dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 7. mai 2020
Viit
16-5/20/22280-1
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-5 Karjääride haldamise alane kirjavahetus
Toimik
16-5/2020
Vastutaja
Silja Jaska (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. juuni 2020

Failid

  • 📎Kihnu karjääri kaevandamisjäätmekava kinnitamine.asice421 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 07. mai 2020 nr 1-3/20/391 Kihnu karjääri kaevandamisjäätmekava kinnitamine I. ASJAOLUD Maanteeamet (registrikood 70001490; Harju maakond, Tallinn, Teelise 4, 10916) esitas kaevandamisjäätmekava (edaspidi jäätmekava) taotletavale Kihnu karjäärile, mis asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611). Jäätmekava on vajalik tulenevalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) §-dest 39 ja 421 ning maapõueseaduse (edaspidi MaapS) § 50 lg-st 6. Vastavalt MaapS § 50 lg-le 6 ja JäätS § 39 lg-le 4 peab kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, koostama JäätS §-s 42¹ nimetatud jäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet. Täpsustavad nõuded jäätmekava sisule tulenevad keskkonnaministri 09.11.2010 määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord” (edaspidi määrus nr 56). Tulenevalt JäätS §-s 42¹ lg-st 1 peab jäätmekava soodustama jäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid. II. KAALUTLUSED Keskkonnaamet kontrollis jäätmekava vastavust JäätS-s ja määruses nr 56 sätestatud nõuetele. Jäätmekava vastas JäätS ja määruse nr 56 nõuetele. Keskkonnaamet kaalutles, kas antud tegevus vajab keskkonnaluba. Kaalutletud on järgmiselt: 2.1. Keskkonnaluba jäätmete tekitamiseks JäätS § 71 lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Jäätmekava kohaselt käsitletakse kaevandamisjäätmetena maavaral lasuvat kattekihti. Kihnu karjääri mäeeraldise kattekiht sisaldab kruusa, veeriseid ja tardkivimilisi rahne, mille paksus varieerub 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Kasulik kiht on esindatud peamiselt eriteralise veeriselis-rahnulise kruusaga. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardunud. Kohati esineb kruusas selgeid kvartspäevakivi koostisega ülipeene- kuni ülijämedateralise liiva kihte. Kruusa- ja liivakihid on vahelduvad. Kasuliku kihi jääkpaksus Kihnu karjääris on 0,9 - 3,0 m vahemikus (keskmiselt 2,2 m). Kasulik kiht on suuremas osas ühtlase paksusega, olles lõunaosas suurem. Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, aleuriit ning väga peeneterine liiv. Lamami absoluutkõrgus on 2,60 - 5,75 m, olles kõrgem ala keskosas ja madalaim lõunaosas. Karjääri varasema kaevandamise tulemusena on toimund katendi eemaldamine ning ladustamine. Eemaldatud katend (valdavalt metsakõdune mullakiht) ladustatakse kuni 3 m kõrgustesse puistangutesse karjääri teenindusmaal või mäeeraldise piiril. Puistangutesse ladustatud katend kasutatakse mäetööde ajal või võõrandatakse. Katendi eemaldamiseks kasutatakse buldooserit, vajadusel frontaallaadurit. Katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevandataval alal ei ole fikseeritud jääkreostust. Katendi kogumaht on koos varasemalt eemaldatuga on 23,8 tuh m³. Kihnu karjääris kaevandamisel tekkivate kaevandamisjäätmete puhul on tegemist saastumata materjaliga, millega ei kaasne keskkonnariski ohtu. Tekkivate jäätmete ladestamisel tuleb arvestada materjali püsikaldenurgaga. Välistatud on jäätmehoidlast tuule- ja vee erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu jooksul. Vallide ja pikaajaliselt ladustatavate puistangute pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Ladustatud katendivallid likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel, materjal kasutatakse kaevandatud ala katmiseks maa-ala haljastamise eesmärgil. JäätS § 1 lg 3³ kohaselt on saastumata pinnas antud seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele. Kattekiht on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses 2009/359/EÜ toodud kriteeriumitele, on kattekiht käsitletav kui püsijääde, sest materjal on inertne, ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt. Tulenevalt keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” lisast on jäätmete liigiks mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed (jäätmekood 01 01 02). Nimetatud jäätmed on käsitletavad püsijäätmetena, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Määruse nr 56 § 2 p 2 kohaselt nimetatakse maavarade rikastamiseks maavaradega tehtavaid mehaanilisi, füüsikalisi, bioloogilisi, termilisi või keemilisi protsesse või nende protsesside kombinatsiooni (sealhulgas karjääride tegevus), mille käigus eraldatakse maavara vähemväärtuslik osa väärtuslikumast osast või muudetakse materjali tükisuurust või sorteeritakse materjali või toimub materjali leostumine või eraldumine ning eelnevalt kõrvale jäetud jäätmete ümbertöötamine, välja arvatud sulatamine, termilised tootmisprotsessid (välja arvatud lubjakivi põletamine) ja metallurgiatööd. Jäätmekava põhjal maavara töötlemisel jääke või rikastamisjäätmeid ei teki, sest kõik tekkivad fraktsioonid kaubastatakse. Tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 3 p-st 3 ning JäätS § 73 lg 2 p-st 7 on keskkonnaluba vajalik jäätmete tekitamiseks maavarade kaevandamise või rikastamise valdkonnas. Käesoleval juhul on esitatud kaevandamisjäätmekavas välja toodud, et eemaldatav katend klassifitseerub jäätmeks, seega tuleb taotleda keskkonnaluba kaevandamisjäätmete tekitamiseks. Jäätmekava põhjal maavara töötlemisel jääke või rikastamisjäätmeid ei teki. Kuna rikastamisjäätmeid ei teki, leiab Keskkonnaamet, et keskkonnaloa taotlemine jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel ei ole hetkel vajalik. 2 (4) 2.2. Keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks Tulenevalt JäätS § 35² lg 1 p-st 4 loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates. Kui jäätmeid ei taaskasutata ära kolme aasta jooksul, tekib jäätmehoidla. Jäätmekava kohaselt kujuneva jäätmehoidla puhul ei esine JäätS § 35² lg 5 p-des 1-3 toodud asjaolusid, seega on tegemist B-kategooria jäätmehoidlaga. Kihnu karjääris kaevandamisel tekkivate kaevandamisjäätmete puhul on tegemist saastumata materjaliga, millega ei kaasne keskkonnariski ohtu. Tekkivate jäätmete ladestamisel tuleb arvestada materjali püsikaldenurgaga. Välistatud on jäätmehoidlast tuule- ja vee erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu jooksul. Vallide ja pikaajaliselt ladustatavate puistangute pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Tulenevalt JäätS § 1 lg-st 3² ei kohaldata uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus tekkinud jäätmete suhtes jäätmehoidla sulgemise nõudeid, seaduse § 33¹ lg-d 2–6, § 35³, § 73 lg 2 p 8 ja § 94¹, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas. Kuna ei kohaldu JäätS § 73 lg 2 p 8 ja ei esine ühtegi JäätS § 35² lg 5 p-des 1-3 toodud asjaolu, mis viitaks A-kategooria jäätmehoidlale, ei ole vaja keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks antud karjääris. 2.3. Keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks Kattekihi materjal kasutatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel kaeveala reljeefi. Tulenevalt JäätS § 73 lg-st 5 ei ole keskkonnaluba nõutav, kui teatud liiki tavajäätmeid (sh jäätmekood 01 01 02) taaskasutatakse maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel (R5t) vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” toodud nõuetele. Seega JäätS § 73 lg-st 5 lähtudes ei ole kavandatud tegevuseks keskkonnaluba vaja, vaid tegevus tuleb Keskkonnaametis registreerida. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, kaevandamisjäätmekavast ning tuginedes JäätS § 1 lg-tele 3² ja 3³, § 7¹ lg-le 1, §-dele 39 ja 42¹, §-dele 73 ja 75, määrusele nr 56, KeÜS § 41 lg 3 p-le 3, § 41 lg-st 5 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine" lisa 1 “Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus” p-dega 2.4.1. ja 3.9.4 otsustan: 1. Kinnitada Maanteeameti (registrikood 70001490; Harju maakond, Tallinn, Teelise 4, 10916) Kihnu karjääri kaevandamisjäätmekava. 2. Kohustada Maanteeametit taotlema Kihnu karjäärile keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ning kaevandamisjäätmete tekitamiseks. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 24.05.2020. 3 (4) Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Siilaberg juhataja jäätmebüroo Saata: Maanteeamet Kadi Ann Busch jäätmespetsialist jäätmebüroo 4 (4)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →