PK 2 + 0
PIIR
PK 0+
MAA
3.50
0.50
TÖÖ
0.50
00
0
Mahaviik, L=12m
PK 0+
3
22
0.50
PK 0+
0.50
PA-4
13
3.00
50.20
R=632L=131
5.10
,60
R=∞;
+06 1.10
3.00
Pk 1 0
2 24.0 1.00
0.50
,20
;L=22
+94
3.00
23
Pk 0 1
PA-3
DPSH-2 50.90 0.50
PK 0+
3
50.75 2.00 0.50
.00
2
0.50
0.50
24.0
0 PA-1 8.24 5.00 3.50
8.00
3.00
1.00
PIIR
Mahaviik, L=12m 1.10 50.65
+00
3.00
MAA
159
PA-2
3
1.00
eski
50.75
a
TÖÖ
1.00
541
0
v
25.0 8.00
Nigula
3.00
PK 1+
K
DPSH-1 2.01 50
4.
P
Nigula
0
16.0
1
3.00
5.10 PA-5 50.60
541
1.00 2 1.00
Mahaviik, L=4m
veski
50.20
0
a
3.00
0
00
0 1
5.10 24.0
0+
1.10
3.00
923a
PK
PA-6
R=∞;L25;L=57
R=11
49.85
2
923a
=131
Mahaviik, L=12m
N
W E
PK 0
1
+00
S
PROJEKTEERITUD BETOONIST KONSTRUKTSIOON
PROJEKTEERITUD MUNAKIVIDEGA KINDLUSTATUD VEERENN
TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRE H2W3 SILLAL
KINNISTU PIIR
TEEMAA PIIRI ETTEPANEK PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRE N2W5 PEALESÕITUDEL
PROJEKTEERITUD PIKETAAŽ PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRDE MAHAVIIK
PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRDE TERMINAL 8,75 M
PROJEKTEERITUD PÕHITEE ASFALTKATEND (TÜÜP 1)
PROJEKTEERITUD HALJASTATAVA ALA PIIR
PROJEKTEERITUD MAHASÕIDU ASFALTKATEND (TÜÜP 2)
METSA JA VÕSA EEMALDAMISE PIIR
PROJEKTEERITUD PÕHITEE KILLUSTIKUST PEENAR
OLEMASOLEVA SÄNGI PUHASTAMINE Nr. Muudatus Muutja Kuupäev
PROJEKTEERITUD KATTE SERV
Tellija:
PROJEKTEERITUD MULDE SERV
23.01.20 S1915-2_PP_TS-4-002_Asendiplaan.dwg
911 LIKVIDEERITAV OBJEKT
Maanteeamet
PROJEKTEERITUD KATTEMARKEERING Asukoht:
XREF: x_19-061_GL-1_PA asend.dwg
PROJEKTEERITUD SININE, KOLLANE JA VALGE TÄHISPOST Nigula küla, Tartu vald
PROJEKTEERITUD PÕHITEE NÕLVAD
PA-5 Tartu maakond
PROJEKTEERITUD MURUKÜLV Kadaka tee 4 MTR nr: EEP003350 Projekti nr: Projekti nimi:
50.20 GEOLOOGILINE PUURAUK 10621 Tallinn www.stricto.ee EPE001058
PROJEKTEERITUD MUNAKIVIKINDLUSTUS BETOONALUSEL Reg.nr. 12175455
[email protected] ELK000047 Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva
PROJEKTEERITUD JÕE NÕLVADE KINDLUSTUS Märkused:
Projekteeris: Martti Kelindeman S1915-2 Nigula silla põhiprojekt
x_11-19-GEO.dwg
Eemaldada töömaa piiridest väljas olevad märgid 161. Projektijuht: Martti Kelindeman
PROJEKTEERITUD RAUDBETOONIST KONSTRUKTSIOON Geoaluse on koostanud Tinter-Projekt OÜ (töö nr 11-19-GEO). Geoaluse koordinaadid Joonise nr: Joonise nimi: Staadium:
Kontrollis: Andreas Papp
PROJEKTEERITUD BETOONIST KONSTRUKTSIOON riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS PP
IMAGE:
Kuupäev: 4-102 Nigula sild Mõõtkava:
PROJEKTEERITUD MUNAKIVIDEGA KINDLUSTATUD VEERENN
23.01.2020 1:500
Versioon 15.04.2020 /// TÖÖ NR 20003617
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste
km 1,079 asuva Nigula silla projekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 20003617 Tartu-Tallinn 2020
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 2
keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ..................................................... 10
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 14
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju rohevõrgustikule ja maakasutusele ................................................................................ 14
5.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15
5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16
5.4. Müra ............................................................................................................................ 17
5.5. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 18
5.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 18
5.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 18
5.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 18
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 19
LISA 1 MAHUTABEL
LISA 2 NIGULA SILLA ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS (STRICTO PROJECT OÜ
TÖÖ NR: S1915-2, ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS SEISUGA 23.01.2020)
LISA 3 NIGULA SILLA LÕIKED (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-2, SILLE LÕIKED
SEISUGA 20.01.2020)
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 3
keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Nigula silla projektile.
Projekteeritav sild asub Tartu maakonnas Tartu vallas Igavere ja Nigula külas
(vt joonis 1.1).
Vastavalt projekti seletuskirjale koostatakse Nigula silla põhiprojekt, mille eesmärk on
riigimaantee nr 22233 Nigula - Pataste kilomeetril 1,079 asuva Nigula silla (nr 575)
asemele uue silla rajamine, mis suudab kanda kaasaegseid koormuseid.
Rekonstrueeritaval teelõigul suureneb sõidumugavus ning liiklusohutuse tase.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Kaile Eschbaum
(Hendrikson & Ko OÜ) 08.04.2020.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju
omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise
ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik
kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud Stricto
Project OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja jooniseid seisuga 23.01.2020.
Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2020
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 4
keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ü he või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase
mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust
500 kuupmeetrit;
17 1 ) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete
uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete
ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse
tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
18) vee erikasutus;
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 5
keskkonnamõjude eelhinnang
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täps ustatud loetelu“ 2.
Vastavalt VV määrusele:
§ 11. Vee erikasutus
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse
valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;
7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust
100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja
1
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 nimetatud
juhtudel;
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus teadaolevalt KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud
tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)
ja „vee erikasutusega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 18). Täiendavalt on tegu VV määruse nr 224
§11 p 5 kohase tegevusega (kuna vastavalt seletuskirjale toimub silla rajamine, mille
tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala). Samuti nõuab vähemalt eelhinnangu
koostamist määruse 224 § 11 p7, kui veekogu süvendatakse või uputatakse tahkeid
aineid üle 100 m 3 .
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 6
keskkonnamõjude eelhinnang
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennet ada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsus tamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt Nigula silla projektile ning seda on
otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 7
keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt Stricto Project OÜ poolt koostatud projekti seletuskirjale (seisuga 23.01.2020)
on projekti eesmärgiks riigimaantee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula
silla (nr 575) asemele uue silla rajamine, mis suudab kanda kaasaegseid koormuseid.
Rekonstrueeritaval teelõigul suureneb sõidumugavus ning liiklusohutuse tase.
Käesoleva projektiga on lahendatud olemasoleva Nigula silla lammutamine ning uue
raamsilla koos vajalikus mahus pealesõitudega rajamine. Uus projekteeritud sild asub
riigitee nr 22233 Nigula – Pataste km 1,079, samas asukohas vana sillaga. Sild rajatakse
pikkusega 13,05 m, millele lisanduvad kaldsed külgtiivad pikkusega 4,2 m. Silla laius on
9,2 m ning sõidutee gabariit 8,0 m. Silla pealisehitis toetatakse rostvärgiga 8 vaiale (ühel
teljel 4 vaia). Vaiad süvistatakse liivakivini.
Projekteeritud silla eluiga: 100 aastat.
Koos uue silla ehitamisega rajatakse 164 m pikkune asfalteeritud teelõik. Samuti
asfalteeritakse ka lõigule jäävad mahasõidud ning rajatakse peenra laiendus
bussipeatusele.
Alusehitis
Sild rajatakse 0,6 m läbimõõduga puurvaiadele, mis süvistada liivakivini. Ühe vaia
arvutuslik kandevõime on 1370 kN, horisontaalreaktsioon vaiale 210 kN. Vaiade
kandevõime täpsustada katsetamisega. Objektil tuleb teha vähemalt ühe vaia staatiline
katsetamine. Katsetamiste lõplik maht ja täiendavate katsetuste metoodika määratakse
vastavalt saadud tulemustele kooskõlastatult projekteerijaga. Üksikvaia tolerantsiks on
arvutuslikult arvestatud kuni 15 cm, vaiarea raskuskeskme hälbeks kuni 5 cm.
Vaiade peale rajatakse raudbetoonist rostvärk kõrgusega 0,9 m ja laiusega 1,0 m.
Rostvärgi armatuuri kaitsekiht on 50 mm, vastu aluspinnast 70 mm. Rostvärkide alla
rajatakse 200 mm killustikalus.
Vundamendi kaeviku kaevamisel on ette nähtud turba asendamine kogu samba ja
pealesõiduplaadi alla jäävas mahus. Tagasitäitel võib kasutada kohalikku pinnast
eeldusel, et selle kvaliteet vastab nõutule. Mahtudes on arvestatud kogu pinnase
asendamisega uuega.
Pealisehitus
Silla keha rajada 0,65 m paksustele vertikaalsetele seintele toetuva raud betoonplaadina,
mille kõrgus on 0,65-0,75 m. Tekiplaadi servadesse rajada servaprussid laiusega 0,6 m.
Raami nurkadesse on ette nähtud 1,5 m pikkune ja 0,3 m kõrgune vuut.
Silla tiivad rajada silla teljest 30 kraadi võrra jõesängist eemale pööratuna.
Raami kaitsekiht valdavalt 50 mm, hüdroisolatsiooni all 35 mm.
Raami ja tiibade servaprussid kaitstakse hüdrofoobiva immutamisega.
Raami ja tiibade pinnasega kokku puutuvad pinnad katta 2 -kordse võõphüdro-
isolatsiooniga.
Betooni pinna klass raami nähtavatel pindadel on MUO-B, servaprussidel MUO-A-S,
pealesõiduplaatidel MUO-C.
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 8
keskkonnamõjude eelhinnang
Pealesõiduplaadid
Kummalegi poole silla pealesõitudele rajatakse 4 m pikkune ja 25 cm paksune
pealesõiduplaat. Armatuuri kaitsekiht on 50 mm. Pealesõiduplaatide alla raja takse
killustikalus. Pealesõiduplaatide pinnasega kokku puutuvad pinnad ka etakse 2-kordse
võõphüdroisolatsiooniga. Betooni pinna klass pealesõiduplaatidel MUO -C.
Tugiosad ja deformatsioonivuuk
Sillale ei ole kavandatud tugiosasid.
Silla tagaseina ja pealesõiduplaadi ühenduskohta on ette nähtud asfaldivuuk pealmises
katendikihis. Vuuk on laiusega 30 mm ja täidetud kummibituumenmastiksiga.
Käsipuud ja põrkepiire sillal
Sillal puuduvad käsipuud. Põrkepiirdena kasutatakse H2W3 nõuetele vastavat piiret.
Piirde üleminekud teostatakse vastavalt tootja juhistele. Servaprussi armatuurterase
paigutus ning äärekivide paiknemine korrigeeri takse vajadusel lähtuvalt valitud piirde ja
selle ülemineku postide sammust ja paiknemisest.
Sademevee ärajuhtimine
Läbi asfaldi tunginud vesi juhitakse salaojadega pealesõiduplaadile ning sealt dreenkihi
kaudu muldest välja. Salaojad rajatakse epoksiidiga segatud graniitkillustikust fr 12/16.
Pinnavee ära juhtimiseks on silla eel ja järel nõlvadele ette nähtud rennid. Rennide põhja
laius on 0,5 m, konstruktsiooniks betoonvuugiga munakivikindlustus geotekstiilil.
Kindlustustööd
Kasutatakse kahte erinevat kindlustust.
Amme jõe (keskkonnaregistri koodiga VEE1040900) ääred kindlustatakse silla alusehitise
kogupikkuses ja sisse- ning väljavoolu poole 10 m pikkuses kogu sängi põhja ja nõlvade
laiuselt munakivipuistega (kivide mõõtmed 15-20 cm). Sängi nõlvad planeeritakse
kaldega 1:2. Kindlustatud lõigu otstes viiakse kindlustatud nõlvad sujuvalt olemasoleva
sängi nõlvadega kokku.
Silla koonused kindlustatakse vastavalt Lisa 2 joonisel näidatud ulatuses geotekstiilile
paigaldatud munakivipuistega (kivide mõõtmed 20-25 cm), millede vahed on täidetud
betooniga C12/15. Geotekstiilina kasutada (NordGeoSpec profiil 2).
Koonuste ja veerenni kindlustuse ülemineku kohas (PK 0+87,6 – PK 0+90,6 ning
PK 1+10,2 – PK 1+13,2) murukülviga nõlvaks kasutada nõlval erosioonitõkkematti
(näiteks kookosmatti). Kusjuures arvestada, et 1 meetri ulatuses peab matt ulatuma
munakivikindlustuse alla ning 2 meetri ulatuses murukattega nõlva alla. Sellele
lisanduvad täiendavalt vajalikud ankurduspikkused.
Plaani – ja vertikaallahendus
Koos sillaga tuleb välja ehitada 164 m pikkune teelõik. Vastavalt projekteerimise
lähteülesandele on projekteeritava lõigu maanteeklass V ja projektkiirus 80 km/h.
Kõrguslikult on lõigul tee profiili võrreldes olemasolevaga nii tõstetud kui langetatud,
eesmärgiga saada sujuv pikiprofiil ning kiire sademevete äravool sillalt. Uue asfaltkatte
pikikalded jäävad vahemikku 2,05% kuni 0,32%. Pikikalded vastavad lähtetasemele hea.
Püstkõverikke ei ole lõigule projekteeritud. Mahasõitude maksimaalne pikikalle on 7,22% .
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 9
keskkonnamõjude eelhinnang
Põikkallete üleminek olemasolevale kokkuviimisel toimub järgnevalt:
Põikkalde iseloomustus Alguspikett Lõpp- Oleva tee kalle, Oleva tee kalle,
pikett vasak parem
Üleminek olemasolevale 0+23,4 0+33,4 2,83% 5,06%
kahepoolsele kaldele
Kahepoolne 2,5% 0+33,4 1+77,4 2,5% 2,5%
Üleminek olemasolevale 1+77,4 1+87,4 2,62% 4,19%
kahepoolsele kaldele
Plaaniliselt on lõigu alguses kõver raadiusega 1125 m, mille ulatuses jälgib raadius
olemasoleva olukorda. Antud raadius vastab lähtetasemele rahuldav. Valdava osa
projekteeritud lõigust moodustab sirge. Lõigul saavutatakse projektikohane katte laius
1:50 kiiludega.
Mulde laiendus
Mulde laiendus teostatakse astmetega laiuses 1,0 m ja maksimumkõrgusega 0,5 m.
Astmetele anda põikkalle 10% muldest eemale. Projektiga on ette nähtud, et lõigu vasakul
PK 0+45 kuni PK 1+52 ning paremal PK 0+75 kuni 0+95 tuleb muld e laienduse alla jääv
turba pinnas kogu kihi paksuse ulatuses välja kaevata.
Turba väljakaeve maht on määratud järgnevalt:
Turba väljakaevet alustatakse olemasolevast kattest sellisel kaugusel, et oleks tagatud
pinnase kaldenurk 1:1 olemasoleva katte servast turba pealispinnani (vaata jooniseid 4-
107 ja 4-108). Sellest punktist tee telje poole jääv olemasolev turba kiht säilitada.
Väljakaevatava turba pinnas asendada mittedreeniva täitematerjaliga, mis paigaldada
tihendusteguriga kt>=0,95. Mittedreeniva pinnase kasutamine täitematerjalina on oluline,
et ei tekiks olevas turbapinnases sisalduva vee põiksuunalist dreenimist, välistades
sellega ebaühtlaste vajumite tekke.
Projekteeritud nõlvakalle on maksimaalselt 1:1,5.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade
kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 10
keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Kavandatav lõik asub Tartu maakonnas Tartu vallas Igavere ja Nigula külas (vt joonis 1.1,
ptk 1).
Olemasolev Nigula sild on 1-avaline lihttalasild, mille avaehituse moodustavad 6
raudbetoonist T-tala kõrgusega 1,0 m (vöö 0,15 m ning sein 0,85 m), mille peale on
valatud kaldekolmnurk ja servaprussid. Talade vööd on omavahel seotud põiksuunaliste
pingestavate armatuuridega. Sillal on tugiosad ja deformatsioonivuugid. Silla pealisehitus
toetub rostvärgiga eeldatavasti 12 vaiale ristlõike mõõtmetega 0,3 m x 0,3 m.
Silda iseloomustavad tehnilised näitajad on toodud tabelis 4.1:
Tabel 4.1 Olemasoleva Nigula silla tehnilised näitajad
Olemasolev
Parameeter
olukord
Sõidutee laius 8,3 m
Silla kogulaius 10,55 m
Silla arvutusliku ava pikkus 16,45 m
Silla pikkus* 17,2 m
Ehitusaasta** 1971
Projekteeritud kandevõime** N-30/NK-80
* kaldasammaste tagaseintest mõõdetuna
** sildade registri põhjal
Sild asub plaanigeomeetriliselt sirglõigul, kuid silla pealisehitis ei asu tee telje suhte s
sümmeetrilisena. Peale silda ca 10 m kaugusel asub paremal Veski kinnistu mahasõit
ning ca 34 m kaugusel asub Nigula Veski bussipeatus. Sillast ligikaudu 60 m ja 70 m
kaugusel vastavalt paremal ja vasakul asuvad mahasõidud.
Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmetele oli T22233 Nigula – Pataste lõigu
km 0-1,2 liikluskoormus 140 sõidukit ööpäevas (sh 14% raskeliiklust).
Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jää vad lähimad elu- või
ühiskondlikud hooned projektiga ette nähtud tegevustest ligikaudu 30-40 m kaugusele
(vt joonis 4.1, 4.2 ja 4.3).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ei jää projektiga kavandatava tegevuse
mõjupiirkonda ühtegi kultuurimälestist. Lähim mälestis Kalmistu „Surnumägi“ (registri
kood 12992) jääb kavandatavast tegevusest üle 570 m kaugusele.
Lähim pärandkultuuri objekt (Nigula vesiveski) jääb Keskkonnaregistri andmetel
rekonstrueeritavast sillast ja teelõigust ligikaudu 30 m kaugusele (vt joonis 4.1 ja 4.2).
Kavandatav tegevus jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 4.4).
Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev ( PRK0007130) jääb projektiga ette nähtud
rekonstrueeritavast teelõigust ca 100 m kaugusele ning puurkaevule on moodustatud
50 m ulatuses sanitaarkaitseala (vt joonis 4.1).
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 11
keskkonnamõjude eelhinnang
Kavandatav tegevus ristub Amme jõega (VEE1040900), millele on kehtestatud 100 m
ulatuses ranna või kalda piiranguvöönd, 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd, 10 m ulatuses
veekaitsevöönd ning 4 m ulatuses kallasrada. Maaparandussüsteem ide registri andmetel
kuulub Amme jõgi riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka (AMME JÕGI,
maaparandussüst. kood 2104090020000). Samuti jäävad kavandatava tegevuse
lähedusse IGAVERE (maaparandussüst. kood 2104090020460) ja IGAVERE I
(maaparandussüst. kood 2104090020440) maaparandusehitise reguleerivad võrgud
(vt joonis 4.1).
Tartu maakonnaplaneeringu 4 järgi ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda
rohevõrgustiku alasid ega väärtuslikke maastikke. Käesoleva eelhinnangu koostamise
ajal on Tartu vald koostamas haldusreformi järgse valla territooriumile üldplaneeringut 5.
Nii selle kui ka hetkel kehtiva Tartu valla üldplaneeringu 6 järgi kulgeb piki Amme jõge
(millel asub rekonstrueeritav Nigula sild) rohekoridor (vt joonis 4.5).
Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim registreeritud kaitsealune liik (III
kaitsekategooriasse kuuluv valge-toonekurg, KLO9108289) kavandatavast tegevusest ca
1 km kaugusele. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Vooremaa linnuala, RAH0000069)
jääb kavandatavast tegevusest ca 3 km kaugusele. Vooremaa linnuala ühtib siseriiklikult
kaitstud Vooremaa maastikukaitsealaga (KLO1000294). Lähim vääriselupaik (VEP
nr.205673) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 1,5 km kaugusele. Tulenevalt
kavandatava tegevuse olemusest ning piisavast kaugusest looduskaitselistest
objektidest, ei ole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna
looduskaitselistele objektidele.
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide,
pärandkultuuri objektide ja lähimate hoonete suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020
4
Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29
5
Algatatud Tartu Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 15
6
Kehtestatud Tartu Vallavolikogu 03.09.2008 otsusega nr 102
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 12
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.2 Vaade rajatava uue silla asukohale ning lähimale hoonele – pärandkultuuri
objektile Nigula vesiveski. Allikas: Hendrikson & Ko, 08.04.2020
Joonis 4.3 Vaade olemasolevale sillale ning lähedal asuvatele eluhoonetele.
Allikas: Hendrikson & Ko, 08.04.2020
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 13
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse ala (tähistatud punase ringiga) põhjavee looduslik
kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000
Joonis 4.5 Väljavõte endise Tartu valla üldplaneeringust, „Tartu valla üldplaneeringu
kaardilt“. Projektiala on tähistatud musta ringiga.
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 14
keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU
KIRJELDUS, HINNANG MÕJU
OLULISUSELE
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee 22233
Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte
ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist
osaliselt olemasoleva silla ja teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga
kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on
projektil läbi õnnetuste ohu vähendamise inimese tervisele ka soodne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE JA MAAKASUTUSELE
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 Nigula sild asub Tartu vallas, kus käesoleva
eelhinnangu koostamise ajal on koostamisel uus tervet valda hõlmav (hald usreformi
järgne) üldplaneering. Seni kehtiv (endise) Tartu valla üldplaneering kehtestati Tartu
Vallavolikogu 03.09.2008 otsusega nr 102.
Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja alusel on teedevõrgu arendamise prioriteetsed
suunad:
◼ Igapäevase elutegevuse toimimiseks vallale kuuluvate teede sõidetavuse
parandamine;
◼ Sõidetavuse parandamine, vaadete avamine ja tähistuse parandamine samuti
nendel teedel, mis omavad valla puhkemajanduse seisukohast suuremat tähtsust.
Arendamise üheks üldpõhimõtteks on teede renoveerimine tagamaks paremat ühendust
külade ja alevike vahel, samuti Tartu linnaga. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus
on kehtiva üldplaneeringuga üldiselt kooskõlas.
Tartu maakonnaplaneeringu järgi ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda
rohevõrgustiku alasid ega väärtuslikke maastikke. Küll aga kulgeb nii hetkel kehtiva kui
ka koostamisel oleva Tartu valla üldplaneeringu järgi piki Amme jõge (millel asub
rekonstrueeritav Nigula sild) rohekoridor (vt joonis 4.5, ptk 4). Koridor kulgeb Nigula sillast
põhjapoolsel jõeosal paarisaja meetri laiuselt hõlmates mõlemad jõe kaldad. Sillast
lõunapool kulgeb rohekoridor vaid ühel jõe kaldal (teisel kaldal on elamumaa kinnistud
rohevõrgust välja arvatud).
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 15
keskkonnamõjude eelhinnang
Laiemal skaalal ei too kavandatav silla rekonstrueerimine kaasa pikaajalisi püsivaid olulisi
muutusi jõele ja selle kallastele ning need saavad rohelise võrgustiku koridorina toimida
endistviisi. Küll aga võib välja tuua, et üldiselt on rohekoridorides soovitatav sillaalustel
säilitada kuivad kallasrajad, et võimaldada väikeulukite, sh poolveelise eluviisiga liikide
liikumine mööda jõe kaldaid. Olemasoleva olukorra puhul kuivad kallasrajad mingil määral
ka eksisteerivad (vt Joonis 5.1). (Eelhinnangu käigus teostatud objekti külastusel
tuvastati sealt küll hoopis koerte ja inimeste, mitte metsloomade jälgi.) Projekti joonistelt
on näha, et projekteeritud uue silla puhul on silla ava kitsam ning kuivasid kallasradasid
enamus ajast tõenäoliselt ei säili. Seeläbi on kavandataval tegevusel ebasoodne mõju
loomade liikumisvõimalusele mööda rohekoridori. Aga arvestades ka inimtegevust
vahetult jõe kõrval, ei ole tegemist metsloomade jaoks olulise liikumiskoridoriga ning
kirjeldatud ebasoodsat mõju ei ole põhjust lugeda oluliselt ebasoodsaks.
Joonis 5.1 Vaade olemasolevale silla alla, kus eksisteerivad kuivad kallasrajad
Allikas: Hendrikson & Ko, 08.04.2020
Tulenevalt kavandtava tegevuse mahust ja iseloomust ei too projekt kaasa olulisi muutusi
piirkonna maakasutuses. Projektiga ei halvendata oluliselt juurdepääsusid kinnistutele,
uusi alasid hõlmatakse minimaalselt.
5.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ei jää projektiga kavandatava tegevuse
mõjupiirkonda ühtegi kultuurimälestist. Lähim mälestis Kalmistu "Surnumägi" (registri
kood 12992) jääb kavandatavast tegevusest üle 570 m kaugusele. Tulenevalt
kavandatava tegevuse olemusest ning piisavast kaugusest kultuurimälestistest, ei ole
põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna kultuurimälestistele.
Lähim pärandkultuuri objekt (Nigula vesiveski) jääb Keskkonnaregistri andmetel
rekonstrueeritavast sillast ja teelõigust ligikaudu 30 m kaugusele (vt joonis 4.1, 4.2).
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 16
keskkonnamõjude eelhinnang
Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on
kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist
kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide
säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri
kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 7 . Samas on esitatud
ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui
arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv
inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.
5.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev ( PRK0007130) jääb ca 100 m kaugusele ning
puurkaevule on kehtestatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala (vt joonis 4.1, ptk 4).
Kavandatava tegevusega ei ole puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevusi ette nähtud, seega
võib eeldada, et puurkaevudele ei kaasne olulist ebasoodat mõju.
Kavandatav tegevus paikneb terves ulatuses suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt
joonis 4.4, ptk 4). Sellegi poolest on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse
ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja
hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti
tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav
rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ning veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine kaevude ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal
olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumist pinnasesse ja (põhja)vette.
Vastavalt projekti seletuskirjale juhitakse läbi asfaldi tunginud vesi salaojadega
pealesõiduplaadile ning sealt dreenkihi kaudu muldest välja. Salaojad rajatakse
epoksiidiga segatud graniitkillustikust fr 12/16. Pinnavee ära juhtimiseks on silla eel ja
järel nõlvadele ette nähtud rennid. Rennide põhja laius on 0,5 m, konstruktsiooniks
betoonvuugiga munakivikindlustus geotekstiilil.
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke
aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire
tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates
liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 8. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on
väike (vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T22233 Nigula –
Pataste lõigu km 0-1,2 liikluskoormus 140 sõidukit ööpäevas, sh 14% raskeliiklust), pole
põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.
Kavandatav tegevus ristub Amme jõega (VEE1040900, vt joonis 4.1 ptk 4), millele on
kehtestatud 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene vastavalt
looduskaitseseaduse §38 (5) 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele , seega konflikti
ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki.
7
Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
8
https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 17
keskkonnamõjude eelhinnang
Stricto Project OÜ poolt koostatud töömahtude loete lus (vt Lisa 1) on loetletud projektiga
kavandavate tööde kirjeldused ja nendega kaasnevad mahud. Planeeritavate mullatööde
käigus kaevandatakse veekogust ehituseks sobimatut pinnast (sängi süvendamine)
mahuga 300 m 3 . Töömahtude loetelus ei ole konkreetselt veekogusse uputatavate
tahkete ainete mahte eraldi välja toodud, aga tuletada saab järgmist:
- Töömahtude loetelu alusel saab kindlalt öelda, et jõesängi põhja ja kallaste
kindlustamisega lisatakse veekogusse 114 m 3 tahkeid aineid (munakive), eeldusel
et munakivide kihi paksus on 30 cm.
- Täiendavalt saab projekti jooniste ning töömahtude tabeli alusel eeldada, et lisaks
munakividele võidakse muldkeha ehituse käigus veekogusse uputada täiendavalt
952,4m 3 pinnast.
- Seega uputatakse veekogusse hinnanguliselt kokku 1066,4 m 3 tahkeid aineid.
Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 17 1 ) on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui
toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või
vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.
Antud juhul jääb süvendamise maht (300 m 3 ) alla nimetatud piirmäära (500 m 3 ) ning
veekogusse tahkete ainete uputamise maht (1066,4 m 3 ) samuti alla piirmäära (2000 m 3 ).
Seega ei ole kirjeldatud töömahtude korral vajalik keskkonnamõju hindamise
algatamine.
Kuna projekti raames on plaanis jõesängi süvendada mahuga 300 m 3 ja uputatakse
tahkeid aineid mahus 1066,4 m 3 , siis tulenevalt veeseaduse § 187 lg 8 (süvendatakse
veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100
kuupmeetrist) ja veeseaduse § 187 lg 10 (paigutatakse veekogusse tahkeid aineid
mahuga alates 100 kuupmeetrist) on vajalik taotleda veeluba. Veeluba andes saab
Keskkonnaamet vajadusel ka täpsustada vajalikke ehitu saegseid meetmeid.
Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi
sattumist veesambasse.
Keskkonnaamet on kirjas (28.02.2020 nr 6 2/20/2519 2) viidanud selle, et Amme jões võib
leiduda jõevähke. Juhul, kui tööde tegemisel märgatakse veest kuivale jäänud või
hättasattunud jõevähke tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ning vastavalt juhistele
viia jõe voolavasse osasse.
Amme jõgi kuulub täiendavalt maaparandussüsteemide registri andmetel riigi poolt
korrashoitavate ühiseesvoolude hulka ( AMME JÕGI, maaparandussüst. kood
2104090020000) ning kavandatava tegevuse lähedusse jäävad ka IGAVERE
(maaparandussüst. kood 2104090020460) ja IGAVERE I (maapa randussüst. kood
2104090020440) maaparandusehitise reguleerivad võrgud. Projekt on seetõttu
kooskõlastatud ka Põllumajandusametiga.
Ülal kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole ka kavandatava tegevusega alust eeldada
olulise ebasoodsa mõju kaasnemist põhja- ja pinnaveele.
5.4. MÜRA
Projektiga kavandatakse olemasoleva Nigula silla (nr 575) asemele uue silla rajamist
koos 164 m pikkuse uue asfalteeritud teelõigu lisamist. Kavandatud tegevusega ei nihku
rekonstrueeritav sõiduteelõik elu- ja muudele müratundlikele hoonetele lähemale, seega
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 18
keskkonnamõjude eelhinnang
ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna
müraolukorrale.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu-
ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
5.5. ÕHUKVALITEET
Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet.
Ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Elu- ja ühiskondlike hoonete läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu
levikut lähimale eluhoonele (Nigula vesiveskile), vajadusel tolmavaid materjale niisutada
(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
5.6. VALGUSREOSTUS
Kavandatava tegevusega ei nähta ette valgustuse lisamist.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses .
5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks
veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana
teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse
ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.8. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat,
Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 19
keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigi tee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079
asuva Nigula silla projekti puhul pole hetkel teadaoleva info valguses ning vastavalt
KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindam ine (KMH) ei ole vajalik. Olulise
keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete
töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid:
◼ Kuna kavandatava tegevusega süvendatakse veekogu mahus 300 m 3 ja
uputatakse tahkeid aineid mahus 1066,4 m 3 , on tulenevalt veeseaduse § 187 lg 8
ja lg 10 vajalik taotleda veeluba.
◼ Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse
heljumi sattumist veesambasse.
◼ Keskkonnaamet on kirjas (28.02.2020 nr 6 2/20/2519 2) viidanud selle, et Amme
jões võib leiduda jõevähke. Juhul, kui tööde tegemisel märgatakse veest kuivale
jäänud või hättasattunud jõevähke, tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ning
vastavalt juhistele viia jõe voolavasse osasse.
◼ Täiendavaid ehitusaegseid meetmeid saab Keskkonnaamet veel vajadusel
täpsustada ka veeluba andes.
◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on
soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui
eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude lähedal on
vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal
tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele,
vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide
lahuseid).
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taask asutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja
lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 20
keskkonnamõjude eelhinnang
◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei
ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt
määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat,
Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 21
keskkonnamõjude eelhinnang
LISA 1 MAHUTABEL
Projekti nimi:
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva
Nigula silla põhiprojekt
Kuupäev:
TÖÖMAHTUDE LOETELU
23.01.2020
Tähis:
Teostas: Inga Kärg, Martti Kelindeman Projekti nr: Staadium:
Kontrollis: Andreas Papp S1915-2 Põhiprojekt 8-001
Nr. Muudatus Muutja Kuupäev
1 ÜLDISED
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
10201 Proovivõtt ja katsetamine kogusumma 1
10202 Load, kindlustutsed kogusumma 1
10204 Tööpiirkonna ja teede korrashoid kogusumma 1
Ajutised tööd (sh töövõtja objektikontorid,
10210 kogusumma 1
ajutised teed)
10211 Tööde mõõdistamine ja märkimistööd kogusumma 1
10212 Konsultatsioonid projekteerijaga kogusumma 1
10214 Tööjooniste koostamine kogusumma 1
10215 Muud tööd kogusumma 1
KOKKU ÜLDISED
2 EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
20101 Ettevalmistustööd kogusumma 1,0 0
20201 Raadamine ja juurimine m2 455 0
20206 Üksikpuude langetamine tk 14 0
20212 Teemaa-ala puhastamine m2 2250 0
20301 Liiklusmärgi eemaldamine tk 6,0 0
20313 Äärekivide lammutamine m 33,6 0
20317 Torupiirde eemaldamine (olemasolev piire sillal) m 33,6 0
Konstruktsioonide lammutamine (vana Nigula
20318 m3 104 0
silla täielik lammutamine).
KOKKU ETTEVALMISTAMINE 0
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 22
keskkonnamõjude eelhinnang
3 MULLATÖÖD
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
30101 Kasvupinnase eemaldamine (hkesk= 30 cm) m3 419 0
30102 Ehituseks sobiva pinnase kaevandamine m3 151 0
30103 Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine m 3
732 0
Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine (sängi
30103 m3 300 0
süvendamine)
3
30105 Turba kaevandamine m 664 0
30201 Kraavide puhastamine (säng) m 108 0
30501 Dreenkiht (hmin= 25 cm) m2 1367 0
30501 Dreenkiht (hmin= 20 cm) (mahasõidud) m2 215,6 0
Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest
30401 m3 196 0
(tagasitäide)
Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest
30402 m3 1263,4 0
(peenliiv katendis+astmed+silla kaevik)
Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest
30402 m3 549,0 0
(mittedreeniv täitepinnas)
30403 Astmete lõikamine m3 311,0 0
Oleva mulde pealispinna planeerimine ja 2
30603 m 1839,6 0
tihendamine
30612 Erosioonikaitse vahendid (matid) m2 37,7 0
30706 Geokomposiit m2 1611,6 0
KOKKU MULLATÖÖD 0
4 KATEND
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
40101 Olemasoleva katendi freesimine (hkesk= 13 cm) m2 1031,0 0
40106 Hinnamuutus freesitava kihi paksuse muutusest 1 cm/m2 0
Paekivi killustikust alus (fr. 32/63, kiilutud fr.
40501 m2 1486 0
12/16 mm), h=20 cm
Paekivi killustikust alus (fr. 16/32), h=20 cm
40501 m2 64 0
(pealesõiduplaadi all)
Paekivi killustikust alus (fr. 16/32), h=20 cm
40501 m2 20 0
(rostvärgi all)
Tardkivi killustikust alus (fr. 4/32), hkeskm=50 cm
40501 m2 86 0
(pealesõiduplaadi peal)
2
43002 Asfaltbetoon AC 16 surf, h=4 cm m 1212 0
43002 Asfaltbetoon AC 16 surf, h=5 cm m2 157,0 0
43003 Asfaltbetoon AC 20 base, h=5 cm m2 1221 0
Peenarde kindlustamine (purustatud kruusast fr.
44501 m2 210,2 0
0/32 mm), h=9 cm
Peenarde kindlustamine (purustatud kruusast fr.
44501 m2 72,0 0
0/32 mm), h=5 cm
45001 Betoonäärekivid 800 x 150 x 290 mm m 16,0 0
KOKKU KATEND 0
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 23
keskkonnamõjude eelhinnang
5 TRUUBID JA VEEVIIMARID
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
Sademevete voolurennid, munakivid d20-25 cm
50802 m 42,0 0
geoekstiilil NGS 2 betoonvuugiga
KOKKU TRUUBID JA VEEVIIMARID 0
6 KONSTRUKTSIOONID
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
60201 Geodeetiline märkimine objekt 1 0
60202 Süvendi kaevamine (turbas k.a.) m3 540 0
60301 Puurvai, d=600 mm, L=14,0 m tk 4 0
60301 Puurvai, d=600 mm, L=12,5 m tk 4 0
Raudbetoon vundament (rostvärk)
60406 betoon C30/37 XC2 XF4 m3 17,9 0
armatuur B500B 3513 kg
Raudbetoon kaldasammas (külgtiivad)
60408 betoon C35/45 XC4 XD3 XF4 m3 15,2 0
armatuur B500B 2695 kg
Raudbetoon tekiplaat (raam)
60409 betoon C35/45 XC4 XD3 XF4 m3 114,8 0
armatuur B500B 15708 kg
Raudbetoon pealesõiduplaat
60411 betoon C30/37 XC2 XF4 m3 16,0 0
armatuur 2679 kg
60802 Hüdroisolatsioon, süsteem 2 m2 119,0 0
60805 Hüdroisolatsiooni kaitsekiht, AC 8 surf, 3 cm m2 105,0 0
60806 Võõp hüdroisolatsioon m2 170,0 0
60904 Pinnaalune dreen m 26,1 0
Muud kindlustustööd (jõepõhi) munakivid d20-25
61205 m2 380 0
cm geotekstiilil NGS 2
Nõlvade kindlustamine (tiibade tagune)
61206 munakivid d20-25 cm geoekstiilil NGS 2 m2 46,0 0
betoonvuugiga
61610 Liitekohtade täitmine (asfaldivuuk) m 16,0 0
61610 Liitekohtade täitmine (servaprussi serv) m 26,1 0
61001 Sõidutee piire H2W3 jm 32,0 0
61005 Piirde üleminekud tk 4,0 0
KOKKU KONSTRUKTSIOONID 0
7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
70103 Liiklusmärkide ümbertõstmine tk 3 0
70202 Teemärgistus termovaluplastikuga m2 16,4 0
70401 Ühepoolne põrkepiire, ohjeldamise tase N2W5 m 90,3 0
70405 Ankurdatav mahaviik ( l- 12 m) tk 3 0
70405 Ankurdatav mahaviik ( l- 4 m) tk 1 0
70501 Tähispost tk 11 0
70502 Tähispost piirdel tk 4 0
70901 Ajutine liikluskorraldus kogusumma 1 0
KOKKU LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 0
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste km 1,079 asuva Nigula silla projekti 24
keskkonnamõjude eelhinnang
8 TEHNOVÕRGUD
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
KOKKU TEHNOVÕRGUD 0
9 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv m2 1288 0
KOKKU MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 0
10 TALIHOOLE
Art.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind € Summa
1 2 3 4 5 6
KOKKU TALIHOOLE 0
KÕIK KOKKU 0
Ettenägemata tööd 10% 0
Kokku koos ettenägemata töödega 0
Käibemaks 20% 0
KOKKU 0
Märkused:
1. Esitatud töödemahud on teoreetilised, st need on mõõdetud jooniste alusel
ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt (materjalid on arvestatud
paigaldatuna ja tihendatuna).
2. Kõik mahud tuleb tööde käigus täpsustada.
3. Objektil võib esineda tundmatuid maa- aluseid kommunikatsioone (elektri-, side-,
veevõrgud ja muud rajatised), mis võivad suurendada tööde mahtusid ja tööde
maksumust.
4. Käesolev töödekirjelduste loetelu on koostatud 2019.02.18 versiooni järgi.
5. Summad on käibemaksuta.
LISA 2 NIGULA SILLA ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ
NR: S1915-2, ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS SEISUGA 23.01.2020)
LISA 3 NIGULA SILLA LÕIKED (STRICTO PROJECT OÜ TÖÖ NR: S1915-2, SILLE LÕIKED
SEISUGA 20.01.2020)
OTSUS
07.05.2020 nr 15-7/20/158
Riigitee nr 22233 Nigula–Pataste km 1,079 asuva
Nigula silla ümberehitamise põhiprojektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigiteele
22233 Nigula–Pataste km 1,079 asuva Nigula silla ümberehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) §
42 lõike 2 kohaselt otsustab pädev asutus (Maanteeamet) keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse.
Stricto Project OÜ poolt koostatud projekti (töö nr S1915-2) eesmärgiks on riigitee nr 22233
Nigula–Pataste km 1,079 asuva Nigula silla (nr 575) asemele uue silla ehitamine, mis suudab
kanda kaasaegseid koormuseid ning sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine. Lisas 1 on
esitatud projekti asendiplaan.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2
punkt 10, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8. Projektiga kavandatakse uue silla ehitust. Seaduse § 6 lõikes 2
nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes
eelhinnangust (lisa 2) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22,
23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, EhS § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.
a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015.
a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad
käesoleva osas vastuväited,
Otsustan:
1. Jätta algatamata riigitee 22233 Nigula–Pataste km 1,079 asuva Nigula silla ümberehitamise
põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61
kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste
elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis
2
sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule
ja varale.
2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid:
2.1. Kuna kavandatava tegevusega süvendatakse veekogu mahus 300 m3 ja uputatakse tahkeid
aineid mahus 1066,4 m3, on tulenevalt veeseaduse § 187 lg 8 ja lg 10 vajalik taotleda
veeluba.
2.2. Silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi
sattumist veesambasse.
2.3. Keskkonnaamet on kirjas (28.02.2020 nr 6 2/20/2519 2) viidanud selle, et Amme jões võib
leiduda jõevähke. Juhul, kui tööde tegemisel märgatakse veest kuivale jäänud või
hättasattunud jõevähke, tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ning vastavalt juhistele
viia jõe voolavasse osasse.
2.4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja
veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude
lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
2.5. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu-
ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
2.6. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete lähedal tuleb vältida ehitusaegse tolmu
levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada
(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
2.7. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustades.
2.8. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel
jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
2.9. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana
teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse
ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
2.10. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnainspektsiooni.
3. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna.
4. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil Anni Luhtil
lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise
otsuse tegemisest arvates.
3
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras
või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
juhataja
keskkonnatalitus
Lisad:
Lisa 1. S1915-2_PP_TS-4-102-Asendiplaan
Lisa 2. 22233 Nigula-Pataste km 1079 asuva Nigula silla projekti KMH eelhinnang 15.04.2020