Kiri

Versioon 28.04.2020 /// TÖÖ NR 20003621 Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 20003621 Tartu-Tallinn 2020 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ..................................................... 12 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 22 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ja rohevõrgustikule ................................................................................ 22 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 23 5.3. Võõrliigid ...................................................................................................................... 24 5.4. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 25 5.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 26 5.6. Müra ............................................................................................................................ 27 5.7. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 27 5.8. Valgusreostus .............................................................................................................. 27 5.9. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 28 5.10. Avariiolukorrad ........................................................................................................ 28 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 29  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11412 Liikva- Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojektile. Projekteeritav teelõik asub Harju maakonnas Harku vallas. Tee algab Liikva külast, läbib Sõrve küla ja Ilmandu küla, ning lõpe b Rannamõisa külas (vt joonis 1.1). Vastavalt projekti seletuskirjale on projekti eesmärk tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet riigiteel nr 11412 Liikva -Rannamõisa. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Kä esolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud Tuulekaru OÜ poolt koostatud seletuskiri ja joonised seisuga 28.11.2019. Joonis 1.1 Rekonstrueeritava teelõigu asukoht. Aluskaart: Maa-Amet 2020  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) , vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemi se või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loo dusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt tehnilisele kirjeldusele toimub olemasoleva teekatte laienemine ning II etapis jalgtee rajamine teepeenrast eemal (haljasalal)). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementid e kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või enn etada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojektile ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Tuulekaru OÜ poolt koostatud seletuskirjale on projekti eesmärgiks tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet riigiteel nr 11412 Liikva-Rannamõisa. Projekteeritud lahendus on ette nähtud välja ehitada ühe korraga, välja arvatud 2.etapis rajatava“ jalgratta- ja jalgtee lõigud, mille mahud on eraldatud maantee rekonstrueerimise mahtudest juhuks, kui maaküsimuste tõttu ei osutu võimalikuks jalg - ja jalgtrattateed koos maantee rekonstrueerimisega rajada. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Alljärgnevalt on antud täpsem ülevaade kavandatavast tegevusest lahendust kirjeldavate alateemade kaupa. Plaanilahendus Projekteeritud on valdavalt 8 m laiune kate (2x3,0 m sõidurajad + asfaldist peenrad 1,0 m) ja 9 m laiune mulle. Alates PK 35+00 (Tuule tee) on sõiduraja laius on endiselt 3,0 m (kui ei ole kasutatud kurvi laiendust), kuid asfaldist peenra laiuseks on 0,5 m kuni 0,25 m (äärekiviga lõigul). Olemasoleva tee muldkeha on liiga kitsas (7-8 m) ja vajab laiendamist peaaegu kogu projekteeritava tee ulatuses. Tee telje asukoha projekteerimisel on arvestatud mulde laiendamise tehnoloogiaga (võimalusel on välditud kitsaid laienduse ribasid), olemasolevate kaablite ja postidega, kinnistu piiridega, olemasolevate ning säilivate objektidega. Plaanikõverate raadiuse valikul on lähtutud olemasoleva tee raadiusest, õgvenduste projekteerimist ei ole käesoleva projekti raames planeeritud. Väikseim plaanikõver a raadius on 150 m (jääb piirkiiruse 50 km/h alasse), kuid raadiused 210 m ja 300 m on projektkiiruse 80 km/h alas. Projekteeritud on viraažid ja kurvi laiendused. Ristmikud ja juurdepääsud Liikva külas paikneva Kiia-Vääna-Viti tee ristmiku teenindustase on vastavalt Inseneribüroo Stratum OÜ koostatud liiklusuuringu prognoosidele aastaks 2040 tase A. Ristmikule on projekteeritud sõidusuundasid eraldav saar. Ristmiku geomeetriat on kontrollitud sadulauto pöördekoridoriga.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang Rannamõisa külas paikneva Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ristmiku teenindustase vastavalt liiklusuuringu prognoosile aastaks 2040 on F. Käesolevas töös ei muudeta Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ristmiku geomeetriat. Ristmikul uuendatakse liiklussaar ja katend ning riigitee nr 11412 pikikalle ristmiku alal projekteeritakse väiksemaks. Olemasolevad mahasõidud rekonstrueeritakse. Rajatakse uus kate, profileeritakse alused, vajadusel rekonstrueeritakse mulded tee maa -ala ulatuses ja viiakse kõrguslikult kokku olemasolev tee, mahasõit ja rekonstrueeritav tee 11412. Mahasõidud km 3,571 ja km 3,913 likvideeritakse kui ebavajalikud. Piirkiirused Projektis on piirkiirust võrreldes olemasolevaga langetatud, kogu teel on lubatud maksimaalne kiirus 50-70 km/h. Kiirust on alandatud järgmistel lõikudel: ◼ Tee algusest kuni PK 2+50 piirkiiruseks 50 km/h, sest lõigul on plaanikõver raadiusega 185m, tee ületuskoht ning lõik asub ka ristmiku piirkonnas. ◼ Lõigul PK 2+50 - kuni PK 13+00 on plaanikõverate raadiused 220 m - 300 m mis ei võimalda suuremat piirkiirust kui 70 km/h. ◼ Lõik PK 22+00 - PK 32+00 on piirkiiruseks 70 km/h, sest see asub olulises loomade tee ületuse piirkonnas, kus on kõrgendatud oht loomadele otsasõiduks ka puuduliku külgnähtavuse tõttu, sest tee hoolduse käigus ei ole võimalik tagada külgnähtavust üle 5 m (liiga kitsas tee maa-ala). ◼ Piirkiirust on langetaud (70 ->50) PK 41+00 - 46+00, sest PK 43+76 (Vilipi tee) ei ole tagatud peateele avanev nähtavuskaugus tasemel „rahuldav“ ja mahasõidul PK 44+18 puudub projektkiiruse 80 km/h jaoks isegi erandlik nähtavus. Nähtavuskaugust takistuse eemaldamise teel ei ole võimalik parandada sest sisekurvis on erakinnistu hoone ja piirdeaiaga. Lõigul paikneb veel bussipeatus ja ülekäigu koht. Jalg- ja jalgrattateed (II etapp) Projekteeritud on jalg- ja jalgrattatee PK 13+50 - PK 19+16. Arvestades sõidutee projektkiirust 80 km/h ja projekteerimise lähteülesandes määratud taset „rahuldav“ on eraldusriba sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahel 7 m. Lisaks on projekteeritud jalgtee ühendused lähima mahasõiduga kõikide bussipeatuste juurde (va. Tuuleveski bussipeatuse juurde, kus need on olemas). Liiklusohutust parandavad meetmed Tee rekonstrueerimise tulemusena saab maantee normidele vastavad sõiduradade ja teepeenarde laiused, mis aitavad kaasa ohutuma liikluskesk konna loomisele. Paigaldatakse uus kattemärgistus ja tähispostid. Piirkiirust on alandatud. Kogu teel on projekteeritud kiirus piirang 70 -50 km/h. Olemasolevate bussipeatuste asetus ei vasta praegus tele normidele, projektis on bussipeatuste asukohti võimalusel korrigeeritud.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang Teele on projekteeritud jalakäijatele ohutussaarega ületuskohad bussipeatuste juurde, mis paiknevad valdavalt ka ristmike juures ja on olulisemad jalakäijate koondumise kohad. Projekteeritud on jalgteed PK 0+60-PK 1+25; PK 18+35 - PK 19+95; PK 32+70 - PK 33+85 bussipeatuste ühendamiseks lähimate mahasõitudega või jalgteedega. Projekteeritud on teega paralleelne jalg- ja jalgrattatee PK 13+50 - PK 18+35 (2. etapp), mille välja ehitamine sõltub maaküsimuste lahendamisest. Pikiprofiil Maanteel oleks vastavalt valitud katendi konstruktsioonile (h=9 cm asfalt, h=12 cm KS, hmin=12 cm killustik) optimaalne tõsta projekteer itud katte pinda orienteeruvalt 30 cm kuid arvestada on vaja ka muude teguritega: ◼ kokkuviimine olemasolevate juurdepääsuteedega, ◼ vajadus arvestada lõiguti esineva äärekivi kõrgusega , ◼ vajadus olemasolevat ebatasast kohati „muhkliku“ profiili tasandada , ◼ minimaalse vajaliku pikikalde andmine viraažide moodustamisel. Vertikaalkõverate raadiuse valikul on olnud suuresti määravaks olemasoleva tee profiili järgimise vajadus. Jalg- ja jalgrattateede pikiprofiili maksimaalne kalle on 4%. Jalgteede profiilide koostamisel on arvestatud ka nende paiknemist osaliselt väga vesistel aladel (vee tase üle maapinna). Juurdepääsuteede pikiprofiilidel on peateega ristumisel auto pikkuse ulatuses projekteeritud pikikalle 3%, edasi kalle vastavalt vajadusele 6 -8%. Ristprofiilid Maanteel on kaks põhilist ristlõike tüüpi: 1. algusest kuni PK 33+40 on projekteeritud 8 m asfaldist kate sõiduradade laiusega 3,0 m, kindlustatud peenra laius 1,0 m ja tugipeenra laius 0,5 m (erandiks on ristmike ja kurvi laienduste ala). 2. alates PK 33+40 kuni lõpuni on projekteeritud 7,0 m laiune asfaldist kate sõiduradade laiusega 3,0 m, kindlustatud peenra laius 0,5 m ja tugipeenra laius 0,5 m (erandina kurvi laiendused ja ristmiku ala). Äärekiviga lõigul on rentsliriba laius 0,25 m. Sõiduradade laiused on laiemad kui 3,0 m lõikudel: ◼ algusest kuni PK 2+70 ristmikuala pöörderadade ulatuses ja ristmikule vahetult järgneva plaanikõverale vajaliku laienduse ulatuses; ◼ PK 4+38 – PK 5+94 kurvi laienduse ulatuses; ◼ PK 8+93 – PK 10+79 kurvi laienduse ulatuses; ◼ PK 16+79 – PK 18+23 kurvi laienduse ulatuses; ◼ PK 22+28 – PK 24+89 kurvi laienduse ulatuses; ◼ PK 41+26 – PK 44+23 kurvi laienduse ulatuses; ◼ PK 51+14 – tee lõpuni on sõidurajad laiemad ristmiku pöörderadade ulatuses. Tee on projekteeritud valdavalt 2,5% põikkaldega. Plaani kõverate ulatuses on vajadusel kasutatud viraaži 2,5%-4%.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang Jalg- ja jalgrattateedel on asfaltkatte laius 2 -2,5 m. Tugipeenra laius on üldiselt 0,25 m, kuid kõrgema mulde korral on tugipeenra laiust liiklejate turvalisuse kaalutlustel suurendatud ja see on 0,5 m. Põikkalle on 2,0%. Sademevee juhtimine ja truubid Maantee madala mulde ulatuses on projekteeritud küvetid ja olemasolevate küvettide puhastamine. Kraavidest ja küvettidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut, mis tuleb ära vedada. Juhul, kui teemaa-ala on piisavalt lai, võib kraavidest väljakaevatava pinnase planeerida teemaa-alale eeldusel, et planeeritav pinnas ei oleks tõkkeks vee liikumisele teemaal. Vanad betoonist truubid asendatakse uute plasttruupidega. Truubitorude minimaalne nõutav rõngasjäikus on SN8. PK 0+22 olemasolev truup diameetriga 700 mm asendatakse truubiga 600 mm. Suurema diameetriga truubi paigaldamisel ei ole tagatud truubi peale vajalikud täitematerjali kihipaksust. Sügavamale truupi lasta ei saa olemasoleva eelvoolu kõrguse tõttu. Diameetriga 600 mm truup ei vähenda vee vooluhulga läbivust, sest olemasolevalt on tegemist minimaalselt liikuva, seisva veega aladega. Olemasolevad eelvoolu kraavid on km 3,4-4,42 (PK 34+00 - PK 44+20). Truupide paigaldamisel tuleb lähtuda truubi tüüpjoonisest. Truubi otste kindlustamine kuulub truubi ehituse töö koosseisu ega ole eraldi arvestatud. Teede nõlva kallet truubi asukohas ei muudeta ehk kalle truubi kohal on sama mi s tee nõlva kalle. Juurdepääsuteede truubid on arvestatud nõlva kaldega 1:3. Piirded Põrkepiire on projekteeritud PK 44+26 - 44+60. Alguses (sõidusuunas) kasutada terminali P2 ja lõpu osas kasutada 4 m pikkust mahaviiku. Truubi PK 44+21 ehituse ajaks eemaldada olemasolev piire vajalikus mahus ning paigaldada uus piire peale truubi ehituse lõppu. Sobivusel ja kooskõlastatult Maanteeametiga võib kasutada ka olemasolevat piiret. Bussipeatused ja ootekojad Teel on kaheksa bussipeatust, kõik peatused rekonstrue eritakse. Liikva peatuste uued asukohad on PK 0+61 vasakul ja PK 1+26 paremal . Sõrve peatuste olemasolevad asukohad on käesoleva projektiga plaaniliselt muudetud (uus asukoht PK 18+40 vasakul ja PK 19+95 paremal) normidele vastavaks ja kahe peatuse vahele, ristmiku lähedale on projekteeritud ohutussaarega jalakäijate ületuskoht.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Kuusiku peatuste asukohti on korrigeeritud minimaalselt. Vasakpoolne bussipeatus on projekteeritud PK 32+71 ja parempoolne PK 32+75. Peatustele ei ole projekteeritud tavapärast peatuste nihutust, et vältida maade võõrandamist. Leevendava meetmena on tee keskel paiknevat eraldusriba pikendatud bussipeatuste ulatuses. Tuuleveski peatused PK 44+85 vasakul ja PK 45+55 paremal on hiljuti rekonstrueerit ud ja on projekteeritud täpselt olemasolevatele asukohtadele. Bussipeatuste platvormile on projekteeritud uus kate koos olemasoleva aluse profileerimisega ja uued äärekivid. Ootepaviljon jääb olemasolevasse asukohta. Olemasolevad ootekojad tuleb tõsta projekteeritud peatustesse, kui peatuste asukohad muutuvad. Uusi paviljone ette ei nähta. Ootekoda paigutada killustikust alusele. Betoonist ootekoja põhja elemendi paksus on 15,5 cm ja alus peab olema ehitatud ooteplatvormist selle võrra madalam, ootekoja põranda pind peab jääma ooteplatvormi pinnaga samale kõrgusele. Ootekojad ja istepingid on olemas Liikva – Rannamõisa suuna peatustel (teest paremal), teisel pool teed ootekodasid ei ole ja neid ei projekteerita. Ilma ootekodadeta peatustesse on projekteeritud istepingid. Raadamine ja puude langetamine Võsa ja metsa raadamine ning kändude juurimine on projekteeritud valdavalt riigit ee maa- alal. Erandina on raadamine kinnistutel Sõrve tee 39 ja Sõrve tee 41 uue juurdepääsutee ehitamise tõttu. Erakinnistutelt mahavõetavad puud kuuluvad kinnistute omanikele, need tuleb ladustada kinnistute piiril. Raadamise mahud on antud pindalaliselt, üksikpuid ei eristata. Esitatud raadamise mahud on arvestatud geodeetilise alusplaani alusel. Metsloomade liikumisteede ulatuses on planeeritud alusmetsa puhastamine külgnähtavuse alalt PK 2+10 - 13+40 ja PK 23+40 - 44+20. Lisaks on alumetsa puhastamist planeeritud PK 16+00 - 19+25 tagamaks minimaalne ristmiku nähtavus.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Kavandatav lõik asub Harju maakonnas Harku vallas. Tee algab Liikva külast, läbib Sõrve küla ja Ilmandu küla, ning lõpeb Rannamõisa külas (vt joonis 1.1, ptk 1). Projekteeritav tee algab tee 11410 Kiia-Vääna-Viti ristmikust ning lõpeb tee 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna ristmikuga. Kohaliku teega ristumised on km 1,933 Loojangu teega, km 3,346 Tuule teega ning km 4,376 Vilipi teega. Lisaks on veel 39 väiksemat juurdepääsuteed. Tee muldkeha on 7-8 m laiune. Katend on põlevkivi- tuhkstabiliseering (TS32), ehitusaasta 1987. Olemasolev kate on 6,0-6,5 m laiune. Km 3,9-4,04 on ehitatud 2017 uus ohutussaarega teeületuse koht ja km 3,9-4,04 lõigu ulatuses on rekonstrueeritud riigitee katend. Km 4,5 on „Tuuleveski“ bussipeatus ühendatud jalg- ja jalgrattateega ning ohutussaarega teeületuskoht. Maanteega 11412 paralleelselt on ehitatud km 3,3 - km 5,1 jalg- ja jalgrattatee. Tabel 4.1 Lõikude piirkiirused ja pikkused Lõik Piirkiirus Lõigu pikkus PK 0+00 - 12+95 90 km/h 1,295 km PK 12+95 – 22+20 70 km/h 0,925 km PK 22+20 – 31+85 90 km/h 0,965 km PK 31+85 – 38+90 70 km/h 0,705 km PK 38+90 – 40+95 50 km/h 0,205 km PK 40+95 – 51+40 70 km/h 1,045 km Maanteel on neli bussipeatust (peatused asuvad mõlemal pool teed): Liikva, Sõrve, Kuusiku, Tuuleveski. Maanteel on kolm truupi: km 0,22 (PK 0+22); km 1,655 (PK 16+55), km 4,421 (PK44+21). Km 4,421 (PK 44+21) paikneb betoonist binokkel truup, dia meetriga 800 mm, mida on pikendatud jalgtee ehituse kooseisus plastiktorudega dia meetriga 1400 mm perioodil 2015-2017. Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmetele oli T11412 Liikva - Rannamõisa lõigu km 0-3,3 liikluskoormus 1156 sõidukit ööpäevas (sh 2% raskeliiklust) ja lõigul 3,3-5,1 liikluskoormus 2141 sõidukit ööpäevas (sh 1% raskeliiklust). Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jäävad lähimad elu - või ühiskondlikud hooned (Sõrve tee 12, 33, 35 ja Tammepargi tee 1 kinnistutel) kavandatavast tegevusest ligikaudu 12-16 m kaugusele (vt joonis 4.8, 4.9 ja 4.10). Keskkonnaregistri andmetel jääb kavandatav tegevus osaliselt kavandatavale Sõrve looduskaitsealale (PLO1001190). Kavandatav kaitstav ala piirneb maanteega lõikudel: PK 16+50 - PK17+30 (V); PK 19+10 - PK 21+25 (V); PK 23+00 - PK 24+00 (V); PK 24+00 - PK 32+50 (V ja P); PK 36+75 - PK 37+65 (P); PK 40+00 - PK 43+70 (P).  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Projekteeritud jalg- ja jalgratta tee jääb kavandatava kaitseala piiridesse lõikudel: PK 16+50 - PK17+30 (V); PK 19+07 - 19+17 (V), kokku 90 m ulatuses (vt joonis 4.1, 4.2 ja 4.3). Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim II kategooria kaitselause liigi (valgeselg -kirjurähn, KLO9101307) leiukoht kavandatavast tegevusest ca 40 m kaugusele, mille täpset asukohta käesolevas keskkonnamõjude eelhinnangus ei esitata 4. Lähim III kategooria kaitsealuse liigi (rukkirääk, KLO9119155) leiukoht jääb rekonstrueeritava teelõigu vahetusse lähedusse. Lisaks jäävad rekonstrueeritava teelõigu lähedusse ka teise III kategooria kaitsealuse liigi (punaselg-õgija, KLO9119179, KLO9119182 ja KLO9119184) leiukohad, millest lähim (KLO9119179) paikneb ca 18 m kaugusel. Ligikaudu 35 m kaugusel teelõigust paikneb kasetriibiku (III kategooria kaitsealune liik, KLO9120157) leiukoht (vt joonis 4.1 ja 4.2). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Rannamõisa loodusala, RAH0000450) jääb kavandatavast tegevusest üle 800 m kaugusele. Lähim vääriselupaik (VEP nr.206690) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 200 m kaugusele. Maa-ameti „Karuputke levialad“ kaardirakenduse andmetel jäävad rekonstrueeritava teelõigu lähedusse järgnevad karuputke kolooniad: HJR764, HJR690 ja HJR641 (vt joonis 4.1 ja 4.2). Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jäävad riigitee nr 11412 Liikva- Rannamõisa km 0-5,156 rekonstrueerimise alale järgmised kaitsealused mälestised: Kivikalme (registrinumber 17515, teelõigul PK 12+32 - PK 12+65), Kivikalme (registrinumber 17516, teelõigul PK 12+00, vt joonis 4.5) ning Kultusekivi (registrinumber 17523, teelõigul Pk 11+70). Esimene neist ulatub tee vahetusse lähedusse, teised kaks asuvad teelõigust üle 50 m kaugusel (vt joonis 4.4). Kõigile kolmele mälestisele on moodustatud ühine kaitsevöönd. Teetööde piiridest jäävad välja Ranna kirik (registrinumber 21515) ja Ranna kirikuaed (registrinumber 14402), mis paiknevad enam kui 40 m kaugusel ning mida eraldab projektialast Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna kõrvalmaantee. Keskkonnaregistri andmetel jäävad kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse veel ka pärandkultuuriobjektid Liikva kiviaiad ja paemurd, Sõrve küla kiviaiad ja Vainu talukoht (vt joonis 4.4). Kavandatav tegevus jääb suuremas osas kaitsmata põhjaveega alale ning osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 4.6). Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0014194) jääb kavandatavast teest ca 20 m kaugusele ning puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala. Lähedusse jääb ka puurkaev PRK0022433, mille on moodustatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala , mis ulatub ka rekonstrueeritavale teelõigule (vt joonis 4.7 ja 4.8). Rekonstrueeritava teelõigu algus ristub Mäemurdja kraaviga (VEE1094513) ning teelõigu lõpuosa ristub Harku ojaga (VEE1094513). Harku ojale on kehtestatud looduskaitseseaduse alusel 100 m ulatuses piiranguvöönd ja 50 m ulatuse s ehituskeeluvöönd, veeseaduse alusel 10 m ulatuses veekaitsevöönd ning keskkonnaseadustiku üldosa seadus alusel 4 m ulatuses kallasrada (vt joonis 4. 7 ja 4.8). 4 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang Maaparandussüsteemide registri andmetel jääb kavandatava tegevuse mõjupiirkonda VÄÄNA, PÜ-45 (maaparandussüst. kood 4109410010010) maaparandusehitise reguleeriv võrk (vt joonis 4.7 ja 4.8). Kehtiva Harku valla üldplaneeringu 5 „Harku valla looduskeskkonna“ kaardi alusel jääb lõigu algusosa Liikva rohekoridori alale ning keskosas Sõrve tuumaalale (vt joonis 4.11). Samuti jääb rohevõrgustiku koridor Harku oja alale. Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 5 Kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2012 otsusega nr.138  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse täpsem paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide suhtes (joonistel olev numbrid tähistavad joonisel 4.1 olevat asukohta). Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Vaade kavandatavale Sõrve looduskaitsealale ning II etapis planeeritud kergliiklustee asukohale (joonistel 4.1 ja 4.2 tähistatud asukoht number 4). Allikas: Hendrikson & Ko, 20.04.2020 Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuurimälestiste ja pärandkultuuriliste objektide suhtes . Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Vaade tee vahetus läheduses paiknevale Kivikalmele (registrinumber 17516) . Allikas: Hendrikson & Ko, 20.04.2020 Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse ala põhjavee looduslik kaitstus. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.7 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste objektide ning lähimate hoonete suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.8 Kavandatava tegevuse täpsem paiknemine veekaitseliste objektide ning lähimate hoonete suhtes (joonistel olev numbrid tähistavad joonisel 4.7 olevat asukohta). Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.9 Vaade lähedal asuvale eluhoonele (Sõrve tee 12). Allikas: Hendrikson & Ko, 20.04.2020 Joonis 4.10 Vaade lähedal asuvale eluhoonele (Sõrve tee 35). Allikas: Hendrikson & Ko, 20.04.2020  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.11 Väljavõte kehtivast Harku valla üldplaneeringust, „Harku valla looduskeskkonna“ kaardilt. Projektiala on tähistatud punase joonega. Joonis 4.12 Vaade olulisele loomade tee ületuse piirkonnale PK 30+00 lähistel. Allikas: Hendrikson & Ko, 20.04.2020  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 22 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projekti üheks eesmärgiks on tõsta liiklusohutuse taset, mi llel on läbi õnnetuste ohu vähendamise ka soodne mõju inimese tervisele. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arves se võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE JA ROHEVÕRGUSTIKULE Harju maakonna planeeringu seletuskirja alusel on olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber - ja möödasõidu võimaluste kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse tagamiseks. Harku valla üldplaneeringu „Harku valla teed“ kaardi alusel paikneb rekonstrueeritaval teelõigul perspektiivne kergliiklustee. Käesoleva projekti II etapis on projekteeritud jalg- ja jalgrattatee lõigule PK 13+50 - PK 19+16, millega tõestatakse jalakäijate turvalisust. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus on üldiselt kooskõlas nimetatud planeeringutes määratud eesmärkidega. Harku valla üldplaneeringu „Harku valla looduskeskkonna“ kaardi alusel läbib rekonstrueeritav teelõik rohevõrgustiku alasid. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on rohevõrgustiku koridoride ristumised joonobjektidega (eelkõige maanteed) määratletud kui rohevõrgustiku konfliktalad. Konfliktide leevendamiseks tuleb seletuskirja alusel esmajoones võtta kasutusele liikluskorralduslikud meetmed (hoiatusmärgid, liikluskiiruse piirang), et tagada sõidukijuhtide suurem tähelepanu teele sattuvatele loomadele. Projektis on meetmete vajadusega ka arvestatud. Olemasoleval teelõigul vähendatakse kehtestatud piirkiirust (kogu teel on lubatud maksimaalne kiirus 50 - 70 km/h ning eraldi on seletuskirjas välja toodud kiiruse vähendamine lõigul PK 22+00 - PK 32+00, mis asub olulises loomade tee ületuse piirkonnas, kus on kõrgendatud oht loomadele otsasõiduks  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 23 keskkonnamõjude eelhinnang puuduliku külgnähtavuse tõttu - liiga kitsas tee maa-ala, vt joonis 4.12 ptk 4). Samuti nähakse ette külgnähtavuse parandamiseks lõikudel PK 2+10 - 13+40 ja PK 23+40 - 44+20 metsloomade liikumisteede ulatuses alusmetsa puhastamist 6. Projektiga ei nähta ette teetammi kõrguse olulist muutust ning piirded ei muutu võrreldes olemasolevatega oluliselt suuremaks takistuseks. Seega ei ole eelnevast lähtuvalt projekti realiseerumisega ette näha rohevõrgustikule ebasoodsa mõju kaasnemist. Tulenevalt kavandatava tegevuse mahust ja iseloomust ei too projekt kaasa olulisi muutusi ka piirkonna maakasutuses. Projektiga ei halvendata oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt. 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim II kategooria kaitselause liigi (valgeselg -kirjurähn, KLO9101307) leiukoht kavandatavast tegevusest ca 40 m kaugusele, mille täpset asukohta käesolevas keskkonnamõjude eelhinnangus ei esitata 7. Lähim III kategooria kaitsealuse liigi (rukkirääk, KLO9119155) leiukoht jääb rekonstrueeritava teelõigu vahetusse lähedusse. Lisaks jäävad rekonstrueeritava teelõigu lähedusse ka teise III kategooria kaitsealuse liigi (punaselg-õgija, KLO9119179, KLO9119182 ja KLO9119184) leiukohad, millest lähim (KLO9119179) paikneb ca 18 m kaugusel. Ligikaudu 35 m kaugusel teelõigust paikneb kasetriibiku (III kategooria kaitsealune liik, KLO91201 57) leiukoht (vt joonis 4.1 ja 4.2, ptk 4). Projekti asendiplaanidest lähtudes ei leia ehitustööd aset kaitstavate liikide leiukohtades (v.a vähesel määral rukkiräägu registreeritud esinemisalal, vt joonis 4.2, ptk 4). Arvestades, et tegemist on juba ka olemasoleva teega, ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonnas elutsevatele linnuliikidele, aga t ööde teostamisel (raadamisel ning uue jalgtee rajamisel) tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest. Keskkonnaregistri andmetel jääb kavandatav tegevus osaliselt kavandatavale Sõrve looduskaitsealale (PLO1001190). Kavandatav kaitstav ala piirneb maanteega lõikudel: PK 16+50 - PK17+30 (V); PK 19+10 - PK 21+25 (V); PK 23+00 - PK 24+00 (V); PK 24+00 - PK 32+50 (V ja P); PK 36+75 - PK 37+65 (P); PK 40+00 - PK 43+70 (P). Projekteeritud jalg- ja jalgratta tee jääb kavandatava kaitseala piiridesse lõikudel: PK 16+50 - PK17+30 (V); PK 19+07 - 19+17 (V), kokku 90 m ulatuses (vt joonis 4.1 ,4.2 ja 4.3, ptk 4). Sõrve looduskaitseala moodustamine algatati keskkonnaministri 16.04.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/313. Projektiga hõlmatud ala osas on kavandataval Sõrve looduskaitsealal ühes asukohas inventeeritud Natura elupaigatüübi 6280* (lood ehk alvarid) esinemine, mis ei ole kaitse-eeskirja ettepanekus loetletud kavandatava Sõrve looduskaitseala kaitse- eesmärgina. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 7 ja 8 sõnastuse le tuleb kaitseala valitsejaga kooskõlastada vaid nende projekteerimistingimuste ja ehitusl ubade andmine, mille puhul kavandatakse töid juba olemasolevale kaitstavale alale ehk sellise ala osas, mis juba kaitse alla võetud kaitsealana, hoiualana, püsielupaig ana või kaitstava looduse üksikobjektina. Sõrve looduskaitseala näol on tegemist kavandamisel, mitte juba 6 Vastavalt Maanteeameti Loomaõnnetuste kaardirakenduse (https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/) andmetele on antud teel enim loomaõnnetusi (3 suuruluki, metskitse õnnetust) registreeritud just lõigul PK 35+00 - PK 40+00. 7 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 24 keskkonnamõjude eelhinnang olemasoleva kaitstava alaga. Täiendavalt ei sätesta kehtiv seadus projektide eraldiseisvat kooskõlastamist Keskkonnaameti kui kaitstava ala valitsejan a. Keskkonnaamet on antud projekti materjalide tutvunud ning olnud oma kirjas (28.11.2019 nr 6-2/19/19169-2) seisukohal, et kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Sõrve kaitseala moodustamise ettepanekus toodud kaitsekorraga ning ei kahjusta seal nimetatud kaitseväärtusi tingimusel, et kaitsealuste linnuliikide elupaikades lähtutakse tööde teostamisel isendikaitse põhimõtetest. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Rannamõisa loodusala, RAH0000450) jääb kavandatavast tegevusest üle 800 m kaugusele. Lähim väärise lupaik (VEP nr.206690) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 200 m kaugusele. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus ning II etapis jalgtee rajamine) ning loetletud loodusobjektide paiknemist tee suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku alale) ega vääriselupaigale. 5.3. VÕÕRLIIGID Rekonstrueeritava teelõigu lähedal paikneb mitmeid sosnovski karuputke kolooniaid (lõigul PK 00+00 - PK 15+00, vt joonis 4.1 ja 4.2, ptk 4). Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline vältida karuputke taimede niitmist ja tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel selle teadlik ümberpaigutamine. Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7 -9/17/6992 andnud Maanteeametile soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist: Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaa metil (KeA) puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata. Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal). Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse. Kuna projektiga nähakse ette raadamist ning II etapis jalgtee rajamist karuputke koloonia levialale, on vajadus ehitustööde käigus sellega arvestada. Täpsed lahendused invasiivse võõrliigi leviku vältimiseks kokku leppida Keskkonnaametiga.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 25 keskkonnamõjude eelhinnang 5.4. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jäävad riigitee nr 11412 Liikva - Rannamõisa km 0-5,156 rekonstrueerimise alale järgmised kaitsealused mälestised: Kivikalme (registrinumber 17515, teelõigul PK 12+32 - PK 12+65), Kivikalme (registrinumber 17516, teelõigul PK 12+00, vt joonis 4.5) ning Kultusekivi (registrinumber 17523, teelõigul Pk 11+70). Esimene neist ulatub tee vahetusse lähedusse, teised kaks mälestist asuvad teelõigust enam kui 50 m kaugusel. Kõigile kolmele mälestisele on moodustatud ühine kaitsevöönd (vt joonis 4.4 ja 4.5). Vastavalt projekti materjalidele on Muinsuskaitseamet kooskõlastanud riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti (töö nr 001-19. Projekti koosseisus. Köide I –Teede ehituslik osa, töö 001-19;Köide II -Elekter, side, välisvalgustus, töö 001-19/ P660) 29.11.2019. Kooskõlastuse number kultuurimälesti ste registris 36509. Kooskõlastuskirjas on Muinsuskaitseamet andnud järgmised tingimused kavandatavale tegevusele: Projekti alale jäävate arheoloogiamälestiste (Kivikalme, registrinumber 17516) ja nende kaitsevööndite alal tuleb tagada arheoloogiline uurin g, kui kaevetööd toimuvad olemasoleva tee muldkehandist väljaspool (näiteks kraavide kaevamisel , teekatendi laienemisel), siis tuleb muinsuskaitseseaduse § 46 lg 2 ja § 58 lg 4 alusel mälestiste aladel ja kaitsevööndites tagada arheoloogilise uuringu läbiv iimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (muinsuskaitseseadus §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Enne tööde tegemist mälestise alal tuleb Muinsuskaitseametist taotleda tööde tegemise luba (muinsuskaitseseadus § 52 lg 3). Luba väljastatakse pärast seda, kui pädeva isiku (arheoloogi) koostatud arheoloogilise uuringu kava on Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud ning uuri ja poolt on ametile esitatud uuringuteatis (kümme päeva enne uuringu algust). Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Keskkonnaregistri andmetel jäävad kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ka pärandkultuuriobjektid Liikva kiviaiad ja paemurd, Sõrve küla kiviaiad ja Vainu talukoht (vt joonis 4.4, ptk 4). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 8. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav ehitustööde käigus võimalusel vältida nimetatud pärandkultuuriobjektide kahjustamist. 8 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 26 keskkonnamõjude eelhinnang 5.5. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0014194) jääb kavandatavast teest ca 20 m kaugusele ning puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala . Teelõigu lähedusse jääb ka puurkaev PRK0022433, mille on moodustatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala, mis ulatub teelõigule (vt joonis 4.7 ja 4.8, ptk 4). Sanitaarkaitsealal on veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 kohaselt majandustegevus keelatud. Seega on antud juhul soovitatav taotleda puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või vähendamist. Vastavalt VeeS § 148 lg 2: põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Vastavalt veeseaduse § 277. lg (2): kui põhjaveehaarde sanitaarkaitseala tahetakse asjakohases registris muuta hooldusalaks, arvestades käesolev a seaduse § 148 lõikes 2 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande. Projektiga on lahendatud ka teelt sademevee ära juhtimine. Vastavalt projekti seletuskirjale on maantee madala mulde ulatuses projekteeritud küvetid ja olemasolevate küvettide puhastamine. Vanad betoonist truubid asendatakse uute plasttruupidega. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 9. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väga väike (riigitee nr 11412 liiklussagedus 2019.a. riikliku teeregistri andmetel oli 1156-2141 sõidukit ööpäevas (vt täpsemalt ptk 4)), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormuse kasvu teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Teelõigu algusosa ristub Mäemurdja kraaviga (VEE1094513) ning lõpuosas Harku ojaga (VEE1094513, vt joonis 4.7 ja 4.8, ptk 4), mis on avalikult kasutatav veekogu. Vastavalt veeseaduse § 196. lg (2) p 4 tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida muuhulgas tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul. Kuna teekatte rekonstrueerimisega asendatakse vanad betoonist truubid uute plasttruupidega (kaasa arvatud Harku ojal), tuleb taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Truupide ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. Maaparandussüsteemide registri andmetel paikneb kavandatava tegevuse vahetus läheduses VÄÄNA, PÜ-45 (maaparandussüst. kood 4109410010010) maaparandusehitise reguleeriv võrk (vt joonis 4.7 ja 4.8, ptk 4). Projektiga ei tohiks mõjutada maaparandussüsteemi toimimist. Vajadusel saab Põllumajandusamet täpsustada tingimused ehitusloa menetluse käigus. Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.6, ptk 4) on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud 9 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 27 keskkonnamõjude eelhinnang selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 5.6. MÜRA Projektiga kavandatakse olemasoleva tee rekonstrueerimist ning kergliiklustee lisamist (II etapp). Olemasoleva teelõigu kui ka rajatava kergliiklustee lähedusse jäävad mitmed elupiirkonnad, kuid rekonstrueeritava teelõigu liikluskoormus ei ole suur ning projektiga ei nihku müraallikas (sõidutee) müratundlikele hoonetele lähemale . Peamine liiklus on seotud olemasolevate elamukruntide elanike ning lähimate külaelanike igapäevaste liikumistega. Lisaks on võimalike mürahäiringute vähendamise aspektist positiivne kavandatav kiiruspiirangu vähendamine (lõiguti 50-70 km/h). Seega ei ole projekti elluviimise järgselt põhjust eeldada olulist ebasoodsat müra mõju ümbritsevale. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.7. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse to lmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.8. VALGUSREOSTUS Vastavalt projekti materjalidele ei ole k avandatava tegevusega ette nähtud valgustuse lisamist. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 28 keskkonnamõjude eelhinnang 5.9. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmate rjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litse ntsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.10. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 29 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. ◼ Kuna projektiala lähedusse jäävad kaitsealuste linnuliikide registreeritud leiukohad, tuleb tööde teostamisel (raadamisel ning uue jalgtee rajamisel) lähtuda looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest. ◼ Kuna projektiga nähakse ette raadamist ning II et apis jalgtee rajamist karuputke koloonia levialale, on vajadus ehitustööde käigus sellega arvestada. Täpsed lahendused invasiivse võõrliigi leviku vältimiseks kokku leppida Keskkonnaametiga. ◼ Projekti alale jäävate arheoloogiamälestiste (Kivikalme, registrinumber 17516 , vt joonis 4.5 ja 4.6, ptk 4) ja nende kaitsevööndite alal tuleb tagada arheoloogiline uuring, kui kaevetööd toimuvad olemasoleva tee muldkehandist väljaspool (näiteks kraavide kaevamisel, teekatendi laienemisel), siis tuleb muinsuskaitseseaduse § 46 lg 2 ja § 58 lg 4 alusel mälestiste aladel ja kaitsevööndites tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (muinsuskaitseseadus § -d 46- 47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Enne tööde tegemist mälestise alal tuleb Muinsuskaitseametist taotleda tööde tegemise luba (muinsuskaitseseadus § 52 lg 3). Luba väljastatakse pärast seda, kui pädeva isiku (arheoloogi) koostatud arheoloogilise uuringu kava on Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud ning uurija poolt on ametile esitatud uuringuteatis (kümme päeva enne uuringu algust). Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspoo l mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. ◼ Keskkonnaregistri andmetel jäävad kavandatava tegevuse vahetusse lähe dusse ka pärandkultuuriobjektid Liikva kiviaiad ja paemurd, Sõrve küla kiviaiad ja Vainu talukoht (vt joonis 4.4, ptk 4). Kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav ehitustööde käigus võimalusel vältida ptk 4 loetletud pärandkultuuriobjektide kahjustamist. ◼ Kuna projektialale ulatub puurkaevu PRK0022433 sanitaarkaitseala (50 m, vt joonis 4.7 ja 4.8, ptk 4) ning veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 kohaselt on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, on antud juhul soovitatav taotleda puurkaevu sanitaarkaitseala kaotamist või vähendamist. Vastavalt VeeS § 148 lg 2: põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võet akse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Vastavalt Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti 30 keskkonnamõjude eelhinnang veeseaduse § 277. lg (2): kui põhjaveehaarde san itaarkaitseala tahetakse asjakohases registris muuta hooldusalaks, arvestades käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande. ◼ Teelõigu algusosa ristub Mäemurdja kraaviga (VEE1094513) ning lõpuosas Harku ojaga (VEE1094513, vt joonis 4.7 ja 4.8, ptk 4), mis on avalikult kasutatav veekogu. Kuna teekatte rekonstrueerimisega asendatakse vanad betoonist truubid uute plasttruupidega (kaasa arvatud Harku ojal), tuleb taotl eda vastavalt veeseaduse § 196. lg (2) p 4 Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevus registreerimist. ◼ Truupide ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevu dest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitust ööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  Lugupeetud menetlusosaline 08.05.2020 nr 15-1/19-0215/22350-1 Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine Maanteeamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekt“ (töö nr 001-19). Projekti eesmärk on tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet riigiteel nr 11412 Liikva–Rannamõisa. Projektiga lahendatakse olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis hõlmab maanteele uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist, lõiguti muldkeha remonti ja laiendamist, olemasolevate bussipeatuste, mahasõitude, ristmike ja vete äravoolusüsteemide korrastamist ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist, bussipeatustesse juurdepääsuks uute jalgtee lõikude ja teeületuskohtade rajamist. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/DucISaOc5t79pKt. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 26.05.2020. a e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viiklepp projektijuht taristu arendamise osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisa. Tee ehitusloa andmise korralduse eelnõu 6119370 [email protected] 2 (2)  Maanteeameti korralduse „Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0- 5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number ………………….. Tee ehitusloa andmise kuupäev ………………….. Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Andres Urm Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused a) Kuna projektiala lähedusse jäävad kaitsealuste linnuliikide registreeritud leiukohad, tuleb tööde teostamisel (raadamisel ning uue jalgtee rajamisel) lähtuda looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest. b) Kuna projektiga nähakse ette raadamist ning jalgtee rajamist karuputke koloonia levialale, on vajadus ehitustööde käigus sellega arvestada. Täpsed lahendused invasiivse võõrliigi leviku vältimiseks kokku leppida Keskkonnaametiga. c) Projekti alale jäävate arheoloogiamälestiste (Kivikalme, registrinumber 17516) ja nende kaitsevööndite alal tuleb tagada arheoloogiline uuring, kui kaevetööd toimuvad olemasoleva tee muldkehandist väljaspool (näiteks kraavide kaevamisel, teekatendi laienemisel), siis tuleb muinsuskaitseseaduse § 46 lg 2 ja § 58 lg 4 alusel mälestiste aladel ja kaitsevööndites tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (muinsuskaitseseadus §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Enne tööde tegemist mälestise alal tuleb Muinsuskaitseametist taotleda tööde tegemise luba (muinsuskaitseseadus § 52 lg 3). Luba väljastatakse pärast seda, kui pädeva isiku (arheoloogi) koostatud arheoloogilise uuringu kava on Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud ning uurija poolt on ametile esitatud uuringuteatis (kümme päeva enne uuringu algust). Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. d) Keskkonnaregistri andmetel jäävad kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ka pärandkultuuriobjektid Liikva kiviaiad ja paemurd, Sõrve küla kiviaiad ja Vainu talukoht.  2 Kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, tuleb ehitustööde käigus võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide kahjustamist. e) Teelõigu algusosa ristub Mäemurdja kraaviga (VEE1094513) ning lõpuosas Harku ojaga (VEE1094513), mis on avalikult kasutatav veekogu. Kuna teekatte rekonstrueerimisega asendatakse vanad betoonist truubid uute plasttruupidega (kaasa arvatud Harku ojal), tuleb taotleda vastavalt veeseaduse § 196. lg (2) p 4 Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. f) Truupide ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse. g) Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. h) Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. i) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). j) Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. k) Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. l) Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. m) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Tuulekaru OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12310533 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Hiireotsa tee1, Viimsi vald, 74009 Harjumaa 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 502 5245 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]  3 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number 001-19 (allkirjastatud digitaalselt)  Korralduse „Ehitusloa andmine Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Muinsuskaitseamet 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Harku Vallavalitsus 2 MTÜ Põhja Ühistranspordikeskus 3 Keskkonnaamet 4 Põllumajandusamet 5 AS Connecto Eesti 6 Maa-amet 7 Riigimetsa Majandamise Keskus 8 Elektrilevi OÜ 9 Adven Eesti AS 10 MTÜ Studio Viridis 1  Korralduse „Ehitusloa andmine Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine“ lisa 2 11 MTÜ Vääna jahiselts 12 Urmas Ambur 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 1 Otsa põik 10 19801:001:1003 2 Miko tn 1 19801:001:0207 3 Sõrve tee 101 19801:001:1295 4 Vainu 19801:001:1311 5 Sõrve tee 99 19801:001:1304 6 Sõrve tee 97 19801:001:0667 7 Paju 19801:001:0666 8 Sõrve tee 95 19801:001:0487 9 Sõrve tee 64 19801:001:0665 10 Päikesekivi tee 1 19801:001:2115 11 Päikesekivi tee 1a 19801:001:2116 12 Sõrve tee 93 19801:001:2027 13 Päikesekivi tee 19801:001:2114 2  Korralduse „Ehitusloa andmine Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine“ lisa 2 14 Päikesekivi tee 2 19801:001:2117 15 Päikesekivi tee 4 19801:001:2121 16 Lootaguse tee 5 19801:001:2823 17 Sõrve tee 89 19801:001:2028 18 Sõrve tee 87 19801:001:1526 19 Laane 19801:001:1783 20 Ristikivi tee L1 19801:001:2969 21 Loojangu tee L3 19801:001:1831 22 Sõrve tee 83 19801:001:1216 23 Loopealse tee 3a 19801:001:1217 24 Loopealse tee L3 19801:001:1788 25 Loopealse tee 2a 19801:001:1424 26 Loopealse tee 2 19801:001:0893 27 Sõrve tee 38 (endine Sõrve tee 26) 19801:001:0896 28 Loojangu tee 10 19801:001:2205 29 Sõrve tee 34 19801:001:1410 (endine Torni) 30 Loojangu tee 2 19801:001:0715 31 Sõrve tee 32 (endine Liivarti) 19801:001:1017 32 Ees-Sepasauna 19801:001:0717 33 Loojangu tee L3 19801:001:1831 34 Loojangu tee 1 19801:001:0716 3  Korralduse „Ehitusloa andmine Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine“ lisa 2 35 Loojangu tee 3 19801:001:2107 36 Sõrve tee 30 19801:001:2324 37 Sõrve tee 28 19801:001:2325 38 Kangru 19801:001:1588 39 Sõrve tee 51 19801:001:1587 40 Väike- Vartutaguse 19801:001:1362 41 Suure- Vartutaguse 19801:001:1332 42 Sõrve tee 47 19801:001:1531 43 Väike-Araka 19801:001:1532 44 Sõrve tee 39 19801:001:1208 (endine Aaviku- Kivisilla) 45 Sõrve tee 41 (endine Liiva) 19801:001:0555 46 Kupusauna 19801:001:0520 47 Kaarli tee 19801:001:0562 48 Kaarli tee 1 19801:001:0563 49 Kaarli tee 3 19801:001:0556 50 Kaarli tee 5 19801:001:0557 51 Urva tee 2 19801:001:2335 52 Urva tee 19801:001:2333 53 Urva tee 1 19801:001:2334 54 Keila metskond 15 19801:002:0204 4  Korralduse „Ehitusloa andmine Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine“ lisa 2 55 Sõrve tee 35 19801:002:2390 56 Sõrve tee 33 19801:002:3210 57 Tammepargi tee 2 19801:002:3220 58 Tammepargi tee 1 19801:002:3230 59 Lehtmetsa 19801:001:3365 60 Sõrve kergliiklustee L1 19801:001:2683 61 Vilipi tee 2 19801:002:0647 62 Sõrve tee 12 19801:001:0660 63 Sõrve tee 13c 19801:002:0648 64 Vilipi tee L1 19801:002:0646 65 Merihobu tee 4a 19801:002:0619 66 Merihobu tee 2 19801:002:0617 67 Merihobu tee 19801:002:1065 68 Sõrve tee 10 19801:001:0760 69 Sõrve tee 1c 19801:002:1511 70 Sõrve tee 8 19801:001:0770 71 Sõrve tee 6 19801:001:0780 72 Sõrve tee 4 19801:001:0885 73 Karjalaskma 19801:001:0654 74 Alajaam Sõrve tee 19801:001:0122 75 Merihobu tee 37c 19801:002:1509 76 Merihobu tee 37 19801:002:1508 77 Sõrve tee 1a (endine Merihobu) 19801:002:1064 5  Korralduse „Ehitusloa andmine Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine“ lisa 2 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 6  EELNÕU KORRALDUS Ehitusloa andmine riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas pp.kk.2020. aastal ehitusloa andmise menetluse riigitee 11412 Liikva– Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (19801:001:1026, 19801:001:2244, 19801:011:0260) Harju maakonnas Harku vallas Sõrve, Vahi ja Vääna-Jõesuu külas. Maanteeameti 21.10.2019 korraldusega nr 1-3/19/163 on antud projekteerimistingimused riigitee 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt Tuulekaru OÜ tööle nr 001-19 „Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti koostamine“ mis on koostatud vastavalt projekteerimistingimustele. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 24.10.2020 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/DucISaOc5t79pKt. Projekti eesmärk on tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet riigiteel nr 11412 Liikva–Rannamõisa. Projektiga lahendatakse olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis hõlmab maanteele uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist, lõiguti muldkeha remonti ja laiendamist, olemasolevate bussipeatuste, mahasõitude, ristmike ja vete äravoolusüsteemide korrastamist ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist, bussipeatustesse juurdepääsuks uute jalgtee lõikude ja teeületuskohtade rajamist. Maanteeamet on algatanud menetluse maade võõrandamise protsessi läbiviimiseks ning riigile kuuluvate maaüksuste üleandmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Allolevas tabelis on näidatud äralõiked riigiteega piirnevatest maaüksustest ja riigile kuuluvatest maaüksustest, mis on vajalikud riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti realiseerimiseks. Katastriüksuse Katastriüksuse aadress tunnus 19801:001:1003 Otsa põik 10 19801:001:4015 11412 Liikva-Rannamõisa tee  2 19801:001:3991 Mikko tänav L1 19801:001:0667 Sõrve tee 97 19801:001:1217 Loopealse tee 3a 19801:001:1424 Loopealse tee 2a 19801:001:0893 Loopealse tee 2 19801:001:0896 Sõrve tee 38 (endine Sõrve tee 26) 19801:001:4056 Sõrve kergliiklustee L10 19801:001:1410 Sõrve tee 34 (endine Torni) 19801:001:3823 11412 Liikva-Rannamõisa tee 19801:001:0715 Loojangu tee 2 19801:001:1017 Sõrve tee 32 (endine Liivarti) 19801:001:0717 Ees-Sepasauna 19801:001:0716 Loojangu tee 1 19801:001:2107 Loojangu tee 3 19801:001:4126 11412 Liikva-Rannamõisa tee 19801:001:0555 Sõrve tee 41 (endine Liiva) 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga kavandatakse ehitata uusi jalg- ja jalgrattatee lõike. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: 1. Keskkonnaamet; 2. Põllumajandusamet; 3. Muinsuskaitseamet; 4. Harku Vallavalitsus. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel.  3 Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või et nad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ §14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, Maanteeamet otsustab: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Ehitustööde teostamisel täita kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 3. Jätta algatamata ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti Põhja teehoiu osakond. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule  4 halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Liikva-Rannamõisa tee rekonstrueerimise ehitusluba Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel Lisa 3. KMH eelhinnang Saatja: Rasmus Paris <[email protected]> Saadetud: 08.05.2020 13:05 Adressaat: <[email protected]> Teema: FW: Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine Manused: 15-119-021522350-1 08.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc; Kooskõlastus nr. GE-2019-11- 45 tingimustega.asice Tere Antud projektile on varasemalt juba kooskõlastus väljastatud. Lisan faili manusena kaasa. Lugupidamisega Rasmus Paris Gaasivõrgu spetsialist Tel. +372 53040929 ADVEN Kassi tn 13, 12618 Tallinn www.adven.ee Gaasienergia AS Alates 30.04.18 kuulub Gaasienergia AS Adven Eesti AS-i koosseisu www.gaasienergia.ee From: Adven Eesti <[email protected]> Sent: Friday, May 8, 2020 9:10 AM To: Janne Allandi <[email protected]>; Aleksander Aan <[email protected]>; Aivar Ritson <[email protected]> Subject: FW: Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine From: [email protected] <[email protected]> Sent: Friday, May 8, 2020 8:59 AM To: Adven Eesti <[email protected]>; AS Connecto Eesti <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; Harku Vallavalitsus <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>; Maa-amet <[email protected]>; Muinsuskaitseamet <[email protected]>; MTÜ Studio Viridis Loodusharidus <[email protected]>; MTÜ VÄÄNA JAHISELTS <[email protected]>; Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus <[email protected]>; Põllumajandusamet <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]> Subject: Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine Tere! Teile on saadetud Maanteeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Riigitee nr 11412 Liikva–Rannamõisa km 0,0-5,156 rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine Registreerimise kuupäev: 08.05.2020 Registreerimise number: 15-1/19-0215/22350-1. Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn kliendiinfo (sõiduk, juhiload) 620 1200, [email protected] teedealased küsimused 611 9300, [email protected] http://www.mnt.ee Rasmus Paris To: Jaanus Laanes Subject: RE: Kooskõlastamisele Töö 001-19. Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km0,0-5,156 rekonstrueerimise põhiprojekt. Tere Kooskõlastus nr. GE-2019-11-45 koos tingimustega. Lugeda kooskõlastatuks Gaasienergia AS/ Adven Eesti AS-i poolt gaasitorustike osas põhiprojekt – Objekt: Riigitee nr 11412 Liikva-Rannamõisa km 0,0-5,156 põhiprojekti koostamine. Töö nr. 001-19 kuupäevaga 2019 Tuulekaru OÜ. Tellija: Maanteeamet. Tingimused: Enne kaevetööde algust kutsuda kohale ehitustöid tegeval firmal geodeet, kes märgib maha olemasoleva gaasitorustiku asukoha ristumisel ja vajadusel piki kulgemisel projekteeritud tehnovõrkudega või gaasitorustiku kaitsevööndi. Gaasitorustiku kaitsevöönd on 1m mõlemale poole toru telgjoonest ja vertikaal- ja horisontaalplaneerimisel lähemal kui 1,0 m toruni teostada kaevetööd käsitsi. Peale ehitustööde lõpetamist peavad olema kõik gaasipaigaldised terved ja gaasikaped leitavad. Kaevetööde alustamisest anda teada emaili aadressil [email protected], [email protected] või [email protected]. Lugupidamisega Rasmus Paris Gaasivõrgu spetsialist Tel. +372 53040929 ADVEN Kassi tn 1, 12618 Tallinn www.adven.ee Gaasienergia AS Alates 30.04.18 kuulub Gaasienergia AS Adven Eesti AS-i koosseisu www.gaasienergia.ee 1