dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 8. mai 2020
Viit
1-21/20/14635-2
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-21 Juhtimisalane kirjavahetus
Toimik
1-21/2020
Vastutaja
Erik Ernits (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Strateegilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. mai 2020

Failid

  • 📎CEAP seletuskiri_tööversioon 0805.docx93 KB
  • 📎E-kiri.pdf531 KB
  • 📎Lisa 1_huvigrupid_ringmajanduse tegevuskava_tööversioon 0805.docx31 KB
  • 📎Lisa 2_ kaasamise tabel_tööversioon 0805.docx76 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI Uus ringmajanduse tegevuskava Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel (COM(2020) 98 final ) Algatuse eesmärk Euroopa rohelist kokkulepet käsitleva teatisega algatati uus E uroopa Li idu (EL) majanduskasvustrateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, parandades selle abil nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade elukvaliteeti, ning nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa rohelise kokkuleppega kinnitatakse komisjoni eesmärki muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Euroopa Komisjon ringmajanduse tegevuskava on osa Euroopa rohelisest kokkuleppe alla kuuluvatest algatustest ning see on jätk esimesele ringmajanduse tegevuskavale 2015-2019. Uue ringmajanduse tegevuskava eesmärk on tagada puhtama, ressursitõhusama ja konkurentsivõimelisema majandusega Euroopa. Koostajad Seletuskirja koostas ministeeriumide sisendi alusel Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg ( [email protected] ; 626 0752) , keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ( [email protected] ; 626 2921) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaspetsialist Annaliisa Jäme ( [email protected] , 626 2914) . K aasatud olid ka Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse, keskkonnatehnoloogia, kliima-, veeosakonna ning tugiteenuste põhiüksuse eksperdid. Seisukohtade kujundamises osalesid Keskkonnaministeeriumi asekantslerid Kaupo Heinma ja Kristi Klaas Seisukohtade koostamisse andsid oma sisendi Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium. Sisukokkuvõte Tegevuskava eesmärk on soodustada Euroopat muutumaks konkurentsivõimelisemaks ja puhtamaks tänu kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisemale majandusele. Tegevuskava raames on Euroopa Komisjonil perioodil 2020-2023 plaan esitada mitmeid algatusi ja strateegiaid. Peamised tegevussuunad on järgmised: jätkusuutlik tootepoliitika raamistik eesmärgiga vähendada jäätmeid ja tagada, et toodete jätkusuutlikumaks muutmine ja ringlussevõetavuse põhimõttele vastamine muutuks järk-järgult normiks. Selleks on komisjonil muuhulgas plaanis esitada seadusandlik algatus kestliku tootepoliitika kohta , mis sisaldab ka toodete kavandamise etappi . Lisaks kavatsetakse kehtestada uus toodete parandamise õigus ja kaalutakse uute horisontaalsete materiaalsete õiguste andmist tarbijatele, näiteks seoses varuosade kättesaadavusega või parandusvõimalustega ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja elektroonika puhul teenuste ajakohastamisega. Pidades silmas garantiide osatähtsust ringluspõhisemate toodete pakkumisel, uurib komisjon võimalusi teha muudatusi ka direktiivi 2019/771 (puudutab kaupade müügilepingute teatud aspekte, mis hetkel koostöös Justiitsministeeriumiga ülevõtmisel ) läbivaatamisel. Samuti keskendutakse tootmisprotsesside ringsus ele , et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu tööstussektoris . Eesmärk on suurendada ka tarbijate ja avaliku sektori h ankijate mõjuvõimu , et tagada tarbijatele toodete kohta usaldusväärse ja asjakohase teabe kättesaadavus ning soodustada avaliku sektori keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike miinimumkriteeriumidega nõudlust jätkusuutlikumate toodete järele ; võtmesektorite väärtusahelad eesmärgiga selgitada välja ringluspõhiste toodete turgude laienemist takistavad asjaolud ja nende kõrvaldamise võimalused . Sealjuures on komisjonil plaanis esitada elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus ning teha ettepanek uue patareisid ja akusid käsitlev a õigusraamistiku kohta. Lisaks keskendutakse liigse pakendamise ja pakendijäätmete hulga vähendamisele ning pakendi korduskasutatavaks ja ringlussevõetavaks muutmisele. Eesmärk on ka vähendada plastprügi ning mikroplasti esinemist keskkonnas . K omisjonil on ka plaanis välja töötada poliitikaraamistik bioressursipõhise plasti ja biolaguneva või kompostitava plasti kasutamiseks. Ka tekstiilisektoris püütakse hoogustada ELi kestlike ringmajanduspõhiste tekstiiltoodete turgu, korduskasut u st, liigiti kogumist, käsitleda kiirmoeküsimusi ja edendada uusi ärimudeleid. Ehitussektori puhul käivitab komisjon uue tervikliku, kestliku hoonestatud keskkonna strateegia, et edendada ringmajanduse põhimõtteid ka kogu hoonete olelusringi jooksul. Kestlikkuse ja ringmajanduse eesmärke seatakse ka toitlustussektorile, toidujäätmete tekke vähendamisele, vee tõhusale kasutusele, kordus - ja taas kasut use le ning toitainete majandamisele ; vähem jäätmeid ja rohkem väärtuse loomist , millega seatakse eesmärk jäätmeteket vähendada ning liigiti kogumise süsteeme liikmesriikide vahel ühtlustada. Kodanike ja keskkonna paremaks kaitsmiseks keskendutakse ka ohtlike ainetega seotud jäätmekäitluse ja ringlussevõtu küsimustele. Toodetes kasutatud ringlussevõetud materjali sis aldust käsitlevate nõuete kehte stamise eesmärk on vähendada erinevust teises e toorme pakkumise ja nõudluse vahel ning tagada ringlussevõtusektori sujuv laienemine. Tähelepanu suunatakse ka jäätmete eksportimisele ning eesmärk on piirata selliste jäätmete väljavedu, millel on negatiivne keskkonna- ja tervisemõju kolmandates riikides või mida saab käidelda ELis ; r ingmajanduse toimimise edendamine inimeste, piirkondade ja linnade hüvanguks eesmärgiga kiirendada üleminekut ringmajandusele oskuste ja töökohtade loomise teo s tamise vahenditega ; v aldkondade vahelised meetmed, et suurendada ringmajanduse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise vahel ist koostoimet. Keskkonnahoidlikule majandusele ülemineku kiirendamiseks pööratakse tähelepanu majanduslikele meetmetele. Olulisel kohal ringmajandusele üleminekuks on teadus, innovatsioon ja valdkonna digitaliseerimine ; ü lemaailmsed jõupingutused eesmärgiga toetada globaalset üleminekut õiglasele, kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale ringmajandusele , milles EL oleks eestvedaja . Selleks teeb komisjon erinevaid jõupingutusi, et määratleda ülemaailmselt selline turvaline tegevusruum, mille puhul eri loodusvarade kasutamine ei ületa teatavaid kohalikke, piirkondlikke või ülemaailmseid künniseid ning keskkonnamõju ei ületa planeedi võimalusi ; e dusammude jälgimine, et seirata ringmajanduse meetmete tulemuslikkust. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ringmajanduse tegevuskavas välja toodud tegevused on riigipiiride ülesed , millega ei saa tegeleda riigid üksikult ja iseseisvalt ning on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega . EL-i tasandil võetavad meetmed on vajalikud probleemi lahendamiseks senisest sidusamal ja tõhusamal viisil. Kuigi teatis on informatiivne, on t egevuskavas toodud EL arengu suunad ning edasised algatused määravad täpsed vahendid edasiste eesmärkide jõudmise ks . Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil komisjoni ettepaneku alusel. Kuna komisjoni teatis ja planeeritav tegevuste pakett , mis sisaldab mitmeid seadusandlikke ettepanekuid, käsitleb eesmärke ja nendeni jõudmise meetmeid üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Kuna algatuse näol on tegemist komisjoni tegevuskava ga , on võimalik täpsemad mõjuhinnangud konkreetsete õiguslike algatuste ning strateegiate kohta teha tulevikus, kui komisjon on esitanud vastavad eelnõude ja algatuste ettepanekud. Mõju majandusele Uuele majandusmudelile üleminek ning tootmis- ja tarbimisharjumuste muutmine suurendab survet kogu ühiskonnas pakkudes ettevõtlusele nii häid võimalusi kui ka raskendades nende olukorda, kes muutuda ei saa või ei taha . Viis, kuidas oleme harjunud toimetama, muutub oluliselt tegevuskava algatuste käigus ning vajab täpsemat hindamist konkreetse tegevuse juures. Kasvab vajadus t eadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste k s , kuna vaja on uudsete lahenduse väljatöötamis t muutuste saavutamiseks ning tegevuskavast tulenevate meetmete elluviimiseks. Selliste lahenduste turuleviimine pakub Eesti ettevõtjatele võimaluse saavutada nii Euroopas kui ka globaalselt konkurentsieelis t . Tegevuskava algatused mõjutavad oluliselt mitmeid sektoreid nagu ehitus, tekstiil, elektroonika, pakend. Mõju elus- ja looduskeskkonnale Mõju on positiivne. Inimeste harjumuste muutumise ja ringmajanduse arendamise kaudu luuakse ressursside kasutamisest täiendavat väärtust, tekib vähem jäätmeid, samuti väheneb j äätmetekke vältimise, jäätmete ringlusse suunamise ning ressurssitõhususe suurendamise kaudu surve looduskeskkonnale. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eesti saab innovaatilise riigina kasu lõigata uute tehnoloogiate , sh digitaalsete, väljaarendamisest ja seeläbi tugevdada oma kuvandit, välissuhtlust , ettevõtlust ning aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide täitmisele. Toorme ja jäätmete kaubandus muutub, kuna suurendatakse juba Euroopas oleva toorme teisest kasutust ning luuakse jäätmete ümbertöötlusvõimsusi EL-s . Rohetehnoloogiate ekspordi võimalused kasvavad veelgi. Mõju regionaalarengule Ringmajanduse muutuse saavutamisel on oluline roll täita kohalikul ja regionaalsel tasandil, kuna vaja on edendada kogukondlike lahenduste teket. Eraldi tähelepanu vajavad majajäänud piirkonnad, kus tuleb edendada uusi lahendusi arvestades vastava piirkonna eripäradega ning vältida inimeste lahkumist nendest. Oluline saab olema linnade roll muutuste saavutamisel , sh looduspõhiste lahenduste arendamine . Vaja on suurendada koostööd erinevate osapoolte vahel (riik, omavalitsus, ettevõtted, elanikud). Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib avalduda mõju läbi töötajate vajaduse olla kursis ringmajanduse ja jäätmehoolduse korraldamisega ning korraldada kogukondlikke lahenduste toimimist (nt korduskasutuskeskused, jäätmete liigiti kogumine, ürtitustel jäätmetekke vältimine, elanike harimine) . Vaja on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste teadlikkuse tõus u , mis omakorda toob kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside vajaduse. Mõju sotsiaalvaldkonnale Puhtam elukeskkond ja majanduslik kasu avaldavad positiivset mõju nii keskkonnale kui ka tervisele, aga nõuavad ka inimeste oskuste ja pädevuste muutumist muutuva tööturu vajadustele lähtuvalt. S amuti paraneb linnade elukeskkond. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Üldised 1. Eesti toetab uut ringmajanduse tegevuskava ja selle eesmärke ning rõhutab, et uute algatuste hindamisel tuleks analüüsida ka olemasolevate meetmete toimimist . Selgitus : r ingmajandus arvestab nii majanduse, keskkonna kui ka sotsiaalse aspektig a , kuid selle rakendamine on keerukas paljude osapoolte kaasatuse tõttu . R ingmajandusele üleminek annab võimalus e muuta majandus jätkusuutliku maks ja konkurentsivõimelisemaks. Selleks on komisjon uues tegevuskavas välja tulnud jätkusuutliku toote poliitika raamistikuga , mida toetavad väärtusahelate muutused, jäätmetekke vältimine, ühiskonna kaasamine, ringmajanduse ja teiste valdkondade lähendamine, rahvusvaheline suhtlus ning edenemise jälgimine. Ka Eesti on võtnud eesmärgiks luua ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava 2021 lõpuks, mis pakub tegevussuunad ringmajanduse saavutamiseks ning toetab eesmärki, et aasta ks 2035 oleks Eestis juurdunud ringmajandusel baseeruv ettevõtlus . Tegevuskava ga püstitatud ambitsioonikad eesmärgid ei ole ainult keskkonnakaitselised , vaid eeldavad sidusust majandusarengu eesmärkidega. Tegevuskava e esmärkide saavutamiseks tuleb luua erinevate osapoolte võimalustega arvestav õiguslik ja majanduslik keskkond ning rakendada mõjusaid stiimuleid ( nt maksukeskkond, investeeringute ja ärimudeli arendustoetused, regulatiivsed leevendused ) . Samuti tuleb vähendada tootmise ja tarbimise jalajälge , suurendada materjalide ringkasutuse määra ja kasutada piirkondades oluliseks arengumootoriks olevate linnade arengu potentsiaali. Näiteks TalTechis l uuakse targa linna tippkeskus (projekti eelarve 32 mln €) , mis keskendub viie valdkonna (andmed, valitsemine, transport, energia ja tehiskeskkonnad) nutikale ja jätkusuutlikule koostoimimisele. Targa linna tippkeskuse loomise ja arendamise tulemusena peaksid tekkima pidepunktid ja koostööprojektid erinevate ringmajanduse algatustega. Ringmajanduse tegevuskava rakendamine eeldab ettevõtetelt võimekust teha mahukaid investeeringuid uute tehnoloogiliste lahenduste ja ärimudelite juurutamiseks , mis hiljem ära tasu ksid . Teisalt vajavad e ttevõtjad pikaajalist kindlust ringmajandust suunav a poliitikaraamistik uga arvesta des lisaks EL-i siseturule ka eksportturgudel toimuvaga. Ringmajanduse edendamisel tuleb enam tähelepanu pöörata täna juba tegutsevatele ettevõtetele. E nne kehtivate nõuete muut mist tuleb toimima saada praegus e d süsteem id või need täielikult ümber kujundada . Lisaks peab nägema ette mõistliku üleminekuaja, et erinevad osapooled jõuaksid vajalikke ettevalmistusi teha ning nõuete rakendamise tähtaeg ei tohiks lange da lühikesele ajaperioodile. 2. Eesti leiab, et seoses COVID-19 viiruse levikuga tuleb kohandada ka ringmajanduse tegevuskava tegevusi ja ajaraami , prioritiseerimaks neid algatusi , mis aitaks taastuval majandusel ringsust kiiremini saavutada , sh kohalik tas and . Selgitus : Eesti ja kogu maailm seisa vad täna silmitsi olukorraga, kus COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku ja sellest tingitud eriolukorraga seoses vajab majandus ülemaailmselt riikide tuge olukorrast väljatulemiseks. R ingmajanduse tegevuskava rakendades tuleb arvestada, et see on koostatud enne ülemaailmset COVID-19 viirusega seotud eriolukorda. Seetõttu tuleks komisjonil hinnata nii tegevuste asja- kui ka ajakohasust. A lgatustes tuleb leid a üles just need tegevused , mis leevendaks viiruse mõju ja aitaks majandustegevuse jätkumisel nii majanduslikult kui ka keskkonnaalaselt edu saavutada , arvestades ka sotsiaalsete mõjudega . Tuleb tagada lühemad tarneahelad ehk tuleb soodustada ja toetada kohalikul tasemel esmavajaduste tagamist , mis tugevda vad kohalikku ringmajandust. Lisaks on k riisiga seoses üles kerkinud meditsiinijäätmete käi tlemise kitsaskohad, mis vajaks täiendavat tähelepanu. 3. Eesti leiab, et ringmajandusele üleminekul tuleb arvestada riikide eripäradega, vähendada halduskoormus t nii ettevõtjatele, avalikule sektorile kui ka teistele huvigruppidele ning algatustega vähendada kulutus i ja maksukoormus t ringmajandust praktiseerivatele osalistele . Selgitus : Eestile on iseloomulik majandusstruktuur, kus tegutsevad suured välisomandis olevad ettevõtted, kellel on oma teadus- ja arendustegevuse võimalused, ning kohalikud väike - ja keskmise suurusega ettevõtted ( VKEd ) , kes jäävad tootlikkuses ning uurimis- ja arendustegevuses maha, ja tööturg, kus on pigem madalamad palgad ja madalama väärtusega töökohad ning ettevõtted teevad omavahel vähe koostööd. Seega tuleks ringmajandust määratleda selle järgi, kuidas on ettevõtted võimelised tegelema teadus- ja arendustegevusega, looma innovaatilisi tooteid ja teenuseid, et lahendada kohalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme, rakendama uuenduslikke ärimudeleid, looma kvalifitseeritud töökohti ja suurendama tootlikkust ning kaasama erinevaid huvirühmi (ettevõtjad, poliitikakujundajad, ühiskond tervikuna). E ttevõtete investeerimisvõimekused on erinevad ning sellest tingituna ka võimalused rakendada ringmajanduse meetmeid (nt uuenduslike ärimudelite rakendamine, innovaatiliste toodete arendamine). Lisaks on r iikides erinevad klimaatilised tingimused, mistõttu tuleb arvesse võtta riiklike ja regionaalseid eripärasid (nt metsandus es tuleks edendada kohalikku puidu väärindamist ) . Ringmajandus pakub ühelt poolt häid võimalusi, kuid võib suurendada teisalt haldus- ja finantskoormust, kuna vaja on täiendavaid andmeid ja investeeringuid. Seetõttu on oluline leida ülemineku s tasakaal, sh nõuded, esitatavad andmed ( nt keskkonnamajanduslik arvepidamine ) ja investeeringute ajatamine. Liigne täiendav koormus võib Eesti ja EL ettevõtted üldisemalt viia ebasoodsasse konkurentsipositsiooni võrreldes ülejäänud maailma omadega . 4. Eesti leiab, et tegevuskava meetmetes tuleks rohkem esile tuua teenusekeskse t lähenemis t ning edendada jagamismajandus e võimalusi nagu toode kui teenus ja digilahendused . Selgitus: r ingmajanduse tegevuskavas keskendutakse jätkusuutliku toote poliitika kujundamisele ja f üüsiliste toodete jala jälje vähendami sele , kui d tähelepanu vajab ka teenuste poliitika , sh e-teenuse d , mis võivad olla väga raiskavad. Lisaks vähendamisele tuleks mõelda teenuste puhul suuremale võrdsusele ja sotsiaalsele kaasatusele . Asjade omandamise kõrval on kerkimas esile kasutatud asjade omamise ja asjade jagamise täiendavad võimalused, mis suurendavad sotsiaalset võrdsust. Aina enam tekib tarbijaid, kelle jaoks on oluline tulem, mitte füüsiline omamine . Seetõttu pole oluline, kas asi on omandatud või saadud kasutamiseks. Järjest rohkem tootjaid mõtleb samuti, kuidas kliente hoida ning oma toodetest suuremat tulu saada , nt toode kui teenus ärimudel (tootjad pakuvad toote müümise asemel oma toote kasutamist ning omand jääb tootjale või seda võivad teha ka eraldi teenuse pakkujad) ja digilahendused . Viimase potentsiaali kasutamise osas on Eesti ettevõtetel võimalused maailmas kanda kinnitada. Teisalt on j agamismajanduse võimalused suuresti veel kasutamata. S eetõttu tuleb analüüsida mõistlikku kooslust omandi ja jagamise vahel. I. Jätkusuutlik tootepoliitika raamistik 5. Eesti toetab jätkusuutliku tootepoliitika raamistiku loomist , millega EL turul olevad tooted ja teenused hakkavad järjest enam arvestama ringmajanduse põhimõtteid kogu väärtusahelas, taga des samal ajal ettevõtetele võrdsed võimalused. Selgitus : k omisjon il on plaanis esitada 2021 . aastal jätkusuutliku toote poliitika algatus, mis on üks põhilisi tegevusi ringmajanduse edendamisel. Kuna kuni 80% toodete keskkonnamõjust otsustatakse tootedisaini etapis , on vaja edendada jätkusuutlikku tootmi st . Lisaks kavatse takse kehtestada uu s toodete parandamise õigus ja kaalu takse uute õiguste andmist tarbijatele . Tegevuskava hõlmab kogu väärtusahelat, kuna meetmetena edendatakse taastootmist, ringmaterjali kasutamist toodetes, enneaegse ära viskamise vältimist, erinevate jätkusuutlikkuse näitajate kasutamist tootjate poolt, andmete kasutamist väärtusahelates ja tooteinfos, turu järelvalvet . See tõttu on oluline aru saada, mida see tähenda b Eesti tootjate ja teenuse pakkujate jaoks ning kuivõrd ollakse valmis ja võimelised oma sisemisi protsesse ümber kujundama, nt toote puhul samaaegselt veekindluse ja lahtivõetavuse võimaldamine, müügi puhul müügijärgse teeninduse võrgustiku tagamine parandamise eelistami ne . 6. Eesti toetab ö kod isaini direktiiviga 2009/125/EÜ hõlmatavate tootegruppide laiend amist ja nõuete ühtlustamist suurendamaks ühtse turu tekkimist . Selgitus : tegevuskavas on seatud eesmärk ringmajanduse toimimise edendamiseks laiendada ökodisaini direktiivi lisaks energiamõjuga toodetele ka laiemalt võimalikult laia tootevaliku suhtes. Direktiivi fookus laieneb energia valdkonnast jätkusuutlikkuse põhimõtetele (nt parandatavus ja ringlusse võetavus ). Hetkel on põhitähelepanu all elektroonikaseadmed, kuid tulevikus peaks hõlmama ka info- ja kommunikatsiooniteh noloogia sektorit, andmekeskusi, tek stiilitooteid, mööblit ja suure mõjuga vahetooteid. Eestil pole üldiselt ökodisaini nõude ga probleeme olnud, kuna nõude alla kuuluvaid tooteid üldjuhul Eestis ei toodeta. Direktiivi ulatuse laiendamisega võib aga puutumus suureneda ning selle võimalikk u mõju tuleb hinnata komisjon i ökodisaini tööplaani avaldamisel . 7 . Eesti toetab keskkonnahoidlike riigihangete edendamist ning võimalike ühtsete kohustuslike miinimumkriteeriumide ja eesmärkide seadmist , mida toeta b ühesugustel alustel kogutud aruandlus. Selgitus : a valik sektor peab hankijana näitama eeskuju ning ostma ringsemaid tooteid ja teenuseid soodustamaks sellise turu teket. EL on avaliku sektori ostujõud keskmiselt 14% SKP-st . Seetõttu on avaliku sektori ostujõul ringmajanduse edendamisel teedrajav roll katalüsaatorina, mida ei tohi alahinnata. Keskkonnahoidlikud ja ringsed riigihanked on kiire ja mõjus vahend ringmajanduse edendamiseks , tekitades turul nõudluse ringmajanduse printsiipe järgivate ettevõtete toodangule. Seega peaks riiklikul tasemel kehtesta m a keskkonnahoidlike ja ringsete riigihangete rakendamiseks konkreetsed eesmärgid ning teha vastavate kriteeriumite kasutamine kohustuslikuks avaliku sektori hangetes. K ui seda teevad kõik liikmes riigid, soodustam e ringmajanduslikke ettevõtteid EL turul ning suurendame ühiskonna keskkonnaalast teadlikkust . Siin on võimalus ka Eesti ettevõtetel EL turul edu saavutada. Sell iste hangete soodustamiseks plaanitakse meetme te na aastast 2021 kohaldada minimaalsed keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid ja kehtestada sihttasemed valdkondlikes õigusaktides . T ule b jälgida , et komisjoni kehtestatavad kriteeriumid läheksid kokku riigisiseste kriteeriumidega , kui just ei ole vajadust erisusi kehtestada , kuna i ga liikmesriik peab kehtestama oma oludel baseeruvad kõrgemad kriteeriumid. Rõhku tuleb panna ka avaliku sektori koolitamisel e , et nad oskaksid keskkonnahoidlikke riigihankeid teha . Edukaks rakendamiseks on vaja r iiklik aruandlus kohandada nende kriteeriumide täitmise kontrolliks. Samuti toetame EL aruandluse kohustust, kuna statistika keskkonnahoidlike riigihangete kohta peab olema ühesugustel alustel kogutud (küsitlus, aruandlus, riigihangete registrist jne) . S ee eeldab, et keskkonnahoidlik hange on riikidel defineeritud ühesuguselt . 8 . Eesti toetab keskkonnaalaste väidete usaldusväärsuse suurendamist läbi toodetel esitatav a informatsioon i oma keskkonnamõju kohta , mis oleks osapooltele võimalikult ühtne, täpne ja teaduspõhine ning tarbijale kergesti mõistetav . Selleks toeta me digitaalsete lahenduste kasutamist ringmajanduse rakendamisel , sh elektrooniline tootepass. Selgitus : Euroopas on kasutusel mitmeid keskkonnaalaste väidete süsteeme (nt EL ökomärgis , Põhjamaade luige märgis). Paraku on keskkonna teema tähtsuse kasvuga tekkinud tootjaid, kes seda enda kasuks ära kasutavad. Seetõttu on oluline selliste väidete usaldusväärsust suurendada, et keskkonnahoidlikud tooted ja teenused ka eristuksid. Kui keegi midagi väidab, peab see põhinema kindlatel alustel. Näiteks väetiste, taime kaitsevahendite ja mahetoodete jaoks on vaja selgeks teha, millisel juhul on tegu keskkonnasõbralike toodetega ja millisel juhul mitte . E ttevõtjad peavad hakkama põhjendama oma keskkonnaalaseid väiteid toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje meetoditega. Lisaks katsetab k omisjon lähiaastatel nende meetodite integreerimist ELi ökomärgise süsteemi ning hakkab vastupidavuse, ringlussevõetavuse ja ringlussevõetava materjali sisalduse aspekte järjekindlamalt lisama ELi ökomärgise kriteeriumidesse. V õib eeldada, et k omisjon töötab välja standardid, millele saaks tugineda nii ettevõtjad kui järelevalveasutused . V aja on detailseid lahendusi tooteinfo kajastamiseks toodetel sh tootmise energiamahukuse, keskkonnamõju, toote ja selle komponentide päritoluriikide ja olulise keskkonna - või tervisemõjuga komponentide sisalduse kohta . Tänane märgiste süsteem ei anna tegelikku ülevaadet tootmise ressursikasutusest, toot mise viisidest ega nende mõjust . Eesti on maailmas tuntud oma digilahenduste poolest. Ringmajanduse saavutamise k s on vaja ära kasutada tooteteabe digiteerimise võimalusi, sh dig ipass , (veebis) märgistamine ja vesimärgid , mille rakendamist on vaja hinnata kogu väärtusahelas. Eraldi on vaja analüüsida , kuidas lahendada märgistus, kuna see peab olema ka tarbija jaoks lihtsasti kättesaadav ja arusaadav ning tuleb säili tada ühtne lähenemine nagu CE-märgise puhul. Üks võimalus on , et põhiinfo toote kohta on toodud toote peal ja täiendav info digipassis . 9 . Eesti leiab, et tegevuskava vajaks rohkem meetmeid , mis on seotud tarbimisharjumuste muutumisega ja tarbijate teadlikkuse tõstmisega . Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata kestlikkust propageerivale disainile ja ringmajanduse kultuurilisele mõõtmele. Selgitus : Ringmajanduse tegevuskavas toodud tarbijate ja avaliku sektori mõjuvõimu suurendamisega seotud ettepanekud on ringmajanduse saavutamisel vajalikud ning soovime nende sidumist pandeemiajärgsest majanduskriisist väljumise poliitika ning tugimeetmetega. Ringmajanduse toimimiseks peavad oluliselt muutuma ka tarbimisharjumused. T ähtis on teadlikkuse tõstmine tarbimisharjumuste muutmise osas, mis omakorda toetab kestlikkust propageerivat disaini, sh energiatõhusust ning toote innovatsiooni ning taas- ja kordus kasutust. Keskkonnamahukad tooteahelad tuleb sellistena markeerida ja nende alane teadmine tuleb viia lõpptarbijateni koos soovitusega mõõdukale tarbimisele ja/või keskkonnahoidlikele alternatiividele. Tarbimine peab liikuma mugavusel baseeruvast liigtarbimisest vajaduspõhiseks , milleks on vaja kaasata sotsiaal- ja humanitaarteadust ning tuleks keskenduda tarbimise vähendamisele nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Tarbijatel on oluline roll oma valikutega tootjate ja teenuse pakkujate mõjutamisel. Suurem k eskkonnateadlik käitumine , uute tehnoloogiate aktsepteerimi n e ja kasutamine ühiskonnas peab muutuma normiks . Näiteks selleks, et saaks toimuda majandustegevus, mis võimaldab ajutiselt ilma omandiõigust üle andmata jagada ressursse, peab ühiskondlikul tasandil muutuma arusaam omandiõigusest ning tekkima jagamist võimaldav ja soodustav infrastruktuur ( iga toode saab olla teenus, vaja on tahet ). Ära tuleks kasutada disain er i oskust luua lahendusi, mis loovad emotsionaalse sideme tarbijaga, kellel tekib sisemine motivatsioon tootest võimalikult kaua kinni hoida. Ringmajanduse tegevuskava laiemalt ja d isaini muutused kitsamalt on oluliseks arengumootoriks k ohalikele ettevõtetele ja tõstab nende võimalusi globaalses konkurentsis. Heaks näiteks on ka juba kasutuses olevate esemete kasuliku eluea pikendamine konserveerimise ja restaureerimise kaudu, mis vähendab oluliselt jäätmete teket. Samuti on kestliku arengu seisukohast oluline toetada rohkem neid majandusharusid, mis kasutavad sisendina kultuuripärandit tuues olemasoleva pärandi (hooned, kunstiteosed jms) uue funktsiooni kaudu uuesti käibesse. Muutes kultuuriväärtused digitaalsete vahendite kaudu suurele hulgale kultuuritarbijatele kättesaadavaks, minimeerime aga vajadust füüsiliseks kokkupuuteks hapra pärandiga ning vähendame globaalse massiturismi negatiivset mõju keskkonnale. 10. Eesti leiab, et lisaks digitaalsetele tehnoloogiatele on kogu ELi hõlmava elektroonilise tootepassi tulemuslikkust määravaks teguriks ka toodet puudutavate andmete kvaliteet, kättesaadavus ja jälgitavus . Selleks, et motiveerida erasektorit tootepassi kasutusele võtma, võiks kaaluda selle sidumist ELi jätkusuutliku rahastamise raamistikuga. Selgitus: Kogu ELi hõlmava elektroonilise tootepassi tulemuslikkus sõltub suures osas andmetest, mida toote kohta kogutakse. Toodet puudutavad andmed peavad olema kvaliteetsed ja usaldusväärsed, andmed peavad olema kättesaadavad kõigile väärtusahela osapooltele ning andmeid peab saama jälgida kogu väärtusahela ulatuses. Digitaalsed tehnoloogiad võimaldavad andmetel liikuda koos tootega kogu väärtusahela ulatuses. Üheks selliseks tehnoloogiaks on plokiahel, mis võimaldab andmeid turvaliselt salvestada ja jagada üle väärtusahela ja igal ajahetkel, seeläbi aitab plokiahel tagada tooteinfo läbipaistvust. Tootepass peaks kompleksselt hõlmama kogu info, mida tootja vajab tõeliselt keskkonna hoidlike toodete arendamiseks ja tootmiseks. Sellised vajalikud andmed on: toote teekond (sh tarneviis), koostisosad ja materjalid (sh omadused), aga ka toote tootmisviis, tootmisjäägid ja pakendi liik. Erasektor peab olema piisavalt motiveeritud tootepassi kasutusele võtma. Üheks võimaluseks oleks siduda tootepassi kasutusele võtmine ELi jätkusuutliku rahastamise raamistikuga. Kui tooteinfo on läbipaistev, siis on toodet võimalik deklareerida. Jätkusuutlike investeeringute saamise üheks soodustavaks tingimuseks võiks olla tootepassiga keskkonna hoidlikuks deklareeritud toote tootmine. 1 1 . Eesti leiab , et tuleb edendada ettevõtet e , sh VKE-de, investeeringuid innovatsiooni hoidmaks olemasolevaid ressursse võimalikult kaua ringluses ning vähenda maks ohtlike ainete emissioone . Samuti tuleb r akendada tootearenduse põhimõtteid enneta ma ks ja väl t i ma ks hilisemat tervise- ja keskkonnamõju. Selgitus: i nnovatsioon ja tootearendus on peamised arengu eeldused, mis muudavad kogu toodete elutsüklit. Tooteinnovatsioon peab olema ettevaatav ning võtma arvesse kogu elutsükli võimalikke mõjusid läbi ohutu tootedisaini ( safe-by-design ) , v ähendades tekkivaid mõjusid. Kuigi turul on nõudlust uudsete toodete järgi, ei ole ettevõtete hulk , kes panustavad uudsetesse lahendustesse tööstussümbioosi või kinnise tootmistsükli, ressursitõhususe ja jäätmevähenduse valdkonnas, vaatamata olemasolevatele toetusmeetmetele oluliselt kasvanud. Seetõttu peaks tegevuskava meetmed lisaks tehnoloogia- ja teadmussiirdele endas hõlma m a innovatsiooni toetavaid taristu - , regionaal- ja maksupoliitikaid. Ringmajanduse üks olulisi aluseid on koostöö. Seetõttu on vaja soodustada siir et teadmispõhisele majandusele ning kaasata tööstusettevõtete teadus- ja arendust egevustesse rohkem ülikoolide juures tegutsevaid kompetentsikeskusi ja teadlasi. Ettevõtted vajavad selleks nii teadmis te paremat kasutust, kui ka vahendeid ja võimalusi arendamaks ja katsetamaks uudseid lahendusi. Teadmised, vajadused ja võimekus kujundada ümber tootmist ja tooteid erineb ettevõtete vahel. Selleks, et kogu sektor oleks kaasatud, on vaja soodustada tootearendust ka VKE- des ning võimaldada nende ligipääsu nii teadmistele kui toetustele. 1 2 . Eesti l eia b , et ring setel tootmis protsesside l on oluline roll suurenda m a ks kulutõhusalt ressursitõhusust ja kestlikku tootearendust ning vähendada jäätmeteket. Toetame v õtmesektorite väärtusahelates traditsioonilise tööstuse ja uudsemate lahenduste pakkujate koostööd soodustamist . Selgitus : t änane tootmisv iis mõjutab vahetult kohalikku piirkonda ning läbi toodangu ka laiemat keskkonda kogu toodete elutsükli vältel. R ingmajandusele üleminek annab võimalusi muuta majandus t säästvamaks , pakkudes ressursisäästu, võtt es kasutusele uusi tehnoloogiaid, automatiseerimist ja luua töökohti ning tekita d es konkurentsieeliseid Euroopa jaoks globaalsel turul. Üleminek ringmajandusele nõuab nii oskusteavet, tootmisprotsesside kohandamist kui ka tarneahelate ülevaatamist . Seega peaks ringmajanduse põhimõtete rakendamine olema osa ettevõtete pikaajalisest strateegiast. Ringmajandusele üleminekut tuleb soodustada läbi ettevõtete vahelise koostöö, ligipääsu toetus- ja arendusprogrammidele ning investeeringute kaudu. Ringmajanduse põhimõtetel toimivad tootmisprotsessid peavad olema piisavalt kulutõhusad ning seeläbi ei tohiks suureneda mõju keskkonnale tervikuna. T eises e toor me kasutus peaks kokkuvõttes olema ettevõtete jaoks kulutõhusam kui esmase toorme kasutus. Keskkonnaeesmärkide täitmine ei tohiks halvendada ettevõtete konkurentsivõimet, seda nii siseriik likult VKE-de ja suurettevõtete vahelises kui ka naaberriikide võrdluses. Kavandatavad aruandlus- ja kontrollisüsteemid peaksid võimaldama võimalikult väikest halduskoormust ning olema ülesehituselt võimalikult lihtsad. Eraldi on vaja tegeleda ressursimahukate tööstusettevõtetega , et ka nemad arvestaksid rohkem ringmajanduse põhimõtteid , tagades samal ajal õiglase ülemineku. Ringmajandus peab olema üks osa riigi tööstuspoliitikast. Ringmajanduse edendamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata tööstusettevõtetele sh ressursimahukatele ettevõtetele, kuna ringmajanduse põhimõtete laiem rakendamine aitab kõige enam kaasa süsinikuneutraalse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusmudeli arendamisele. Muutused eeldavad ka traditsioonilise tööstuse, uudsemate lahenduste pakkujate ja jäätmekäitlejate omavahelist varasemast suuremat koostööd arendamaks välja uusi toimivaid ringmajanduse lahendusi. Sellis t e koostöövormid e tekkimine vaja b ka riigi poolset osalemist . II. Võtmesektorite väärtusahelad IIa . Elektroonika ja i nfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia 13 . Eesti toetab uut toodete parandamise õiguse kehtestamist , mille rakendamine peaks toimuma sammhaaval , ning mobiilide ja sarnaste seadmete laadijatele universaalsete lahenduste rakendamist. Selgitus : e lektr i- ja elektr oonika seadmed vananevad liiga kiiresti ja on kavandatud lühiealisusele. Samas peavad need olema kasutatavad kogu oma eluea jooksul ning neid peab olema võimalik remontida sarnaselt muudele masinatele ja seadmetele, pikendades nii nende eluiga. I ga l tarbija l on õigus talle kuuluvaid tooteid remontida ja soovikohaselt modifitseerida. T ootjad peavad tagama parandamiseks vajaliku teabe ning juurdepääsu vahetatavatele komponentidele. Toodete igapäevane hooldus (sh akude vahetamine) ja rikkekindlus peab olema võimalik ning kasutajale jõukohane ilma erioskuste ja -töövahenditeta. T oimiv parandamise süsteem saab olla ühtaegu nii keskkonnasõbralik kui ettevõtlust toetav. Eelkõige saavad sellest kasu kohalikud väikeettevõtted, kelle tegevusvaldkonnaks on erinevate parandustööde tegemine. P arandamisõiguse kehtesta misel tuleb teha tihedat koostööd ka e ttevõtetega, et neil oleks piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks. Seetõttu tuleks toodete parandamise õigus kehtesta da järk-järgult erinevate tootegruppide lõikes. Esimeses etapis võiks alustada elektroonikaseadmetest (sh mobiiltelefonid ning tahvel- ja sülearvutid ) . Teisalt tuleb analüüsida ka mõju tootjatele, et see ei seaks seadmetele liiga kallist hinda. Kaaluma peaks ka ekspordipiiranguid sellistele toodetele, mis ei ole kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega. Elektroonikatööstuse pidev võidujooks üha uute mudelite disainimisel on paraku viinud olukorrani, kus uued lahendused toovad kaasa uued mudelid, mille lisavarustus (sh laadijad, varuosad, tarkvara) ei sobi uute toodetega. Tooted lagunevad järjest kiiremini ning nende parandamine on osutunud keeruliseks – teeni n duspunkte napib, iseseisevat parandamist pärsib tootejooniste kättesaadavus ja patenteeri tud lahenduste kaitse (näiteks vajaliku varuosa 3D printimise puhul). Seetõttu on vaja sekkuda EL üleselt leidmaks lahendusi, mis suurendavad toodete kestlikkust. Mo biiltelefonide ja samalaadsete seadmete laadijate jaoks ühise laa dija kasutuselevõtmine (sh laadimisjuhtme vastupidavamaks tegemine) aitab saavutada kiire efekti, kuna uusi seadmeid ostes pole vaja osta uut laadijat ega seda seadmega kaasa panna . Lisaks parandamise õiguse seadmisele ja universaalsetele laadijatele on plaanis analüüs ida EL ülese mobiilide, tahvlite ja laadijate tagastussüsteemi ning ohtlike ainete vähendamist elektri- ja elektroonikaseadmetes. IIb . Patareid ja romusõidukid. 1 4 . Eesti toetab l aetava te patareide kasutamise ja nende ringsuse edendamist . Selgitus : patareides on kasutusel väärtuslikud metallid, millest oluline osa imporditakse EL-i. Seetõttu on patareide tootmine suure jalajäljega tegevus, mille vähendamisel on potentsiaalne kasu kogu EL majandusele. Samas on nende ringlussevõtt siiani toiminud piiratu lt . Selleks plaanitakse tõhustada nendest tekkinud jäätmete kogumist ja ringlussevõttu ning suurendada laetavate patareide kasutami st, mis oleks kõige efektiivsem viis väl tida jäätmete teket . T arbijate teadlikkuse tõstmi ne aitab vähendada mittelaetavate patareide kasutust ja tuua välja laetavate patareide eelised . 1 5 . Eesti jaoks on oluline , et romusõidukite direktiivi üle vaatamisel võimaldataks t eatud tingimustel romusõidukite lammutustõendita registrist kustuta mist . Selgitus : komisjon plaanib r omusõidukeid käsitleva id eesmärk e ja reegleid üle vaadata . Eesti jaoks on oluline r õhuta da juba romusõidukite direktiivi avaliku konsultatsiooni käigus esitatud seisukohta. Hetkel kehtiva direktiivi kohaselt ei saa mootorsõidukeid liiklus registrist kustutada ilma lammutustõendita. Samas on Eestis suur hulk sõidukeid liiklus registris, mida enam tegelikkuses ei ole ja mille kohta pole autoomanikel ka lammutustõendit esitada. Sellised sõidukid jäävad igaveseks liiklusregistrisse , mist õttu kajastuvad liiklusregistris ebakorrektsed andmed. Seetõttu võiks direktiiv teatud tingimustel sõidukeid ka lammutustõendita liiklus registrist kustutada. Teatud erandi kehtestamine võib hoogustada ebaseaduslikku lammutamist, mistõttu peame vajalikuks lammutustõendita registrist kustutamise võimaluse väljatöötamist nii, et kõik riskid ja vajadused oleks arvestatud. Kaaluda võiks näiteks ajalist tingimust, st teatud aastate möödumist lammutamisest. IIc . Pakendid 1 6 . Eesti toetab üle pakendamise vältimise ja vähendamise meetme id ning et aastaks 2030 peavad oma olemuselt kõik ELi turul olevad pakendid olema korduskasutatavad või ringlussevõetavad . Peame vaja likuks teha ühiseid pingutusi EL ülese pandipakendisüsteemi loomisel . Selgitus : p akendijäätmete ringlussevõtt on madal kogu EL-s . Seetõttu tahetakse vähendada üle pakendamist, pakendijäätmete teket ja pakendimaterjalide keerukust ning parendada pakendite disaini. P laanitakse kehtestada nõuded, millega tagatakse, et kõik ELi turul olevad pakendid on 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil korduskasutatavad või ringlussevõetavad . Samas peab esmalt tegema üheselt selgeks, mida tähendab majanduslikult tasuv, ja lähenema vajaduspõhiselt, kuna pakendamisel on oma eesmärk toodet kaitsta ja säilitada. Meetmete pikem e esmärk on kaotada turult pakendid, mis sisaldavad erinevaid materjal e ning mille ümbertöötlus on praktiliselt võimatu või äärmiselt kulukas. Pakendite kasutuse otstarve on erinev ning esitatud eesmärk ei tohiks sea da piiranguid pakendijäätmete käitlusele (nt desinfektsioonivahendite ja ravimite pakendi te põletus) . Vaja on leida tasakaal pakend i funktsiooni ja käitluse vahel , kuna nõue pakkematerjalide koostise keerukuse, materjalide ja p olümeeride hulga vähendamiseks lühendab märgatavalt toodete säilivust ja müügiperioodi pikkust. Lühem müügiperiood aga omakorda võib põhjustada aeguvate toodete koguse suurenemise ja toidukadude kasvamis t . Samuti tuleks edendada EL-s juba toimivaid lahendusi nagu pandipakendi süsteem. Eestis toimib see juba aastast 2005 ning hõlmab endas metall-, klaas- ja plastpudeleid . Pandipakendisüsteem on osutunud väga efektiivseks. Näiteks 2019 . aastal kogus Eesti Pandipakend kokku ja suunas taaskasutusse enam kui 250 miljonit ühekordse kasutusega pandimärgiga joogipakendit ehk keskmiselt jõuab kümnest Eestis müüdud pandipakendist üheksa ümbertöötlemisse. Materjalide lõikes suunati taaskasutusse 87 % plastpakendi test, 8 8 % metallpakenditest ja 87 % klaaspakend itest. Lisaks o leme Lätiga koostöös tegemas projekti, et leida võimalusi kuidas kahe riigi vahelisi süsteeme paremini ühildada . IId. Plast 1 7 . Eesti toetab plasti ringsuse edendamise meetmeid. L eia me , et lisaks mehhaanilise le ümbertöötluse le tuleks arendada plasti keemilist ümbertöötlust ning r inglussevõetud plasti kasutamiseks toiduga kokkupuutuvates materjalides tuleb välja töötada täpsemad eeskirj ad. T oeta me ühtse poliitikaraamistiku väljatöötamist biolaguneva või kompostitava plasti kasutamiseks, mis ei suurendaks koormust maa le kui väärtuslikule loodus ressursile. Toetame tahtlikult lisatud mikroplasti kasutamise piiramist. Selgitus : 2018 . aastal avaldatud EL plasti strateegia rakendamise soodustamiseks tuleb oluliselt tõhustada nii olemasolevaid meetmeid (sh seoses ühekordse plasti direktiiviga) kui arendada ka uusi meetmeid , sh jäätmete tek k e vältimise , ringplast i , mikroplast i , bioplast , biolagunev a ja kompostitav a plast i osas . Paljude fossiilsest toormest valmistatud toodete ja pakendite puhul on plast i jäätmete liigiti kogumine ja ringlusse suunamine väiksema keskkonnamõjuga kui lühikese elueaga biopakendi te või too de te puhul. Sellest tulenevalt on oluline, et fossiilsest toormest valmistatud too t e d oleks id kordu s kasutatav ad ja ringluses võimalikult kaua. Plasti maksimaalse lt kaua ringluses hoidmiseks on oluline, et lisaks plasti mehhaanilisele ümbertöötlusele soodustatakse plasti keemilist ümbertöötlust (sh pürolüüs, gaasistamine, keemiline depolümerisatsioon , katal üüline krakkimine ja reformimine , hüdrogeenimine ) , mille eesmärk on saada teisest tooret aga mitte kasutada neid tooteid kütusena. T äna on oluliselt reguleeritud toiduga kokkupuutuva d materjalid (sh plastmaterjalid) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EÜ) nr 1935/2004, komisjoni määrus ega (EL) nr 10/2011 ja määrusega (EÜ) nr 282/2008. Selleks, et tagada 2030. aastaks kõikide ELi turul olevate pakendite korduskasutatavus või ringlussevõetavus majanduslikult tasuval viisil, näeb komisjon ette mitmeid meetmeid, sealhulgas kehtestab eeskirjad muude plastmaterjalide kui polüetüleentereftalaadi (PET) ohutu ringlussevõtu kohta toiduga kokkupuutuvates materjalides. Nende eeskirjade kehtestamine on eelduseks, et ringlussevõetud plast materjali saaks hakata kasutusse võtma toiduga kokku puutu vates materjalides ning seeläbi tekiks täiendav väljund ringplasti kasutamiseks . E eskirjade kehtestamine on oluline , kuna karmistuvad nõuded ring plasti sisalduse kohta pakendites ( 2 021 - 2022 ) ning direktiiviga (EL) 2019/904 nähakse ette sihtarvud ringlussevõetud plasti sisaldusele joogipudelites (2025 . aastast 25%, 2030 . aastast 30%). Ringplasti ei saa aga toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutada enne, kui ei ole heaks kiidetud komisjoni eeskirju plast materjal i ohutu ringlussevõtu kohta toiduga kokkupuutuvates materjalides. Saavutamaks plasti suuremat ringsust s oovime, et eeskirjade väljatöötamine oleks komisjoni üks pr ioriteetidest . B ioressursi kasutamisel tuleb silmas pidada , et surve põllumajandus- ja metsamaale ei kasvaks. Biolagunev või kompostitav plast tekitab segadust nii tootjates kui tarbijates. Samas on mõnedel juhtudel selle kasutamine õigustatud. Seetõttu on oluline tööta d a välja ühtsed alused – konkreetsed kvaliteedinõuded tagamaks , et toote märgistamine „biolagunevana“ või „kompostitavana“ ei eksitaks tarbijaid. Vastasel juhul müüakse ideed „rohelisest tootest“, mis tegelikult ei ole biolagunev ega kompostitav või on seda ainult keerulistel tingimustel. Poliitikaraamistik peaks hõlmama selgeid kriteeriume biolagunemisele, kompostitavusele ja muudele keskkonnakasudele viitavate väidete kasutamisel toodete märgistusel ning vältida toodete ühekordse kasutamise soodustamist. A rvesta m a peab toiduga kokkupuutumise spetsiifikaga – toit on niiske ja seetõttu on vajalik mater jalide nn vooderdamine/katmine. Biomaterjalide kasutamisel on vajalik pakendite eelnev pindpineva materjaliga katmine, vastasel juhul toiduga kokkupuutel pakend laguneb. Kuna tegemist on võrdlemisi uue lahendusega , on biomaterjalidest pakendite kasutamine hetkel kallis ning omab suurt mõju tarbijatele igapäevatoitude hinnatõusu näol eeldades e nne meetmete kasutusele võtmist nende sots i aalmajanduslik e mõju de hindamist . Lisaks o n oluline astuda jõulis i samme tahtlikult lisatud mikroplasti kasutamise piiramiseks. Mikroplastiosakesed on väga väikesed (tavaliselt alla 5 mm) tahked osakese d, mikroplastis võib leiduda ka tootmisel kasutatud lisandite jääke. Mikroplasti võib soovimatult tekkida suuremate plastesemete, sealhulgas sünteetiliste tekstiilide kasutamisel ja kulumisel. Seda võidakse ka tahtlikult toota ja lisada toodetesse erieesmärgil, näiteks koorivate mikrokuulidena näo- ja keha koorimisvahenditesse . Seetõttu tuleks soodustada m eetmeid, mis aitavad kaasa lünkade kõrvaldamisele teadmistes seoses mikroplastist tuleneva ohu ja selle materjali esinemisega keskkonnas, joogivees ja toiduainetes. Teisalt tuleks ka tahtmatult keskkonda sattuvat mikroplasti (tekstiilist, jalatsitest, rehvide kulumisest, mänguväljakutest jms) vähendada. Samuti on vaja vähendada olmes mikroplasti kanalisatsiooni sattumise tõenäosust. Selleks on otstarbekas kavandada seadmeid ja tehnoloogiaid, mida saab kasutada vee käitluses kodustes lahendustes ning vee- ja reoveep uhast ussüsteemid es. 2018. aastal hakkas Euroopa Kemikaaliamet uurima, kas tahtlikult lisatud mikroplastiosakesi sisaldavate toodete turule viimisele või kasutamisele tuleks kohalda da kogu ELi hõlmavat piirangut. Hetkel koostavad Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi k omitee konsolideeritud arvamuse tahtlikult lisatud mikroplasti käsitleva piiramisettepaneku kohta ning avaldavad selle eeldatavasti 2020. aasta jooksul. Euroopa Komisjon arvestab Euroopa Kemikaaliameti arvamusi ja koostab komisjon ettepaneku REACH-määruse (käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) XVII lisa muutmiseks, mille üle liikmesriigid saavad hääletada REACHi komitees. IIe . Tekstiil 1 8 . Eesti toetab EL t ekstiili strateegia loomist suurendamaks tekstiili ringsust . Selgitus : t ekstiilijäätmed on suur probleem kogu EL-s . Selleks plaani takse sarnaselt EL plasti strateegia le avaldada 2021 EL tekstiili strateegia, mis sisaldab tekstiili vää r tusahe la kõiki etappe alates toorm est kuni jäätmekäitluseni. Oluline osa on ka toote disainil, kus Eestil on mitmeid ettevõtteid , kes sellest kasu saaksid. Hetkel puuduvad head ümbertöötlusvõimalused ning vähesed ringmajanduse põhimõtteid järgivad ettevõtjad (nt Aus Design , Stella Soomlais, Reverse Resources ) ei kata kogu sektori vajadust. On olemas küll potentsiaalsed innovaatilised lahendused, kuid vähesed neist on praktikas hästi toimivad . Eestil on tekstiilistrateegiaga seoses hea võimalus oma ettevõtete potentsiaali kasutamisel. Samas tuleb aastaks 2025 minna üle tekstiilijäätmete liigiti kogumisele. L isaks strateegiale on vaja siirdumi st teadmuspõhisele majandusele , mis toetaks uusi innovaatilisi lahendusi , ning rohkem kaasata tekstiilitööstusettevõtete teadus- ja arendustegevuse ülikoolide juures tegutseva id kompetentsikeskus eid ja teadlas i . IIf . Ehitus ja hooned 19 . Eesti toetab jätkusuutliku hoonestatud keskkonna strateegia loomist. Peame oluliseks, et see põhineks olemasoleva keskkonna säilitamise l uue loomise asemel ning lähtuks ehitiste energiakulu ja süsinikujalajälje arvutamisel kogu ehitise elukaarest. Leiame, et e hituses ringmajanduse soodustamiseks tuleks edendada ühiste süsteemide nagu hoone informatsiooni mudel i BIM tehnoloogia võimalus i ning soodustada kohaliku ressursi kasutust . Selgitus : e hitussektor on väga ressursimahukas. Seetõttu plaani takse avaldada jätkusuutliku hoonestatud keskkonna strateegia, mis hõlma ks muuhulgas ehitustoodete regulatsiooni (CPR) üle vaatamist, komisjoni Level (s) juhiste laialdasemat kasutust ja ehitus-lammutusjäätmete suuremat taaskasutust. Meetmete käigus analüüsi t a kse ehitusmaterjalide kasutami st ning otsi t a kse ringmajanduse võimalusi . Näiteks kui tehases hoonete tootmisel on olemas vastav kontrollsüsteem, siis ehitusplatsil hoonete ehitamisel selline kontrollsüsteem puudub. Seetõttu kannatab ka ehituskvaliteet ( nt õhutihedus ja energiatõhusus ) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Muinsuskaitsel ja restaureerimisel on võtmeroll ajalooliselt väljakujunenud keskkonna väärtustamisel, säilitamisel ning nutikal, sh minimaalse keskkonnamõjuga arendamisel väärtusliku elu- ja kultuurikeskkonnana. Ehitise energiakulu ja süsinikujälje arvutustest ei tohiks välja jätta ehitusmaterjali de tootmis e ning ehitise lammutamise ja tekkivate jäätmete käitlemise energiakulu ja süsinikujälge. Kui hoone on kohandatav muutunud vajaduste või nõuetega, siis ehitise kogu elukaare kulusid aluseks võttes on enamasti säästlikum olemasoleva hoone korrastamine, ehkki selle energiatõhusus o n võrreldes uue hoonega reeglina madalam. Renoveerimisel tuleb eelistada keskkonnasõbralikke ning minimaalse kliimamõjuga materjale ja praktikaid. Edendada tuleb ju ba kasutuses olevate esemete ( nt mööbel) kasuliku eluea pikendamist konserveerimise ja restaureerimise kaudu vähendades sellega oluliselt jäätmete teket. Lisaks tuleb s oodustada olemasoleva pärandi taas- ja uuskasutust. Ehitussektoris on kasutusel mitmeid erinevaid projekteerimise lahendusi. Üks sellistest on BIM ( Building Information Modelling ) tehnoloogia , mis võimaldab nii hoonete tõhusamat rajamist ja haldamist kui ka hilisemat nö „tükkideks lahti võtmist“ aidates kaasa ringmajanduse eesmärkide saavutamisele. Euroopa Komisjon on antud teemat käsitlenud ka dokumendis „Circular Economy: Principles for Building Design “ . Ehitamisel tule ks eelistada väikesema keskkonnamõjuga kohalik k u ja taastuva t ressursi nagu p ui t (terase ja betooni asemel) . Lisaks on v aja t ö ötada välja ja rakendada ELi tasandi l ühtne metoodika ehitusmaterjalide tootmisel eralduva süsinikdioksiidi arvestamise ja hindamise kohta. IIg . Toit, vesi ja toitained 20 . Eesti t oeta b vee kordus - ja taas kasutamise tõhus t a mis t läbi digitaliseerimise ja efektiivsema seire , sealhulgas tööstusprotsessides . Toetame toitainete taaskasutamist ja toitainete majandamise lõimitud kava väljatöötamist. Selgitus : v ee korduskasutuse soodustamine tööstusprotsessides on vee tõhusama kasutamise üheks eelduseks. V ee kordus kasutamine muutub pikas vaates järjest olulisemaks, kuid tagatud peab olema tervise ja keskkonna kaitse arvestad es liikmesriikide eripäradega. K estliku majandamise seisukohast on tarvilik arendada tarku tehnoloogiaid ja mõelda läbi vee kasutamine tootmisprotsessides terviklikumalt ning leida viise vee kordus- ja taas kasutuse tõhustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb levitada häid praktikaid , suurendada teadlikkust ning soodustada ettevõtjate, teadlaste ja inseneride koostööd. Veeressursi kasutuse vähendamise, st uute tehnoloogiate väljatöötamise ja rakendamise eelduseks on investeeringute tegemine . Ehituslike veesüsteemide (joogi-, sademe-, kui reovee) digitaliseerimine ja uudsete jälgimismeetodite rakendamine võimaldab vähendada muuhulgas koormust reoveepuhastitele ning puhastamata reovee loodusesse juhtimise riske. Efektiivsem seire võimaldab paremini tuvastada toitainete allikaid ning seeläbi tõhusamalt rakendada nende vähendamise meetmeid . Vee säästlikuma kasutuse meetmete hulka kuuluvad veekasutuse seire j a optimeerimine tootmisliinidel, vee ringlussevõtu võimaluste hindamine, v eeringe sulgemise määra ja võimalike puuduste vahel õige tasakaalu leidmine, puhta jahutusvee eraldamine saastunud to otmisveest ja korduskasutamine, vee kasutamine astmeliselt kuni teatud parameetrid saavutavad oma õigus liku või tehnilise piirväärtuse, v ee kasutamine teistes seadmetes kui muutunud on ainult teatavad vee parameetrid aga seda on veel võimalik kasutada mõnel muul otstarbel, puhastatud ja puhastamata heitvee kogumine eraldi ning tootmisvee töötlemine veeahel as vee kvaliteedi parandamiseks võimal dades vett ringlusse võtta või taas kasutada. T oitainete majanda mise lõimitud kava väljatöötamine on vajalik toitainete tõhusamaks kasutamiseks ning teises t e toitainete tekkeks. O luli n e on soodustada lähedalt kättesaadava toidu tarbimist ja toitumisel mitmekesisuse tagamist. Seeläbi näeme võimalust toetada kohaliku toidutootmise arengut ja soodustada mitmekesisust tootmisel (nt erinevate kultuuride/sortide kasvatamine monokultuuri/-sordi asemel, aretustegevusel kvantiteedi kõrval ka toitainete sisaldusega arvestamine). R eovee puhastamist ja reoveesetet käsitlevate direktiivide läbivaatamine omab potentsiaali, et suurendada taaskasutatavate toitainete olulisust põllumajanduses. S elleks, et toitainete tasakaal põllul oleks paigas, on vajalik saagiga eemaldatav taimetoiteelementide hulk mulda tagasi viia. K eskkonda peaks jõu dma järjest vähem ohtlikke kemikaale, sh taimekaitsevahendeid , ning oluline on jälgida, et põldudele ei satuks raskmetalle. Olemasoleva bioressursi taaskasutuse soodustamiseks tuleks mineraalväetisi asendada võimalikult palju orgaaniliste väetistega. III. Vähem jäätmeid ja rohkem väärtus t 2 1 . Eesti toetab jäätmepoliitika kujundamist suurema ringsuse saavutamiseks kõigis väärtusahela etappides. Leiame , et kuigi j äätmetekke vähendamise meetmed on vajalikud , pea vad need olema mõõdetav ad ja põhinema ühtsetel alustel . Toetame meetmeid toidujäätmete tekke vähendamiseks, kuid peame oluliseks toidujäätmete vähendamise sihtmäära seadmist välditavale osale eristades välditavaid toidujäätmeid ehk toidukadusid ning mitte välditavaid toidujäätmeid. Selgitus : v arasem jäätmealane seadusandlus on keskendunud peamiselt jäätmehierarhia viimastele astmetele. Jäätmete lakkamise rakendamise soodustamiseks on vaja täiendada olemasolevat seadusandlust, mis arvestaks keskkonnakaitseliste ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. See aitaks kaasa ringmajanduse ärimudelite ja koostöövormidelaiemale arengule. Nüüdses tegevuskavas on oluline roll jäätmete tek k e vähendamisel ja korduskasutus e suurendamisel . Siiani on olnud üheks kitsaskohaks nende mõõtmine , mille täiustamine on lähiajal plaanis . S ee saaks toimida ainult siis, kui luuakse ühtsed mõõtmis- ja arvutusalused. Lisaks plaanitakse kehtestada jäätmetekke vältimise eesmärgid osadele jäätmeliikidele. Seatavate eesmärkide täitmisel on oluline arvestada olemasolevate parimate praktikatega ning tegeleda kitsaskohtadega ilma konkurentsivõimet kahjustamata. Komisjon teeb kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja jäätmete raam direktiivi 2008/98/EÜ läbivaatamise ühe osana ettepaneku kehtestada toidujäätmete vähendamise sihtmäär. Selleks on esmalt oluline kvaliteetsete liikmesriikide põhiste võrdlusandmete olemasolu , mistõttu peavad liikmesriigid alates 2020. aasta kohta esitama aruandlust toidujäätmete tekke kohta. Seoses toidujäätmete vähendamise sihtmäära kehtestamisega tuleb silmas pidada, milline osa toidujäätmetest on välditav (toidukadu) ning milline osa vältimatu . Sihtmäära seadmisel tuleks eelkõige keskenduda toidujäätmetele, mille vähendamine on võimalik . Hetkel puudub ühtne definitsioon toidukaole. Seetõttu on oluline sihtmäära kehtestamisel ka määratleda toidukao mõiste. Ü ldjuhul on toidukadu mõistetav kui algselt inimtarbimiseks mõeldud toit või toiduaine , mis on toidutarneahelast eemaldatud, kuid mis oleks veel inimtoiduks kõlblik. Praktikas kasutatakse aga ka muid määratlusi. Toidukadude määratlemisel ja toidujäätmete vähendamise sihtmäära seadmisel tuleb arvestada ka põllumajandustootjate kontrolli alt välja s olevaid tegureid, näiteks ebasoodsad ilmastikuolud , kliimamuutused, kahjurid , haigused ja turutõrked. Samuti tuleb sihtmäära seadmisel arvestada laiemalt liikmesriikide spetsiifikate ja seniste edusammudega. Toidujäätmete vältimi n e on olulisel kohal nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes tegevustes. Toiduraiskamise vältimise osas tehakse rahvusvahelist koostööd EL toidujäätmete ja toidukao platvormi kaudu. Riigi jäätmekava aastateks 2021-2026 koostamise raames töötatakse välja ka toidujäätmete tekke vältimise kava. Hetkel on käimas uuring kogu Eesti toidutarneahelas 2020. aastal tekkivate toidujäätmete ja toidukadude kohta. Samuti on Maaeluministeeriumi tellimusena käimas uuring 2016-2020 „Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses“. Samuti on oluliseks valdkonna ks maapõues leiduvad ressursid , kuna need sõltuvalt sellest kus on maavara. Toorm ete varustuskindlus ja kättesaadavus mängivad olulist rolli ringma janduse eesmärkide saavutamisel. Samas suurendavad tootmis- ja tarbimisharjumused toormete kasutust. Elektrifitseerimine nõuab koobaltit, niklit ja vaske ning metallide nõudlus kasvab seoses keskkonnasõbralike tehnoloogiatega (EL potentsiaal võiks olla liitiumis). Tuleb meeles pida d a, et materjalid kaotavad aja jooksul oma omadusi ning seetõttu on oluline uurida, mis maavarasid ja mis ulatuses on võimalik asendada , sh võimalus kasutada kaevandusjäätme i d. Näiteks tuleks hinnata vanade kaevandusjäätmehoidlate kui vajaliku tulevikutooraine hoidla aspekti. Pikaajalise juurdepääsu tagamine E Li enda geoloogilistele leiukohtadele on tööstuse edasise vastupidavuse määrav tegur mitmel põhjusel. See leevendab tarnekindlust ja võimaldab arendada väärtusahelaid, mis tagavad strateegiliselt oluliste tööstuste jäämise E Li . Ka toodedisainis tuleb arvestada toorme varustuskindlust ja kättesaadavust tarbimiskohas. See kõik eeldab uute leiukohtade avastami st. Kohalik hankimine võimaldab suurendada sotsiaalset aktsepteeritust vähendad es kaevandamise keskkonnamõjusid kuivõrd tootmine peab olema kooskõlas Euroopa normide ga . Näiteks k ompleksmaardlate kasutamine aitaks ressursse maksimaals e lt väärinda da . K ui kaevandamiseks on antud mingi ala, luuakse sealt maksimaalses ulatuses lisaväärtust ja väljatakse kõik võimalik. Kuigi teistes riikides on see praktikas juba levimas, siis Eestis mitte . P õ levkivi kaevandamis e l tekib aheraine , mida on võimalik kasutusele võt ta laialdasemalt teede ehituses asenda maks lubjakivi killustikku või täiteliiva ja –kruusa vähenda des ehitusmaterjalide karjääride avamist. 2 2 . Eesti toetab ELi hõlmavat ü htsete märgistuste, kriteeriumite ja taristu loomi st tõhusta maks jäätmekäitlust . Selgitus : m aterjalide efektiivne ringlussevõtt sõltub tõhusast jäätmete liigiti kogumisest . Tegevuskava meetmena plaanib komisjon ühtlusta da jäätmete liigiti kogumise süsteeme, keskendudes muu hulgas ka standardimisele ja kvaliteedijuhtimissüsteemidele taga maks selliste kogutud jäätmete kvaliteet, mis on mõeldud kasutamiseks toodetes, sh toiduga kokkupuutuva materjalina. Samas pea vad kõik kavandatavad meetmed ole ma tasakaalus, nt jäätmeid vähendavate meetmete rakendamine ei oleks oluliseks takistuseks materjali (nt joogipudelite) kvaliteetseks ringlussevõtuks . Kuna pakendile kantav info selles sisalduva toote kohta on mahukas, tuleb tagada et kogu pakendile kantav teave on arusaadav erinevatele osapooltele, sh tarbija le , jäätmekäitleja le . Samuti tuleb leida sobivad lahendused, nt piktogrammid. Ühtsema süsteemi loomisel tuleb arvestada ka juba olemasolevate toimivate süsteemidega ehk tuleks võimaldada eripärasid. Eestis on olmejäätmete liigiti kogumise süsteemi kujundamisel tehtud avaliku sek t ori innovatsiooniprogrammi projekti „Jäätmete liigiti kogumine“, kus töötati välja ühine värvi- ja pildikeel jäätmekonteinerite ja jäätmete liigiti kogumise juhendite jaoks. Projektis osalesid Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministee riumi, j äätmekäitlejate , kohalike omavalitsuste ja tootjavastutusorganisatsiooni esindajad. Olmejäätmete liigiti kogumise lihtsustamiseks töötati välja värvilahendused, mida tuleb kogumisvahendite puhul või nende märgistamisel eelistada: kollane – plast-, metall- ja segapakendijäätmed ; sinine – paber- ja papp-pakendijäätmed ja paber ja kartong; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed ning hall ja must – segaolmejäätmed . Need värvilahendused on kokkuleppe tulemusena kasutusele võtnud Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ , kuhuviia.ee ja Ragn-Sells . Nimetatud värvilahendustele terviklik üleminek toimub järk-järgult. Ühistele värvilahendustele üleminek terves riigis annab elanikele selguse, millised jäätmeliigid vastavasse konteinerisse tuleb visata ning millega eeldatavalt saavutatakse suurem jäätmete liigiti kogumise aktiivsus. Kui selline süsteem oleks ELi ülene, aitaks see kaasa nii tarbija teadlikkuse kasvule kui ka heade praktikate tekkele, mida oleks lihtsam teistel üle võtta. 2 3 . Eesti toetab jäätmete EL-st ekspordiga seotud probleemide lahendamist ja EL teisese toorme turu edendamist . L eia me , et vaja on suurendada EL-s jäätmete k valiteet s e t ringlussevõtt u vähenda maks jäätmetest tingitud keskkonna koormus t. Selgitus : r ingmajanduse eesmärgiks on ressursi võimalikult kaua ringluses hoidmine. Selleks on tehtud ettepanek jäätmete ekspordi piiramise k s EL-st välja , kuna olemasolevad jäätmete ringlussevõtu lahendused kolmandates riikides ei ole piisavad ning väga keeruli n e on leida nõuetele vastavaid käitluskohti . Siiski eksporditakse jätkuvalt EL-st kolmandatesse riikidesse suurtes kogustes ringlussevõetavaid jäätmeid, sest see on majanduslikult otstarbekam või hetkel puudub EL-s vajalik ümbertöötlusvõimekus . Vastasel juhul suureneb veelgi nii kohalikest kui EL-i imporditud toodete, eelkõige pakendi, jäätmetest tingitud mõju keskkonnale. EL-i ümbertöötlus võimekust luues tuleb leida sellised lahendused, mis ei vähenda oluliselt jäätme te kui ressursi väärtust ehk toimuks kvaliteetne ringlussevõtt . EL teisese toorme turu edendamiseks on asjakohane analüüsida kogu ELi hõlmavate jäätmete lakkamise staatuse ja kõrvalsaadu ste kriteeriumide väljatöötamist. EL tasandi ühtsed jäätmete lakkamise ja kõrvalsaaduste kriteeriumid tagavad võrdsemad tingimused teiseste toorainete turul tegutsevatele ettevõtetele ning aitavad luua selgust, kas ained või esemed on jäätmed või mitte, kuna käesoleval hetkel erinevad tingimused liikmesriigiti . 2 4 . Eesti leiab, et t ootjavastutus e meetmeid on vaja tõhustada samal ajal kaasates süsteemidesse ka EL imporditavaid tooteid tagades konkure ntsi võrdsetel alustel. Toetame vajadust analüüsida tootjavastutussüsteemide toimimist ning informatsiooni ja parimate praktikate jagamist. Selgitus : k omisjon plaanib tõhustada hiljuti vastu võetud (jäätmete raamdirektiiv) laiendatud tootjavastutuse nõudeid ning pakkuda stiimuleid, info ning praktikate jagamist riikide vahel. Need tegevused aitavad vähendada jäätmete teket ning saavutada ringsust. Eestis toimib laiendatud tootjavastutus pakenditel, patareid el ja akud el, mootorsõidukitel ja nende osad el, elektri- ja elektroonikaseadmetel, rehvid el ja p õllumajandusplast il. Seega j uba täna kehtivad tootjatele ranged nõudmised, mille täitmisega on kohati probleeme . Se etõttu tuleb esmalt t õhustada olemasolevaid süsteeme , kus üheks kitsaskohaks on EL imporditavad tooted, mis saabuvad e-kaubanduse kaudu . Teisalt tuleb analüüsida täiendavaid meetmeid ning nende mõju olemasolevatele. A rvesse tuleb võtta toote ja materjali ringlusesse võtmise võimalusi, sh olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende kättesaadavust, ning sellega kaasneva i d kulu si d. Olulisel kohal on sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, kuna tootmisprotsessis uuenduslike lahenduste rakendamine kajastub toote lõpphinnas, mida tunnetab otseselt tarbija. Järjest rohkem tuleb keskenduda toote disaini algfaasis ringlussevõtu aspektile eelda des teadus- ja arendustegevus tegevusi ning selliste lahenduste rakendamist soodustavate mehhanismide olemasolu. 2 5 . Eesti leiab, et ringmajanduse tegevuskava meetmetel on oluline roll Euroopa Kemikaaliameti toodete andmebaasi rakendamiseks vajaliku keskkonna loomisel ning selle teabe praktilisel kasutamisel tulevikus. Peame oluliseks, et tulevased lahendused tarneahela piires jälgimiseks ja teabe haldamiseks arvestaks ning oleks seotud juba loodud väga ohtlike ja muude asjakohaste ainete andmebaasidega. Selgitus : o ktoobris 2020 avab Euroopa Kemikaaliamet uue toodete andmebaasi. 5. jaanuarist 2021 on ettevõtetel kohustus sisestada Euroopa Kemikaaliameti uude SCIP ( Substances of Concern In articles as such or in complex objects ( Products ) ) andmebaasi nende toodete kohta info, mis sisaldavad väga ohtikke aineid rohkem kui 0,1% massi järgi. Selle andmebaasi laiem eesmärk on tulevikus anda tarbijatele teavet, millistes toodetes võib sisalduda väga ohtlikke aineid ning aidata ka jäätmekäitlejatel teha otsuseid eri jäätmevoogudes sisalduvate materjalide ringlussevõtul . Kuna väga ohtlike ainete nimekiri on pikk ja ajas täienev ning neid võib leiduda väikestes kogustes väga erinevates toodetes, siis on uue andmebaasi tööle saamine suur väljakutse kõigile liikmesriikidele. Samas sõltub tulevikus uue andmebaasi reaalne kasulikkus sellest, kui tõhusalt ettevõtted andmebaasi teabe sisestamise kohustust täitma hakkavad. Väga oluline roll andmebaasi tööle saamisel on teavitustegevusel ja laiemal arusaamisel, miks ja kuidas sellise teabe kogumisest tulevikus kasu võiks olla. Seetõttu on väga tähtis, et ringmajanduse tegevuskava meetmete raames pööra ta ks esmalt tähelepanu juba olemasolevate süsteemide rakendamisele ja tööle hakkamisele ning seo ta ks uued andmekogumise vajadused võimalusel juba olemasolevate andmebaaside ning süsteemidega. Praeguses etapis on oluline tekitada eri sektorite ning huvigruppide seas laiem arusaam sellest, kuidas ja miks kogutud teavet kasutatakse ja kuidas seda saaks tulevikus kasutama hakata. Selliste uute teabekogumise süsteemide puhul on oluline neid kasutada pigem võimalustena kui kohustustena. IV. Ringmajanduse toimimise edendamine inimeste, piirkondade ja linnade hüvanguks 2 6 . Eesti toetab oskuste tegevuskava ja oskuste pakti sidumist ringmajandusega, kuna p ea me oluliseks inimeste oskuste ja pädevuste paremini vastavusse viimist muutuva tööturu vajadustega ning uute ringmajanduse ga seotud töökohtade loomist . Selgitus : r ingmajanduse tegevuskavaga soovitakse liikuda kestlikuma majandusmudeli poole, kus ressursitarbimine arvestab planeedi võimalustega ning kus oluline koht on kordus- ja taaskasutamisel. Edukas üleminek ringmajandusele kogu ühiskonnas eeldab, et oskuste arendamisse panustaksid kõik seotud osapooled (tööandjad, tööstus, ettevõtted, avalik ja erasektor, sotsiaalpartnerid, üksikisikud) , mis tõttu on oskuste tegevuskava ajakohastamine ja kavandatav oskuste pakt ringmajanduse tegevuskava kontekstis asjakohased ja vajalikud sammud . Samuti on vajalik teha investeeringuid Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu haridus- ja koolitussüsteemidesse ning elukestvasse õppesse ja sotsiaalsess e innovatsiooni. Lisaks on vaja välti da piirkondade ja elanike mahajäämust . Seetõttu tuleb uute töökohtade loomis t soodusta da ning arvestada inimeste ümberõppe ja ettevõtete vajadustega. Tuleb leida lahendused , kuidas ringmajanduse teedrajavate piirkondade oskused ja teadmised hakkavad jõudma vähem arenenud piirkondadesse. V. Valdkondade vahelised meetmed 2 7 . Eesti t oeta b ringmajanduse mõju süstemaatiliselt mõõtmist ning sidumist kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ga . Selgitus : k liimamuutuste ja ringmajanduse omavahelised seosed on siiani olnud kaudsed ja neid on omava h el keeruline kvantifitseerida. Samas tuleb k liimaneutraalsuse saavutamiseks suurendada koostoimet ringmajanduse ning kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise vahel. Seetõttu on esile toodud vajadus sellise süstemaatilise mõõtmise analüüsimiseks ja modelleerimiseks ning ringsuse rolli suurenda miseks riiklikes energia- ja kliimakavades. Lisaks KHG heite vähendamisele nõuab kliimaneutraalsuse saavutamine, et süsinikdioksiid (CO2) eemaldataks atmosfäärist, majanduses kasutataks seda ilma keskkonda heitmata ja seda säilitataks pikema aja jooksul. CO2 saab siduda loodusesse, sealhulgas ökosüsteemide taastamise, metsakaitse, metsastamise, metsa säästva majandamise ja süsinikdioksiidi mullas sidumise kaudu või ringlussevõtu suurendamise kaudu, näiteks süsinikdioksiidi pikaajalise säilitamisega puitkonstruktsioonides ning CO2 korduskasutamise ja säilitamisega sellistes toodetes nagu mineraliseerumise teel saadud ehitusmaterjalid. P laani takse välja töötada CO2 sidumise sertifitseerimise õigusraamistik, et stimuleerida kasvuhoonegaaside vähendamist, CO2 sidumist ja suurendada süsinik u ringlussevõttu . Hetkel on puudu ühtsetest arvestusalustest. Vaja on süstemaatiliselt mõõta ringmajanduse mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Süstemaatiline mõõtmine peab muutuma ka taskukohasemaks. Sel juhul oleks VKEd ja teised valmis seda kasutama. Digitaalsel tööriistal on siin suur potentsiaal. Näiteks m itmete põllumajandussektori meetmete puhul on probleem, et puuduliku metoodika tõttu ei ole võimalik mõju arvesse võtta. T uleb leida lahendused, kuidas lisaks KHG heite vähendamisele paremini hinnata ja võtta arvesse süsiniku sidumist. 2 8 . Eesti toetab majanduslikes stiimulites rohkem r ingmajanduse ga põhimõtetega arvestamis t . Selgitus: Ringmajandusele üleminek vajab jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismustrite kasutusele võtuks hoolikalt läbi mõeldud majanduslikke stiimuleid. Vaja on jätkata majanduslike vahendite kasutamist nagu keskkonnakasutuse maksustamine, sh jäätmekäitluse tasud, aga ka soodustada käibemaksu diferentseerimist ringmajanduse jaoks. Siiani on olnud r ingmajanduse lahendustele keeruline leida sobivat riigiabi andmise alust, mistõttu on vaja rohkem selliseid aluseid ja suuniseid EL tasemel. Teisalt on keeruline leida andmeid ringmajanduse kohta nii riikide kui ettevõtete poolt esitatavate hulgast. Seetõttu plaani takse üle vaadata muud kui finantsiteavet käsitlev direktiiv suurendamaks ringmajanduse andmeid ettevõtete poolt. Samas tuleb leida tasakaal halduskoormuse ja vajalike andmete vahel. Selleks plaani takse toetada ettevõtete poolt juhitavat keskkonna arvepidamise põhimõtete arendamist ja julgustada jätkusuutlikkuse arvestamist ettevõtete strateegiates. 2 9 . Eesti leia b , et teaduse l ja innovatsiooni l on kriitiline roll ringmajanduse saavutamisel. Selleks tuleb teha kindlaks ringmajandust toetavad valdkonna d ja soodustada rakendusteadust . Selgitus: R aamprogrammi l „Euroopa horison t “ on neli missioonivaldkonda : kliimamuutustega kohanemine ja sotsiaalne muutus; kliimaneutraalsed ja arukad linnad; terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ; ning mullastiku tervis ja toit . Need on otseselt seotud ringmajanduse tegevuskava meetmete ja eesmärkidega ning n ende raames plaanitakse teha missioone . T eadus - ja arendustegevusel, sh uuringutel ja innovatsioonil , ning teaduse ja ülikoolide kaasamisel on oluline roll ringmajandusele ülemineku l . Majandusteaduste kaasamine uute ringmajanduse mudelite väljatöötamiseks aitab leida lahendused, kuidas liikuda lineaarsetelt ärimudelitelt ringsetele. Sotsiaalteaduste kaasamine aitab viia läbi muutusi ühiskonnas tänu tarbijate huvi välja selgitamise ning parimate lahenduste arendamise (nt tootepassi info kasutamine, tarbimisharjumuste muutmine ). Keemia- ja materjaliteaduse ning analüütikute kaasamine aitab rakenda da lahendusi erinevates ringmajanduse etappides. Seetõttu on r akendusteaduse soodustamine ringmajanduse lahenduste (nt keskkonnasäästlikud energiaallikad ja tehnoloogiad, looduspõhised lahendused) välja töötamiseks üheks kiirema arengu eelduseks . Teisalt on rakendusteaduste finantseerimises vajakajäämisi. See eeldab pingutusi t aga maks rakendusteaduse piisav baasfinantseerimine ringmajandusega seotud valdkondades, kus senised tulemused on juba näidanud potentsiaali või kus tulevikutegevused nõuavad teatud valdkondade arendamist ringmajandusele lahenduste väljatöötamisel (IT-lahendused ja digitehnoloogia , toiduainetööstus, jäätmekäitluslahendused, plastide sh tehislike tekstiilmaterjalide depolümeriseerimine , energeetika, maavarade kaevandamise ja põlevkivisektoris tekkinud jääkidega seotud tegevused). VI. Rahvusvaheline tasand 30 . Eesti toetab EL ühiseid püüdlusi ringmajanduse eestvedajana rahvusvahelisel tasandil. Selleks tuleb ringmajanduse rolli suurendada väliskaubandusl epingutes ja arengukoostöös tagamaks keskkonna eesmärkidega ja - nõuetega arvestamine ka väljaspool ELi. Selgitus: EL on võimalus eestvedajana saada kasu ülemaailmselt ringmajanduse arengutest. Selleks tuleb ringmajanduse eesmärke järkjärgult integ reer ida ELi vabakaubanduslepingutesse ja ELi arengukoostöö poliitikasse, eriti pidades silmas poliitikate sidusust kliima- ja kaubanduspoliitikaga ning ringmajanduse positiivset panust kestliku arengu eesmärkideni jõudmisel. EL ja selle liikmesriigid sõltuvad kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku tooraine hankimise impordist madala sissetulekuga riikidest. Euroopa kasutab toormaterjalidest 25% kogu maailma omadest tootes ise kõigest 5%. E namik maailma arenenud riike on võtnud tulevikus kohustuseks tagada kõikide toorainete vastutustundlik varustatavus , mis nõuab täiendavaid pingutusi . E namikku kriitilistest toormetest , mis on esmatähtsad mitme ELi olulise tööstusharu ning põllumajandus jaoks , imp o r ditakse kolmandates riikidest. Ainuüksi Hiinast, veetakse sisse 62% toormest. Ringmajanduse osakaalu suurendamine EL aitaks kaasa nii kohaliku tooraine kaevandamise vähendamisele, EL sõltuvuse vähendamisele toormeekspordi st ja seega ka globaalsete keskkonna eesmärkide saavutamisele. Samas sõltuvad mit med arenguriigid toor aine kaubandusest , seega on EL tooraine sõltuvuse vähendamisel ja ringmajanduse osakaalus suurendamisel lisaks kaubanduspoliitilisele ka oma arengupoliitiline dimensioon. ELis kehtivaid ranged keskkonnanõuded vastupidiselt arenguriikidele. Selleks, et tagada vastutustundlik kaevandamine, tuleb neid rohkem juurutada ka arenguriikides . Samuti muudab see tarneahelad läbipaistvamaks ja to oraine hankimise jätkusuutlikumaks. Ühest küljest vähendavad ranged nõuded EL ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, teisalt muudab selline poliitika ringlusse võetavad jäätmed kaubaks rahvusvahelises kaubanduses. Seejuures suunatakse selliste kaupade vool tihti arenguriikidesse . Nii ongi EList kujunenud suurim ringlussevõetavate jäätmete eksportija (2018. aastal 36,8 mln t onni kolmandatesse riikidesse ) . Suurem osa jõuab Türki , Hiinasse , Tai sse , India sse , Vietnam i , Indoneesia sse ja Malaisia sse arvestamata nende riikide suutlikkust vastuvõetud jäätmeid nõuetekohaselt ümber töödelda. Selline kaubandus võib sea da ohtu nii inimeste elu ja tervise arenguriikides kui ka raskendab globaalsete kliima ja keskkonna eesmärkide saavutamist. Seega on EL poliitikal globaalne dimensioon, mis avaldub nii EL suu r emas või vähemas sõltuvuses kolmandates t riikides t saadud toorainest ja sinna viidud jäätmetest. Samuti avaldab see mõju kaubandusele ja EL ettevõtete rahvusvahelise le konkurentsivõime le. Seetõttu on oluline ELi edusammud keskkonnastandardite väljatöötamisel ja juurutamisel muuta see probleemi asemel võimaluseks. EL ühisel kaubanduspoliitikal on suur potentsiaal suuna maks kolmandaid riike ja majandusi meile sobivas suunas. Näiteks Eesti arengukoostöö prioriteetsetes piirkondades Aafrikas ja Lääne-Balkanil ning Eestile olulise naabruspoliitika raames ( Mondo , Teeme Ära, Arengukoostöö Ümarlaud) . Eesti arengukoostöö üheks eesmärgiks on jätku säästli ku arengu toetamine . 3 1 . Eesti peab oluliseks individuaalset lähenemist igale kaubanduspartnerile ning arvestamist vabakaubanduse reeglite, kaubanduspartneri arenguvajaduste ning majanduse üldise struktuuriga. Lisaks tuleb seatud eesmärkide ja kohustustega seotud sätete tegeliku toimet jälgida integreerides sellise mehhanismi vabakaubanduslepingu rakendamis s e . Selgitus: ELil on märkimisväärne mõju ülemaailmsele kaubandusele, arvestades nii tema ostujõuliste tarbijatega ja ettevõtjatega siseturu suurust kui ka asjaolu, et üleilmse vaba kaubanduse edendamiseks on EL sõlminud aastate jooksul ca 80 vabakaubanduslepingut ning pooleli on veel ca 40 lepingu läbirääkimised. Kuigi olemasolevates kaubanduslepingutes ei ole ringmajanduse kontseptsioon kaugeltki tavapärane element, sisaldub otsene viide ringmajandusele hetkel kahe lepingu projektis – Mehhiko ja EL uus leping ning EL ja Uus-M eremaa vahelise lepingu eelnõu. V aldav enamus leppeid sisaldab muuhulgas sätteid, millel otsene või kaudsem seos ka ringmajanduse ja selle eesmärkidega või sisaldavad ringmajanduse põhimõtteid. Samas ei tohi ringmajanduse meetmed muutuda reeglitel põhineva vaba kaubanduse ebaproportsionaalseteks ja meelevaldseteks piiranguteks, tekitada ebavõrdset konkurentsiolukorda rahvusvahelistel turgudel ega takistada 2030 arengu eesmärkide saavutamist. T ulevased lepingud võivad sisaldada nii selgesõnalisi konkreetsete majandussektoritega seotud kohutusi, integreerides need sätted konkreetsete valdkondlike põhimõtete ja regulatiivsete meetmetega vabakaubanduslepingu asjakohasesse peatükki , kui ka üldisi ringmajanduse eesmärke peamiselt lepingu kestliku arengu peatükki . E namikus EL vabakaubanduslepete kestliku arengu peatükkides puudub otsene viide ringmajandusele . Seetõttu ei ole need sätted standardiseeritud ega pane pooltele tihti õiguslikult siduvaid kohustu si . See aga piirab ringmajanduse , kliima ja kestliku arengu eesmärkide saavutam ist ning ettevõtjate ja tarbijate käit u mise suunamis t. Samas on nende potentsiaal märkimisväärne , mis eeldab ringmajanduse eesmärkide ja kohustustega seotud sätete tegeliku toime järjekindlat ja tõhusat jälgimist . Üheks heaks võimaluseks on selline jälgimise mehhanism integreeri da vabakaubanduslepingu kestliku arengu peatükkide rakendamise institutsionaalsesse raamistikku. VII. Ringmajanduse seire 3 2 . Eesti toetab uute näitajate arendamist ringmajanduse seiramiseks, et muutused oleksid paremini jälgitavad ning aitaks tõenduspõhiseid otsuseid teha . Selgitus: 2018 avaldatud ringmajanduse seire raamistik koosneb 10 näitajast, mis katavad tootmise ja tarbimis e , jäätmekäitluse, teisese toorme ning konkurentsivõime ja innovatsiooni. Siiani on enamik näitajaid jäätmete ehk väärtusahela viimase etapi põhised aga vaja oleks rohkem ressursi kasutuse põhiseid . Seetõttu plaani takse 2021 avaldada täiendavad näitajad, mis näitaks ressursikasutust, materjali jalajälge, tegevuskava võtmesektorite arengut, jätkusuutliku toote disaini, seoseid ringmajanduse ning kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise vahel. See vajab aga vastavate näitajate arendamist, sh teadustööd ning eeldab aktiivset osalemist erinevates EL ülestes võrgustikes. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Teatis saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis. Lisaks võeti seisukohtade koostamisel arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe raamseisukohtade koostamiseks kogutud huvigruppide sisendit (lisa 3). Algatuse kohta koostatavatele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele küsiti sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Välisministeeriumilt. Kõigilt ministeeriumilt saabus ka ettepanekuid, mida on seisukohtades arvesse võetud. Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 08.05.2020 15:16 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: EL ringmajanduse tegevuskava seisukohtade arutelu 14.mail kell 11-13.00 Manused: CEAP seletuskiri_tööversioon 0805.docx; Lisa 1_huvigrupid_ringmajanduse tegevuskava_tööversioon 0805.docx; Lisa 2_ kaasamise tabel_tööversioon 0805.docx From: Krista Kupits <[email protected]> Sent: Friday, May 08, 2020 1:56 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Info/Energia <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Info/Energia <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Mihkel Krusberg <[email protected]>; Sigrid Soomlais <[email protected]> Subject: Fw: EL ringmajanduse tegevuskava seisukohtade arutelu 14.mail kell 11-13.00 Tere Saadame teile ringmajanduse tegevuskava seisukohtade alusdokumendid, mida tutvustame virtuaalselt 14. mail kell 11-13, kohtumise lingi saadame teile uue nädala alguses. Lugupidamisega Krista Kupits Peaspetsialist | Keskkonnakorralduse osakond Tel. +372 626 0708 | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti From: Sigrid Soomlais Sent: Thursday, May 7, 2020 10:00 AM Subject: EL ringmajanduse tegevuskava seisukohtade arutelu 14.mail kell 11-13.00 Hea koostööpartner! 11. märtsil avaldas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“, mille kohta küsisime märtsis ka teie esmast tagasisidet. Mõtteid ja ettepanekuid laekus meile vaatamata kiirele ajale palju ja oleme selle eest väga tänulikud! Oleme kõik teie poolt saadetud kommentaarid läbi töötanud ja nende põhjal kokku panemas ka esmaseid seisukohti, mille loodame peagi esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ning sealt edasi Riigikogule. Enne veel soovime aga neid seisukohti teile tutvustada ning anda teile täiendava võimaluse riiklike seisukohtade kujundamiseks. Vastavaks aruteluks pakume välja 14. mai kell 11-13. Arutelu käigus saame ühtlasi täpsustada ringmajanduse tegevuskava eesmärke ja edasisi samme. Arutelu toimub virtuaalselt, kohtumise lingi saadame teile peagi. Samuti saadame teile jooksvalt enne arutelu, kuid mitte hiljem kui 8.mail, alusdokumendid. Arutelu toimumise järgselt on teil veel võimalik saata kirjalikke kommentaare kuni 20.maini. Lugupidamisega Sigrid Soomlais Juhataja | Keskkonnakorralduse osakond Head of Department | Environmental Management Department Tel. +372 6262 921 |[email protected] | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti Lisa 1: ringmajanduse tegevuskava seisukohtades kaasatavad huvigrupid Asutus E-post Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit [email protected] Autoettevõtete Liit [email protected] Autolammutuste Liit [email protected] Balti Keskkonnafoorum [email protected] Edelaraudtee [email protected] Eesti Aiandusliit [email protected] Eesti Arstide Liit [email protected] Eesti Asfaldiliit [email protected] Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected] Eesti Biokütuste Ühing [email protected] Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected] Eesti Elektritööstuse Liit [email protected] Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected] Eesti Energia [email protected] Eesti Gaas [email protected] Eesti Gaasiliit [email protected] Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit [email protected] Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected] Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected] Eesti Kaitsetööstuse Liit [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Eesti Kaupmeeste Liit [email protected] Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected] Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected] Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Eesti Korteriühistute Liit [email protected] Eesti Külmaliit [email protected] Eesti Lennuakadeemia [email protected] Eesti Lihaveisekasvatajate Selts [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon [email protected] Eesti Looduskaitse Selts [email protected] Eesti Loomaarstide Ühing [email protected] Eesti Maaülikool [email protected] Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus [email protected] Eesti Masinatööstuse Liit [email protected] Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected] Eesti Metsaselts [email protected] Eesti Mäetööstuse Liit [email protected] Eesti Mööblitootjate Liit [email protected] Eesti Pandipakend [email protected] Eesti Plastitööstuse Liit [email protected] Eesti Piimaliit [email protected] Eesti Proviisorite Koda [email protected] Eesti Puitmajaliit [email protected] Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected] Eesti Põllumeeste Keskliit [email protected] Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit [email protected] Eesti Seakasvatajate Liit [email protected] Eesti Soojustehnikainseneride Selts [email protected] Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Taastuvenergia Koda [email protected] Eesti Taimekasvatuse Liit [email protected] Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected] Eesti Teadusagentuur [email protected] Eesti Toiduainetööstuse Liit [email protected] Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit [email protected] Eesti Turbaliit [email protected] Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected] Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Väikeloomaarstide Selts [email protected] Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected] Eesti Õliühing Mart.raamat @oilunion.ee Eestimaa Looduse Fond [email protected] Eestimaa Talupidajate Keskliit [email protected] Elron [email protected] Erametsaliit [email protected] Estonian Aviation Cluster MTÜ [email protected] Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) [email protected] Fortum Eesti AS [email protected] Graanul Invest AS [email protected] Harjumaa Ühistranspordikeskus [email protected] Keskkonnaõiguste Keskus [email protected] Kiviõli Keemiatööstus [email protected] Kunda Nordic Tsement [email protected], [email protected], [email protected] Lilleküla Selts [email protected]@energia.ee Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon [email protected] MTÜ EES-Ringlus [email protected] MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected] MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon [email protected] MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing [email protected] MTÜ Eesti Pakendiringlus [email protected] MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon [email protected] MTÜ Linnalabor [email protected] OÜ Tootjavastutusorganisatsioon [email protected] PRIA [email protected] Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus [email protected] Ravimitootjate Liit [email protected] SA KredEx [email protected] SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus [email protected] Skeleton Technologies [email protected] Starfeld OÜ [email protected] Taastuvenergia Klubi [email protected] Tallinna Energiaagentuur [email protected] Tallinna Tehnikakõrgkool tktk@]tktk.ee Tallinna Tehnikaülikool [email protected] Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Tartu Regiooni Energiaagentuur [email protected] Tartu Ülikool [email protected] Teaduste Akadeemia [email protected] Teede Infokeskus [email protected] Teede Tehnokeskus AS [email protected] Terviseamet [email protected] Viru Keemia Grupp [email protected] World Energy Coucil Eesti [email protected] Eesti Rooma Klubi [email protected] Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Hiiumaa Omavalitsuste Liit hol@ hiiumaa.ee Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Järvamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Läänemaa Omavalitsuste Liit [email protected] Lääne-Viru Omavalitsuste Liit [email protected] Põlvamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Pärnumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Tartumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Valgamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Viljandimaa Omavalitsuste Liit [email protected] Võrumaa Omavalitsuste Liit [email protected] SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond [email protected] Eesti Sadamate Liit [email protected] Eesti Laevaomanike Liit [email protected] Eesti Tööandjate Keskliit [email protected] Eesti Ametiühingute Keskliit [email protected] Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu [email protected] Põllumajandusuuringute Keskus [email protected] Õpetajate Ühenduste Koostöökoda [email protected] Koolijuhtide Ühendus [email protected] Eesti Täiskasvanud Koolitajate Assotsiatsioon Andras [email protected] Eesti Üliõpilaskondade Liit [email protected] Eesti Noorteühenduste Liit [email protected] Eesti Noore Teaduste Akadeemia [email protected] Vähiuuringute keskus v [email protected] Tartu Observatoorium [email protected] Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) [email protected] Cybernetica AS [email protected] Tervisearengu Instituut [email protected] Eesti Kunstiakadeemia [email protected] Sisekaitseakadeemia [email protected] Eesti Rahva Muuseum [email protected] Eesti Kaitsetööstuse Liit [email protected] Meretööstuse Liit [email protected] Skeleton Technologies [email protected] Guardtime AS [email protected] Robotex [email protected] PRAXIS [email protected] Tartu Ülikooli Grandikeskus [email protected] , [email protected] Erametsakeskus SA [email protected] Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit [email protected] Eesti Kalaliit [email protected] Eesti Kaugpüüdjate Liit [email protected] Eesti Külaliikumise Kodukant [email protected] Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit [email protected] Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu [email protected] Eesti Vesiviljelejate Liit [email protected] Kalanduse Teabekeskus [email protected] Kalurite Liit [email protected] Liivi Lahe Kalanduskogu [email protected] Läänemaa Rannakalanduse Selts [email protected] Maaelu Edendamise Sihtasutus [email protected] MTÜ Eesti Noortalunikud [email protected] MTÜ Eesti Seemneliit [email protected] MTÜ Maaturism [email protected] Tartu Biotehnoloogia Park [email protected] Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus [email protected] Eesti Linnukasvatajate Selts [email protected] Eesti Hobusekasvatajate Selts [email protected] Pärandkoosluste Kaitse Ühing [email protected] Eesti Maaparandajate Selts [email protected] Eesti Tõuloomakasvatuse Liit [email protected] Eesti Mesinike Liit [email protected] Eesti Kutseliste Mesinike Ühing [email protected] Eesti Loomaarstide Ühing [email protected] Eesti Mesinduse Koostöökogu [email protected] Eesti Taimekasvatuse Instituut [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Veterinaar- ja Toiduamet [email protected] Lisa 2 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni uuele ringmajanduse tegevuskavale Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel (COM(2020) 98 final ) . Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 1. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tervitab Euroopa Komisjoni poolt uue Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskavaga (edaspidi tegevuskava ) seatud eesmärki soodustada Euroopa konkurentsivõimelisemaks ja puhtamaks muutmist läbi kliimaneutraalse, ressursitõhusa ja jätkusuutlikku majanduse. Samuti suunda vähendada tarbimise jalajälge ning suurendada materjalide ringkasutuse määra. Tegevuskavaga seatud eesmärgid on ambitsioonikad ning ei saa märkimata jätta selle olulist mõju põllumajandusele ja toidutootmisele. Püsitatud eesmärkide saavutamine eeldab ettevõtetelt mahukaid investeeringuid, et võtta kasutusele uued keskkonnahoidlikud tehnoloogiad. Leiame, et see on hea võimalus, kuid samas ka suur väljakutse ning tegevuskava edukaks rakendamiseks on vaja välja töötada jätkusuutlik poliitika ja programmid, mis toetaksid üleminekut kestlikule majandusele ning võimaldaksid juurdepääsu rahastamisele ja investeeringutele. Tuleb leida mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, rakendades meetmeid, mis toetavad üleminekut ringmajandusele, kuid samal ajal ei pärsi põllumajandus- ja toidutootmise jätkusuutlikkust ning konkurentsivõimet ega kahjusta toidujulgeolekut. Ei saa ignoreerida prognoosi, mille kohaselt kasvab 2050. aastaks maailma rahvaarv ligi 10 miljardi inimeseni, mis tähendab ka vajadust toidutootmise mahtu suurendada Uute poliitikate, sh strateegiate, välja töötamisel peab arvestama eripäradega EL-i liikmesriikide majandusstruktuurides. Näiteks Eestis on toidutööstuses tegevad nii suuremad välisomandis hargmaised ettevõtted, kellel on teatud teadus- ja arendustegevuse võimalused kui ka kohalikud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel sellised võimalused puuduvad. Ehk ettevõtete investeerimisvõimekused on erinevad ning sellest tingituna ka võimalused rakendada ringmajanduse meetmeid (nt uuenduslike ärimudelite rakendamine, innovaatiliste toodete arendamine, jne). Samuti võimekus kanda tootmissisendite kallinemisega seotud kulusid, mis lõpuks kajastub toote või teenuse lõpphinnas ja mõjutab omakorda tarbijat. Järgnevalt lähemalt tegevuskavas planeeritud meetmetest: Soov veel enam laiendada tootja vastutuste põhimõtet . Juba täna kehtivad tootjatele ranged nõudmised, mille täitmisega on kohati probleeme. Ei saa toetada olemasolevate nõuete karmistamist läbi viimata sellega kaasneva mõju analüüsi. Siinkohal tuleb arvesse võtta toote/materjali ringlusesse võtmise võimalusi, sh olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende kättesaadavust, ning sellega kaasnevad kulud. Olulisel kohal on siin ka sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, kuna tootmisprotsessis uuenduslike lahenduste rakendamine kajastub toote lõpphinnas, mida tunnetab otseselt tarbija. Toetame lähenemist, kus toote disaini algfaasis on vajalik arvestada ringlussevõtu aspektiga, kuid rõhutame, et ka see eeldab teadus- ja arendustegevuse toetust ning selliste lahenduste rakendamist soodustavate mehhanismide (nt investeeringutoetused) olemasolu. Eesmärk karmistada EL turule lubatud pakendite suhtes kehtivaid kohustuslikke põhinõudeid. Oleme seisukohal, et enne kehtivate nõuete rangemaks muutmist tuleb toimima saada praegune süsteem. Olemasolevate nõuete karmistamine vaid süvendab olemasolevat probleemi ja ei paku olukorrale lahendust. Lisaks peab EL liikmesriikide andmete võrdlemine toimima ühtsetel alustel ehk peame vajalikuks ühtse inventuurimetoodika juurutamist. Plaan kehtestada eeskirjad muude plastmaterjalide kui polüetüleentereftalaadi ohutu ringlussevõtu kohta toiduga kokkupuutuvates materjalides . Siinkohal tahame rõhutada, et juba täna on oluliselt reguleeritud toiduga kokkupuutuvate materjalide temaatika (sh plastmaterjalid) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, komisjoni määrus (EL) nr 10/2011 ja määrusega (EÜ) nr 282/2008. Seega on antud valdkonnas niigi piiratud tingimused (sh loetelu kasutada lubatud materjalidest ehk toiduga kokkupuutel ei ole võimalik kasutada igat plasti), mistõttu leiame, et täiendavate lisatingimuste seadmine ei ole asjakohane. Ettepanek kehtestada toidujäätmete vähendamise sihtmäär . Toidujäätmete tekke vähendamise korral on oluline teha selget vahet, mis on välditav (raiskamine) ja mis on vältimatu (kaotus). Toidukadu on üldjuhul mõistetav kui toit, mida millegipärast ei kasutata toiduna või millele ei ole leitud otstarbekohast rakendust. Toidukadude määratlemisel tuleb arvestada ka põllumajandustootjate kontrolli alt välja olevaid tegureid, näiteks ebasoodsad ilmastikuolud ja kliimamuutused, kahjurid ja haigused ning turutõrked. Kuna täna ei ole defineeritud toidukadude olemust, siis leiame, et kõigepealt on vajalik määratleda toidukao mõiste. Lisaks lähtuvalt EL regulatsioonist ei tohi toidujäätmeid kasutada toiduks (isegi mitte söödaks), lubatud on ainult tööstuslik kasutamine. Toidujäätmed on vältimatud inimese toidu tootmiseks, kuid ei ole välistatud nende teisene kasutamine . Hetkel on toidujäätmete teisese kasutamise väljundiks biokütuse tootmine ( biopiiritus ) – olemas tehnoloogiline lahendus, mis ei nõua väga suurt investeeringut ja toimib ka väiksemate koguste puhul (st võimalik rakendada piirkondlikult või ühe ettevõtte tasemel). See võib olla hea lahendus soodustamaks üleminekut ringmajandusele ja jätkusuutlikule ärimudelile. Seetõttu on oluline soodustada taoliste lahenduste rakendamist kohalikul tasandil investeeringutoetuste kaudu. Euroopa vajab müümata, tarbimata ja söögikõlbmatu toidu kogumiseks ning sööda tootmiseks, biokütuse tootmiseks või biogaasi tootmiseks laiahaardelist (innovatsioon, poliitika, toetusmeetmed) lähenemisviisi. Plaan välja töötada toitainete majandamise lõimitud kava , et tagada toitainete jätkusuutlikum kasutamine ja stimuleerida taaskasutatavate toitainete turge. Toetame algatust ning rõhutame, et siinkohal peame oluliseks propageerida lähedalt kättesaadava toidu tarbimist ja toitumisel mitmekesisuse tagamist. Seeläbi näeme võimalust toetada kohaliku toidutootmise arengut ja soodustada mitmekesisust tootmisel (nt erinevate kultuuride/sortide kasvatamine monokultuuri/-sordi asemel, aretustegevusel kvantiteedi kõrval ka toitainete sisaldusega arvestamine). Ühekordsete plasttoodete kasutamise piiramine ja biomaterjalide laiema kasutuselevõtu propageerimine . Siinkohal märgime, et toiduga kokkupuutuvate materjalidele kehtivad eraldi nõuded ning tegevuste planeerimisel tuleb arvestada toidu spetsiifikaga – toit on niiske ja seetõttu on vajalik materjalide nn vooderdamine/katmine. Biomaterjalide kasutamisel on vajalik pakendite eelnev pindpineva materjaliga katmine, vastasel juhul toiduga kokkupuutel pakend laguneb. Tulenevalt eelnevalt toodust ja asjaolust, et tegemist on võrdlemisi uue lahendusega on biomaterjalidest pakendite kasutamine väga kallis, mis omab suurt mõju tarbijatele igapäevatoitude hinnatõusu näol. Seda arvesse võttes leiame, et enne meetmete kasutusele võtmist peavad olema hinnatud sotisaalmajanduslikud mõjud. Seejuures aga toetame algatust seada biolaguneva või kompositava plasti korral konkreetsed kvaliteedinõuded. Seeläbi soodustades tarbijate eksitamise vältimist, kus müüb idee „rohelisest tootest“, mis tegelikult ei ole biolagunev või seda ainult väga konkreetsetel tingimustel. Plaan välja töötada süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise õigusraamistik . Tervitame Euroopa Komisjoni tunnustamast põllumajandus- ja metsandussektori potentsiaali panustada kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse kandes olulist rolli süsiniku sidumisel. Siinkohal palume täpsustada, mida see endast täpsemalt kujutab. Hetkeolukorras, kus puudub ühtne lähenemine toote keskkonnajalajälje (ingl Product Environmental Footprint ) hindamiseks ning vastav nõustamismehhanism, ei saa toetada selle kohustuslikku rakendamist. Eelnevalt on vaja paika saada vajalikud taustasüsteemid, mis seda toetaksid ja mille välja töötamisel arvestatakse asjaomaste huvirühmade seisukohti. Tänases koroonaviiruse eriolukorras on esile tõusnud, et oluline on rakendada ringmajanduse põhimõtet kohalikul tasemel . Kogemus näitab, et pikad tarneahelad sellistes eriolukordades ei toimi, vaid on vajalik tagada lühemad tarneahelad ehk tuleb soodustada ja toetada kohalikul tasemel esmavajaduste tagamist. Näeme selles potentsiaali tugevdada kohalikku ringmajandust, näiteks pakendi ringlussevõttu kadu (toidutööstuses oli probleem näiteks Hiinast toidupakendi kättesaamisega, kui oleks tagatud aga piisavas mahus pakendi ringlussevõtt kohalikul tasemel ei oleks tootjad sunnitud seda väljastpoolt sisse ostma). Tegevuskavas esitatud lähenemisviis on hea võimalus, kuid saamas ka suur väljakutse ja tekitab mitmesuguseid murekohti, mida tuleb arvesse võtta ja hoolikalt analüüsida. Koostatav tegevuskava peab toetama põllumajandus- ja toidutootjate tänaseid jõupingutusi ringmajanduse ärimudelite juurutamisel ja keskkonnahoidlikkuse tagamisel. Toidujulgeoleku tagamise seisukohalt on äärmiselt oluline tagada sektori majanduslik jätkusuutlikus ning tasakaal keskkonnanõuete ja tootmisvajaduste vahel. Rõhutame, et põllumajandus ja toidutootmine on elutähtsad valdkonnad, mille puhul on oluline tagada kohaliku tootmise elujõulisus . Seetõttu peame oluliseks tegevuskava põhjaliku mõjuanalüüsi läbiviimist, mõistlikku üleminekuperioodi ja piisavaid toetusmeetmeid selle rakendamiseks. Ühtlasi toetame ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu ettepanekut lükata tegevuskava arutelu kriisijärgsesse rahulikumasse perioodi. Arvestatud osaliselt. 2. Eesti Kunstiakadeemia Kestliku tootepoliitika raamistik Eelkõige toodi välja, et ringmajanduse tegevuskavas puudub teenusekeskne lähenemine . Sealhulgas rõhutati, et tegeleda tuleks ka teenuste jälje vähendamisega - e-teenused võivad teinekord samuti olla väga raiskavad. Samas toodi välja, et ei saa mõelda vaid vähendamise meetmetest, vaid tuleks mõelda ka suuremale võrdsusele ja sotsiaalsele kaasatusele . Samuti leiti, et tegevuskavas peaaegu et puuduvad ettepanekud, mis oleksid seotud tarbijate teadlikkuse tõstmise ja tarbimisharjumuste muutumisega . Rõhutati, et selleks, et saaks toimuda majandustegevus, mis aitab ajutiselt ilma omandiõigust üle andmata jagada ressursse, peab ühiskondlikul tasemel muutuma arusaam omandiõigusest ning tekkima jagamist võimaldav ja soodustav infrastruktuur ( every product is a service waiting to happen ). Arvati ka, et enam tuleks tähelepanu pöörata kestlikkust propageerivale disainile ( emotionally durable design ). Ära tuleks kasutada disain( er )i oskust luua lahendusi, mis loovad emotsionaalse sideme tarbijaga, kellel tekib sisemine motivatsioon tootest võimalikult kaua kinni hoida, mitte vahetada seda uue vastu. Selleks, et olemasolevaid ressursse võimalikult kaua ringluses hoida, peaksid kasvama tekstiili(tööstus)ettevõtete investeeringud innovatsiooni, eriti tooteinnovatsiooni. Leiti, et nende ettevõtete hulk, kes panustaksid tööstussümbioosi või kinnisesse tootmistsüklisse, ressursitõhususse ja jäätmevähendusse ei ole vaatamata olemasolevatele toetusmeetmetele oluliselt kasvanud. Arvati, et tegevuskava võiks lisaks tehnoloogia- ja teadmussiirdele endas hõlmata ka taristu-, regionaal- ja maksupoliitikaid, mis toetavad innovatsiooni . Samuti juhiti tähelepanu jätkusuutliku arengu kultuurilise mõõtme puudumisele tegevuskavas. See tähendab, enam tuleks toetada neid majandusharusid, mis kasutavad sisendina kultuuri(pärandit). Peamiste toodete väärtusahelad Tekstiiltooted Mis puudutab ELi terviklikku tekstiilitoodete strateegiat, siis selles toodi lisaks ringmajanduse tegevuskavas mainitule välja siirdumine teadmuspõhisele majandusele ning teadus- ja arendustegevuse ning ülikoolide juures tegutsevate kompetentsikeskuste ja teadlaste senisest suurem tekstiilitööstusettevõtete TA tegevusse kaasamise vajadus . Ehitus ja hooned Rõhutada selgemalt, et kestlik hoonestatud keskkonna strateegia algab olemasoleva keskkonna säilitamisest , mitte uue loomisest. Muinsuskaitsel ja restaureerimisel on võtmeroll ajalooliselt väljakujunenud keskkonna väärtustamisel, säilitamisel ning nutikal, sh minimaalse keskkonnamõjuga arendamisel väärtusliku elu- ja kultuurikeskkonnana. Ehitiste energiakulu ja süsinikujalajälje arvutamisel tuleks lähtuda kogu ehitise elukaarest 1(st ehitusmaterjalide tootmisest hoone lammutamiseni ning materjali taaskasutamise või ehitusjäätmete ladustamiseni), mistõttu enamasti on oluliselt säästlikum (ka tunduvalt väiksema energiakulu ja süsinikujalajäljega) juba olemaoleva maja korrastamine, isegi kui see ei vasta uuele hoonele seatud energiatõhususe nõuetele. Iseäranis just riigi tasandil tuleks vältida otsuseid, kus olemasolevad hooned jäävad kasutuseta seisma, sest nende funktsiooni täitmiseks ehitatakse uusi. 1 Kogu elukaare juures on mõeldud seda, et arvutustest ei jäetaks välja ehitusmaterjali tootmise (mis juba olemasoleva hoone puhul on 0) ja veelgi enam olemasoleva lammutamise ja jäätmetega tegelemise energiakulu ja süsinikujalajälg (mis lammutamata jätmise korral on samuti 0). Need kaks kaaluvad sageli ka pikas perspektiivis üles hoone madalama energiatõhususe. Samuti rõhutada liigse tarbimise vähendamise vajadust ning juba kasutuses olevate esemete (sh dokumendis eraldi välja toodud mööbel) kasuliku eluea pikendamist konserveerimise ja restaureerimise kaudu vähendades sellega oluliselt jäätmete teket. Soodustada olemasoleva pärandi taas- ja uuskasutust , tuues nt uue funktsiooni kaudu nii hooned kui ka kunstiteosed uuesti käibesse. Kultuuriväärtuste kättesaadavaks ja mõistetavaks muutmine digitaalsete vahenditega suurele hulgale kultuuritarbijatele minimeerides sellega vajadust füüsiliseks kokkupuuteks hapra pärandiga ning vähendades globaalse massiturismi negatiivset mõju keskkonnale. Kohalike muinsuskaitseliste väärtuste populariseerimise kaudu pöörata üha enam tähelepanu kohalikule pärandile ning kasvatada selle abil kestliku, väikese ökoloogilise jalajäljega siseturismi osakaalu. Peame oluliseks rõhutada: ● puidu ja muu kohaliku ja taastuva ressursi kasutamise soodustamise vajalikkust ehitussektoris, ● kohalike klimaatiliste iseärasustega arvestamist hoonete ehitamisel ja renoveerimisel, rakendades maksimaalselt energiasäästlikke lahendusi, ● hoonete projekteerimisel passiivsete lahenduste rakendamise olulisust, ● vajadust, et ehitatud keskkonna loomise lahutamatu osa on ruumiandmete loomine, mis võimaldaks jälgida ehitusmaterjalide ja -komponentide kasutust hoone oleluskaare kõikides etappides. Ringmajanduse toimimise edendamine inimeste, piirkondade ja linnade hüvanguks Ruumilisel planeerimisel tuleb võtta aluseks asustustihedus, mis tagab mõistliku tasuvuse, kasutatavuse ja koormuse kogu infrastruktuurile. Ruumilisel planeerimisel tuleb vältida liigset majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist segregeerumist . Soodustada mitmekesistele kasutajagruppidele orienteeritud keskkondade teket. Kestliku ruumi planeerimise juures arvestada rohe- ja sinivõrgustikega , mis tagavad kvaliteetse elukeskkonna kõikidele liikidele. Rakendada arhitektuurseid ja konstruktiivseid lahendusi, mis võimaldavad taastuvenergia paremat salvestamist ja kasutamist. Üleüldine suundumus autokeskselt transpordilt ühiskondliku transpordi, kergliikluse ja alternatiivsete ühis - või autonoomsete transpordiliikide kasutamise suunas, mis põhineb pigem rentimisel, kui omamisel. Arvestatud. 3. Tallinna Energiaagentuur Tegemist on äärmiselt olulise ja kauaoodatud dokumendiga. Planeedi ressursside võimalikult ökonoomne kasutamine on äärmiselt vajalik kliimamuutuste mõju vähendamise kontekstis. Nii mitmedki tegevuskavas toodud põhimõtted (nt laadijate ühtne laialdane kasutamine) oleksid pidanud juba ammu olema universaalsete lahendustena tootjate poolt kasutusele võetud. Elektroonikatööstuse pidev võidujooks üha uute mudelite disainimisel on paraku viinud olukorrani, kus uued lahendused toovad kaasa uued mudelid, mille lisavarustus (sh varuosad, tarkvara) ei sobi uute toodetega. Koostatud tegevuskava rõhutab toodete kestlikkust ja kvaliteeti. Paraku lagunevad tooted järjest kiiremini ning nende parandamine on osutunud keeruliseks - teeniduspunkte napib, iseseisevat parandamist pärsib tootejooniste kättesaadavus ja patenteeritud lahenduste kaitse (näiteks ka vajaliku varuosa 3D printimise puhul). Asjade kavandatud vananemine ( planned obsolescence ) peaks olema paremini järele valvatud ja ka välistatud. Toodete parandatavus peaks olema eesmärgiks seatud juba nende konstrueerimisel ja tootmisel. Siin on küsimus ka autoriõigustes patentidele ja disainlahendustele. Kui tarbija on ostnud endale toote, peaks tal olema võimalus seda ka parandada. Selleks, et oleks tagatud ohutus, peavad olema komponentide 3D joonised, elektriskeemid vms kättesaadavad. See võib kaasa aidata ka kohaliku väikeettevõtluse kujunemisele. Näitena võib tuua Tartus tegutseva „paranduskohviku“ töötoa, kus vajalike tööriistade abil saab kogukondlikult tooteid parandada või anda neile uus funktsioon. Taaskasutus ei pea kindlasti tähendama pikas materjali ümbertöötlemise tsüklis taaskasutust. Seadmete nö uuele elule aitamine on kohaliku majanduse edendamise oluline osa. Energiaagentuur juhib tähelepanu asjaolule, et üldise printsiibina energiatarbimine aastaks 2050 pigem suureneb (fossiilkütuste asendamine, elektritransport, laadimistaristud, heitmevabade kütuste tootmine, hoonete tehnosüsteemid sisekliima tagamiseks jms) kui väheneb. Sellest tulenevalt tuleb kliimaneutraalsuse saavutamiseks enam tähelepanu pöörata puhtale süsinikuvabale energiale - heitmete vähendamisele energiasektoris tervikuna ja ressursside võimalikult säästlikule kasutamisele. Seetõttu toetame ka kestliku hoonestatud keskkonna strateegia koostamist ja oleme ses osas nõus ministeeriumile andma ka edaspidi oma sisendit. Tallinn on kavandamas ulatuslikku uuendusliku ehitamise ja renoveerimise kava. Sellesse plaaniga sobib kokku ennustus, et Eestis edaspidi iga-aastaselt tekkiva ca 20-30 tuhande tonni tekstiilijäätmete taaskasutus võiks põhineda neist uudsete ehitus- ja isolatsioonimaterjalide tootmisel ning kasutamisel. Sellisest kogusest piisab üle 350 000 ruutmeetri viimistlus- ja isolatsioonimaterjali valmistamiseks, mis võimaldab renoveerida ca 100-150 viiekorruselise elamu fassaadi tehastoodetud paneelide abil. Tallinn pooldab sellist ressursikasutust, mis viib selliste materjalide tootmiseni. Võimalik, et sellise ringmajanduse käivitamiseks on vajalik ressursimaks tekstiilitoodetele ning materjalidele. Siinse piirkonna võimekuseks võiks olla 60-70 tuhande tonni tekstiilijäätmete ehitusmaterjalideks (pinnakatte ja isolatsioonimaterjalid) ümbertöötlemise tehas, mille maksumuseks on ca 30-40 miljonit eurot. Mikroplasti puhul on põhjust vähendada olmes mikroplasti kanalisatsiooni sattumise tõenäosust. Selleks on otstarbekas kavandada seadmeid ja tehnoloogiaid, mida saab kasutada hallvee käitluses kodustes lahendustes. Samuti korraldada tõhus mikroplasti eraldus suurtes heitveepuhastites enne merre või loodusesse tagasi suunamist. Jäätmete massiline kasutamine energeetikasektoris põletamisel peaks olema viimane võimalus, mõeldav ainult eriolukorras (nagu praeguse koroonapandeemia ajal) saastunud jäätmete keskkonnahoidlikuks hävitamiseks. Majanduse tavapärasel toimimisel tuleb aga suunata põletamisele vaid see osa jäätmetest, mida mingil muul moel või viisil enam kasutada ei ole võimalik, kuid põhimõtteliselt peaks selline võimalus olema säilinud, mistõttu tuleks lisanduvat maksustamist täiendavalt analüüsida. Avaliku sektori esindajana (ja rohelise kontori sertifikaadi omanikena) toetame ka ettepanekut rakendada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike miinimumkriteeriumide ja eesmärkide sätestamist valdkondlikes õigusaktides. Olles just valmis saanud Tallinna säästva energeetika ja kliima tegevuskava, oleme huvitatud ka algatustest, mis võimaldavad süstemaatiliselt mõõta ringmajanduse mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Üldjoontes oleme seisukohal, et koostatud ringmajanduse tegevuskava on asjakohane ning ambitsioonikas. Loodetavasti on Euroopa Liidul ülemaailmset jõudu ning võimalust kaasata ringmajanduse põhimõtteid eeskujuks võtmisel ka nn kolmanda maailma riikides. Arvestatud. 4. Eesti Rooma Klubi ERK esialgsed järeldused Euroopa Rohelise Kokkuleppe kohta https://roomaklubi.com/2020/02/02/egd2020/ on täiel määral kehtivad ka ringmajanduse tegevuskava kohta. Ringmajandus pole eesmärk omaette, selle rakendamise ulatuseks on teatud optimum, kuid igal juhul peab see toetama ökosüsteemide kõigi teenuste säilimist, heaolu tagamist ja kliimaeesmärkide saavutamist. Ringmajandus on võimalik vaid teatud piirides – ideaalsel kujul pole see võimalik termodünaamiliselt , praktiliselt pole kõiki aineid võimalik ringluses hoida, mõne aine ringlus on liiga energiamahukas. Neid piire saavad nihutada uudsed tehnoloogiad, milleks on vaja teaduslikku baasi, paljudel juhtudel tuleb see rajada pea nullist. Lahendused pole jõukohased ühele riigile, kuid ka tulemused on hüveks kogu maailmale. Eesti peab määratlema oma rolli ühises liikumises selle eesmärgi poole. Riiklikul tasandil kehtestatud ringmajanduse, sh. ka taaskasutamise eesmärkidele tuleb lisada avaliku sektori meetmed, mis toetavad nende eesmärkideni jõudmist. Erasektori investeeringutel on ringmajanduse praktikasse rakendamisel küll otsustav potentsiaal, kuid samas on avaliku sektori ostujõul selles protsessis teedrajav roll katalüsaatorina, mida ei tohi alahinnata. Toetada EC ettepanekut kehtestada riigihangetele keskkonnamõju kohustuslikud miinimumkriteeriumid. Iga liikmesriik peab kehtestama oma oludel baseeruvad kõrgemad kriteeriumid. Riiklik aruandlus tuleb kohandada nende kriteeriumide täitmise efektiivseks kontrolliks. Toetada kohalike omavalitsuste algatusi koostada oma paikkondlik ringmajanduse tegevuskava. Vastava oskusteabe ja parimate praktikate omandamine, sidusrühmasid hõlmava partnerluse sisseseadmine, Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kaasates võimaluste rajamine täiendavate haridus- ja koolitussüsteemide, elukestva õppe ja sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks suurendab KOV-te võimekust oma kavade elluviimisel. Toetada ülemaailmse Ringmajanduse Liidu asutamist, kuid eelistada iga liikmesriigi esindatusele EL ühist esindatust. Eelistada üle- euroopalise ühise sekundaarse toorme turu rajamist. Ringmajandus on ka kultuuri küsimus. Tarbimine, tehniliselt vananemata toodete sage väljavahetamine peab üldinimlike väärtuste skaalas andma eelise jätkusuutlikku arengut toetavatele väärtustele. Aspektid, millele Eestil keskenduda: On fundamentaalne eksitus asetada vastutus vaid Keskkonnaministeeriumile. Hea üleskutse ei muuda majandusloogikat. Ringmajanduse viimiseks tavapraktikasse tuleb luua vastav õiguslik ja majanduslik keskkond, rakendada mõjusad stiimulid, sh. ka kohalike omavalitsuste tasandil. Kehtestada tuleb selleks vajalikud toetavad, konkreetsed ja kontrollitavad regulatsioonid – maksukeskkond, ressursi- ja jäätmetasud, riigihangete tingimused jms. Siin on määrav roll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Rahandusministeeriumil. Ringmajanduse arengukava peab taotlema ka uut rahvuslikku tööstuspoliitikat. Tööstuspoliitikas peab olema määratletud suundumus ringmajandust toetavale tootedisainile, energiaefektiivsusele, tarneahelate lühendamisele. Iga suurettevõte vajab oma pikaajalise strateegia kujundamist. Väike- ja keskmiste ettevõtete, mille roll ringmajanduse tingimustes kasvab, arendamine peab kujundama ka nende pikaajalise optimaalse struktuuri. Siin on mõttekas järgida edukate väikeriikide nagu Soome, Šveits, Israel, Uus-Meremaa, Iirimaa kogemust. Tagada rakendusteaduse piisav baasfinantseerimine valdkondades, kus senised tulemused on juba näidanud potentsiaali või kus tulevikutegevused nõuavad teatud valdkondade arendamist ringmajandusele lahenduste väljatöötamisel (energeetika- ja põlevkivitehnoloogiad, IT-lahendused, elektroonikajäätmete taaskasutus, plastide, sh tehislike tekstiilmaterjalide depolümeriseerimine , maavaradekaevandamise ja väärindamisega seotud jäätmete kasutamine, rehvide utiliseerimine jms) Tuleb analüüsida, milline osa erinevate toodete elutsüklist, väärtusahelast, toormeringest toimub Eestis. Kui see osa on väike, on otstarbekas rakendada üleeuroopalisi standardeid, mitte hakata välja töötama omi. Tuleb analüüsida keskkondlikke normatiive ja keskkonnalubade tingimusi – kuivõrd need soodustavad või takistavad tootmise kõrvalsaaduste või töödeldud jäätmete edasist kasutust. Riigihanked on mõjus vahend ringmajandusele teed rajada, tekitades turul nõudluse ringmajanduse printsiipe järgivate ettevõtete toodangule, sh. ka taaskasutusele. Eesti peab ettevaatavalt analüüsima oma ehitusmaavarade kasutamist ja hindama nende taaskasutamise võimalusi. Ka mäetööstuse kaasproduktide (kaevandamisjäätmete) kasutusvõimalused vajavad praktilisi lahendusi. Alati tuleb hinnata, kas konkreetsel juhul maavara kasutamise hüve õigustab sellega kaasnevat looduskapitali kulu. Infotehnoloogia, kommunikatsioon ja jätkusuutlik transport vajavad järjest suuremas koguses maailmas defitsiitsete maavarade kaevandamist. Eesti maapõu vajab detailset läbiuurimist tänapäevaste meetoditega, et selgitada selle potentsiaalne roll ringmajanduses, eriti haruldasi muldmetalle ja teisi kõrgtehnoloogilistes seadmetes vajalikke elemente silmas pidades. Tuleb analüüsida, kuivõrd on maakasutuse muudatused Eestis reserviks ringmajanduse edendamisel. Ka toiduainete tarneahelad vajavad analüüsimist. Eestis toodetavate ja tarbitavate toiduainete importi kaugetest riikidest tuleb kaalutletult piirata, eelistades kohalikku toodangut. Pandeemiajärgne majanduse taastumine on võimalus suundumiseks valdavalt ringmajandusele. Samas tuleb silmas pidada, et majanduslangus suurendab sotsiaalseid pingeid, mille leevandamiseks on alati ahvatlus ohverdada looduskapitali, elada tuleviku arvel. Üleminek vajab suunamist, vältides lihtsustatud lähenemisi. Aluseks on vaja realistlikku, pikka kuid kindlat plaani, rutates aeglaselt ja Eesti rahva heaolu silmas pidades. Uuenev majandus peab olema vastupidav väliste tingimuste põhjustatud kriisidele. Arvestatud. 5. Eesti Üliõpilaskondade Liit Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) hinnangul on ringmajanduse tegevuskava dokument argumentide ja erinevate faktide väljatoomisel sisukas ja sellega edukalt hakkama saanud. Dokumendis on lubadused argumenteeritud, põhjendatud ja läbi analüüsitud, faktidele tuginevad. Siiski leiab EÜL, et teadust ja ülikoole on sellesse dokumenti sisse kirjutatud minimaalselt (ühes alapunktis “Ülemineku kiirendamine teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise abil”) ja ka see alapunkt jääb sisult lühikeseks. EÜL kiidab heaks, et tegevuskavas on räägitud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi koordineeritavatest innovatsiooniprojektidest, mida viivad täide ülikoolid üksteisega koostööd tehes. EÜL nõustub, et kõrgharidusasutused peavad ringmajanduse efektiivsemaks toimimiseks ühiselt tegutsema. Mida tihedam on kõrgharidusasutuste vaheline koostöö, seda edukamalt on võimalik ka tegevuskavas välja toodud ringmajandust puudutavaid tegevusi täide viia. Arvestatud. 6. Eesti Keemiatööstuse Liit Uues ringmajanduse tegevuskavas püstitatud eesmärgid eeldavad ettevõtetelt võimekust teha investeeringuid uute, keskkonnahoidlikumate tehnoloogiliste lahenduste juurutamiseks. Tegevuskavast aga ei selgu, milline saab olema keskkonnahoidlike meetmete või uuenduslike ärimudelite mõju ettevõtete kulutasemele. Samuti ei ole arvestatud toodete või materjalide ringlusesse võtmise võimalusi, lähtuvalt olemasolevad tehnoloogiatest nende kättesaadavuse võimekusest. Pandeemiast, naftahinnasõjast tingitud majanduskriisis ettevõtted sattunud väga keerukasse olukorda: süvenevad probleemid tarne- ja müügikanalites, millele lisanduvad töötajate tervisega/haigestumisega seonduvad riskid. Seega ettevõtete tänased mured on seotud eelkõige kriisi üleelamisega , hetkel ei ole ressurssi kliima- ja keskkonna lisainvesteeringuteks ega mõelda uutele ringmajanduse eesmärkidele. Arvestatud. Toome viidatud murekohad välja suhtluses k omisjoniga ning uurime ka teiste liikmesriikide olukorda. 7. Põllumajandusuuringute Keskus Tutvunud Ringmajanduse tegevuskava ja selle lisaga leiame, et hetke üldistusastmes meil seisukohti ning märkusi tegevuskavale lisada ei ole. Samas oleksime huvitatud kaasa rääkima kui tegevuskava tulevikus areneb detailsemaks. Meid huvitav informatsioon ja peamised tegevussuunad oleksid eelkõige põllumajandust ning maaelu puudutavas osas: - kliimaneutraalsus, selle modelleerimisvahendid; - innovatsioon (Euroopa Regionaalarengu Fond-i aruka spetsialiseerumise, programmi LIFE ja programmi „Euroopa horisont“ kaudu erasektoripoolne innovatsiooni rahastamine ja innovatsioonitsükli toetamine, oskuste tegevuskava); - toitainete majandamise lõimitud kava, et tagada toitainete jätkusuutlikum kasutamine; - ressursikasutuse näitajate, sealhulgas tarbimise ja materjali jalajälje näitajate täiustamine; - ühtlustatud teabesüsteemid probleemsete ainete esinemise kohta; - reoveesetet käsitlevate direktiivide läbivaatamine. Leiame, et antud dokument on oma olemuselt suunatud õigete probleemide lahendamisele, murelikuks teeb äärmiselt pingeline ajakava. Arvestatud. 8. Eesti Puitmajaliit Eesti Puitmajaliit on Eesti tugevamaid puitmajatootjaid koondav katusorganisatsioon, kelle liikmed esindavad enam kui 80% sektori toodangust. Eesti puitmajatootjad on alates 2010. aastast olnud Euroopa suurimad puitmajade eksportöörid, mis tähendab, et iga 4. EL-is riigipiire ületav puitmaja on toodetud Eesti puitmajatootjate poolt. Eelnev kogemus on andnud meile väga hea ülevaate erinevate Euroopa riikide valmisolekust panustada läbi puitehituse edendamise keskkonnahoidu ning kliimaneutraalsuse saavutamisse. Tunneme head meelt, et koostatava ringmajanduse tegevuskavas on toodud sisse alljärgnevad eesmärgid ja tegevused: • Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb suurendada koostoimet ringmajanduse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise vahel. Lisaks kasvuhoonegaaside heite vähendamisele nõuab kliimaneutraalsuse saavutamine ka seda, et süsinikdioksiid eemaldataks atmosfäärist, majanduses kasutataks seda ilma keskkonda heitmata ja seda säilitataks pikema aja jooksul. Süsinikdioksiidi saab siduda loodusesse, sealhulgas ökosüsteemide taastamise, metsakaitse, metsastamise, metsa säästva majandamise ja süsinikdioksiidi mullas sidumise kaudu või ringlussevõtu suurendamise kaudu, näiteks süsinikdioksiidi pikaajalise säilitamisega puitkonstruktsioonides ning süsinikdioksiidi korduskasutamise ja säilitamisega sellistes toodetes nagu mineraliseerumise teel saadud ehitusmaterjalid. Kuna sellega ehitusmaterjalide süsinikusisalduse arvestamise eesmärgid tegevuskavas piirduvad, teeme alljärgnevad tegevuskava täiendamise ettepanekud: 1. Töötada välja, kinnitada ja rakendada ELi tasandi ühtne metoodika ehitusmaterjalide tootmisel eralduva süsinikdioksiidi arvestamise ja hindamise kohta; 2. Dokumendis tuuakse eesmärk vähendada terase ja tsemendi keskkonnamõjusid. Märgime ära, et kindlasti on nendes sektorites võimalik ja vajalik ellu kutsuda kestlikkusele suunatud arenguid, kuid oluliselt efektiivsem meetod on nimetatud materjalide ehituses vähemalt osaline asendamine ehituspuiduga, mis on loomulikul teel taastuv ressurss. Leiame, et selles kontekstis on äärmiselt oluline töötada välja, kinnitada ja rakendada hoonete kestliku märgise süsteem, mis kehtestab hoone kogu elukaare (LCA) ulatuses maksimum süsinikdioksiidi emissiooni piirmäärad; 3. Analüüsida ELi liikmesriikide üleselt taastumatute ressursside (teras, betoon) puitkonstruktsioonidega asendamisest saavutatavat CO2 emissiooni vähenemist; läbi kohaliku toormaterjali (ehituspuit) suurema kasutuse ja importmaterjalide (teras) vähendamise saavutatavat positiivset mõju (ring)majandusele; 4. Moodustada Euroopa puitehituse T&amp;AI töögrupp, mille eesmärk on kiirendada liikmesriikides puitmajade tootmise industrialiseerituse kasvu ning läbi selle kiirendada süsinikdioksiidi suuremas ja kiiremas mahus pikaajalist säilitamist puitkonstruktsioonidesse; 5. Analüüsida ehitussektoris ehitusmaterjalide raiskamist ning otsida parenduskohti läbi ehitusprotsesside suurema industrialiseerituse ; 6. Kuna tehase tingimustes eeltoodetud hooned on reeglina parema õhutihedusega ning seetõttu ka energiatõhusamad, on oluline läbi tegevuskava soodustada ehitussektoris tehaselise tootmise arengut; 7. Tänasel hetkel peavad tehases toodetud puitmajad vastama ETAG 007 „ Timber building kit “ standardile, mille tulemusel on tegemist kontrollitud protsesside ja tootega, millele on omistatud Euroopa turul tegutsemist lubav ETA ja CE märgis. See tähendab, et ringmajanduse kontekstis on kõik tootmisprotsessid sh materjalide varumine, hoone elementide valmistamine, transport ja logistika, protsesside efektiivsus ja ehitusjäätmete taaskasutus või utiliseerimine viidud keskkonna mõjude kontekstis miinimumtasemele. Käesoleval hetkel puudub analoogne kontrollsüsteem hoonete platsil ehitamise protsessidele. Ringmajanduse tegevuskavas on oluline analüüsida ehitussektoris toimuvat ressursside raiskamist erinevate tehnoloogiate - kasutatavad ehitusmaterjalid ja hoonete ehitamine objektil vs tehastes - kontekstis; 8. Nagu raport märgib, on avaliku sektori asutuste ostujõud 14% ELi SKPst ja läbi selle on võimalik suurel määral mõjutada nõudlust kestlike toodete järele. Näeme ka Eestis, et stagneerunud ehitussektori kestlike lahenduste kasutuselevõtuks ning puitehituse osakaalu suurendamiseks on hädavajalik kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumide ja -eesmärgid. Läbi selle on võimalik soodustada innovatsiooni ehitussektoris ning suurendada taastuvate ressursside kasutamist, mis võimaldab vähendada ehituses energiamahukate ja saastavate materjalide, protsesside ja tehnoloogiate osakaalu; 9. Hoonefondi renoveerimise algatuses rakendada meetmeid, mis toetavad puitkarkasskonstruktsioonil eeltoodetud hoonete lisasoojustuselementide kasutamist: https://ttu.ee/ttu-liginullenergiauhiselamu-naitab-teed-korterelamute-renoveerimisel; 10. Peame vajalikuks ka ELi tervikliku puitehituse strateegia koostamist, mis võimaldab ehitussektoris läbi kestlike materjalide suuremas mahus kasutamise eeltingimuste loomise märkimisväärseks jäätmete vähendamiseks ning keskkonnahoiuks. Arvestatud osaliselt . 9. Eesti Toiduainetööstuse Liit Toiduliit toetab Euroopa Komisjoni poolt uue Ringmajanduse Tegevuskavas püstitatud eesmärke: üleminekut kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele majandusmudelile. Toiduliitu koondunud ettevõtted toetavad ka Tegevuskavas loetletud tarbimise jalajälje vähendamist ja materjalide ringkasutuse suurendamist. Soovime juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et suur osa uue Ringmajanduse Tegevuskava meetmetest mõjutavad toidutööstusi väga otseselt, mitmete punktide puhul on lisaks täheldatav kaudne mõju. Loetelu toidutööstusi otseselt ja kaudselt puudutavatest meetmetest on toodud käesoleva kirja Lisas 1. Uue Ringmajanduse Tegevuskava poolt püstitatud ambitsioonikad keskkonnakaitselised eesmärgid eeldavad ettevõtetelt võimekust teha mahukaid investeeringuid uute, keskkonnahoidlikumate tehnoloogiliste lahenduste juurutamiseks. Tegevuskavast aga ei selgu, milline saab olema keskkonnahoidlike meetmete või uuenduslike ärimudelite mõju ettevõtete kulutasemele. Paketi ambitsioonikuse põhjal aga ei saa see kindlasti olla tagasihoidlik. Technopolis grupp ja Heiväl on oma uuringus "Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamise" juhtinud tähelepanu Eesti majandusstruktuuri eripärale. Meil tegutsevad suuremad välisomandis hargmaised ettevõtted, kellel on teatud teadus- ja arendustegevuse võimalused, ja kohalikud VKEd , kes jäävad nii tootlikkuses kui teadus- ja arendustegevuses esimesest grupist maha. Seetõttu on vägagi erinev ka ettevõtete võimekus investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja ka näiteks kanda tootmissisendite kallinemine üle toote või teenuse lõpphinda. Erinev on ka ettevõtete võimekus rakendada Ringmajanduse meetmeid: käivitada uuenduslikke ärimudeleid, luua innovaatilisi tooteid ja kaasata erinevaid huvirühmi. Keskkonnapoliitika moodustab alati osa majanduspoliitikast ja keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamine ei tohiks halvendada ettevõtete majanduskliimat. Seepärast palume suhtuda uute meetmete rakendamisse vastutustundlikult, arvestada Eesti ettevõtluse sotsiaalmajanduslikke eripärasid ja aegsasti kaasata mõjutatud osapooled uute regulatsioonide kujundamisse. Keskkonnaeesmärkide püstitamisel tuleks hoiduda lihtsustamisest, pidada silmas tervikpilti ja tegurite vastastikkust koosmõju. Näiteks nõue pakkematerjalide koostise keerukuse, materjalide ja polümeeride hulga vähendamiseks lühendab samas märgatavalt toodete säilivust ja müügiperioodi pikkust. Lühem müügiperiood aga omakorda võib põhjustada aeguvate toodete koguse suurenemise ja toidukadude kasvamise. Käimasolev koroonaviiruse pandeemiakriis on selgelt näidanud, et pikkade vahemaadega tarneahelad on eriolukordades kergemalt haavatavad. Elutähtsate valdkondade, nagu toidutootmise ja toidutooraine tootmise, puhul on just kodumaine elujõuline tööstus kõige kindlamaks tarnekindluse tagamise meetodiks. Seetõttu pöörame Teie tähelepanu sellele, et toidutööstus vajab Uue Ringmajanduse Tegevuskava mõjude kohta täpset analüüsi, mõistlikku üleminekuperioodi ning efektiivseid toetusmeetmeid. Rangematele keskkonnanõuetele üleminek ei peaks halvendama ettevõtete konkurentsivõimet, seda nii siseriiklikult VKE-de ja suurettevõtete vahelises, kui ka naaberriikide võrdluses . Pandeemiast tingitud majanduskriis on paljud toiduettevõtted pannud juba praegu keerulisse olukorda: tarne- ja müügikanalites esineb probleeme ning töötajate tervisega seotud riskid on oluliselt kasvanud. Ettevõtete tänased mured on seotud kriisi ületamisega, neil ei ole hetkel aega ega võimalusi keskenduda kliima- ja keskkonnahoiule. Seetõttu teeme ettepaneku lükata uue Ringmajanduse Tegevuskava arutelu kriisijärgsesse rahulikumasse perioodi, mis loodetavasti saabub suve möödudes. Lisa 1 Uue Ringmajanduse Tegevuskava poolt planeeritavad mõningad meetmed: 1) Karmistuvad EL turule lubatud pakendite suhtes kehtivad kohustuslikud põhinõuded, mis tähendab - pakendimaterjali koguse vähendamist ja sihtmäärade tõstmist - pakendite korduskasutuse ja ringlussevõetu suurendamist - pakkematerjalide koostise keerukuse, sealhulgas materjalide ja polümeeride hulga vähendamist - lisanõudeid pakendite märgistamisele, mis võimaldab neid efektiivsemalt sortida - uusi regulatsioone toiduga kokku puutuvate plastmaterjalide kohta 2) Komisjon töötab välja pakendite kohta kohustuslikud nõuded ringlussevõetud materjali sisalduse kohta ja meetmed jäätmete vähendamiseks. 3) Komisjon töötab välja poliitikaraamistiku et suurendada bioressursipõhise plasti ja biolaguneva või kompostitava plasti kasutamist. 4) Ühekordsete plasttoodete jätkuv piiramine. 5) Toidutööstusi mõjutavad ka reoveekäitluse ja jäätmekäitluse korraldust puudutavate meetmete muutmine ning kestlikkust toetava kemikaalistrateegia rakendamine. 6) Suure tõenäosusega mõjutab toidutööstust ka Komisjoni ettepanek luua ELi eelarve jaoks uus omavahend (plastimaks), mis põhineb ringlusse mittevõetavate plastpakendijäätmete kogusel. 7) Kaudse mõju alla liigituvad uued majanduspoliitilised vahendeid, nt keskkonnamaksustamine, sh prügilasse ladestamise ja põletamise maksud. 8) Ettevõtete halduskoormust tõstab ka plaanitav keskkonnamajanduslik arvepidamine, mille tulemusel täiendatakse finantsandmeid ringmajanduse tulemuslikkuse andmetega. Arvestatud osaliselt. Toome viidatud murekohad välja suhtluses k omisjoniga ning uurime ka teiste liikmesriikide olukorda. 10. Tartu Regiooni Energiaagentuur Tegemist on meil töötavate erinevate spetsialistide arvamustega. Algatatud tegevuskava on oluline vahelüli ELdu üldiste strateegiliste eesmärkide (kasvuhoonegaaside vähendamine kuni 90% aastaks 2050) ja nende igapäevase ellurakendamise vahel. Hea on, et olulist tähelepanu pööratakse tööstussektori tegevusele, mille ümberkorraldamine on plaanitud tegevuste hulgas olulisel kohal. Täiesti reaalne oht, on olemas, et juhul kui (ilmselt) kasutatakse ringmajanduse toetamiseks stiimuleid ja toetusi, muutub vahend eesmärgiks – toetuse saamiseks alustatakse protsesse, mis normaalsetes tingimustes ei oleks tasuvad ei finantsiliselt ega energeetiliselt, rääkimata ökoloogilisusest. Võrreldav metsade põletamisega endistes kivisöe elektrijaamades, mis on seadusandja poolt kuulutatud jätkusuutlikuks ja seega rahalislelt toetatav. Samas tuleb märkida, et mõiste (ringmajandus) enda kasutamine eeldab, justkui oleks võimalik majanduslik perpetuum mobile – protsessi sisendiks on eelmis (t)e protsessi(de) jääk. Ja nii lõputult. Valdaval osal juhtudest osutub siiski vajalikuks terve lisa sisend, mis jäetakse eufooriliselt arvesse võtmata. Eriti jäetakse arvesse võtmata energia, nii otseselt kui inimtöö kujul. Ritta seatuna: jäätme sorteerimine, ettevalmistamine; pakendamine; transport. Ringmajanduse diskursus sisaldab peaaegu alati ka lubadusi suurenenevale majanduskasvule. Mõtlevale inimesele on selge, et kasv piiritaud süsteemis ei saa olla piiramatu. Selle asemel, et püüda toetada kasvu ja suuremat tarbimist mistahes vahenditega tuleks keskenduda tarbimise vähendamisele nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Veel peab mainima ohtu töise hõivatuse iseloomu muutumisele madala lisaväärtuse pool Minnes nüüd konkreetsemalt kava sisusse siis pöörame tähelepanu alljätgnevale : Kahjuks pole võrdset tähelepanu pööratud lõpptarbijate ja avaliku sektori tegevustele, mis tarbijatena omavad tööstus- ja teenindussektorile suurt mõju ning peavad omakorda kinni maksma kõik tootmises tehtavad muudatused. Tähelepanu pööratakse järelvaveraamistiku koostamisele, mis motiveerib osapooli toodete ja teenuste keskkonnamõju hindamisele, kuid ei kirjeldata detailselt selle sisu ega vastutajaid. Kahjuks ei tegele dokument avaliku sektori kui ringmajandust koordineeriva osapoole võimekusega sidusa tootepoliitika ellurakendamiseks . Oma igapäevases töös regionaalse energiaagentuurina näeme, et jäätmemajanduse tõhus juhtimine on jäetud kohalike omavalitsuse õlgadele, kellel napib sellekohast võimekust ja spetsialiste. Eesti ülimadal jäätmete taaskasutuse määr on tingitud kohalike omavalitsuste kasinast võimekusest, millele senini pole riiklikul tasandil lahendust leitud. Samuti pole piisav avaliku sektori organisatsioonide võimekus keskkonnahoidlike riigihangete läbiviimisel ja seetõttu ei kasuta avalik sektor piisavalt oma erakordset ostujõudu 'roheliste' toodete ja teenuste tarbimisel. Peatükkis 2. tuleks sõnastada ka tootjate ja müüjate kui peamiste kasusaajate ühine vastutus jäätmete tekkimisel, ja tuleks täpsustada nende panus jäätmete kogumise ja käitlemise korraldamisel. Tänane olukord, kus jäätmekäitlus on peamiselt lõpptarbija ja kogukonna õlgadel, pole pikas perspektiivis jätkusuutlik ega õiglane. Uus korraldus peaks andma pooditele võõrandamatu vastutuse nende poolt müüdud kaupade tagastamisel, remontimisel ja utiliseerimisel ning tekitama tootjates huvi toodete pikaealisuse vastu. Peatükk 2. peaks tegema detailsed ettepanekud ka tooteinfo kajastamiseks toodetel sh tootmise energiamahukuse, keskkonnamõju, toote ja selle komponentide päritoluriigi(d) ja olulise keskkonnamõjuga või tervisemõjuga komponentide sisalduse. Tänane märgiste süsteem ei anna tegelikku ülevaadet tootmise ressursikasutusest, tootmise viisidest ega nende mõjust planeedile. Peatükk 2.1. ei pööra piisavalt tähelepanu elektroonikatoodete ja masinate moraalsele vananemisele ja nö kavandatud lühiealisusele. Kavandatud lühiealisus kui ärimudel tuleb keelustada. Elektroonikatooted peavad olema samaväärselt kasutatavad kogu oma eluea jooksul ning neid peab olema võimalik remontida sarnaselt muudele masinatele ja seadmetele, pikendades nii nende eluiga veelgi. Ebalev sõnastus peatükis 2.2. tuleb asendada resoluutse eesmärgiga iga tarbija õiguste kohta talle kuuluvaid tooteid remontida ja soovikohaselt modifitseerida. Elektroonikatootjad peavad tagama parandamiseks vajaliku teabe ning juurdepääsu eksklusiivsetele komponentidele ja tööriistadele. Toodete igapäevane hooldus (sh akude vahetamine) ja rikkekindlus peab olema võimalik ja kasutajale jõukohane ilma erioskuste ja -töövahenditeta. Sellesisulised korraldused tuleb detailselt sõnastada 3 peatükis. Peatükis 3. esikohale seatud väärtusahelad on asjakohased, kuid keskkonnamahukaid tooteahelaid või nende harusid kohtab ka toiduainetööstuses, masinatööstuses jne. Eraldi tuleks käsitleda materjale, tootekomponente ja tooteid, mille valmistamine on energia-, ressursi ja keskkonnamahukas. Keskkonnamahukad tooteahelad tuleb sellistena markeerida ja nende alane teadmine tuleb viia lõpptarbijateni koos soovitustega mõõdukale tarbimisele ja/või keskonnahoidlikele alternatiividele. Peatükk 3.1 Elektroonika unifitseerimine on positiivne ettepanek. Eeldaks ka tagasiulatuvat ühilduvust ( backward compatibility ). Pgem siin eluea pikendamise teema Peatükk 3.2 Räägitakse liikumisvajaduse rahuldamisest mitmesugustel viisidel. Hoopis on „ununenud“ liikumisvajaduse vähendamine, Peatükk 3.3 Vanad inimesed on tassinud poodi taarat, kui taara nomenklatuur oli ca 20, mis kattis peaaegu kõik tootegrupid toidu- ja esmatarbekaupade hulgast. Kogemus on olemas. Miks leitutada uuesti jalgratast?! Pakendamise raiskav iseloom tuleneb kaubandustehnoloogiast – kõik kaubad on pakendatud ühekordse tarbimiskorra järgi, et vähendada miinimumini tööjõu vajadust müügikohas. Müügiprotsessi enese automatiseerimine lisab veel survet ühekordsete väikepakendiste kasutamiseks. Igasugune pakendi taaskasutuse suurendamine on kaubanduse hetke arengu loogika vastane. Ja seega laieb tugevat vastuseisu sõltumata retoorikast. Peatükk 3.4 Üldse ai saa aru, kuidas ja miks see peatükk on siia dokumenti eksinud. Käsitleb mikroplasti probleemi. Pole ju seotud ringmajandusega. Peatükk 3.5 Samuti ebaselge seos ringmajandusega. Pigem on seotud mikroplastiga (tehiskiust riiete kulumine on üks suuremaid mikroplasti allikaid) või peaks kuuluma 4. osa juurde Peatükis 4. tuleks täpsemalt kirjeldada jäätmete kogumise ja taaskasutuse võimalusi ning kehtestada selged eelised taaskasutatud materjalide tööstuslikuks kasutamiseks. Materjalide taaskasutusele tuleks seejuures eelistada komponentide taaskasutust ja uuskasutust. Peatükis peaks jäätmete liigiti kogumisest edasi liikuma jäätmete liigiti KASUTAMISELE, et vältida olukorda, kus eraldi kogutud jäätmed lõpuks utiliseeritakse samade meetoditega. Peatükis 5. kirjeldatud sotsiaalsed meetmed pole kindlasti piisavad tööstuse suuremahuliseks ümberkorraldamiseks. Ringmajandusega tekkivad töökohad ei pruugi asendada olemasolevaid klassikalise majandusega kaasnevaid töökohti ja uued töökohad ei pruugi tekkida seal, kus vanad töökohad kaovad. Selgelt tuleks kirjeldada, kuidas ringmajanduse teedrajavate piirkondade oskused ja teadmised hakkavad jõudma vähem arenenud piirkondadesse. Peatükis 6.1. tuleb detailselt kirjeldada riiklike jõupingutusi ringmajanduse mõju mõõtmiseks ja sellekohaste tööriistade kättesaadavakstegemiseks tööstusele ja kogukonnale. Ringamajandus peab muutuma üheks oluliseks kriteeriumiks avaliku sektori hankeprotsessis ja selleks peab see sisaldama kvalitatiivseid kriteeriume, mille alusel ringmajanduse mõju arvestada. Täna on selline analüüs kallis ja töömahukas protsess, milleks on jõudu vaid väga suurtel organisatsioonidel, kes rakendavad standardiseeritud keskkonnajuhtimise ja ressursijuhtimise süsteeme. Tulevikus peaks selline analüüs olema kättesaadav kõigile tootjatele nende suurusest või asukohast olenemata. Digitaalsed tööriistad ja riiklik initsiatiiv peavad aitama kaasa hindamise lihtsustamisele. Arvestatud. 11. Tallinna Tehnikaülikool 1. Seoses mitmete prioriteetsete EL taseme algatustega (rohelepe, tehisintellekt, avaandmed, ringmajandus) tekib küsimus, kas, kuidas ja millisel määral hakkavad need mõjutama erinevaid siseriiklikke strateegiaid (nt teadus-, arendustegevuse-, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia, Eesti 2035, tõukefondide prioriteedid, Energiamajanduse arengukava aastani 2030 vms), mille eesmärgiks on suunata, leida ressursse ja rakendada kohalikke prioriteete? Loodame, et vastavad arutelud peetakse raamistikus või formaadis, millel on sisuline roll ka ülikoolidel, sest kirjeldatud tegevused on teadus- ja arendustegevuse (TA) mahukad ettevõtmised. 2. Ringmajandusele ülemik saab toimuda üksnes erinevate sektorite ja institutsioonide koostöös, nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil. Väga oluline roll selles on ka teadus-ja arendustegevusel (TA), eriti interdistsiplinaarsetel uurimisprojektidel ja lähenemisel. Euroopa Liidu (EL) tasandil on hetkel arutluse all mitmed partnerlused, mis on samuti seotud ringmajanduse edendamisega. Et kasvatada meie ringmajanduse TA võimekusi, teeme ettepanku, et Keskkonnaministeerium võiks aktiivselt panustada EL partnerluste töösse (liikmemaksud), et seeläbi võimaldada ülikoolidel algatada erinevaid ringmajanduse koostööprojekte. Võimalikud partnerlused, mille suunalist tööd ministeerium võiks rahastada, on järgmised: 1) Made in Europe 2) A climate neutral , sustainable and productive Blue Economy 3) European Partnership for a Circular bio-based Europe : Sustainable innovation for new local value from waste and biomass . 3. Ringmajandusele üleminekuks võetavad meetmed peaksid läbivalt arvestama sellega, kuidas erinevad (info)tehnoloogialahendused võiksid olla abiks nende protsesside suunamisel. Näiteks tegevuskava punktis 3.7 toodud vee ja toitainete puhul tuleb lähtuda kliimamuutuste mõju vähendamise meetmetest ning soodustada üleminekut valdkonna digitaliseerimisele ja efektiivsemale monitoorimisele . Ehituslike veesüsteemide (nii joogi-, sademe-, kui reovee) digitaliseerimine ja uudsete monitoorimismeetodite rakendamine võimaldab vähendada muuhulgas koormust reoveepuhastitele ning puhastamata reovee loodusesse juhtimise riske. Efektiivsem monitooring võimaldab paremini tuvastada toitainete allikaid ning seeläbi tõhusamalt rakendada nende vähendamise meetmeid. 4. Tegevuskava punktis 3.6 on viidatud roheleppe renoveerimislaine algatusele. Toetame erinevaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipõhiseid algatusi, mis toetavad hoonete ja rajatiste energiatõhususe parendamist . Kuna Eestis on olemas laialdane kompetents puidu mehaanilise väärindamise osas (nt aktiivne puitmaja klaster ), millel on suur ekspordivõimekus, siis tahaksime rõhutada ka puitehitussektori TA uuringute osatähtsust ringmajanduse edendamises. 5. Tegevuskava punktis 5 on käsitletud ringmajanduse toimimist inimeste, piirkondade ja linnade hüvanguks. Euroopa Liidu ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 32 mln euroga toetud projekti raames luuakse TalTechis targa linna tippkeskus, mis keskendub viie valdkonna (andmed, valitsemine, transport, energia ja tehiskeskkonnad) nutikale ja jätkusuutlikule koostoimimisele. Arvame, et targa linna tippkeskuse loomise ja arendamise tulemusena peaksid tekkima pidepunktid ja koostööprojektid erinevate ringmajanduse algatustega. Rindmajanduse edendamist linnade arengu kontekstis käsitleb ka EL tasandil planeeritav partnerlus Driving Urban Transitions (DUT), mis samuti võiks kuuluda partnerluste nimekirja, mida Eesti tasandil toetatakse. Arvestatud osaliselt. 