Maanteeamet · 7. mai 2020
Sisu (failidest)
KORRALDUS
07. mai 2020 nr 1-3/20/391
Kihnu karjääri kaevandamisjäätmekava
kinnitamine
I. ASJAOLUD
Maanteeamet (registrikood 70001490; Harju maakond, Tallinn, Teelise 4, 10916) esitas
kaevandamisjäätmekava (edaspidi jäätmekava) taotletavale Kihnu karjäärile, mis asub Pärnu
maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus
30301:001:0611).
Jäätmekava on vajalik tulenevalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) §-dest 39 ja 421 ning
maapõueseaduse (edaspidi MaapS) § 50 lg-st 6. Vastavalt MaapS § 50 lg-le 6 ja JäätS § 39 lg-le
4 peab kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, koostama JäätS §-s 42¹
nimetatud jäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja
kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet. Täpsustavad nõuded jäätmekava sisule
tulenevad keskkonnaministri 09.11.2010 määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise
kord” (edaspidi määrus nr 56). Tulenevalt JäätS §-s 42¹ lg-st 1 peab jäätmekava soodustama
jäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja
arvestab kehtivaid nõudeid.
II. KAALUTLUSED
Keskkonnaamet kontrollis jäätmekava vastavust JäätS-s ja määruses nr 56 sätestatud nõuetele.
Jäätmekava vastas JäätS ja määruse nr 56 nõuetele. Keskkonnaamet kaalutles, kas antud tegevus
vajab keskkonnaluba. Kaalutletud on järgmiselt:
2.1. Keskkonnaluba jäätmete tekitamiseks
JäätS § 71 lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade
uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö
tulemusena. Jäätmekava kohaselt käsitletakse kaevandamisjäätmetena maavaral lasuvat
kattekihti.
Kihnu karjääri mäeeraldise kattekiht sisaldab kruusa, veeriseid ja tardkivimilisi rahne, mille
paksus varieerub 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Kasulik kiht on esindatud peamiselt eriteralise
veeriselis-rahnulise kruusaga. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardunud. Kohati
esineb kruusas selgeid kvartspäevakivi koostisega ülipeene- kuni ülijämedateralise liiva kihte.
Kruusa- ja liivakihid on vahelduvad. Kasuliku kihi jääkpaksus Kihnu karjääris on 0,9 - 3,0 m
vahemikus (keskmiselt 2,2 m). Kasulik kiht on suuremas osas ühtlase paksusega, olles lõunaosas
suurem. Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, aleuriit ning väga peeneterine liiv. Lamami
absoluutkõrgus on 2,60 - 5,75 m, olles kõrgem ala keskosas ja madalaim lõunaosas.
Karjääri varasema kaevandamise tulemusena on toimund katendi eemaldamine ning
ladustamine. Eemaldatud katend (valdavalt metsakõdune mullakiht) ladustatakse kuni 3 m
kõrgustesse puistangutesse karjääri teenindusmaal või mäeeraldise piiril. Puistangutesse
ladustatud katend kasutatakse mäetööde ajal või võõrandatakse. Katendi eemaldamiseks
kasutatakse buldooserit, vajadusel frontaallaadurit. Katend on võrdsustatav saastumata
pinnasega, sest kaevandataval alal ei ole fikseeritud jääkreostust. Katendi kogumaht on koos
varasemalt eemaldatuga on 23,8 tuh m³. Kihnu karjääris kaevandamisel tekkivate
kaevandamisjäätmete puhul on tegemist saastumata materjaliga, millega ei kaasne
keskkonnariski ohtu. Tekkivate jäätmete ladestamisel tuleb arvestada materjali
püsikaldenurgaga. Välistatud on jäätmehoidlast tuule- ja vee erosiooni mõjul materjali
laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu jooksul. Vallide ja
pikaajaliselt ladustatavate puistangute pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Ladustatud
katendivallid likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel, materjal kasutatakse kaevandatud ala
katmiseks maa-ala haljastamise eesmärgil.
JäätS § 1 lg 3³ kohaselt on saastumata pinnas antud seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse
kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või
Euroopa Liidu õigusaktidele. Kattekiht on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei
ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses
2009/359/EÜ toodud kriteeriumitele, on kattekiht käsitletav kui püsijääde, sest materjal on
inertne, ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt. Tulenevalt
keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” lisast
on jäätmete liigiks mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed (jäätmekood 01 01 02).
Nimetatud jäätmed on käsitletavad püsijäätmetena, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi
ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või
keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse
sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei
põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas
pidades.
Määruse nr 56 § 2 p 2 kohaselt nimetatakse maavarade rikastamiseks maavaradega tehtavaid
mehaanilisi, füüsikalisi, bioloogilisi, termilisi või keemilisi protsesse või nende protsesside
kombinatsiooni (sealhulgas karjääride tegevus), mille käigus eraldatakse maavara
vähemväärtuslik osa väärtuslikumast osast või muudetakse materjali tükisuurust või sorteeritakse
materjali või toimub materjali leostumine või eraldumine ning eelnevalt kõrvale jäetud jäätmete
ümbertöötamine, välja arvatud sulatamine, termilised tootmisprotsessid (välja arvatud lubjakivi
põletamine) ja metallurgiatööd. Jäätmekava põhjal maavara töötlemisel jääke või
rikastamisjäätmeid ei teki, sest kõik tekkivad fraktsioonid kaubastatakse.
Tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 3 p-st 3 ning JäätS § 73
lg 2 p-st 7 on keskkonnaluba vajalik jäätmete tekitamiseks maavarade kaevandamise või
rikastamise valdkonnas. Käesoleval juhul on esitatud kaevandamisjäätmekavas välja toodud, et
eemaldatav katend klassifitseerub jäätmeks, seega tuleb taotleda keskkonnaluba
kaevandamisjäätmete tekitamiseks. Jäätmekava põhjal maavara töötlemisel jääke või
rikastamisjäätmeid ei teki. Kuna rikastamisjäätmeid ei teki, leiab Keskkonnaamet, et
keskkonnaloa taotlemine jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel ei ole hetkel vajalik.
2 (4)
2.2. Keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks
Tulenevalt JäätS § 35² lg 1 p-st 4 loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse
tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või
ladestamiseks rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate
tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning
püsijäätmete hoidlates.
Kui jäätmeid ei taaskasutata ära kolme aasta jooksul, tekib jäätmehoidla. Jäätmekava kohaselt
kujuneva jäätmehoidla puhul ei esine JäätS § 35² lg 5 p-des 1-3 toodud asjaolusid, seega on
tegemist B-kategooria jäätmehoidlaga. Kihnu karjääris kaevandamisel tekkivate
kaevandamisjäätmete puhul on tegemist saastumata materjaliga, millega ei kaasne keskkonnariski
ohtu. Tekkivate jäätmete ladestamisel tuleb arvestada materjali püsikaldenurgaga. Välistatud on
jäätmehoidlast tuule- ja vee erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad
vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu jooksul. Vallide ja pikaajaliselt ladustatavate puistangute pealispind
silutakse, et tagada nende stabiilsus.
Tulenevalt JäätS § 1 lg-st 3² ei kohaldata uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja
vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud
tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus
tekkinud jäätmete suhtes jäätmehoidla sulgemise nõudeid, seaduse § 33¹ lg-d 2–6, § 35³, § 73
lg 2 p 8 ja § 94¹, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas.
Kuna ei kohaldu JäätS § 73 lg 2 p 8 ja ei esine ühtegi JäätS § 35² lg 5 p-des 1-3 toodud asjaolu,
mis viitaks A-kategooria jäätmehoidlale, ei ole vaja keskkonnaluba jäätmehoidla käitamiseks
antud karjääris.
2.3. Keskkonnaluba jäätmete taaskasutamiseks
Kattekihi materjal kasutatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel kaeveala reljeefi.
Tulenevalt JäätS § 73 lg-st 5 ei ole keskkonnaluba nõutav, kui teatud liiki tavajäätmeid (sh
jäätmekood 01 01 02) taaskasutatakse maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja
korrastamisel (R5t) vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 "Teatud liiki ja
teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” toodud nõuetele. Seega JäätS
§ 73 lg-st 5 lähtudes ei ole kavandatud tegevuseks keskkonnaluba vaja, vaid tegevus tuleb
Keskkonnaametis registreerida.
III. OTSUSTUS
Lähtudes eeltoodust, kaevandamisjäätmekavast ning tuginedes JäätS § 1 lg-tele 3² ja 3³, § 7¹
lg-le 1, §-dele 39 ja 42¹, §-dele 73 ja 75, määrusele nr 56, KeÜS § 41 lg 3 p-le 3, § 41 lg-st 5 ning
kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade
põhimääruste kinnitamine" lisa 1 “Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus” p-dega
2.4.1. ja 3.9.4 otsustan:
1. Kinnitada Maanteeameti (registrikood 70001490; Harju maakond, Tallinn, Teelise 4, 10916)
Kihnu karjääri kaevandamisjäätmekava.
2. Kohustada Maanteeametit taotlema Kihnu karjäärile keskkonnaluba maavara
kaevandamiseks ning kaevandamisjäätmete tekitamiseks. Taotlus tuleb esitada hiljemalt
24.05.2020.
3 (4)
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Reet Siilaberg
juhataja
jäätmebüroo
Saata: Maanteeamet
Kadi Ann Busch
jäätmespetsialist
jäätmebüroo
4 (4)