dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
OtsusAvalik

Riigitee nr 22233 Nigula–Pataste km 1,079 asuva Nigula silla ümberehitamise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Maanteeamet · 7. mai 2020
Viit
15-7/20/158
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-7 Keskkonnamõjude hindamise otsused
Toimik
15-7/2020
Vastutaja
Anni Luht (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎15-720158 07.05.2020 Otsus.bdoc3502 KB

Sisu (failidest)

PK 2 + 0 PIIR PK 0+ MAA 3.50 0.50 TÖÖ 0.50 00 0 Mahaviik, L=12m PK 0+ 3 22 0.50 PK 0+ 0.50 PA-4 13 3.00 50.20 R=632L=131 5.10 ,60 R=∞; +06 1.10 3.00 Pk 1 0 2 24.0 1.00 0.50 ,20 ;L=22 +94 3.00 23 Pk 0 1 PA-3 DPSH-2 50.90 0.50 PK 0+ 3 50.75 2.00 0.50 .00 2 0.50 0.50 24.0 0 PA-1 8.24 5.00 3.50 8.00 3.00 1.00 PIIR Mahaviik, L=12m 1.10 50.65 +00 3.00 MAA 159 PA-2 3 1.00 eski 50.75 a TÖÖ 1.00 541 0 v 25.0 8.00 Nigula 3.00 PK 1+ K DPSH-1 2.01 50 4. P Nigula 0 16.0 1 3.00 5.10 PA-5 50.60 541 1.00 2 1.00 Mahaviik, L=4m veski 50.20 0 a 3.00 0 00 0 1 5.10 24.0 0+ 1.10 3.00 923a PK PA-6 R=∞;L25;L=57 R=11 49.85 2 923a =131 Mahaviik, L=12m N W E PK 0 1 +00 S PROJEKTEERITUD BETOONIST KONSTRUKTSIOON PROJEKTEERITUD MUNAKIVIDEGA KINDLUSTATUD VEERENN TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRE H2W3 SILLAL KINNISTU PIIR TEEMAA PIIRI ETTEPANEK PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRE N2W5 PEALESÕITUDEL PROJEKTEERITUD PIKETAAŽ PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRDE MAHAVIIK PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRDE TERMINAL 8,75 M PROJEKTEERITUD PÕHITEE ASFALTKATEND (TÜÜP 1) PROJEKTEERITUD HALJASTATAVA ALA PIIR PROJEKTEERITUD MAHASÕIDU ASFALTKATEND (TÜÜP 2) METSA JA VÕSA EEMALDAMISE PIIR PROJEKTEERITUD PÕHITEE KILLUSTIKUST PEENAR OLEMASOLEVA SÄNGI PUHASTAMINE Nr. Muudatus Muutja Kuupäev PROJEKTEERITUD KATTE SERV Tellija: PROJEKTEERITUD MULDE SERV 23.01.20 S1915-2_PP_TS-4-002_Asendiplaan.dwg 911 LIKVIDEERITAV OBJEKT Maanteeamet PROJEKTEERITUD KATTEMARKEERING Asukoht: XREF: x_19-061_GL-1_PA asend.dwg PROJEKTEERITUD SININE, KOLLANE JA VALGE TÄHISPOST Nigula küla, Tartu vald PROJEKTEERITUD PÕHITEE NÕLVAD PA-5 Tartu maakond PROJEKTEERITUD MURUKÜLV Kadaka tee 4 MTR nr: EEP003350 Projekti nr: Projekti nimi: 50.20 GEOLOOGILINE PUURAUK 10621 Tallinn www.stricto.ee EPE001058 PROJEKTEERITUD MUNAKIVIKINDLUSTUS BETOONALUSEL Reg.nr. 12175455 [email protected] ELK000047 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva PROJEKTEERITUD JÕE NÕLVADE KINDLUSTUS Märkused: Projekteeris: Martti Kelindeman S1915-2 Nigula silla põhiprojekt x_11-19-GEO.dwg Eemaldada töömaa piiridest väljas olevad märgid 161. Projektijuht: Martti Kelindeman PROJEKTEERITUD RAUDBETOONIST KONSTRUKTSIOON Geoaluse on koostanud Tinter-Projekt OÜ (töö nr 11-19-GEO). Geoaluse koordinaadid Joonise nr: Joonise nimi: Staadium: Kontrollis: Andreas Papp PROJEKTEERITUD BETOONIST KONSTRUKTSIOON riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS PP IMAGE: Kuupäev: 4-102 Nigula sild Mõõtkava: PROJEKTEERITUD MUNAKIVIDEGA KINDLUSTATUD VEERENN 23.01.2020 1:500 Versioon 15.04.2020 /// TÖÖ NR 20003617 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 20003617 Tartu-Tallinn 2020 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155) Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ..................................................... 10 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 14 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju rohevõrgustikule ja maakasutusele ................................................................................ 14 5.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15 5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16 5.4. Müra ............................................................................................................................ 17 5.5. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 18 5.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 18 5.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 18 5.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 18 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 19 LISA 1 MAHUTABEL LISA 2 NIGULA SILLA ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-2, ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS SEISUGA 23.01.2020) LISA 3 NIGULA SILLA LÕIKED (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-2, SILLE LÕIKED SEISUGA 20.01.2020) Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Nigula silla projektile. Projekteeritav sild asub Tartu maakonnas Tartu vallas Igavere ja Nigula külas (vt joonis 1.1). Vastavalt projekti seletuskirjale koostatakse Nigula silla põhiprojekt, mille eesmärk on riigimaantee nr 22233 Nigula - Pataste kilomeetril 1,079 asuva Nigula silla (nr 575) asemele uue silla rajamine, mis suudab kanda kaasaegseid koormuseid. Rekonstrueeritaval teelõigul suureneb sõidumugavus ning liiklusohutuse tase. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Kaile Eschbaum (Hendrikson & Ko OÜ) 08.04.2020. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud Stricto Project OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja jooniseid seisuga 23.01.2020. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2020 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ü he või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit; 17 1 ) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täps ustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 11. Vee erikasutus Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala; 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja 1 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 nimetatud juhtudel; § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus teadaolevalt KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ja „vee erikasutusega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 18). Täiendavalt on tegu VV määruse nr 224 §11 p 5 kohase tegevusega (kuna vastavalt seletuskirjale toimub silla rajamine, mille tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala). Samuti nõuab vähemalt eelhinnangu koostamist määruse 224 § 11 p7, kui veekogu süvendatakse või uputatakse tahkeid aineid üle 100 m 3 . Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennet ada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsus tamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt Nigula silla projektile ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Stricto Project OÜ poolt koostatud projekti seletuskirjale (seisuga 23.01.2020) on projekti eesmärgiks riigimaantee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla (nr 575) asemele uue silla rajamine, mis suudab kanda kaasaegseid koormuseid. Rekonstrueeritaval teelõigul suureneb sõidumugavus ning liiklusohutuse tase. Käesoleva projektiga on lahendatud olemasoleva Nigula silla lammutamine ning uue raamsilla koos vajalikus mahus pealesõitudega rajamine. Uus projekteeritud sild asub riigitee nr 22233 Nigula – Pataste km 1,079, samas asukohas vana sillaga. Sild rajatakse pikkusega 13,05 m, millele lisanduvad kaldsed külgtiivad pikkusega 4,2 m. Silla laius on 9,2 m ning sõidutee gabariit 8,0 m. Silla pealisehitis toetatakse rostvärgiga 8 vaiale (ühel teljel 4 vaia). Vaiad süvistatakse liivakivini. Projekteeritud silla eluiga: 100 aastat. Koos uue silla ehitamisega rajatakse 164 m pikkune asfalteeritud teelõik. Samuti asfalteeritakse ka lõigule jäävad mahasõidud ning rajatakse peenra laiendus bussipeatusele. Alusehitis Sild rajatakse 0,6 m läbimõõduga puurvaiadele, mis süvistada liivakivini. Ühe vaia arvutuslik kandevõime on 1370 kN, horisontaalreaktsioon vaiale 210 kN. Vaiade kandevõime täpsustada katsetamisega. Objektil tuleb teha vähemalt ühe vaia staatiline katsetamine. Katsetamiste lõplik maht ja täiendavate katsetuste metoodika määratakse vastavalt saadud tulemustele kooskõlastatult projekteerijaga. Üksikvaia tolerantsiks on arvutuslikult arvestatud kuni 15 cm, vaiarea raskuskeskme hälbeks kuni 5 cm. Vaiade peale rajatakse raudbetoonist rostvärk kõrgusega 0,9 m ja laiusega 1,0 m. Rostvärgi armatuuri kaitsekiht on 50 mm, vastu aluspinnast 70 mm. Rostvärkide alla rajatakse 200 mm killustikalus. Vundamendi kaeviku kaevamisel on ette nähtud turba asendamine kogu samba ja pealesõiduplaadi alla jäävas mahus. Tagasitäitel võib kasutada kohalikku pinnast eeldusel, et selle kvaliteet vastab nõutule. Mahtudes on arvestatud kogu pinnase asendamisega uuega. Pealisehitus Silla keha rajada 0,65 m paksustele vertikaalsetele seintele toetuva raud betoonplaadina, mille kõrgus on 0,65-0,75 m. Tekiplaadi servadesse rajada servaprussid laiusega 0,6 m. Raami nurkadesse on ette nähtud 1,5 m pikkune ja 0,3 m kõrgune vuut. Silla tiivad rajada silla teljest 30 kraadi võrra jõesängist eemale pööratuna. Raami kaitsekiht valdavalt 50 mm, hüdroisolatsiooni all 35 mm. Raami ja tiibade servaprussid kaitstakse hüdrofoobiva immutamisega. Raami ja tiibade pinnasega kokku puutuvad pinnad katta 2 -kordse võõphüdro- isolatsiooniga. Betooni pinna klass raami nähtavatel pindadel on MUO-B, servaprussidel MUO-A-S, pealesõiduplaatidel MUO-C. Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang Pealesõiduplaadid Kummalegi poole silla pealesõitudele rajatakse 4 m pikkune ja 25 cm paksune pealesõiduplaat. Armatuuri kaitsekiht on 50 mm. Pealesõiduplaatide alla raja takse killustikalus. Pealesõiduplaatide pinnasega kokku puutuvad pinnad ka etakse 2-kordse võõphüdroisolatsiooniga. Betooni pinna klass pealesõiduplaatidel MUO -C. Tugiosad ja deformatsioonivuuk Sillale ei ole kavandatud tugiosasid. Silla tagaseina ja pealesõiduplaadi ühenduskohta on ette nähtud asfaldivuuk pealmises katendikihis. Vuuk on laiusega 30 mm ja täidetud kummibituumenmastiksiga. Käsipuud ja põrkepiire sillal Sillal puuduvad käsipuud. Põrkepiirdena kasutatakse H2W3 nõuetele vastavat piiret. Piirde üleminekud teostatakse vastavalt tootja juhistele. Servaprussi armatuurterase paigutus ning äärekivide paiknemine korrigeeri takse vajadusel lähtuvalt valitud piirde ja selle ülemineku postide sammust ja paiknemisest. Sademevee ärajuhtimine Läbi asfaldi tunginud vesi juhitakse salaojadega pealesõiduplaadile ning sealt dreenkihi kaudu muldest välja. Salaojad rajatakse epoksiidiga segatud graniitkillustikust fr 12/16. Pinnavee ära juhtimiseks on silla eel ja järel nõlvadele ette nähtud rennid. Rennide põhja laius on 0,5 m, konstruktsiooniks betoonvuugiga munakivikindlustus geotekstiilil. Kindlustustööd Kasutatakse kahte erinevat kindlustust. Amme jõe (keskkonnaregistri koodiga VEE1040900) ääred kindlustatakse silla alusehitise kogupikkuses ja sisse- ning väljavoolu poole 10 m pikkuses kogu sängi põhja ja nõlvade laiuselt munakivipuistega (kivide mõõtmed 15-20 cm). Sängi nõlvad planeeritakse kaldega 1:2. Kindlustatud lõigu otstes viiakse kindlustatud nõlvad sujuvalt olemasoleva sängi nõlvadega kokku. Silla koonused kindlustatakse vastavalt Lisa 2 joonisel näidatud ulatuses geotekstiilile paigaldatud munakivipuistega (kivide mõõtmed 20-25 cm), millede vahed on täidetud betooniga C12/15. Geotekstiilina kasutada (NordGeoSpec profiil 2). Koonuste ja veerenni kindlustuse ülemineku kohas (PK 0+87,6 – PK 0+90,6 ning PK 1+10,2 – PK 1+13,2) murukülviga nõlvaks kasutada nõlval erosioonitõkkematti (näiteks kookosmatti). Kusjuures arvestada, et 1 meetri ulatuses peab matt ulatuma munakivikindlustuse alla ning 2 meetri ulatuses murukattega nõlva alla. Sellele lisanduvad täiendavalt vajalikud ankurduspikkused. Plaani – ja vertikaallahendus Koos sillaga tuleb välja ehitada 164 m pikkune teelõik. Vastavalt projekteerimise lähteülesandele on projekteeritava lõigu maanteeklass V ja projektkiirus 80 km/h. Kõrguslikult on lõigul tee profiili võrreldes olemasolevaga nii tõstetud kui langetatud, eesmärgiga saada sujuv pikiprofiil ning kiire sademevete äravool sillalt. Uue asfaltkatte pikikalded jäävad vahemikku 2,05% kuni 0,32%. Pikikalded vastavad lähtetasemele hea. Püstkõverikke ei ole lõigule projekteeritud. Mahasõitude maksimaalne pikikalle on 7,22% . Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang Põikkallete üleminek olemasolevale kokkuviimisel toimub järgnevalt: Põikkalde iseloomustus Alguspikett Lõpp- Oleva tee kalle, Oleva tee kalle, pikett vasak parem Üleminek olemasolevale 0+23,4 0+33,4 2,83% 5,06% kahepoolsele kaldele Kahepoolne 2,5% 0+33,4 1+77,4 2,5% 2,5% Üleminek olemasolevale 1+77,4 1+87,4 2,62% 4,19% kahepoolsele kaldele Plaaniliselt on lõigu alguses kõver raadiusega 1125 m, mille ulatuses jälgib raadius olemasoleva olukorda. Antud raadius vastab lähtetasemele rahuldav. Valdava osa projekteeritud lõigust moodustab sirge. Lõigul saavutatakse projektikohane katte laius 1:50 kiiludega. Mulde laiendus Mulde laiendus teostatakse astmetega laiuses 1,0 m ja maksimumkõrgusega 0,5 m. Astmetele anda põikkalle 10% muldest eemale. Projektiga on ette nähtud, et lõigu vasakul PK 0+45 kuni PK 1+52 ning paremal PK 0+75 kuni 0+95 tuleb muld e laienduse alla jääv turba pinnas kogu kihi paksuse ulatuses välja kaevata. Turba väljakaeve maht on määratud järgnevalt: Turba väljakaevet alustatakse olemasolevast kattest sellisel kaugusel, et oleks tagatud pinnase kaldenurk 1:1 olemasoleva katte servast turba pealispinnani (vaata jooniseid 4- 107 ja 4-108). Sellest punktist tee telje poole jääv olemasolev turba kiht säilitada. Väljakaevatava turba pinnas asendada mittedreeniva täitematerjaliga, mis paigaldada tihendusteguriga kt>=0,95. Mittedreeniva pinnase kasutamine täitematerjalina on oluline, et ei tekiks olevas turbapinnases sisalduva vee põiksuunalist dreenimist, välistades sellega ebaühtlaste vajumite tekke. Projekteeritud nõlvakalle on maksimaalselt 1:1,5. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Kavandatav lõik asub Tartu maakonnas Tartu vallas Igavere ja Nigula külas (vt joonis 1.1, ptk 1). Olemasolev Nigula sild on 1-avaline lihttalasild, mille avaehituse moodustavad 6 raudbetoonist T-tala kõrgusega 1,0 m (vöö 0,15 m ning sein 0,85 m), mille peale on valatud kaldekolmnurk ja servaprussid. Talade vööd on omavahel seotud põiksuunaliste pingestavate armatuuridega. Sillal on tugiosad ja deformatsioonivuugid. Silla pealisehitus toetub rostvärgiga eeldatavasti 12 vaiale ristlõike mõõtmetega 0,3 m x 0,3 m. Silda iseloomustavad tehnilised näitajad on toodud tabelis 4.1: Tabel 4.1 Olemasoleva Nigula silla tehnilised näitajad Olemasolev Parameeter olukord Sõidutee laius 8,3 m Silla kogulaius 10,55 m Silla arvutusliku ava pikkus 16,45 m Silla pikkus* 17,2 m Ehitusaasta** 1971 Projekteeritud kandevõime** N-30/NK-80 * kaldasammaste tagaseintest mõõdetuna ** sildade registri põhjal Sild asub plaanigeomeetriliselt sirglõigul, kuid silla pealisehitis ei asu tee telje suhte s sümmeetrilisena. Peale silda ca 10 m kaugusel asub paremal Veski kinnistu mahasõit ning ca 34 m kaugusel asub Nigula Veski bussipeatus. Sillast ligikaudu 60 m ja 70 m kaugusel vastavalt paremal ja vasakul asuvad mahasõidud. Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmetele oli T22233 Nigula – Pataste lõigu km 0-1,2 liikluskoormus 140 sõidukit ööpäevas (sh 14% raskeliiklust). Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jää vad lähimad elu- või ühiskondlikud hooned projektiga ette nähtud tegevustest ligikaudu 30-40 m kaugusele (vt joonis 4.1, 4.2 ja 4.3). Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ei jää projektiga kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ühtegi kultuurimälestist. Lähim mälestis Kalmistu „Surnumägi“ (registri kood 12992) jääb kavandatavast tegevusest üle 570 m kaugusele. Lähim pärandkultuuri objekt (Nigula vesiveski) jääb Keskkonnaregistri andmetel rekonstrueeritavast sillast ja teelõigust ligikaudu 30 m kaugusele (vt joonis 4.1 ja 4.2). Kavandatav tegevus jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 4.4). Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev ( PRK0007130) jääb projektiga ette nähtud rekonstrueeritavast teelõigust ca 100 m kaugusele ning puurkaevule on moodustatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala (vt joonis 4.1). Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Kavandatav tegevus ristub Amme jõega (VEE1040900), millele on kehtestatud 100 m ulatuses ranna või kalda piiranguvöönd, 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd, 10 m ulatuses veekaitsevöönd ning 4 m ulatuses kallasrada. Maaparandussüsteem ide registri andmetel kuulub Amme jõgi riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka (AMME JÕGI, maaparandussüst. kood 2104090020000). Samuti jäävad kavandatava tegevuse lähedusse IGAVERE (maaparandussüst. kood 2104090020460) ja IGAVERE I (maaparandussüst. kood 2104090020440) maaparandusehitise reguleerivad võrgud (vt joonis 4.1). Tartu maakonnaplaneeringu 4 järgi ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda rohevõrgustiku alasid ega väärtuslikke maastikke. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal on Tartu vald koostamas haldusreformi järgse valla territooriumile üldplaneeringut 5. Nii selle kui ka hetkel kehtiva Tartu valla üldplaneeringu 6 järgi kulgeb piki Amme jõge (millel asub rekonstrueeritav Nigula sild) rohekoridor (vt joonis 4.5). Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim registreeritud kaitsealune liik (III kaitsekategooriasse kuuluv valge-toonekurg, KLO9108289) kavandatavast tegevusest ca 1 km kaugusele. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Vooremaa linnuala, RAH0000069) jääb kavandatavast tegevusest ca 3 km kaugusele. Vooremaa linnuala ühtib siseriiklikult kaitstud Vooremaa maastikukaitsealaga (KLO1000294). Lähim vääriselupaik (VEP nr.205673) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 1,5 km kaugusele. Tulenevalt kavandatava tegevuse olemusest ning piisavast kaugusest looduskaitselistest objektidest, ei ole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna looduskaitselistele objektidele. Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide, pärandkultuuri objektide ja lähimate hoonete suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 5 Algatatud Tartu Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 15 6 Kehtestatud Tartu Vallavolikogu 03.09.2008 otsusega nr 102 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Vaade rajatava uue silla asukohale ning lähimale hoonele – pärandkultuuri objektile Nigula vesiveski. Allikas: Hendrikson & Ko, 08.04.2020 Joonis 4.3 Vaade olemasolevale sillale ning lähedal asuvatele eluhoonetele. Allikas: Hendrikson & Ko, 08.04.2020 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse ala (tähistatud punase ringiga) põhjavee looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000 Joonis 4.5 Väljavõte endise Tartu valla üldplaneeringust, „Tartu valla üldplaneeringu kaardilt“. Projektiala on tähistatud musta ringiga. Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist osaliselt olemasoleva silla ja teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil läbi õnnetuste ohu vähendamise inimese tervisele ka soodne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE JA MAAKASUTUSELE Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 Nigula sild asub Tartu vallas, kus käesoleva eelhinnangu koostamise ajal on koostamisel uus tervet valda hõlmav (hald usreformi järgne) üldplaneering. Seni kehtiv (endise) Tartu valla üldplaneering kehtestati Tartu Vallavolikogu 03.09.2008 otsusega nr 102. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja alusel on teedevõrgu arendamise prioriteetsed suunad: ◼ Igapäevase elutegevuse toimimiseks vallale kuuluvate teede sõidetavuse parandamine; ◼ Sõidetavuse parandamine, vaadete avamine ja tähistuse parandamine samuti nendel teedel, mis omavad valla puhkemajanduse seisukohast suuremat tähtsust. Arendamise üheks üldpõhimõtteks on teede renoveerimine tagamaks paremat ühendust külade ja alevike vahel, samuti Tartu linnaga. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus on kehtiva üldplaneeringuga üldiselt kooskõlas. Tartu maakonnaplaneeringu järgi ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda rohevõrgustiku alasid ega väärtuslikke maastikke. Küll aga kulgeb nii hetkel kehtiva kui ka koostamisel oleva Tartu valla üldplaneeringu järgi piki Amme jõge (millel asub rekonstrueeritav Nigula sild) rohekoridor (vt joonis 4.5, ptk 4). Koridor kulgeb Nigula sillast põhjapoolsel jõeosal paarisaja meetri laiuselt hõlmates mõlemad jõe kaldad. Sillast lõunapool kulgeb rohekoridor vaid ühel jõe kaldal (teisel kaldal on elamumaa kinnistud rohevõrgust välja arvatud). Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang Laiemal skaalal ei too kavandatav silla rekonstrueerimine kaasa pikaajalisi püsivaid olulisi muutusi jõele ja selle kallastele ning need saavad rohelise võrgustiku koridorina toimida endistviisi. Küll aga võib välja tuua, et üldiselt on rohekoridorides soovitatav sillaalustel säilitada kuivad kallasrajad, et võimaldada väikeulukite, sh poolveelise eluviisiga liikide liikumine mööda jõe kaldaid. Olemasoleva olukorra puhul kuivad kallasrajad mingil määral ka eksisteerivad (vt Joonis 5.1). (Eelhinnangu käigus teostatud objekti külastusel tuvastati sealt küll hoopis koerte ja inimeste, mitte metsloomade jälgi.) Projekti joonistelt on näha, et projekteeritud uue silla puhul on silla ava kitsam ning kuivasid kallasradasid enamus ajast tõenäoliselt ei säili. Seeläbi on kavandataval tegevusel ebasoodne mõju loomade liikumisvõimalusele mööda rohekoridori. Aga arvestades ka inimtegevust vahetult jõe kõrval, ei ole tegemist metsloomade jaoks olulise liikumiskoridoriga ning kirjeldatud ebasoodsat mõju ei ole põhjust lugeda oluliselt ebasoodsaks. Joonis 5.1 Vaade olemasolevale silla alla, kus eksisteerivad kuivad kallasrajad Allikas: Hendrikson & Ko, 08.04.2020 Tulenevalt kavandtava tegevuse mahust ja iseloomust ei too projekt kaasa olulisi muutusi piirkonna maakasutuses. Projektiga ei halvendata oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt. 5.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ei jää projektiga kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ühtegi kultuurimälestist. Lähim mälestis Kalmistu "Surnumägi" (registri kood 12992) jääb kavandatavast tegevusest üle 570 m kaugusele. Tulenevalt kavandatava tegevuse olemusest ning piisavast kaugusest kultuurimälestistest, ei ole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna kultuurimälestistele. Lähim pärandkultuuri objekt (Nigula vesiveski) jääb Keskkonnaregistri andmetel rekonstrueeritavast sillast ja teelõigust ligikaudu 30 m kaugusele (vt joonis 4.1, 4.2). Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 7 . Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist. 5.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev ( PRK0007130) jääb ca 100 m kaugusele ning puurkaevule on kehtestatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala (vt joonis 4.1, ptk 4). Kavandatava tegevusega ei ole puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevusi ette nähtud, seega võib eeldada, et puurkaevudele ei kaasne olulist ebasoodat mõju. Kavandatav tegevus paikneb terves ulatuses suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.4, ptk 4). Sellegi poolest on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ning veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Vastavalt projekti seletuskirjale juhitakse läbi asfaldi tunginud vesi salaojadega pealesõiduplaadile ning sealt dreenkihi kaudu muldest välja. Salaojad rajatakse epoksiidiga segatud graniitkillustikust fr 12/16. Pinnavee ära juhtimiseks on silla eel ja järel nõlvadele ette nähtud rennid. Rennide põhja laius on 0,5 m, konstruktsiooniks betoonvuugiga munakivikindlustus geotekstiilil. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 8. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väike (vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T22233 Nigula – Pataste lõigu km 0-1,2 liikluskoormus 140 sõidukit ööpäevas, sh 14% raskeliiklust), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Kavandatav tegevus ristub Amme jõega (VEE1040900, vt joonis 4.1 ptk 4), millele on kehtestatud 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele , seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. 7 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur 8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang Stricto Project OÜ poolt koostatud töömahtude loete lus (vt Lisa 1) on loetletud projektiga kavandavate tööde kirjeldused ja nendega kaasnevad mahud. Planeeritavate mullatööde käigus kaevandatakse veekogust ehituseks sobimatut pinnast (sängi süvendamine) mahuga 300 m 3 . Töömahtude loetelus ei ole konkreetselt veekogusse uputatavate tahkete ainete mahte eraldi välja toodud, aga tuletada saab järgmist: - Töömahtude loetelu alusel saab kindlalt öelda, et jõesängi põhja ja kallaste kindlustamisega lisatakse veekogusse 114 m 3 tahkeid aineid (munakive), eeldusel et munakivide kihi paksus on 30 cm. - Täiendavalt saab projekti jooniste ning töömahtude tabeli alusel eeldada, et lisaks munakividele võidakse muldkeha ehituse käigus veekogusse uputada täiendavalt 952,4m 3 pinnast. - Seega uputatakse veekogusse hinnanguliselt kokku 1066,4 m 3 tahkeid aineid. Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 17 1 ) on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit. Antud juhul jääb süvendamise maht (300 m 3 ) alla nimetatud piirmäära (500 m 3 ) ning veekogusse tahkete ainete uputamise maht (1066,4 m 3 ) samuti alla piirmäära (2000 m 3 ). Seega ei ole kirjeldatud töömahtude korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine. Kuna projekti raames on plaanis jõesängi süvendada mahuga 300 m 3 ja uputatakse tahkeid aineid mahus 1066,4 m 3 , siis tulenevalt veeseaduse § 187 lg 8 (süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist) ja veeseaduse § 187 lg 10 (paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist) on vajalik taotleda veeluba. Veeluba andes saab Keskkonnaamet vajadusel ka täpsustada vajalikke ehitu saegseid meetmeid. Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. Keskkonnaamet on kirjas (28.02.2020 nr 6 2/20/2519 2) viidanud selle, et Amme jões võib leiduda jõevähke. Juhul, kui tööde tegemisel märgatakse veest kuivale jäänud või hättasattunud jõevähke tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ning vastavalt juhistele viia jõe voolavasse osasse. Amme jõgi kuulub täiendavalt maaparandussüsteemide registri andmetel riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka ( AMME JÕGI, maaparandussüst. kood 2104090020000) ning kavandatava tegevuse lähedusse jäävad ka IGAVERE (maaparandussüst. kood 2104090020460) ja IGAVERE I (maapa randussüst. kood 2104090020440) maaparandusehitise reguleerivad võrgud. Projekt on seetõttu kooskõlastatud ka Põllumajandusametiga. Ülal kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole ka kavandatava tegevusega alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist põhja- ja pinnaveele. 5.4. MÜRA Projektiga kavandatakse olemasoleva Nigula silla (nr 575) asemele uue silla rajamist koos 164 m pikkuse uue asfalteeritud teelõigu lisamist. Kavandatud tegevusega ei nihku rekonstrueeritav sõiduteelõik elu- ja muudele müratundlikele hoonetele lähemale, seega Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.5. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Elu- ja ühiskondlike hoonete läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut lähimale eluhoonele (Nigula vesiveskile), vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.6. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega ei nähta ette valgustuse lisamist. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses . 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigi tee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti puhul pole hetkel teadaoleva info valguses ning vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindam ine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Kuna kavandatava tegevusega süvendatakse veekogu mahus 300 m 3 ja uputatakse tahkeid aineid mahus 1066,4 m 3 , on tulenevalt veeseaduse § 187 lg 8 ja lg 10 vajalik taotleda veeluba. ◼ Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. ◼ Keskkonnaamet on kirjas (28.02.2020 nr 6 2/20/2519 2) viidanud selle, et Amme jões võib leiduda jõevähke. Juhul, kui tööde tegemisel märgatakse veest kuivale jäänud või hättasattunud jõevähke, tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ning vastavalt juhistele viia jõe voolavasse osasse. ◼ Täiendavaid ehitusaegseid meetmeid saab Keskkonnaamet veel vajadusel täpsustada ka veeluba andes. ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taask asutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang LISA 1 MAHUTABEL Projekti nimi: Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla põhiprojekt Kuupäev: TÖÖMAHTUDE LOETELU 23.01.2020 Tähis: Teostas: Inga Kärg, Martti Kelindeman Projekti nr: Staadium: Kontrollis: Andreas Papp S1915-2 Põhiprojekt 8-001 Nr. Muudatus Muutja Kuupäev 1 ÜLDISED Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 10201 Proovivõtt ja katsetamine kogusumma 1 10202 Load, kindlustutsed kogusumma 1 10204 Tööpiirkonna ja teede korrashoid kogusumma 1 Ajutised tööd (sh töövõtja objektikontorid, 10210 kogusumma 1 ajutised teed) 10211 Tööde mõõdistamine ja märkimistööd kogusumma 1 10212 Konsultatsioonid projekteerijaga kogusumma 1 10214 Tööjooniste koostamine kogusumma 1 10215 Muud tööd kogusumma 1 KOKKU ÜLDISED 2 EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 20101 Ettevalmistustööd kogusumma 1,0 0 20201 Raadamine ja juurimine m2 455 0 20206 Üksikpuude langetamine tk 14 0 20212 Teemaa-ala puhastamine m2 2250 0 20301 Liiklusmärgi eemaldamine tk 6,0 0 20313 Äärekivide lammutamine m 33,6 0 20317 Torupiirde eemaldamine (olemasolev piire sillal) m 33,6 0 Konstruktsioonide lammutamine (vana Nigula 20318 m3 104 0 silla täielik lammutamine). KOKKU ETTEVALMISTAMINE 0 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 22 keskkonnamõjude eelhinnang 3 MULLATÖÖD Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 30101 Kasvupinnase eemaldamine (hkesk= 30 cm) m3 419 0 30102 Ehituseks sobiva pinnase kaevandamine m3 151 0 30103 Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine m 3 732 0 Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine (sängi 30103 m3 300 0 süvendamine) 3 30105 Turba kaevandamine m 664 0 30201 Kraavide puhastamine (säng) m 108 0 30501 Dreenkiht (hmin= 25 cm) m2 1367 0 30501 Dreenkiht (hmin= 20 cm) (mahasõidud) m2 215,6 0 Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest 30401 m3 196 0 (tagasitäide) Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest 30402 m3 1263,4 0 (peenliiv katendis+astmed+silla kaevik) Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest 30402 m3 549,0 0 (mittedreeniv täitepinnas) 30403 Astmete lõikamine m3 311,0 0 Oleva mulde pealispinna planeerimine ja 2 30603 m 1839,6 0 tihendamine 30612 Erosioonikaitse vahendid (matid) m2 37,7 0 30706 Geokomposiit m2 1611,6 0 KOKKU MULLATÖÖD 0 4 KATEND Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 40101 Olemasoleva katendi freesimine (hkesk= 13 cm) m2 1031,0 0 40106 Hinnamuutus freesitava kihi paksuse muutusest 1 cm/m2 0 Paekivi killustikust alus (fr. 32/63, kiilutud fr. 40501 m2 1486 0 12/16 mm), h=20 cm Paekivi killustikust alus (fr. 16/32), h=20 cm 40501 m2 64 0 (pealesõiduplaadi all) Paekivi killustikust alus (fr. 16/32), h=20 cm 40501 m2 20 0 (rostvärgi all) Tardkivi killustikust alus (fr. 4/32), hkeskm=50 cm 40501 m2 86 0 (pealesõiduplaadi peal) 2 43002 Asfaltbetoon AC 16 surf, h=4 cm m 1212 0 43002 Asfaltbetoon AC 16 surf, h=5 cm m2 157,0 0 43003 Asfaltbetoon AC 20 base, h=5 cm m2 1221 0 Peenarde kindlustamine (purustatud kruusast fr. 44501 m2 210,2 0 0/32 mm), h=9 cm Peenarde kindlustamine (purustatud kruusast fr. 44501 m2 72,0 0 0/32 mm), h=5 cm 45001 Betoonäärekivid 800 x 150 x 290 mm m 16,0 0 KOKKU KATEND 0 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 23 keskkonnamõjude eelhinnang 5 TRUUBID JA VEEVIIMARID Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 Sademevete voolurennid, munakivid d20-25 cm 50802 m 42,0 0 geoekstiilil NGS 2 betoonvuugiga KOKKU TRUUBID JA VEEVIIMARID 0 6 KONSTRUKTSIOONID Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 60201 Geodeetiline märkimine objekt 1 0 60202 Süvendi kaevamine (turbas k.a.) m3 540 0 60301 Puurvai, d=600 mm, L=14,0 m tk 4 0 60301 Puurvai, d=600 mm, L=12,5 m tk 4 0 Raudbetoon vundament (rostvärk) 60406 betoon C30/37 XC2 XF4 m3 17,9 0 armatuur B500B 3513 kg Raudbetoon kaldasammas (külgtiivad) 60408 betoon C35/45 XC4 XD3 XF4 m3 15,2 0 armatuur B500B 2695 kg Raudbetoon tekiplaat (raam) 60409 betoon C35/45 XC4 XD3 XF4 m3 114,8 0 armatuur B500B 15708 kg Raudbetoon pealesõiduplaat 60411 betoon C30/37 XC2 XF4 m3 16,0 0 armatuur 2679 kg 60802 Hüdroisolatsioon, süsteem 2 m2 119,0 0 60805 Hüdroisolatsiooni kaitsekiht, AC 8 surf, 3 cm m2 105,0 0 60806 Võõp hüdroisolatsioon m2 170,0 0 60904 Pinnaalune dreen m 26,1 0 Muud kindlustustööd (jõepõhi) munakivid d20-25 61205 m2 380 0 cm geotekstiilil NGS 2 Nõlvade kindlustamine (tiibade tagune) 61206 munakivid d20-25 cm geoekstiilil NGS 2 m2 46,0 0 betoonvuugiga 61610 Liitekohtade täitmine (asfaldivuuk) m 16,0 0 61610 Liitekohtade täitmine (servaprussi serv) m 26,1 0 61001 Sõidutee piire H2W3 jm 32,0 0 61005 Piirde üleminekud tk 4,0 0 KOKKU KONSTRUKTSIOONID 0 7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 70103 Liiklusmärkide ümbertõstmine tk 3 0 70202 Teemärgistus termovaluplastikuga m2 16,4 0 70401 Ühepoolne põrkepiire, ohjeldamise tase N2W5 m 90,3 0 70405 Ankurdatav mahaviik ( l- 12 m) tk 3 0 70405 Ankurdatav mahaviik ( l- 4 m) tk 1 0 70501 Tähispost tk 11 0 70502 Tähispost piirdel tk 4 0 70901 Ajutine liikluskorraldus kogusumma 1 0 KOKKU LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 0 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 24 keskkonnamõjude eelhinnang 8 TEHNOVÕRGUD Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 KOKKU TEHNOVÕRGUD 0 9 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv m2 1288 0 KOKKU MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 0 10 TALIHOOLE Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa 1 2 3 4 5 6 KOKKU TALIHOOLE 0 KÕIK KOKKU 0 Ettenägemata tööd 10% 0 Kokku koos ettenägemata töödega 0 Käibemaks 20% 0 KOKKU 0 Märkused: 1. Esitatud töödemahud on teoreetilised, st need on mõõdetud jooniste alusel ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt (materjalid on arvestatud paigaldatuna ja tihendatuna). 2. Kõik mahud tuleb tööde käigus täpsustada. 3. Objektil võib esineda tundmatuid maa- aluseid kommunikatsioone (elektri-, side-, veevõrgud ja muud rajatised), mis võivad suurendada tööde mahtusid ja tööde maksumust. 4. Käesolev töödekirjelduste loetelu on koostatud 2019.02.18 versiooni järgi. 5. Summad on käibemaksuta. LISA 2 NIGULA SILLA ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-2, ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS SEISUGA 23.01.2020) LISA 3 NIGULA SILLA LÕIKED (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-2, SILLE LÕIKED SEISUGA 20.01.2020) OTSUS 07.05.2020 nr 15-7/20/158 Riigitee nr 22233 Nigula–Pataste km 1,079 asuva Nigula silla ümberehitamise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigiteele 22233 Nigula–Pataste km 1,079 asuva Nigula silla ümberehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 2 kohaselt otsustab pädev asutus (Maanteeamet) keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Stricto Project OÜ poolt koostatud projekti (töö nr S1915-2) eesmärgiks on riigitee nr 22233 Nigula–Pataste km 1,079 asuva Nigula silla (nr 575) asemele uue silla ehitamine, mis suudab kanda kaasaegseid koormuseid ning sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine. Lisas 1 on esitatud projekti asendiplaan. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punkt 10, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8. Projektiga kavandatakse uue silla ehitust. Seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (lisa 2) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, EhS § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015. a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, Otsustan: 1. Jätta algatamata riigitee 22233 Nigula–Pataste km 1,079 asuva Nigula silla ümberehitamise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis 2 sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: 2.1. Kuna kavandatava tegevusega süvendatakse veekogu mahus 300 m3 ja uputatakse tahkeid aineid mahus 1066,4 m3, on tulenevalt veeseaduse § 187 lg 8 ja lg 10 vajalik taotleda veeluba. 2.2. Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. 2.3. Keskkonnaamet on kirjas (28.02.2020 nr 6 2/20/2519 2) viidanud selle, et Amme jões võib leiduda jõevähke. Juhul, kui tööde tegemisel märgatakse veest kuivale jäänud või hättasattunud jõevähke, tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ning vastavalt juhistele viia jõe voolavasse osasse. 2.4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. 2.5. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 2.6. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 2.7. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. 2.8. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. 2.9. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 2.10. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. 3. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna. 4. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil Anni Luhtil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates. 3 Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk juhataja keskkonnatalitus Lisad: Lisa 1. S1915-2_PP_TS-4-102-Asendiplaan Lisa 2. 22233 Nigula-Pataste km 1079 asuva Nigula silla projekti KMH eelhinnang 15.04.2020
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel