B - - B--
1
Andmed vastavalt Maanteeameti esindaja poolt esitatud andmetele.
2
Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel
moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond
koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1)
3
Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused,
turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms
tegurid.
4
Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord.
5
Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat
säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud.
9
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
4. Turuülevaade
4.1. Majandusülevaade
6
Majanduse konkurentsivõime langus viitab probleemidele tulevikus
Tänavu ja järgmisel aastal kasvab Eesti majandus umbes 3,5 protsenti ja 2020. aastaks aeglustub kasv juba 2
protsendi lähedale. Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on selles, et inimesi lisandub tööturule aina vähem.
Teiseks põhjuseks on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel
eksporditurgudel.
Eestis on tööjõukulude kasv olnud üks Euroopa kiiremaid, mis on raskendanud Eesti toodete eksporti, kuna Eesti
ekspordi hinnad on kasvanud kiiremini kui konkurentide hinnad. Eesti ekspordi turuosa hakkas peamiste
kaubanduspartnerite juures vähenema juba 2017. aastal, kui nende riikide majandusolukord oli erakordselt hea ja
kasv kiire. Tööjõunappusest tingituna jätkavad palgad Eestis kasvu, mistõttu ka tootmine muutub veelgi kallimaks.
Kuna palgakasvu mõju avaldub täies mahus alles mitme aasta jooksul, varjutab konkurentsiolukorra halvenemine ka
eelseisvaid aastaid.
Eesti Panga president Ardo Hansson: „Meil on tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad
tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palgakasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele
järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus
aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva.“
Kiire palgakasv sunnib Eestist lahkuma madala tootlikkusega tööstust. Eesti töötlevas töötluses on hõivatud
suhteliselt enam inimesi kui näiteks teistes Balti riikides ja töötleva tööstuse tootlikkus on võrreldes teiste
majandusharudega väike. Seega on Eestis seni veel küllaltki palju madala tootlikkusega tööstust, mis tööjõukulude
jätkuva suurenemise tõttu lähiaastatel arvatavasti kaob. Vähetootlikud tööstussektorid on töötajaid juba kaotanud
ja see trend eeldatavasti jätkub. Töötajate üleminek suurema tootlikkusega töökohtadele mõjub majandusele
kokkuvõttes soodsalt. Majandusele tervikuna mõjuks aga kahjulikult selline palgaralli, kus peamiselt liigutakse
kõrgema palgaga töökohtadele, mille tootlikkus pole kooskõlas kõrgema palgaga.
Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018
ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus 2 protsendi lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib
palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas
väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine
ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem.
Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata laekub makse Eestis tavapärasest enam ja seetõttu oleks mõistlik riigi
kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis. See võimaldaks koguda headel aegadel varusid,
mida saaks majandustsükli languse ajal kasutada Eesti majanduse ergutamiseks.
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
2017 2018* 2019* 2020* 2021*
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 23,62 25,62 27,38 28,89 30,31
SKP püsivhindades (%) 4,9 3,6 3,2 2,3 2,2
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 3 3,6 2,3 2,1
THI-inflatsioon (%) 3,4 3,5 2,6 2,1 1,9
Töötuse määr (%) 5,8 5,8 6,7 6,9 6,9
Keskmine brutopalk (eurodes) 1217 1303 1384 1468 1555
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 6,9 7,1 6,2 6 6
Eelarvetasakaal (% SKPst) -0,4 0,5 0,5 0,3 0,3
*- prognoos
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
6
Seisuga 19.12.2018. a.
10
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
4.2. Raplamaa maatulundusmaade turuülevaade
Põllumajanduslik maa
Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest,
pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind
on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on
omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige
viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3000 – 4000 €/ha.
Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009
aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 10 hektarini 2014.a.), kuid tehingute kogupindala
aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. (2009.a. oli haritavate
maade tehingute kogupindala 5235 hektarit ja 2017.a. 11 514 hektarit).
2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud
tehingute kogupindala, kuid 2017 ja 2018 aastal oli taas languses. Üheks põhjuseks võib pidada kinnisasja kruntimist,
kus metsa- ja põllumaad on müüa mõistlik eraldi ja selle tarbeks krunditakse vastavalt kõlviku koosseisule.
Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated
Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata olulist hindade tõusu just viimastel aastatel. Maa-ameti
tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine pindala 10,5
ha, mediaanhind 1964 €/ha, keskmine hind 1 934 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid natuke rohkem
(1347 ostu-müügitehingut), samuti suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind (keskmine
pindala 10,08 ha, mediaanhind 2 407 €/ha, keskmine hind 2 049 €/ha). 2015. aastal tehti Eestis haritava maaga 1 345
ostu-müügitehingut 2016. aastal tehti 1 376 ostu-müügitehingut (keskmine pindala 11,1 ha, mediaanhind 2 644
€/ha, keskmine hind 2 556 €/ha). 2017. aastal oli tehingute maht 1199 ja keskmise ha hinnaga 2674 €/ha 2018 tehti
1032 ostu-müügitehingut, mis on 167 tehingut vähem, kuid keskmine pindala jäi samasse suurusjärku 9,5 ha ning
tõusid mediaanhind 3 003 €/ha, keskmine hind 2 928 €/ha.
Kuigi põllumajandussektoris on raskemad ajad, ei kajastu see veel hindades. 2017. aastal teostati Eestis 1 199
haritava maa ostu-müügitehingut (keskmine pindala 9,4 ha, mediaanhind 2 701 €/ha, keskmine hind 2 674 €/ha).
Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2017, saab väita, et mida suurem on põld, seda
kallim on hektari hind. Samuti on välja tulnud trend, et haritava maaga tehakse kõige rohkem tehinguid märtsi kuus
ning kõige vähem saagi koristamise ajal septembri kuus.
Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome
välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast.
11
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated
Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007-
2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid
hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine
ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei
laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt
stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega – seega on maa ostmine
keskmisest madalama riskiga, kuid ka selle tootlus on võrreldes alternatiivsete investeeringutega madalam. Kindlasti
on haritava maa hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel.
Turul peetakse põllumaad heaks investeeringuks. Põllumaasse investeering on siiani tasunud end ära nii
hinnatõusu,lihtsama haldamise kui ka renditulu tõttu. Tõenäoliselt on põllumaa hindade väikest tõusutrendi
mõjutanud just investorite ootus hindade tõusule, sest meie põllumaade hinnad pole veel tõusnud põhjamaade
tasemele.
Surve on viimastel aastatel olnud ka põllumaade rendihinna tõusule. Kui varem sai põllumaad rentida 40 – 60 eurot
hektari eest, siis täna on põllumajandustootjate ütluste kohaselt keskmine hinnavahemik 50-80 eurot hektar. Samas
Maa-ametilt saadud informatsiooni põhjal oli ajavahemikul 01.07.2014-30.06.2015 sõlmitud riigi omandis põllumaa
rendilepingute keskmine aastatasu 107 eur/ha. Riik saab reservmaad rendile anda läbi enampakkumise ja vaadates
pakutavate maade rendi alghinda on see kerkinud keskmiselt kolmandiku võrra. Riigimaade rendihinnad varieeruvad
maakonniti väga palju olenevalt nõudluse ja pakkumise suhtest. Kui madalamad hinnad jäävad 50 euro kanti hektari
kohta, siis kõrgemad hinnad on olnud ka üle 200 euro hektari kohta (kujuneb muuhulgas enampakkumise teel). Kuna
riigimaade rendihinnad on tõusnud kiiremini kui eraomandis olevate põllumaade keskmised rendihinnad, siis
suuremad investoritest maaomanikud on survestamas kõrgemate rendihindadega ka põllumajandustootjatest
rentnike.
Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari
mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades
kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga.
Maa-ameti avaldatud 2017. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind möödunud aastal
2700 €/ha, olles viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus
tehti 159 tehingut. Järgnesid Tartumaa 107 ja Jõgevamaa 101 tehinguga.
Haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal, madalaim Hiiu- ja Läänemaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite
seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2017. aastal oli tehingute
keskmine pindala 9,4 hektarit, mis on väiksem kui aasta varem.
12
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest viie aastaga on haritava maa hektari hind kõvasti
tõusnud. Haritava maaga tehti 2017. aastal kokku 1199 tehingut, mis on 25% protsenti vähem võrreldes 2016.
aastaga.
Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt
maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Hiiu, Võru, Rapla ja Ida-Viru maakonnas. Võrreldes 2016. aastaga
kasvas mediaanhind 2017. aastal enim Valgamaal (19%), Jõgevamaal (13%) Järvamaal (12%). Kõige kõrgem oli
mediaanhind Valga maakonnas, saavutades 2017. aastal taseme 3 507 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond
mediaanhinnaga 3 387 €/ha ning Järva maakond mediaanhinnaga 3 279 €/ha. Üheks Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru
kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus kui teistes maakondades.
Rapla maakonnas on Maa-ameti tehingustatistika järgi viimastel aastatel haritava maa hind tõusnud ning tehingute
arv olnud kerges langustrendis. Keskmise kinnistu pindala on jäänud üsna sarnaseks, kuid on kõikunud vahemikus 9-
13 ha. Haritava maa tehinguid Raplamaal vahemikus 2014-2018 illustreerib allolev tabel:
Pindala(ha) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind (eur/ha)
Arv Kokku Kesk Kokku Min Maks Min Maks Med Kesk S.hälve
2014 haritav 100 1 319,68 13,20 3 143 512 3 000 357 469 919,84 3 532,31 2 188,93 2 160,40 585,46
maa
2015 haritav 99 897,01 9,06 1 977 977 2 500 99 994 304,81 3 500,00 2 294,63 2 191,10 655,35
maa
2016 haritav 105 1 287,89 12,27 3 662 926 500 439 950 104,17 4 184,18 2 646,09 2 529,39 893,22
maa
2017 haritav 87 838,71 9,64 2 097 764 1 500 110 200 315,13 5 805,52 2 467,11 2 412,23 934,87
maa
2018 haritav 73 889,81 12,19 2 273 079 1 700 210 000 800,00 6 911,76 2 693,60 2 716,23 1 001,4
maa
Allikas: Maa-amet
Kuna põllumaid on avalikus pakkumises üldiselt vähe ja turul on nõudlus kõrge, on tehingute hinnatase hindajale
teadaolevalt paremate maatükkide eest tõusnud kuni 4000 €/ha (üksikud tehingud maa-ameti statistika järgi ka pea
7000 €/ha); siiski on enamik põllumaade müügitehinguid hinnatasemel 2500 – 3500 €/ha, kuid tehakse tehinguid ka
kõrgemate hindadega. Samas on hindajale ka teada tehinguid, kus on tegelikult makstud rohkem, kui müügilepingus
registreeritud. Mitmed maatükid on käsitletavad ka alternatiivse kasutusfunktsiooniga, kus haritav maa omab
tegelikult kõrgemat väärtust läbi arendustegevuse – sellisteks maatükkideks on linnalähedased või asulate ümber
paiknevad alad, mida ostetakse eelkõige parendamise eesmärgil. Analoogilste tehingute maht on väike, kuid nt
elamumaa potentsiaaliga maatulundusmaade hinnad võivad olla ka mitmekordse erinevusega.
Avalikes kinnisvaraportaalides on põllumaid pakkumises vähe. Turul on tavapärane, et tehingud toimuvad käest
kätte (ostusooviga isik pöördub otse omaniku poole). Põllumaade turul toimuvad mitmed tehingud ka avalike
enampakkumiste kaudu (nt Maa-ameti kinnistute müügid).
Üldiselt on Märjamaa ja Rapla vald Raplamaa põllumaade turul hinnatud piirkonnad, sest Raplamaal on mitmed
tootjad põllumaale konkureerimas. Ostjateks on eelkõige juriidilised isikud ja ostjad eelistavad põllumaid eelkõige
enda tegevuspiirkonnas, parimad on maad, mis asuvad endale kuuluvate maatükkide kõrval (saab ühes massiivis
kasutada). Eelistatakse hea mullaviljakusega ning suurema pindalaga kinnistuid. Haritava maa tehinguid Rapla
valdades ajavahemikus 2017-2018 illustreerib allolev tabel:
Pindala(ha) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /ha)
Arv Kokku Kesk Kokku Min Maks Min Maks Med Kesk St.hälve
2 017 Kehtna vald haritav maa 11 128 12 320 035 9 000 102 549 726 3 582 2 931 2 655 892
Kohila vald haritav maa 6 63 10 113 652 7 500 45 000 1 014 2 830 1 912 1 963 691
Märjamaa vald haritav maa 31 348 11 885 019 2 000 110 200 549 3 431 2 329 2 288 710
Rapla vald haritav maa 39 299 8 779 058 1 500 90 000 315 5 806 2 345 2 512 1 112
2 018 Kehtna vald haritav maa 24 190 8 594 105 6 000 60 000 1 134 5 683 3 000 3 006 961
13
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Kohila vald haritav maa 7 55 8 111 357 1 700 37 500 800 3 116 1 992 1 824 890
Märjamaa vald haritav maa 23 252 11 623 082 4 000 129 184 955 3 430 2 593 2 461 635
Rapla vald haritav maa 19 393 21 944 535 10 000 210 000 1 024 6 912 2 838 2 988 1 221
Allikas: Maa-amet
Metsamaa
Metsamaa hind kinnisvaraturul oleneb peamiselt sellel kasvava metsa iseloomust: puistu koosseisust, vanusest,
tagavarast, lubatavatest raiemahtudest, piirangutest, kokkuveo tingimustest. Metsamaa hinna kujundamisel mängib
olulist rolli ka 10 aasta raiemahu suurus. Vähem mõjutab hinda asukoht. Seega on määrav, millist materjali ja kui
palju on lubatud raietega antud metsast võimalik saada ning kokkuostu toimetada.
Metsamaterjali müügihinnad on praeguseks mõneti tõusnud, nõudlus on suur. Palkide hinnad on vastu talve
tõusnud ja praeguseks saavutanud järgmised keskmised hinnad: männipalk 78 €/tm ja kuusepalk 76 €/tm. Paberipuu
hinnad on vastu talve mõneti tõusnud. Täna on tekkinud ka nõudlus okaspuu paberipuu järele. Küttepuu hind on
samuti tõusus.
Kasvava metsa tihumeetri hind võib olenevalt liigilisest ja vanuselisest koosseisust ulatuda kuni 45-47 euroni.
Kasvava metsa ülestöötamiskulu (raie, kokkuvedu, transport) on praegu orienteeruvalt harvendusraietel 25 €
(ülestöötamine 10-11 €, kokkuvedu 6 €, autotransport 8-9 €), lageraietel 20-22 € (ülestöötamine 6-7 €, kokkuvedu 6-
7 €, autotransport 8 €). Raskendatud tingimused ja kauge kokkuvedu suurendavad ülestöötamiskulu.
Metsamaa tehingud Raplamaal 2018.a.
tehingu summa
arv keskmine pinnaühiku hind (€/ha)
(€)
_ Pindala (ha) min max min max mediaan keskmine standardhälve
Metsamaa
159 1 472,2 2 300 175 000 381,3 12 080,5 2 981,3 3 608,0 2 420,3
Metsamaa tehingud Raplamaal 2017.a.
arv keskmine tehingu summa (€) pinnaühiku hind (€/ha)
_ Pindala (ha) min max min max mediaan keskmine standardhälve
Metsamaa
180 2 057,6 1 300 194 538 298,7 11 378 2 151,8 2 875,7 2 087,9
4.2.1. Müügitehingud
Rapla maakonnas 2018. aasta jooksul tehtud tehigutest võime näha, et PRIA toetuskõlbulikud ja hea viljakusega
mullastikuga põllumaade tehingud on tehtud vahemikus 2 500 – 3 800 €/ha, millest valdav osa on vahemikus 3 000 –
3 500 €/ha. Keskmise viljakusega mullastikuga põllumaade tehingud on vahemikus 2 000 – 3 000 €/ha. Samuti on
näha, et väiksema pindalaga (alla 2 ha) põllumaad on reeglina madalamalt hinnatud, kui just ei ole tegemist osaga
suuremast põllumassiivist ja soodsa asukohaga ostja jaoks. Asulate läheduses on maatulundusmaade ha hinnad
kõrgemad, sest need omavad hoonestuse potentsiaali (üle 2 ha suured maad).
Toome välja hindajale teadaolevaid sarnaste maade tehinguid Rapla maakonnast:
Tehingu Pindala,
Asukoht Tehingu aeg €/ha Kirjeldus
hind ha
Nõmmemetsa
14.05.2018 11 000 2,86 3846 Asula lähedal suurema tee ääres
küla
Nõmme küla 13.11.2018 8 500 5,24 1622 Asulast eemal suurema tee ääres
Põlliku küla 10.01.2018 1 000 1,5 667 Rohumaa hajaasutuspiirkonnas tee ääres
Vahastu küla 04.07.2018 3 000 2,42 1240 Metsamaa ilma juurdepääsuteeta
Vahastu küla 17.12.2018 6 300 4,09 1540 Looduslik rohumaa metsade vahel ilma juurdepääsuteeta
Salutaguse
18.05.2018 14 100 2,0137 7002 Asula lähedal tee ääres
küla
Kalevi küla 09.07.2018 20 000 2,88 6944 Asula serval suurema tee ääres
Laukna küla 11.07.2018 5 712 2,26 2527 Haritav maa
Nurme küla 14.11.2018 4 220 1,89 2233 Haritav maa
Valgu küla 13.04.2018 20 000 8 2500 Haritav maa
Urevere küla 16.10.2018 7 000 2,67 2622 Haritav maa
04.12.2018 7 600 3,13 2428
Rangu küla Haritav maa
Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo
14
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
7
4.2.2. Turustatavuse analüüs
Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud ettevõtted, eraisikud. Väiksemaid looduslikke rohumaid ostavad
eelkõige eraisikud.
Lõppkasutajaid iseloomustavad Isikud, kes on kohaliku piirkonnaga seotud (tootmine, teenused, lähedased).
tunnused Väiksemaid looduslikke rohumaid ostavad eelkõige piirkonnaga seotud isikud.
Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus
turusegmendi nõudeid piirkonna maade vastu olemas.
Kui suur osa lõppkasutajatest Väiksem osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on
soovib hinnatavat vara hajaasususpiirkonna maaga, kus huvi maade vastu võrreldes tiheasususega
madalam.
Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised
võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama.
soetama
Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3
Müügiperiood Kuni 9 kuud
Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu.
Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul puuduvad
4.2.3. Pakkumine
Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Rapla maakonnas pakkumises ca 50 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut.
Metsaga kaetud kinnistute pakkumishinnad on vahemikus 8 000 – 9 000 €/ha, sõltuvalt kinnistul kasvava metsa
mahust ja väärtusest. Põllumaa (hooldatud) pakkumishinnad vahemikus 3 500 – 4 700 €/ha. lageraie ja rohumaa
kinnistud pakkumises vahemikus 2 200 – 3 100 €/ha. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad müügipakkumised:
Asukoht Pakkumishind, € Lisainfo
Kasvandu küla 15 000 € ehk ca 3 700 €/ha Metsamaa, kinnistu pindala 2,1 ha, juurdepääs puudub
Urevere küla 3 900 € ehk ca 1 300 €/ha Metsamaa (lageraie), 3 ha
Atla küla 15 900 € ehk ca 3 100 €/ha Metsamaa (osal.raiutud), kinnistu pindala 5,13 ha
Lohu küla 48 000 € ehk ca 4 800 €/ha Looduslik rohumaa, suurema asula läheduses
Sõtke küla 35 000 € ehk ca 4 100 €/ha Haritav maa, kinnistu pindala 8,46 ha
Suurekivi küla 19 500 € ehk ca 3 000 €/ha Haritav maa, kinnistu pindala 6,59 ha
Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega.
On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes
tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud
tulemuse täpsust.
5. Hindamine
5.1. Parim kasutus
Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis
on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille
tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3).
Käesoleva hindamise eesmärk on leida Aidu kinnistu katastriüksuse (42703:002:0262) turuväärtus ja sellest tehtava
2
äralõike väärtus. Hinnatav katastriüksus on 79 800 m suurune maatulundusmaa. Arvestades vara paiknemist asula
siseselt ning üldplaneeringust tulenevat juhtotstarvet, on hinnatava katastriüksuse parim kasutus olemasolev
kasutus maatulundusmaana. Hinnataval varal alternatiivsed kasutusfunktsioonid puuduvad.
Pärast äralõike teostamist ei muutu allesjääva kinnisasja parim kasutus.
7
Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi
kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara
neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara
turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja
konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt.
15
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Levinud praktika kohaselt on teede eraldamise eesmärgil teostatud äralõigete hindamise aluseks hindamisstandard
EVS 875-12:2016 Hindamine hüvitamise eesmärgil, kus on esitatud hindamise põhimõtted hüvitamisel.
5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted
Hindamisstandardi EVS 875-12:2016 punkti 6.3.1. järgi on hindamise lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos
saamata jääva tulu ja kaasnevate kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõike väärtus võib, aga ei pruugi,
iseloomustada kinnisasja väärtuse vähenemist.
Vastavalt standardi punkti 6.3.3. järgi, kui äralõige ei vasta kriteeriumitele, mis on omased kinnisasjadele, millega
vabal turul kaubeldakse, käsitletakse äralõiget osana kinnisasjast, millega turul kaubeldakse. Kuna suuruse, kuju jms
näitajate tõttu ei pruugi (turu)väärtuse hindamine äralõike olulisi iseärasusi arvesse võttes olla võimalik, on lubatud
kasutada lihtsustusi. 6.3.4. Äralõike puhul, mis oma suuruse, kuju jms näitajate poolest ei vasta kriteeriumitele, mis
on omased turul vabalt kaubeldavatele kinnisasjadele, võib alusena kasutada ühikuväärtust, mis on omane
kinnisasjadele, millega selles piirkonnas kaubeldakse.
Hüvitisväärtuse standardis on eraldi välja toodud parendustega maa hindamise erisused, kus on öeldud, et kui
äralõige puudutab ainult kinnisasja hoonestamata osa, siis antakse hinnang üksnes maale ilma parendusteta, seda
nii kinnisasja kui terviku, aga ka äralõike väärtuse kohta. Seega, kuna äralõikel parendusi ei ole, kuid kogu kinnistul
on (kõrghaljastus, hooned ja rajatised), siis kogu kinnistu hindamisel ei ole parendustega arvestatud.
Kõike eelnevat arvesse võttes leitakse äralõike väärtus kogu kinnistu ühikväärtusest ning kogu kinnistu
hindamisel ei arvestata parendusega.
Hinnatava katastriüksuse turuväärtuse leidmisel kasutatakse võrdlusmeetodit, sest hinnatava varaga sarnaste
varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügitehinguid ning hindajatele on teada hinnatavaga analoogiliste maade
tehinguid sarnastest turupiirkondadest. Katastriüksuse turuväärtuse leiame hinnatava vara ja hiljuti müüdud
sarnaste varade võrdlemise alusel.
Võrdlusmeetod:
Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma
omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema
võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate
poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate
üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna
tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav.
5.3. Hüvitusväärtuse hindamine
Järgnevalt leitakse kinnistu katastriüksuse (42703:002:0262) turuväärtus võrdlusmeetodil ja seejärel äralõike
väärtus.
5.3.1. Kinnisasja turuväärtus
2
Hinnatav katastriüksus on 79 800 m suurune maatulundusmaa. Kogu kinnisasja turuväärtuse (42703:002:0262)
leiame võrdlusmeetodil sarnaste maadega tehtud tehingute võrdlemisel. Seejuures kasutatakse Maa-ameti
tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot.
Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid sarnaseid tehinguid (vt p 4.2.1.):
Asukoht Tehingu aeg Tehingu hind Pindala, ha €/ha Kirjeldus
Valgu küla 13.04.2018 20 000 8 2500 Haritav maa
Urevere küla 16.10.2018 7 000 2,67 2622 Haritav maa
Rangu küla 04.12.2018 7 600 3,13 2428 Haritav maa
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara
Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad (hinnatava varaga
sarnasest turupiirkonnast ehk lähedusest valitud haritava maa tehingud).
Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid
parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri
erinevus võrdlusvara turuväärtust.
16
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted
Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid.
Selgitused Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus.
võrdlustehingute osas Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi
tehingu hinnale käibemaks.
8
Võrdlusühiku valik Võrdlusühikuks valime ha hinna.
9
Võrdluselementide valik Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust
mõjutavad tegurid:
Ajaline kohandus – võrreldes eelmise aastaga ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi
hinnamuutusi arvestanud;
Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis
jäävad suuremate teede ja asulate äärde;
Kinnistu kompaktsus, kuju – eelistatud on kompaktsed ja põllumassiivide keskel
paiknevad põllumaad, mis on kõrgemalt väärtustatud;
Kinnistu pindala – väiksemate alla 3 ha põllumaade hind on turul reeglina madalama
hinnaga, kuna nende harimine on ebaeffektiivsem;
Haritava maa osakaal – haritava maa väärtus on kõrgem, kui loodusliku rohumaa või
muu maa väärtus, mistõttu on suurema haritava maa osakaaluga põllumaad kõrgema
hinnaga ja vastupidi;
Osa suuremast põllumassiivist – paiknemine põllumassiivide vahel mõjutab vara väärtust
positiivselt;
Mullastiku tüüp – kõrgemalt on väärtustatud viljakamad põllud;
Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis
turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud.
Võrdlustabel:
HINNATAV VÕRRELDAVAD VARAD
VARA 1 2 3
Märjamaa vald,
Märjamaa vald, Valgu Märjamaa vald, Urevere Märjamaa vald,
Aadress: Teenuse küla,
küla küla Rangu küla
Aidu
Tehingu hind (€): 20 000 7 000 7 600
Pinnaühiku hind
2 500 2 622 2 428
(€/ha):
Tehingu aeg: apr.19 apr.18 okt.18 dets.18
Ajaldamine 0% 0% 0%
Ajaldatud hind (€): 2 500 2 622 2 428
Teenuse küla, Urevere küla. Rangu küla. Juurdepääs
Valgu küla. Juurdepääs
Asukoht, juurdepääs: Rapla vald. Hea Juurdepääs rahuldav, üle rahuldav (üle
hea
juurdepääs naaberkinnistute naaberkinnistute)
Kohandus 0% 5% 5%
Ebakorrapärane, Kompaktne, Kompaktne,
Kompaktsus, kuju: Ebakorrapärane, tasane
tasane korrapärase kujuga korrapärase kujuga
Kohandus -5% -5% 0%
Pindala, ha: 7,98 8 2,67 3,13
Kohandus 0% 5% 0%
69%, ülejäänud 73%, ülejäänud osa
Haritava maa osakaal 96%, ülejäänud osa 99%, ülejäänud osa
osa looduslik looduslik rohumaa,
(%): metsamaa metsamaa
rohumaa metsamaa
Kohandus -5% -5% -5%
Osa suuremast Jah Jah Jah Jah
põllumassiivist:
Kohandus 0% 0% 0%
Mullastik: hea/keskmise hea/keskmise viljakusega hea/keskmise hea/keskmise viljakusega
8
Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle
olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.)
9
Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on
võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid
(EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.)
17
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
viljakusega viljakusega
Kohandus 0% 0% 0%
Summaarne
-10% 0% 0%
kohandus:
Kohandatud hind (€): 2 250 2 622 2 428
Kohanduste
absoluutväärtuste 10% 20% 10%
summa:
Osakaal lõpphinnas: 0,35 0,3 0,35
Kaalutud hind (€): 2 424 788 786 850
Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel
saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtusega tehingule
antakse kõige väiksem kaal.
Kaalutud keskmine haritava maa 1 ha hind võrdlusmeetodi põhjal: 788 + 786 + 850 = 2424 €/ha. Hinnatava vara
turuväärtuse saame selle pindala ja leitud pinnaühikuhinna korrutisena:
7,98 ha x 2424 €/ha = 19 344 ≈ 19 500 €.
2
Seega saame parendusteta hinnatava vara turuväärtuseks võrdlusmeetodil 19 500 €, s.o. 0,24 €/m . Tulemuse
täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. Tulemus ei sisalda käibemaksu.
5.3.2. Äralõike väärtus
Kinnisasja avalike huvides omandamise tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega
otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest.
Äralõike maatüki väärtus:
Kuna hinnatava äralõike puhul on tegemist maaga, mis oma kujul ning pindalalt ei vasta kriteeriumitele, mis on
omased turul vabalt kaubeldavatele kinnisasjadele, võib alusena kasutada ühikuväärtust, mis on omane
kinnisasjadele, millega selles piirkonnas kaubeldakse. Kuna äralõige tehakse hinnatavast kinnistust, siis äralõike maa
väärtuse leidmisel lähtume hinnatava kinnistu ühikuväärtusest. Vastavalt Maanteameti poolt esitatud projektile on
2
kinnisasjast tehtava äralõike pindala 800 m , seega saame äralõike maatüki väärtuseks:
2
2400 m² x 0,24 €/m² ≈ 580 €, s.o. 0,24 €/m .
2
Seega saame äralõike väärtuseks 580 €, s.o. 0,24 €/m .
6. Hindamistulemus
Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on
Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu asuva kinnistu (reg.nr
370837) hüvitusväärtus vastavalt:
2
1) Kinnistu turuväärtus (parendusteta) 19 500 € (üheksateist tuhat viissada), s.o 0,24 €/m
2
2) Äralõike maatüki väärtus 580 € (viissada kaheksakümmend), s.o 0,24 €/m
Hinnangu täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%.
Leitud hüvitusväärtus ei sisalda käibemaksu ja hüvitusväärtusele ei lisandu käibemaksu.
18
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Lisa 1. Fotod
19
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte
Väljavõtte tegija: Toomas Vaks
Asutus: Domus Kinnisvara Vahendus OÜ
Kuupäev: 15.04.2019 18:21:39
Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Uus registriosa number 370837
Kinnistu nimi Aidu
Korteri nr
Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 23.02.2007
Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 25.04.2013
I jagu KINNISTU KOOSSEIS
Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Avamine, koosseisu muudatused, Kande
number ühendamise ja jagamise kanded kehtivus
1 42703:002:0261 Maatulundusmaa 6,12 Maakatastri andmed üle võetud kehtiv
42703:002:0262 100%, Rapla maakond, ha 10.04.2019.
42703:002:0263 Märjamaa vald, 7,98
Teenuse küla, Aidu. ha
Maatulundusmaa 10,69
100%, Rapla maakond, ha
Märjamaa vald,
Teenuse küla, Aidu.
Maatulundusmaa
100%, Rapla maakond,
Märjamaa vald,
Teenuse küla, Aidu.
II jagu OMANIK
Kande Omanik Kande alus Kande
number kehtivus
2 Margus Riive (isikukood 36403240267) 15.11.2000 avalduse alusel sisse kantud 08.01.2001. kehtiv
Kohtunikuabi R. Kesküla
III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED
Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete Kande
number hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse muudatused ja kustutamised kehtivus
kitsendused
IV jagu HÜPOTEEGID
Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete Kande
number summa muudatused ja kustutamised kehtivus
20
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Lisa 3. Äralõike joonis
21
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Lisa 4. Kitsenduste kaart
Lisa 5. Kasvukohatüüpide selgitus
22
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Boniteet näitab metsa kasvuvõimet, mis avaldub metsa kõrguses antud vanuses. Et metsakasv sõltub eelkõige mulla
viljakusest, iseloomustab ka boniteet antud metsaosa kasvupotentsiaali. Boniteediskaala on jagatud seitsmesse
klassi, mida tähistatakse järgmiselt: 1A, 1, 2, 3, 4, 5, 5A. 1A boniteedi metsad on parima, 5A boniteedi metsad
halvima kasvuga.
23
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Eksperthinnang nr 0773-19
Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu
Vastavuskinnitus standardi nõuetele:
Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on
piisav hindamistellimuse täitmiseks.
Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS
875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi
peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks
hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana.
Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja
korrektsed.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult
hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja ja kinnitaja: Toomas Vaks
Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juht
Kutseline hindaja
Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
/allkirjastatud digitaalselt/
24
Domus Kinnisvara
Toomas Vaks Domus Kinnisvara
Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn
[email protected] Tel 646 4035
Kalev Repp Teie 20.11.2019
Maanteeamet
[email protected] Meie 29.11.2019 nr 7-2/19/12661-5
Jõepealse kinnisasja jagamine
vahetusmaaks andmise eesmärgil
Maanteeamet palus 14.08.2019 kirjaga 16-2/19-0073/7432-3 Maa-ameti arvamust eraomandis
oleva, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Teenuse külas asuva 20188 Teenuse-Urevere tee
katastriüksuse (katastritunnus 50301:001:0322, pindala 2480 m², sihtotstarve transpordimaa)
vahetamiseks riigile kuuluva, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Urevere külas asuva Jõepealse
kinnisasja (katastritunnus 42703:001:0119, pindala 6226 m², sihtotstarve maatulundusmaa) vastu.
Keskkonnaministeerium riigivara valitsejana nõustus 10.10.2019 kirjaga nr 13-1/19/5065-2
Jõepealse kinnisasja vahetusmaaks andmisega riigile omandatava kinnisasja väärtusele vastava
osa ulatuses ning palus täpsustada vahetusmaa piirid Maa-ametiga.
Edastasite 20.11.2019 tutvumiseks Jõepealse kinnisasja eksperthinnangu, mille kohaselt vastab
20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse harilikule väärtusele 580 eurot Jõepealse kinnisasjast
453 m2 suurune osa. Eksperthinnangus on näidatud ka moodustatava vahetusmaa piirid. Maa-amet
on nõus Jõepealse kinnisasja jagamisega lähtudes eksperthinnangus näidatud piiridest. Palume
teavitada maamõõtjat, et jagamist puudutavad dokumendid tuleb edastada Maa-ameti
maakorralduse osakonna nõunikule Maarja Virksile (e post
[email protected], telefon
665 0673).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Maarja Virks
665 0673
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Sülvi Seppel-Hüvonen Teie 14.08.2019 nr 16-2/19-0073/7432-3
Maanteeamet
Meie 10.10.2019 nr 13-1/19/5065-2
Riigivara vahetamine avalikul eesmärgil
(Jõepealse)
Austatud proua Seppel-Hüvonen
Pöördusite Maanteeameti esindajana 14.08.2019 kirjaga 16-2/19-0073/7432-3 Maa-ameti poole,
milles palusite arvamust Margus Riive omandis oleva, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Teenuse
külas asuva 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse (katastritunnus 50301:001:0322,
pindala 2480 m², sihtotstarve transpordimaa) vahetamiseks riigile kuuluva, Rapla maakonnas
Märjamaa vallas Urevere külas asuva Jõepealse kinnisasja (katastritunnus 42703:001:0119,
pindala 6226 m², sihtotstarve maatulundusmaa) vastu. Jõepealse kinnisasja riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet.
Selgitasite kirjas, et 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksus jagati välja kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel algatatud menetluse käigus
maatulundusmaa sihtotstarbega Aidu katastriüksusest (katastritunnus 42703:002:0262) ning
maaomanik Margus Riive avaldas läbirääkimiste käigus soovi müümise asemel vahetada teealuse
maa väärtusele vastav osa riigile kuuluvast Jõepealse kinnisasjast, kuna sellelt kinnisasjalt on
juurdepääs tema abikaasale kuuluvale Puusepa katastriüksusele (katastritunnus 42703:001:0028).
Alternatiivne ligipääs kulgeb üle teise eraomaniku maa, kellega pole kokkulepet saavutatud.
Tulenevalt KAHOS § 24 lõikest 3 saab kinnisasju vahetada juhul, kui tegemist on ühesuguse
sihtotstarvetega katastriüksustega, mis paiknevad sarnases turupiirkonnas. Kui riik omandab
kinnisasjast avalikes huvides vaid osa ning korraldab kinnisasja jagamise KAHOS § 10 lõike 4
alusel, on otstarbekas moodustada võimalusel jagamise käigus sellest osast omandamise
eesmärgile vastava sihtotstarbega kinnisasi. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb seetõttu
lähtuda kinnisasja osa sihtotstarbest enne jagamistoimingu läbiviimist. Kuna transpordimaa
sihtotstarbega 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksus on moodustatud kinnisasja avalikes
huvides omandamise menetluse käigus maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja jagamisel, on
antud juhul kinnisasjade vahetamine KAHOS § 24 alusel võimalik.
Kinnisasjade vahetamisel lähtutakse nende turuväärtusest. Maanteeamet on lisanud kirjale
Osaühingu DOMUS KINNISVARA VAHENDUS 16.04.2019 koostatud eksperthinnangu
nr 0773-19 Aidu katastriüksusest (katastritunnus 42703:002:0262) kavandatud äralõike ligikaudse
pindalaga 2400 m2 hüvitusväärtuse hindamiseks. Äralõike väärtus on leitud Aidu katastriüksuse
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
turuväärtuse kaudu. Palume Maanteeametil korraldada Jõepealse kinnisasja hariliku väärtuse
hindamine 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse väärtusele vastava osa ulatuses.
Hindamistoiming palume teostada Aidu katastriüksuse hindamisaruandes märgitud väärtuse
kuupäeva seisuga. Vahetusmaa võimalikud piirid palume täpsustada Maa-ametiga hindamise
käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Münt
Kantsler
Teadmiseks: Maa-amet
Maarja Virks
665 0673
[email protected]
KÄSKKIRI
2020 nr
Riigivara otsustuskorras võõrandamine vahetamise
teel
Võttes aluseks, et majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja
riigiteede nimekiri“ lisas „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ toodud riigitee 20188 Teenuse-
Urevere kulgeb km 0,00-0,17 kulgeb eraomandis oleval maaüksusel (Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna registriosa nr 370837) ja ehitusseadustiku § 92 lg 6 sätestab, et riigitee on riigile
kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet, siis alates 13.02.2019. a on
maaomanikuga Margus Riivega (isikukood 36403240267). Läbirääkimiste tulemusena otsustas
maaomanik, et soovib talle kuuluva riigitee aluse katastriüksuse vahetamist riigile kuuluvast
katastriüksusest tunnusega 42703:001:0119 võrdväärse maatükki vastu. Põhjenduseks, et see
piirneb tema abikaasale kuuluva Puusepa katastriüksusega 42703:001:0028 ja riigi katastriüksuselt
on ligipääs abikaasale kuuluvale Puusepa katastriüksusele. Alternatiivne ligipääs kulgeb üle teise
eraomaniku maa, kellega pole kokkulepet saavutatud..
Keskkonnaministeerium riigivara valitsejana andis 10.10.2019 kirjaga nr 13-1/19/5065-2
nõusoleku mainitud katastriüksustest vahetusmaa moodustamiseks ja vastavate maaüksuste
üleandmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
Maanteeamet on riigiteealuse katastriüksuse hariliku väärtuse hindamiseks tellinud
eksperthinnangu. 16.04.2019. a eksperthinnangu nr 0773-19 kohaselt on 20188 Teenuse-Urevere
kinnisasja turuväärtus 595,20 eurot. Maanteeamet tellis Jõepealse kinnisasja eksperthinnangu,
milles täpsustati vastavalt kinnisasja väärtusele vahetusmaa piirid. Maa-amet nõustus 29.11.2019
kirjaga nr 7-2/19/12661-5 Jõepealse kinnisasja jagamisega lähtudes eksperthinnangus näidatud
piiridest. Maanteeamet tellis maakorraldustööd vastavalt eksperthinnangus leitud jagamise
piiridele. Kuivõrd hindamisaruanne riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal ei tohi olla vanem
kui kuus kuud, on Maanteeamet tellinud Domus Kinnisvara Vahendus OÜ-lt selgituse hinnangu
kehtivuse kohta, 30.04.2020. a selgituse kohaselt ei ole hinnad muutunud.
Riigivaraseaduse § 35 lõike 1 punkti 1, kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 3 lõike
1 punkti 2 ja § 4 lõike 1 punkti 7 alusel ning kooskõlas sama seaduse §-ga 24 otsustan:
1. Vahetada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev Rapla maakonnas
Märjamaa vallas Urevere külas asuv kinnisasi:
1.1. Puuserva (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 17172150, katastriüksuse tunnus
50301:001:0841, pindala 450 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri
objekti kood KV86423);
Margus Riive omandis oleva Rapla maakonnas Märjamaa vallas Teenuse külas asuva kinnistu
koosseisus oleva 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse (katastritunnus 50301:001:0322,
pindala 2480 m², sihtotstarve transpordimaa 100%) vastu.
2. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ 15.11.2019. a koostatud hindamisaruandele nr 2225-19 on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva punktis 1 nimetatud riigivara
harilik väärtus 576,00 (1,28 €/m2) eurot ning Domus Kinnisvara Vahendus OÜ 16.04.2019. a
koostatud hindamisaruande nr 0773-19 ja 30.04.2020. a selgituse kohaselt hinnangu kehtivuse
kohta on Margus Riive omandis oleva riigile vajaliku vara harilik väärtus 595,20 (0,24 €/m2) eurot.
3. Kuivõrd riigile kuuluva kinnisasja harilik väärtus on väiksem, hüvitab riik maaomanikule
vahetatavate kinnisasjade hariliku väärtuste vahe 19,20 eurot.
4. Teen ülesandeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajale volituse alusel alla
kirjutada punktis 1 nimetatud kinnisasjade vahetamiseks sõlmitavale notariaalsele lepingule.
5. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva
jooksul käskkirja teatavaks tegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 05.05.2020 nr 16-2/19-0073/7432-6
10122, Tallinn
Taotlus Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva Maa-ameti kinnisasja üleandmiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja üleantud kinnisasja vahetamiseks
avalikul eesmärgil
Võttes aluseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lg 1 p 8 ja majandus- ja
taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisas
„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ toodud riigitee 20188 Teenuse-Urevere kulgeb km 0,00-
0,17 maaüksusel, mis on eraomandis. Riigitee on jäänud eraomandisse maareformi käigus.
Läbirääkimiste käigus avaldas maaomanik soovi võõrandamise asemel riigiga maid vahetada.
Maaomanik Margus Riive omandis on katastriüksus tunnusega 50301:001:0322 (sihtotstarbega
transpordimaa), millel asub riigitee 20188 Teenuse-Urevere lõik (km 0,00-0,17). Katastriüksus
jagati välja katastriüksusest 42703:002:0262 (sihtotstarbega maatulundusmaa) Maanteeameti
poolt vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele algatatud menetluse käigus.
Menetluse käigus on leitud ka hüvitusväärtus (Domus Kinnisvara Vahendus OÜ eksperthinnang
nr 0773-19), mis tehti enne jagamist. Kirjale on lisatud eksperthinnang. Maaomanik soovis
teealuse maa väärtusele vastavat tükki või tervet katastriüksust riigile kuuluvast Jõepealse
katastriüksusest tunnusega 42703:001:0119 (kinnistu registriosa nr 6761750, riigi kinnisvara
registri kood KV70048). Põhjenduseks, et see piirneb tema abikaasale kuuluva Puusepa
katastriüksusega 42703:001:0028 ja riigi katastriüksuselt on ligipääs abikaasale kuuluvale
Puusepa katastriüksusele. Alternatiivne ligipääs kulgeb üle teise eraomaniku maa, kellega pole
kokkulepet saavutatud.
Keskkonnaministeerium riigivara valitsejana nõustus 10.10.2019 kirjaga nr 13-1/19/5065-2
Jõepealse kinnisasja vahetusmaaks andmisega riigile omandatava kinnisasja väärtusele vastava
osa ulatuses ning palus täpsustada vahetusmaa piirid Maa-ametiga. Maanteeamet tellis Jõepealse
kinnisasja eksperthinnangu (Domus Kinnisvara Vahendus OÜ eksperthinnang nr 2225-19), milles
täpsustati vastavalt kinnisasja väärtusele vahetusmaa piirid. Maa-amet nõustus 29.11.2019 kirjaga
nr 7-2/19/12661-5 Jõepealse kinnisasja jagamisega lähtudes eksperthinnangus näidatud piiridest.
Maanteeamet tellis maakorraldustööd vastavalt eksperthinnangus leitud jagamise piiridele.
Maaomanik oli nõus ja kinnitas, et soovib maade omandamise menetlust jätkata maade vahetuse
menetlusega ning soovib riigile kuuluva katastriüksuse 42703:001:0119 jagamisel tekkinud
kinnisasja tunnusega 50301:001:0841, kinnistu registriosa nr 17172150 (Rapla maakond,
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Märjamaa vald, Urevere küla, Puuserva, riigi kinnisvara registri kood KV86423) vahetamist tema
omandis oleva 20188 Teenuse-Urevere tee kinnisasja, tunnusega 50301:001:0322, kinnistu
registriosa nr 370837, vastu. Riigile kuuluva Kasesalu kinnisasja, tunnusega 50301:001:0841,
valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet.
Kinnisasjad vastavad KAHOS § 24 sätestatud tingimustele ning on sobilikud vahetuseks: asuvad
samas piirkonnas ja vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei erine rohkem kui 30 protsenti (vt.
Lisa 1 ja 2).
Palume korraldada nimetatud kinnisasja üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele riigivaraseaduse §-des 11-13
sätestatud korras ja peale nimetatud kinnisasja üleandmist palume korraldada kinnisasjade
vahetamine avalikul eesmärgil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Randmaa
teehoiudirektor
teehoiu korraldamise osakond
Lisad: 1. Eraomandis kinnisasja eksperthinnang nr 0773-19
2. Riigi kinnisasja eksperthinnang nr 2225-19
3. Keskkonnaministeerium 10.10.2019. a kiri nr 13-1/19/5065-2
4. Maa-ameti 29.11.2019. a kiri nr 7-2/19/12661-5
5. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kinnituskiri
6. Ministri käskkirja eelnõu
Kalev Repp
56215617
[email protected]
2 (2)