dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Rae vald Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise eelnõu

Maanteeamet · 8. mai 2020
Viit
15-2/20/22435-1
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Hans Keskrand (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. juuni 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf428 KB
  • 📎Seisukoha küsimine Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute.asice2062 KB
  • 📎Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostami...docx1982 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 08.05.2020 10:49 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Seisukoha küsimine Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule Manused: Seisukoha küsimine Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute.asice; Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostami...docx From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, May 06, 2020 5:34 PM To: [email protected] Subject: Seisukoha küsimine Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule Tere Edastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja. Palun kinnitage kirja kättesaamist. Lugupidamisega Elin Palumäe vastuvõtusekretär Rae Vallavalitsus Telefon: 60 56750 E-mail: [email protected] Veeb: www.rae.ee Keskkonnaamet [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 8-8/4467 Seisukoha küsimine Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 palume seisukohta Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Põldmäe abivallavanem Lisa: Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning KSH algatamata jätmine.docx Koopia: Päästeamet, [email protected] Maanteeamet, [email protected] AS Eesti Raudtee, [email protected] Pille Vals, 5559 6795 [email protected] Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA Faks 605 6770 EE902200001120122757 Registrikood 75026106 E-post [email protected] Swedbank Jüri xx . juuni 2020 nr Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistu te ning lähiala detailplaneering u koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik 12 Vara OÜ on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Ülejõe külas asuva te l Variverepõllu ( suurusega 3,24 ha, katastritunnus 65301:001:4255, registriosa nr 10407202 , 10 0% maatulundus maa ) ja Roode ( suurusega 19691 m 2 , katastritunnus 65301:011:0560 , registriosa nr 2914502 , 100% elamumaa ) kinnistu te l. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistu st jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud , määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga , kus planeeringuala maakasutuse juhtotstar beks on määratud perspektiiv ne äri- ja tootmismaa . Detailplaneeringu: koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa); koostaja on OÜ Hendrikson &amp; Ko (aadress Raekoja plats 8, Tartu linn, 51004, Tartumaa ). Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus , soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. K eskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 ning käesoleva korralduse lisas 1 peatükis 5 toodud nõuete kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus. Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 30 lõike 1 punktist 4; planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1 -4 ja 10 , § 125 lõi k e 1 punktist 1, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5- 8; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi k e 2 punktist 10, § 33 lõi k e 2 punktist 4 ja lõigetest 3-6, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 1; Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsusega nr 14 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“ punktist 1; Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering ust; Rae valla, huvitatud isiku ning detailplaneeringu koostaja vahel sõlmitud ja 1 1 .0 3 .20 20 jõustunud lepingust ; huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest; Rae Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaameti ettepanekust ning olles tutvunud korralduse lisaks olevate keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadega , Rae Vallavalitsus annab korralduse: Algatada Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamine Harjumaal Rae vallas Ülejõe külas ligikaudu 5,3 ha suuruse ala planeerimiseks. Jätta algatamata Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada korralduse lisa 1 p eatükis 5 tooduga . Kinnitada Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad kuni xx . juuni 20 2 1 , vastavalt korralduse lisale 2 . Korraldusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae valla kodulehel. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning Keskkonnaamet it , Maanteeamet it , AS Eesti Raudteed ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Ma dis Sarik vallavanem Martin Minn vallasekretär Lisa 1 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse xx . juuni 20 20 korraldusega nr Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang TAUST Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistust jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Planeeritav ala ja kontaktvöönd Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. KeHJS § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõi k e 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 1 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma tööstuspiirkonna arendamisel. Sama seaduse § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 2 – 6 toodud nõudeid ning Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevast juhendist: Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine (Tallinn, 2018). 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU 2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistust jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. Planeeritav ala asub Ülejõe külas asuvatel Variverepõllu ( suurusega 3,24 ha, katastritunnus 65301:001:4255, registriosa nr 10407202 , 100% maatulundusmaa ) ja Roode ( suurusega 19691 m 2 , katastritunnus 65301:011:0560, registriosa nr 2914502 , 100% elamumaa ) kinnistutel. Planeeritav ala külgneb elamumaa sihtotstarbega kinnistu ga Kassisaba (katastritunnus 65301:011:0129 ). Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis piirnevad detailplaneeringu alaga on järgmised: Kõpu-Hansu (katastritunnus 65301:011:0169 ), Kirsi (katastritunnus 65301:011:0580 ), Rätsepasauna (katastritunnus 65301:011:0291 ). Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Tallinna ringtee (riigitee nr 11 Tallinna ringtee) teekaitsevöönd 5 0 m äärmise sõidurea servast; Lagedi-Aruküla-Peningi tee (riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee) teekaitsevöönd 3 0 m äärmise sõidurea servast; Lagedi-Maardu raudtee , kaitsevöönd vastavalt seadusele ; Elektriõhuliin 1-20 kV tunnusega K43174219 kaitsevöönd 10 m liini teljest mõlemale poole; Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M103274423 kaitsevöönd 2 m liini teljest mõlemale poole; Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M132122150 kaitsevöönd 2 m liini teljest mõlemale poole; Elektrialajaam tunnusega Varevere (Rae), kaitsevöönd 3m rajatisest; 2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Väljavõte kehtivast üldplaneeringust Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 - 2028 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. 2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH eelhinnangu koostamise keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneeringu menetluse protsess riiklike normatiividega sh Euroopa Liidu normidega, mis tulenevad mh keskkonnakaalutlustest. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse § is 126 määratud detailplaneeringu ülesannetest, ei oma planeerimisdokument mõju keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Rae valla üldplaneeringuga kavandatakse tootmis- ja äri segafunktsiooniga maad ulatuslikele aladele, võimaldamaks mitmekesisemat arengut (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina). 2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste (toodud punktis 2.1.), maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest ning olemasolevates uuringutest. 2.4.1. Geoloogia, maavarad, mullastik ja radoon Geoloogia . Vastavalt Maa-ameti geoloogia rakenduse (1:50 000) andmetele (05.05.2020) on p laneeringuala aluspõhja s Viivikonna kihistu (O 3 vv) : Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Pinnakatte settetüübid on k vaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Maavarad. V astavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmete le (05.05.2020) asub planeeringualast lõuna suunas ca 800 m kaugusel edelasuunas aktiivne kohaliku tähtusega Rae turbatootmisala (registrikaardi nr 280; mäeeraldise kood 242 ; plokid 1-18 ) , pindala ga 747 , 37 ha. Maavara on registreeritud aiandusturba , kütte- ja väetusturba eesmärgil kasutamiseks. Planeeringuala ei oma mõju turbamaardla le. Planeeringualast p õhjasuunda jääb ca 1,1 km kaugusele Väo V lubjakivikarjäär (registrikaart nr 46; mäeeraldisekood 1450, kaevandamisluba nr KMIN-137). Maavara kasutamise eesmärk on killustik betooni valmistamiseks, teekateteks, täitematerjal . Planeeringuala ei oma mõju turbamaardlale. Mullastik . Maa-ameti mull a stiku kaardirakenduse kohaselt (05.05.2020) asuvad planeeritaval alal rähkmullad (K), gleistunud leostunud mulla d ( Kog ) ja leostunud gleimullad ( G0 ) . Radoon. Lähtudes Harjumaa pinnase radooniriski kaardist on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq /m 3 ). Antud radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (sh detailplaneeringuga hõlmatava ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Planeeritav tegevus ei mõjuta radooni, küll aga mõjutab radoon planeeritavat tegevust. T arvilik on kasutusele võtta radooniohje meetmed , selleks tuleb detailplaneeringu raames mõõta pinnases radoonitase. Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq /m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 300 Bq /m³. 2.4. 2. Heited: müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi Müra. Detailplaneeringuga hõlmatava ala asub tiheda liiklusintensiivsusega maantee ääres ning on liiklusmürast otseselt mõjutatud. Samuti piirneb planeeringuala raudteega ning on seetõttu otseselt mõjutatud raudtee mürast. Vibratsioon. Planeeritav alal külgneb raudteega ning on mõjutatud sealt tulenevast vibratsioonist. Õhusaaste. Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt on detailplaneeringu kontaktvööndis väljastatud õhusaasteluba Rosentor OÜl e ( PSA0003352 ). Fooniline õhusaaste tuleneb põhiliselt transpordist ja lokaalsetest seadmetest. Rae vallas ei ole teostatud fooni mõõtmisi. Kõige lähemad õhuseirejaamad asuvad Tallinnas. Tahked jäätmed. Planeeritaval alal ei asu tahkeid jäätmeid. Nõrgvesi . Planeeritaval alal ei ole nõrgvett . 2. 4. 3 . Põhja- ja pinnavesi Põhjaveekiht on silur-ordoviitsium, mille veekompleksis on k arbonaatsed kivimid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m . Detailplaneeringuga hõlmatud ala on Maa-ameti kaardirakenduse põhjavee loodusliku kaitstuse kaardi andmete ( 0 5.0 5 .2020) kohaselt kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu on edasises planeerimismenetluses vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Pinnaveekogud est on planeeringualal maanteeservas kraavid (ETAK ID 2215615 ). 2. 4. 4 . Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik Rohevõrgustik . Väärtuslik kõrghaljastus puudub. Vastavalt Maa-ameti maainfo kaardirakendusele ( 0 5.0 5 .2020) on planeeringuala peamiselt haritav põllumaa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Taimestik. Detailplaneeringuala edela poolses osas esineb vähesel määral kõrghaljastust üksikute puude näol. Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad väärtuslikud elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus ja populatsioonide arvukus on madal. Tegu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud keskkonnaga. Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi rajatisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede jaoks on vajalik taimkatte eemaldamine. Haljasalad tuleb osaliselt taastada Rae valla üldplaneeringust tulenevate kinnistu haljastusnõutete täitmisel. Teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringust tulenevate nõuete kinnistu haljastusprotsendi ning kõrghaljastuse osakaalu suhtes. Loomastik . Planeeringualal puuduvad ulukite jaoks olulised elupaigad või toitumisalad. Ulukid (kitsed , jänesed jm ) kasutavad antud ala kohati oma rändeteena ja on pigem eksikülalised. 2. 4. 5 . Kaitstavad loodusobjektid , s.h Natura 2000 alad Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (05.05.2020) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub. Lähim Natura ala , Pirita loodusala ( EE0010120 ) asub planeeritavast alast ca 2,6 km kaugusel põhjasuunas. Lähim kaitstav liik on Pirita jões elav III kaitsekatekategooria liik Cottus gobio (võldas , registrikood KLO9102649) . Eesti punase raamatu andmetel on liiki hinnatud ohuväliseks. Eestis on võldast leitud mandriosas 80 jõest ja ojast ning kümmekonnast järvest. Pirita jõgi on Sae paisust suubumiseni merre (VEE1089200 ) määratud keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 l õhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu sse. 2.4.6. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused Väärtuslikud maastikud puuduvad. Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid: muinas -, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu- ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga. Planeeringualast kirdesuunas ca 230 m kaugusel asub grupp k ultuurimälestis i: Kultusekivi (registrinumber 18908) Kultusekivi (registrinumber 18909) Kultusekivi (registrinumber 18910) Eeldatavasi ei ulatu planeeritava ala ehitus- ja kasutusaegne tegevus ülaltoodud kultuurimälestiste grupini ning ei mõjuta neid. Pärandkultuuri objekte planeeritava ala läheduses ei ole. Lähim pärandkultuuriobjekt, Lagedi mõisa vesiveski ja maanteesild (registreerimisnumber 245:VEV:002 ), asub kirdesuunas ca 1 km kaugusel. 2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Detailplaneering on aluseks lähiaastate ehitustegevuseks ning keskkonnanõuetega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus. 3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA Planeeringuga soovitakse ala jagada viieks kinnistuks, millest nelja sihtotstarbed oleksid äri- ja/või tootmismaa ning ühel transpordimaa. Äri- ja/või tootmismaa kruntide maksimaalseks suuruseks on kavandatud kuni 1,5 ha, kuid elamu kontaktvööndisse kavandatud krundid on oluliselt väiksemad. Ehitusõigusega antakse võimalus ühele äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundile kuni 3 hoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kuni 50% krundi pindalast. Hoonestuse kõrguseks on kuni 16 m maapinnast ja maksimaalselt 3 korrust. Korruselisus võib ühe hoone piires varieeruda. Juurdepääs planeeritavale alale on Lagedi–Aruküla–Peningi kõrvalmaanteelt . Planeeritavale alale on kavandatud transpordimaa krunt, millelt tagatud juurdepääs kõigile moodustatavatele äri- ja tootmismaa kruntidele. Planeeringulahendus arvestab perspektiivne autoliikluse juurdepääsuga vastavalt „Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu tehniline projekteerimine" projektlahendusega kavandatule. Lisaks on juurdepääsu kavandamisel arvestatud ka perspektiivse võimalusega ühendada planeeritav sõidutee Kõpsu-Hansu ja Nurga 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud teedega. Planeeritavad krundid haljastatakse vähemalt 20% ulatuses ning elamute kontaktvööndis on haljasalast min 40% kõrghaljastus. Üldplaneeringu kohaselt on maantee kaitsevöönd kohustuslik haljasala. Planeeritava ja olemasoleva hoonestuse visuaalseks eraldamiseks on kõrghaljastus kavandatud transpordimaa krundile ning planeeritavate äri- ja/või tootmismaa kruntidele transpordimaa poolsele küljele. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Planeeritava ala eskiisjoonis 3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju Erinevate keskkonnalubade (veekasutusluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba) taotlemise vajadus selgub ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate andmete põhjal ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist. Detailplaneeringuga elluviidav mõju jaguneb kaheks: ehitusaegne ja kasutusaegne. Ehitustegevuse all tuleb mõista teede, trasside ja hoonete ehitamist ning haljasalade rajamist. Mõju pinnakattele, maavaradele, mullastikule Kavandatava ehitustegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid osaliselt on pinnast võimalik taaskasutada samal ja teistel ehitusobjektidel täitepinnasena. Seega on tegu lokaalse mõjuga, mis ei avalda laiemat negatiivset mõju ressursside kättesaadavusele või pinnase seisundile. Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi jne, aga nende kasutamine ei oma olulist keskkonnamõju. Kasutusaegselt ei oma planeeringuga elluviidav tegevus olulist mõju pinnakattele, maavaradele ja mullastikule. Kasutusaegselt võib liiklusest tekkiv saaste ladestuda vahetult teeäärsesse pinnasesse, kuid see ei oma olulist negatiivset mõju mullastikule ega põhjaveele. Maastikus uusi pinnavorme, mis muudaks ka paikkonna maakasutust, ei kavandata. Samuti ei looda tingimusi, mis võiksid põhjustada tuule või vee poolset erosiooni, mis omakorda mõjutaks pinnamoodi ja seeläbi maastikku. Mõju põhja- ja pinnaveele Ehitusgeoloogilised tingimused on üldiselt head, kuid reostustundlikkus on suur looduslikult kaitsmata põhjavee tõttu. Ehitusaegsed avariid on võimalikud, kuid vähetõenäolised, seega on vähetõenäoline, et saaste jõuab põhjavette. Ehitusaegne tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju põhjaveele. Detailplaneeringus peab analüüsima planeeritava tegevuse ehitus- ja kasutusaegsete avariide võimalikkust ning mõju keskkonnale. Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski. Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne olulist negatiivset mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele, kui arvestatakse ÜVKs ja veeseaduses toodud meetmete ja põhimõtetega. Planeerimise käigus tuleb tähelepanu pöörata ala looduslikult kaitsmata põhjaveekihi reostumise vältimisele. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „ Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused “ Mõju heitmetele: müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra. Ehitusaegne müra võib olla kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid. Mürataset mõjutavad mitmed tegurid, näiteks kaugus müraallikast, teiste müraallikate olemasolu, aga ka ilmastikutingimused, pinnavormid, müratõkked jne. Mürataseme langus sõltuvalt müraallikas kaugusest ei ole lineaarne: punktallika helivõimsus (müratase) langeb pöördvõrdeliselt pindala suurenemisega ehk kauguse ruuduga, st kauguse kahekordistumisel müratase langeb 6 dB . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest Detailplaneeringu elluviimise tulemusel ning hoone te ja parkimiskohtade rajamisega suureneb liikluskoormus ning seeläbi mõjutatakse liikluskorraldust. Tööstus- ja äritegevusega kaasneb müra, mis on seotud tehnoseadmete või tootmistegevusega. Kuivõrd hetkel ei ole teada tootmisest tulenev tegevus on vajalik detailplaneeringus hinnata kasutusaegse müra teket ja selle vähendamise võimalusi, sest planeeritav ala piirneb eluhoonetega. Ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige aluspinnase tihendamine jms. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooninormid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Kasutusaegselt pole teada, et tekiks vibratsiooni. Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon , soojuspumbad jms) ja ettevõtte spetsiifikast, seetõttu on oluline, et seadmed oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu alade elanikke. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga võib valgustusest tulenev keskkonnamõju olla häiriv. Kinnistutele rajatava hooneümbruse valgus(reostus) võib suureneda ja osutuda mõningal määral häirivaks Kasutusaegne valgustatus on reeglina tavapärane, kuid vajab detailplaneeringu koostamise käigus analüüsimist ning vajadusel tuleb ette näha vastavad leevendusmeetmed. Planeeritava ehitustegevuse käigus tekib saasteaineid õhku (tahked osakesed, CO, NOx jne). Erinevatel kütustel töötavad ehitusseadmed ja asfalteerimine võivad tekitada lõhna. Ehitustööde käigus ei ole ette näha kiirgust. Eeldatavasti ei ole ehitustegevusest tulenev õhusaaste oluline, kuid kõige häirivam olla tahkete osakeste heid e. Detailplaneeringus tuleb esitada soovitused e hitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Tegevusega ei tohi ületada õ hukvaliteedi tasemete piirväärtusi , mida reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Kasutusaegselt suureneb transpordist tulenev õhusaaste aga selle kasutamisel ei ole ette näha õhusaaste olulist suurenemist. Planeeritavate ettevõtete tootmistegevus ei ole veel teada, seega tuleb detailplaneeringus analüüsida kasutusaegset õhusaastet, arvestades et detailplaneeringu ala piirneb elamutega. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused. Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusaegne mõju ei ulatu looduskaitse - ega kultuuriväärtustega aladele. Mõju rohevõrgustikule, taimestikule ja loomastikule Planeeringualal puuduvad elustiku jaoks olulised elupaigad või toitumisalad, seega ei avaldata planeeringu elluviimisega ka otsest olulist keskkonnamõju elustikule. Ülemuslike strateegiliste dokumentide kohaselt ei jää planeeringualale rohevõrgustiku elemente. Seega mõju rohevõrgustikule puudub. Ehitustegevuse raames olemasolev taimestik suures osas hävineb. Kuna alal puudub väärtuslik bioloogiline mitmekesisus ja populatsioonide arvukus on madal, siis mõju on väike. Kasutusaegselt haljastatakse krundid, detailplaneeringus nähakse ette minimaalne kõrghaljastus. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Ehitusaegne tegevus (sh materjalide vedu) ei mõjuta eemalolevaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Kasutusaegne tegevus ei mõjuta eemalolevaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Mõju m uinsus- ja miljööväärtus tele, v äärtuslik ele maastik ele , pärandkooslu stele Detailplaneeringu läheduses paiknevatele kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele, pärandkooslustele mõju puudub. Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. 3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste ehitamisega (teede ja hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine (sh planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid. Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa täielikult välistada avariiolukordasid. Võimalikud avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked , inimlik hooletus ) ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Inimeste heaolule ja tervisele on raudteelt lähtuvate mõjude olulisus seotud kaugusega raudteest. Olulisemat mõju avaldavad raudteelt lähtuv müra ja vibratsioon ning raudteega kaasnev suurõnnetuse oht. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja valgusreostust. Kuivõrd tootmisega seotud tegevus ei ole praegu teada, tuleb detailplaneeringus analüüsida tootmistegevusega kaasnevat õhusaastet. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on väike õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu kasutusaegset ohtu tervisele või keskkonnale ei ole ette näha. Piirkonnas suureneb sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet, kuid see ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga. Kasutusaegselt võivad õnnetused esineda veeavariide, tulekahjude vm sarnase korral. 3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kõige suurema ruumilise ulatusega on ehitusaegsed mõjud müra ja õhusaaste osas. Müra ja õhusaaste võivad hinnanguliselt kanduda soodsate tingimuste puhul kuni 700 m kaugusele (sõltuvad tuule suunast, tugevusest, õhurõhust jne). Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid töökohti ning suurendades piirkonna atraktiivsust. Ala mõjutatav elanikkond on seotud planeeringuala kontaktvööndiga. 3.4. Eeldatavalt mõjutava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas loodulikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus – haritav põllumaa asendub tootmis- ja ärimaa ning transpordimaa kruntidega, kuhu on kavandatakse hoonestust ning infrastruktuuri. Põllukooslused hävivad. Planeeringuga nähakse ette kõrghaljastuse rajamist. Planeeringualal ei paikne maardlaid ega looduskaitselisi objekte. Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne. Kuna detailplaneeringu ala piirnev tundlike elamualadega tuleb tootmis- ja ärimaa ning elamute vahele ette näha puhverala. 3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu mõju neile puudub. 3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele ei paikne planeeringualal Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub. 4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile ja Muinsuskaitseametile . Keskkonnaamet märgib oma xx.xx.xxxx kirjas nr xxxxxx Päästeamet märgib oma xx.xx.xxxx kirjas nr xxxxxx Maanteeamet märgib oma xx.xx.xxxx kirjas nr xxxxxx AS Eesti Raudtee märgib oma xx.xx.xxxx kirjas nr xxxxxx 5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED TEGEVUSED 5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; 5.2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Seal hulgas tuleb esitada ehitusprojekti järgmised nõuded: 5.2.1. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud; 5.2.2. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu- ja sotsiaalobjekte. 5.2.3. Esitada vastavalt „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“ § 28 lg 3 punktides 1-4 nõutud informatsioon; 5.2.4. Pidama kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 3 „Heakorra nõuded ehitajale ja kaevajale“ esitatud nõuetest; 5.3. Analüüsida võimaliku tootmistegevuse (sh transport) tööspetsiifikast tulenevat müra elamualadele ja tuua välja vajadusel vastavad leevendusmeetmed. Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra ja vibratsiooni piirväärtusi; 5.4. Analüüsida võimaliku tootmistegevuse (sh transport) tööspetsiifikast tulenevat õhusaastet elamualadele ja tuua välja vajadusel vastavad leevendusmeetmed. Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“; 5.5. Analüüsida detailplaneeringuala kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“; 5.6. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus (teostada mõõtmised pinnaseõhust) ja vajadusel tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodut; 5. 7 . Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta ÜVK peatükk 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid“. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ . Juhinduda veeseadus § 129 lg 1 ja 3 toodust; 5. 8 . Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine eelistatult vastavalt punktides 5. 7 ja 5. 8 toodule või kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega; 5. 9 . Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“; 5.1 0 . Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine; 5.1 1 . Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ 5.1 2 . Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale; 5.1 3 . Haljasalaks planeerida 2 0% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 6 00 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Lagedi-Aruküla-Peningi tee äärde kavandada puuderivi ; 5.1 4 . Vältida ehitusaegset häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi. Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju elamualadele; 5.1 5 . Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest; 5.1 6 . Arvestada Päästeameti esitatud seisukoha ja märkustega; 5.1 7 . Arvestada Keskkonnaameti esitatud seisukoha ja märkustega; 5. 1 8 . Arvestada Maanteeameti esitatud seisukoha ja märkustega; 5. 19 . Arvestada ASi Eesti Raudtee esitatud seisukoha ja märkustega . LÕPPJÄRELDUS Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu osas. Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ja käesoleva lisa 1 peatükis 5 toodu osas detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitustegevuse käigus. Koostas: Pille Vals planeeringute spetsialist Lisa 2 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse xx . juuni 20 20 korraldusega nr LÄHTESEISUKOHAD Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks 1. ÜLDOSA Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistust jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa . 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT, MAAOMAND 2.1.1. Planeeritav ala asub Ülejõe küla ja Soodevahe küla piiril , vahetult Tallinna ringtee ääres , perspektiivses tööstuspargi alal . Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette riigiteelt nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee lt. 2.1.2. Planeeritava ala moodusta vad : Variverepõllu kinnistut, suurusega 3,24 ha, katastritunnus 65301:001:4255, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 10407202 ja mille omanik on 12 Vara OÜ ; Roode kinnistut, suurusega 19691 m 2 , katastritunnus 65301:011:0560, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 2914502 ja mille omanik on 12 Vara OÜ ; Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. 2.1.4. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. 2.2. HOONESTUS JA HALJASTUS Roode kinnistul paiknevad ehitisregistri andmetel elamu, garaaž ja kaks kuuri. Variverepõllu kinnistul ehitisregistri andmetel hooned puuduvad, väärtuslik kõrghaljastus puudub . 2.3. PIIRANGUD Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Tallinna ringtee (riigitee nr 11 Tallinna ringtee) teekaitsevöönd 5 0 m äärmise sõidurea servast; Lagedi-Aruküla-Peningi tee (riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee) teekaitsevöönd 3 0 m äärmise sõidurea servast; Lagedi-Maardu raudtee , kaitsevöönd vastavalt seadusele ; Elektriõhuliin 1-20 kV tunnusega K43174219 kaitsevöönd 10 m liini teljest mõlemale poole; Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M103274423 kaitsevöönd 2 m liini teljest mõlemale poole; Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M132122150 kaitsevöönd 2 m liini teljest mõlemale poole; Elektrialajaam tunnusega Varevere (Rae), kaitsevöönd 3m rajatisest; 3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS 3.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering; Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 - 2028; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic trassi koridori asukoha määramine “; Katastriüksus t e plaan id . 3.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkudega ja kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid). Geodeetiline alusplaan tuleb digitaalselt esitada Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php (kasutajaparoolid tuleb küsida Rae Vallavalitsusest). 4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 4.1. ÜLDNÕUDED 4.1.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul. 4.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas. 4.1.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, Rae valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga saab tutvuda Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa või Rae valla veebilehel www.rae.ee . Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda Rae valla GIS-süsteemi planeeringute rakenduses http://gis.rae.ee . 4.2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS 4.2.1. Kavandatavate kruntide sihtotstarve määrata ärimaa või äri- ja tootmismaa. Kinnistute m ax suurus 1 , 5 ha. Tootmise kavandamisel eelistada võimalikult väikeste keskkonnamõjudega tehnoloogiat. Detailplaneeringuga seada tingimused, mis välistavad kavandatava tegevusega kaasnevate kahjulike mõjude levikut tootmisterritooriumist välja. Ehitisalune pind määrata kuni 5 0% krundi pindalast. Ühele krundile lubatud kuni 3 hoonet, kõrgus riigitee ääres kuni 16 m, Katusekalde vahemik 0- 15 °, parapetiga . Määrata hoonete ±0.00. 4.2.2. Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad. Alale peab kujunema sarnase kujunduse ja mahuga hoonete kompleks. 4.2.3. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitis e alune pind ja täisehitus, hoonete arhitektuursed parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus, välisviimistlus). 4.2.4. Tallinna ringtee poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Fassaadidel ett näha vähemalt kahte erinevat materjali kasutamine . Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone. 4.2.5. Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminist ri 11 . 12 .201 8 määrus es nr 63 „ Hoone energiatõhususe miinimumnõuded “ toodud nõudeid . 4.2.6. Hoonestusala määrata raudteest, Lagedi-Aruküla-Peningi tee äärmise liipri või katendi servast min 20 m kaugusele ning planeeritavast sisetee katendi servast min 10 m kaugusele . 4.2. 7 . Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga. 4.3 HALJASTUS JA HEAKORD 4.3.1. Haljasalaks planeerida 2 0% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 6 00 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Lagedi-Aruküla-Peningi tee äärde kavandada puude rivi . 4.3.2. Piirded ei ole kohustuslikud . P iirete vajadusel planeerida võrkaed kõrgusega kuni 2 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Piirded ei tohi avaneda tänava poole 4.3.3. Lahendada heakorrastus ja olmeprügi kogumine. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes . 4.4. TEED 4.4.1. Juurdepääs näha ette avalikult kasutatavalt 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee lt . 4.4.2. Krundi sisene tee planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks “hea tase”. Detailplaneeringuga kavandada avalikult kasutatav tee koos tee juurde kuuluva metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustuse ja haljastusega ning planeeritud jalg- ja/või kergliiklustee koos haljastusega . 4.4.3. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada moodustatavate kruntide siseselt. Äri- ja tootmismaa krundil planeerida parkimiskohad vastavalt kehtivatele normidele (EVS 843:2016). 4.4.4. Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad. 4.5. TEHNOVÕRGUD 4.5.1. Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu joonist M 1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks servituudid või kitsendused. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse. Tehnilised tingimused taotle da võrguvaldajatelt. 4.5.2. Tehnovõrgud vee ja kanalisatsiooni osas lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste tingimuste osas pöörduda A ktsiaselts ELVESO poole. 4.5.3. Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. Elektriliinide ümbertõstmiseks taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. 4.5.4. Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele. 4.5.5. Gaasivarustus lahendada vastavalt gaasiteenuspakkuja tehnilistele tingimustele. 4.5.6. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada vastavalt tellija soovidele. 4.5.7. Lahendada tuleb vertikaalplaneerimine ning sade me - ja drenaaž i vee kõrvald amine kruntidelt ee s vooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sade me - ja drenaaž i vee ärajuhtimise lahenduse tehniliste tingimuste osas pöörduda tegevuspiirkonna vee-ettevõtte poole. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine. 4.5.8. Lahendada tuletõrje veevarustus. 5. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 5.1. Detailplaneeringu peab heaks kiitma erinevates etappides Rae Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorralduskomisjon. 5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja de ja naaberkinnisasja de omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega. Peale selle on detailplaneeringu lahendus vajalik kooskõlastada järgmiste ametkondadega: Põhja-Eesti Päästekeskus; Maanteeamet; AS Eesti Raudtee. 5.3. Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta lisada detailplaneeringusse tabeli kujul. 6. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS 6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus , juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides alapunkti tema lahenduste põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava. 6.2. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000, illustreeriv joonis, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja ee s vooluni. 6.3. Detailplaneering esitada Rae Vallavalitsusele 3 eksemplaris köidetult paberkandjal ja digitaalselt andmekandjal ühes eksemplaris joonised . dwg - ja . pdf -formaadis, seletuskiri . doc - ja . pdf -formaadis. Lisaks esitada ühes eksemplaris värviline detailplaneeringu põhijoonis avalikustamise läbiviimiseks. 6.4. Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 . dwg fail, kus sidusa joonega on ära toodud 4 kihti: planeeringuala; kinnistu piir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb kasutada ainult nimesid, mitte numbreid. 6.5. Kõik esitatavad AutoCad2010 . dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud trass peab kaevust kaevuni olema sidus) . 6.6. Detailplaneering tuleb enne kehtestamist digitaalselt sisestada heaks kiitmiseks Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php (kasutajaparoolid tuleb küsida Rae Vallavalitsusest). 6.7. Detailplaneeringu tärkandmete planID on 1086 . 7. PLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA 7.1. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu ; 7.2. P laneeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine: kuus kuud; 7.3. P laneeringu kooskõlastamine: k uus kuud; 7.4. P laneeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu; 7.5. P laneeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud; 7.6. P laneeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: üks kuu. 8. PLANEERINGU KOOSTAMSEKS VAJALIKUD UURINGUD ja KAASATAVAD ISIKUD 8.1. Lähtudes Harjumaa pinnase radooniriski kaardist on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq /m 3 ). Detailplaneeringu koostamise raames tuleb teostada radooniuuring selgitamaks välja radoonitasemed ning edaspidised radooniohjemeetmed . 8.2. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 9. RAE VALLA GEOINFOSÜSTEEM Infot Rae valla detailplaneeringute kohta saab Rae valla geoinfosüsteemist http://gis.rae.ee . Süsteem võimaldab tutvuda ja infot saada kehtivate ja algatatud detailplaneeringute kohta, tutvuda ja alla laadida detailplaneeringu menetlusdokumentide ja materjalidega ning saada infot detailplaneeringu menetlusstaadiumi kohta. 10. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni xx . juuni 202 1 . Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Rae Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Rae Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Siim Orav peaarhitekt Jüri xx . juuni 2020 nr Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistu te ning lähiala detailplaneering u koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik 12 Vara OÜ on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Ülejõe külas asuva te l Variverepõllu ( suurusega 3,24 ha, katastritunnus 65301:001:4255, registriosa nr 10407202 , 10 0% maatulundus maa ) ja Roode ( suurusega 19691 m 2 , katastritunnus 65301:011:0560 , registriosa nr 2914502 , 100% elamumaa ) kinnistu te l. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistu st jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud , määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga , kus planeeringuala maakasutuse juhtotstar beks on määratud perspektiiv ne äri- ja tootmismaa . Detailplaneeringu: koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa); koostaja on OÜ Hendrikson &amp; Ko (aadress Raekoja plats 8, Tartu linn, 51004, Tartumaa ). Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus , soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. K eskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 ning käesoleva korralduse lisas 1 peatükis 5 toodud nõuete kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus. Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 30 lõike 1 punktist 4; planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1 -4 ja 10 , § 125 lõi k e 1 punktist 1, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5- 8; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi k e 2 punktist 10, § 33 lõi k e 2 punktist 4 ja lõigetest 3-6, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 1; Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsusega nr 14 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“ punktist 1; Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering ust; Rae valla, huvitatud isiku ning detailplaneeringu koostaja vahel sõlmitud ja 1 1 .0 3 .20 20 jõustunud lepingust ; huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest; Rae Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaameti ettepanekust ning olles tutvunud korralduse lisaks olevate keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadega , Rae Vallavalitsus annab korralduse: Algatada Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamine Harjumaal Rae vallas Ülejõe külas ligikaudu 5,3 ha suuruse ala planeerimiseks. Jätta algatamata Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada korralduse lisa 1 p eatükis 5 tooduga . Kinnitada Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad kuni xx . juuni 20 2 1 , vastavalt korralduse lisale 2 . Korraldusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae valla kodulehel. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning Keskkonnaamet it , Maanteeamet it , AS Eesti Raudteed ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Ma dis Sarik vallavanem Martin Minn vallasekretär Lisa 1 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse xx . juuni 20 20 korraldusega nr Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang TAUST Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistust jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Planeeritav ala ja kontaktvöönd Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. KeHJS § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõi k e 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 1 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma tööstuspiirkonna arendamisel. Sama seaduse § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 2 – 6 toodud nõudeid ning Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevast juhendist: Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine (Tallinn, 2018). 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU 2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistust jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. Planeeritav ala asub Ülejõe külas asuvatel Variverepõllu ( suurusega 3,24 ha, katastritunnus 65301:001:4255, registriosa nr 10407202 , 100% maatulundusmaa ) ja Roode ( suurusega 19691 m 2 , katastritunnus 65301:011:0560, registriosa nr 2914502 , 100% elamumaa ) kinnistutel. Planeeritav ala külgneb elamumaa sihtotstarbega kinnistu ga Kassisaba (katastritunnus 65301:011:0129 ). Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis piirnevad detailplaneeringu alaga on järgmised: Kõpu-Hansu (katastritunnus 65301:011:0169 ), Kirsi (katastritunnus 65301:011:0580 ), Rätsepasauna (katastritunnus 65301:011:0291 ). Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Tallinna ringtee (riigitee nr 11 Tallinna ringtee) teekaitsevöönd 5 0 m äärmise sõidurea servast; Lagedi-Aruküla-Peningi tee (riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee) teekaitsevöönd 3 0 m äärmise sõidurea servast; Lagedi-Maardu raudtee , kaitsevöönd vastavalt seadusele ; Elektriõhuliin 1-20 kV tunnusega K43174219 kaitsevöönd 10 m liini teljest mõlemale poole; Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M103274423 kaitsevöönd 2 m liini teljest mõlemale poole; Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M132122150 kaitsevöönd 2 m liini teljest mõlemale poole; Elektrialajaam tunnusega Varevere (Rae), kaitsevöönd 3m rajatisest; 2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Väljavõte kehtivast üldplaneeringust Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 - 2028 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. 2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH eelhinnangu koostamise keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneeringu menetluse protsess riiklike normatiividega sh Euroopa Liidu normidega, mis tulenevad mh keskkonnakaalutlustest. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse § is 126 määratud detailplaneeringu ülesannetest, ei oma planeerimisdokument mõju keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Rae valla üldplaneeringuga kavandatakse tootmis- ja äri segafunktsiooniga maad ulatuslikele aladele, võimaldamaks mitmekesisemat arengut (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina). 2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste (toodud punktis 2.1.), maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest ning olemasolevates uuringutest. 2.4.1. Geoloogia, maavarad, mullastik ja radoon Geoloogia . Vastavalt Maa-ameti geoloogia rakenduse (1:50 000) andmetele (05.05.2020) on p laneeringuala aluspõhja s Viivikonna kihistu (O 3 vv) : Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Pinnakatte settetüübid on k vaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Maavarad. V astavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmete le (05.05.2020) asub planeeringualast lõuna suunas ca 800 m kaugusel edelasuunas aktiivne kohaliku tähtusega Rae turbatootmisala (registrikaardi nr 280; mäeeraldise kood 242 ; plokid 1-18 ) , pindala ga 747 , 37 ha. Maavara on registreeritud aiandusturba , kütte- ja väetusturba eesmärgil kasutamiseks. Planeeringuala ei oma mõju turbamaardla le. Planeeringualast p õhjasuunda jääb ca 1,1 km kaugusele Väo V lubjakivikarjäär (registrikaart nr 46; mäeeraldisekood 1450, kaevandamisluba nr KMIN-137). Maavara kasutamise eesmärk on killustik betooni valmistamiseks, teekateteks, täitematerjal . Planeeringuala ei oma mõju turbamaardlale. Mullastik . Maa-ameti mull a stiku kaardirakenduse kohaselt (05.05.2020) asuvad planeeritaval alal rähkmullad (K), gleistunud leostunud mulla d ( Kog ) ja leostunud gleimullad ( G0 ) . Radoon. Lähtudes Harjumaa pinnase radooniriski kaardist on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq /m 3 ). Antud radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (sh detailplaneeringuga hõlmatava ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Planeeritav tegevus ei mõjuta radooni, küll aga mõjutab radoon planeeritavat tegevust. T arvilik on kasutusele võtta radooniohje meetmed , selleks tuleb detailplaneeringu raames mõõta pinnases radoonitase. Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq /m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 300 Bq /m³. 2.4. 2. Heited: müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi Müra. Detailplaneeringuga hõlmatava ala asub tiheda liiklusintensiivsusega maantee ääres ning on liiklusmürast otseselt mõjutatud. Samuti piirneb planeeringuala raudteega ning on seetõttu otseselt mõjutatud raudtee mürast. Vibratsioon. Planeeritav alal külgneb raudteega ning on mõjutatud sealt tulenevast vibratsioonist. Õhusaaste. Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt on detailplaneeringu kontaktvööndis väljastatud õhusaasteluba Rosentor OÜl e ( PSA0003352 ). Fooniline õhusaaste tuleneb põhiliselt transpordist ja lokaalsetest seadmetest. Rae vallas ei ole teostatud fooni mõõtmisi. Kõige lähemad õhuseirejaamad asuvad Tallinnas. Tahked jäätmed. Planeeritaval alal ei asu tahkeid jäätmeid. Nõrgvesi . Planeeritaval alal ei ole nõrgvett . 2. 4. 3 . Põhja- ja pinnavesi Põhjaveekiht on silur-ordoviitsium, mille veekompleksis on k arbonaatsed kivimid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m . Detailplaneeringuga hõlmatud ala on Maa-ameti kaardirakenduse põhjavee loodusliku kaitstuse kaardi andmete ( 0 5.0 5 .2020) kohaselt kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu on edasises planeerimismenetluses vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Pinnaveekogud est on planeeringualal maanteeservas kraavid (ETAK ID 2215615 ). 2. 4. 4 . Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik Rohevõrgustik . Väärtuslik kõrghaljastus puudub. Vastavalt Maa-ameti maainfo kaardirakendusele ( 0 5.0 5 .2020) on planeeringuala peamiselt haritav põllumaa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Taimestik. Detailplaneeringuala edela poolses osas esineb vähesel määral kõrghaljastust üksikute puude näol. Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad väärtuslikud elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus ja populatsioonide arvukus on madal. Tegu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud keskkonnaga. Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi rajatisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede jaoks on vajalik taimkatte eemaldamine. Haljasalad tuleb osaliselt taastada Rae valla üldplaneeringust tulenevate kinnistu haljastusnõutete täitmisel. Teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringust tulenevate nõuete kinnistu haljastusprotsendi ning kõrghaljastuse osakaalu suhtes. Loomastik . Planeeringualal puuduvad ulukite jaoks olulised elupaigad või toitumisalad. Ulukid (kitsed , jänesed jm ) kasutavad antud ala kohati oma rändeteena ja on pigem eksikülalised. 2. 4. 5 . Kaitstavad loodusobjektid , s.h Natura 2000 alad Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (05.05.2020) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub. Lähim Natura ala , Pirita loodusala ( EE0010120 ) asub planeeritavast alast ca 2,6 km kaugusel põhjasuunas. Lähim kaitstav liik on Pirita jões elav III kaitsekatekategooria liik Cottus gobio (võldas , registrikood KLO9102649) . Eesti punase raamatu andmetel on liiki hinnatud ohuväliseks. Eestis on võldast leitud mandriosas 80 jõest ja ojast ning kümmekonnast järvest. Pirita jõgi on Sae paisust suubumiseni merre (VEE1089200 ) määratud keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 l õhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu sse. 2.4.6. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused Väärtuslikud maastikud puuduvad. Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid: muinas -, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu- ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga. Planeeringualast kirdesuunas ca 230 m kaugusel asub grupp k ultuurimälestis i: Kultusekivi (registrinumber 18908) Kultusekivi (registrinumber 18909) Kultusekivi (registrinumber 18910) Eeldatavasi ei ulatu planeeritava ala ehitus- ja kasutusaegne tegevus ülaltoodud kultuurimälestiste grupini ning ei mõjuta neid. Pärandkultuuri objekte planeeritava ala läheduses ei ole. Lähim pärandkultuuriobjekt, Lagedi mõisa vesiveski ja maanteesild (registreerimisnumber 245:VEV:002 ), asub kirdesuunas ca 1 km kaugusel. 2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Detailplaneering on aluseks lähiaastate ehitustegevuseks ning keskkonnanõuetega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus. 3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA Planeeringuga soovitakse ala jagada viieks kinnistuks, millest nelja sihtotstarbed oleksid äri- ja/või tootmismaa ning ühel transpordimaa. Äri- ja/või tootmismaa kruntide maksimaalseks suuruseks on kavandatud kuni 1,5 ha, kuid elamu kontaktvööndisse kavandatud krundid on oluliselt väiksemad. Ehitusõigusega antakse võimalus ühele äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundile kuni 3 hoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kuni 50% krundi pindalast. Hoonestuse kõrguseks on kuni 16 m maapinnast ja maksimaalselt 3 korrust. Korruselisus võib ühe hoone piires varieeruda. Juurdepääs planeeritavale alale on Lagedi–Aruküla–Peningi kõrvalmaanteelt . Planeeritavale alale on kavandatud transpordimaa krunt, millelt tagatud juurdepääs kõigile moodustatavatele äri- ja tootmismaa kruntidele. Planeeringulahendus arvestab perspektiivne autoliikluse juurdepääsuga vastavalt „Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu tehniline projekteerimine" projektlahendusega kavandatule. Lisaks on juurdepääsu kavandamisel arvestatud ka perspektiivse võimalusega ühendada planeeritav sõidutee Kõpsu-Hansu ja Nurga 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud teedega. Planeeritavad krundid haljastatakse vähemalt 20% ulatuses ning elamute kontaktvööndis on haljasalast min 40% kõrghaljastus. Üldplaneeringu kohaselt on maantee kaitsevöönd kohustuslik haljasala. Planeeritava ja olemasoleva hoonestuse visuaalseks eraldamiseks on kõrghaljastus kavandatud transpordimaa krundile ning planeeritavate äri- ja/või tootmismaa kruntidele transpordimaa poolsele küljele. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Planeeritava ala eskiisjoonis 3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju Erinevate keskkonnalubade (veekasutusluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba) taotlemise vajadus selgub ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate andmete põhjal ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist. Detailplaneeringuga elluviidav mõju jaguneb kaheks: ehitusaegne ja kasutusaegne. Ehitustegevuse all tuleb mõista teede, trasside ja hoonete ehitamist ning haljasalade rajamist. Mõju pinnakattele, maavaradele, mullastikule Kavandatava ehitustegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid osaliselt on pinnast võimalik taaskasutada samal ja teistel ehitusobjektidel täitepinnasena. Seega on tegu lokaalse mõjuga, mis ei avalda laiemat negatiivset mõju ressursside kättesaadavusele või pinnase seisundile. Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi jne, aga nende kasutamine ei oma olulist keskkonnamõju. Kasutusaegselt ei oma planeeringuga elluviidav tegevus olulist mõju pinnakattele, maavaradele ja mullastikule. Kasutusaegselt võib liiklusest tekkiv saaste ladestuda vahetult teeäärsesse pinnasesse, kuid see ei oma olulist negatiivset mõju mullastikule ega põhjaveele. Maastikus uusi pinnavorme, mis muudaks ka paikkonna maakasutust, ei kavandata. Samuti ei looda tingimusi, mis võiksid põhjustada tuule või vee poolset erosiooni, mis omakorda mõjutaks pinnamoodi ja seeläbi maastikku. Mõju põhja- ja pinnaveele Ehitusgeoloogilised tingimused on üldiselt head, kuid reostustundlikkus on suur looduslikult kaitsmata põhjavee tõttu. Ehitusaegsed avariid on võimalikud, kuid vähetõenäolised, seega on vähetõenäoline, et saaste jõuab põhjavette. Ehitusaegne tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju põhjaveele. Detailplaneeringus peab analüüsima planeeritava tegevuse ehitus- ja kasutusaegsete avariide võimalikkust ning mõju keskkonnale. Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski. Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne olulist negatiivset mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele, kui arvestatakse ÜVKs ja veeseaduses toodud meetmete ja põhimõtetega. Planeerimise käigus tuleb tähelepanu pöörata ala looduslikult kaitsmata põhjaveekihi reostumise vältimisele. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „ Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused “ Mõju heitmetele: müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra. Ehitusaegne müra võib olla kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid. Mürataset mõjutavad mitmed tegurid, näiteks kaugus müraallikast, teiste müraallikate olemasolu, aga ka ilmastikutingimused, pinnavormid, müratõkked jne. Mürataseme langus sõltuvalt müraallikas kaugusest ei ole lineaarne: punktallika helivõimsus (müratase) langeb pöördvõrdeliselt pindala suurenemisega ehk kauguse ruuduga, st kauguse kahekordistumisel müratase langeb 6 dB . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest Detailplaneeringu elluviimise tulemusel ning hoone te ja parkimiskohtade rajamisega suureneb liikluskoormus ning seeläbi mõjutatakse liikluskorraldust. Tööstus- ja äritegevusega kaasneb müra, mis on seotud tehnoseadmete või tootmistegevusega. Kuivõrd hetkel ei ole teada tootmisest tulenev tegevus on vajalik detailplaneeringus hinnata kasutusaegse müra teket ja selle vähendamise võimalusi, sest planeeritav ala piirneb eluhoonetega. Ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige aluspinnase tihendamine jms. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooninormid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Kasutusaegselt pole teada, et tekiks vibratsiooni. Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon , soojuspumbad jms) ja ettevõtte spetsiifikast, seetõttu on oluline, et seadmed oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu alade elanikke. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga võib valgustusest tulenev keskkonnamõju olla häiriv. Kinnistutele rajatava hooneümbruse valgus(reostus) võib suureneda ja osutuda mõningal määral häirivaks Kasutusaegne valgustatus on reeglina tavapärane, kuid vajab detailplaneeringu koostamise käigus analüüsimist ning vajadusel tuleb ette näha vastavad leevendusmeetmed. Planeeritava ehitustegevuse käigus tekib saasteaineid õhku (tahked osakesed, CO, NOx jne). Erinevatel kütustel töötavad ehitusseadmed ja asfalteerimine võivad tekitada lõhna. Ehitustööde käigus ei ole ette näha kiirgust. Eeldatavasti ei ole ehitustegevusest tulenev õhusaaste oluline, kuid kõige häirivam olla tahkete osakeste heid e. Detailplaneeringus tuleb esitada soovitused e hitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Tegevusega ei tohi ületada õ hukvaliteedi tasemete piirväärtusi , mida reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Kasutusaegselt suureneb transpordist tulenev õhusaaste aga selle kasutamisel ei ole ette näha õhusaaste olulist suurenemist. Planeeritavate ettevõtete tootmistegevus ei ole veel teada, seega tuleb detailplaneeringus analüüsida kasutusaegset õhusaastet, arvestades et detailplaneeringu ala piirneb elamutega. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused. Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusaegne mõju ei ulatu looduskaitse - ega kultuuriväärtustega aladele. Mõju rohevõrgustikule, taimestikule ja loomastikule Planeeringualal puuduvad elustiku jaoks olulised elupaigad või toitumisalad, seega ei avaldata planeeringu elluviimisega ka otsest olulist keskkonnamõju elustikule. Ülemuslike strateegiliste dokumentide kohaselt ei jää planeeringualale rohevõrgustiku elemente. Seega mõju rohevõrgustikule puudub. Ehitustegevuse raames olemasolev taimestik suures osas hävineb. Kuna alal puudub väärtuslik bioloogiline mitmekesisus ja populatsioonide arvukus on madal, siis mõju on väike. Kasutusaegselt haljastatakse krundid, detailplaneeringus nähakse ette minimaalne kõrghaljastus. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Ehitusaegne tegevus (sh materjalide vedu) ei mõjuta eemalolevaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Kasutusaegne tegevus ei mõjuta eemalolevaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Mõju m uinsus- ja miljööväärtus tele, v äärtuslik ele maastik ele , pärandkooslu stele Detailplaneeringu läheduses paiknevatele kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele, pärandkooslustele mõju puudub. Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. 3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste ehitamisega (teede ja hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine (sh planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid. Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa täielikult välistada avariiolukordasid. Võimalikud avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked , inimlik hooletus ) ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Inimeste heaolule ja tervisele on raudteelt lähtuvate mõjude olulisus seotud kaugusega raudteest. Olulisemat mõju avaldavad raudteelt lähtuv müra ja vibratsioon ning raudteega kaasnev suurõnnetuse oht. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja valgusreostust. Kuivõrd tootmisega seotud tegevus ei ole praegu teada, tuleb detailplaneeringus analüüsida tootmistegevusega kaasnevat õhusaastet. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on väike õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu kasutusaegset ohtu tervisele või keskkonnale ei ole ette näha. Piirkonnas suureneb sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet, kuid see ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga. Kasutusaegselt võivad õnnetused esineda veeavariide, tulekahjude vm sarnase korral. 3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kõige suurema ruumilise ulatusega on ehitusaegsed mõjud müra ja õhusaaste osas. Müra ja õhusaaste võivad hinnanguliselt kanduda soodsate tingimuste puhul kuni 700 m kaugusele (sõltuvad tuule suunast, tugevusest, õhurõhust jne). Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid töökohti ning suurendades piirkonna atraktiivsust. Ala mõjutatav elanikkond on seotud planeeringuala kontaktvööndiga. 3.4. Eeldatavalt mõjutava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas loodulikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus – haritav põllumaa asendub tootmis- ja ärimaa ning transpordimaa kruntidega, kuhu on kavandatakse hoonestust ning infrastruktuuri. Põllukooslused hävivad. Planeeringuga nähakse ette kõrghaljastuse rajamist. Planeeringualal ei paikne maardlaid ega looduskaitselisi objekte. Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne. Kuna detailplaneeringu ala piirnev tundlike elamualadega tuleb tootmis- ja ärimaa ning elamute vahele ette näha puhverala. 3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu mõju neile puudub. 3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele ei paikne planeeringualal Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub. 4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile ja Muinsuskaitseametile . Keskkonnaamet märgib oma xx.xx.xxxx kirjas nr xxxxxx Päästeamet märgib oma xx.xx.xxxx kirjas nr xxxxxx Maanteeamet märgib oma xx.xx.xxxx kirjas nr xxxxxx AS Eesti Raudtee märgib oma xx.xx.xxxx kirjas nr xxxxxx 5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED TEGEVUSED 5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; 5.2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Seal hulgas tuleb esitada ehitusprojekti järgmised nõuded: 5.2.1. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud; 5.2.2. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu- ja sotsiaalobjekte. 5.2.3. Esitada vastavalt „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“ § 28 lg 3 punktides 1-4 nõutud informatsioon; 5.2.4. Pidama kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 3 „Heakorra nõuded ehitajale ja kaevajale“ esitatud nõuetest; 5.3. Analüüsida võimaliku tootmistegevuse (sh transport) tööspetsiifikast tulenevat müra elamualadele ja tuua välja vajadusel vastavad leevendusmeetmed. Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra ja vibratsiooni piirväärtusi; 5.4. Analüüsida võimaliku tootmistegevuse (sh transport) tööspetsiifikast tulenevat õhusaastet elamualadele ja tuua välja vajadusel vastavad leevendusmeetmed. Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“; 5.5. Analüüsida detailplaneeringuala kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“; 5.6. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus (teostada mõõtmised pinnaseõhust) ja vajadusel tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodut; 5. 7 . Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta ÜVK peatükk 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid“. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ . Juhinduda veeseadus § 129 lg 1 ja 3 toodust; 5. 8 . Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine eelistatult vastavalt punktides 5. 7 ja 5. 8 toodule või kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega; 5. 9 . Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“; 5.1 0 . Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine; 5.1 1 . Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ 5.1 2 . Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale; 5.1 3 . Haljasalaks planeerida 2 0% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 6 00 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Lagedi-Aruküla-Peningi tee äärde kavandada puuderivi ; 5.1 4 . Vältida ehitusaegset häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi. Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju elamualadele; 5.1 5 . Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest; 5.1 6 . Arvestada Päästeameti esitatud seisukoha ja märkustega; 5.1 7 . Arvestada Keskkonnaameti esitatud seisukoha ja märkustega; 5. 1 8 . Arvestada Maanteeameti esitatud seisukoha ja märkustega; 5. 19 . Arvestada ASi Eesti Raudtee esitatud seisukoha ja märkustega . LÕPPJÄRELDUS Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu osas. Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ja käesoleva lisa 1 peatükis 5 toodu osas detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitustegevuse käigus. Koostas: Pille Vals planeeringute spetsialist Lisa 2 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse xx . juuni 20 20 korraldusega nr LÄHTESEISUKOHAD Ülejõe küla Variverepõllu ja Roode kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks 1. ÜLDOSA Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistust jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa . 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT, MAAOMAND 2.1.1. Planeeritav ala asub Ülejõe küla ja Soodevahe küla piiril , vahetult Tallinna ringtee ääres , perspektiivses tööstuspargi alal . Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette riigiteelt nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee lt. 2.1.2. Planeeritava ala moodusta vad : Variverepõllu kinnistut, suurusega 3,24 ha, katastritunnus 65301:001:4255, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 10407202 ja mille omanik on 12 Vara OÜ ; Roode kinnistut, suurusega 19691 m 2 , katastritunnus 65301:011:0560, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 2914502 ja mille omanik on 12 Vara OÜ ; Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. 2.1.4. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,3 ha. 2.2. HOONESTUS JA HALJASTUS Roode kinnistul paiknevad ehitisregistri andmetel elamu, garaaž ja kaks kuuri. Variverepõllu kinnistul ehitisregistri andmetel hooned puuduvad, väärtuslik kõrghaljastus puudub . 2.3. PIIRANGUD Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Tallinna ringtee (riigitee nr 11 Tallinna ringtee) teekaitsevöönd 5 0 m äärmise sõidurea servast; Lagedi-Aruküla-Peningi tee (riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee) teekaitsevöönd 3 0 m äärmise sõidurea servast; Lagedi-Maardu raudtee , kaitsevöönd vastavalt seadusele ; Elektriõhuliin 1-20 kV tunnusega K43174219 kaitsevöönd 10 m liini teljest mõlemale poole; Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M103274423 kaitsevöönd 2 m liini teljest mõlemale poole; Elektriõhuliin alla 1 kV tunnusega M132122150 kaitsevöönd 2 m liini teljest mõlemale poole; Elektrialajaam tunnusega Varevere (Rae), kaitsevöönd 3m rajatisest; 3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS 3.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering; Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 - 2028; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic trassi koridori asukoha määramine “; Katastriüksus t e plaan id . 3.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkudega ja kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid). Geodeetiline alusplaan tuleb digitaalselt esitada Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php (kasutajaparoolid tuleb küsida Rae Vallavalitsusest). 4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 4.1. ÜLDNÕUDED 4.1.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul. 4.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas. 4.1.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, Rae valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga saab tutvuda Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa või Rae valla veebilehel www.rae.ee . Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda Rae valla GIS-süsteemi planeeringute rakenduses http://gis.rae.ee . 4.2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS 4.2.1. Kavandatavate kruntide sihtotstarve määrata ärimaa või äri- ja tootmismaa. Kinnistute m ax suurus 1 , 5 ha. Tootmise kavandamisel eelistada võimalikult väikeste keskkonnamõjudega tehnoloogiat. Detailplaneeringuga seada tingimused, mis välistavad kavandatava tegevusega kaasnevate kahjulike mõjude levikut tootmisterritooriumist välja. Ehitisalune pind määrata kuni 5 0% krundi pindalast. Ühele krundile lubatud kuni 3 hoonet, kõrgus riigitee ääres kuni 16 m, Katusekalde vahemik 0- 15 °, parapetiga . Määrata hoonete ±0.00. 4.2.2. Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad. Alale peab kujunema sarnase kujunduse ja mahuga hoonete kompleks. 4.2.3. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitis e alune pind ja täisehitus, hoonete arhitektuursed parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus, välisviimistlus). 4.2.4. Tallinna ringtee poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Fassaadidel ett näha vähemalt kahte erinevat materjali kasutamine . Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone. 4.2.5. Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminist ri 11 . 12 .201 8 määrus es nr 63 „ Hoone energiatõhususe miinimumnõuded “ toodud nõudeid . 4.2.6. Hoonestusala määrata raudteest, Lagedi-Aruküla-Peningi tee äärmise liipri või katendi servast min 20 m kaugusele ning planeeritavast sisetee katendi servast min 10 m kaugusele . 4.2. 7 . Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga. 4.3 HALJASTUS JA HEAKORD 4.3.1. Haljasalaks planeerida 2 0% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 6 00 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Lagedi-Aruküla-Peningi tee äärde kavandada puude rivi . 4.3.2. Piirded ei ole kohustuslikud . P iirete vajadusel planeerida võrkaed kõrgusega kuni 2 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Piirded ei tohi avaneda tänava poole 4.3.3. Lahendada heakorrastus ja olmeprügi kogumine. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes . 4.4. TEED 4.4.1. Juurdepääs näha ette avalikult kasutatavalt 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee lt . 4.4.2. Krundi sisene tee planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks “hea tase”. Detailplaneeringuga kavandada avalikult kasutatav tee koos tee juurde kuuluva metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustuse ja haljastusega ning planeeritud jalg- ja/või kergliiklustee koos haljastusega . 4.4.3. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada moodustatavate kruntide siseselt. Äri- ja tootmismaa krundil planeerida parkimiskohad vastavalt kehtivatele normidele (EVS 843:2016). 4.4.4. Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad. 4.5. TEHNOVÕRGUD 4.5.1. Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu joonist M 1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks servituudid või kitsendused. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse. Tehnilised tingimused taotle da võrguvaldajatelt. 4.5.2. Tehnovõrgud vee ja kanalisatsiooni osas lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste tingimuste osas pöörduda A ktsiaselts ELVESO poole. 4.5.3. Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. Elektriliinide ümbertõstmiseks taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. 4.5.4. Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele. 4.5.5. Gaasivarustus lahendada vastavalt gaasiteenuspakkuja tehnilistele tingimustele. 4.5.6. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada vastavalt tellija soovidele. 4.5.7. Lahendada tuleb vertikaalplaneerimine ning sade me - ja drenaaž i vee kõrvald amine kruntidelt ee s vooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sade me - ja drenaaž i vee ärajuhtimise lahenduse tehniliste tingimuste osas pöörduda tegevuspiirkonna vee-ettevõtte poole. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine. 4.5.8. Lahendada tuletõrje veevarustus. 5. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 5.1. Detailplaneeringu peab heaks kiitma erinevates etappides Rae Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorralduskomisjon. 5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja de ja naaberkinnisasja de omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega. Peale selle on detailplaneeringu lahendus vajalik kooskõlastada järgmiste ametkondadega: Põhja-Eesti Päästekeskus; Maanteeamet; AS Eesti Raudtee. 5.3. Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta lisada detailplaneeringusse tabeli kujul. 6. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS 6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus , juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides alapunkti tema lahenduste põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava. 6.2. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000, illustreeriv joonis, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja ee s vooluni. 6.3. Detailplaneering esitada Rae Vallavalitsusele 3 eksemplaris köidetult paberkandjal ja digitaalselt andmekandjal ühes eksemplaris joonised . dwg - ja . pdf -formaadis, seletuskiri . doc - ja . pdf -formaadis. Lisaks esitada ühes eksemplaris värviline detailplaneeringu põhijoonis avalikustamise läbiviimiseks. 6.4. Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 . dwg fail, kus sidusa joonega on ära toodud 4 kihti: planeeringuala; kinnistu piir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb kasutada ainult nimesid, mitte numbreid. 6.5. Kõik esitatavad AutoCad2010 . dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud trass peab kaevust kaevuni olema sidus) . 6.6. Detailplaneering tuleb enne kehtestamist digitaalselt sisestada heaks kiitmiseks Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php (kasutajaparoolid tuleb küsida Rae Vallavalitsusest). 6.7. Detailplaneeringu tärkandmete planID on 1086 . 7. PLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA 7.1. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu ; 7.2. P laneeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine: kuus kuud; 7.3. P laneeringu kooskõlastamine: k uus kuud; 7.4. P laneeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu; 7.5. P laneeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud; 7.6. P laneeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: üks kuu. 8. PLANEERINGU KOOSTAMSEKS VAJALIKUD UURINGUD ja KAASATAVAD ISIKUD 8.1. Lähtudes Harjumaa pinnase radooniriski kaardist on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq /m 3 ). Detailplaneeringu koostamise raames tuleb teostada radooniuuring selgitamaks välja radoonitasemed ning edaspidised radooniohjemeetmed . 8.2. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 9. RAE VALLA GEOINFOSÜSTEEM Infot Rae valla detailplaneeringute kohta saab Rae valla geoinfosüsteemist http://gis.rae.ee . Süsteem võimaldab tutvuda ja infot saada kehtivate ja algatatud detailplaneeringute kohta, tutvuda ja alla laadida detailplaneeringu menetlusdokumentide ja materjalidega ning saada infot detailplaneeringu menetlusstaadiumi kohta. 10. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni xx . juuni 202 1 . Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Rae Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Rae Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Siim Orav peaarhitekt
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel