dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 5. mai 2020
Viit
16-2/19-0073/7432-6
Registreeritud
5. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-2 Teemaade omandamise ja kasutamiseks andmise alane kirjavahetus
Toimik
16-2/19-0073
Vastutaja
Kalev Repp (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)

Failid

  • 📎16-219-00737432-6 05.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc7177 KB

Sisu (failidest)

Kalev Repp Maanteeamet 30.04.2020 KINNITUS Käesolevaga kinnitame, et Domus Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangute nr. 0773-19 ja nr. 2225-19 turuväärtused kehtivad seisuga 30.04.2020 eeldusel, et varadega seotud andmed ei ole muutunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Vaks Hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja 127183 Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Eksperthinnang nr 2225-19 Vara: Hoonestamata kinnistu (registriosa nr. 6761750) Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Väärtuse kuupäev: 10.04.2019 2 Turuväärtus: 8 000 €, s.o 1,28 €/m Eeldused: Tulenevalt tellija poolsest lähteülesandest on vara hinnatud väärtuse kuupäevaga 10.04.2019, kuna vara ülevaatus teostati 30.10.2019 on hinnatud eeldusel, et vara seisukord ei ole vahemikus 10.04.2019 – 30.10.2019 oluliselt muutunud. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 Kinnitaja: Toomas Vaks Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154 Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411 Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Sisukord KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5 2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5 3.1. Asukoht ................................................................................................................................................................ 5 3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6 3.3. Maakasutus .......................................................................................................................................................... 7 3.4. Tehnosüsteemid ................................................................................................................................................... 8 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................... 8 4. Turuülevaade ....................................................................................................................................................... 9 4.1. Majandusülevaade ............................................................................................................................................... 9 4.2. Raplamaa maatulundusmaade ja elamumaade turuülevaade 2018 a. seisuga ................................................. 10 4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 11 4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 12 4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 12 5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 13 5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 14 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ....................................................................................................... 14 5.3. Turuväärtuse hinnang ........................................................................................................................................ 14 5.4. 20188 Teenuse-Urevere tee kinnistu väärtusele vastav osa hinnatavast kinnistust ......................................... 16 6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 16 Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 18 Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte ........................................................................................................................... 19 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 20 2 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (registriosa nr. 6761750) Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Omanik Eesti Vabariik Katastritunnus 42703:001:0119 Omandivorm Kinnisasi 2 Kinnistu pindala 6 226 m Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Hoonestus Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Tehingunõustamiseks esitamiseks Maanteeametile Ülevaatuse kuupäev 30.10.2019 Väärtuse kuupäev 10.04.2019 Hindamisaruande kuupäev 14.11.2019 Tellija Maanteeamet Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/19/0722-1 (25.03.2019). Riigihange „Kirjalike hindamisaruannete koostamine eraomandis oleva riigitee aluse maa hüvitusväärtuse kohta Rapla maakonnas“. Käesolev tellimus on eelneva töövõtulepingu raames teostatav lisatöö (Töövõtulepingu nr 1-8/19/0722-1 ettenägematute tööde tellimine). Hindamise eeldused Tulenevalt tellija poolsest lähteülesandest on vara hinnatud väärtuse kuupäevaga 10.04.2019, kuna vara ülevaatus teostati 30.10.2019 on hinnatud eeldusel, et vara seisukord ei ole vahemikus 10.04.2019 – 30.10.2019 oluliselt muutunud. Hinnang vara likviidsusele Keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud. Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam, ±20% Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu KOMMENTAARID Tulenevalt tellija soovist on hindamisel eraldi välja toodud ka Jõepealse kinnisasja osa suurus, mis vastaks 20188 2 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse (transpordimaa, pindalaga 2 480 m ) väärtusele Domus Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangus nr. 0773-19. HINDAMISTULEMUS Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul hinnatava vara aadressil Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse turuväärtus: 2 8 000 € (kaheksa tuhat), s.o. 1,28 €/m Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Registriosa nr 6761750 katastritunnus 42703:001:0119 Vara liik Maatulundusmaa (hoonestamata) Hindamise eesmärk Tehingunõustamiseks esitamiseks Maanteeametile Väärtuse liik Turuväärtus 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.4.). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5. Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik, või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6). 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2016, p. 9.2.5). 4 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest: Allikas Kuupäev Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 22.10.2019 Vara omaniku suulised selgitused - Kohapealne ülevaatus 30.10.2019 Maa-ameti maaregister 05.11.2019 Ehitisregistri väljavõte 05.11.2019 Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 05.11.2019 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 01.11.2019 2.2. Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 30.10.2019 Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Madis Raud Ülevaatuse juures viibinud Ülevaatus teostatud iseseisvalt isikud Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava kinnistu ulatuses Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses Ülevaatuse põhjalikkus äralõike piire ette näidatud 3. Hinnatava vara kirjeldus 3.1. Asukoht Makroasukoht Paiknemine Vara asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Urevere külas hajaasustusega piirkonnas, Rapla linnast ca 50 km kaugusel, Märjamaa alevist ca 25 km kaugusel. Mikroasukoht 5 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Iseloomustus Hinnatav vara paikneb hõredamalt hoonestatud piirkonnas, kus üksikud eramud abihoonetega, ümbruses on valdavalt hajaasustusele omane põllumaa vaheldumas metsatukkadega. Läheduses Kasari jõgi. Konkureerivad turupiirkonnad Sarnased hajaasustusega piirkonnad Rapla maakonna äärealadel Haljastus Madal- ja kõrghaljastus Juurdepääs Avalikult kruusakattega Teenuse-Tolli teelt, edasi ca 600m mööda kruusakattega Tolli mõisateed mööda. Müra ja õhusaaste Keskmisest madalam, sest vara jääb madalama liikluskoormusega tee mõjualasse Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport Vana-Vigala 9 km Vana-Vigala 9 km Teenuse 3,5 km Teenuse 3,5 km 3.2. Omandisuhted Registriosa number 6761750 Omandivorm Kinnisasi Omanik Eesti Vabariik Kanded registriosa III jaos Puuduvad Kanded registriosa IV jaos Puuduvad Maa-ameti kitsenduste kaardi järgsed kitsendused 2 Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m Ühisosa % Ranna või kalda piiranguvöönd 3874 RAND 3873,86 62,22 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 255 RAND 254,87 4,09 Ranna või kalda piiranguvöönd 1925 RAND 1924,87 30,92 Kitsendused ei mõjuta vara hüvitusväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist. Üürilepingud Hindajale teadaolevalt ei ole vara koormatud üürilepingutega 6 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad mõjutavad õiguslikud tegurid ja piirangud 3.3. Maakasutus Katastritunnus 42703:001:0119 Ortofoto Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% 2 Pindala 6 226 m Kuju, reljeef Korrapärase kompaktse kujuga, reljeef valdavalt tasane 2 Kõlvikute koosseis Looduslik rohumaa 2 471 m 2 Metsamaa 3 755 m Osa kinnistu põhjapoolsest looduslikust rohumaast on kasutuses tee-alana naaberkinnistule pääsemiseks. Tegemist on valdavalt pinnaskattega tee-alaga, mida on osaliselt täidetud killustikuga. 2 Metsamaa info Metsamaa osakaal (3 755 m ), s.o 60%. Kinnistul kasvavad valdavalt lehtpuud, üksikud kuused ja võsa. Põllumaa info Haritav maa puudub Hooned ja rajatised Puuduvad Toetuskõlblikkus Ei ole toetuskõlbulik Maaparandussüsteemid Olemas 7 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Haljastus Isetekkeline looduslik haljastus Mullastik Keskmise viljakusega mullastik (Kog – Gleistunud leostunud ja leetjad mullad). Piirded Puuduvad Üldplaneering Valla üldplaneeringu järgi paikneb hinnatav kinnistu põllu- ja metsamaa juhtotstarbelisel alal ning külgneb turismiettevõtluse juhtotstarbelise alaga. Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval kinnistul koostatud ega koostamisel detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele. Kinnistu paikneb hajaasustusalas ning vastavalt Märjamaa valla üldplaneeringule väljastatakse hajaasustusaladel projekteerimistingimused vastavalt kehtivale üldplaneeringule, seega on võimalik ehitusõigus saada projekteerimistingimuste alusel. 3.4. Tehnosüsteemid Veevarustus Puudub, piirkonnas veevarustus lahendatud lokaalsete puurkaevudega Kanalisatsioon Puudub, piirkonnas kanalisatsioon lahendatud lokaalselt Gaas Puudub, piirkonnas gaasitrass puudub Elektrivarustus Puudub, liitumispunkt läheduses 3.5. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile 1 Kestlikkuse väärtus Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne. Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2019 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali 1 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1) 8 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste 2 3 4 alusel: asukoht ja krundi kasutus , ehitise kvaliteet ja kinnisvara juhtimine . Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil. Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi asukoha ja krundi alusel ehitise kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang B - - B-- 4. Turuülevaade 4.1. Majandusülevaade 5 Majanduse konkurentsivõime langus viitab probleemidele tulevikus Tänavu ja järgmisel aastal kasvab Eesti majandus umbes 3,5 protsenti ja 2020. aastaks aeglustub kasv juba 2 protsendi lähedale. Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on selles, et inimesi lisandub tööturule aina vähem. Teiseks põhjuseks on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel eksporditurgudel. Eestis on tööjõukulude kasv olnud üks Euroopa kiiremaid, mis on raskendanud Eesti toodete eksporti, kuna Eesti ekspordi hinnad on kasvanud kiiremini kui konkurentide hinnad. Eesti ekspordi turuosa hakkas peamiste kaubanduspartnerite juures vähenema juba 2017. aastal, kui nende riikide majandusolukord oli erakordselt hea ja kasv kiire. Tööjõunappusest tingituna jätkavad palgad Eestis kasvu, mistõttu ka tootmine muutub veelgi kallimaks. Kuna palgakasvu mõju avaldub täies mahus alles mitme aasta jooksul, varjutab konkurentsiolukorra halvenemine ka eelseisvaid aastaid. Eesti Panga president Ardo Hansson: „Meil on tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palgakasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva.“ Kiire palgakasv sunnib Eestist lahkuma madala tootlikkusega tööstust. Eesti töötlevas töötluses on hõivatud suhteliselt enam inimesi kui näiteks teistes Balti riikides ja töötleva tööstuse tootlikkus on võrreldes teiste majandusharudega väike. Seega on Eestis seni veel küllaltki palju madala tootlikkusega tööstust, mis tööjõukulude jätkuva suurenemise tõttu lähiaastatel arvatavasti kaob. Vähetootlikud tööstussektorid on töötajaid juba kaotanud ja see trend eeldatavasti jätkub. Töötajate üleminek suurema tootlikkusega töökohtadele mõjub majandusele kokkuvõttes soodsalt. Majandusele tervikuna mõjuks aga kahjulikult selline palgaralli, kus peamiselt liigutakse kõrgema palgaga töökohtadele, mille tootlikkus pole kooskõlas kõrgema palgaga. Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018 ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus 2 protsendi lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem. Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata laekub makse Eestis tavapärasest enam ja seetõttu oleks mõistlik riigi kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis. See võimaldaks koguda headel aegadel varusid, mida saaks majandustsükli languse ajal kasutada Eesti majanduse ergutamiseks. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa 2 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused, turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms tegurid. 3 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord. 4 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud. 5 Seisuga 19.12.2018. a. 9 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse 2017 2018* 2019* 2020* 2021* SKP jooksevhindades (mld eurodes) 23,62 25,62 27,38 28,89 30,31 SKP püsivhindades (%) 4,9 3,6 3,2 2,3 2,2 SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 3 3,6 2,3 2,1 THI-inflatsioon (%) 3,4 3,5 2,6 2,1 1,9 Töötuse määr (%) 5,8 5,8 6,7 6,9 6,9 Keskmine brutopalk (eurodes) 1217 1303 1384 1468 1555 Keskmise brutokuupalga muutus (%) 6,9 7,1 6,2 6 6 Eelarvetasakaal (% SKPst) -0,4 0,5 0,5 0,3 0,3 *- prognoos Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 4.2. Raplamaa maatulundusmaade ja elamumaade turuülevaade 2018 a. seisuga Maatulundusmaade ülevaade Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest, pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3000 – 4000 €/ha. Reeglina alla 2 ha põllumaade vastu huvi puudub, kui pole tegemist osaga suuremast põllumassiivist. Metsamaa hind kinnisvaraturul oleneb peamiselt sellel kasvava metsa iseloomust: puistu koosseisust, vanusest, tagavarast, lubatavatest raiemahtudest, piirangutest, kokkuveo tingimustest. Metsamaa hinna kujundamisel mängib olulist rolli ka 10 aasta raiemahu suurus. Vähem mõjutab hinda asukoht. Seega on määrav, millist materjali ja kui palju on lubatud raietega antud metsast võimalik saada ning kokkuostu toimetada. Reeglina alla 1 ha metsamaade vastu huvi puudub, kui pole tegemist osaga suuremast metsamassiivist. Antud juhul on hinnatava vara puhul tegemist 0,6 ha suuruse maatulundusmaaga, mis koosneb 60% ulatuses metsamaa kõlvikust ja 40% looduslikust rohumaast. Tulenevalt kinnistu väikesest pindalast puudub turul huvi sarnaste maatulundumaade vastu metsamajandamise ja põllu harimise eesmärgil, pigem on sarnaste kõrghaljastusega ja veekogu äärsete 0,5 – 2,5 ha kinnistute puhul tegemist perspektiivse elamumaa krundiga, sest neid ostetakse pigem hoonestamise eesmärgil. Elamumaa perspektiiviga maatulundusmaad Elamuarenduseks sobivat maad on Raplamaal valdavalt suuremate asulate (Kohila, Märjamaa alevike ja Rapla linna) naabruses, samuti suvilapiirkondade naabruses (Aespa, Roobuka, Kiisa) ning looduslikult ilusamates paikades järvede ja jõgede ääres. Reeglina on elamuarenduspotentsiaaliga maa valla üldplaneeringus kirjas ja ette planeeritud. Tõenõoliselt on elamuarenduseks planeeritud maid ka mujal arenduseks mittesobivates kohtades – asulaväliste põldude ja metsade vahel, kohtadesse kuhu seda ei teki reaalselt kunagi. Eeltingimuseks on lisaks maatulundusmaast elamumaa sihtotstarbe muutmisele läbi detailplaneeringu ka juurdepääsuteede olemasolu ja elektriliitumise ning tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniühenduste loomise võimalus. Maa-ameti statistika järgi tehakse Rapla maakonnas Märjamaa vallas hoonestamata elamumaadega keskmiselt 6 - 11 tehingut aastas ning teadaolevalt on tänaseks elamumaid ette planeeritud juba 10. aasta varuga, millest võib järeldada, et sarnaste üksikelamu perspektiiviga kinnistute likviidsus on ikkagi üsna madal. Toome välja Märjamaa valla 2016 – 2018 a hoonestamata elamumaade tehingutestatistika: Pindala(m2) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /m2) Arv Keskmine Kokku Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine 2016 elamumaa 6 3 271,30 14 991 500 5 000 0,06 3,38 0,90 1,28 2017 elamumaa 10 3 028,70 32 131 520 7 810 0,08 10,00 1,44 2,35 2018 elamumaa 11 5 465,50 78 500 500 15 000 0,22 15,00 1,11 4,65 Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas Elamuturu ülevaade 10 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Raplamaa kinnisvaraturgu iseloomustab näitaja, et mida kaugemal Tallinnast, seda väiksem huvi. Kõige enam hinnatakse Raplamaal kinnistuid suuna järgi: rohkem väärtustatud kinnistud jäävad Märjamaa ja Viljandi maantee äärde kuni Raplani välja. Raplamaal viimastel aastatel on hakanud kasvama huvi uuemate ja uute elamute järgi, mis omakorda nõudluse kasvu tulemusena on tekitanud väiksemate uuselamute arenduste teket. Samuti ostetakse soodsamaid suvilaid ja suvilakrunte, milledel on võimalik alustada uute hoonete ehitusega või vanema suvila lammutamisega ja selle asemel uue hoone ehitamisega. Raplamaa siseselt kõige suurem ostu-müügitehingute maht on just Kohila vallas (2018 aastal 111 tk), kus on koondunud suvilate piirkonnad ja mõned uusarendused. Sarnaselt teistele maakondadele tehakse ka Raplamaal rohkem tehinguid maakonna keskuses ja selle lähiümbruses. Viimastel aastatel on kasvanud huvi Harjumaa piiril paiknevate asulate vastu (jäävad pealinnast optimaalse autosõidu kaugusele, maa hind odavam). Kuna Raplamaale jääb suhteliselt palju endisi suvilate piirkondi, siis suurem osa tehingutest teostatakse tiheasustuspiirkondades asuvate suvilate ja aiamajadega, mistõttu on keskmine hind suhteliselt madal jäädes vahemikku 25 000 – 55 000 eurot sõltuvalt asukohast, seisukorras, üldpinnast jne. Ostjaskonnale pakub huvi ka korralikult renoveeritud ning aastaringseks elamiseks kohandatud aiamajad. Kuna suvilate piirkondade infrastruktuur on aastatega paranenud on ka nende piirkondade vastu hakanud huvi tundma elamute väikearendajad. Uuemate elamutega toimub keskmiselt ca 7-8 ostu-müügitehingut aastas. Uuselamute müügipakkumised jäävad üldjuhul vahemikku 100 000 – 160 000 eurot. Viimase 10 aasta jooksul on maakonna turg olnud pigem stabiilselt tõusvas faasis: kasvanud on keskmine tehinguhind ja tehingumaht. 2018. aastal tehti tehinguid 254 korral, keskmise hinnaga 43 273 Raplamaa hoonestatud elamumaa turgu illustreerib allolev joonis: Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas 4.2.1. Müügitehingud Rapla maakonnas 2018. – 2019. aastal tehtud tehingutest saame järeldada, et hoonestamata kruntide tehingu hinnad on vahemikus 1 200 – 15 000 € sõltuvalt eelkõige kinnistu asukohast, pindalast ja hoonestamisega kaasnevatest kuludest. Märjamaa alevikus tehtud tehingud elamumaa kruntidega olid vahemikus 9 000 – 15 000 € ning asula väliste perspektiivsete elamu kruntidega tehtud tehingutest olid suurem osa vahemikus 1 200 – 1 500 €, suuremate ja jõeäärsete või -lähedaste kinnistute hinnad olid kõrgemad ja nendega tehti tehinguid vahemikus 4 000 – 15 000 €. Toome välja hindajale teadaolevad hoonestamata elamumaa kruntidega tehtud tehingud Märjamaa valla hajaasustusalas: Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht Kirjeldus aeg hind ha Metsaga kaetud maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, jõgi Vaguja küla 01.02.2019 1 500 1,73 läheduses, juurdepääs mööda kruusakattega teed ca 7 km Velisemõisa Metsaga kaetud jõeäärne maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, 28.06.2018 15 000 2,58 küla juurdepääs mööda pinnaskattega teed ca 500 m Metsaga kaetud maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, jõgi Vaguja küla 01.02.2019 1 500 1,75 läheduses, juurdepääs mööda kruusakattega teed ca 7 km 11 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Nõmmeotsa Osaliselt metsaga kaetud maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, 09.04.2018 6 400 1,74 küla juurdepääs mööda kõvakattega teelt Endine talukoht, jõeäärne kinnistu, juurdepääs ca 1 km mööda Laukna küla 29.08.2018 12 000 0,97 kruusakattega teed Haritava maana kasutuses olnud jõeäärne maatulundusmaa, Tiduvere küla 30.01.2018 12 000 1,63 perspektiivne elamu krunt, juurdepääs kruusakattega teelt ca 2 km Jõeäärne maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, juurdepääs Päärdu küla 21.06.2018 10 000 1,33 mööda kruusakattega teed ca 5 km Elamumaa, väljaarendamata aiandusühistus, elektri ja vee liitumispunkt Lümandu küla 14.03.2018 1 300 0,11 läheduses, juurdepääs ca 5 km kruusakattega teelt Elamumaa, väljaarendamata aiandusühistus, elektri ja vee liitumispunkt Lümandu küla 02.04.2018 1 200 0,11 läheduses, juurdepääs ca 5 km kruusakattega teelt Elamumaa, väljaarenenud aiandusühistus, jõe lähedane kinnistu, vee ja Sipa küla 20.03.2019 4 000 0,11 elektri liitumispunktid läheduses, jurudepääs ca 400m mööda kruusateed Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo 6 4.2.2. Turustatavuse analüüs Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud, eraisikud. Lõppkasutajaid iseloomustavad Isikud, kes on kohaliku piirkonnaga seotud (kodukoht, töökoht, pere). tunnused Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on teatav turusegmendi nõudeid nõudlus sarnaste maade vastu olemas, kuid siiski on sarnaste varadega tehtavate tehingute arv väike ja suhteliselt madala huvi tõttu ei ole tegemist väga likviidse varaga. Kui suur osa lõppkasutajatest Väiksem osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on soovib hinnatavat vara hajaasustuspiirkonna maaga, kus huvi maade vastu võrreldes tiheasustusega madalam. Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama. soetama Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3 Müügiperiood Kuni 9 kuud Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu. Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul puuduvad 4.2.3. Pakkumine Kinnisvaraportaalis KV.ee on hindamisearuande koostamise ajal (05.11.2019) Rapla maakonnas pakkumises ca 15 elamumaa perspektiiviga maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut pindalaga 0,4 – 3,3 ha, mille pakkumishinnad on valdavalt vahemikus 4 500 – 16 500 €, elamumaid on pakkumises ca 50 ja nende pakkumishinnad on vahemikus 7 000 – 40 000 €. Kinnistu hinnad sõltuvalt peamiselt kinnistu asukohast ja keskkonnast, Tallinnale lähemal ja suuremates asulates või nende läheduses asuvad kinnistud on kõrgemalt hinnatud. Hajaasustuses mõjutab hinda ka tehnosüsteemide lähedus ja juurdepääs kinnistule, aga ka veekogu lähedus. Viimase poole aastaga ei ole hinnatavas turupiirkonnas maade hinnad oluliselt muutunud, mistõttu on väärtuse kuupäevast (10.04.2019) hilisema pakkumisinfo kasutamine õigustatud. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad hajaasustuses paiknevate kinnistute müügipakkumised 05.11.2019 seisuga: 6 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. 12 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Rõhutame, et eelpool toodud pakkumiste puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. 5. Hindamine 13 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse 5.1. Parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3). Käesoleva hindamise eesmärk on leida Eesti Vabariigile kuuluva Jõepealse kinnistu turuväärtus, seoses kinnisasja avalikes huvides omandamise käigus võõrandatava eraomandis 20188 Teenuse-Urevere tee (50301:001:0322) 2 maatüki maadevahetusega. Hinnatav kinnistu on 6 226 m suurune maatulundusmaa, mis koosneb 60% ulatuses metsamaa kõlvikust ja 40% looduslikust rohumaast. Antud maatüki kasutus maatulundusmaana ei ole otstarbekas, kuna tegemist on optimaalsest suurusest väiksema pindalaga metsa- ja loodusliku rohumaaga. Sarnaseid kõrghaljastusega ja veekogu äärseid 0,5 – 2,5 ha kinnistuid ostetakse eelkõige perspektiivse elamu või suvila krundina. Tulenevalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbest ja ümbruskonna hoonestustihedusest on hindajad seisukohal, et hinnatavale kinnistule on võimalik saada ehitusõigus suvila või üksikelamu püstitamiseks. Ehitusõiguse saamiseks tuleb taotleda vallalt projekteerimistingimused. Vara alternatiivne kasutusfunktsioon on olemasolev kasutus hoonestamata maatulundusmaana. 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted Hinnatava kinnistu turuväärtuse leidmisel kasutatakse võrdlusmeetodit, sest hinnatava varaga sarnaste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügitehinguid ning hindajatele on teada hinnatavaga analoogiliste maade tehinguid sarnastest turupiirkondadest. Võrdlusmeetod: Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav. Antud meetodi puhul leitakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. 5.3. Turuväärtuse hinnang Turuväärtuse hinnang antakse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Seejuures kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot. Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid püsirohumaana kasutuses olevaid haritava maa tehingud, mis omavad elamuga hoonestamise potentsiaali: Tehingu Tehingu Pindala, Asukoht Kirjeldus aeg hind ha Haritava maana kasutuses olnud jõeäärne maatulundusmaa, perspektiivne Tiduvere küla 30.01.2018 12 000 1,63 elamu krunt, juurdepääs mööda kruusakattega teed ca 2 km Endine talukoht, jõeäärne kinnistu, juurdepääs ca 1 km mööda Laukna küla 29.08.2018 12 000 0,97 kruusakattega teed Jõeäärne maatulundusmaa, perspektiivne elamu krunt, juurdepääs mööda Päärdu küla 21.06.2018 10 000 1,33 kruusakattega teed ca 5 km Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad sarnases piirkonnas jõeäärsete hoonestamata kinnistutega tehtud tehingud. Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlusvara turuväärtust. Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid. 14 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Selgitused  Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus. võrdlustehingute osas  Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi tehingu hinnale käibemaks. 7 Võrdlusühiku valik Võrdlusühikuks valime tehinguhinna, kuna sarnaste varade soetamisel lähtutakse eelkõige tervikhinnast. 8 Võrdluselementide valik Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid:  Ajaline kohandus – võrreldes 2018 aastaga ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi hinnamuutusi arvestanud;  Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad suuremate teede ja asulate äärde;  Kinnistu pindala – suurema pindalaga maatükid on mõnevõrra kõrgemalt hinnatud;  Haljastus – kõrghaljastusega kinnistud on reeglina kõrgemalt hinnatud;  Tehnovõrgud – kinnistud, millel on liitumispunktid lähemal on kõrgemalt hinnatud;  Ehitusõigus, detailplaneering – detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste alusel ehitusõiguse olemasolu on hinda mõjutav tegur, kuna detailplaneeringu koostamine on aeganõudev ja täiendav kulu;  Lisategurid – veekogu lähedaste kinnistute puhul on vaade ja kaugus veekogust hinda mõjutav tegur; Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud. Võrdlustabel: VÕRRELDAVAD VARAD HINNATAV VARA 1 2 3 Märjamaa vald, Märjamaa vald, Märjamaa vald, Märjamaa vald, Aadress: Urevere küla, Jõepealse Tiduvere küla Laukna küla Päärdu küla Tehingu hind (€): 12 000 12 000 10 000 Tehingu aeg: okt.19 jaan.18 aug.18 juuni.18 Ajaldamine: 0% 0% 0% Ajaldatud hind (€): 12 000 12 000 10 000 Märjamaa vald, Märjamaa vald, Märjamaa vald, Märjamaa vald, Asukoht: Urevere küla Tiduvere küla Laukna küla Päärdu küla Kohandus -5% -5% -5% Ca 1 km mööda Ca 11,6 km mööda Ca 2 km mööda Ca 5 km mööda Juurdepääs: hooldamata kruusakattega teed kruusakattega teed kruusakattega teed pinnaskattega teed Kohandus -5% 5% -5% Pindala (ha): 0,62 1,63 0,97 1,33 Kohandus -5% -5% -5% Haljastus: Madal- ja kõrghaljastus Madalhaljastus Madal- ja kõrghaljastus Madal- ja kõrghaljastus Kohandus 5% 0% 0% Puuduvad, Puuduvad, Puuduvad, Puuduvad, Liitumised elektriliitumispunkt elektriliitumispunkt elektriliitumispunkt elektriliitumispunkt tehnovõrkudega: läheduses krundi piiril kaugemal läheduses Kohandus 0% 10% 0% DP puudub, DP puudub, DP puudub, DP puudub, Planeeringud, perspektiivne perspektiivne perspektiivne perspektiivne ehitusõigus: üksikelamu krunt üksikelamu krunt üksikelamu krunt üksikelamu krunt Kohandus 0% 0% 0% Lisategurid: Kasari jõe läheduses Piirneb Vigala jõega Piirneb Luiste jõega Piirneb Velise jõega Kohandus -20% -20% -20% Summaarne kohandus -30% -15% -35% Kohandatud hind (€): 8 400 10 200 6 500 Kohanduste summa 40% 45% 35% absoluutväärtus: 7 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid (EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.) 8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.) 15 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Osakaal lõpphinnas: 0,35 0,25 0,40 Kaalutud hind (€): 8 090 2 940 2 550 2 600 Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtusega tehingule antakse kõige väiksem kaal. Seega saame perspektiivse elamu krundi turuväärtuseks võrdlusmeetodi põhjal: 2 2 940 + 2 550 + 2 600 = 8 090 €/ha ≈ 8 000, s.o 1,28 €/m . Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. 5.4. 20188 Teenuse-Urevere tee kinnistu väärtusele vastav osa hinnatavast kinnistust Tulenevalt tellija poolt seatud lähteülesandest toome eraldi välja hinnatava kinnistu osa suuruse, mis vastaks Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu katastriüksusest (42703:002:0262) eraldatud maatüki Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, 20188 Teenuse-Urevere tee (50301:001:0322) väärtusele. Vastavalt 16.04.2019 Domus Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangule nr. 0773-19 oli eraldatud maatüki 2 (50301:001:0322) väärtus 580 €, s.o 0,24 €/m . Arvestades, et hinnatava kinnistu turuväärtus on 8 000 €, s.o 1,28 2 €/m , saame Aidu kinnistust tehtud äralõike alale vastava Jõepealse kinnistu osa suuruse järgmiselt: 2 2 580 € / 1,28 €/m = 453 m Täiendavalt on lähteülesandes välja toodud, et isikut, kellega maadevahetus tehakse, huvitab just teerajatis, mis paikneb Jõepealse kinnisasjal. Toome välja ortofotol hinnangulise maa-ala, mis vastab leitud kinnistu osa suurusele. Tulenevalt lähteülesandest ei ole hindajad analüüsinud äralõike mõju allesjäävale kinnistule. 6. Hindamistulemus Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse asuva kinnistu (reg.nr 6761750) turuväärtus: 2 8 000 € (kaheksa tuhat), s.o 1,28 €/m 16 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Hinnangu täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. Leitud turuväärtus ei sisalda käibemaksu ja sellele ei lisandu käibemaksu. 17 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Lisa 1. Fotod 18 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte Väljavõtte tegija: Madis Raud Asutus: Domus Kinnisvara Vahendus OÜ Kuupäev: 1.11.2019 11:08:04 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 6761750 Kinnistu nimi Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 15.02.2017 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 15.02.2017 I jagu KINNISTU KOOSSEIS Kande Avamine, koosseisu muudatused, Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala number ühendamise ja jagamise kanded kehtivus Maatulundusmaa 100%, Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse. 6226,0 Maakatastri andmed üle võetud 1 42703:001:0119 kehtiv Katastriüksus on moodustatud plaani ja m2 31.12.2018. kaardimaterjali alusel. II jagu OMANIK Kande Kande Omanik Kande alus number kehtivus 10.01.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 1 Eesti Vabariik kehtiv 15.02.2017. Kohtunikuabi Ilona Kirm III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete Kande number hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kitsendused muudatused ja kustutamised kehtivus IV jagu HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete Kande Hüpoteegid number summa muudatused ja kustutamised kehtivus 19 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 2225-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla, Jõepealse Vastavuskinnitus standardi nõuetele:  Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks.  Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.  Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.  Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana.  Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.  Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.  Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed.  Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Koostaja: Madis Raud Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 Kutsetunnistus nr. 139626 /allkirjastatud digitaalselt/ Kinnitaja: Toomas Vaks Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 20 Domus Kinnisvara Madis Raud Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Vara: Hoonestamata kinnistu (registriosa nr. 370837) katastriüksus (42703:002:0262) Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Väärtuse kuupäev: 10.04.2019 2 Hüvitusväärtus: 1) Kinnistu turuväärtus (parendusteta) 19 500 €, s.o 0,24 €/m 2 2) Äralõike maatüki väärtus 580 €, s.o 0,24 €/m Eeldused: Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Koostaja ja kinnitaja: Toomas Vaks Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tallinn, Pärnu mnt. 130, tel: +372 646 4035, faks: +372 646 4038 | Pärnu, Pikk 11, tel: +372 443 1154 Narva, Tallinna mnt. 19c, tel: +372 356 6411 | Tartu, Riia 4, tel: +372 742 3100 | Viljandi, Tallinna tn. 6, tel: +372 433 4411 Kuressaare, Kauba tn. 5, tel: +372 4536 433 | Hiiumaa esindus, tel: +372 527 9992 | Elva, Pikk 2, tel: +372 555 12345 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Sisukord KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................................. 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid ...................................................................................................... 4 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ................................................................................................................... 4 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine .......................................................................................... 4 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta ..................................................................... 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .............................................................................................. 5 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ............................................................................ 5 2.2. Hinnatava vara ülevaatus ..................................................................................................................................... 5 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................................... 5 3.1. Asukoht (42703:002:0262) ................................................................................................................................... 5 3.2. Omandisuhted ...................................................................................................................................................... 6 3.3. Maakasutus .......................................................................................................................................................... 7 3.4. Äralõige ................................................................................................................................................................ 8 3.5. Äralõike tehnovõrgud ........................................................................................................................................... 9 3.6. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile ................................................................... 9 4. Turuülevaade ..................................................................................................................................................... 10 4.1. Majandusülevaade ............................................................................................................................................. 10 4.2. Raplamaa maatulundusmaade turuülevaade .................................................................................................... 11 4.2.1. Müügitehingud ........................................................................................................................................... 14 4.2.2. Turustatavuse analüüs ................................................................................................................................ 15 4.2.3. Pakkumine .................................................................................................................................................. 15 5. Hindamine .......................................................................................................................................................... 15 5.1. Parim kasutus ..................................................................................................................................................... 15 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ....................................................................................................... 16 5.3. Hüvitusväärtuse hindamine ............................................................................................................................... 16 5.3.1. Kinnisasja turuväärtus ................................................................................................................................ 16 5.3.2. Äralõike väärtus .......................................................................................................................................... 18 6. Hindamistulemus ............................................................................................................................................... 18 Lisa 1. Fotod ........................................................................................................................................................... 19 Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte ........................................................................................................................... 20 Lisa 3. Äralõike joonis ............................................................................................................................................. 21 Lisa 4. Kitsenduste kaart ........................................................................................................................................ 22 Lisa 5. Kasvukohatüüpide selgitus .......................................................................................................................... 22 Vastavuskinnitus standardi nõuetele: .................................................................................................................... 24 2 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (registriosa nr. 370837) katastriüksus (42703:002:0262) Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Omanik Margus Riive (isikukood 36403240267) Katastritunnused 42703:002:0261 42703:002:0262 – hinnatav vara 42703:002:0263 Omandivorm Kinnistu 2 Katastriüksuse pindala 42703:002:0262 – 79 800 m Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Hoonestus Puudub 2 Äralõike pindala 42703:002:0262 – 2 400 m Äralõike hoonestus Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Hüvitusväärtuse hindamine esitamiseks Maanteeametile Ülevaatuse kuupäev 10.04.2019 Väärtuse kuupäev 10.04.2019 Hindamisaruande kuupäev 16.04.2019 Tellija Maanteeamet Tellimusleping Töövõtuleping nr. TÖÖVÕTULEPING nr 1-8/19/0722-1 (25.03.2019). Riigihange „Kirjalike hindamisaruannete koostamine eraomandis oleva riigitee aluse maa hüvitusväärtuse kohta Rapla maakonnas“ Hindamise eeldused Tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Hinnang likviidsusele Katastriüksusel keskpärane, müügiperiood kuni 9 kuud. Äralõikel likviidsus puudub. Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam ±20% Käibemaks Turuväärtus ei sisalda käibemaksu KOMMENTAARID Tulenevalt hinnatava vara olemusest ning hindamise eesmärgist ei ole tegemist turupõhise käsitlusega ning seetõttu pole käesolev hindamisaruanne sobilik esitamiseks krediidiasutustele tagatisvara hinnanguna. HINDAMISTULEMUS Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu asuva kinnistu (reg.nr 370837) katastriüksuse (42703:002:0262) hüvitusväärtus vastavalt: 2 1) Kinnistu turuväärtus (parendusteta) 19 500 € (üheksateist tuhat viissada), s.o 0,24 €/m 2 2) Äralõike maatüki väärtus 580 € (viissada kaheksakümmend), s.o 0,24 €/m Koostaja ja kinnitaja: Toomas Vaks Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Maa hindaja tegevuslitsents nr 117 MA-mh /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk Aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Registriosa nr 370837 katastritunnus 42703:002:0262 Vara liik Maatulundusmaa (hoonestatud) Hindamise eesmärk Hüvitusväärtuse hindamine vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14 ja 20 sätestatule. Väärtuse liik Hüvitusväärtus 1.2. Hindamise alused ning eksperthinnangu avaldamine Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Hüvitusväärtus (compensation) on seotud kahjude hüvitamisega omandiõiguse ja muude varaliste õiguste kitsendamisel, sundvõõrandamisel ja muudel sarnastel eesmärkidel. Hüvitamise eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, siis tugineb hüvitusväärtus just sellel väärtuse liigil, mis kahju suurust kõige parimini iseloomustab. Eriotstarbeline vara on vara, mille kasutus selle erilise iseloomu tõttu piirneb mingi konkreetset liiki kasutusalaga või kasutajatega ning mida väga harva, kui üldse müüakse vabal turul, v.a. juhul, kui toimub vara asustava ettevõtte müük (EVS 875-2). Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p.3.1.11.). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.5.). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.4.). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875-1:2015, p.3.2.2.). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida. EVS 875-4:2015 punkt 7.4.5. Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eelpool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik, või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4:2015, p. 7.4.6). 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada 4 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. (EVS 875-13:2015, p. 9.2.5). 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest: Allikas Kuupäev Tellija kirjalikud selgitused tellimuskirjas 25.03.2019 Vara omaniku Margus Riive suulised selgitused 16.04.2019 Kohapealne ülevaatus 10.04.2019 Maa-ameti maaregister 15.04.2019 Ehitisregistri väljavõte 15.04.2019 Erametsakeskuse kodulehekülg, PRIA kodulehekülg 15.04.2019 Domus Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 15.04.2019 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 15.04.2019 2.2. Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 10.04.2019 Ülevaatuse teostanud hindaja Toomas Vaks Ülevaatuse juures viibinud Ülevaatus teostatud iseseisvalt isikud Ülevaatuse ulatus Kogu hinnatava katastriüksuse äralõike ulatuses Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud, samuti ei ole hindajale looduses Ülevaatuse põhjalikkus äralõike piire ette näidatud 3. Hinnatava vara kirjeldus 3.1. Asukoht (42703:002:0262) Makroasukoht Paiknemine Vara asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Teenuse külas hajaasustuspiirkonnas, Rapla linnast ca 44 km kaugusel, Märjamaa alevikus ca 21 km kaugusel. Mikroasukoht 5 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Iseloomustus Hinnatav vara paikneb hõredamalt hoonestatud piirkonnas, kus üksikud eramud abihoonetega, ümbruses on valdavalt hajaasustusele omane põllumaa vaheldumas metsatukkadega. Läheduses Luiste jõgi. .Jääb Vana-Vigala küla lähedusse (ca 5 km). Konkureerivad turupiirkonnad Sarnased hajaasustuspiirkonnad Rapla maakonna äärealadel Haljastus Madala- ja kõrghaljastus Juurdepääs Kruusakattega Loodna-Teenuse teelt, avalikult teelt Müra ja õhusaaste Keskmisest madalam, sest vara jääb madalama liikluskoormusega tee mõjualasse Kaugused Lasteaed Kool Kauplus Ühistransport Vana-Vigalas Vana-Vigalas Vana-Vigalas Eemal 3.2. Omandisuhted Registriosa number 370837 Omandivorm Kinnisasi Omanik Margus Riive (isikukood 36403240267) Kanded registriosa III jaos Puuduvad Kanded registriosa IV jaos Puuduvad Maa-ameti kitsenduste kaardi 2 järgsed kitsendused Ulatuse nimetus Ulatus Klass Ühisosa m Ühisosa % Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 25412 TEEKV 25412,05 31,85 Maaparandushoiuala 8220 MPS 8220,3 10,3 Maaparandushoiuala 24 MPS 23,58 0,03 Eesvoolu kaitsevöönd 3209 3209,04 4,02 Ranna või kalda piiranguvöönd 6624 RAND 6623,82 8,3 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 17881 TEEKV 17881,39 22,41 Tee avalik kasutus 845 844,56 1,06 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 6382 RAND 6382,12 8 Ranna või kalda piiranguvöönd 13803 RAND 13803,07 17,3 Ranna või kalda piiranguvöönd 3533 RAND 3533,21 4,43 Ranna või kalda veekaitsevöönd 267 RAND 266,72 0,33 Maaparandushoiuala 60667 MPS 60667,38 76,05 Kitsendused ei mõjuta vara hüvitusväärtust, kuna ei piira vara sihipärast kasutamist. 6 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Üürilepingud Omaniku sõnul koormab kinnistut tähtajatu maa rendileping. Käesoleval juhul see vara hüvitusväärtust ei mõjuta, sest äralõige jääb välja haritava maa koosseisust. Muud olulised väärtust Hindajale teadaolevalt puuduvad mõjutavad õiguslikud tegurid ja piirangud 3.3. Maakasutus Katastritunnus 42703:002:0262 Ortofoto Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% 2 Pindala 79 800 m Kuju, reljeef Korrapäratu kujuga, reljeef valdavalt tasane Kõlvikute koosseis Haritav maa 5.50 ha Looduslik rohumaa 1.37 ha Metsamaa 0.71 ha Muu maa 0.40 ha Metsamaa info Leht- ja okaspuud vaheldumisi Põllumaa info Haritava maa osakaal kogu maatükist 5,50 ha, s.o. 69%, loodusliku rohumaa osakaal kogu maatükist 17%. PRIA-s registreeritud. Hooned ja rajatised Puuduvad Toetuskõlblikkus On toetuskõlbulik 7 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Maaparandussüsteemid Olemas Haljastus Põllumaa oli haritud, mujal isetekkeline looduslik haljastus Mullastik Hea ja keskmise viljakusega mullastik (Kg, Gk). Alaliselt liigniisked ehk gleimullad, rähkne gleimuld. Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Piirded Puuduvad Üldplaneering Valla üldplaneeringus maakasutusplaani välja toodud ei ole, kuid praktikas paiknevad analoogilised teealused maad liiklusmaa juhtotstarbelisel alal ning maatulundusmaad põllumaa juhtotstarbelisel alal. Detailplaneering Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval katastriüksusel koostatud ega koostamisel detailplaneeringuid. Samuti ei ole detailplaneeringut märgitud Maa-ameti avalikustatud detailplaneeringute kaardirakendusele. 3.4. Äralõige Asukoht Äralõige asub katastriüksuse keskosas, see on kitsa, pikliku kujuga tee alune maa. Äralõike kirjeldus Äralõige on siilakas liiklusmaana kasutuses olev maa-ala (vt. Lisa 3). Äralõige moodustab kinnisasja kogupindalast 3%. Hindajale teadaolevalt äralõike teostamise järel ehitustöid ei teostata. Teealune maa on plaanis kruntida riigitee koosseisu. Äralõige eraldiseisvana ehitusõigust ei oma, sest tegemist on pindalalt väikese ning kujult siilaga maaga, mistõttu on tegemist turule mittesuunatud varaga. Äralõike joonis 8 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu 1 2 Äralõike suurus Vastavalt Maanteeameti esitatud andmete järgi on äralõike suurus 2400 m Äralõike mõju Äralõike tulemusel ei muutu allesjääva kinnisasja parim kasutus. Äralõike teostamisel ei muutu kogu kinnisaja olemasolev kasutus, sest äralõikele jääv rajatis ehk tee on hindamise hetkel kinnistut poolitav ning peale äralõiget on hinnatav vara ilma kruusa teeta. Tee kadumise mõju kinnistu koosseisust ei avalda olulist mõju kogu kinnistu turuväärtusele ning kinnistu väärtuse vähenemist iseloomustab äralõike väärtus. Äralõike tulemusel tekivad mõlemale poole teed eraldi kinnistud: mõlemad hoonestamata maatulundusmaad. Nende parim kasutus peale äralõiget ei muutu, sest sarnaselt äralõikele eelnenud olukorraga, on need ka pärast äralõiget teineteisest juurdepääsuteega eraldatud ning juurdepääsu tee funktsioon säilib (piirkonna teenindamiseks mõeldud tee). Seega teealuse maa faktiline eraldamine kogu kinnistust ei muuda kogu kinnistu olemus ega parimat kasutust. Kaasnevad kahjud ja Hindajad on seisukohal, et kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu, mida kahju saamata jääv tulu kandev isik saab, iseloomustab käesolevas hinnangus äralõike väärtus. Muid kahjusid ei esine (nt teekonna pikenemine, juurdepääsu muutumine, avaliku tee kaitsevööndi kitsenduse suurenemine, kuju muutumine, pinnaühikuhinna muutumine, rendilepingu lõppemine, ehitusõiguse kadumine, puistu kadumine vmt). Arvestades äralõike tulemusel alles jääva maa kuju ja pindala, on hindajad seisukohal, et selle olemasolev kasutamine on jätkusuutlik ning muid täiendavaid kahjusid äralõige ei tekita. 3.5. Äralõike tehnovõrgud Veevarustus Puudub Kanalisatsioon Puudub Gaas Puudub Elektrivarustus Puudub 3.6. Hinnang hinnatava vara kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile Hinnang kinnistu kestlikkuse väärtusele ja kvaliteediklassile 2 Kestlikkuse väärtus Hindaja hinnangul on hinnataval kinnisasjal järgitud kinnisvara kestliku arengu tagamise põhimõtteid ja hindaja hinnangul on vara kestlikkuse väärtus positiivne. Kvaliteediklassi Standard EVS 875-10:2013 näeb ette kinnisvara võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil hindamise varade jagamist kvaliteediklassidesse A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. põhimõtted Kvaliteediklass on tegurite kombinatsioon, mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootusi nende näitajate suhtes. Hinnang antakse järgmiste tunnuste 3 4 5 alusel: asukoht ja krundi kasutus , ehitise kvaliteet ja kinnisvara juhtimine . Alljärgnevalt on antud vastavad hinnangud kvalitatiivsel meetodil. Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteediklass Vara kvaliteedi asukoha ja krundi alusel ehitise kvaliteedi alusel kinnisvarajuhtimise alusel koondhinnang B - - B-- 1 Andmed vastavalt Maanteeameti esindaja poolt esitatud andmetele. 2 Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10:2013, p. 10.1.1) 3 Asukoht piirkonna siseselt, üldplaneering ja vara kasutusviis, taristu laiemas ja kitsamas tähenduses, keskkonnatingimused, turvalisus, juurdepääs, parkimisvõimalused, maatüki ehitusõigus, suurus, haljastus, kommunikatsioonidega varustatus jms tegurid. 4 Arhitektuuriline lahendus, funktsionaalsus, konstruktsioonide, tehnoseadmete ning sise- ja välisviimistluse seisukord. 5 Haldamine, rentnike olemasolul renditasu, vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus, jäätmete käitlemine, energiat säästvate meetmete rakendamine ning andmete olemasolul ka omanikukulud. 9 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu 4. Turuülevaade 4.1. Majandusülevaade 6 Majanduse konkurentsivõime langus viitab probleemidele tulevikus Tänavu ja järgmisel aastal kasvab Eesti majandus umbes 3,5 protsenti ja 2020. aastaks aeglustub kasv juba 2 protsendi lähedale. Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on selles, et inimesi lisandub tööturule aina vähem. Teiseks põhjuseks on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel eksporditurgudel. Eestis on tööjõukulude kasv olnud üks Euroopa kiiremaid, mis on raskendanud Eesti toodete eksporti, kuna Eesti ekspordi hinnad on kasvanud kiiremini kui konkurentide hinnad. Eesti ekspordi turuosa hakkas peamiste kaubanduspartnerite juures vähenema juba 2017. aastal, kui nende riikide majandusolukord oli erakordselt hea ja kasv kiire. Tööjõunappusest tingituna jätkavad palgad Eestis kasvu, mistõttu ka tootmine muutub veelgi kallimaks. Kuna palgakasvu mõju avaldub täies mahus alles mitme aasta jooksul, varjutab konkurentsiolukorra halvenemine ka eelseisvaid aastaid. Eesti Panga president Ardo Hansson: „Meil on tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palgakasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva.“ Kiire palgakasv sunnib Eestist lahkuma madala tootlikkusega tööstust. Eesti töötlevas töötluses on hõivatud suhteliselt enam inimesi kui näiteks teistes Balti riikides ja töötleva tööstuse tootlikkus on võrreldes teiste majandusharudega väike. Seega on Eestis seni veel küllaltki palju madala tootlikkusega tööstust, mis tööjõukulude jätkuva suurenemise tõttu lähiaastatel arvatavasti kaob. Vähetootlikud tööstussektorid on töötajaid juba kaotanud ja see trend eeldatavasti jätkub. Töötajate üleminek suurema tootlikkusega töökohtadele mõjub majandusele kokkuvõttes soodsalt. Majandusele tervikuna mõjuks aga kahjulikult selline palgaralli, kus peamiselt liigutakse kõrgema palgaga töökohtadele, mille tootlikkus pole kooskõlas kõrgema palgaga. Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018 ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus 2 protsendi lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem. Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata laekub makse Eestis tavapärasest enam ja seetõttu oleks mõistlik riigi kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis. See võimaldaks koguda headel aegadel varusid, mida saaks majandustsükli languse ajal kasutada Eesti majanduse ergutamiseks. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa 2017 2018* 2019* 2020* 2021* SKP jooksevhindades (mld eurodes) 23,62 25,62 27,38 28,89 30,31 SKP püsivhindades (%) 4,9 3,6 3,2 2,3 2,2 SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 3 3,6 2,3 2,1 THI-inflatsioon (%) 3,4 3,5 2,6 2,1 1,9 Töötuse määr (%) 5,8 5,8 6,7 6,9 6,9 Keskmine brutopalk (eurodes) 1217 1303 1384 1468 1555 Keskmise brutokuupalga muutus (%) 6,9 7,1 6,2 6 6 Eelarvetasakaal (% SKPst) -0,4 0,5 0,5 0,3 0,3 *- prognoos Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. 6 Seisuga 19.12.2018. a. 10 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu 4.2. Raplamaa maatulundusmaade turuülevaade  Põllumajanduslik maa Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb piirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate aktiivsusest, pinnasest, mullastikust ja haritava maa pindalast ning selle kompaktsusest. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kõrgemad tehingud on omased Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavatele maadele, kus on tegemist ka ühtlasi Eestimaa kõige viljakamate muldadega. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti vahemikus 3000 – 4000 €/ha. Ajavahemikul 2004-2015 on haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala aastas hakanud alates 2009 aastast stabiilselt vähenema (alates 13,8 hektarist 2009.a. kuni 10 hektarini 2014.a.), kuid tehingute kogupindala aastate lõikes on järjest suurenenud v.a. 2015 kus toimus võrreldes 2014 aastaga langus. (2009.a. oli haritavate maade tehingute kogupindala 5235 hektarit ja 2017.a. 11 514 hektarit). 2016 aastal oli haritavate maadega tehtud tehingute keskmine pindala pöördunud tõusule ja samuti on tõusnud tehingute kogupindala, kuid 2017 ja 2018 aastal oli taas languses. Üheks põhjuseks võib pidada kinnisasja kruntimist, kus metsa- ja põllumaad on müüa mõistlik eraldi ja selle tarbeks krunditakse vastavalt kõlviku koosseisule. Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Analüüsides Eestis põllumaade tehingute kasvu, on märgata olulist hindade tõusu just viimastel aastatel. Maa-ameti tehingustatistika järgi on 2013. aastal Eestis tehtud 1089 ostu-müügitehingut haritava maaga (keskmine pindala 10,5 ha, mediaanhind 1964 €/ha, keskmine hind 1 934 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid natuke rohkem (1347 ostu-müügitehingut), samuti suurenes märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind (keskmine pindala 10,08 ha, mediaanhind 2 407 €/ha, keskmine hind 2 049 €/ha). 2015. aastal tehti Eestis haritava maaga 1 345 ostu-müügitehingut 2016. aastal tehti 1 376 ostu-müügitehingut (keskmine pindala 11,1 ha, mediaanhind 2 644 €/ha, keskmine hind 2 556 €/ha). 2017. aastal oli tehingute maht 1199 ja keskmise ha hinnaga 2674 €/ha 2018 tehti 1032 ostu-müügitehingut, mis on 167 tehingut vähem, kuid keskmine pindala jäi samasse suurusjärku 9,5 ha ning tõusid mediaanhind 3 003 €/ha, keskmine hind 2 928 €/ha. Kuigi põllumajandussektoris on raskemad ajad, ei kajastu see veel hindades. 2017. aastal teostati Eestis 1 199 haritava maa ostu-müügitehingut (keskmine pindala 9,4 ha, mediaanhind 2 701 €/ha, keskmine hind 2 674 €/ha). Tuginedes haritava maa ostu-müügitehingutele perioodil 2012–2017, saab väita, et mida suurem on põld, seda kallim on hektari hind. Samuti on välja tulnud trend, et haritava maaga tehakse kõige rohkem tehinguid märtsi kuus ning kõige vähem saagi koristamise ajal septembri kuus. Eestimaa haritavate maade turu muutust võrreldes varasemate aastatega illustreerib järgmine graafik, milles toome välja tehingute mahud, mediaan- ja keskmised hinnad aastate kaupa alates 2004. aastast. 11 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaasi aastaülevaated Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007- 2010 aastatel aga on tehingute arv vähenenud. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid pidama paariks aastaks. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega – seega on maa ostmine keskmisest madalama riskiga, kuid ka selle tootlus on võrreldes alternatiivsete investeeringutega madalam. Kindlasti on haritava maa hinnakujunemisel olnud oluline roll ka Euroopa Komisjoni eraldatavatel toetustel. Turul peetakse põllumaad heaks investeeringuks. Põllumaasse investeering on siiani tasunud end ära nii hinnatõusu,lihtsama haldamise kui ka renditulu tõttu. Tõenäoliselt on põllumaa hindade väikest tõusutrendi mõjutanud just investorite ootus hindade tõusule, sest meie põllumaade hinnad pole veel tõusnud põhjamaade tasemele. Surve on viimastel aastatel olnud ka põllumaade rendihinna tõusule. Kui varem sai põllumaad rentida 40 – 60 eurot hektari eest, siis täna on põllumajandustootjate ütluste kohaselt keskmine hinnavahemik 50-80 eurot hektar. Samas Maa-ametilt saadud informatsiooni põhjal oli ajavahemikul 01.07.2014-30.06.2015 sõlmitud riigi omandis põllumaa rendilepingute keskmine aastatasu 107 eur/ha. Riik saab reservmaad rendile anda läbi enampakkumise ja vaadates pakutavate maade rendi alghinda on see kerkinud keskmiselt kolmandiku võrra. Riigimaade rendihinnad varieeruvad maakonniti väga palju olenevalt nõudluse ja pakkumise suhtest. Kui madalamad hinnad jäävad 50 euro kanti hektari kohta, siis kõrgemad hinnad on olnud ka üle 200 euro hektari kohta (kujuneb muuhulgas enampakkumise teel). Kuna riigimaade rendihinnad on tõusnud kiiremini kui eraomandis olevate põllumaade keskmised rendihinnad, siis suuremad investoritest maaomanikud on survestamas kõrgemate rendihindadega ka põllumajandustootjatest rentnike. Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades kasvasid haritava maa ühikuhinnad 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Maa-ameti avaldatud 2017. aasta tehingute analüüs näitab, et Eestis oli haritava maa mediaanhind möödunud aastal 2700 €/ha, olles viis protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 159 tehingut. Järgnesid Tartumaa 107 ja Jõgevamaa 101 tehinguga. Haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal, madalaim Hiiu- ja Läänemaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2017. aastal oli tehingute keskmine pindala 9,4 hektarit, mis on väiksem kui aasta varem. 12 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Eesti põllumaa vastu on huvi viimastel aastatel kasvanud, sest viie aastaga on haritava maa hektari hind kõvasti tõusnud. Haritava maaga tehti 2017. aastal kokku 1199 tehingut, mis on 25% protsenti vähem võrreldes 2016. aastaga. Võrreldes maakondade lõikes haritava maa mediaanhindu viimasel kahel aastal, võib välja tuua, et valdavalt maakondades mediaanhind tõusis, välja arvatud Hiiu, Võru, Rapla ja Ida-Viru maakonnas. Võrreldes 2016. aastaga kasvas mediaanhind 2017. aastal enim Valgamaal (19%), Jõgevamaal (13%) Järvamaal (12%). Kõige kõrgem oli mediaanhind Valga maakonnas, saavutades 2017. aastal taseme 3 507 €/ha. Järgnevad Jõgeva maakond mediaanhinnaga 3 387 €/ha ning Järva maakond mediaanhinnaga 3 279 €/ha. Üheks Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus kui teistes maakondades. Rapla maakonnas on Maa-ameti tehingustatistika järgi viimastel aastatel haritava maa hind tõusnud ning tehingute arv olnud kerges langustrendis. Keskmise kinnistu pindala on jäänud üsna sarnaseks, kuid on kõikunud vahemikus 9- 13 ha. Haritava maa tehinguid Raplamaal vahemikus 2014-2018 illustreerib allolev tabel: Pindala(ha) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind (eur/ha) Arv Kokku Kesk Kokku Min Maks Min Maks Med Kesk S.hälve 2014 haritav 100 1 319,68 13,20 3 143 512 3 000 357 469 919,84 3 532,31 2 188,93 2 160,40 585,46 maa 2015 haritav 99 897,01 9,06 1 977 977 2 500 99 994 304,81 3 500,00 2 294,63 2 191,10 655,35 maa 2016 haritav 105 1 287,89 12,27 3 662 926 500 439 950 104,17 4 184,18 2 646,09 2 529,39 893,22 maa 2017 haritav 87 838,71 9,64 2 097 764 1 500 110 200 315,13 5 805,52 2 467,11 2 412,23 934,87 maa 2018 haritav 73 889,81 12,19 2 273 079 1 700 210 000 800,00 6 911,76 2 693,60 2 716,23 1 001,4 maa Allikas: Maa-amet Kuna põllumaid on avalikus pakkumises üldiselt vähe ja turul on nõudlus kõrge, on tehingute hinnatase hindajale teadaolevalt paremate maatükkide eest tõusnud kuni 4000 €/ha (üksikud tehingud maa-ameti statistika järgi ka pea 7000 €/ha); siiski on enamik põllumaade müügitehinguid hinnatasemel 2500 – 3500 €/ha, kuid tehakse tehinguid ka kõrgemate hindadega. Samas on hindajale ka teada tehinguid, kus on tegelikult makstud rohkem, kui müügilepingus registreeritud. Mitmed maatükid on käsitletavad ka alternatiivse kasutusfunktsiooniga, kus haritav maa omab tegelikult kõrgemat väärtust läbi arendustegevuse – sellisteks maatükkideks on linnalähedased või asulate ümber paiknevad alad, mida ostetakse eelkõige parendamise eesmärgil. Analoogilste tehingute maht on väike, kuid nt elamumaa potentsiaaliga maatulundusmaade hinnad võivad olla ka mitmekordse erinevusega. Avalikes kinnisvaraportaalides on põllumaid pakkumises vähe. Turul on tavapärane, et tehingud toimuvad käest kätte (ostusooviga isik pöördub otse omaniku poole). Põllumaade turul toimuvad mitmed tehingud ka avalike enampakkumiste kaudu (nt Maa-ameti kinnistute müügid). Üldiselt on Märjamaa ja Rapla vald Raplamaa põllumaade turul hinnatud piirkonnad, sest Raplamaal on mitmed tootjad põllumaale konkureerimas. Ostjateks on eelkõige juriidilised isikud ja ostjad eelistavad põllumaid eelkõige enda tegevuspiirkonnas, parimad on maad, mis asuvad endale kuuluvate maatükkide kõrval (saab ühes massiivis kasutada). Eelistatakse hea mullaviljakusega ning suurema pindalaga kinnistuid. Haritava maa tehinguid Rapla valdades ajavahemikus 2017-2018 illustreerib allolev tabel: Pindala(ha) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /ha) Arv Kokku Kesk Kokku Min Maks Min Maks Med Kesk St.hälve 2 017 Kehtna vald haritav maa 11 128 12 320 035 9 000 102 549 726 3 582 2 931 2 655 892 Kohila vald haritav maa 6 63 10 113 652 7 500 45 000 1 014 2 830 1 912 1 963 691 Märjamaa vald haritav maa 31 348 11 885 019 2 000 110 200 549 3 431 2 329 2 288 710 Rapla vald haritav maa 39 299 8 779 058 1 500 90 000 315 5 806 2 345 2 512 1 112 2 018 Kehtna vald haritav maa 24 190 8 594 105 6 000 60 000 1 134 5 683 3 000 3 006 961 13 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Kohila vald haritav maa 7 55 8 111 357 1 700 37 500 800 3 116 1 992 1 824 890 Märjamaa vald haritav maa 23 252 11 623 082 4 000 129 184 955 3 430 2 593 2 461 635 Rapla vald haritav maa 19 393 21 944 535 10 000 210 000 1 024 6 912 2 838 2 988 1 221 Allikas: Maa-amet  Metsamaa Metsamaa hind kinnisvaraturul oleneb peamiselt sellel kasvava metsa iseloomust: puistu koosseisust, vanusest, tagavarast, lubatavatest raiemahtudest, piirangutest, kokkuveo tingimustest. Metsamaa hinna kujundamisel mängib olulist rolli ka 10 aasta raiemahu suurus. Vähem mõjutab hinda asukoht. Seega on määrav, millist materjali ja kui palju on lubatud raietega antud metsast võimalik saada ning kokkuostu toimetada. Metsamaterjali müügihinnad on praeguseks mõneti tõusnud, nõudlus on suur. Palkide hinnad on vastu talve tõusnud ja praeguseks saavutanud järgmised keskmised hinnad: männipalk 78 €/tm ja kuusepalk 76 €/tm. Paberipuu hinnad on vastu talve mõneti tõusnud. Täna on tekkinud ka nõudlus okaspuu paberipuu järele. Küttepuu hind on samuti tõusus. Kasvava metsa tihumeetri hind võib olenevalt liigilisest ja vanuselisest koosseisust ulatuda kuni 45-47 euroni. Kasvava metsa ülestöötamiskulu (raie, kokkuvedu, transport) on praegu orienteeruvalt harvendusraietel 25 € (ülestöötamine 10-11 €, kokkuvedu 6 €, autotransport 8-9 €), lageraietel 20-22 € (ülestöötamine 6-7 €, kokkuvedu 6- 7 €, autotransport 8 €). Raskendatud tingimused ja kauge kokkuvedu suurendavad ülestöötamiskulu. Metsamaa tehingud Raplamaal 2018.a. tehingu summa arv keskmine pinnaühiku hind (€/ha) (€) _ Pindala (ha) min max min max mediaan keskmine standardhälve Metsamaa 159 1 472,2 2 300 175 000 381,3 12 080,5 2 981,3 3 608,0 2 420,3 Metsamaa tehingud Raplamaal 2017.a. arv keskmine tehingu summa (€) pinnaühiku hind (€/ha) _ Pindala (ha) min max min max mediaan keskmine standardhälve Metsamaa 180 2 057,6 1 300 194 538 298,7 11 378 2 151,8 2 875,7 2 087,9 4.2.1. Müügitehingud Rapla maakonnas 2018. aasta jooksul tehtud tehigutest võime näha, et PRIA toetuskõlbulikud ja hea viljakusega mullastikuga põllumaade tehingud on tehtud vahemikus 2 500 – 3 800 €/ha, millest valdav osa on vahemikus 3 000 – 3 500 €/ha. Keskmise viljakusega mullastikuga põllumaade tehingud on vahemikus 2 000 – 3 000 €/ha. Samuti on näha, et väiksema pindalaga (alla 2 ha) põllumaad on reeglina madalamalt hinnatud, kui just ei ole tegemist osaga suuremast põllumassiivist ja soodsa asukohaga ostja jaoks. Asulate läheduses on maatulundusmaade ha hinnad kõrgemad, sest need omavad hoonestuse potentsiaali (üle 2 ha suured maad). Toome välja hindajale teadaolevaid sarnaste maade tehinguid Rapla maakonnast: Tehingu Pindala, Asukoht Tehingu aeg €/ha Kirjeldus hind ha Nõmmemetsa 14.05.2018 11 000 2,86 3846 Asula lähedal suurema tee ääres küla Nõmme küla 13.11.2018 8 500 5,24 1622 Asulast eemal suurema tee ääres Põlliku küla 10.01.2018 1 000 1,5 667 Rohumaa hajaasutuspiirkonnas tee ääres Vahastu küla 04.07.2018 3 000 2,42 1240 Metsamaa ilma juurdepääsuteeta Vahastu küla 17.12.2018 6 300 4,09 1540 Looduslik rohumaa metsade vahel ilma juurdepääsuteeta Salutaguse 18.05.2018 14 100 2,0137 7002 Asula lähedal tee ääres küla Kalevi küla 09.07.2018 20 000 2,88 6944 Asula serval suurema tee ääres Laukna küla 11.07.2018 5 712 2,26 2527 Haritav maa Nurme küla 14.11.2018 4 220 1,89 2233 Haritav maa Valgu küla 13.04.2018 20 000 8 2500 Haritav maa Urevere küla 16.10.2018 7 000 2,67 2622 Haritav maa 04.12.2018 7 600 3,13 2428 Rangu küla Haritav maa Allikas: Maa ameti tehingute andmebaas, Domus Kinnisvara tehinguinfo 14 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu 7 4.2.2. Turustatavuse analüüs Hinnatava vara lõppkasutajad Kohalikud ettevõtted, eraisikud. Väiksemaid looduslikke rohumaid ostavad eelkõige eraisikud. Lõppkasutajaid iseloomustavad Isikud, kes on kohaliku piirkonnaga seotud (tootmine, teenused, lähedased). tunnused Väiksemaid looduslikke rohumaid ostavad eelkõige piirkonnaga seotud isikud. Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid, sest turusegmendis on nõudlus turusegmendi nõudeid piirkonna maade vastu olemas. Kui suur osa lõppkasutajatest Väiksem osa lõppkasutajatest soovib hinnatavat vara, kuna tegemist on soovib hinnatavat vara hajaasususpiirkonna maaga, kus huvi maade vastu võrreldes tiheasususega madalam. Kui suur osa lõppkasutajatest on Raske konkreetselt välja tuua, pigem suurem osa ostjaskonnast on võimelised võimelised hinnatavat vara hinnatavat vara soetama. soetama Konkureeriv pakkumine turul Vt p 4.2.3 Müügiperiood Kuni 9 kuud Müügihinnad Müügihinnad tõenäoliselt lähiajal ei muutu. Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul puuduvad 4.2.3. Pakkumine Kinnisvaraportaalis KV.ee on hetkel Rapla maakonnas pakkumises ca 50 maatulundusmaa sihtotstarbelist kinnistut. Metsaga kaetud kinnistute pakkumishinnad on vahemikus 8 000 – 9 000 €/ha, sõltuvalt kinnistul kasvava metsa mahust ja väärtusest. Põllumaa (hooldatud) pakkumishinnad vahemikus 3 500 – 4 700 €/ha. lageraie ja rohumaa kinnistud pakkumises vahemikus 2 200 – 3 100 €/ha. Toome välja hinnatava varaga sarnasemad müügipakkumised: Asukoht Pakkumishind, € Lisainfo Kasvandu küla 15 000 € ehk ca 3 700 €/ha Metsamaa, kinnistu pindala 2,1 ha, juurdepääs puudub Urevere küla 3 900 € ehk ca 1 300 €/ha Metsamaa (lageraie), 3 ha Atla küla 15 900 € ehk ca 3 100 €/ha Metsamaa (osal.raiutud), kinnistu pindala 5,13 ha Lohu küla 48 000 € ehk ca 4 800 €/ha Looduslik rohumaa, suurema asula läheduses Sõtke küla 35 000 € ehk ca 4 100 €/ha Haritav maa, kinnistu pindala 8,46 ha Suurekivi küla 19 500 € ehk ca 3 000 €/ha Haritav maa, kinnistu pindala 6,59 ha Rõhutame, et eelpool toodud maatulundusmaade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. 5. Hindamine 5.1. Parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1:2015 p 3.2.3). Käesoleva hindamise eesmärk on leida Aidu kinnistu katastriüksuse (42703:002:0262) turuväärtus ja sellest tehtava 2 äralõike väärtus. Hinnatav katastriüksus on 79 800 m suurune maatulundusmaa. Arvestades vara paiknemist asula siseselt ning üldplaneeringust tulenevat juhtotstarvet, on hinnatava katastriüksuse parim kasutus olemasolev kasutus maatulundusmaana. Hinnataval varal alternatiivsed kasutusfunktsioonid puuduvad. Pärast äralõike teostamist ei muutu allesjääva kinnisasja parim kasutus. 7 Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajale turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. 15 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Levinud praktika kohaselt on teede eraldamise eesmärgil teostatud äralõigete hindamise aluseks hindamisstandard EVS 875-12:2016 Hindamine hüvitamise eesmärgil, kus on esitatud hindamise põhimõtted hüvitamisel. 5.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted Hindamisstandardi EVS 875-12:2016 punkti 6.3.1. järgi on hindamise lähtekohaks põhimõte, et äralõike väärtus koos saamata jääva tulu ja kaasnevate kahjudega moodustavad hüvitusväärtuse. Äralõike väärtus võib, aga ei pruugi, iseloomustada kinnisasja väärtuse vähenemist. Vastavalt standardi punkti 6.3.3. järgi, kui äralõige ei vasta kriteeriumitele, mis on omased kinnisasjadele, millega vabal turul kaubeldakse, käsitletakse äralõiget osana kinnisasjast, millega turul kaubeldakse. Kuna suuruse, kuju jms näitajate tõttu ei pruugi (turu)väärtuse hindamine äralõike olulisi iseärasusi arvesse võttes olla võimalik, on lubatud kasutada lihtsustusi. 6.3.4. Äralõike puhul, mis oma suuruse, kuju jms näitajate poolest ei vasta kriteeriumitele, mis on omased turul vabalt kaubeldavatele kinnisasjadele, võib alusena kasutada ühikuväärtust, mis on omane kinnisasjadele, millega selles piirkonnas kaubeldakse. Hüvitisväärtuse standardis on eraldi välja toodud parendustega maa hindamise erisused, kus on öeldud, et kui äralõige puudutab ainult kinnisasja hoonestamata osa, siis antakse hinnang üksnes maale ilma parendusteta, seda nii kinnisasja kui terviku, aga ka äralõike väärtuse kohta. Seega, kuna äralõikel parendusi ei ole, kuid kogu kinnistul on (kõrghaljastus, hooned ja rajatised), siis kogu kinnistu hindamisel ei ole parendustega arvestatud. Kõike eelnevat arvesse võttes leitakse äralõike väärtus kogu kinnistu ühikväärtusest ning kogu kinnistu hindamisel ei arvestata parendusega. Hinnatava katastriüksuse turuväärtuse leidmisel kasutatakse võrdlusmeetodit, sest hinnatava varaga sarnaste varade sektoris tehakse valdavalt ostu-müügitehinguid ning hindajatele on teada hinnatavaga analoogiliste maade tehinguid sarnastest turupiirkondadest. Katastriüksuse turuväärtuse leiame hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Võrdlusmeetod: Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav. 5.3. Hüvitusväärtuse hindamine Järgnevalt leitakse kinnistu katastriüksuse (42703:002:0262) turuväärtus võrdlusmeetodil ja seejärel äralõike väärtus. 5.3.1. Kinnisasja turuväärtus 2 Hinnatav katastriüksus on 79 800 m suurune maatulundusmaa. Kogu kinnisasja turuväärtuse (42703:002:0262) leiame võrdlusmeetodil sarnaste maadega tehtud tehingute võrdlemisel. Seejuures kasutatakse Maa-ameti tehingute andmebaasi ja Domus Kinnisvara tehinguinfot. Võrdlustehingutena kasutame hindajale teadaolevaid sarnaseid tehinguid (vt p 4.2.1.): Asukoht Tehingu aeg Tehingu hind Pindala, ha €/ha Kirjeldus Valgu küla 13.04.2018 20 000 8 2500 Haritav maa Urevere küla 16.10.2018 7 000 2,67 2622 Haritav maa Rangu küla 04.12.2018 7 600 3,13 2428 Haritav maa Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas ja Domus Kinnisvara Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame tehinguid, mis on võrdlusvaradeks kõige sobivamad (hinnatava varaga sarnasest turupiirkonnast ehk lähedusest valitud haritava maa tehingud). Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlusvarasid iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlusvara turuväärtust. 16 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted Võrdlustehingute valik Hindamisel võrdlusmeetodil kasutame sarnastes piirkondades toimunud tehinguid. Selgitused  Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus. võrdlustehingute osas  Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi tehingu hinnale käibemaks. 8 Võrdlusühiku valik Võrdlusühikuks valime ha hinna. 9 Võrdluselementide valik Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid:  Ajaline kohandus – võrreldes eelmise aastaga ei ole me hinnatavas turusektoris olulisi hinnamuutusi arvestanud;  Asukoht ja juurdepääs – kõrgema hinnaga on kergesti ligipääsetavad kinnistud, mis jäävad suuremate teede ja asulate äärde;  Kinnistu kompaktsus, kuju – eelistatud on kompaktsed ja põllumassiivide keskel paiknevad põllumaad, mis on kõrgemalt väärtustatud;  Kinnistu pindala – väiksemate alla 3 ha põllumaade hind on turul reeglina madalama hinnaga, kuna nende harimine on ebaeffektiivsem;  Haritava maa osakaal – haritava maa väärtus on kõrgem, kui loodusliku rohumaa või muu maa väärtus, mistõttu on suurema haritava maa osakaaluga põllumaad kõrgema hinnaga ja vastupidi;  Osa suuremast põllumassiivist – paiknemine põllumassiivide vahel mõjutab vara väärtust positiivselt;  Mullastiku tüüp – kõrgemalt on väärtustatud viljakamad põllud; Muudes kriteeriumites on hinnatava ja võrreldavad varad sarnased või väikeste erinevustega, mis turuväärtusele olulist mõju ei avalda, mistõttu ei ole neid kohandatud. Võrdlustabel: HINNATAV VÕRRELDAVAD VARAD VARA 1 2 3 Märjamaa vald, Märjamaa vald, Valgu Märjamaa vald, Urevere Märjamaa vald, Aadress: Teenuse küla, küla küla Rangu küla Aidu Tehingu hind (€): 20 000 7 000 7 600 Pinnaühiku hind 2 500 2 622 2 428 (€/ha): Tehingu aeg: apr.19 apr.18 okt.18 dets.18 Ajaldamine 0% 0% 0% Ajaldatud hind (€): 2 500 2 622 2 428 Teenuse küla, Urevere küla. Rangu küla. Juurdepääs Valgu küla. Juurdepääs Asukoht, juurdepääs: Rapla vald. Hea Juurdepääs rahuldav, üle rahuldav (üle hea juurdepääs naaberkinnistute naaberkinnistute) Kohandus 0% 5% 5% Ebakorrapärane, Kompaktne, Kompaktne, Kompaktsus, kuju: Ebakorrapärane, tasane tasane korrapärase kujuga korrapärase kujuga Kohandus -5% -5% 0% Pindala, ha: 7,98 8 2,67 3,13 Kohandus 0% 5% 0% 69%, ülejäänud 73%, ülejäänud osa Haritava maa osakaal 96%, ülejäänud osa 99%, ülejäänud osa osa looduslik looduslik rohumaa, (%): metsamaa metsamaa rohumaa metsamaa Kohandus -5% -5% -5% Osa suuremast Jah Jah Jah Jah põllumassiivist: Kohandus 0% 0% 0% Mullastik: hea/keskmise hea/keskmise viljakusega hea/keskmise hea/keskmise viljakusega 8 Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11:2014, p. 3.2.8.) 9 Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid (EVS 875-11:2014, p. 3.2.9.) 17 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu viljakusega viljakusega Kohandus 0% 0% 0% Summaarne -10% 0% 0% kohandus: Kohandatud hind (€): 2 250 2 622 2 428 Kohanduste absoluutväärtuste 10% 20% 10% summa: Osakaal lõpphinnas: 0,35 0,3 0,35 Kaalutud hind (€): 2 424 788 786 850 Turuväärtuse leidmisel kasutame kaalutud keskmist, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud erinevusi. Kõige suurema kohanduste absoluutväärtusega tehingule antakse kõige väiksem kaal. Kaalutud keskmine haritava maa 1 ha hind võrdlusmeetodi põhjal: 788 + 786 + 850 = 2424 €/ha. Hinnatava vara turuväärtuse saame selle pindala ja leitud pinnaühikuhinna korrutisena: 7,98 ha x 2424 €/ha = 19 344 ≈ 19 500 €. 2 Seega saame parendusteta hinnatava vara turuväärtuseks võrdlusmeetodil 19 500 €, s.o. 0,24 €/m . Tulemuse täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. Tulemus ei sisalda käibemaksu. 5.3.2. Äralõike väärtus Kinnisasja avalike huvides omandamise tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Äralõike maatüki väärtus: Kuna hinnatava äralõike puhul on tegemist maaga, mis oma kujul ning pindalalt ei vasta kriteeriumitele, mis on omased turul vabalt kaubeldavatele kinnisasjadele, võib alusena kasutada ühikuväärtust, mis on omane kinnisasjadele, millega selles piirkonnas kaubeldakse. Kuna äralõige tehakse hinnatavast kinnistust, siis äralõike maa väärtuse leidmisel lähtume hinnatava kinnistu ühikuväärtusest. Vastavalt Maanteameti poolt esitatud projektile on 2 kinnisasjast tehtava äralõike pindala 800 m , seega saame äralõike maatüki väärtuseks: 2 2400 m² x 0,24 €/m² ≈ 580 €, s.o. 0,24 €/m . 2 Seega saame äralõike väärtuseks 580 €, s.o. 0,24 €/m . 6. Hindamistulemus Tuginedes hindajatele teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on Domus Kinnisvara hinnangul aadressil Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu asuva kinnistu (reg.nr 370837) hüvitusväärtus vastavalt: 2 1) Kinnistu turuväärtus (parendusteta) 19 500 € (üheksateist tuhat viissada), s.o 0,24 €/m 2 2) Äralõike maatüki väärtus 580 € (viissada kaheksakümmend), s.o 0,24 €/m Hinnangu täpsus on piirkonna sarnaste varade osas ligikaudu ± 20%. Leitud hüvitusväärtus ei sisalda käibemaksu ja hüvitusväärtusele ei lisandu käibemaksu. 18 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Lisa 1. Fotod 19 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte Väljavõtte tegija: Toomas Vaks Asutus: Domus Kinnisvara Vahendus OÜ Kuupäev: 15.04.2019 18:21:39 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 370837 Kinnistu nimi Aidu Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 23.02.2007 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 25.04.2013 I jagu KINNISTU KOOSSEIS Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Avamine, koosseisu muudatused, Kande number ühendamise ja jagamise kanded kehtivus 1 42703:002:0261 Maatulundusmaa 6,12 Maakatastri andmed üle võetud kehtiv 42703:002:0262 100%, Rapla maakond, ha 10.04.2019. 42703:002:0263 Märjamaa vald, 7,98 Teenuse küla, Aidu. ha Maatulundusmaa 10,69 100%, Rapla maakond, ha Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu. Maatulundusmaa 100%, Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu. II jagu OMANIK Kande Omanik Kande alus Kande number kehtivus 2 Margus Riive (isikukood 36403240267) 15.11.2000 avalduse alusel sisse kantud 08.01.2001. kehtiv Kohtunikuabi R. Kesküla III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete Kande number hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused IV jagu HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete Kande number summa muudatused ja kustutamised kehtivus 20 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Lisa 3. Äralõike joonis 21 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Lisa 4. Kitsenduste kaart Lisa 5. Kasvukohatüüpide selgitus 22 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Boniteet näitab metsa kasvuvõimet, mis avaldub metsa kõrguses antud vanuses. Et metsakasv sõltub eelkõige mulla viljakusest, iseloomustab ka boniteet antud metsaosa kasvupotentsiaali. Boniteediskaala on jagatud seitsmesse klassi, mida tähistatakse järgmiselt: 1A, 1, 2, 3, 4, 5, 5A. 1A boniteedi metsad on parima, 5A boniteedi metsad halvima kasvuga. 23 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Eksperthinnang nr 0773-19 Rapla maakond, Märjamaa vald, Teenuse küla, Aidu Vastavuskinnitus standardi nõuetele:  Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks.  Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.  Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.  Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana.  Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.  Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.  Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed.  Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Koostaja ja kinnitaja: Toomas Vaks Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juht Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 127183 Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 24 Domus Kinnisvara Toomas Vaks Domus Kinnisvara Kutseline hindaja Pärnu mnt 130, Tallinn [email protected] Tel 646 4035 Kalev Repp Teie 20.11.2019 Maanteeamet [email protected] Meie 29.11.2019 nr 7-2/19/12661-5 Jõepealse kinnisasja jagamine vahetusmaaks andmise eesmärgil Maanteeamet palus 14.08.2019 kirjaga 16-2/19-0073/7432-3 Maa-ameti arvamust eraomandis oleva, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Teenuse külas asuva 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse (katastritunnus 50301:001:0322, pindala 2480 m², sihtotstarve transpordimaa) vahetamiseks riigile kuuluva, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Urevere külas asuva Jõepealse kinnisasja (katastritunnus 42703:001:0119, pindala 6226 m², sihtotstarve maatulundusmaa) vastu. Keskkonnaministeerium riigivara valitsejana nõustus 10.10.2019 kirjaga nr 13-1/19/5065-2 Jõepealse kinnisasja vahetusmaaks andmisega riigile omandatava kinnisasja väärtusele vastava osa ulatuses ning palus täpsustada vahetusmaa piirid Maa-ametiga. Edastasite 20.11.2019 tutvumiseks Jõepealse kinnisasja eksperthinnangu, mille kohaselt vastab 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse harilikule väärtusele 580 eurot Jõepealse kinnisasjast 453 m2 suurune osa. Eksperthinnangus on näidatud ka moodustatava vahetusmaa piirid. Maa-amet on nõus Jõepealse kinnisasja jagamisega lähtudes eksperthinnangus näidatud piiridest. Palume teavitada maamõõtjat, et jagamist puudutavad dokumendid tuleb edastada Maa-ameti maakorralduse osakonna nõunikule Maarja Virksile (e post [email protected], telefon 665 0673). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Maarja Virks 665 0673 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Sülvi Seppel-Hüvonen Teie 14.08.2019 nr 16-2/19-0073/7432-3 Maanteeamet Meie 10.10.2019 nr 13-1/19/5065-2 Riigivara vahetamine avalikul eesmärgil (Jõepealse) Austatud proua Seppel-Hüvonen Pöördusite Maanteeameti esindajana 14.08.2019 kirjaga 16-2/19-0073/7432-3 Maa-ameti poole, milles palusite arvamust Margus Riive omandis oleva, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Teenuse külas asuva 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse (katastritunnus 50301:001:0322, pindala 2480 m², sihtotstarve transpordimaa) vahetamiseks riigile kuuluva, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Urevere külas asuva Jõepealse kinnisasja (katastritunnus 42703:001:0119, pindala 6226 m², sihtotstarve maatulundusmaa) vastu. Jõepealse kinnisasja riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Selgitasite kirjas, et 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksus jagati välja kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel algatatud menetluse käigus maatulundusmaa sihtotstarbega Aidu katastriüksusest (katastritunnus 42703:002:0262) ning maaomanik Margus Riive avaldas läbirääkimiste käigus soovi müümise asemel vahetada teealuse maa väärtusele vastav osa riigile kuuluvast Jõepealse kinnisasjast, kuna sellelt kinnisasjalt on juurdepääs tema abikaasale kuuluvale Puusepa katastriüksusele (katastritunnus 42703:001:0028). Alternatiivne ligipääs kulgeb üle teise eraomaniku maa, kellega pole kokkulepet saavutatud. Tulenevalt KAHOS § 24 lõikest 3 saab kinnisasju vahetada juhul, kui tegemist on ühesuguse sihtotstarvetega katastriüksustega, mis paiknevad sarnases turupiirkonnas. Kui riik omandab kinnisasjast avalikes huvides vaid osa ning korraldab kinnisasja jagamise KAHOS § 10 lõike 4 alusel, on otstarbekas moodustada võimalusel jagamise käigus sellest osast omandamise eesmärgile vastava sihtotstarbega kinnisasi. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb seetõttu lähtuda kinnisasja osa sihtotstarbest enne jagamistoimingu läbiviimist. Kuna transpordimaa sihtotstarbega 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksus on moodustatud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse käigus maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja jagamisel, on antud juhul kinnisasjade vahetamine KAHOS § 24 alusel võimalik. Kinnisasjade vahetamisel lähtutakse nende turuväärtusest. Maanteeamet on lisanud kirjale Osaühingu DOMUS KINNISVARA VAHENDUS 16.04.2019 koostatud eksperthinnangu nr 0773-19 Aidu katastriüksusest (katastritunnus 42703:002:0262) kavandatud äralõike ligikaudse pindalaga 2400 m2 hüvitusväärtuse hindamiseks. Äralõike väärtus on leitud Aidu katastriüksuse Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 turuväärtuse kaudu. Palume Maanteeametil korraldada Jõepealse kinnisasja hariliku väärtuse hindamine 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse väärtusele vastava osa ulatuses. Hindamistoiming palume teostada Aidu katastriüksuse hindamisaruandes märgitud väärtuse kuupäeva seisuga. Vahetusmaa võimalikud piirid palume täpsustada Maa-ametiga hindamise käigus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Kantsler Teadmiseks: Maa-amet Maarja Virks 665 0673 [email protected] KÄSKKIRI 2020 nr Riigivara otsustuskorras võõrandamine vahetamise teel Võttes aluseks, et majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisas „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ toodud riigitee 20188 Teenuse- Urevere kulgeb km 0,00-0,17 kulgeb eraomandis oleval maaüksusel (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 370837) ja ehitusseadustiku § 92 lg 6 sätestab, et riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet, siis alates 13.02.2019. a on maaomanikuga Margus Riivega (isikukood 36403240267). Läbirääkimiste tulemusena otsustas maaomanik, et soovib talle kuuluva riigitee aluse katastriüksuse vahetamist riigile kuuluvast katastriüksusest tunnusega 42703:001:0119 võrdväärse maatükki vastu. Põhjenduseks, et see piirneb tema abikaasale kuuluva Puusepa katastriüksusega 42703:001:0028 ja riigi katastriüksuselt on ligipääs abikaasale kuuluvale Puusepa katastriüksusele. Alternatiivne ligipääs kulgeb üle teise eraomaniku maa, kellega pole kokkulepet saavutatud.. Keskkonnaministeerium riigivara valitsejana andis 10.10.2019 kirjaga nr 13-1/19/5065-2 nõusoleku mainitud katastriüksustest vahetusmaa moodustamiseks ja vastavate maaüksuste üleandmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Maanteeamet on riigiteealuse katastriüksuse hariliku väärtuse hindamiseks tellinud eksperthinnangu. 16.04.2019. a eksperthinnangu nr 0773-19 kohaselt on 20188 Teenuse-Urevere kinnisasja turuväärtus 595,20 eurot. Maanteeamet tellis Jõepealse kinnisasja eksperthinnangu, milles täpsustati vastavalt kinnisasja väärtusele vahetusmaa piirid. Maa-amet nõustus 29.11.2019 kirjaga nr 7-2/19/12661-5 Jõepealse kinnisasja jagamisega lähtudes eksperthinnangus näidatud piiridest. Maanteeamet tellis maakorraldustööd vastavalt eksperthinnangus leitud jagamise piiridele. Kuivõrd hindamisaruanne riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal ei tohi olla vanem kui kuus kuud, on Maanteeamet tellinud Domus Kinnisvara Vahendus OÜ-lt selgituse hinnangu kehtivuse kohta, 30.04.2020. a selgituse kohaselt ei ole hinnad muutunud. Riigivaraseaduse § 35 lõike 1 punkti 1, kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 3 lõike 1 punkti 2 ja § 4 lõike 1 punkti 7 alusel ning kooskõlas sama seaduse §-ga 24 otsustan: 1. Vahetada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev Rapla maakonnas Märjamaa vallas Urevere külas asuv kinnisasi: 1.1. Puuserva (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 17172150, katastriüksuse tunnus 50301:001:0841, pindala 450 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV86423); Margus Riive omandis oleva Rapla maakonnas Märjamaa vallas Teenuse külas asuva kinnistu koosseisus oleva 20188 Teenuse-Urevere tee katastriüksuse (katastritunnus 50301:001:0322, pindala 2480 m², sihtotstarve transpordimaa 100%) vastu. 2. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ 15.11.2019. a koostatud hindamisaruandele nr 2225-19 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva punktis 1 nimetatud riigivara harilik väärtus 576,00 (1,28 €/m2) eurot ning Domus Kinnisvara Vahendus OÜ 16.04.2019. a koostatud hindamisaruande nr 0773-19 ja 30.04.2020. a selgituse kohaselt hinnangu kehtivuse kohta on Margus Riive omandis oleva riigile vajaliku vara harilik väärtus 595,20 (0,24 €/m2) eurot. 3. Kuivõrd riigile kuuluva kinnisasja harilik väärtus on väiksem, hüvitab riik maaomanikule vahetatavate kinnisasjade hariliku väärtuste vahe 19,20 eurot. 4. Teen ülesandeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajale volituse alusel alla kirjutada punktis 1 nimetatud kinnisasjade vahetamiseks sõlmitavale notariaalsele lepingule. 5. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 05.05.2020 nr 16-2/19-0073/7432-6 10122, Tallinn Taotlus Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva Maa-ameti kinnisasja üleandmiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja üleantud kinnisasja vahetamiseks avalikul eesmärgil Võttes aluseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lg 1 p 8 ja majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisas „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ toodud riigitee 20188 Teenuse-Urevere kulgeb km 0,00- 0,17 maaüksusel, mis on eraomandis. Riigitee on jäänud eraomandisse maareformi käigus. Läbirääkimiste käigus avaldas maaomanik soovi võõrandamise asemel riigiga maid vahetada. Maaomanik Margus Riive omandis on katastriüksus tunnusega 50301:001:0322 (sihtotstarbega transpordimaa), millel asub riigitee 20188 Teenuse-Urevere lõik (km 0,00-0,17). Katastriüksus jagati välja katastriüksusest 42703:002:0262 (sihtotstarbega maatulundusmaa) Maanteeameti poolt vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele algatatud menetluse käigus. Menetluse käigus on leitud ka hüvitusväärtus (Domus Kinnisvara Vahendus OÜ eksperthinnang nr 0773-19), mis tehti enne jagamist. Kirjale on lisatud eksperthinnang. Maaomanik soovis teealuse maa väärtusele vastavat tükki või tervet katastriüksust riigile kuuluvast Jõepealse katastriüksusest tunnusega 42703:001:0119 (kinnistu registriosa nr 6761750, riigi kinnisvara registri kood KV70048). Põhjenduseks, et see piirneb tema abikaasale kuuluva Puusepa katastriüksusega 42703:001:0028 ja riigi katastriüksuselt on ligipääs abikaasale kuuluvale Puusepa katastriüksusele. Alternatiivne ligipääs kulgeb üle teise eraomaniku maa, kellega pole kokkulepet saavutatud. Keskkonnaministeerium riigivara valitsejana nõustus 10.10.2019 kirjaga nr 13-1/19/5065-2 Jõepealse kinnisasja vahetusmaaks andmisega riigile omandatava kinnisasja väärtusele vastava osa ulatuses ning palus täpsustada vahetusmaa piirid Maa-ametiga. Maanteeamet tellis Jõepealse kinnisasja eksperthinnangu (Domus Kinnisvara Vahendus OÜ eksperthinnang nr 2225-19), milles täpsustati vastavalt kinnisasja väärtusele vahetusmaa piirid. Maa-amet nõustus 29.11.2019 kirjaga nr 7-2/19/12661-5 Jõepealse kinnisasja jagamisega lähtudes eksperthinnangus näidatud piiridest. Maanteeamet tellis maakorraldustööd vastavalt eksperthinnangus leitud jagamise piiridele. Maaomanik oli nõus ja kinnitas, et soovib maade omandamise menetlust jätkata maade vahetuse menetlusega ning soovib riigile kuuluva katastriüksuse 42703:001:0119 jagamisel tekkinud kinnisasja tunnusega 50301:001:0841, kinnistu registriosa nr 17172150 (Rapla maakond, Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Märjamaa vald, Urevere küla, Puuserva, riigi kinnisvara registri kood KV86423) vahetamist tema omandis oleva 20188 Teenuse-Urevere tee kinnisasja, tunnusega 50301:001:0322, kinnistu registriosa nr 370837, vastu. Riigile kuuluva Kasesalu kinnisasja, tunnusega 50301:001:0841, valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Kinnisasjad vastavad KAHOS § 24 sätestatud tingimustele ning on sobilikud vahetuseks: asuvad samas piirkonnas ja vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei erine rohkem kui 30 protsenti (vt. Lisa 1 ja 2). Palume korraldada nimetatud kinnisasja üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele riigivaraseaduse §-des 11-13 sätestatud korras ja peale nimetatud kinnisasja üleandmist palume korraldada kinnisasjade vahetamine avalikul eesmärgil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa teehoiudirektor teehoiu korraldamise osakond Lisad: 1. Eraomandis kinnisasja eksperthinnang nr 0773-19 2. Riigi kinnisasja eksperthinnang nr 2225-19 3. Keskkonnaministeerium 10.10.2019. a kiri nr 13-1/19/5065-2 4. Maa-ameti 29.11.2019. a kiri nr 7-2/19/12661-5 5. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kinnituskiri 6. Ministri käskkirja eelnõu Kalev Repp 56215617 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel