Maanteeamet
[email protected]
06.05.2020 nr DM-109101-2
Järva Vallavalitsus
[email protected]
Arvamuse küsimine Hällimäe kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu kohta ja eelhinnangu andmise tähtaja pikendamine
Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Teelise tn 4, 10916)
esitas Keskkonnaametile Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisloa) nr
L.MK/317719 kehtivusaja pikendamise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
14.03.2019 kirjana nr 12-2/19/249).
Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) § 11 lg 22
soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Hällimäe kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise eelhinnangule.
Keskkonnaamet palub esitada arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt
kuupäevaks 06.06.2020. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse
keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta.
Haldusmenetluse seaduse § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada
ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu
sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.
Võttes arvesse, et Keskkonnaamet küsib antud kirjaga taotlejalt ja kohalikult omavalistuselt eelhinnangule
seisukohta, pikendab Keskkonnaamet Hällimäe kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise otsuse ja keskkonnamõjude eelhinnangu andmise tähtaega kuni 19.06.2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: KMH_eelhinnang_Hällimäe_kruusakarjäär.pdf
Liis Jääger +37256564094
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
EELNÕU 06.05.2020
EELHINNANG
Hällimäe kruusamaardla Hällimäe kruusakarjääri
maavara kaevandamise loa muutmise taotlusele
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa,
Teelise tn 4, 10916) esitas Keskkonnaametile Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise
loa (edaspidi kaevandamisloa) nr L.MK/317719 kehtivusaja pikendamise taotluse
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis, edaspidi DHS 14.03.2019 kirjana
nr 12-2/19/249).
Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamist taotletakse Järva
maakonnas Järva vallas Aruküla külas Hällimäe kruusamaardlas (registrikaardi nr 0179)
Hällimäe karjääri katastriüksusel (katastritunnus 31401:002:2970). Katastriüksuse omanik on
Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on
Maanteeamet.
Hällimäe kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 14,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala
on 15,57 ha. Kaevandatav maavara on ehituskruus ning maavara kasutusvaldkond on
teedeehitus. Kaevandamise keskmine aastamäär on 31,31 tuh m3. Maavara kaevandamise luba
kehtib kuni 23.05.2020 ning selle kehtivusaega soovitakse pikendada 15 aasta võrra.
Põhjenduseks tuuakse asjaolu, et kaevandamislubade kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat
maavara mäeeraldiste piires täielikult ammendatud.
Keskkonnaamet märgib, et Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 67 lõige 1 sätestab, et kui
kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult
ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa
omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid
mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1. MaaPS § 60 lõike 1 kohasel antakse liiva,
kruusa, järvelubja, järvemuda ja meremuda kaevandamise luba antakse kuni 15 aastaks. Kuna
maavara kaevandamise luba on pikendatud (Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni
juhtaja 03.10.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/549) juba ühe korra 5 aasta võrra, siis on
võimalik pikendada luba veel vaid 10 aasta võrra.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)1 § 3
lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 6 lõige 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 6 lõige 2 määratleb
1
Kohaldatud on loa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Redaktsioon jõustus 01.01.2019
tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas
kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 kohaselt kehtestatakse §
6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega.
Hällimäe kruusakarjääri maavara kaevandamise loa andmine ei ole KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt
olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevus-
valdkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu1“ § 3 punkti 4 kohaselt kuulub antud tegevus valdkondade hulka, mille
korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Seetõttu tuleb loa
taotlusega planeeritavale tegevusele anda vastavalt KeHJS § 6 lõikele 2 eelhinnang selgitamaks,
kas planeeritaval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu andmisel on lähtutud
KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest.
I. EELHINNANG
KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5
alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu
täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Maavara kaevandamise loa L.MK/317719 pikendamise taotlus (koostanud OÜ Mäemees;
20.07.2009).
2. Hällimäe kruusakarjääri kaevandamisjäätmekava kinnitamine (Keskkonnaameti
20.06.2014 korraldus nr HJR 1-15/14/355).
3. Hällimäe kruusakarjääri kaevandamisloa nr L.MK/317719 muutmise keskkonnamõju
eelhinnang ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine (Keskkonnaameti
30.04.2014 korraldus nr HJR 10-5/14/24463-14).
4. Maavara kaevandamise loa nr L.MK/317719 muutmine (Keskkonnaameti 03.10.2014
korraldus nr HJR 1-15/14/549).
5. „Hällimäe karjääri markšeidermõõdistamine seisuga 21.05.2015“ seletuskiri (OÜ J.Viru
Markšeideribüroo; töö nr 15M057).
6. Hällimäe kruusakarjääri korrastamistingimuste esitamine (Keskkonnaameti 28.03.2018
korraldus nr 1-3/18/811).
7. Eksperthinnang Hällimäe kruusakarjääri harivesiliku ja rabakonna populatsiooni
kaitsmiseks kaevandamistegevuse ajal ja ala korrastamise soovitused liikidest lähtuvalt
(MTÜ Põhjakonn; 2019).
8. Hällimäe liivakarjääri kaevandamis- ja korrastamistingimused, korrastatud ala plaan (OÜ
J.Viru Markšeideribüroo; töö nr 19263)
1. Kavandatav tegevus
1.1. Tegevuse iseloom ja maht
Hällimäe kruusakarjääri puhul on tegemist töötava karjääriga, mille mäeeraldise pindala on
14,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,57 ha. Kaevandamisluba nr L.MK/317719
kehtib kuni 23.05.2021 ning selle kehtivusaega pikendatakse 10 aasta võrra.
Olemasolev mäeeraldis hõlmab täielikult Hällimäe kruusamaardla (registrikaart nr 0179)
ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1 plokki. Seisuga 31.03.2020 on olemasoleva Hällimäe
kruusakarjääri mäeeraldisega seotud varuploki varud järgmised:
1 plokk – ehituskruus, aktiivne tarbevaru: 247,631 tuh m3;
1 plokk – ehituskruus, kaevandatav varu: 247,6 tuh m3.
Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on kehtiva loa kohaselt 31,31 tuh m3.
Kaevandamisloa pikendamist taodeldakse maa-alal, mis on juba mõjutatud maavara
kaevandamistest. Tegemist on juba avatud karjääriga alaga.
Varasemalt toimunud mäetööde käigus on enamus katendist mäeeraldise alalt eemaldatud ning
ladustatud karjääri piires puistangutesse ja vallidesse. Teenindusmaale vallidesse ladustatud
katendit planeeritakse kasutada hiljem korrastamisprojektis määratud mahus karjääri
korrastamistöödel.
Kaevandamine toimub karjäärialal kahe astmega. Esmalt väljatakse ülalpool põhjaveetaset
paiknev varu ning seejärel allpool põhjavee taset olev varu. Vajadusel toimub väljatud maavara
töötlemine purustiga. Kallurautod transpordivad töödeldud materjali vajalikele objektidele.
Karjääri kaevetööd teostatakse vastavalt koostatud mäetööde projektdokumentatsioonile ja
arengukavale.
Hällimäe kruusakarjääri 2014 aastal koostatud kaevandamisjäätmekava kohaselt on varem
kooritud pinnas ladustatud mäeeraldise teenindusmaale välipuistangusse. Kaevandatud kruus
sõelutakse vajadusel erinevateks fraktsioonideks ning purustatakse. Kava kohaselt on
kaevandamisjäätmeteks eemaldatud katend. Maavaravarude ammendumisel kaevandamisest
mõjutatud maa korrastatakse. Korrastamise suunaks on üldkasutatav maa ja puhkeotstarbeline
veekogu, mis oleksid sobilik ka harivesiliku ja rabakonna elupaigaks. Veekogu rajamisel
kasutatakse nõlvade tasandamiseks eemaldatud kattepinnast. Kehtiva loa kohaselt on mulla
kogus Hällimäe karjääri mäeeraldisel 15 tuh m3.
1.2. tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kaevandamistegevus seotud ühegi strateegilise
planeerimisdokumendiga ega ole nendega ka vastuolus.
1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Hällimäe kruusakarjäär on olemasolev mäeeraldis, kus kehtib kaevandamisluba juba alates
24.05.2005. Seetõttu on tegemist juba kaevandamistegevusest mõjutatud keskkonnaga, kus
valdaval osal mäeeraldisest on mets on raadatud ja kattepinnas kooritud.
Hällimäe maardla kujutab endast ligi 4 km pikkust 30…70 m laiust jääaegset serva moodustist.
Maardlas esinevad keskmise kuni jämeteralise, munakaid sisaldava kruusa ja liiva kompleksid.
Liiva leidub maardla kagupoolses osas 6…7 m paksuse kruusakihi all. Kruus on valdavas
enamuses jämedateraline, sisaldab munakaid, kohati rahne ja osalt sorteeritud, omab
horisontaal- või kallakkihilist tekstuuri. Maardla keskosas esineb piiratud alal ka moreeni.
Hällimäe karjääri materjaliks on moreense päritoluga paeplaatidega jäme kruus. Kruusakiht on
maksimaalselt 6 meetri paksune. Kohati esineb 1,5...3,0 m paksuselt kruusliiva ja liiva.
Pinnasevee tase oli 2009 . aasta uuringute ajal 45,5 m abs, Balti 77 kõrgussüsteemiga vastavusse
viimiseks tehti andmete kõrguslik korrektuur +35,2 m, seega saadi pinnasevee tasemeks 80,70
m abs. Seega mäeeraldise kasulik kiht lasub nii ülal- kui ka allpool pinnasevee taset. Kuna
kaevandamise käigus kaevandamisalalt vett täiendavalt välja ei juhita, siis vett, kui loodusvara,
ei kasutata.
Kehtiva loa kohaselt on mulla kogus Hällimäe karjääri mäeeraldisel 15 tuh m3. Kooritud
katendit kasutatakse karjääri korrastamiseks. Korrastamisest üle jääv katend võõrandatakse.
Kaevandatavat ehituskruusana kasutatakse teedeehitusel.
Kaitstavatest loodusobjektidest kattub Hällimäe karjääri mäeeraldis ning selle teenindusmaa II
kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood
KLO9118059) ja III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rabakonn (Rana arvalis;
keskkonnaregistri kood KLO9118013) elupaigaga.
Liigid on alal registreeritud 25.05.2013. Kuna perioodil 7.11.2012-21.05.2015 (OÜ J.Viru
Markšeideribüroo mõõdistus seisuga 21.05.2015.a) on kaevandatud mahuks karjääris
registreeritud 0 tuhat m³ maavara, mis tähendab, et nimetatud perioodil kaevandamistegevust
ei toimunud, kujunes Hällimäe karjäärist harivesilikule ja rabakonnale unikaalne elupaik.
Ammendunud karjääri korrastamisel lähtutakse 2019. aastal koostatud eksperthinnangust, kus
käsitletakse kuidas kaevandatud ala korrastada lähtudes liikide nõudlusest elupaigale. Lisaks
hilisemale korrastamisele käsitletakse eksperthinnangus ka kuidas tagada liikide soodne
seisund kaevandamistegevuse käigus:
1. Väga oluline on, et kaevandamistegevusese jääks puutumata mäeeraldise ida- ja
kaguosa, kus paiknevad harivesiliku ja rabakonna sigimis- ja talvitusalad. Neid alasid
ei tohi kasutada ka pinnase või kruusa ajutiseks ladustamiseks.
2. Oluline on planeerida, mis piirkonnas kevadel ja suvel kaevandada ning ühes ja samas
piirkonnas pidevalt kaevandada. Kui kaevandamistegevuse käigus tekivad madalad
järvega mitte seotud veekogud, mis võivad olla kahepaiksetele atraktiivseteks
sigimiskohtadeks (eriti kui selles piirkonnas kevadhooajal kaevandamistegevust ei
toimu), siis nendest veekogudest läbi sõitmist ja nende sügavamaks kaevamist tuleb
vältida aprillist kuni augusti lõpuni. Kahepaiksed väldivad veekogu, kus igapäevaselt
kaevandamistegevust toimub, seega veekogudes, kus enne sigimisperioodi algust
(aprillis ja mais) igapäevaselt kaevandatakse, võib tegevust jätkata.
Punktis 2 toodud tegevuse piirangud puudutavad kaevandamise käigus tekkivaid väikeseid
veekogusid. Olemasolevat karjäärijärve antud piirangud ei puuduta.
Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesustub.
See saab hakata taastuma peale karjääride korrastamist. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid
peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks
välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad, tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega.
Supluskoha rajamisel kasutada karjääris olemasolevat peenema fraktsiooniga looduslikku või
sõelutud ehituskruusa. Karjääri nõlvad rajada nõlvsusega ülevalpool veetaset suhtega vähemalt
1:2, allpool veetaset 1:5. Võimaluse korral jätta eespool mainitud nõlvad laugemad.
Korrastamisprojektiga planeeritavale supluskohale peavad veealused kalded olema
supluskohas vähemalt suhtega 1:8.
1.4. tegevuse energiakasutus
Materjali väljavedu toimub autotranspordiga, milleks on rajatud ca 300 m pikkune teelõik ida
suunas kruuskattega Santovi teeni (tee nr: 3140030).
Karjääri rajamisel kasutatakse energiat metsa raadamiseks, kändude juurimiseks ja katendid
koorimiseks. Kuna tegemist on töötava karjääriga on valdaval osal mäeeraldisest mets on
raadatud ja kattepinnas kooritud Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris
töötavad seadmed ja masinad.
1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Kaevandamisel on Hällimäe karjääris peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra,
peenosakeste kontsentratsioon välisõhus, vibratsioon ja maastikupildi visuaalne muutumine.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nimetatud nitraaditundlik ala on
moodustatud lähtuvalt EL nitraadidirektiivist ning eesmärgiks on põllumajanduslikust
tegevusest tuleneva reostuse ohjamine.
Kaevandatav kasulik kiht lasub mäeeraldisel nii ülal- kui ka allpool pinnasevee taset. Hällimäe
kruusakarjääris kaevandatakse ka veealust maavaravaru. Põhjaveetase kaevandamise käigus ei
muutu, kuna kaevandamise ajal veetaset isevoolselt ega pumpamisega täiendavalt ei alandata.
Seetõttu hüdrogeoloogilisi tingimusi senisega võrreldes ei muudeta ning kaevandamisest
tulenevaid häireid kaevude veevarustuses eeldatavalt ei teki. Samuti ei kahjusta kaevandamine
Pandivere nitraaditundliku ala, kui veeseadusest tulenevalt põhja- ja pinnavee kaitseks
intensiivse põllumajandustootmisega piirkonnas moodustatud ala, kaitse-eesmärke.
Ülenormatiivsete peenosakeste kontsentratsiooni tekkimine karjääris on võimalik vaid suure
tuulekiiruse, pikaaegse põua, madala õhuniiskuse jms korral. Tavaolukorras on kruus
looduslikult niiske. Ülenormatiivsete peenosakeste kontsentratsiooni tekkimine lähimate
elamute juures on ebatõenäoline, kuna enamike lähimate elamute suunal paiknevad
kruusakarjääri servadel katendivallid ning osaliselt ka puuderibad. Lähimad elamud on ka
karjäärist piisavalt kaugel (ca 100 … 200 m), et peenosakeste levimine nendeni on
vähetõenäoline.
Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide
töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel ning põllul. Karjääris on müra summutavateks
täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid, mille suhteline kõrgus varieerub 3-
5 m võrreldes kruusakarjääri praeguse veepease põhja kõrgusega, kus toimub karjäärimasinate
töö.
Lähim elamu paikneb karjääri piirist ca 100 m kaugusel kagu suunas Kasepaku kinnistul
(katastritunnus 31402:002:0800). Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel päevasl ajal, siis
karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa lähimate elamute juures tõenäoliselt 04.03.2002
sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ segaalal (elamud, ühiskondlikud
hooned ja tootmisettevõtted) lubatud mürataset (maksimaalne müratase 60 dBA) ja pole olulise
negatiivse mõjuga keskkonnategur.
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Hällimäe kruusakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kruusakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid
läbi ei viida.
Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate
seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole eeldatavalt suurem, kui mõne teise rasketehnikaga
seotud tegevusala (nt põllumajandus) puhul. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid
karjääris ei teostata. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse väljaspool mäeeraldist, selleks
ettenähtud remonditöökodades. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või
õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks
turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.
Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Kui siiski, vaatamata kõigile nõutud ja ette võetud abinõudele, ilmneb karjääris töötaval
seadmel tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda vette või pinnasesse, tuleb töö
koheselt peatada ning reostus likvideerida, vältimaks selle levimist veekogus ning põhjavees.
Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja nõuetele vastavat tehnikat
ning teostada sellele regulaarset tehnilist kontrolli.
Mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust ning õhu saastatust maavara kaevandamisega antud
alal teadaolevalt ei kaasne.
1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Hällimäe kruusakarjääri kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti 20.06.2014
korraldusega nr HJR 1-15/14/355. Maavara kaevandamise loa nr L.MK/317719, 2009. aasta
pikendamise taotluse kohaselt võib kaevandamis jäätmena käsitleda varasema
kaevandamistegevuse käigus juba kooritud ja vallitatud katendit, mis ei ole n-ö taotletud
(oodatud) lõpp-produkt. Katend, mis koosneb kasvukihist ja moreenist on ladustatud
mäeeraldisel vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel või võõrandatakse. Muid
tootmisjäätmeid kaevandamistegevuse tulemusena ei teki.
1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Avariiolukorra võimalikkust on käsitletud eelhinnangu punktis 1.5. Võimalik heide on selle
kiirel likvideerimisel lokaalne ning minimaalne.
1.8. tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike
andmete alusel
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Hällimäe kruusakarjäär on olemasolev mäeeraldis, kus kehtib kaevandamisluba juba alates
24.05.2005. Maavara kaevandamise loa kehtivusaega soovitakse pikendada 15 aasta võrra.
Põhjenduseks tuuakse asjaolu, et kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat
maavara mäeeraldiste piires täielikult ammendatud, samuti on vaja kaevandamisest mõjutatud
maa korrastada.
Keskkonnaamet märgib, et tulenevalt MaaPS § 67 lõikest 1 ja § 60 lõikest 1 on võimalik
pikendada luba veel vaid 10 aasta võrra.
Kaevandatud maa korrastatakse üldkasutatavaks maaks, puhkeotstarbeliseks veekoguks.
Hällimäe kruusakarjääri mäeeraldisele on korrastamistingimused antud Keskkonnaameti
maapõuebüroo juhataja 28.03.2018 korraldusega nr 1-3/18/811. Korralduse kohaselt tuleb
korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri
küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad, tuleb katta
taimestikule sobiva pinnasega. Supluskoha rajamisel kasutada karjääris olemasolevat peenema
fraktsiooniga looduslikku või sõelutud ehituskruusa. Karjääri nõlvad rajada nõlvsusega
ülevalpool veetaset suhtega vähemalt 1:2, allpool veetaset 1:5. Võimaluse korral jätta eespool
mainitud nõlvad laugemad. Korrastamisprojektiga planeeritavale supluskohale peavad
veealused kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8.
Karjääri rajatava veekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 meetri, jättes madalamad alad
veetaimestiku arenemiseks; kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja vähemalt 1 m kõrgemal
veetaseme oodatud maksimaalsest seisust ja haljasalal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale
kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast. Enne haljastuse rajamist tuleb korrastatav
maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°.
Hällimäe karjääri mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi
harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood KLO9118059) ja III kaitsekategooria
kaitsealuse liigi rabakonn (Rana arvalis; keskkonnaregistri kood KLO9118013) elupaigaga.
2019. aastal läbi viidud eksperthinnangus on nimetatud liikidest lähtuvalt antud korrastamiseks
järgnevad tingimused:
1. Mäeeraldise ida- ja kagupoolne osa tuleb säilitada enamuses olemasoleval kujul, sh
säilitada kaks sigimisveekogu ja kokkukuhjatud kivide ala (kahepiksete talvitumisala).
Antud alale ei tohi ladustada pinnast ja maavara ning istutada puid.
2. Kaevandamisel tekkiva karjääriveekogu ja maismaana säilitatava ala vahele tuleb rajada
umbes poole meetri kõrgune ning paari meetri laiune vall, mille eesmärk on vähendada
karjääriveekogu mõju harivesiliku ja rabakonna elupaigale suurvee ajal, kuna oluline on
välistada karjääriveekogust kalade sattumine kahepaiksete sigimisveekogudesse.
Sigimisveekogude kaldalt tuleb eemaldada võsa.
3. Ala korrastamise käigus tuleb kahepaiksete jaoks säilitatava ala lõunaservas paiknev
järsak kujundada kogu pikkuses võimalikult laugeks nõlvaks, mis tagaks veekogude
avatuse päiksele, oleks inimestele liikumiseks oluliselt ohutum ning võimaldaks
kahepaiksetel kasutada nõlva toitumisala ja liikumiskoridorina. Järsaku laugemaks
kujundamisel on kriitiliselt oluline, et pinnast ei lükataks mingil juhul veekogudesse,
vaid see teisaldatakse alalt. Järsakute laugemaks tegemiseks on parim aeg augustis
ja/või septembris, kui moonde läbinud noorloomad on sigimisveekogude ümbrusest
lahkunud, kuid veel ei talvitu.
4. Laugeks kujundatud järsak tuleb jätta looduslikule arengule, mis soodustab sinna
hõreda, liigiliselt mitmekesise loodusliku taimestiku tekkimist järgnevate aastate
jooksul. Seetõttu on väga oluline laugeks kujundatud nõlva huumusrikka pinnasega
mitte katta ning samuti ei tohi sinna taimestikku külvata.
2.2.alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Hällimäe kruusakarjääri puhul on tegemist olemasoleva, töötava karjääriga. Seetõttu on
tegemist juba kaevandamistegevusest mõjutatud keskkonnaga, kus valdaval osal mäeeraldisest
on mets raadatud ja kattepinnas kooritud
Mäenduslikud tingimused on Hällimäe karjääris head – kattekihi keskmine paksus on 0,20 m
ja kasuliku kihi paksus 2,90...7,40 m. Hällimäe karjääris leidub jämedateralist kruusa,
sisaldades rohkesti munakaid, kohati ka rahne. Rahnude läbimõõt ulatub 45...50 cm-ni. Valdav
osa kruusast ja munakatest on moodustunud karbonaatsetest kivimitest (90...95%). Liivakamat
kruusa leidub karjääri kagupoolses osas 6...7 m paksuse kruusakihi all. Kehtiva loa kohaselt on
mulla kogus Hällimäe karjääri mäeeraldisel 15 tuh m3. Kooritud katendit kasutatakse karjääri
korrastamiseks.
Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesestub.
See saab hakata taastuma peale karjääride korrastamist. Korrastamist on pikemalt käsitletud
punktis 2.1.
Hällimäe karjääri avamisega on alal välja kujunenud kahe kaitstava loomaliigi elupaik.
Hällimäe karjääri mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi
harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood KLO9118059) ja III kaitsekategooria
kaitsealuse liigi rabakonn (Rana arvalis; keskkonnaregistri kood KLO9118013) elupaigaga.
Liigid on alal registreeritud 25.05.2013. Kuna perioodil 07.11.2012-21.05.2015 (OÜ J.Viru
Markšeideribüroo mõõdistus seisuga 21.05.2015.a) on kaevandatud mahuks karjääris
registreeritud 0 tuhat m³ maavara, mis tähendab, et nimetatud perioodil kaevandamistegevust
ei toimunud, kujunes Hällimäe karjäärist harivesilikule ja rabakonnale unikaalne elupaik.
Korrastamisel on eraldi käsitletud ka ala kujundamist nimetatud kaitsealustele liikidele
sobivaks elupaigaks.
2.3.keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide,
maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide,
alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada,
tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade
vastupanuvõimest
Taotletaval alal ei paikne märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse
tõttu mõjutatud. Kaevandamise mõjud ei ulatu kaitstavate loodusobjektideni ega Natura 2000
aladeni.
Kuna taotletava mäeeraldise piirid ühtivad Hällimäe kruusakarjääri mäeeraldise piiridega, siis
on maa-ala kaevandamiseks ette valmistatud ning katend eemaldatud. Alal levinud
pinnavormid on kruusakarjääri tegevuse käigus hävinenud ning asenduvad korrastamise
järgselt uutega.
Hällimäe kruusakarjääris kaevandatakse ka veealust maavaravaru. Põhjaveetase kaevandamise
käigus ei muutu, kuna kaevandamise käigus veetaset isevoolselt ega pumpamisega täiendavalt
ei alandata.
Taotletav ala ei asu tiheasustusalal. Karjääri maa-alal ei ole keskkonna- ega muinsuskaitselisi
piiranguid, hoonestus ja kommunikatsioonid puuduvad. Karjääriväljal pole seatud servituude
ega riigikaitselisi kitsendusi.
2.4.inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Hällimäe karjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Aruküla külas Hällimäe kruusamaardlas
(registrikaardi nr 0179) Hällimäe karjääri katastriüksusel (katastritunnus 31401:002:2970).
Karjäär jääb Koeru – Väinjärve tee 2,9 km kohalt 300 m lääne suunas. Mäeeraldisest ida suunda
jääb kruuskattega Santovi tee (tee nr: 3140030).
Mäeeraldise teenindusmaa piirneb järgmiste katastriüksustega: Kõrtsimäe
(tunnus:31401:002:0108), Kõrtsi (tunnus: 31401:002:0107), Uue-Puusepa (tunnus:
31401:002:2900), Kaasiku (tunnus: 25501:001:0160), Kasepaku (tunnus: 31402:002:0800),
Uue-Otsa (tunnus: 31402:002:0721), Otsa (tunnus:31401:002:1250), Kruusa (tunnus:
31401:002:2860), Pargi (tunnus:31401:002:2690). Lähimad majapidamised jäävad 100 m
kaugusele kagusse ja 200 m kaugusele läände.
Eelhinnangu punktis 1.5. on käsitletud karjääriga kaasnevaid mõjutegureid.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline
keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja
looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile
ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku
suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja
hinnatakse neid.
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.
Kaevandamisel on Hällimäe karjääris peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra,
peenosakesed, vibratsioon ja maastikupildi visuaalne muutumine.
Taotletaval alal ei paikne märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse
tõttu mõjutatud. Kuna taotletava mäeeraldise piirid ühtivad Hällimäe kruusakarjääri
mäeeraldise piiridega, siis on maa-ala kaevandamiseks ette valmistatud ning katend
eemaldatud. Alal evinud pinnavormid on kruusakarjääri tegevuse käigus hävinenud ning
asenduvad korrastamise järgselt uutega.
Mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõesuudmed, rannad,
merekeskkond, pinnavormid ja Natura 2000 võrgustiku alad, seega kaevandamistegevusel neile
mõju puudub.
Kaitstavatest loodusobjektidest kattub Hällimäe karjääri mäeeraldis ning selle teenindusmaa II
kaitsekategooria kaitsealuse liigi harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood
KLO9118059) ja III kaitsekategooria kaitsealuse liigi rabakonn (Rana arvalis;
keskkonnaregistri kood KLO9118013) elupaigaga. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb
lähtuda MTÜ Põhjakonn 2019 . aastal koostas töös „Eksperthinnang Hällimäe kruusakarjääri
harivesiliku ja rabakonna populatsiooni kaitsmiseks kaevandamistegevuse ajal ja ala
korrastamise soovitused liikidest lähtuvalt“ antud suunistest.
Hällimäe kruusakarjääris kaevandatakse ka veealust maavaravaru. Põhjaveetase kaevandamise
käigus ei muutu, kuna kaevandamise käigus veetaset isevoolselt ega pumpamisega täiendavalt
ei alandata. Kuna kaevandamise käigus tekkinud veekogus vett täiendavalt ei alandata, ei
muudeta senisega võrreldes hüdrogeoloogilisi tingimusi ning kaevandamisest tulenevaid
häireid kaevude veevarustuses eeldatavalt ei teki.
On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli
või kütus sattuda vette või pinnasesse. Selleks tuleb töö koheselt peatada ning reostus
likvideerida, vältimaks selle levimist veekogus ning põhjavees. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat ning teostada sellele
regulaarset tehnilist kontrolli.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nimetatud nitraaditundlik ala on
moodustatud lähtuvalt EL nitraadidirektiivist ning eesmärgiks on põllumajanduslikust
tegevusest tuleneva reostuse ohjamine. Hällimäe kruusakarjääris toimub kaevandamine nii all-
kui ülalpool põhjaveetaset, kuid kaevandamise käigus veetaseme alandamist ei toimu ning
seetõttu hüdrogeoloogilisi tingimusi senisega võrreldes ei muudeta. Samuti ei kahjusta
kaevandamine Pandivere nitraaditundliku ala, kui veeseadusest tulenevalt põhja- ja pinnavee
kaitseks intensiivse põllumajandustootmisega piirkonnas moodustatud ala, kaitse-eesmärke.
Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse leevendusmeetmete kasutamisel ületada.
Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandamistegevusel neile mõju puudub.
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.
Ülenormatiivsete peenosakeste kontsentratsiooni tekkimine karjääris on võimalik vaid suure
tuulekiiruse, pikaaegse põua, madala õhuniiskuse jms korral. Tavaolukorras on kruus
looduslikult niiske. Ülenormatiivsete peenosakeste kontsentratsiooni tekkimine lähimate
elamute juures on ebatõenäoline, kuna enamike lähimate elamute suunal paiknevad
kruusakarjääri servadel katendivallid ning osaliselt ka puuderibad. Lähimad elamud on ka
karjäärist piisavalt kaugel (ca 100 … 200 m).
Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide
töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel ning põllul. Karjääris on müra summutavateks
täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid, mille suhteline kõrgus varieerub 3-
5 m võrreldes kruusakarjääri praeguse veepease põhja kõrgusega, kus toimub karjäärimasinate
töö.
Lähim elamu paikneb karjääri piirist ca 100 m kaugusel kagu suunas Kasepaku kinnistul
(katastritunnus 31402:002:0800). Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel töö ajal, mitte
hilistel õhtutundidel, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa lähimate elamute juures
tõenäoliselt 04.03.2002 sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ segaalal (elamud,
ühiskondlikud hooned ja tootmisettevõtted) lubatud mürataset (maksimaalne müratase 60 dBA)
ja pole olulise negatiivse mõjuga keskkonnategur.
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Hällimäe kruusakarjääris tööle
hakkav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu ehituskruusa kaevandamisel
kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt
mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ka ümbruskonda.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole oodata ebasoodsa mõju avaldumist piirkonna
keskkonnaseisundile, inimeste heaolule, tervisele või varale.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
Kaevandamisega avaldatakse keskkonnale mõju, kuid seda mõju on võimalik keskkonda
kaitsvate meetmete kasutuselevõtmisega ära hoida või leevendada. Mäeeraldisel osaliselt
looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega.
Mäetöödel on veel potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Kui
on tagatud seadmete või masinate kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid, on välditud
võimalikud avariiolukorrad.
Lähtudes eelnevast puudub mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju
kultuuripärandile.
Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole.
4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning
kavandatava kaevandamisega ei mõjutata Natura 2000 võrgustiku alasid.
2. Kavandatava tegevuskoha ja selle mõjualal asuvad II kaitsekategooria kaitsealuse liigi
harivesilik (Triturus cristatus; keskkonnaregistri kood KLO9118059) ja III
kaitsekategooria liigi rabakonn (Rana arvalis; keskkonnaregistri kood KLO911801)
elupaigad, kuid MTÜ Põhjakonn 2019 aastal koostas töös „Eksperthinnang Hällimäe
kruusakarjääri harivesiliku ja rabakonna populatsiooni kaitsmiseks kaevandamistegevuse
ajal ja ala korrastamise soovitused liikidest lähtuvalt“ antud suunistest lähtudes ei avalda
kaevandamistegevus karjääris ja järgnev korrastamine nimetatud liikidele ega nende
elupaikadele olulist negatiivset mõju.
3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra ja
õhusaaste osas.
4. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee
režiimi, kuna maavaravaru on võimalik kaevandada veetaset alandamata ning vett eesvoolu
juhtimata.
5. Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala
korrastamisega.
KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX Hällimäe kruusakarjääri maavara
kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotluse ning selle kohta tehtava otsuse ja KMH
algatamata jätmise otsuse eelnõu Järva Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
Tapa Vallavalitsus edastas Keskkonnaametile XX.XX.XXXX arvamuse, millega nõustus
(vajadusel lisada tingimused) / ei nõustunud (keeldumise korral põhjendada) Hällimäe
kruusakarjääri kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise menetluses KMH algatamata
jätmisega.
III. OTSUSTUS
Lähtudes eelhinnangust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3
lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2, § 61 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetest 2,
22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3
punktist 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306
„Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse
kinnitamine“ punktidele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.5.8 otsustan:
3.1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei
algata keskkonnamõju hindamist maavara kaevandamise loa nr L.MK/317719 muutmise
taotluse kohta Hällimäe kruusakarjääris.
3.2. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta.
3.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
3.4. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
leevendamiseks on välja toodud maavara kaevandamise loa täiendavate tingimuste osas.
3.5. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
3.5.1. Hällimäe kruusakarjääri korrastamistingimuste esitamine (Keskkonnaameti 28.03.2018
korraldus nr 1-3/18/811).
3.5.2. Eksperthinnang Hällimäe kruusakarjääri harivesiliku ja rabakonna populatsiooni
kaitsmiseks kaevandamistegevuse ajal ja ala korrastamise soovitused liikidest lähtuvalt
(MTÜ Põhjakonn; 2019).
3.5.3. Hällimäe liivakarjääri kaevandamis- ja korrastamistingimused, korrastatud ala plaan
(OÜ J.Viru Markšeideribüroo; töö nr 19263).
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 11 p 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud
isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Liis Jääger 5656 4094
[email protected]
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 06.05.2020 10:30
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Teavitus KOTKAS dokumendist
Manused: DM-109101-2.pdf.bdoc
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Wednesday, May 06, 2020 9:40 AM
To:
[email protected]
Subject: Teavitus KOTKAS dokumendist
Tere!
Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109101-2 Arvamuse küsimine
Hällimäe kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu
kohta ja eelhinnangu andmise tähtaja pikendamine.
Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=24778
Keskkonnaamet