12. Eesti Maaülikool Ettepanek nr 1 peatükile Sissejuhatus Teeme ettepaneku täiendada lauset sõnadega „keskkonna, looduse“. Eesmärk on ka tagada, et ringmajandus toimiks keskkonna, looduse, inimeste, piirkondade ja linnade jaoks, aitaks igakülgselt kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele ning et selles kasutataks ära teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise võimalusi. Ettepanek nr 2 punktile 2.2. Tarbijate ja avaliku sektori hankijate mõjuvõimu suurendamine Teema ettepaneku lisada lausesse lõik „toote tooraine (materjalide), tootmise koha, taaskasutamisvõimaluste ning korrektse äraviskamise“. Selleks et suurendada tarbijate osalust ringmajanduses, teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi ELi tarbijaõigus, tagamaks et tarbijad saavad usaldusväärset ja asjakohast teavet toodete kohta nende müügikohas, sealhulgas toodete kasutusea ning parandusteenuste, varuosade ja parandusjuhendite kättesaadavuse, toote tooraine (materjalide), tootmise koha, taaskasutamisvõimaluste ning korrektse äraviskamise kohta. Ettepanek nr 3 punktile 2.3. Ringlus tootmisprotsessides Juhime tähelepanu, et dokumendis peaks rõhutama, et digitehnoloogia kasutamine ei ole alati kõige parem ja säästlikum variant, sest sellel on suur negatiivne keskkonnamõju. • propageerib digitehnoloogia kasutamist ressursside kindlakstegemiseks, jälgimiseks ja kaardistamiseks; Ettepanek nr 4 punktile 3.1. Elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Teeme ettepaneku, et elektroonikaseadmetele, mille keskkonnanõuded ja ringmajanduse põhimõtted pole täidetud, oleksid seatud ekspordipiirangud. • ökodisaini direktiivi alusel võetavad elektroonikat ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, sealhulgas mobiiltelefone ning tahvel- ja sülearvuteid reguleerivad meetmed, et seadmete kavandamisel võetaks arvesse energiatõhususe, vastupidavuse, parandatavuse , ajakohastatavuse , hoolduse, korduskasutuse ja ringlussevõtu aspekte. Seda teemat täpsustatakse tulevases ökodisaini tööplaanis. Hõlmatud oleksid ka printerid ja tarvikud, näiteks kassetid, välja arvatud juhul, kui sektoris jõutakse järgmise kuue kuu jooksul ambitsioonikale kokkuleppele vabatahtlikult; Ettepanek nr 5 punktile 3.3. Pakendamine Teeme ettepaneku lisada nõue, mis sätestab teatud juhtudel pakendamise vältimise ja vajadusel ka keelustamise (nt puu- ja juurviljade puhul). • liigse pakendamise ja pakendijäätmete hulga vähendamine, sealhulgas sihtmäärade ja muude jäätmetekke vältimise meetmete kehtestamisega; Ettepanek nr 6 punktile 3.5. Tekstiiltooted Teeme ettepanku rõhutada tekstiiltoodete kestuse olulisust j a võtta sihiks tekstiilitoodete pikaealisusesse panustamine. • jaotises 2 esitatud uue kestliku tootepoliitika raamistiku kohaldamine tekstiiltoodete suhtes, sealhulgas ökodisaini meetmete väljatöötamine, et tagada tekstiiltoodete ringlussevõetavus , ringlussevõetud tooraine kasutamine, ohtlike kemikaalide sisaldu se vähendamine ning ettevõtjate ja eratarbijate innustamine kasutama säästvaid tekstiiltooteid ning taaskasutus- ja parandusteenuste kättesaadavuse tagamine; Ettepanek nr 7 punktile 3.7. Toit, vesi ja toitained Lauses on vaja asendada sõna „toitaineid“ sõnaga „toiduaineid“, sest siin on käsitletud toiduainetega seonduvat. Lisaks töötab komisjon välja toiduainete majandamise lõimitud kava, et tagada toiduainete jätkusuutlikum kasutamine ja stimuleerida taaskasutatavate toiduainete turge. Ühtlasi kaalub komisjon ka reovee puhastamist ja reoveesetet käsitlevate direktiivide läbivaatamist ning hindab selliseid toiduainete ärastamise looduslikke vahendeid nagu vetikad. Ettepanek nr 8, Teeme ettepaneku lisada alapeatüki pealkirja sõna „keskkonna“. 5. Ringmajanduse ja keskkonna toimimise edendamine inimeste, piirkondade ja linnade hüvanguks Ettepanek nr 9, Järeldus Juhime tähelepanu, et oluline on rõhutada kohaliku eelistamist, s.o kohaliku tooraine, toote, toiduaine vm ressursi olulisust. Arvestada tuleb, et transport on keskkonnale suure negatiivse mõjuga. Arvestatud osaliselt. Tegevuskava sõnastust ei saa enam muuta. 13. Eesti Keskkonnaühenduste Koda Peame vajalikuks ringmajanduse tegevuskava toetada, kuid näeme vajadust suurendada selle ambitsioonikust ning lisada konkreetsed eesmärgid ja mõõdikud. Arvestatud osaliselt. Tegevuskava ei saa riigid enam muuta, eesmärgid ja mõõdikud tulevad tegevuskava rakendamise käigus. 14 . Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Mõjude analüüs Hetkel näeme ringmajanduse tegevuskavas mitmeid meetmeid, mille puhul on vaja teha täiendavaid analüüse ja hinnata nende mõju. Rõhutame, et tegevuskavas sisalduvate meetmete väljatöötamisele peab eelnema mõjude analüüs. Lisaks keskkonnamõjule tuleb arvestada ka muid mõjusid, näiteks majanduslikke mõjusid. Seega tuleb Komisjonil leida mõistlik tasakaal keskkonna ja sotsiaalmajanduslike mõjude vahel. Uus ringmajanduse tegevuskava peaks parandama Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, mitte vähendama. Kindlasti tasub iga meetme väljatöötamise puhul mõelda, kas see toob ikka loodetud kasu. Näiteks kui pakendite koostist muuta lihtsamaks, vähendades erinevaid materjale ja polümeere, siis võib see lühendada toote säilivust ja müügiperioodi, mille tulemusena võib suureneda pakendite kogus ja riknenud toodete kogus. 2. Osapoolte kaasamine Peame väga oluliseks, et Komisjon kaasaks ettevõtjaid ja nende esindusorganisatsioone tegevuskavas sisalduvate meetmete väljatöötamisse. Samuti on oluline, et Keskkonnaministeerium kaasaks Eesti ettevõtjaid ka edaspidi nii ringmajanduse tegevuskava kui ka selles sisalduvate meetmete väljatöötamisse. Seda olukorras, kus tegemist on Euroopa Liidu ülese meetmega kui ka siseriiklike meetmete puhul. 3. Meetmete rakendamise tähtaeg Komisjon peab nägema ette mõistliku üleminekuaja, et erinevad osapooled, sh ettevõtjad jõuaksid vajalikke ettevalmistusi teha uute nõuete rakendamiseks. Samuti on oluline, et kõikide nõuete rakendamise tähtaeg ei langeks lühikesele ajaperioodile. 4. Toetused Ringmajanduse tegevuskavas sisalduvate meetmete elluviimiseks peavad ettevõtjad tegema suuri investeeringuid. Seetõttu peame väga oluliseks, et Komisjon ja Eesti riik näeb ette ka erinevaid toetusskeeme, näiteks toetused investeeringuteks ning teadus- ja arendustegevuseks. 5. Toodete parandamise õigus Toetame toodete parandamisõiguse kehtestamist. Toimiv parandamise süsteem on ühtaegu nii keskkonnasõbralik kui ettevõtlust toetav. Eelkõige saavad sellest kasu kohalikud väikeettevõtted, kelle tegevusvaldkonnaks on erinevate parandustööde tegemine. Samas tuleb Komisjonil parandamisõiguse kehtestamisel teha tihedat koostööd ka tööstusettevõtetega, et neil oleks piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks. Toetame lähenemist, et toodete parandamise õigus kehtestatakse järk-järgult erinevate tootegruppide lõikes. Esimeses etapis võiks alustada elektroonikaseadmetest, sealhulgas mobiiltelefonid ning tahvel- ja sülearvutid. 6. Keskkonnahoidlikud riigihanked Kaubanduskoda toetab Komisjoni ettepanekut kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid. Leiame, et Komisjon võiks miinimumnõuded kehtestada võimalikult kiiresti. Lisaks tuleb panna rõhku ka riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koolitamisele, et nad oskaksid keskkonnahoidlikke riigihankeid läbi viia. Keskkonnahoidlike riigihangete läbiviimine aitab tekitada nõudlust keskkonnahoidlike teenuste ja toodete vastu ning samas suurendab nii ettevõtjate, avaliku sektori kui ka laiemalt kogu ühiskonna keskkonnaalast teadlikkust. 7. Korduskasutatavad ja ringlussevõetavad pakendid Tegevuskavas on kirjas, et Komisjon plaanib kasutusele võtta meedet, mille kohaselt tuleb pakend kavandada nii, et see oleks korduskasutatav ja ringlussevõetav . Juhime tähelepanu sellele, et teatud valdkondades ei ole mõistlik kasutusele võtta korduskasutatavaid või ringlussevõetavaid pakendeid. Tuleb arvestada sellega, et rahvatervise huvides saabki teatud pakendeid kasutada vaid ühekordselt ja neid ei ole võimalik enam uuesti ringlusesse võtta. Näiteks haiglates kasutatavate desinfektsioonivahendite ja ravimite pakendite peamiseks taaskasutustoiminguks jääb ka edaspidi nende põletamine. 8. Jäätmete liigiti kogumise süsteemid Komisjon teeb tegevuskavas ettepaneku ühtlustada jäätmete liigiti kogumise süsteeme. Komisjon plaanib ettepanekus käsitleda eelkõige kõige tõhusamaid liigiti kogumise mudelite kombinatsioone, liigiti kogumise kohtade paiknemise tihedust ja juurdepääsetavust, sealhulgas avalikes kohtades, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke tingimusi nii linnades kui ka äärepoolseimates piirkondades. Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks jäätmete liigiti kogumise süsteemide ühtlustamist. Iga liikmesriik peab saama ise otsustada, kuidas on kõige efektiivsem jäätmeid kokku koguda. Oluline on tagada, et iga liikmesriik täidab EL-s kehtivaid jäätmete liigiti kogumisega seotud eesmärke, kuid jäätmete kogumine võib toimuda erineval viisil, arvestades iga liikmesriigi eripäradega. Komisjon ei peaks hakkama lõhkuma liikmesriikide jäätmete kogumise süsteemi, mis on ajalooliselt välja kujunenud ja täidab oma eesmärki. 9. Jäätmete eksport Peame väga õigeks ja oluliseks võitlust ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu. EL ei tohi jätta oma jäätmeprobleemi kolmandate riikide lahendada ega muutuda selles küsimuses nendest riikidest sõltuvaks. Samas ei pea me õigeks kohustada liikmesriike ja ettevõtjaid kõiki jäätmeid kohapeal ümber töötama. Näiteks radioaktiivsete jäätmete puhul ei pruugi see võimalikuks osutuda. Jäätmete ekspordi võimalused, arvestades turumajanduse põhimõtteid, peavad säilima. 10. Ühise laadija kasutuselevõtmine Hindame väga positiivseks ja kiiret efekti andvaks reguleerivaid meetmeid mobiiltelefonide ja samalaadsete seadmete laadijate kohta, sealhulgas eriti ühise laadija kasutuselevõtmist, laadimisjuhtmete vastupidavamaks muutmist ning stiimuleid selleks, et uusi seadmeid ostes ei oleks vaja osta uusi laadijaid. 11. Ringmajanduse tegevuskava koostamise edasilükkamine Teeme ettepaneku lükata seoses koroonakriisiga edasi ringmajanduse tegevuskava väljatöötamine. Hetkel on ettevõtjate kogu tähelepanu suunatud sellele, kuidas kriis üle elada ning muud teemad ei ole fookuses. Ringmajanduse tegevuskava arutelu võiks jätkuda pärast koroonakriisi möödumist. Palume Eesti riigil vastavasisuline ettepanek teha Euroopa Komisjonile. Arvestatud osaliselt. Toome viidatud murekohad välja suhtluses k omisjoniga ning uurime ka teiste liikmesriikide olukorda. 15. Terviseamet Terviseamet on tutvunud edastatud põhjalike dokumentidega ja soovitab jäätmete teema juures ( ptk 4) käsitleda lisaks meditsiinijäätmetega seonduvat (sh ohtlikud meditsiinijäätmed, ühekordsed meditsiinilised seadmed/vahendid sh mähkmed, jm). Loodav ringimajanduse tegevuskava peaks olema kooskõlas Kuuenda ministrite keskkonna- ja tervise konverentsi deklaratsiooni ja selle lisadega, mis loodi 2017. aastal Ostravas. Nimetatud deklaratsioonis on muuhulgas välja toodud järgmine eesmärk: „Tervisesüsteemide keskkonnasäästlikkuse arendamine ja nende keskkonnamõju vähendamine niisuguste meetmetega nagu energia ja ressursside tõhus kasutamine, meditsiinitoodete ja kemikaalide ohutu käitlemine kogu nende olelusringi jooksul ning saaste vähendamine jäätmete ja reovee ohutu käitlemisega, ilma et see mõjutaks terviseteenuste tervishoiuülesandeid“. (lk 4 p 12g) Arvestatud. 16. Harjumaa Omavalitsuste Liit Soovime tänada võimaluse eest panustada Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt ringmajanduse tegevuskavasse. Oleme ka oma arengustrateegias tähtsustanud ringmajanduse kui ühe maakonna kestliku arengu sõlmküsimuse ja toetame väga EL algatust. Kuigi ei oska mingeid põhjapanevaid ettepanekuid juba väga hästi koostatud dokumendile lisada, siis paar tagasihoidlikku märkust oleks. Meie organisatsiooni olemusest tulenevalt ootaks võib-olla veelgi selgemalt väljendatud ootusi regioonide ja KOV tasanditel. Märkuseks ehk võiks ka selles dokumendis innustada kohaliku ja regionaalse tasandi ringmajanduse väärtusahelate otsimist ja võimalusi kuidas innustada linnasid ja teisi piirkondi leidma lahendusi nii jäätmekäitluses, taaskasutuses kui tööstuse ja tootmise jääkide paremal kasutuselevõtul. Näib, et ehitusvaldkonna üldise nimetamise kõrval võiks ära mainida ringmajanduse ja taaskasutuse võimalused teedeehituses, mis on väga suur osa ehitusvaldkonnast ja antud dokumendis sõnastatud tähelepanu alt välja jäänud (mõistan, et see ongi üldisem ja ehituse ja maakasutuse n.ö allliik ). See oleks üks lisavaldkondi, kus KOV tasandil Eestis on võimalik selge panus anda. Olles ringmajanduse teemadel omavalitsustegelastega Harju maakonna arengustrateegia väljatöötamise raames põgusalt kõnelenud, siis on mulje, et peamiselt tajuvad KOV-id ringmajandust läbi jäätmekäitluse. Oma ringmajanduse võimaluste ja peamiste sõlmküsimuste väljatoomine strateegia/tegevuskavana aitaks seda valdkonda muuhulgas ka teadvustada ja eri haldustasandite panust ja vastutustunnet kasvatada. Arvestatud. 17. Eesti Keskkonnajuhtimise assotsiatsioon Eesti ja kogu maailm seisab täna silmitsi olukorraga, kus COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku ja sellest tingitud eriolukorraga seoses vajab majandus ülemaailmselt riikide poolset tuge olukorrast väljatulemiseks. Teisalt ei ole ka eriolukord muutnud fakti, et puutume täna kokku üha intensiivsemast tootmisest ja suurenevast tarbimisest tulenevate tõsiste keskkonnaprobleemidega ning on selge, et täna veel valitsev lineaarne ehk „tooda-kasuta-hülga“ majandusmudel, mis põhineb odaval toormel ja raiskaval tarbimisel, on oma aja ära elanud. Selle majandusmudeli asendamiseks on Euroopa Liidus juba aastaid liigutud ringse majandusmudeli juurutamise suunas. Ringmajandus põhineb uutel innovaatilistel tehnoloogiatel ja ärimudelitel, mille aluseks on ressursside ja energia tõhusam kasutamine, toodete korduskasutamine ja jagamine ning materjalide ringlussevõtt . Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) on koondanud ettevõtteid ja organisatsioone ettevõtlusega seotud keskkonnaalase tegevuse edendamiseks juba üle 15 aasta. EKJA oma tegevuses ja oma liikmete kaudu ühendab ettevõtteid, kelle jaoks on tähtis panustada ringmajandusse ning tagada seeläbi ettevõtlussektori, ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkus. Selleks oleme formuleerinud alljärgnevad ringmajanduse edendamise olulised põhimõtted: Ringmajanduse põhimõtted tuleb integreerida laiapõhjaliselt riigi strateegilistesse dokumentidesse Ringmajandus on osa üldisest majanduspoliitikast, mistõttu on hädavajalik ringmajanduse edendamiseks integreerida see laiapõhjaliselt kõikidesse asjakohastesse riiklikesse strateegilistesse dokumentidesse. Ringmajanduse edendamine ei saa olla ainult Keskkonnaministeeriumi pärusmaa, vaid seda tuleb teha ministeeriumide üleselt. Rohkem on vaja tähelepanu pöörata tegutsevatele ettevõtetele Ringmajanduse edendamisel tuleb enam tähelepanu pöörata täna juba tegutsevatele ettevõtetele. Siiani on ringmajanduse edendamine keskendunud Eestis eelkõige idufirmadele ja uutele ärimudelitele. Eraldi on vaja tegeleda ressursimahukate tööstusettevõtetega Ringmajandus peab olema üks osa riigi tööstuspoliitikast. Ringmajanduse edendamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata tööstusettevõtetele sh ressursimahukatele ettevõtetele, kuna ringmajanduse põhimõtete laiem rakendamine aitab kõige enam kaasa süsinikuneutraalse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusmudeli arendamisele. Oluline on luua ringmajanduse praktikaid toetav õiguslik raamistik ja majanduslik keskkond Ringmajanduse viimiseks tavapraktikasse tuleb luua seda toetav õiguslik raamistik ja majanduslik keskkond ning rakendada mõjusad stiimulid (nt maksukeskkond, investeeringute ja ärimudeli arendustoetused, regulatiivsed leevendused jms). Keskkonnahoidlikud ja ringmajandusse panustavad ettevõtted vajavad kiireloomulisi, põhjalikke ja kooskõlastatud regulatiivseid ja toetavaid meetmeid, mis moodustavad majanduspoliitika raamistiku lahutamatu osa. Samas tuleb silmas pidada, et täiendav õiguslik raamistik ei tekitaks bürokraatlikke takistusi ja lisakoormust ettevõtetele. Majanduspoliitilise ja regulatiivse raamistiku loomisel on määrav roll just riigi majandus- ja rahanduspoliitika kujundajatena Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumil ning Rahandusministeeriumil. Tagada tuleb ringmajanduse arendamist soodustavate rakendusteaduste piisav finantseerimine Tagada tuleb rakendusteaduse piisav baasfinantseerimine valdkondades, kus senised tulemused on juba näidanud potentsiaali või kus tulevikutegevused nõuavad teatud valdkondade arendamist ringmajandusele lahenduste väljatöötamisel (IT-lahendused ja digitehnoloogia , toiduainetööstus, jäätmekäitluslahendused, plastide sh tehislike tekstiilmaterjalide depolümeriseerimine , energeetika, maavarade kaevandamise ja põlevkivisektoris tekkinud jääkidega seotud tegevused jm). Jäätmealane regulatsioon peaks soodustama ringmajanduse ärimudelite ja erinevate koostöövormide tekkimist Jäätmealane regulatsioon vajab täiendusi, mis soodustavad jäätmete lakkamise keskkonnakaitseliselt ja sotsiaalmajanduslikult põhjendatud praktikate rakendusvõimalusi ja mille eesmärk on kaasa aidata ringmajanduse ärimudelite ja koostöövormide, sh tööstussümbioosi laiemale arengule. Riik peab näitama eeskuju ringsete toodete ja teenuste tarbijana Peale ettevõtete ja tarbijate valmisoleku mängib ringmajanduse põhimõtete laiemal rakendamisel olulist rolli riik, kes saab ja ka peab olema ise eeskujuks ringsete toodete ja teenuste ostjana. Keskkonnahoidlikud ja ringsed riigihanked on kiire ja mõjus vahend ringmajandusele tee rajamiseks, tekitades turul nõudluse ringmajanduse printsiipe järgivate ettevõtete toodangule. Seega on viimane aeg riiklikul tasemel kehtestada keskkonnahoidlike ja ringsete riigihangete rakendamiseks konkreetsed eesmärgid ning teha keskkonnakriteeriumite kasutamine kohustuslikuks avaliku sektori hangetes. EKJA on valmis võtma kandvat rolli ringmajanduse põhimõtete tutvustamisel ja laiemal rakendamisel ettevõtlussektoris, olles samas ka partneriks avalikule sektorile. Selleks oleme ellu kutsunud avatud teabevahetus- ja koostööplatvormi Ringmajanduse Foorumi, mille eesmärgiks on tõsta ettevõtete teadlikkust ringmajandusest ja toetada üleminekut ringmajanduse majandusmudelite üha laialdasele rakendamisele. Arvestatud. 18. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus ja tööstus Saame nõustuda sellega, et ringmajandusele üleminek annab võimalusi muuta majandus säästvamaks, pakkudes ressursisäästu, võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ning automatiseerimist ja luua töökohti ning luua konkurentsieeliseid Euroopa jaoks globaalsel turul. Seejuures tuleb aga arvestada, et ringmajanduse tegevuskava oli välja töötatud enne ülemaailmset COVID-19 viirusega seotud tervishoiusüsteemist tulenevat eriolukorda. Sellele järgnev majanduskriis on vältimatu, hetkel on aga vara hinnata nii selle ulatust kui löögi alla sattuvaid sektoreid. Kindel võib aga olla selles, et toiduainetööstusele siiani esitatavad pakendamisnõuded on põhjendatud. Seetõttu vajab ülevaatamist ka ringmajanduse strateegia üks eesmärkidest - toitlustussektoris ühekordselt kasutatavate pakendite, lauanõude ja söögiriistade asendamine korduvkasutatavate toodetega. Samadel põhjustel ei saa nõus olla direktiivi 94/62/EÜ27 karmistamisega. Lisaks toiduainetööstusele seab tegevuskava muule tööstusele märkimisväärseid väljakutseid sh elektroonikatööstusele, IKT ning tekstiilisektoritele. Seeläbi tekkivatest uutest võimalustest võib aga kõige rohkem huvitatud olla puitmajatööstus. Toetame tarbijate ja avaliku sektori mõjuvõimu suurendamisega seotud ettepanekuid ja soovime nende sidumist pandeemiajärgsest majanduskriisist väljumise poliitika ning tugimeetmetega. Mõlemal juhul on avaliku sektori ostujõudu arvestades oluline selle suunatud kasutamine. Seetõttu peame oluliseks järgmist: Tegevuskava poolt püstitatud ambitsioonikad eesmärgid ei ole ainult keskkonnakaitselised vaid eeldavad sidusust majandusarengu eesmärkidega. Ringmajanduse tegevuskava rakendamine eeldab ettevõtetelt võimekust teha mahukaid investeeringuid uute tehnoloogiliste lahenduste ja ärimudelite juurutamiseks. Tegevuskavast aga ei selgu, milline saab olema keskkonnahoidlike meetmete või uuenduslike ärimudelite mõju ettevõtete kulutasemele. Tehnoloogiate arendamine on piiriülene ja pikaajaline protsess, ringmajanduse strateegia põhimõtete rakendamise kohustused seevastu suurendavad otseselt liikmesriikide konkreetsete tööstuste halduskoormust ning nõudlust ka vastavate oskuste ja hariduse osas. Ringmajanduse eesmärkide aspektist on oluline, et ettevõtja saaks kasutada oma jääke võimalikult palju kohapeal või kohapealse ümbertöötlemise kaudu saaks seda taaskasutada. Seetõttu sooviksime näha vastavaid tõhusaid toetuseid või meetmeid otse tööstustele ning ümbertöötlemisvõimsuste tõstmist Eestis. Selgituseks: Nõustume, et ringmajandus on prioriteetne valdkond, mida liikmesriigid ja piirkonnad oluliseks peavad ning millele Euroopa Komisjon pakub täiendavat toetust. Ringmajanduse rahastamine on aga oluline kõigis finantsinstrumentides. Erinev on ka ettevõtete võimekus investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja ka näiteks kanda tootmissisendite kallinemine üle toote või teenuse lõpphinda. Erinev on ka ettevõtete võimekus rakendada ringmajanduse meetmeid: käivitada uuenduslikke ärimudeleid, luua innovaatilisi tooteid ja kaasata erinevaid huvirühmi. Oluline on, et tegevuskavas seatud eesmärgid ei tooks kaasa täiendavat halduskoormust ettevõtjatele, avalikule sektorile või huvigruppidele. Samuti ei tohiks lisanduda ka maksukoormust ettevõtetele. Liigne täiendav koormus võib EL ettevõtted ebasoodsasse konkurentsipositsiooni võrreldes ülejäänud maailma riikidega. Ühtlasi pakume välja võimaluse luua EL ülene pandipakendisüsteemi, mis annaks võimaluse ühest liikmesriigist ostetud pandipakendi tagastada ka teises liikmesriigis. Samuti toome esile, et ringmajanduse seire peaks võtma arvesse EL liikmesriikide hetkeseisu ja see peaks olema paindlik mõõdikute seadmisel ehk raamistiku eesmärgid tuleks suunata eelkõige nendele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kellel on enim probleeme ehk kes tekitavad enim jäätmeid. Viide statistikale: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Municipal_waste_statistics Lõpetuseks võib esile tuua, et COVID19 viirusest tingitud majanduskriis on seadnud paljud ettevõtted keerulisse olukorda, kus tarne- ja müügiahelates esineb probleeme. Ka on kasvanud riskid seoses töötajate tervisega. Seetõttu on paljude ettevõtete tänased probleemid on seotud kriisi ületamise ja sellest väljumisega ning nende võimekus keskenduda Roheleppe elluviimisele märkimisväärselt vähenenud. Lisaks on täna COVID19 valguses suurenemas tootmine ühekordsete isikukaitsevahendite (kaitsemaskid, ühekordsed kilekindad, prügikotid) osas ning ka tarbijate poolne nõudlus on muutunud. Seetõttu näeme, et suure tõenäosusega võib senine majandusmudel seetõttu muutuda peale COVID 19 kriisi lõppemist. T äna oleme sunnitud kollektiivselt ümber mõtestama majanduse- ja elukorraldust, siis kriisi lõpusirgel kui meil on selgem arusaam saame hakata analüüsima tõhusamaid ressursside kasutamise viise ja ning siis kui kriis läbi viia edasi läbimõeldud samme ka ringmajanduse valdkonnas. Seetõttu näeme, et ringmajanduse tegevuskavas esitatavate algatuste ja meetmete alaste seisukohtade arutelu võiks sisulisemalt alata 2020 aasta teises pooles või 2021. Siseturg Kestlikkuse põhimõtete kehtestamine: Teatises on lk 5 välja toodud, et komisjon kavatseb kehtestada uue nn toodete parandamise õiguse ja kaalub uute horisontaalsete materiaalsete õiguste andmist tarbijatele, näiteks seoses varuosade kättesaadavusega või parandusvõimalustega ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja elektroonika puhul teenuste ajakohastamisega. Pidades silmas garantiide osatähtsust ringluspõhisemate toodete pakkumisel, uurib komisjon võimalusi teha muudatusi ka direktiivi 2019/771 (puudutab kaupade müügilepingute teatud aspekte – on hetkel koostöös Justiitsministeeriumiga ülevõtmisel ) läbivaatamisel. Seega on oluline aru saada, mida sellised reeglid tähendavad meie tootjate ja kauplejate jaoks ja kuivõrd ollakse valmis oma sisemisi protsesse ümber kujundama, nt toote puhul samaaegselt veekindluse ja lahtivõetavuse võimaldamine, müügi puhul müügijärgse teeninduse võrgustiku tagamine parandamise eelistamiseks. Kehtestada müümata riknematu kauba hävitamise keeld; siin tekib küsimus, mida selle kaubaga siis teha? Teatises pole selle kohta ka täpsemaid selgitusi, mida sellise piiranguga soovitakse saavutada – kas suunamist ümbertöötlemisele või midagi muud. Kasutada ära tooteteabe digiteerimise võimalusi, sh selliseid lahendusi nagu digipass , täägimine ja vesimärgid –kuidas rakendub see kogu ringlusahelas sh jäätmekäitluse etapis ning märgistuse teema. Tekstis käib see ka mujal läbi, aga mure on see, et me räägime erinevatest innovaatilistest märgistuse võimalustest, kuid tuleks läbi mõelda, et see märgistus on ka tarbija jaoks lihtsasti kättesaadav ja arusaadav ning säiliks ühtne lähenemine nagu täna CE-märgise puhul. Või siis tõesti variant, et põhiinfo toote kohta on toodud toote peal ja täiendav info kusagil digipassis . Komisjon teeb ka ettepaneku, et ettevõtjad peavad põhjendama oma keskkonnaalaseid väiteid toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje meetoditega . Siin tuleb välja selgitada, kas need meetodid on olemas; ning, kui suur on ettevõtjatele põhjendamisega kaasnev halduskoormuse maht? Ning, kes meetodid välja töötab? (Eeldame, et komisjon, et tagada ühtne lähenemine). Teatise lk 5 viidatakse, et Euroopa Komisjon teeb ka ettepaneku, et ettevõtjad peavad põhjendama oma keskkonnaalaseid väiteid toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje meetoditega. Komisjon katsetab nende meetodite integreerimist ELi ökomärgise süsteemi ning hakkab vastupidavuse, ringlussevõetavuse ja ringlussevõetava materjali sisalduse aspekte järjekindlamalt lisama ELi ökomärgise kriteeriumidesse. Selle põhjal võib eeldada, et Euroopa Komisjon töötab välja teatavad standardid, millele saaks tugineda nii ettevõtjad kui järelevalveasutused – vastasel juhul saab jälgitavusest väga ebamäärane mõiste, kuna eeldab iga üksikjuhtumi puhul aluseks oleva metoodika väljaselgitamist. Punktis 4.1 osutatud liigiti kogumise süsteemide ühtlustamise algatuse raames hindab komisjon võimalust võtta kasutusele kogu ELi hõlmav märgistus, mis hõlbustab pakendijäätmete nõuetekohast sortimist nende tekkekohas. Siin tekib küsimus, kas selleks kasutatakse piktogramme vms? Kuna pakendile kantav info selles sisalduva toote kohta on ka päris mahukas, siis kas on kogu pakendile kantav teave arusaadav tarbijale, käitlejatele ? Siseturu vaatest on olulised tegevuskava lisas välja toodud algatused, mille esitamisel saame oma seisukohti täpsustada: Seadusandlik ettepanek, millega suurendatakse tarbijate mõjuvõimu keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul (2020) Seadusandlik ettepanek keskkonnasäästlikkust käsitlevate väidete põhjendamise kohta (2020) Seadusandlik ettepanek, millega nähakse ette kestliku tootepoliitika algatus (2021) Seadusandlikud ja mitteseadusandlikud meetmed, millega nähakse ette uus toodete parandamise õigus (2021) Hetkel viib komisjon läbi uuringut liikmesriikides saamaks ülevaadet erinevatest praktikatest, mida riigid rakendavad eeskätt toodete eluea pikendamise soodustamiseks, s.t kes on juba täna läinud kaugemale EL direktiivides sätestatud nõuetest näiteks garantiide osas. Tõenäoliselt uuringu käigus kogutavate andmete alusel täpsustuvad ka meetmed, mille kohaldamist soovib komisjon EL üleselt kaaluda. Energeetika Üldiselt energeetika poolelt ringmajanduse tegevuskava osas probleeme pole. Pikemas perspektiivis on oluline analüüsida, kas ja kuidas on vaja toetada tööstust ja ettevõtteid vajalike investeeringute tegemisel, mis on vajalikud tulenevalt uutest ettepanekutest ja nõuetest. Samuti on tähtis teadlikkuse tõstmine tarbimisharjumuste muutmise osas, mis omakorda toetab kestlikkust propageerivat disaini, sh energiatõhusust ning toote innovatsiooni ning taas- ja uuskasutust. Tegevuskavas on seatud eesmärgiks, et ökodisaini direktiivi tuleks laiendada lisaks energiamõjuga toodetele ja muudele toodetele, et ökodisaini raamistikku saaks kohaldada võimalikult laia tootevaliku suhtes ja et see aitaks kaasa ringmajanduse toimimisele. Ökodisaini direktiivi skoop laieneb, mistõttu liigub energia valdkonnast laiemaks ning tulevikus tuleks sellesse töösse kaasata palju laiemat ringi kui praegu. Praegu on põhitähelepanu all elektroonikaseadmed, kuid tulevikuks peaks hõlmama ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit; andmekeskusi ( data center ); nutitelefone ning tegevuskava kohaselt ka tekstiilitooteid, mööblit ja suure mõjuga vahetooteid. Eestil pole üldiselt ökodisainiga probleeme olnud, kuna neid tooteid, mida see hõlmab ei toodeta Eestis. Teisalt kui direktiivi ulatust laiendatakse siis võib puutumus Eestiga tekkida. Lisaks juhime tähelepanu, et kui ökodisaini direktiivi laiendatakse ka uutele sektoritele, siis on tähtis vastavate katusorganisatsioonidega konsulteerida (näiteks ITL). Peatükis 6.1 sõnastatud ettepanek töötada välja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise õigusraamistik, et stimuleerida CO2 sidumist ja suurendada süsinikdioksiidi ringlussevõttu , on uuenduslik ja perspektiivikas ettepanek. Transport Peatükis 3.2 räägitakse romusõidukeid käsitlevate eesmärkide läbi vaatamisest . Rõhutame taaskord üle romusõidukite avaliku konsultatsiooni käigus esitatud seisukohta. Hetkel kehtiva direktiivi kohaselt ei saa sõiduautosid registrist kustutada ilma lammutustõendita. Samas on Eestis suur hulk sõidukeid registris, mida enam tegelikkuses ei ole ja mille kohta pole autoomanikel ka lammutustõendit esitada. Sellised sõidukid jäävad meile igaveseks liiklusregistrisse ning seetõttu kajastuvad liiklusregistris ebakorrektsed andmed. Meie ettepanek on, et direktiiv võiks teatud tingimustel sõidukeid ka lammutustõendita registrist kustutada. Teadvustame, et teatud erandi kehtestamine võib veelgi hoogustada ebaseaduslikku lammutamist, kuid siiski tuleks kaaluda võimalust registrist kustutamiseks lammutustõendita. Näiteks ajaline tingimus, et kui lammutamisest on möödunud teatud aastad. Ehitus Peatükis 3.6 ehitus ja hooned tuleks rõhutada BIM ( Building Information Modelling ) tehnoloogia võimalusi ehitatud keskkonna kavandamisel . See võimaldab nii hoonete tõhusamat rajamist, haldamist kui ka hilisemat nö „tükkideks lahti võtmist“, mis kõik aitavad kaasa ringmajanduse eesmärkide saavutamisele. Euroopa Komisjoni on antud teemat käsitlenud ka dokumendis „ Circular Economy : Principles for Building Design “, kättesaadav siin: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/39984 . Arvestatud osaliselt. Käesolev ringmajanduse tegevuskava ja juba varem vastu võetud direktiivid ei ole omavahel otseses seoses. Samuti ei ole tegevuskava erinevate tegevuste detailsusaste selline, et oleks võimalik võtta seisukoht , millised on kaasnevad nõuded ja koosmõju COVID-19 viirusega ning seda tuleb teha kui vastav algatus on välja tulnud. Tegevuskava täpsustavad küsimused edastasime komisjonile. 19. Haridus- ja Teadusministeerium Ptk 5. Ringmajanduse toimimise edendamine inimeste, piirkondade ja linnade hüvanguks Seisukoht: Leiame, et oskuste tegevuskava ja oskuste pakti väljatoomine ringmajanduse tegevuskavas on asjakohane ja vajalik, et tagada edukas üleminek ringmajandusele kogu ühiskonnas. Samuti toetame investeeringuid Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu haridus- ja koolitussüsteemidesse ning elukestvasse õppesse ja sotsiaalsesse innovatsiooni investeerimist, mis aitavad ringmajandusele üleminekut kiirendada. Põhjendus: Ringmajanduse tegevuskavaga soovitakse liikuda säästvama ja kestlikuma majandusmudeli poole, kus ressursitarbimine arvestab planeedi võimalustega ning kus oluline koht on taas- ja korduskasutamisel. Edukas üleminek ringmajandusele eeldab, et oskuste arendamisse panustaksid kõik seotud osapooled (tööandjad, tööstus, ettevõtted, avalik ja erasektor, sotsiaalpartnerid, üksikisikud), mistõttu on oskuste tegevuskava ajakohastamine ja kavandatav oskuste pakt ringmajanduse tegevuskava kontekstis asjakohased sammud. Ptk 6.3. Ülemineku kiirendamine teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise abil Seisukoht: Nõustume, et teadusuuringutel ja innovatsioonil on oluline roll ringmajandusele ülemineku kiirendamisel, kuid leiame, et ka teaduse ja innovatsiooni kontekstis on otstarbekas määrata selgemalt kindlaks konkreetselt ringmajandust toetavad sammud. Näiteks soovime, et tegevuskavas oleks välja toodud ka raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonid kui võimalikud ringmajandusele ülemineku ja selle eesmärkide saavutamise vahendid. Selgitus: Ringmajanduse tegevuskava eesmärgid on tihedalt seotud Euroopa rohelise kokkuleppe raames seatud kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Omakorda on kliimaeesmärkidega seotud ka „Euroopa horisondi“ neli missioonivaldkonda – kliimamuutustega kohanemine ja sotsiaalne muutus; kliimaneutraalsed ja arukad linnad; terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ; ning mullastiku tervis ja toit – mille raames kavandatavad konkreetsemad missioonid võivad olla otsesemalt seotud ringmajanduse tegevuskava eesmärkidega. Ptk 2. Kestliku tootepoliitika raamistik Seisukoht: Leiame, et tegevuskava tuleb täiendada teenusekeskse lähenemisega ning tegeleda tuleb ka teenuste jälje vähendamisega. Selgitus: Teatises keskendutakse füüsilistele toodetele ning nende jälje vähendamisele. Samavõrra tuleks tähelepanu pöörata ka teenustele, sh e-teenustele, mis võivad samuti olla väga raiskavad. Seisukoht: Leiame, et tegevuskavas ei tooda piisavalt esile ettepanekuid, mis on seotud tarbimisharjumuste muutumisega. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata kestlikkust propageerivale disainile ( emotionally durable design ) ning kestliku arengu kultuurilisele mõõtmele. Selgitus: Ringmajanduse toimimiseks peavad oluliselt muutuma ka tarbimisharjumused. Näiteks selleks, et saaks toimuda majandustegevus, mis võimaldab ajutiselt ilma omandiõigust üle andmata jagada ressursse, peab ühiskondlikul tasandil muutuma arusaam omandiõigusest ning tekkima jagamist võimaldav ja soodustav infrastruktuur ( every product is a service waiting to happen ). Ära tuleks kasutada disain( er )i oskust luua lahendusi, mis loovad emotsionaalse sideme tarbijaga, kellel tekib sisemine motivatsioon tootest võimalikult kaua kinni hoida, mitte vahetada seda uue vastu. Heaks näiteks on ka juba kasutuses olevate esemete kasuliku eluea pikendamine konserveerimise ja restaureerimise kaudu, mis vähendab oluliselt jäätmete teket. Samuti on kestliku arengu seisukohast oluline toetada rohkem neid majandusharusid, mis kasutavad sisendina kultuuri(pärandit), nt tuues olemasoleva pärandi (hooned, kunstiteosed jms) uue funktsiooni kaudu uuesti käibesse. Muutes kultuuriväärtused digitaalsete vahendite kaudu suurele hulgale kultuuritarbijatele kättesaadavaks, minimeerime aga vajadust füüsiliseks kokkupuuteks hapra pärandiga ning vähendame globaalse massiturismi negatiivset mõju keskkonnale. Seisukoht: Selleks, et olemasolevaid ressursse võimalikult kaua ringluses hoida, tuleb kasvatada (tööstus)ettevõtete investeeringuid innovatsiooni, eriti tooteinnovatsiooni. Selgitus: Nende ettevõtete hulk, kes panustavad tööstussümbioosi või kinnisesse tootmistsüklisse, ressursitõhususse ja jäätmevähendusse ei ole vaatamata olemasolevatele toetusmeetmetele oluliselt kasvanud. Seetõttu peaks tegevuskava lisaks tehnoloogia- ja teadmussiirdele endas hõlmata ka innovatsiooni toetavaid taristu-, regionaal- ja maksupoliitikaid . Oluline on ka siirdumine teadmispõhisele majandusele ning vajadus kaasata nt tekstiilitööstusettevõtete TA-tegevustesse rohkem ülikoolide juures tegutsevaid kompetentsikeskusi ja teadlasi. Ptk 3. Peamiste toodete väärtusahelad Seisukoht: Peame oluliseks rõhutada, et kestlik hoonestatud keskkonna strateegia algab olemasoleva keskkonna säilitamisest, mitte uue loomisest. Lisaks tuleks ehitiste energiakulu ja süsinikujalajälje arvutamisel lähtuda kogu ehitise elukaarest. Selgitus: Muinsuskaitsel ja restaureerimisel on võtmeroll ajalooliselt väljakujunenud keskkonna väärtustamisel, säilitamisel ning nutikal, sh minimaalse keskkonnamõjuga arendamisel väärtusliku elu- ja kultuurikeskkonnana. Ehitise energiakulu ja süsinikujälje arvutustest ei tohiks välja jätta ehitusmaterjali tootmist ja olemasoleva lammutamise ja jäätmetega tegelemise energiakulu ja süsinikujälge. Kui hoone on kohandatav muutunud vajaduste või nõuetega , siis ehitise kogu elukaare kulusid aluseks võttes on enamasti säästlikum juba olemasoleva hoone korrastamine, ehkki selle energiatõhusus on võrreldes uue hoonega madalam. Arvestatud. 20. Maaeluministeerium Tervitame komisjoni uue ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ ning toetame teatise üldisi põhimõtteid, eesmärke ja meetmeid. Seejuures on oluline tagada muudatuste toimumine majanduslikult jätkusuutlikul viisil, mis ei tekitaks ülemääraseid kulutusi ettevõtetele.  Toetame ringmajanduse põhimõtete edendamist põllu- ja kalamajandussektoris nii mikro- kui makrotasandil, olulised on püüdlused vähendada toidukadusid kõigis väärtusahela etappides. Seatavate eesmärkide täitmisel on oluline arvestada olemasolevate parimate praktikatega (nt pakendiringlus) ning tegeleda kitsaskohtadega ilma konkurentsivõimet kahjustamata. Toiduraiskamise vältimise osas tehakse rahvusvahelist koostööd EL toidujäätmete ja toidukadude platvormi kaudu. Maaeluministeeriumi tellimusena on käimas uuring 2016-2020 „Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses“. Jäätmekava 2021+ koostamise raames luuakse ka ministeeriumite vaheline töörühm toidujäätmete vältimise kava koostamiseks. Komisjon teeb kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja punktis 4.1 osutatud direktiivi 2008/98/EÜ1 läbivaatamise ühe osana ettepaneku kehtestada toidujäätmete vähendamise sihtmäär. Leiame, et selleks on esmalt oluline kvaliteetsete liikmesriikide põhiste võrdlusandmete olemasolu. Lisaks on oluline arvestada liikmesriikide spetsiifikate ja seniste edusammudega.  Seoses keskkonnaalaste väidetega toetame, et toodetel esitatav informatsioon toodete keskkonnamõju kohta oleks võimalikult täpne ja teaduspõhine (sh väetiste, taimekaitsevahendite ja mahetoodete puhul). Toetame komisjoni poliitikaraamistiku väljatöötamist biolaguneva või kompostitava plasti kasutamise osas, eesmärgiga tagada, 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). et toote märgistamine „biolagunevana“ või „kompostitavana“ ei eksitaks tarbijaid. Poliitikaraamistik peaks hõlmama selgeid kriteeriume biolagunemisele, kompostitavusele ja muudele keskkonnakasudele viitavate väidete kasutamisel toodete märgistusel. Biolaguneva või kompostitava plasti kasutamise poliitikaraamistiku väljatöötamisel tuleb vältida toodete ühekordse kasutamise soodustamist.  Selleks, et tagada 2030. aastaks kõikide ELi turul olevate pakendite korduskasutatavus või ringlussevõetavus majanduslikult elujõulisel viisil, näeb komisjon ette mitmeid meetmeid, sealhulgas kehtestab eeskirjad muude plastmaterjalide kui polüetüleentereftalaadi ohutu ringlussevõtu kohta toiduga kokkupuutuvates materjalides. Nende eeskirjade kehtestamine on eelduseks, et materjali saaks hakata kasutusse võtma toiduga kokku puutumiseks ning tekiks täiendav väljund plastmaterjali ringlussevõtuks . Nimetatud eeskirjade esmajärjekorras kehtestamine on oluline põhjusel, et komisjon näeb ette nõuded ringlussevõetud plasti sisalduse kohta pakendites (tegevus peamiste toodete väärtusahelad all, 2021/2022) ning direktiiviga 2019/904 nähakse ette sihtarvud ringlussevõetud plasti sisalduse kohta toiduga kokkupuutuvates pakendites, sh joogipudelites (2025 25%, 2030 30%). Ringlussevõetud plasti ei saa aga toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutada enne, kui ei ole heaks kiidetud komisjoni eeskirju plasti ringlussevõtuks toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutamise eesmärgil. Soovime, et eeskirjade väljatöötamine oleks komisjoni üks prioriteetidest ning leiame, et see peaks olema välja toodud tegevuskava lisas, milles on esitatud peamised meetmed. Hetkel ei ole kõnealuste eeskirjade väljatöötamist tegevuskava lisas mainitud.  Toetame komisjoni mikroplasti teema käsitlemisel. On oluline astuda jõuliseid samme tahtlikult lisatud mikroplasti kasutamise piiramiseks. Peame väga oluliseks komisjoni meetmeid, mis aitavad kaasa lünkade kõrvaldamisele teaduslikult põhjendatud teadmistes seoses mikroplastist tuleneva ohu ja selle materjali esinemisega keskkonnas, joogivees ja toiduainetes.  Tervitame toitainete majandamise lõimitud kava väljatöötamist ning loodame selle kajastamist edaspidistes tegevuskavades. Usume, et reovee puhastamist ja reoveesetet käsitlevate direktiivide läbivaatamine omab potentsiaali, et suurendada taaskasutatavate toitainete olulisust põllumajanduses. Leiame, et selleks, et toitainete tasakaal põllul oleks paigas, on vajalik saagiga eemaldatav taimetoiteelementide hulk mulda tagasi viia. Lisaks toetame, et keskkonda jõuaks järjest vähem ohtlikke kemikaale, k.a taimekaitsevahendeid ning oluline on jälgida, et põldudele ei satuks raskmetalle. Olemasoleva bioressursi taaskasutuse soodustamiseks tuleks mineraalväetisi asendada võimalikult palju orgaaniliste väetistega, eelkõige kohalike või piirkondlike orgaaniliste väetistega.  Saame toetada vee taaskasutamist ja tõhusat veekasutust, sealhulgas tööstusprotsessides. Leiame, et vee taaskasutamine muutub pikas vaates järjest olulisemaks, kuid tagatud peab olema tervise ja keskkonna kaitse. Samas tuleb arvestada liikmesriikide eripäradega. Leiame, et kestliku majandamise seisukohast on tarvilik arendada tarku tehnoloogiaid ja vee kasutamine tootmisprotsessides terviklikumalt läbi mõelda ning leida viise selle tõhustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb levitada häid praktikaid ning suurendada teadlikkust ning soodustada ettevõtjate, teadlaste ja inseneride koostööd. Veeressursi kasutuse vähendamise, st uute tehnoloogiate väljatöötamise ja rakendamise eelduseks on investeeringute tegemine, mis peaks olema erinevate EL toetusskeemide kaudu toetatav.  Jäätmetekke vältimise ja ringmajandust toetava täiustatud jäätmepoliitika osas nõustume, et kvaliteetne ringlussevõtt sõltub tõhusast jäätmete liigiti kogumisest ning toetame komisjoni algatust ühtlustada jäätmete liigiti kogumise süsteeme, keskendudes muu hulgas ka standardimisele ja kvaliteedijuhtimissüsteemidele, et tagada selliste kogutud jäätmete kvaliteet, mis on mõeldud kasutamiseks toodetes, eelkõige toiduga kokkupuutuva materjalina. Samas peame oluliseks, et kõik kavandatavad meetmed oleksid tasakaalus, nt prügistamist vähendavate meetmete rakendamine ei oleks oluliseks takistuseks materjali (nt joogipudelite) kvaliteetseks ringlussevõtuks .  Tegevuskava märgib intellektuaalse omandi strateegia väljatöötamist, mis vastab digitaalajastu ja keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku vajadustele. Oluline on teada, kas nimetatud strateegiadokument katab ka sordikaitset. Uued sordid on saagikamad ja haigustele resistentsed ning seeläbi on võimalik suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet. Intellektuaalse õiguse rakendamiseks on vajalik uuendada ka taimse paljundusmaterjali direktiive, mis pärinevad 1966. aastast ning on tähtsad uute sortide tootmisel ja turustamisel.  Toetame komisjoni eesmärki analüüsida, kuidas saab süstemaatiliselt mõõta ringmajanduse mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Mitmete põllumajandussektori meetmete puhul on sageli probleem, et puuduliku metoodika tõttu ei ole võimalik mõju arvesse võtta. Seetõttu tuleb leida lahendused, kuidas põllumajandussektoris lisaks KHG heite vähendamisele paremini hinnata ja võtta arvesse süsiniku sidumist.  Tegevuskava osas tekkis ka mitmeid (sh sõnastuslikke) küsimusi. Nt. lk 2: „järelevalveraamistik, mis aitab mõõta heaolunäitajaid, mis lähevad SKP-st tunduvalt kaugemale“ – kas „heaolunäitajad“ puudutavad vaid inimeste heaolu või ka laiemalt kestliku arengu eesmärkide saavutamise hindamist? Lk 4: „teistsugustele kestlikkuse näitajatele“ – mida mõeldakse „teistsugustele“ all? Lk 12: Mida tähendab „vähendada mulla katmist“? Lk 17: „süsinikdioksiidi korduskasutamise ja säilitamisega sellistes toodetes nagu mineraliseerumise teel saadud ehitusmaterjalid“ – mida on mõeldud mineraliseerumise teel saadud ehitusmaterjali all? Kas on mõeldud näiteks põlevkivituha kasutust ehitusmaterjalina või paekivi korduvkasutust (paekivi sisaldab CaCO3). Lk 17: „soodustab kestlikkuse kriteeriumide integreerimist äristrateegiatesse, parandades äriühingu üldjuhtimise raamistikku“ – kas siin on mõeldud toote kestlikkuse kriteeriumide integreerimist? Arvestatud. Tegevuskava täpsustavad küsimused edastasime komisjonile. 20. Sotsiaalministeerium Toetame KOM tegevusi ringmajanduse toimimise edendamisel. Peame oluliseks inimeste oskuste ja pädevuste paremini vastavusse viimist muutuva tööturu vajadustega. Et vältida piirkondade ja elanike mahajäämust, toetame uute töökohtade loomise soodustamist ning seejuures on oluline arvestada inimeste ümberõppe ja ettevõtete vajadustega. Arvestatud. 21. Välisministeerium - Eesti toetab ringmajanduse eesmärkide järkjärgulist integreerimist ELi vabakaubanduslepingutesse ja ELi arengukoostöö poliitikasse, eriti pidades silmas poliitikate sidusust kliima- ja kaubanduspoliitikaga ning ringmajanduse positiivset panust kestliku arengu eesmärkideni jõudmisel. - Peame oluliseks individuaalset lähenemist igale kaubanduspartnerile ning arvestamist kaubanduspartneri arenguvajaduste ning majanduse üldise struktuuriga. Kindlasti ei tohi need meetmed muutuda reeglitel põhineva vaba kaubanduse ebaproportsionaalseteks ja meelevaldseteks piiranguteks, tekitada ebavõrdset konkurentsiolukorda rahvusvahelistel turgudel ega takistada 2030 arengu eesmärkide saavutamist. - Seejuures võivad mõned tulevased lepingud hõlmata vaid üldisi ringmajanduse eesmärke peamiselt lepingu kestliku arengu peatükki, mõned lepingud aga sisaldada selgesõnalisi konkreetsete majandussektoritega seotud kohutusi, integreerides need sätted konkreetsete valdkondlike põhimõtete ja regulatiivsete meetmetega vabakaubanduslepingu asjakohasesse peatükki. - Peame oluliseks ringmajanduse eesmärkide ja kohustustega seotud sätete tegeliku toime järjekindlat ja tõhusat jälgimist ning sellise jälgimise mehhanismi integreerimist vabakaubanduslepingu kestliku arengu peatükkide rakendamise institutsionaalsesse raamistikku. - Peame oluliseks järjepidevat ja igakülgset teavitustegevust rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse teemadel nii EL sees kui arengukoostöö partnerriikides. Arvestatud.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel