dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 11. mai 2020
Viit
15-5/20/22774-1
Registreeritud
11. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
10. juuni 2020

Failid

  • 📎DM-109176-4.pdf.bdoc1063 KB
  • 📎E-kiri.pdf430 KB

Sisu (failidest)

11.05.2020 nr DM-109176-4 Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa otsuse eelnõu ja eelhinnangu eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisele. Esialgne taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 nr 12-2/19/360 all. Menetlusse võeti parandatud taotlus, mis on registreeritud 06.08.2019 nr 12-2/19/360-4 all. Keskkonnaamet teatab, et OÜ SOKKEL HOLDING taotluse alusel on valminud Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa otsuse ja loa eelnõu ning Mustu kruusamaardla Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Edastame Teile vastavalt haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 ja 2 eelnõud tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Arvamust ootame kahe nädala jooksul ehk hiljemalt 24.05.2020 (k.a.). Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui arvamust ei ole võimalik kahe nädala jooksul anda, palume sellest Keskkonnaametit kirjalikult teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-508352 eelnõu 3. EELHINNANG_Mustu_VI_eeln6u.pdf Viktoria Burtin 484 1182 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 EELNÕU (11.05.2020) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu I. ASJAOLUD OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisele. Esialgne taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 nr 12-2/19/360 all. Menetlusse võeti parandatud taotlus, mis on registreeritud 06.08.2019 nr 12-2/19/360-4 all. Taotletav Mustu VI kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Nurme külas Mustu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0457) katastriüksustel Kloostri metskond 58 (katastritunnus 51801:001:0494). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 4,56 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,78 ha. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2019 mäeeraldise täiteliiva aktiivne tarbevaru 113 tuh m3 , millest kaevandatav on 98 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 60 tuh m3 , millest kaevandatav on 57 tuh m3 (kaevandamisloale on märgitud ülalmainitud maavara kogused, kuid tulevaseks kaevandatud koguste arvestuse lihtsustamiseks loa andmisele eelnenud kvartali lõpu seisuga 31.03.2020). Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus, üldehitustööd ja täitematerjal. Katendi kogus on taotluse kohaselt 32 tuh m3 , millest muld on 18 tuh m3 . Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 11 tuh m3 . Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete volitatud töötleja (Maa-amet) (21.06.2019 kiri nr 9-3/19/9016-4 ja 08.08.2019 kiri nr 9-3/19/9016-5). Esialgne taotlus vajas parandamist kuna selles esinesid järgmised puudused: Taotluse seletuskirja ja taotlusele lisatud korrastamise plaani kohaselt sooviti karjääri korrastada rohu- ja veekogumaaks. Mustu VI kruusakarjäär asub riigimetsa maadel, piirneb metsamassiividega ning pärast kaevandamist ja korrastamist antakse maad Riigimetsa Majandamise Keskusele tagasi. Seega on vajalik riigimetsa maade vahel asuvad karjäärid, mis on enne kaevandamist metsamaad, korrastada metsamaaks. Keskkonnaamet palus vastavalt ülaltoodule taotlust parandada. Nõuetele vastav taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.08.2019 nr 12-2/19/360- 4 all. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa külgneb kaguservas vahetult Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaaga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaosa läbib Elektrilevi OÜ 1-20kV pingega elektriõhuliin (VID kood K239404) ja selle kaitsevöönd. Taotletaval mäeeraldisel kattumist nimetatud elektriõhuliini kaitsevööndiga ei ole. Taotlusele on lisatud Elektrilevi OÜ 27.03.2019 kooskõlastuskiri, mille kohaselt kooskõlastatakse projektlahendus elektriliiniga kattuva ala kasutamiseks läbisõiduks. Tööde teostamiseks tuleb taotleda täiendavalt kaitsevööndis tegutsemise luba. Vastav tingimus on lisatud kaevandamisloa kõrvaltingimuste hulka. Taotletavast mäeeraldistest ca 20 m põhja-kirde suunas asub Mittetulundusühingu ORHIVAR poolt hallatav Alema suusarada. Mustu V kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusele on lisatud Mittetulundusühingu ORHIVAR juhatuse liikme poolt 26.02.2018 allkirjastatud kooskõlastus, mille kohaselt suusaraja ja kaevandatava ala vahel säilitatakse kasvava metsa ala (minimaalne laius 20 m, võimalusel rohkem) ning kaevandatud ala korrastatakse. Riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa edelaservast ~31,5 m kaugusele. Kuivõrd kaevandada soovitav maavara (täiteliiv ja ehituskruus) asub riigimaal ja kuulub seega riigile, analüüsis Keskkonnaamet 09.08.2019 kirjas nr 12-2/19/360-5 Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa andmise vajalikkust riigi huvi aspektist. Analüüsi tulemusel selgus, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks. Riigi huvi väljaselgitamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata taotleja põhjendusele mäeeraldise saamiseks. Kuna taotluse seletuskirjas toodud mäeeraldise saamise põhjendus ei olnud piisavalt informatiivne siis palus Keskkonnaamet kirjaga nr 12-2/19/360-5 mäeeraldise saamise vajadust põhjalikumalt selgitada. OÜ SOKKEL HOLDING poolt esitatud mäeeraldiste (Mustu V kruusakarjäär ja Mustu VI kruusakarjäär) saamise põhjendused on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.08.2019 nr 12-2/19/360-6 all. Kirjas on selgitatud, et OÜ-le SOKKEL HOLDING kuuluvate Mustu kruusamaardlas asuvate karjääride varuga osaletakse mitme objekti (Kernu ümbersõit, Kernu tankla ja Haiba liiklussõlm) ehituses. See kahandab oluliselt nende karjääride teedeehituses kasutatavale kvaliteedile vastava maavara varusid. Taotletavate karjääridega soovitakse osaleda planeeritavatel Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee laiendustöödel (Haiba-Varbola ja Varbola- Märjamaa). Taotletavad karjäärid asuksid võrreldes teiste samaväärse kvaliteediga maavaraga karjääridega kavandatavatele tee-ehitus objektidele oluliselt lähemal. Maapõueseaduse[1] (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa taotlus on 29.08.2019 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 29.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/360-7 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatud isikuid ei lisandunud. Kohalikus või maakondlikus ajalehes teadet ei avaldatud, kuna kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Maanteeamet teavitas Keskkonnaametit, et on tutvunud esitatud dokumentidega ning nõustub Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusega. Kuna taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir ja Riisipere-Nurme riigitee nr 11162 teekaitsevööndi piir omavad täielikku puutumust, siis tegi Maanteeamet ettepaneku neid kaasata Mustu VI menetluse edasiste tegevuste menetlusosaliseks. Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.09.2019 nr 12-2/19/360-9 all. Keskkonnaamet palus 30.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/359-7 riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohta Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri kaevandamislubade taotlustele. MKM vastas 02.10.2019, et vastus Keskkonnaametile viibib kuna Keskkonnaministeerium valmistab Harju maakonna osas ette maakonna teemaplaneeringut ja selle planeeringu lähteülesande tingimustest sõltuvalt võivad riigi huvid olla erinevate rõhuasetustega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.10.2019 nr 12-2/19/360-10 all). MKM saatis Keskkonnaametile 14.02.2020 oma seisukoha Mustu V ja Mustu VI kruusakarjääri kaevandamislubade taotlustele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.02.2020 nr 12- 2/19/359-13 all). MKM märkis, et Keskkonnaameti hinnangutes on tuginetud viimase 5 aasta keskmistele aastastele kaevandamismahtudele ja pole võetud arvesse suuri kavandatavaid infrastruktuuriobjekte selles piirkonnas. Mustu V ja Mustu VI kruusakarjääri võimalike kaevandamislubade väljastamisega rahuldatakse kvaliteetse (filtratsiooniga 0,5 ja 1,0 meetrit/ööpäevas) ehituskruusa ja täiteliiva vajadus Tallinn-Pärnu-Ikla [E67] põhimaantee nr 4 järgnevatel plaanitavatel laiendustöödel (Haiba-Varbola ja Varbola-Märjamaa). Samuti on taotletavate Mustu V ja Mustu VI kruusakarjäärist saadava materjaliga võimalus tagada ka Rail Balticu raudtee ehituseks kasutatava täitematerjali olemasolu. Mustu V ja Mustu VI kruusikarjäärid on ca 36 km kaugusel kavandatavast raudteetrassist. Tuginedes esitatud seisukohtadele, on MKM-i hinnangul Mustu V ja Mustu VI kruusakarjääride avamine riigi huvides ning kaevandamislubade väljastamine põhjendatud. Alates 01.01.2020 jõustus uus MaaPS redaktsioon. MaaPS[2] § 130 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaevandamisloa taotlusi menetletakse edasi käesoleva seaduse, sealhulgas käesolevast seadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saatis Keskkonnaamet Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.01.2020 nr 12-2/19/360-14 all). KOV üksus (Saue Vallavolikogu) nõustus 30.04.2020 otsusega nr 20 kaevandamisloa andmisega Mustu VI kruusakarjääris tingimusel, et mäetöid võib karjääris teostada esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-19.00 ning mäetöid on keelatud karjääris teha riigipühadel ja nädalavahetustel (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 04.05.2020 nr DM-109176-2 all). Kooskõlas HMS § 49 lg-ga 3 edastas Keskkonnaamet OÜ-le SOKKEL HOLDING tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Saue Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 20 antud tingimusliku nõusoleku Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa andmiseks (registreeritud KOTKAS-es 04.05.2020 nr DM-109176-3 all). OÜ SOKKEL HOLDING määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud. Kooskõlas MaaPS § 1 lg-tega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa kohta tehtava otsuse eelnõu ning andis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus alates avalikustamisest kuni menetluse lõpuni esitada Keskkonnaametile loa taotluse või loa eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid esitati / ei esitatud. Kooskõlas HMS § 40 lg-ga 1 andis loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja (kaevandaisloa eelnõu) kohta oma arvamus ja vastuväited (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis XX.XX.XXXX nr XXX all). Arvamus …………. [1] Viidatud kuni 31.12.2019 kehtinud maapõueseaduse redaktsioonile. [2] Siin ja edaspidi viidatud 01.01.2020 jõustunud maapõueseaduse redaktsioonile. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lg 1 esitas taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja KeÜS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 500 € on tasutud 22.05.2019 riigilõivuseaduse § 123 lg 1 kohaselt. Vastavalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest. Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisel kaevandamisjäätmeid ei teki. Mäeeraldisel esinev katend säilitatakse puistangutes ja kasutatakse karjääri korrastamisel või võõrandatakse osaliselt. Olmejäätmeid tekib vähe ja need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Maaregistri andmetel on katastriüksuse Kloostri metskond 58 (katastritunnus 51801:001:0494) puhul tegemist 100% maatulundusmaaga. 2.2. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ SOKKEL HOLDING ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 23.09.2019). MaaPS § 55 lg 2 p 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Keskkonnaamet analüüsis 30.08.2019 MKM-le saadetud kirjas nr 12-2/19/359-7, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. Taotletav tegevus on vajalik, kui: 1. kaevandamisloa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; 2. kaevandamisloa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise; 3. kaevandamisloa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise; 4. kaevandamisloa andmine tagab planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise. Keskkonnaameti hinnangul ei saa Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusi lugeda ülaltoodud punktide alusel põhjendatuks kuna: 1. taotletavate mäeeraldiste piiresse jääv aktiivne tarbevaru on nõudluse olemasolul kaevandatav ka iseseisvalt ning ebaotstarbekaid jääkvaru plokke ei teki; 2. tegemist ei ole olemasoleva(te) mäeeraldis(t)e sügavuti laiendamisega; 3. mäeeraldiste kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste otstarbekamaks täitmiseks, kuna taotletavatel aladel ei ole varasemalt kaevandatud ning tegemist on valdavalt metsamaaga; 4. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletavatel mäeeraldiste aladel ei ole varem kaevandamist toimunud. Keskkonnaamet analüüsis, kas taotletavate mäeeraldiste teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures selgitati: 1. kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel (sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid) paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi; 2. kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku; 3. milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul. Seisuga 09.08.2019 jääb taotletavate Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri teeninduspiirkonda 32 ehituskruusa ja 11 täiteliiva varuga mäeeraldist. Nende mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku on ehituskruusa puhul ligikaudu 6918 tuh m3 ja täiteliiva puhul ligikaudu 11196 tuh m3 . Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 327 tuh m3 ehituskruusa ja 566 tuh m3 täiteliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus ehituskruusa osas tagatud ligikaudu 21 aastaks ja täiteliiva osas 20 aastaks. Juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Antud hetkel jätkub piirkonnas ehituskruusa ligikaudu 21 ja täiteliiva ligikaudu 20 aastaks. Seetõttu palus Keskkonnaamet 30.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/359-7 riigi huvi väljaselgitamiseks MKM seisukohta Mustu V kruusakarjääri ja Mustu VI kruusakarjääri kaevandamislubade taotlustele. MKM seisukoht on, et Mustu VI kruusakarjääri avamine on riigi huvides ja kaevandamisloa andmine on põhjendatud (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.02.2020 nr 12-2/19/359-13 all) (vt käesoleva korralduse asjaolude ptk). Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud töös „Ehitusmaavarade levik, kaevandmine ja kasutamine Harju maakonnas“ on Mustu maardla kohta kirjutatud: „Mustu maardla ehituskruusa on kõlblik kasutada purustatult teede- ja üldehitusel. Kuna Saue valla lõunaosas on vähe ehitusliiva ja -kruusa karjääre, siis varustuskindluse seisukohalt on oluline välja selgitada täiendavaid kaevandamisalade laiendamisvõimalusi (sh laiendada Mustu kruusakarjääri mäeeraldist)“. 2.3. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnaamet jättis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX “Mustu kruusamaardla Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlustele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa taotluse menetluste käigus. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks on välja toodud kaevandamisloa kõrvaltingimuste osas. 2.4. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS §-le 56 lg 2 p 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kaevandamisloale on eelhinnangule ja käesolevale korraldusele tuginedes otstarbekas kanda järgnevad kõrvaltingimused: 1. Vastavalt taotlusele lisatud Elektrilevi OÜ 27.03.2019 kirjale peab elektriõhuliini (VID kood K239404) kaitsevööndis tegutsemiseks olema kaitsevööndis tegutsemise luba. 2. Mäetööd ja toodangu väljavedu on lubatud E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on mäetööd ja toodangu väljavedu keelatud. Kaevandamisloa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, looduskaitseseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust kaevandamisloal kõrvaltingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 2 ja lg-d 22 , 3 ja 31 , § 9, § 11 lg-d 2 ja 4, § 12 lg 11 p 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 ”, § 3 p 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Saue Vallavolikogu 30.04.2020 otsusele nr 20 ja OÜ SOKKEL HOLDING taotlusele otsustan: 3.1. Anda OÜ-le SOKKEL HOLDING Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-XXX (lisatud) kehtivusajaga kuni XX.XX.2035; 3.2. Kõrvaltingimusteks seada järgnevad tingimused: 3.2.1. Vastavalt taotlusele lisatud Elektrilevi OÜ 27.03.2019 kirjale peab elektriõhuliini (VID kood K239404) kaitsevööndis tegutsemiseks olema kaitsevööndis tegutsemise luba. 3.2.2. Mäetööd ja toodangu väljavedu on lubatud E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on mäetööd ja toodangu väljavedu keelatud. 3.3. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. Maavara kaevandamise keskkonnaluba KL-XXX on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Keskkonnaluba EELNÕU 11.05.2020 Keskkonnaloa registrinumber KL-508352 Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ SOKKEL HOLDING andmed Registrikood / Isikukood 12245586 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Mustu kruusamaardla Mustu VI kruusakarjäär andmed Tegevuskoha aadress Kloostri metskond 58, Nurme küla, Saue vald, Harju maakond Katastritunnus 51801:001:0494 Territoriaalkood EHAK 5467 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Maavara kaevandamine; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 457 Maardla nimetus Mustu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Mustu VI kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4.56 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 4.78 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 32 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 18 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus ja üldehitustööd, täitematerjal Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 11 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 11 plokk 1205 - ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 60 tuh m³ 31.03.2020 12 plokk 1207 - täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 33 tuh m³ 31.03.2020 13 plokk 1207 - täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 80 tuh m³ 31.03.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Kruus, ehituskruus 2020 2035 tuh m³ 57 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2020 2035 tuh m³ 98 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2020 2035 0726 Saue vald Liiv, täitepinnas 2020 2035 0726 Saue vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Mustu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2017) Geoloogiafondi number 8842 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti peadirektori käskkiri nr 1-1/17/1270 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 27.12.2017 Kõrvaltingimused 1. Vastavalt taotlusele lisatud Elektrilevi OÜ 27.03.2019 kirjale peab elektriõhuliini (VID kood K239404) kaitsevööndis tegutsemiseks olema kaitsevööndis tegutsemise luba. 2. Mäetööd ja toodangu väljavedu on lubatud E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on mäetööd ja toodangu väljavedu keelatud. Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu, metsamaa ja rohumaa 3/4 4/4 Eelnõu (seisuga 11.05.2020) Ahto Pregel OÜ SOKKEL HOLDING [email protected] EELHINNANG Mustu kruusamaardla Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisele. Esialgne taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.05.2019 nr 12-2/19/360 all. Menetlusse võeti parandatud taotlus, mis on registreeritud 06.08.2019 nr 12-2/19/360-4 all. Taotletav Mustu VI kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Nurme külas Mustu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0457) katastriüksustel Kloostri metskond 58 (katastritunnus 51801:001:0494). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 4,56 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,78 ha. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise täiteliiva aktiivne tarbevaru 113 tuh m3, millest kaevandatav on 98 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 60 tuh m3, millest kaevandatav on 57 tuh m3. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus, üldehitustööd ja täitematerjal. Katendi kogus on taotluse kohaselt 32 tuh m3, millest muld on 18 tuh m3. Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 11 tuh m3. Luba taotletakse 15 aastaks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)1 § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 1 Kohaldatud on loa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Redaktsioon jõustus 01.01.2019. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 23 järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. I. EELHINNANG KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Vastavalt KeHJS § 61 lõikele 1 esitab arendaja eelhinnangu andmiseks koos tegevusloa taotlusega või § 6 lõikes 24 nimetatud juhul otsustaja nõudmisel KeHJS § 61 lõikes 1 sätestatud teabe. Nõutud teave sisaldub Mustu VI kruusakarjääri korrigeeritud kaevandamisloa taotluses (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.08.2019 kirjana nr 12- 2/19/360-4) ning eelhinnangu koostamisel on tuginetud sellele. 1. Kavandatav tegevus 1.1. tegevuse iseloom ja maht Taotletava Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 4,56 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,78 ha. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks. Lisaks taotles OÜ SOKKEL HOLDING Mustu V kruusakarjääri kaevandamisluba Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pajaka külas Mustu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0457) katastriüksustel Vardi metskond 2 (katastritunnus 50301:001:0307) ja Nurme karjäär (katastritunnus 50301:001:0303). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 7,57 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,36 ha. Mustu V kruusakarjääri mäeeraldise ehituskruusa aktiivne tarbevaru 195 tuh m3, millest kaevandatav on 189 tuh m3 ja täiteliiva aktiivne tarbevaru on 31 tuh m3, millest kaevandatav on 29 tuh m3. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus, üldehitustööd ja täitematerjal. Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 16 tuh m3. Maavara kaevandamise luba taotleti 15 aastaks. Parandatud ja menetlusse võetud taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.08.2019 kirjana nr 12-2/19/360-4 ning Mustu V kruusakarjääri kaevandamisluba nr KL-508144 anti Keskkonnaameti 09.04.2020 korraldusega nr DM- 109173-4. Käesolevas eelhinnangus on keskendutud Mustu VI kruusakarjääriga kaasnevatele mõjudele. Seal kus võimalik, on käsitletud ka seoseid olemasolevate karjääridega ja Mustu V kruusakarjääriga. Mustu kruusamaardlasse juba antud kaevandamislubade menetluste käigus on välja selgitatud nende karjääridega kaasneda võivad mõjud ja vastavalt sellele on kaevandamislubadele kantud täiendavad tingimused (nüüdseks nimetatakse kõrvaltingimusteks) mõjude leevendamiseks. Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, mille järgi on võimalik Mustu VI kruusakarjääris ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning kaevandamist mäeeraldisel määratakse korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist. Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke ja katendi koorimine. Katendi koorimisel kooritakse ja ladustatakse eraldi katendi kasvukihi (mulla) osa. Mäeeraldisel saab paljandustöid teostada buldooseri või pöördkoppekskavaatoriga. Ekskavaator tõstab katendi ajutisse puistangusse või otse kallurile, millega veetakse katend puistangusse. Katend kogutakse aunadesse ning mäetööde arenedes kasutatakse võimalusel kaevandatud ala korrastamisel. Maavara kaevandamist Mustu VI kruusakarjääris on võimalik teostada astangute kaupa pöördkoppekskavaatoriga. Esmalt väljatakse veepealne ja seejärel veealune maavaravaru. Veepealset varu kaevandades seisab ekskavaator karjääri külje ääres, ammutab materjali ja tõstab selle kallurauto kasti. Veealune materjal tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse nõrguma. Pärast vee väljanõrgumist võib alustada materjali laadimist ekskavaatoriga või kopplaaduriga kallurauto kasti. Vastavalt nõudlusele turustatakse kaevandatud maavara kas looduslikul (töötlemata) või töödeldud (sõelutuna) kujul. Kallur transpordib seega materjali edasi kas otse tarbijani või siis tõstetakse kaevis esmalt ekskavaatori abil sõelumisseadme kolusse. Juhul kui on vajalik materjali töödelda, siis peale sõelumist moodustatakse materjali puistangud ning sealt edasi transporditakse see tarbijani. Toodangu laadimisel saab kasutada pöördkoppekskavaatorit või kopplaadurit. Kaevandamise käigus kujundatakse taotletava mäeeraldise nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Taotluse seletuskirja kohaselt on taotletavas Mustu VI kruusakarjääris oodatav veetaseme absoluutkõrgus 51,62 m. Taotletavas kruusakarjääris tuleb nõlvad moodustada pealpool oodatavat veetaset kaldega kuni 35° (1:1,4) ja 26° (1:2) ja allpool oodatavat veetaset kaldega kuni 12° (1:5). Nõlva kalle allpool oodatavat veetaset on valitud arvestades veealust materjali (valdav enamus liivsavi/saviliiv, moreen). Kaevandatava maavaravaru maht taotletaval mäeeraldisel väheneb nõlvakao võrra. Mustu VI kruusakarjääri puhul on arvestatud nõlvakaoks 18 tuh m3 (15 tuh m3 täiteliiva ja 3 tuh m3 ehituskruusa). 1.2. tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Harju maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb taotletav Mustu VI kruusakarjäär maakonna piiril kruusamaardlas. Saue valla üldplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et uute karjääride rajamisel tuleb arvestada kaevandamisega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt KeHJS-le. Karjääre soovitakse korrastamisjärgselt võimalusel kasutada puhkealadena. Väiksemate mäeeraldiste kaupa kaevandamisel soovitakse võimalike kumulatiivsete mõjude arvestamist. Enne 2017. aasta haldusreformi kuulus Mustu küla ja taotletava karjääri ala Nissi valla koosseisu. Nissi valla üldplaneeringus puuduvad asjaolud, mis takistaksid Mustu VI kruusakarjääri rajamist taotletavasse kohta. Juurdepääs tulevasele karjäärile on planeeritud teenindusmaa kagunurgast läbi Mustu V kruusakarjääri ning mööda uut kaevandaja poolt rajatavat lõunasuunas kulgevat teed. 1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Taotletaval alal kasvab mets. Kaevandamisloa saamisel mets raadatakse, juuritakse kännud ja kooritakse katend (sh muld). Katend kasutatakse karjääri korrastamisel või võõrandatakse Keskkonnaameti loal. Kaevandatavat ehituskruusa ja täiteliiva plaanitakse kasutada teedeehituses, üldehitustöödel ja täitematerjalina. Olemasolevas ja töötavas Mustu III liivakarjääris (taotletavast karjäärist ca 230 m kirde suunas) toimub maavara kaevandamine sarnaselt kavandatavale tegevusele taotletavas karjääris – maavara kaevandamine toimub põhjavee taset alandamata. Taotletavast Mustu VI kruusakarjäärist ei hakata pumpama ega juhtima vett loodavate ning olemasolevate kraavidega mäeeraldise alalt välja. Taotletavate karjääride (Mustu V ja VI kruusakarjäär) rajamisega kaob metsa raadamisel sellega seotud taimestik ja loomastik. Taotletav Mustu VI kruusakarjäär korrastatakse enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist metsamaaks ja rohumaaks ning Mustu VI kruusakarjäär veekoguks, metsamaaks ja rohumaaks. 1.4. tegevuse energiakasutus Taotletava Mustu VI kruusakarjäärini on plaanis pääseda mööda taotleja rajatavat väljaveoteed läbi Mustu V kruusakarjääri Mustu VI kruusakarjääri teenindusmaa kagunurgast. Mustu V kruusakarjäärini pääseb mööda Soo tee metsateed nr 5040527, mis on ühendatud Riisipere-Nurme riigiteega nr 11162. Kaevandamisloa taotlejal on planeeritud karjääri alale juurdepääsuks rajada karjääri lõunanurgast uus tee Vardi–Nurme kõrvalmaanteele nr 20162 (taotlusele lisatud joonis), eesmärgiga vältida mööda Soo metsateed kulgevaid järskude pöörangutega teelõike suunal Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaantee nr 4. Seega on uue väljaveotee rajamine üheks energiakasutuse valdkonnaks karjääride rajamise juures. Karjääri rajamisel kasutatakse energiat metsa raadamiseks, kändude juurimiseks ja katendid koorimiseks. Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. 1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole taotluse seletuskirja kohaselt suurem, kui mõne teise rasketehnikaga seotud tegevusala (nt põllumajandus) puhul. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjääris ei teostata. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse väljaspool mäeeraldist, selleks ettenähtud remonditöökodades. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis. Mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Taotluse seletuskirja kohaselt on maavara kaevandamisel ning laadimisel tolmu teke maavara loodusliku niiskuse tõttu minimaalne ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katteta teedel maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Taotluse seletuskirja kohaselt võib kruusateedel toimuva transpordi käigus tekkiv ülenormatiivne tolmukontsentratsioon levida kuivadel ilmastikutingimustel kuni 30 m kauguseni allikast. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad karjääri alal paiknevad puistangud ning selle ümbruses paiknevad metsaalad. Karjääri väljaveotee on planeeritud kulgema läbi Mustu V kruusakarjääri ja sealt edasi mööda rajatavat uut teed. See vähendab tolmu levikut üldkasutatavatele teedele ja aladele. Karjäärisisestel teedel saab transpordist tekkivat tolmu vajadusel vähendada teede niisutamisega, juhul kui olukord seda nõuab. Karjääris töötamisega ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile. Kaevandamistegevuse käigus peab kaevandaja tagama, et mäeeraldise teenindusmaalt lähtuv tolm ei tekitaks lähimate majapidamiste juures ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks saab vajadusel leevendava meetmena karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Transpordivahendite kiirust võib alandada mäeeraldisel 30 km/h ning vajadusel läbi viia laadurijuhtide täiendav instruktaaž, mis tagab, et laadimisel satuks keskkonda vähem tolmu ja müratase oleks minimaalne. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66. Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Karjääriga külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli neeldumise tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb taotluse seletuskirja kohaselt müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri serva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka karjääris paiknevad katendi ja kaevise puistangud ning kaevandamise käigus tekkinud süvend. Samuti vähendab karjäärist lähtuvat mürataset mäeeraldise teenindusmaa ümber paiknevad metsatukad. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Karjääri territooriumil kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Mustu VI kruusakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kruusakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Vastavalt maapõueseaduse § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest. Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisel kaevandamisjäätmeid ei teki. Mäeeraldistel esinev katend säilitatakse puistangutes ja kasutatakse karjääride korrastamisel või võõrandatakse osaliselt. Olmejäätmeid tekib vähe ja need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. 1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Avariiolukorra võimalikkust on käsitletud eelhinnangu punktis 1.5. Võimalik heide on selle kiirel likvideerimisel lokaalne ning minimaalne. 1.8. tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Taotletaval alal kasvab taotluse menetlemise ajal mets. Taotluse kohaselt soovitakse kaevandamisluba 15 aastaks. Kaevandamise järgselt kaevandatud maa korrastatakse. Taotletav Mustu VI kruusakarjäär korrastatakse enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist veekoguks, metsamaaks ja rohumaaks. Keskkonnaamet küsib korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Taotletaval Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldistel ja teenindusmaal kasvab mets. Kaevandatava maavarani jõudmiseks tuleb mets raadata, juurida kännud ja seejärel koorida katend. Mustu maardla katendi moodustab kasvukiht ja ülipeeneteraline orgaanikarikas liiv. Katendi keskmine paksus geoloogilise uuringu aruande järgi taotletavatel aladel on 0,7 m. Kasvukihi paksus varieerub Mustu VI kruusakarjääri piires vahemikus 0,4 kuni 0,6 m, keskmine 0,4 m. Taotluse kohaselt on Mustu VI kruusakarjääris katendi kogus katendi kogus 32 tuh m3, millest muld on 18 tuh m3. Geoloogilise uuringu aruande kohaselt moodustab taotletava Mustu VI kruusakarjääri kasuliku kihi ehituskruus ja täiteliiv (täitepinnas ja saviliivmoreen koos). Kasuliku kihi paksus kaevandite järgi varieerub vahemikus 3,2 m kuni 4,3 m, keskmine 3,8 m. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen või saviliivmoreen (gIII). Saviliivmoreeni (liivsavimoreeni) käsitletakse täitepinnasena. Saviliivmoreeni proovitud paksus varieerub vahemikus 0 kuni 4,0 m, keskmine 1,9 m. Maardla maavara kasulik kiht jääb nii üles- kui ka allapoole põhjavee taset. 2017. aastal toimunud geoloogilise uuringu välitööde käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest veetaseme mõõtmisi kokku 30 kaevandis. Geoloogilise uuringu ajal varieerus veetaseme sügavus maapinnast vahemikus 1,0 kuni 5,8 m, keskmiselt 3,6 m. Veetase jälgis üldjuhul kaevandites saviliiva ja moreeni lasumi pinda ning absoluutkõrgused jäid vahemikku 47,9 kuni 52,8 m. Geoloogilise uuringu andmetel varieerus taotletava Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldise alal veetaseme sügavus maapinnast vahemikus 1,8 kuni 3,2 m. Keskmine põhjavee tase taotletava Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisega kattuval alal oli absoluutkõrgusel 51,62 m. Taotletava kaeveala kasutuselevõtul on põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist absoluutkõrgusel 51,62 m. Taotletavast karjäärist ei pumbata ega juhita vett loodavate ning olemasolevate kraavidega mäeeraldise alalt välja. Taotletavatel aladel on looduslik mitmekesisus seotud seal kasvava metsaga. Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesestub. See saab hakata taastuma peale karjääride korrastamist. Mustu VI kruusakarjäär korrastatakse enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist veekoguks, metsamaaks ja rohumaaks. 2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad, kaldad, merekeskkond, pinnavormid ja Natura 2000 võrgustiku alad, seega kaevandamistegevusel neile mõju puudub. Taotletava karjääri alal kasvab mets. Kaevandamisloa saamisel mäeeraldisel kasvav mets raadatakse. Mustu VI kruusakarjäär korrastatakse enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist veekoguks, metsamaaks ja rohumaaks. Taotletava Mustu VI kruusakarjääri teenindusmaast ca 112 m kaugusele lõuna suunda teisele poole Riisipere-Nurme riigiteed nr 11162 jääb III kaitsekategooria liigi longus rippsambla (Antitrichia curtipendula) leiukoht (KLO9400089). Karjääri mõju ei ulatu leiukohani nr KLO9400089 kuna seda eraldab leiukohast tee. Kavandatava tegevusega ei muudeta veerežiimi maapinnas, seega ei mõjuta kavandatav tegevus Alemaa looduskaitseala (KLO1000141, kaugus Mustu VI kruusakarjäärist ca 45 m) ja Alema loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist ning vääriselupaika (VEP nr 153017, kaugus Mustu VI kruusakarjäärist ca 45 m). Taotletava mäeeraldise mõjupiirkonnas ei esine alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Taotletav mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandamistegevusel neile mõju puudub. 2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Mustu kruusamaardlas on nüüdseks neli kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist: 1. Mustu kruusakarjäär. Kaevandamisluba nr HARM-109 kehtib kuni 13.05.2037, loa omaja OÜ Laaseri Puit, pindala koos teenindusmaaga 7,83 ha; 2. Mustu III liivakarjäär. Kaevandamisluba nr HARM-152 kehtib kuni 29.10.2033, loa omaja OÜ SOKKEL HOLDING, pindala koos teenindusmaaga 13,98 ha; 3. Mustu IV liivakarjäär. Kaevandamisluba nr L.MK/331727 kehtib kuni 19.09.2033, loa omaja OÜ SOKKEL HOLDING, pindala koos teenindusmaaga 3,14 ha. 4. Mustu V kruusakarjäär. Kaevandamisluba nr KL-508144 kehtib kuni 08.04.2035, loa omaja OÜ SOKKEL HOLDING, pindala koos teenindusmaaga 9,36 ha. Mustu kruusamaardlasse juba antud kaevandamislubade menetluste käigus on välja selgitatud nende karjääridega kaasneda võivad mõjud ja vastavalt sellele on kaevandamislubadele kantud täiendavad tingimused (nüüdseks nimetatakse kõrvaltingimusteks) mõjude leevendamiseks. Lähimad eluhooned asuvad taotletavast Mustu VI kruusakarjäärist ca 340 kuni 500 m kaugusel loode suunas Alemanõmme katastriüksusel (katastritunnus 51801:001:0070), Alemaserva katastriüksusel (katastritunnus 51801:001:0362) ja Alema katastriüksusel (katastritunnus 51801:001:0361). Alemanõmme ja Alemaserva katastriüksuseid eraldab taotletavaast karjäärist mets, mis toimib müra ja tolmu leviku tõkkena. Alema katastriüksust eraldab taotletavast karjäärist täiendavalt Riisipere-Nurme riigitee nr 11162. Ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamisega taotletaval Mustu VI kruusakarjääri mäeeraldisel ei kaasne keskkonnahäiringuid põhjaveele. Keskkonnaregistri andmetel ei paikne taotletav mäeeraldis nitraaditundlikul- ega ka kaitsmata põhjaveega alal. Muuhulgas ei muuda kaevandamine taotletavas kruusakarjääris piirkonna pinna- ega sadevee ökoloogilist, keemilist ega koguselist seisundit. Kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega sadevett ning ei alandata karjääri veetaset. Arvestades eelnevat on välistatud veealuse maavara kaevandamisel veekogus ajutiselt tekkiva heljumi kandumine väljapoole mäeeraldise piiri. Kavandatav tegevus ei avalda mõju piirkonna veerežiimile, sh kaevude veetasemele ega vee kvaliteedile. Taotletavast mäeeraldistest ca 20 m kaugusel põhja-kirde suunas asub Mittetulundusühingu ORHIVAR poolt hallatav Alema suusarada. Mustu V kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusele oli lisatud Mittetulundusühingu ORHIVAR juhatuse liikme poolt 26.02.2018 allkirjastatud kooskõlastus, mille kohaselt suusaraja ja kaevandatava ala vahel säilitatakse kasvava metsa ala (minimaalne laius 20 m, võimalusel rohkem) ning kaevandatud ala korrastatakse. Peamised tegevusalad ümbruskonnas on metsa- ja põllumajandus aga ka kaevandamine. Lisaks ülalnimetatud mäeeraldistele paikneb taotletavast Mustu VI kruusakarjäärist ca 540 m kaugusel lääne suunas Riisipere turbatootmisala (kaevandamisloa nr KMIN-077, kaevandamisloa omaja aktsiaselts Tootsi Turvas). Riisipere alevik asub taotletavatest karjääridest ca 2,5 km kaugusel loode suunas. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. Kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju ülalmainitule arvestades: 1) mõju suurust – ei; 2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus – ei; 3) mõju ilmnemise tõenäosust – ei; 4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust – müra ja tolm on lokaalse mõjuga; 5) mõju piiriülesust – ei; 6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale – ei; 7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega – ei; piirkonda lisandub küll karjääre, kuid eelhinnangust nähtub, et kavandataval tegevusel ei ole olulist keskkonnamõju ja KMH algatamine koosmõju väljaselgitamiseks ei ole olemasoleva info põhjal vajalik; 8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi – ei. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: - kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; - eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi, kuna kaevandamise käigus veetaset ei alandata; - eelhindamise tulemusena selgus, et lähimate eluhooneteni ei jõua eeldatavalt ülenormatiivset müra ega tolmu; - kaevandatud maa on kvalitatiivselt enne kaevandamislubade kehtivusaegade lõppemist taastatav korrastamisega. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet pikendas 29.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/360-13 Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusele KMH algatamise või mittealgatamise otsuse esitamise tähtaega. Kooskõlas maapõueseaduse 01.01.2020 jõustunud redaktsiooniga saatis Keskkonnaamet 13.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/360-14 Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse Saue Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saue Vallavolikogu nõustus 30.04.2020 otsusega nr 20 tingimuslikult Mustu VI kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 04.05.2020 nr DM-109176-2 all). Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX teiste hulgas Saue Vallavalitsusele Mustu VI kruusakarjääri kohta tehtava otsuse ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõud ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Saue Vallavalitsuse arvamus ………….. III. OTSUSTUS Lähtudes eelhinnangust, OÜ SOKKEL HOLDING poolt esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2, § 61 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9, § 11 lõigetest 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktidele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.5.8 otsustan: 3.1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamist. 3.2. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks on välja toodud maavara kaevandamise keskkonnaloa kõrvaltingimuste osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Viktoria Burtin 484 1182 [email protected] Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 11.05.2020 16:09 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus KOTKAS dokumendist Manused: DM-109176-4.pdf.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, May 11, 2020 3:15 PM To: [email protected] Subject: Teavitus KOTKAS dokumendist Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109176-4 Mustu VI kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa otsuse eelnõu ja eelhinnangu eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=25215 Keskkonnaamet
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel