11.05.2020 nr DM-109176-4
Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa otsuse eelnõu ja eelhinnangu eelnõu
edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla, Lonni,
78401) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse
Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisele. Esialgne taotlus on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 nr 12-2/19/360 all. Menetlusse võeti parandatud taotlus, mis on
registreeritud 06.08.2019 nr 12-2/19/360-4 all.
Keskkonnaamet teatab, et OÜ SOKKEL HOLDING taotluse alusel on valminud Mustu VI kruusakarjääri
mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa otsuse ja loa eelnõu ning Mustu kruusamaardla Mustu VI
kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise
eelnõu.
Edastame Teile vastavalt haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 ja 2 eelnõud tutvumiseks ja arvamuse
andmiseks. Arvamust ootame kahe nädala jooksul ehk hiljemalt 24.05.2020 (k.a.). Kui arvamust ei ole
määratud tähtajaks antud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui arvamust ei ole võimalik kahe nädala jooksul anda,
palume sellest Keskkonnaametit kirjalikult teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
2. Keskkonnaloa nr KL-508352 eelnõu
3. EELHINNANG_Mustu_VI_eeln6u.pdf
Viktoria Burtin 484 1182
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
EELNÕU
(11.05.2020)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
I. ASJAOLUD
OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla, Lonni,
78401) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse
Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisele. Esialgne taotlus on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 nr 12-2/19/360 all. Menetlusse võeti parandatud taotlus, mis on
registreeritud 06.08.2019 nr 12-2/19/360-4 all.
Taotletav Mustu VI kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Nurme külas Mustu kruusamaardlas
(registrikaardi nr 0457) katastriüksustel Kloostri metskond 58 (katastritunnus 51801:001:0494). Katastriüksuse
omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Taotletava Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 4,56 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,78
ha. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2019 mäeeraldise täiteliiva aktiivne tarbevaru 113 tuh m3 ,
millest kaevandatav on 98 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 60 tuh m3 , millest kaevandatav on 57 tuh
m3 (kaevandamisloale on märgitud ülalmainitud maavara kogused, kuid tulevaseks kaevandatud koguste
arvestuse lihtsustamiseks loa andmisele eelnenud kvartali lõpu seisuga 31.03.2020). Maavara kavandatav
kasutusvaldkond on teedeehitus, üldehitustööd ja täitematerjal. Katendi kogus on taotluse kohaselt 32 tuh m3 ,
millest muld on 18 tuh m3 . Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 11 tuh m3 . Luba taotletakse
15 aastaks.
Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete
volitatud töötleja (Maa-amet) (21.06.2019 kiri nr 9-3/19/9016-4 ja 08.08.2019 kiri nr 9-3/19/9016-5).
Esialgne taotlus vajas parandamist kuna selles esinesid järgmised puudused:
Taotluse seletuskirja ja taotlusele lisatud korrastamise plaani kohaselt sooviti karjääri korrastada rohu- ja
veekogumaaks. Mustu VI kruusakarjäär asub riigimetsa maadel, piirneb metsamassiividega ning pärast
kaevandamist ja korrastamist antakse maad Riigimetsa Majandamise Keskusele tagasi. Seega on vajalik
riigimetsa maade vahel asuvad karjäärid, mis on enne kaevandamist metsamaad, korrastada metsamaaks.
Keskkonnaamet palus vastavalt ülaltoodule taotlust parandada.
Nõuetele vastav taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.08.2019 nr 12-2/19/360-
4 all.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa külgneb kaguservas vahetult Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise
teenindusmaaga.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaosa läbib Elektrilevi OÜ 1-20kV pingega elektriõhuliin (VID kood
K239404) ja selle kaitsevöönd. Taotletaval mäeeraldisel kattumist nimetatud elektriõhuliini kaitsevööndiga ei ole.
Taotlusele on lisatud Elektrilevi OÜ 27.03.2019 kooskõlastuskiri, mille kohaselt kooskõlastatakse projektlahendus
elektriliiniga kattuva ala kasutamiseks läbisõiduks. Tööde teostamiseks tuleb taotleda täiendavalt kaitsevööndis
tegutsemise luba. Vastav tingimus on lisatud kaevandamisloa kõrvaltingimuste hulka.
Taotletavast mäeeraldistest ca 20 m põhja-kirde suunas asub Mittetulundusühingu ORHIVAR poolt hallatav
Alema suusarada. Mustu V kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusele on lisatud Mittetulundusühingu ORHIVAR
juhatuse liikme poolt 26.02.2018 allkirjastatud kooskõlastus, mille kohaselt suusaraja ja kaevandatava ala vahel
säilitatakse kasvava metsa ala (minimaalne laius 20 m, võimalusel rohkem) ning kaevandatud ala korrastatakse.
Riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ning selle
teenindusmaa edelaservast ~31,5 m kaugusele.
Kuivõrd kaevandada soovitav maavara (täiteliiv ja ehituskruus) asub riigimaal ja kuulub seega riigile, analüüsis
Keskkonnaamet 09.08.2019 kirjas nr 12-2/19/360-5 Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa andmise vajalikkust
riigi huvi aspektist. Analüüsi tulemusel selgus, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav
jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas
enam kui 10 aastaks. Riigi huvi väljaselgitamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata taotleja põhjendusele
mäeeraldise saamiseks. Kuna taotluse seletuskirjas toodud mäeeraldise saamise põhjendus ei olnud piisavalt
informatiivne siis palus Keskkonnaamet kirjaga nr 12-2/19/360-5 mäeeraldise saamise vajadust põhjalikumalt
selgitada.
OÜ SOKKEL HOLDING poolt esitatud mäeeraldiste (Mustu V kruusakarjäär ja Mustu VI kruusakarjäär) saamise
põhjendused on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.08.2019 nr 12-2/19/360-6 all.
Kirjas on selgitatud, et OÜ-le SOKKEL HOLDING kuuluvate Mustu kruusamaardlas asuvate karjääride varuga
osaletakse mitme objekti (Kernu ümbersõit, Kernu tankla ja Haiba liiklussõlm) ehituses. See kahandab oluliselt
nende karjääride teedeehituses kasutatavale kvaliteedile vastava maavara varusid. Taotletavate karjääridega
soovitakse osaleda planeeritavatel Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee laiendustöödel (Haiba-Varbola ja Varbola-
Märjamaa). Taotletavad karjäärid asuksid võrreldes teiste samaväärse kvaliteediga maavaraga karjääridega
kavandatavatele tee-ehitus objektidele oluliselt lähemal.
Maapõueseaduse[1] (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise
menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS
§ 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi.
Kaevandamisloa taotlus on 29.08.2019 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Keskkonnaamet teavitas 29.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/360-7 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud
menetluse algatamisest KeÜS § 46 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatud isikuid ei
lisandunud. Kohalikus või maakondlikus ajalehes teadet ei avaldatud, kuna kavandatud tegevusega kaasnev
keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.
Maanteeamet teavitas Keskkonnaametit, et on tutvunud esitatud dokumentidega ning nõustub Mustu VI
kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusega. Kuna taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir ja Riisipere-Nurme
riigitee nr 11162 teekaitsevööndi piir omavad täielikku puutumust, siis tegi Maanteeamet ettepaneku neid kaasata
Mustu VI menetluse edasiste tegevuste menetlusosaliseks. Kiri on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 02.09.2019 nr 12-2/19/360-9 all.
Keskkonnaamet palus 30.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/359-7 riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohta Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri
kaevandamislubade taotlustele.
MKM vastas 02.10.2019, et vastus Keskkonnaametile viibib kuna Keskkonnaministeerium valmistab Harju
maakonna osas ette maakonna teemaplaneeringut ja selle planeeringu lähteülesande tingimustest sõltuvalt võivad
riigi huvid olla erinevate rõhuasetustega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.10.2019
nr 12-2/19/360-10 all).
MKM saatis Keskkonnaametile 14.02.2020 oma seisukoha Mustu V ja Mustu VI kruusakarjääri
kaevandamislubade taotlustele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.02.2020 nr 12-
2/19/359-13 all). MKM märkis, et Keskkonnaameti hinnangutes on tuginetud viimase 5 aasta keskmistele
aastastele kaevandamismahtudele ja pole võetud arvesse suuri kavandatavaid infrastruktuuriobjekte selles
piirkonnas. Mustu V ja Mustu VI kruusakarjääri võimalike kaevandamislubade väljastamisega rahuldatakse
kvaliteetse (filtratsiooniga 0,5 ja 1,0 meetrit/ööpäevas) ehituskruusa ja täiteliiva vajadus Tallinn-Pärnu-Ikla [E67]
põhimaantee nr 4 järgnevatel plaanitavatel laiendustöödel (Haiba-Varbola ja Varbola-Märjamaa). Samuti on
taotletavate Mustu V ja Mustu VI kruusakarjäärist saadava materjaliga võimalus tagada ka Rail Balticu raudtee
ehituseks kasutatava täitematerjali olemasolu. Mustu V ja Mustu VI kruusikarjäärid on ca 36 km kaugusel
kavandatavast raudteetrassist. Tuginedes esitatud seisukohtadele, on MKM-i hinnangul Mustu V ja Mustu VI
kruusakarjääride avamine riigi huvides ning kaevandamislubade väljastamine põhjendatud.
Alates 01.01.2020 jõustus uus MaaPS redaktsioon. MaaPS[2] § 130 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse
jõustumist esitatud kaevandamisloa taotlusi menetletakse edasi käesoleva seaduse, sealhulgas käesolevast
seadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel.
Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saatis Keskkonnaamet Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse arvamuse
saamiseks kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusele (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 13.01.2020 nr 12-2/19/360-14 all).
KOV üksus (Saue Vallavolikogu) nõustus 30.04.2020 otsusega nr 20 kaevandamisloa andmisega Mustu VI
kruusakarjääris tingimusel, et mäetöid võib karjääris teostada esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-19.00 ning
mäetöid on keelatud karjääris teha riigipühadel ja nädalavahetustel (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis
KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 04.05.2020 nr DM-109176-2 all).
Kooskõlas HMS § 49 lg-ga 3 edastas Keskkonnaamet OÜ-le SOKKEL HOLDING tutvumiseks ja arvamuse
avaldamiseks Saue Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 20 antud tingimusliku nõusoleku Mustu VI
kruusakarjääri kaevandamisloa andmiseks (registreeritud KOTKAS-es 04.05.2020 nr DM-109176-3 all). OÜ
SOKKEL HOLDING määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud.
Kooskõlas MaaPS § 1 lg-tega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa kohta tehtava otsuse eelnõu ning andis
XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Huvitatud isikul ja isikul,
kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus alates avalikustamisest kuni menetluse lõpuni esitada
Keskkonnaametile loa taotluse või loa eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Ettepanekuid ja/või vastuväiteid esitati / ei esitatud.
Kooskõlas HMS § 40 lg-ga 1 andis loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada
kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja (kaevandaisloa eelnõu) kohta oma arvamus ja vastuväited
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis XX.XX.XXXX nr XXX all).
Arvamus ………….
[1] Viidatud kuni 31.12.2019 kehtinud maapõueseaduse redaktsioonile.
[2] Siin ja edaspidi viidatud 01.01.2020 jõustunud maapõueseaduse redaktsioonile.
II. KAALUTLUSED
2.1. Õiguslik alus
Vastavalt MaaPS § 49 lg 1 esitas taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS §
48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saadab loa andja kaevandamisloa
taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma
arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja KeÜS-le ning pidas andmeid
piisavaks loa menetlemiseks.
Riigilõiv 500 € on tasutud 22.05.2019 riigilõivuseaduse § 123 lg 1 kohaselt.
Vastavalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib
kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352
tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud
nõuetest.
Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisel kaevandamisjäätmeid ei teki. Mäeeraldisel esinev katend säilitatakse
puistangutes ja kasutatakse karjääri korrastamisel või võõrandatakse osaliselt. Olmejäätmeid tekib vähe ja need
kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale.
Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba,
määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Maaregistri andmetel on
katastriüksuse Kloostri metskond 58 (katastritunnus 51801:001:0494) puhul tegemist 100% maatulundusmaaga.
2.2. Kaalutlused loa andmisel
Kaevandamisloa menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS
erisusi.
Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus
kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa
andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust.
MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui
üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende
andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ SOKKEL
HOLDING ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri
päring seisuga 23.09.2019).
MaaPS § 55 lg 2 p 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga.
Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused
aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri
13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade
kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend).
Keskkonnaamet analüüsis 30.08.2019 MKM-le saadetud kirjas nr 12-2/19/359-7, kas taotletav tegevus
on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamiseks.
Taotletav tegevus on vajalik, kui:
1. kaevandamisloa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke;
2. kaevandamisloa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise;
3. kaevandamisloa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise;
4. kaevandamisloa andmine tagab planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud
tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise.
Keskkonnaameti hinnangul ei saa Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusi
lugeda ülaltoodud punktide alusel põhjendatuks kuna:
1. taotletavate mäeeraldiste piiresse jääv aktiivne tarbevaru on nõudluse olemasolul kaevandatav ka iseseisvalt
ning ebaotstarbekaid jääkvaru plokke ei teki;
2. tegemist ei ole olemasoleva(te) mäeeraldis(t)e sügavuti laiendamisega;
3. mäeeraldiste kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste otstarbekamaks
täitmiseks, kuna taotletavatel aladel ei ole varasemalt kaevandatud ning tegemist on valdavalt metsamaaga;
4. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või
ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletavatel mäeeraldiste
aladel ei ole varem kaevandamist toimunud.
Keskkonnaamet analüüsis, kas taotletavate mäeeraldiste teeninduspiirkonnas on tagatud
varustuskindlus
Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures selgitati:
1. kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel (sõltumata haldusjaotusest ja arvestades
reaalseid veokauguseid) paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi;
2. kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste kaevandatav
jääkvaru kokku;
3. milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise
teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul.
Seisuga 09.08.2019 jääb taotletavate Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri teeninduspiirkonda 32
ehituskruusa ja 11 täiteliiva varuga mäeeraldist. Nende mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku on ehituskruusa
puhul ligikaudu 6918 tuh m3 ja täiteliiva puhul ligikaudu 11196 tuh m3 . Viimase 5 aasta keskmiste
kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 327 tuh m3 ehituskruusa ja 566 tuh
m3 täiteliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus ehituskruusa osas tagatud ligikaudu 21 aastaks ja täiteliiva osas
20 aastaks.
Juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud
mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise
teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Antud hetkel jätkub piirkonnas ehituskruusa ligikaudu 21 ja
täiteliiva ligikaudu 20 aastaks.
Seetõttu palus Keskkonnaamet 30.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/359-7 riigi huvi väljaselgitamiseks MKM
seisukohta Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri kaevandamislubade taotlustele.
MKM seisukoht on, et Mustu VI kruusakarjääri avamine on riigi huvides ja kaevandamisloa andmine on
põhjendatud (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.02.2020 nr 12-2/19/359-13 all) (vt
käesoleva korralduse asjaolude ptk).
Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud töös „Ehitusmaavarade levik, kaevandmine ja kasutamine
Harju maakonnas“ on Mustu maardla kohta kirjutatud: „Mustu maardla ehituskruusa on kõlblik kasutada
purustatult teede- ja üldehitusel. Kuna Saue valla lõunaosas on vähe ehitusliiva ja -kruusa karjääre, siis
varustuskindluse seisukohalt on oluline välja selgitada täiendavaid kaevandamisalade laiendamisvõimalusi (sh
laiendada Mustu kruusakarjääri mäeeraldist)“.
2.3. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnaamet jättis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX “Mustu kruusamaardla Mustu VI kruusakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa taotlustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” algatamata
keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa taotluse menetluste käigus. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed
ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks on välja toodud kaevandamisloa kõrvaltingimuste
osas.
2.4. Kõrvaltingimuste seadmine
HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid
õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg
1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS §-le 56 lg
2 p 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja
maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest
ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse
vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid
otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele.
Kaevandamisloale on eelhinnangule ja käesolevale korraldusele tuginedes otstarbekas kanda järgnevad
kõrvaltingimused:
1. Vastavalt taotlusele lisatud Elektrilevi OÜ 27.03.2019 kirjale peab elektriõhuliini (VID kood K239404)
kaitsevööndis tegutsemiseks olema kaitsevööndis tegutsemise luba.
2. Mäetööd ja toodangu väljavedu on lubatud E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on mäetööd ja toodangu
väljavedu keelatud.
Kaevandamisloa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus, keskkonnaseadustiku üldosa
seadus, keskkonnatasude seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, looduskaitseseadus jt) sätestatud
nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust kaevandamisloal kõrvaltingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba
reguleeritut.
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 2 ja lg-d 22 , 3 ja 31 , § 9, § 11
lg-d 2 ja 4, § 12 lg 11 p 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 ”, § 3 p 4, Keskkonnaameti
peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1
„Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Saue Vallavolikogu 30.04.2020 otsusele nr 20 ja
OÜ SOKKEL HOLDING taotlusele otsustan:
3.1. Anda OÜ-le SOKKEL HOLDING Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise
keskkonnaluba nr KL-XXX (lisatud) kehtivusajaga kuni XX.XX.2035;
3.2. Kõrvaltingimusteks seada järgnevad tingimused:
3.2.1. Vastavalt taotlusele lisatud Elektrilevi OÜ 27.03.2019 kirjale peab elektriõhuliini (VID kood K239404)
kaitsevööndis tegutsemiseks olema kaitsevööndis tegutsemise luba.
3.2.2. Mäetööd ja toodangu väljavedu on lubatud E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on mäetööd ja
toodangu väljavedu keelatud.
3.3. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Maavara kaevandamise keskkonnaluba KL-XXX on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
https://kotkas.envir.ee/.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Keskkonnaluba EELNÕU
11.05.2020
Keskkonnaloa registrinumber KL-508352
Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ SOKKEL HOLDING
andmed
Registrikood / Isikukood 12245586
Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Mustu kruusamaardla Mustu VI kruusakarjäär
andmed
Tegevuskoha aadress Kloostri metskond 58, Nurme küla, Saue vald,
Harju maakond
Katastritunnus 51801:001:0494
Territoriaalkood EHAK 5467
Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Maavara kaevandamine;
tegevused
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima
periood hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Eriosa - Maapõu
M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 457
Maardla nimetus Mustu
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Mustu VI kruusakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju
Teenindusmaa ruumikuju
Mäeeraldise pindala (ha) 4.56
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 4.78
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 32
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 18
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus ja üldehitustööd, täitematerjal
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 11
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid
2/4
Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
11 plokk 1205 - ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 60 tuh m³ 31.03.2020
12 plokk 1207 - täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 33 tuh m³ 31.03.2020
13 plokk 1207 - täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 80 tuh m³ 31.03.2020
Tegevusala andmed
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Kruus, ehituskruus 2020 2035 tuh m³ 57 tuh m³
Liiv, täitepinnas 2020 2035 tuh m³ 98 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon
Kruus, ehituskruus 2020 2035 0726 Saue vald
Liiv, täitepinnas 2020 2035 0726 Saue vald
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Mustu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2017)
Geoloogiafondi number 8842
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti peadirektori käskkiri nr 1-1/17/1270
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 27.12.2017
Kõrvaltingimused
1. Vastavalt taotlusele lisatud Elektrilevi OÜ 27.03.2019 kirjale peab elektriõhuliini (VID kood K239404) kaitsevööndis tegutsemiseks olema kaitsevööndis tegutsemise
luba.
2. Mäetööd ja toodangu väljavedu on lubatud E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on mäetööd ja toodangu väljavedu keelatud.
Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu, metsamaa ja rohumaa
3/4
4/4
Eelnõu (seisuga 11.05.2020)
Ahto Pregel
OÜ SOKKEL HOLDING
[email protected]
EELHINNANG
Mustu kruusamaardla Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa
taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku
küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi
ka kaevandamisluba) taotluse Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisele. Esialgne taotlus on
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 nr 12-2/19/360 all.
Menetlusse võeti parandatud taotlus, mis on registreeritud 06.08.2019 nr 12-2/19/360-4 all.
Taotletav Mustu VI kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Nurme külas Mustu
kruusamaardlas (registrikaardi nr 0457) katastriüksustel Kloostri metskond 58 (katastritunnus
51801:001:0494). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava
Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 4,56 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala
on 4,78 ha. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise täiteliiva aktiivne tarbevaru 113
tuh m3, millest kaevandatav on 98 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 60 tuh m3,
millest kaevandatav on 57 tuh m3. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus,
üldehitustööd ja täitematerjal. Katendi kogus on taotluse kohaselt 32 tuh m3, millest muld on
18 tuh m3. Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 11 tuh m3. Luba taotletakse
15 aastaks.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)1 § 3
lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral
õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval
pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa
andja. Maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on
Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
1
Kohaldatud on loa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Redaktsioon jõustus 01.01.2019.
KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma
eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise
keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 23
järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast.
I. EELHINNANG
KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5
alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu
täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).
Vastavalt KeHJS § 61 lõikele 1 esitab arendaja eelhinnangu andmiseks koos tegevusloa
taotlusega või § 6 lõikes 24 nimetatud juhul otsustaja nõudmisel KeHJS § 61 lõikes 1 sätestatud
teabe. Nõutud teave sisaldub Mustu VI kruusakarjääri korrigeeritud kaevandamisloa taotluses
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.08.2019 kirjana nr 12-
2/19/360-4) ning eelhinnangu koostamisel on tuginetud sellele.
1. Kavandatav tegevus
1.1. tegevuse iseloom ja maht
Taotletava Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 4,56 ha ja mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 4,78 ha. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks.
Lisaks taotles OÜ SOKKEL HOLDING Mustu V kruusakarjääri kaevandamisluba Rapla
maakonnas Märjamaa vallas Pajaka külas Mustu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0457)
katastriüksustel Vardi metskond 2 (katastritunnus 50301:001:0307) ja Nurme karjäär
(katastritunnus 50301:001:0303). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Mustu V
kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 7,57 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,36 ha.
Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise ehituskruusa aktiivne tarbevaru 195 tuh m3, millest
kaevandatav on 189 tuh m3 ja täiteliiva aktiivne tarbevaru on 31 tuh m3, millest kaevandatav on
29 tuh m3. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus, üldehitustööd ja täitematerjal.
Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 16 tuh m3. Maavara kaevandamise luba
taotleti 15 aastaks. Parandatud ja menetlusse võetud taotlus on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 06.08.2019 kirjana nr 12-2/19/360-4 ning Mustu V kruusakarjääri
kaevandamisluba nr KL-508144 anti Keskkonnaameti 09.04.2020 korraldusega nr DM-
109173-4.
Käesolevas eelhinnangus on keskendutud Mustu VI kruusakarjääriga kaasnevatele mõjudele.
Seal kus võimalik, on käsitletud ka seoseid olemasolevate karjääridega ja Mustu V
kruusakarjääriga. Mustu kruusamaardlasse juba antud kaevandamislubade menetluste käigus
on välja selgitatud nende karjääridega kaasneda võivad mõjud ja vastavalt sellele on
kaevandamislubadele kantud täiendavad tingimused (nüüdseks nimetatakse
kõrvaltingimusteks) mõjude leevendamiseks.
Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, mille järgi on võimalik
Mustu VI kruusakarjääris ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning kaevandamist
mäeeraldisel määratakse korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist.
Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke
ja katendi koorimine. Katendi koorimisel kooritakse ja ladustatakse eraldi katendi kasvukihi
(mulla) osa. Mäeeraldisel saab paljandustöid teostada buldooseri või pöördkoppekskavaatoriga.
Ekskavaator tõstab katendi ajutisse puistangusse või otse kallurile, millega veetakse katend
puistangusse. Katend kogutakse aunadesse ning mäetööde arenedes kasutatakse võimalusel
kaevandatud ala korrastamisel.
Maavara kaevandamist Mustu VI kruusakarjääris on võimalik teostada astangute kaupa
pöördkoppekskavaatoriga. Esmalt väljatakse veepealne ja seejärel veealune maavaravaru.
Veepealset varu kaevandades seisab ekskavaator karjääri külje ääres, ammutab materjali ja
tõstab selle kallurauto kasti. Veealune materjal tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse nõrguma.
Pärast vee väljanõrgumist võib alustada materjali laadimist ekskavaatoriga või kopplaaduriga
kallurauto kasti. Vastavalt nõudlusele turustatakse kaevandatud maavara kas looduslikul
(töötlemata) või töödeldud (sõelutuna) kujul. Kallur transpordib seega materjali edasi kas otse
tarbijani või siis tõstetakse kaevis esmalt ekskavaatori abil sõelumisseadme kolusse. Juhul kui
on vajalik materjali töödelda, siis peale sõelumist moodustatakse materjali puistangud ning
sealt edasi transporditakse see tarbijani. Toodangu laadimisel saab kasutada
pöördkoppekskavaatorit või kopplaadurit.
Kaevandamise käigus kujundatakse taotletava mäeeraldise nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade
kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Taotluse seletuskirja kohaselt on taotletavas
Mustu VI kruusakarjääris oodatav veetaseme absoluutkõrgus 51,62 m. Taotletavas
kruusakarjääris tuleb nõlvad moodustada pealpool oodatavat veetaset kaldega kuni 35° (1:1,4)
ja 26° (1:2) ja allpool oodatavat veetaset kaldega kuni 12° (1:5). Nõlva kalle allpool oodatavat
veetaset on valitud arvestades veealust materjali (valdav enamus liivsavi/saviliiv, moreen).
Kaevandatava maavaravaru maht taotletaval mäeeraldisel väheneb nõlvakao võrra. Mustu VI
kruusakarjääri puhul on arvestatud nõlvakaoks 18 tuh m3 (15 tuh m3 täiteliiva ja 3 tuh m3
ehituskruusa).
1.2. tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Harju maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb taotletav Mustu VI kruusakarjäär maakonna
piiril kruusamaardlas. Saue valla üldplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et uute karjääride
rajamisel tuleb arvestada kaevandamisega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt KeHJS-le.
Karjääre soovitakse korrastamisjärgselt võimalusel kasutada puhkealadena. Väiksemate
mäeeraldiste kaupa kaevandamisel soovitakse võimalike kumulatiivsete mõjude arvestamist.
Enne 2017. aasta haldusreformi kuulus Mustu küla ja taotletava karjääri ala Nissi valla
koosseisu. Nissi valla üldplaneeringus puuduvad asjaolud, mis takistaksid Mustu VI
kruusakarjääri rajamist taotletavasse kohta.
Juurdepääs tulevasele karjäärile on planeeritud teenindusmaa kagunurgast läbi Mustu V
kruusakarjääri ning mööda uut kaevandaja poolt rajatavat lõunasuunas kulgevat teed.
1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Taotletaval alal kasvab mets. Kaevandamisloa saamisel mets raadatakse, juuritakse kännud ja
kooritakse katend (sh muld). Katend kasutatakse karjääri korrastamisel või võõrandatakse
Keskkonnaameti loal.
Kaevandatavat ehituskruusa ja täiteliiva plaanitakse kasutada teedeehituses, üldehitustöödel ja
täitematerjalina.
Olemasolevas ja töötavas Mustu III liivakarjääris (taotletavast karjäärist ca 230 m kirde suunas)
toimub maavara kaevandamine sarnaselt kavandatavale tegevusele taotletavas karjääris –
maavara kaevandamine toimub põhjavee taset alandamata. Taotletavast Mustu VI
kruusakarjäärist ei hakata pumpama ega juhtima vett loodavate ning olemasolevate kraavidega
mäeeraldise alalt välja.
Taotletavate karjääride (Mustu V ja VI kruusakarjäär) rajamisega kaob metsa raadamisel
sellega seotud taimestik ja loomastik. Taotletav Mustu VI kruusakarjäär korrastatakse enne
kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist metsamaaks ja rohumaaks ning Mustu VI kruusakarjäär
veekoguks, metsamaaks ja rohumaaks.
1.4. tegevuse energiakasutus
Taotletava Mustu VI kruusakarjäärini on plaanis pääseda mööda taotleja rajatavat väljaveoteed
läbi Mustu V kruusakarjääri Mustu VI kruusakarjääri teenindusmaa kagunurgast.
Mustu V kruusakarjäärini pääseb mööda Soo tee metsateed nr 5040527, mis on ühendatud
Riisipere-Nurme riigiteega nr 11162. Kaevandamisloa taotlejal on planeeritud karjääri alale
juurdepääsuks rajada karjääri lõunanurgast uus tee Vardi–Nurme kõrvalmaanteele nr 20162
(taotlusele lisatud joonis), eesmärgiga vältida mööda Soo metsateed kulgevaid järskude
pöörangutega teelõike suunal Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaantee nr 4. Seega on uue väljaveotee
rajamine üheks energiakasutuse valdkonnaks karjääride rajamise juures.
Karjääri rajamisel kasutatakse energiat metsa raadamiseks, kändude juurimiseks ja katendid
koorimiseks. Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed
ja masinad.
1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate
seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole taotluse seletuskirja kohaselt suurem, kui mõne teise
rasketehnikaga seotud tegevusala (nt põllumajandus) puhul. Masinate suuremahulisi hooldusi
ja remonttöid karjääris ei teostata. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse väljaspool
mäeeraldist, selleks ettenähtud remonditöökodades. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel
tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses
absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud
reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt
kaevandamise projektis. Mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi
mahapanek.
Taotluse seletuskirja kohaselt on maavara kaevandamisel ning laadimisel tolmu teke maavara
loodusliku niiskuse tõttu minimaalne ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni
läheduses. Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katteta teedel
maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest
osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed
aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning
õhu niiskusest. Taotluse seletuskirja kohaselt võib kruusateedel toimuva transpordi käigus
tekkiv ülenormatiivne tolmukontsentratsioon levida kuivadel ilmastikutingimustel kuni 30 m
kauguseni allikast. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad karjääri alal
paiknevad puistangud ning selle ümbruses paiknevad metsaalad. Karjääri väljaveotee on
planeeritud kulgema läbi Mustu V kruusakarjääri ja sealt edasi mööda rajatavat uut teed. See
vähendab tolmu levikut üldkasutatavatele teedele ja aladele.
Karjäärisisestel teedel saab transpordist tekkivat tolmu vajadusel vähendada teede
niisutamisega, juhul kui olukord seda nõuab. Karjääris töötamisega ei ole oodata tolmust
lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile.
Kaevandamistegevuse käigus peab kaevandaja tagama, et mäeeraldise teenindusmaalt lähtuv
tolm ei tekitaks lähimate majapidamiste juures ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone.
Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks saab vajadusel leevendava meetmena
karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Transpordivahendite kiirust
võib alandada mäeeraldisel 30 km/h ning vajadusel läbi viia laadurijuhtide täiendav instruktaaž,
mis tagab, et laadimisel satuks keskkonda vähem tolmu ja müratase oleks minimaalne.
Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.
Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002
määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Karjääriga külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli neeldumise tõttu. Avatud
maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb taotluse seletuskirja
kohaselt müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate
konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri serva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku.
Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka karjääris paiknevad katendi ja kaevise puistangud
ning kaevandamise käigus tekkinud süvend. Samuti vähendab karjäärist lähtuvat mürataset
mäeeraldise teenindusmaa ümber paiknevad metsatukad. Lisaks karjääris töötavatele
masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Karjääri
territooriumil kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel
teedel liiklevate masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras
ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid.
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Mustu VI kruusakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kruusakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid
läbi ei viida.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Vastavalt maapõueseaduse § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui
kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava
koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest.
Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisel kaevandamisjäätmeid ei teki. Mäeeraldistel
esinev katend säilitatakse puistangutes ja kasutatakse karjääride korrastamisel või
võõrandatakse osaliselt. Olmejäätmeid tekib vähe ja need kogutakse konteinerisse ning antakse
üle jäätmekäitlejale.
1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Avariiolukorra võimalikkust on käsitletud eelhinnangu punktis 1.5. Võimalik heide on selle
kiirel likvideerimisel lokaalne ning minimaalne.
1.8. tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Taotletaval alal kasvab taotluse menetlemise ajal mets. Taotluse kohaselt soovitakse
kaevandamisluba 15 aastaks. Kaevandamise järgselt kaevandatud maa korrastatakse. Taotletav
Mustu VI kruusakarjäär korrastatakse enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist veekoguks,
metsamaaks ja rohumaaks. Keskkonnaamet küsib korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja
kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Taotletaval Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldistel ja teenindusmaal kasvab mets.
Kaevandatava maavarani jõudmiseks tuleb mets raadata, juurida kännud ja seejärel koorida
katend.
Mustu maardla katendi moodustab kasvukiht ja ülipeeneteraline orgaanikarikas liiv. Katendi
keskmine paksus geoloogilise uuringu aruande järgi taotletavatel aladel on 0,7 m. Kasvukihi
paksus varieerub Mustu VI kruusakarjääri piires vahemikus 0,4 kuni 0,6 m, keskmine 0,4 m.
Taotluse kohaselt on Mustu VI kruusakarjääris katendi kogus katendi kogus 32 tuh m3, millest
muld on 18 tuh m3.
Geoloogilise uuringu aruande kohaselt moodustab taotletava Mustu VI kruusakarjääri kasuliku
kihi ehituskruus ja täiteliiv (täitepinnas ja saviliivmoreen koos). Kasuliku kihi paksus
kaevandite järgi varieerub vahemikus 3,2 m kuni 4,3 m, keskmine 3,8 m. Kasuliku kihi
lamamiks on liivsavimoreen või saviliivmoreen (gIII). Saviliivmoreeni (liivsavimoreeni)
käsitletakse täitepinnasena. Saviliivmoreeni proovitud paksus varieerub vahemikus 0 kuni 4,0
m, keskmine 1,9 m. Maardla maavara kasulik kiht jääb nii üles- kui ka allapoole põhjavee taset.
2017. aastal toimunud geoloogilise uuringu välitööde käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest
veetaseme mõõtmisi kokku 30 kaevandis. Geoloogilise uuringu ajal varieerus veetaseme
sügavus maapinnast vahemikus 1,0 kuni 5,8 m, keskmiselt 3,6 m. Veetase jälgis üldjuhul
kaevandites saviliiva ja moreeni lasumi pinda ning absoluutkõrgused jäid vahemikku 47,9 kuni
52,8 m.
Geoloogilise uuringu andmetel varieerus taotletava Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise alal
veetaseme sügavus maapinnast vahemikus 1,8 kuni 3,2 m. Keskmine põhjavee tase taotletava
Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisega kattuval alal oli absoluutkõrgusel 51,62 m. Taotletava
kaeveala kasutuselevõtul on põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist
absoluutkõrgusel 51,62 m.
Taotletavast karjäärist ei pumbata ega juhita vett loodavate ning olemasolevate kraavidega
mäeeraldise alalt välja.
Taotletavatel aladel on looduslik mitmekesisus seotud seal kasvava metsaga. Karjääride
rajamisel ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesestub. See saab
hakata taastuma peale karjääride korrastamist. Mustu VI kruusakarjäär korrastatakse enne
kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist veekoguks, metsamaaks ja rohumaaks.
2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,
Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-
või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad,
jõesuudmed, rannad, kaldad, merekeskkond, pinnavormid ja Natura 2000 võrgustiku alad,
seega kaevandamistegevusel neile mõju puudub.
Taotletava karjääri alal kasvab mets. Kaevandamisloa saamisel mäeeraldisel kasvav mets
raadatakse. Mustu VI kruusakarjäär korrastatakse enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist
veekoguks, metsamaaks ja rohumaaks.
Taotletava Mustu VI kruusakarjääri teenindusmaast ca 112 m kaugusele lõuna suunda teisele
poole Riisipere-Nurme riigiteed nr 11162 jääb III kaitsekategooria liigi longus rippsambla
(Antitrichia curtipendula) leiukoht (KLO9400089). Karjääri mõju ei ulatu leiukohani nr
KLO9400089 kuna seda eraldab leiukohast tee. Kavandatava tegevusega ei muudeta veerežiimi
maapinnas, seega ei mõjuta kavandatav tegevus Alemaa looduskaitseala (KLO1000141, kaugus
Mustu VI kruusakarjäärist ca 45 m) ja Alema loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist ning
vääriselupaika (VEP nr 153017, kaugus Mustu VI kruusakarjäärist ca 45 m).
Taotletava mäeeraldise mõjupiirkonnas ei esine alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid
oleks ületatud või võidakse ületada.
Taotletav mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandamistegevusel neile mõju puudub.
2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Mustu kruusamaardlas on nüüdseks neli kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist:
1. Mustu kruusakarjäär. Kaevandamisluba nr HARM-109 kehtib kuni 13.05.2037, loa omaja
OÜ Laaseri Puit, pindala koos teenindusmaaga 7,83 ha;
2. Mustu III liivakarjäär. Kaevandamisluba nr HARM-152 kehtib kuni 29.10.2033, loa omaja
OÜ SOKKEL HOLDING, pindala koos teenindusmaaga 13,98 ha;
3. Mustu IV liivakarjäär. Kaevandamisluba nr L.MK/331727 kehtib kuni 19.09.2033, loa omaja
OÜ SOKKEL HOLDING, pindala koos teenindusmaaga 3,14 ha.
4. Mustu V kruusakarjäär. Kaevandamisluba nr KL-508144 kehtib kuni 08.04.2035, loa omaja
OÜ SOKKEL HOLDING, pindala koos teenindusmaaga 9,36 ha.
Mustu kruusamaardlasse juba antud kaevandamislubade menetluste käigus on välja selgitatud
nende karjääridega kaasneda võivad mõjud ja vastavalt sellele on kaevandamislubadele kantud
täiendavad tingimused (nüüdseks nimetatakse kõrvaltingimusteks) mõjude leevendamiseks.
Lähimad eluhooned asuvad taotletavast Mustu VI kruusakarjäärist ca 340 kuni 500 m kaugusel
loode suunas Alemanõmme katastriüksusel (katastritunnus 51801:001:0070), Alemaserva
katastriüksusel (katastritunnus 51801:001:0362) ja Alema katastriüksusel (katastritunnus
51801:001:0361). Alemanõmme ja Alemaserva katastriüksuseid eraldab taotletavaast karjäärist
mets, mis toimib müra ja tolmu leviku tõkkena. Alema katastriüksust eraldab taotletavast
karjäärist täiendavalt Riisipere-Nurme riigitee nr 11162.
Ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamisega taotletaval Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisel ei
kaasne keskkonnahäiringuid põhjaveele. Keskkonnaregistri andmetel ei paikne taotletav
mäeeraldis nitraaditundlikul- ega ka kaitsmata põhjaveega alal. Muuhulgas ei muuda
kaevandamine taotletavas kruusakarjääris piirkonna pinna- ega sadevee ökoloogilist, keemilist
ega koguselist seisundit. Kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel
mäeeraldiselt põhja- ega sadevett ning ei alandata karjääri veetaset. Arvestades eelnevat on
välistatud veealuse maavara kaevandamisel veekogus ajutiselt tekkiva heljumi kandumine
väljapoole mäeeraldise piiri. Kavandatav tegevus ei avalda mõju piirkonna veerežiimile, sh
kaevude veetasemele ega vee kvaliteedile.
Taotletavast mäeeraldistest ca 20 m kaugusel põhja-kirde suunas asub Mittetulundusühingu
ORHIVAR poolt hallatav Alema suusarada. Mustu V kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusele
oli lisatud Mittetulundusühingu ORHIVAR juhatuse liikme poolt 26.02.2018 allkirjastatud
kooskõlastus, mille kohaselt suusaraja ja kaevandatava ala vahel säilitatakse kasvava metsa ala
(minimaalne laius 20 m, võimalusel rohkem) ning kaevandatud ala korrastatakse.
Peamised tegevusalad ümbruskonnas on metsa- ja põllumajandus aga ka kaevandamine. Lisaks
ülalnimetatud mäeeraldistele paikneb taotletavast Mustu VI kruusakarjäärist ca 540 m kaugusel
lääne suunas Riisipere turbatootmisala (kaevandamisloa nr KMIN-077, kaevandamisloa omaja
aktsiaselts Tootsi Turvas). Riisipere alevik asub taotletavatest karjääridest ca 2,5 km kaugusel
loode suunas.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline
keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja
looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile
ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku
suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja
hinnatakse neid.
Kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju ülalmainitule
arvestades:
1) mõju suurust – ei;
2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus – ei;
3) mõju ilmnemise tõenäosust – ei;
4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust – müra ja tolm on lokaalse mõjuga;
5) mõju piiriülesust – ei;
6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale – ei;
7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega – ei; piirkonda lisandub küll karjääre, kuid eelhinnangust nähtub, et kavandataval
tegevusel ei ole olulist keskkonnamõju ja KMH algatamine koosmõju väljaselgitamiseks ei ole
olemasoleva info põhjal vajalik;
8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi – ei.
4. Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju,
kuna:
- kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning
kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid
ega kaitsealuseid liike;
- eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi, kuna
kaevandamise käigus veetaset ei alandata;
- eelhindamise tulemusena selgus, et lähimate eluhooneteni ei jõua eeldatavalt
ülenormatiivset müra ega tolmu;
- kaevandatud maa on kvalitatiivselt enne kaevandamislubade kehtivusaegade lõppemist
taastatav korrastamisega.
Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta.
Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta.
Teave vajalike keskkonnauuringute kohta.
Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet pikendas 29.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/360-13 Mustu VI kruusakarjääri
kaevandamisloa taotlusele KMH algatamise või mittealgatamise otsuse esitamise tähtaega.
Kooskõlas maapõueseaduse 01.01.2020 jõustunud redaktsiooniga saatis Keskkonnaamet
13.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/360-14 Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse Saue
Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
Saue Vallavolikogu nõustus 30.04.2020 otsusega nr 20 tingimuslikult Mustu VI kruusakarjääri
kaevandamisloa taotlusega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi
KOTKAS) 04.05.2020 nr DM-109176-2 all).
Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX teiste hulgas Saue Vallavalitsusele
Mustu VI kruusakarjääri kohta tehtava otsuse ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõud
ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks.
Saue Vallavalitsuse arvamus …………..
III. OTSUSTUS
Lähtudes eelhinnangust, OÜ SOKKEL HOLDING poolt esitatud maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlusest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3
lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2, § 61 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9, § 11 lõigetest 2, 22, 23, 4,
8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist
4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning
tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade
põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktidele
2.5.1, 2.5.2 ja 3.5.8 otsustan:
3.1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet
ei algata Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele
keskkonnamõju hindamist.
3.2. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks
või leevendamiseks on välja toodud maavara kaevandamise keskkonnaloa
kõrvaltingimuste osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Viktoria Burtin 484 1182
[email protected]
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 11.05.2020 16:09
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Teavitus KOTKAS dokumendist
Manused: DM-109176-4.pdf.bdoc
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Monday, May 11, 2020 3:15 PM
To:
[email protected]
Subject: Teavitus KOTKAS dokumendist
Tere!
Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109176-4 Mustu VI
kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa otsuse eelnõu ja eelhinnangu eelnõu edastamine
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.
Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=25215
Keskkonnaamet