dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 6. mai 2020
Viit
16-5/20/22032-1
Registreeritud
6. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-5 Karjääride haldamise alane kirjavahetus
Toimik
16-5/2020
Vastutaja
Silja Jaska (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. juuni 2020

Failid

  • 📎DM-109101-2.pdf.bdoc935 KB
  • 📎E-kiri.pdf428 KB

Sisu (failidest)

Maanteeamet [email protected] 06.05.2020 nr DM-109101-2 Järva Vallavalitsus [email protected] Arvamuse küsimine Hällimäe kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta ja eelhinnangu andmise tähtaja pikendamine Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Teelise tn 4, 10916) esitas Keskkonnaametile Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisloa) nr L.MK/317719 kehtivusaja pikendamise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.03.2019 kirjana nr 12-2/19/249). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) § 11 lg 22 soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Hällimäe kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule. Keskkonnaamet palub esitada arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 06.06.2020. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. Haldusmenetluse seaduse § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Võttes arvesse, et Keskkonnaamet küsib antud kirjaga taotlejalt ja kohalikult omavalistuselt eelhinnangule seisukohta, pikendab Keskkonnaamet Hällimäe kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja keskkonnamõjude eelhinnangu andmise tähtaega kuni 19.06.2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: KMH_eelhinnang_Hällimäe_kruusakarjäär.pdf Liis Jääger +37256564094 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 EELNÕU 06.05.2020 EELHINNANG Hällimäe kruusamaardla Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Teelise tn 4, 10916) esitas Keskkonnaametile Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisloa) nr L.MK/317719 kehtivusaja pikendamise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis, edaspidi DHS 14.03.2019 kirjana nr 12-2/19/249). Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamist taotletakse Järva maakonnas Järva vallas Aruküla külas Hällimäe kruusamaardlas (registrikaardi nr 0179) Hällimäe karjääri katastriüksusel (katastritunnus 31401:002:2970). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maanteeamet. Hällimäe kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 14,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,57 ha. Kaevandatav maavara on ehituskruus ning maavara kasutusvaldkond on teedeehitus. Kaevandamise keskmine aastamäär on 31,31 tuh m3. Maavara kaevandamise luba kehtib kuni 23.05.2020 ning selle kehtivusaega soovitakse pikendada 15 aasta võrra. Põhjenduseks tuuakse asjaolu, et kaevandamislubade kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldiste piires täielikult ammendatud. Keskkonnaamet märgib, et Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 67 lõige 1 sätestab, et kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1. MaaPS § 60 lõike 1 kohasel antakse liiva, kruusa, järvelubja, järvemuda ja meremuda kaevandamise luba antakse kuni 15 aastaks. Kuna maavara kaevandamise luba on pikendatud (Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhtaja 03.10.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/549) juba ühe korra 5 aasta võrra, siis on võimalik pikendada luba veel vaid 10 aasta võrra. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)1 § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 6 lõige 2 määratleb 1 Kohaldatud on loa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Redaktsioon jõustus 01.01.2019 tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega. Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise loa andmine ei ole KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevus- valdkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 3 punkti 4 kohaselt kuulub antud tegevus valdkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Seetõttu tuleb loa taotlusega planeeritavale tegevusele anda vastavalt KeHJS § 6 lõikele 2 eelhinnang selgitamaks, kas planeeritaval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. I. EELHINNANG KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Maavara kaevandamise loa L.MK/317719 pikendamise taotlus (koostanud OÜ Mäemees; 20.07.2009). 2. Hällimäe kruusakarjääri kaevandamisjäätmekava kinnitamine (Keskkonnaameti 20.06.2014 korraldus nr HJR 1-15/14/355). 3. Hällimäe kruusakarjääri kaevandamisloa nr L.MK/317719 muutmise keskkonnamõju eelhinnang ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine (Keskkonnaameti 30.04.2014 korraldus nr HJR 10-5/14/24463-14). 4. Maavara kaevandamise loa nr L.MK/317719 muutmine (Keskkonnaameti 03.10.2014 korraldus nr HJR 1-15/14/549). 5. „Hällimäe karjääri markšeidermõõdistamine seisuga 21.05.2015“ seletuskiri (OÜ J.Viru Markšeideribüroo; töö nr 15M057). 6. Hällimäe kruusakarjääri korrastamistingimuste esitamine (Keskkonnaameti 28.03.2018 korraldus nr 1-3/18/811). 7. Eksperthinnang Hällimäe kruusakarjääri harivesiliku ja rabakonna populatsiooni kaitsmiseks kaevandamistegevuse ajal ja ala korrastamise soovitused liikidest lähtuvalt (MTÜ Põhjakonn; 2019). 8. Hällimäe liivakarjääri kaevandamis- ja korrastamistingimused, korrastatud ala plaan (OÜ J.Viru Markšeideribüroo; töö nr 19263) 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Hällimäe kruusakarjääri puhul on tegemist töötava karjääriga, mille mäeeraldise pindala on 14,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,57 ha. Kaevandamisluba nr L.MK/317719 kehtib kuni 23.05.2021 ning selle kehtivusaega pikendatakse 10 aasta võrra. Olemasolev mäeeraldis hõlmab täielikult Hällimäe kruusamaardla (registrikaart nr 0179) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1 plokki. Seisuga 31.03.2020 on olemasoleva Hällimäe kruusakarjääri mäeeraldisega seotud varuploki varud järgmised: 1 plokk – ehituskruus, aktiivne tarbevaru: 247,631 tuh m3; 1 plokk – ehituskruus, kaevandatav varu: 247,6 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on kehtiva loa kohaselt 31,31 tuh m3. Kaevandamisloa pikendamist taodeldakse maa-alal, mis on juba mõjutatud maavara kaevandamistest. Tegemist on juba avatud karjääriga alaga. Varasemalt toimunud mäetööde käigus on enamus katendist mäeeraldise alalt eemaldatud ning ladustatud karjääri piires puistangutesse ja vallidesse. Teenindusmaale vallidesse ladustatud katendit planeeritakse kasutada hiljem korrastamisprojektis määratud mahus karjääri korrastamistöödel. Kaevandamine toimub karjäärialal kahe astmega. Esmalt väljatakse ülalpool põhjaveetaset paiknev varu ning seejärel allpool põhjavee taset olev varu. Vajadusel toimub väljatud maavara töötlemine purustiga. Kallurautod transpordivad töödeldud materjali vajalikele objektidele. Karjääri kaevetööd teostatakse vastavalt koostatud mäetööde projektdokumentatsioonile ja arengukavale. Hällimäe kruusakarjääri 2014 aastal koostatud kaevandamisjäätmekava kohaselt on varem kooritud pinnas ladustatud mäeeraldise teenindusmaale välipuistangusse. Kaevandatud kruus sõelutakse vajadusel erinevateks fraktsioonideks ning purustatakse. Kava kohaselt on kaevandamisjäätmeteks eemaldatud katend. Maavaravarude ammendumisel kaevandamisest mõjutatud maa korrastatakse. Korrastamise suunaks on üldkasutatav maa ja puhkeotstarbeline veekogu, mis oleksid sobilik ka harivesiliku ja rabakonna elupaigaks. Veekogu rajamisel kasutatakse nõlvade tasandamiseks eemaldatud kattepinnast. Kehtiva loa kohaselt on mulla kogus Hällimäe karjääri mäeeraldisel 15 tuh m3. 1.2. tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kaevandamistegevus seotud ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga ega ole nendega ka vastuolus. 1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Hällimäe kruusakarjäär on olemasolev mäeeraldis, kus kehtib kaevandamisluba juba alates 24.05.2005. Seetõttu on tegemist juba kaevandamistegevusest mõjutatud keskkonnaga, kus valdaval osal mäeeraldisest on mets on raadatud ja kattepinnas kooritud. Hällimäe maardla kujutab endast ligi 4 km pikkust 30…70 m laiust jääaegset serva moodustist. Maardlas esinevad keskmise kuni jämeteralise, munakaid sisaldava kruusa ja liiva kompleksid. Liiva leidub maardla kagupoolses osas 6…7 m paksuse kruusakihi all. Kruus on valdavas enamuses jämedateraline, sisaldab munakaid, kohati rahne ja osalt sorteeritud, omab horisontaal- või kallakkihilist tekstuuri. Maardla keskosas esineb piiratud alal ka moreeni. Hällimäe karjääri materjaliks on moreense päritoluga paeplaatidega jäme kruus. Kruusakiht on maksimaalselt 6 meetri paksune. Kohati esineb 1,5...3,0 m paksuselt kruusliiva ja liiva. Pinnasevee tase oli 2009 . aasta uuringute ajal 45,5 m abs, Balti 77 kõrgussüsteemiga vastavusse viimiseks tehti andmete kõrguslik korrektuur +35,2 m, seega saadi pinnasevee tasemeks 80,70 m abs. Seega mäeeraldise kasulik kiht lasub nii ülal- kui ka allpool pinnasevee taset. Kuna kaevandamise käigus kaevandamisalalt vett täiendavalt välja ei juhita, siis vett, kui loodusvara, ei kasutata. Kehtiva loa kohaselt on mulla kogus Hällimäe karjääri mäeeraldisel 15 tuh m3. Kooritud katendit kasutatakse karjääri korrastamiseks. Korrastamisest üle jääv katend võõrandatakse. Kaevandatavat ehituskruusana kasutatakse teedeehitusel. Kaitstavatest loodusobjektidest kattub Hällimäe karjääri mäeeraldis ning selle teenindusmaa II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood KLO9118059) ja III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rabakonn (Rana arvalis; keskkonnaregistri kood KLO9118013) elupaigaga. Liigid on alal registreeritud 25.05.2013. Kuna perioodil 7.11.2012-21.05.2015 (OÜ J.Viru Markšeideribüroo mõõdistus seisuga 21.05.2015.a) on kaevandatud mahuks karjääris registreeritud 0 tuhat m³ maavara, mis tähendab, et nimetatud perioodil kaevandamistegevust ei toimunud, kujunes Hällimäe karjäärist harivesilikule ja rabakonnale unikaalne elupaik. Ammendunud karjääri korrastamisel lähtutakse 2019. aastal koostatud eksperthinnangust, kus käsitletakse kuidas kaevandatud ala korrastada lähtudes liikide nõudlusest elupaigale. Lisaks hilisemale korrastamisele käsitletakse eksperthinnangus ka kuidas tagada liikide soodne seisund kaevandamistegevuse käigus: 1. Väga oluline on, et kaevandamistegevusese jääks puutumata mäeeraldise ida- ja kaguosa, kus paiknevad harivesiliku ja rabakonna sigimis- ja talvitusalad. Neid alasid ei tohi kasutada ka pinnase või kruusa ajutiseks ladustamiseks. 2. Oluline on planeerida, mis piirkonnas kevadel ja suvel kaevandada ning ühes ja samas piirkonnas pidevalt kaevandada. Kui kaevandamistegevuse käigus tekivad madalad järvega mitte seotud veekogud, mis võivad olla kahepaiksetele atraktiivseteks sigimiskohtadeks (eriti kui selles piirkonnas kevadhooajal kaevandamistegevust ei toimu), siis nendest veekogudest läbi sõitmist ja nende sügavamaks kaevamist tuleb vältida aprillist kuni augusti lõpuni. Kahepaiksed väldivad veekogu, kus igapäevaselt kaevandamistegevust toimub, seega veekogudes, kus enne sigimisperioodi algust (aprillis ja mais) igapäevaselt kaevandatakse, võib tegevust jätkata. Punktis 2 toodud tegevuse piirangud puudutavad kaevandamise käigus tekkivaid väikeseid veekogusid. Olemasolevat karjäärijärve antud piirangud ei puuduta. Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesustub. See saab hakata taastuma peale karjääride korrastamist. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad, tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. Supluskoha rajamisel kasutada karjääris olemasolevat peenema fraktsiooniga looduslikku või sõelutud ehituskruusa. Karjääri nõlvad rajada nõlvsusega ülevalpool veetaset suhtega vähemalt 1:2, allpool veetaset 1:5. Võimaluse korral jätta eespool mainitud nõlvad laugemad. Korrastamisprojektiga planeeritavale supluskohale peavad veealused kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. 1.4. tegevuse energiakasutus Materjali väljavedu toimub autotranspordiga, milleks on rajatud ca 300 m pikkune teelõik ida suunas kruuskattega Santovi teeni (tee nr: 3140030). Karjääri rajamisel kasutatakse energiat metsa raadamiseks, kändude juurimiseks ja katendid koorimiseks. Kuna tegemist on töötava karjääriga on valdaval osal mäeeraldisest mets on raadatud ja kattepinnas kooritud Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. 1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kaevandamisel on Hällimäe karjääris peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, peenosakeste kontsentratsioon välisõhus, vibratsioon ja maastikupildi visuaalne muutumine. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nimetatud nitraaditundlik ala on moodustatud lähtuvalt EL nitraadidirektiivist ning eesmärgiks on põllumajanduslikust tegevusest tuleneva reostuse ohjamine. Kaevandatav kasulik kiht lasub mäeeraldisel nii ülal- kui ka allpool pinnasevee taset. Hällimäe kruusakarjääris kaevandatakse ka veealust maavaravaru. Põhjaveetase kaevandamise käigus ei muutu, kuna kaevandamise ajal veetaset isevoolselt ega pumpamisega täiendavalt ei alandata. Seetõttu hüdrogeoloogilisi tingimusi senisega võrreldes ei muudeta ning kaevandamisest tulenevaid häireid kaevude veevarustuses eeldatavalt ei teki. Samuti ei kahjusta kaevandamine Pandivere nitraaditundliku ala, kui veeseadusest tulenevalt põhja- ja pinnavee kaitseks intensiivse põllumajandustootmisega piirkonnas moodustatud ala, kaitse-eesmärke. Ülenormatiivsete peenosakeste kontsentratsiooni tekkimine karjääris on võimalik vaid suure tuulekiiruse, pikaaegse põua, madala õhuniiskuse jms korral. Tavaolukorras on kruus looduslikult niiske. Ülenormatiivsete peenosakeste kontsentratsiooni tekkimine lähimate elamute juures on ebatõenäoline, kuna enamike lähimate elamute suunal paiknevad kruusakarjääri servadel katendivallid ning osaliselt ka puuderibad. Lähimad elamud on ka karjäärist piisavalt kaugel (ca 100 … 200 m), et peenosakeste levimine nendeni on vähetõenäoline. Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel ning põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid, mille suhteline kõrgus varieerub 3- 5 m võrreldes kruusakarjääri praeguse veepease põhja kõrgusega, kus toimub karjäärimasinate töö. Lähim elamu paikneb karjääri piirist ca 100 m kaugusel kagu suunas Kasepaku kinnistul (katastritunnus 31402:002:0800). Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel päevasl ajal, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa lähimate elamute juures tõenäoliselt 04.03.2002 sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ segaalal (elamud, ühiskondlikud hooned ja tootmisettevõtted) lubatud mürataset (maksimaalne müratase 60 dBA) ja pole olulise negatiivse mõjuga keskkonnategur. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Hällimäe kruusakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kruusakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole eeldatavalt suurem, kui mõne teise rasketehnikaga seotud tegevusala (nt põllumajandus) puhul. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjääris ei teostata. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse väljaspool mäeeraldist, selleks ettenähtud remonditöökodades. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis. Kui siiski, vaatamata kõigile nõutud ja ette võetud abinõudele, ilmneb karjääris töötaval seadmel tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda vette või pinnasesse, tuleb töö koheselt peatada ning reostus likvideerida, vältimaks selle levimist veekogus ning põhjavees. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja nõuetele vastavat tehnikat ning teostada sellele regulaarset tehnilist kontrolli. Mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust ning õhu saastatust maavara kaevandamisega antud alal teadaolevalt ei kaasne. 1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Hällimäe kruusakarjääri kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti 20.06.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/355. Maavara kaevandamise loa nr L.MK/317719, 2009. aasta pikendamise taotluse kohaselt võib kaevandamis jäätmena käsitleda varasema kaevandamistegevuse käigus juba kooritud ja vallitatud katendit, mis ei ole n-ö taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend, mis koosneb kasvukihist ja moreenist on ladustatud mäeeraldisel vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel või võõrandatakse. Muid tootmisjäätmeid kaevandamistegevuse tulemusena ei teki. 1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Avariiolukorra võimalikkust on käsitletud eelhinnangu punktis 1.5. Võimalik heide on selle kiirel likvideerimisel lokaalne ning minimaalne. 1.8. tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Hällimäe kruusakarjäär on olemasolev mäeeraldis, kus kehtib kaevandamisluba juba alates 24.05.2005. Maavara kaevandamise loa kehtivusaega soovitakse pikendada 15 aasta võrra. Põhjenduseks tuuakse asjaolu, et kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldiste piires täielikult ammendatud, samuti on vaja kaevandamisest mõjutatud maa korrastada. Keskkonnaamet märgib, et tulenevalt MaaPS § 67 lõikest 1 ja § 60 lõikest 1 on võimalik pikendada luba veel vaid 10 aasta võrra. Kaevandatud maa korrastatakse üldkasutatavaks maaks, puhkeotstarbeliseks veekoguks. Hällimäe kruusakarjääri mäeeraldisele on korrastamistingimused antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 28.03.2018 korraldusega nr 1-3/18/811. Korralduse kohaselt tuleb korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad, tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. Supluskoha rajamisel kasutada karjääris olemasolevat peenema fraktsiooniga looduslikku või sõelutud ehituskruusa. Karjääri nõlvad rajada nõlvsusega ülevalpool veetaset suhtega vähemalt 1:2, allpool veetaset 1:5. Võimaluse korral jätta eespool mainitud nõlvad laugemad. Korrastamisprojektiga planeeritavale supluskohale peavad veealused kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. Karjääri rajatava veekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 meetri, jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks; kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja vähemalt 1 m kõrgemal veetaseme oodatud maksimaalsest seisust ja haljasalal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast. Enne haljastuse rajamist tuleb korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°. Hällimäe karjääri mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood KLO9118059) ja III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rabakonn (Rana arvalis; keskkonnaregistri kood KLO9118013) elupaigaga. 2019. aastal läbi viidud eksperthinnangus on nimetatud liikidest lähtuvalt antud korrastamiseks järgnevad tingimused: 1. Mäeeraldise ida- ja kagupoolne osa tuleb säilitada enamuses olemasoleval kujul, sh säilitada kaks sigimisveekogu ja kokkukuhjatud kivide ala (kahepiksete talvitumisala). Antud alale ei tohi ladustada pinnast ja maavara ning istutada puid. 2. Kaevandamisel tekkiva karjääriveekogu ja maismaana säilitatava ala vahele tuleb rajada umbes poole meetri kõrgune ning paari meetri laiune vall, mille eesmärk on vähendada karjääriveekogu mõju harivesiliku ja rabakonna elupaigale suurvee ajal, kuna oluline on välistada karjääriveekogust kalade sattumine kahepaiksete sigimisveekogudesse. Sigimisveekogude kaldalt tuleb eemaldada võsa. 3. Ala korrastamise käigus tuleb kahepaiksete jaoks säilitatava ala lõunaservas paiknev järsak kujundada kogu pikkuses võimalikult laugeks nõlvaks, mis tagaks veekogude avatuse päiksele, oleks inimestele liikumiseks oluliselt ohutum ning võimaldaks kahepaiksetel kasutada nõlva toitumisala ja liikumiskoridorina. Järsaku laugemaks kujundamisel on kriitiliselt oluline, et pinnast ei lükataks mingil juhul veekogudesse, vaid see teisaldatakse alalt. Järsakute laugemaks tegemiseks on parim aeg augustis ja/või septembris, kui moonde läbinud noorloomad on sigimisveekogude ümbrusest lahkunud, kuid veel ei talvitu. 4. Laugeks kujundatud järsak tuleb jätta looduslikule arengule, mis soodustab sinna hõreda, liigiliselt mitmekesise loodusliku taimestiku tekkimist järgnevate aastate jooksul. Seetõttu on väga oluline laugeks kujundatud nõlva huumusrikka pinnasega mitte katta ning samuti ei tohi sinna taimestikku külvata. 2.2.alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Hällimäe kruusakarjääri puhul on tegemist olemasoleva, töötava karjääriga. Seetõttu on tegemist juba kaevandamistegevusest mõjutatud keskkonnaga, kus valdaval osal mäeeraldisest on mets raadatud ja kattepinnas kooritud Mäenduslikud tingimused on Hällimäe karjääris head – kattekihi keskmine paksus on 0,20 m ja kasuliku kihi paksus 2,90...7,40 m. Hällimäe karjääris leidub jämedateralist kruusa, sisaldades rohkesti munakaid, kohati ka rahne. Rahnude läbimõõt ulatub 45...50 cm-ni. Valdav osa kruusast ja munakatest on moodustunud karbonaatsetest kivimitest (90...95%). Liivakamat kruusa leidub karjääri kagupoolses osas 6...7 m paksuse kruusakihi all. Kehtiva loa kohaselt on mulla kogus Hällimäe karjääri mäeeraldisel 15 tuh m3. Kooritud katendit kasutatakse karjääri korrastamiseks. Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesestub. See saab hakata taastuma peale karjääride korrastamist. Korrastamist on pikemalt käsitletud punktis 2.1. Hällimäe karjääri avamisega on alal välja kujunenud kahe kaitstava loomaliigi elupaik. Hällimäe karjääri mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood KLO9118059) ja III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rabakonn (Rana arvalis; keskkonnaregistri kood KLO9118013) elupaigaga. Liigid on alal registreeritud 25.05.2013. Kuna perioodil 07.11.2012-21.05.2015 (OÜ J.Viru Markšeideribüroo mõõdistus seisuga 21.05.2015.a) on kaevandatud mahuks karjääris registreeritud 0 tuhat m³ maavara, mis tähendab, et nimetatud perioodil kaevandamistegevust ei toimunud, kujunes Hällimäe karjäärist harivesilikule ja rabakonnale unikaalne elupaik. Korrastamisel on eraldi käsitletud ka ala kujundamist nimetatud kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks. 2.3.keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Taotletaval alal ei paikne märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Kaevandamise mõjud ei ulatu kaitstavate loodusobjektideni ega Natura 2000 aladeni. Kuna taotletava mäeeraldise piirid ühtivad Hällimäe kruusakarjääri mäeeraldise piiridega, siis on maa-ala kaevandamiseks ette valmistatud ning katend eemaldatud. Alal levinud pinnavormid on kruusakarjääri tegevuse käigus hävinenud ning asenduvad korrastamise järgselt uutega. Hällimäe kruusakarjääris kaevandatakse ka veealust maavaravaru. Põhjaveetase kaevandamise käigus ei muutu, kuna kaevandamise käigus veetaset isevoolselt ega pumpamisega täiendavalt ei alandata. Taotletav ala ei asu tiheasustusalal. Karjääri maa-alal ei ole keskkonna- ega muinsuskaitselisi piiranguid, hoonestus ja kommunikatsioonid puuduvad. Karjääriväljal pole seatud servituude ega riigikaitselisi kitsendusi. 2.4.inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Hällimäe karjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Aruküla külas Hällimäe kruusamaardlas (registrikaardi nr 0179) Hällimäe karjääri katastriüksusel (katastritunnus 31401:002:2970). Karjäär jääb Koeru – Väinjärve tee 2,9 km kohalt 300 m lääne suunas. Mäeeraldisest ida suunda jääb kruuskattega Santovi tee (tee nr: 3140030). Mäeeraldise teenindusmaa piirneb järgmiste katastriüksustega: Kõrtsimäe (tunnus:31401:002:0108), Kõrtsi (tunnus: 31401:002:0107), Uue-Puusepa (tunnus: 31401:002:2900), Kaasiku (tunnus: 25501:001:0160), Kasepaku (tunnus: 31402:002:0800), Uue-Otsa (tunnus: 31402:002:0721), Otsa (tunnus:31401:002:1250), Kruusa (tunnus: 31401:002:2860), Pargi (tunnus:31401:002:2690). Lähimad majapidamised jäävad 100 m kaugusele kagusse ja 200 m kaugusele läände. Eelhinnangu punktis 1.5. on käsitletud karjääriga kaasnevaid mõjutegureid. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Kaevandamisel on Hällimäe karjääris peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, peenosakesed, vibratsioon ja maastikupildi visuaalne muutumine. Taotletaval alal ei paikne märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Kuna taotletava mäeeraldise piirid ühtivad Hällimäe kruusakarjääri mäeeraldise piiridega, siis on maa-ala kaevandamiseks ette valmistatud ning katend eemaldatud. Alal evinud pinnavormid on kruusakarjääri tegevuse käigus hävinenud ning asenduvad korrastamise järgselt uutega. Mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõesuudmed, rannad, merekeskkond, pinnavormid ja Natura 2000 võrgustiku alad, seega kaevandamistegevusel neile mõju puudub. Kaitstavatest loodusobjektidest kattub Hällimäe karjääri mäeeraldis ning selle teenindusmaa II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood KLO9118059) ja III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rabakonn (Rana arvalis; keskkonnaregistri kood KLO9118013) elupaigaga. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb lähtuda MTÜ Põhjakonn 2019 . aastal koostas töös „Eksperthinnang Hällimäe kruusakarjääri harivesiliku ja rabakonna populatsiooni kaitsmiseks kaevandamistegevuse ajal ja ala korrastamise soovitused liikidest lähtuvalt“ antud suunistest. Hällimäe kruusakarjääris kaevandatakse ka veealust maavaravaru. Põhjaveetase kaevandamise käigus ei muutu, kuna kaevandamise käigus veetaset isevoolselt ega pumpamisega täiendavalt ei alandata. Kuna kaevandamise käigus tekkinud veekogus vett täiendavalt ei alandata, ei muudeta senisega võrreldes hüdrogeoloogilisi tingimusi ning kaevandamisest tulenevaid häireid kaevude veevarustuses eeldatavalt ei teki. On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda vette või pinnasesse. Selleks tuleb töö koheselt peatada ning reostus likvideerida, vältimaks selle levimist veekogus ning põhjavees. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat ning teostada sellele regulaarset tehnilist kontrolli. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nimetatud nitraaditundlik ala on moodustatud lähtuvalt EL nitraadidirektiivist ning eesmärgiks on põllumajanduslikust tegevusest tuleneva reostuse ohjamine. Hällimäe kruusakarjääris toimub kaevandamine nii all- kui ülalpool põhjaveetaset, kuid kaevandamise käigus veetaseme alandamist ei toimu ning seetõttu hüdrogeoloogilisi tingimusi senisega võrreldes ei muudeta. Samuti ei kahjusta kaevandamine Pandivere nitraaditundliku ala, kui veeseadusest tulenevalt põhja- ja pinnavee kaitseks intensiivse põllumajandustootmisega piirkonnas moodustatud ala, kaitse-eesmärke. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse leevendusmeetmete kasutamisel ületada. Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandamistegevusel neile mõju puudub. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. Ülenormatiivsete peenosakeste kontsentratsiooni tekkimine karjääris on võimalik vaid suure tuulekiiruse, pikaaegse põua, madala õhuniiskuse jms korral. Tavaolukorras on kruus looduslikult niiske. Ülenormatiivsete peenosakeste kontsentratsiooni tekkimine lähimate elamute juures on ebatõenäoline, kuna enamike lähimate elamute suunal paiknevad kruusakarjääri servadel katendivallid ning osaliselt ka puuderibad. Lähimad elamud on ka karjäärist piisavalt kaugel (ca 100 … 200 m). Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel ning põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid, mille suhteline kõrgus varieerub 3- 5 m võrreldes kruusakarjääri praeguse veepease põhja kõrgusega, kus toimub karjäärimasinate töö. Lähim elamu paikneb karjääri piirist ca 100 m kaugusel kagu suunas Kasepaku kinnistul (katastritunnus 31402:002:0800). Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel töö ajal, mitte hilistel õhtutundidel, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa lähimate elamute juures tõenäoliselt 04.03.2002 sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ segaalal (elamud, ühiskondlikud hooned ja tootmisettevõtted) lubatud mürataset (maksimaalne müratase 60 dBA) ja pole olulise negatiivse mõjuga keskkonnategur. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Hällimäe kruusakarjääris tööle hakkav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu ehituskruusa kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ka ümbruskonda. Kavandatava tegevuse puhul ei ole oodata ebasoodsa mõju avaldumist piirkonna keskkonnaseisundile, inimeste heaolule, tervisele või varale. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Kaevandamisega avaldatakse keskkonnale mõju, kuid seda mõju on võimalik keskkonda kaitsvate meetmete kasutuselevõtmisega ära hoida või leevendada. Mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega. Mäetöödel on veel potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Kui on tagatud seadmete või masinate kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid, on välditud võimalikud avariiolukorrad. Lähtudes eelnevast puudub mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju kultuuripärandile. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. 4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata Natura 2000 võrgustiku alasid. 2. Kavandatava tegevuskoha ja selle mõjualal asuvad II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood KLO9118059) ja III kaitsekategooria liigi rabakonn (Rana arvalis; keskkonnaregistri kood KLO911801) elupaigad, kuid MTÜ Põhjakonn 2019 aastal koostas töös „Eksperthinnang Hällimäe kruusakarjääri harivesiliku ja rabakonna populatsiooni kaitsmiseks kaevandamistegevuse ajal ja ala korrastamise soovitused liikidest lähtuvalt“ antud suunistest lähtudes ei avalda kaevandamistegevus karjääris ja järgnev korrastamine nimetatud liikidele ega nende elupaikadele olulist negatiivset mõju. 3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaaste osas. 4. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna maavaravaru on võimalik kaevandada veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. 5. Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotluse ning selle kohta tehtava otsuse ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Järva Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Tapa Vallavalitsus edastas Keskkonnaametile XX.XX.XXXX arvamuse, millega nõustus (vajadusel lisada tingimused) / ei nõustunud (keeldumise korral põhjendada) Hällimäe kruusakarjääri kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise menetluses KMH algatamata jätmisega. III. OTSUSTUS Lähtudes eelhinnangust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2, § 61 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetest 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktidele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.5.8 otsustan: 3.1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata keskkonnamõju hindamist maavara kaevandamise loa nr L.MK/317719 muutmise taotluse kohta Hällimäe kruusakarjääris. 3.2. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. 3.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3.4. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks on välja toodud maavara kaevandamise loa täiendavate tingimuste osas. 3.5. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: 3.5.1. Hällimäe kruusakarjääri korrastamistingimuste esitamine (Keskkonnaameti 28.03.2018 korraldus nr 1-3/18/811). 3.5.2. Eksperthinnang Hällimäe kruusakarjääri harivesiliku ja rabakonna populatsiooni kaitsmiseks kaevandamistegevuse ajal ja ala korrastamise soovitused liikidest lähtuvalt (MTÜ Põhjakonn; 2019). 3.5.3. Hällimäe liivakarjääri kaevandamis- ja korrastamistingimused, korrastatud ala plaan (OÜ J.Viru Markšeideribüroo; töö nr 19263). Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 11 p 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Liis Jääger 5656 4094 [email protected] Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 06.05.2020 10:30 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus KOTKAS dokumendist Manused: DM-109101-2.pdf.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, May 06, 2020 9:40 AM To: [email protected] Subject: Teavitus KOTKAS dokumendist Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109101-2 Arvamuse küsimine Hällimäe kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta ja eelhinnangu andmise tähtaja pikendamine. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=24778 Keskkonnaamet
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel