dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
LepingAvalik

Raplamaa Kohila vald 18048 Härjaoja tee rekonstrueerimine

Maanteeamet · 11. mai 2020
Viit
15-2/20/19689-2
Registreeritud
11. mai 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Marje-Ly Rebas (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22019689-2 11.05.2020 Leping.bdoc6827 KB

Sisu (failidest)

Majandustegevusteated nr EEP003347, ELK000044, EPE001055, EEP002832, EEG000414, TEL002911 Kohila Vallavalitsus Vabaduse 1 Tellija andmed: 79804 Kohila Reg. kood 75018851 Kalver Künnapuu [email protected], +372 5556 0080 Töö number: 18048 Raplamaal Kohila vallas Kohila alevis Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Ehitise aadress(id): Härjaoja tee, Kohila alev, Kohila vald, Raplamaa Teedeehituslik osa PÕHIPROJEKT Tegevjuht Riho Milva Projektijuht Edgar Berman Kutsetunnistus nr 125854 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Vastutav isik / Projekteerija Markus Toon Kutsetunnistus nr 116858 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 15.11.2018 Tallinn Roadplan OÜ Tiigi tn 78 Paldiski mnt 29 Registrikood 12432118 [email protected] 50410 TARTU 10149 TALLINN 1/26 SISUKORD I SELETUSKIRI ................................................................................................................................. 3 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................ 3 2 OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................................... 3 2.1 Liiklusõnnetuste statistika ........................................................................................................ 4 2.2 Kitsendused .............................................................................................................................. 5 2.3 Olemasolevad tehnovõrgud ...................................................................................................... 5 3 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID......................................................................... 6 3.1 Üldplaneering/ detailplaneering ............................................................................................... 6 3.2 Detailplaneeringud ................................................................................................................... 6 3.3 Eelprojektid .............................................................................................................................. 6 3.4 Põhiprojektid ............................................................................................................................ 6 3.5 Tööprojektid ............................................................................................................................. 6 4 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK ......................................................................................... 7 5 UURINGUD ................................................................................................................................... 7 5.1 GEODEETILISED UURINGUD ............................................................................................. 7 5.2 EHITUSGEOLOOGILISED UURINGUD .............................................................................. 7 5.2.1 Geoloogiline ehitus ............................................................................................................ 7 5.2.2 Pinnaseveetase ................................................................................................................... 9 5.2.3 Geoloogilised tingimused .................................................................................................. 9 5.3 LIIKLUSUURINGUD............................................................................................................ 10 6 TEEDEEHITUSLIK OSA............................................................................................................. 10 6.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS .............................................................. 10 6.1.1 Tööd, mida tehakse ohutuse parendamiseks:................................................................... 12 6.1.2 Liiklusmärgid ................................................................................................................... 12 6.1.3 Teekattemärgistus ............................................................................................................ 13 6.1.4 Piirded .............................................................................................................................. 13 6.1.5 Tähispostid....................................................................................................................... 13 6.1.6 Meetmed vaegnägijate tarbeks......................................................................................... 14 6.1.7 Väikevormid .................................................................................................................... 14 6.1.8 Mahasõidud...................................................................................................................... 14 6.1.9 Äärekivid, jalandid .......................................................................................................... 15 6.2 VERTIKAALPLANEERING ................................................................................................ 15 6.2.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid ................................................................................ 15 6.2.2 Mulded ja nõlvad ............................................................................................................. 16 6.2.3 Truubid ............................................................................................................................ 16 6.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID ...................................................................................... 17 6.4 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID ................................................... 17 6.4.1 Nõuded materjalidele ....................................................................................................... 19 6.4.2 Teetööde lühikirjeldus ..................................................................................................... 20 6.5 HALJASTUS.......................................................................................................................... 21 6.5.1 Ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine ............................................................... 21 6.5.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal..................................................................................... 22 6.5.1 Projekteeritud haljastus .................................................................................................... 22 6.5.2 Istutustööd........................................................................................................................ 23 6.5.3 Rajamisaegne hooldus ..................................................................................................... 23 6.5.4 Hilisem hooldus ............................................................................................................... 23 Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 2/26 7 TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................................ 23 7.1 MAAPARANDUS ................................................................................................................. 23 8 KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................ 24 9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ......................................................................................... 24 10 TEE HOOLDUSJUHEND......................................................................................................... 25 II TEETÖÖDE KOONDMAHUD III LISAD 1. Lisa 1. Katendikonstruktsioonide kontrollarvutused 2. Lisa 2. KAP-materjalide klassifikatsioon Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 3/26 I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Kohila Vallavalitsuse tellimusel. Projekti koostamisel on aluseks võetud tellija poolt väljastatud projekteerimise tingimused nr 022/16 ja tehniline kirjeldus „Härjaoja tee põhiprojekti koostamine“. Projekti eesmärgiks on Härjaoja tee liikluskorralduse ja -ohutuse taseme tõstmine, ristmike optimaalsete ja majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine, tee tehnilise seisundi parandamine, kergliiklejate liikumisvõimaluste parandamine ning eelpool loetletu realiseerimiseks majanduslikult tasuva lahenduse leidmine. Geodeetiline alusplaan on koostatud 100 Aakrit OÜ poolt (21.08.2018). Töö number TJ-91_18. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis. Ehitusgeoloogilisi uuringuid on projektalal teostatud varasemate projektide käigus ning varasemalt tehtud tööd on Tellija andud projekteerijale käesoleva projekti koostamise lähteandmetega. Varem tehtud ehitusgeoloogilised uuringud: 1. Reaalprojekt OÜ töö nr GL15034 2. REIB OÜ töö nr GE-2070 Tehnilisest kirjeldusest tulenevalt teostati täiendavad ehitusgeoloogilised uuringud Härjaoja teel rajades 30 puurauku. Töö teostas REIB OÜ 2018.09, töö nr GE-2536. Lisaks täiendavale ehitusgeoloogilisele uuringule täiendas REIB OÜ tööd nr GE-2070, nimetades töös pinnased ringi ISO klassifikatsiooni järgi. Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskuse veebilehel www.standard.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist „Juhendid“ https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid. 2 OLEMASOLEV OLUKORD Projektalaks olev Härjaoja tee asub Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis. Tee algab Urge teelt ning lõppeb tee nr 11220 Kernu-Kohila juures (km 16,560 vasakul pool). Härjaoja tee on nii Urge tee kui ka tee nr 11220 suhtes kõrvalteeks. Kogu tänava pikkus on 689 m ning kummaski suunas on 1 sõidurada. Olemasoleva tänava katteks on 460 m ulatuses freespuru, 50 m ulatuses uus asfaltkate ning 179 m ulatuses vana asfaltkate (vastavat infot on võimalik näha geodeetiliselt alusplaanilt). Lubatud sõidukiirus on 30 km/h tulenevalt tee kehvast seisukorrast. Teele on seatud massipiirang 8 t. Olemasoleva katte laius jääb vahemikku 5,3 – 6,6 m. Alale jäävad ristmikud on lahendatud peatee- kõrvaltee põhimõttel. Jalakäijate liiklemiseks puuduvad kõnni- ja kergliiklusteed. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 4/26 Probleemsed kohad:  Härjaoja tee - tee nr 11220 Kernu-Kohila ristmik. Ristmiku ala on väga lai seoses Hepa tankla juurdepääsuga otse maanteelt. See olukord annab võimaluse sõidukitel väga erinevaid liikumistrajektoore ristmikul valida, mis muudab koha liiklusohtlikuks.  Härjaoja tee – Kiriku tee ristmik PK 4+22 juures. Nähtavus kõrvalteelt peateele vasakule on äärmiselt piiratud seoses erakinnistul paiknevate põõsastega. Liiklus on korraldatud „Anna teed“ põhimõttel, mis antud kohal ei ole kooskõlas tegelike oludega.  Tee katend – katend on lagunenud, ebatasane, tolmav.  Veeviimarid – osaliselt puuduvad külgkraavid, muldest ei ole tagatud vee väljavool, olemasolevate kraavide profiil ei taga vee voolamist (nt Härjaoja teega külgnev kraav). Keskmine ööpäevane liiklussagedus teel nr 11220 Kernu-Kohila on 2791 a/ööp (2017. a). Urge teel ei ole teostatud liiklusloendusi, kuid Roadplan OÜ töö nr 2013-21 „Urge tee sõidutee koos jalgratta- ja jalgteega tööprojekt“ seletuskirjas on toodud välja, et Kohila Vallavalitsuse hinnangul on perspektiivne raskeveokite AKÖL Urge teel ligikaudu 150 a/ööp. Hinnanguliselt võiks raskeliikluse protsent kogu liiklusest olla 8-10%, mis teeks Urge tee liiklussageduseks 1500-1875 a/ööp (IV klass). Tee nr 11220 Kernu-Kohila teekaitsevööndi laius on 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast. 2.1 Liiklusõnnetuste statistika Teeregistri andmetel on projekteeritaval teelõigul toimunud kokku 1 registreeritud liiklusõnnetus ajavahemikus 2009-2018. a. 2009. aastal toimus ristmiku piirkonnas tee nr 11220 km 16,5 piirkonnas liiklusõnnetus, kus liiklusõnnetuse tüüp oli sõidukite külgkokkupõrge. Hukkunuid ja vigastatuid ei olnud. Eesti Liikluskindlustuse Fondi 2009-2018. a andmetel ei ole projekteeritaval teelõigul toimunud liiklusõnnetusi. Seda saab seletada sellega, et Härjaoja tee on on üsna kehva seisukorras ja seetõttu seal liiklemist pigem välditakse. Samas on projekteeritava lõigu lõpus ristmik, kus lõikuvad Härjaoja tee ja tee nr 11220 Kernu-Kohila ning ristmiku piirkonnas on Hepa tankla. Eesti Liikluskindlustuse Fondi 2009-2018. a andmetel on tankla piirkonnas toimunud 3 registreeritud liiklusõnnetust (2009. a üks õnnetus ja 2012. a kaks õnnetust). Kõik õnnetused on kaasa toonud asjakahju ning kahju suurus on jäänud vahemikku 134–500 €. Kaks õnnetust on tüübilt kokkupõrge ristmikul ja üks õnnetus on tankla tankuri kahjustamine. Arvestades situatsiooni, kus tankla paikneb ristmikul, juurdepääs tanklasse toimub väga laialt alalt ning ristmik on geomeetriliselt mõneti rasketi hoomatav, siis ilmselt on eeltoodul mõnetine roll ristmikuõnnetuste tekkimisel. Järgnevalt on esitatud väljavõte Eesti Liikluskindlustuse Fondi liiklusõnnetuste kaardist projekteeritava lõigu ulatuses: Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 5/26 Helesinine täpp tähendab 2012. a ja lilla 2009. a toimunud liiklusõnnetust. 2.2 Kitsendused Projekteeritud ehitustööde alal asub:  Riigitee teekaitsevöönd (50 m sõiduraja välisservast)  Sideehitise kaitsevöönd  Elektripaigaldise kaitsevöönd  Geodeetilise märgi kaitsevöönd  Gaasipaigaldise kaitsevöönd  Ranna või kalda piiranguvöönd  Ranna või kalda ehituskeeluvöönd  Ranna või kalda veekaitsevöönd  Maaparandushoiuala 2.3 Olemasolevad tehnovõrgud Sidevarustus: Projekteeritaval alal asub optiline sidekaabel. Kaabli haldaja on Telia Eesti AS. Projekteeritaval alal asub sidekaabel. Sidevarustuse haldaja on ELA SA (Eesti Lairiba Arenduse SA) Kanalisatsiooni- ja veevarustus: Projekteeritaval alal asuvad kanalisatsiooni- ja veetorustikud. Torustike põhiline haldaja on Kohila Maja OÜ. Kiriku tee ristmiku läheduses paikneb survetorustik, mis kuulub Salutaguse Pärmitehas AS-ile. Elektrivarustus: Projekteeritaval maa-alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektriõhuliinid ja maakaabelliinid. Maaparandus: Projekteeritaval alal asub Kohila-Kuusiku1 maaparandussüsteemi eesvool ja sellel asuv ø 100 cm truup T/1 (PK 2+32) Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 6/26 Maaparandusehitiste haldaja on Põllumajandusamet. Gaasivarustus: Projekteeritaval alal asub gaasitorustik. Gaasitorustiku haldaja on Gaasivõrgud AS. 3 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID 3.1 Üldplaneering/ detailplaneering  Kohila valla üldplaneering 2007. Üldplaneeringuga on määratud rekonstrueeritava Härjaoja tee liik – jaotustänav. 3.2 Detailplaneeringud  Ülejõe kvartali detailplaneering (K. Enno Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr A147-0632). Planeering on osaliselt kehtestatud. Detailplaneeringuga on arvestatud ristmike projekteerimise osas tellija poolt kinnitatud mahus (eelprojekti lahendus).  Urge küla Kiriku kinnistu detailplaneering kehtestatud 28.03.2006 otsus nr 48  Urge küla Kiriku tee kinnistu detailplaneering; kehtestatud 25.11.2008 otsus nr 53 3.3 Eelprojektid  Roadplan OÜ töö nr 17061 – Härjaoja tee rekosntrueerimise eelprojekt. Projekt on aluseks käesoleva põhiprojekti koostamiseks.  SKA IB töö nr 15002 - Härjaoja-Urge-Prillimäe-Salutaguse kergliiklustee projekt. Projekt on aluseks käesoleva põhiprojekti koostamiseks Eelprojektides toodud teede lahendusi on põhiprojektis täpsustatud detailides. Põhimõttelisi muudatusi ei ole olnud vajalik teha. 3.4 Põhiprojektid  ITK Inseneribüroo OÜ töö nr 1804 – Kernu-Kohila tee liikluskaamera. Projektiga nähakse ette liikluskaamera paigaldamine Härjaoja tee ja Kernu-Kohila tee ristmikule. Projektiga paigaldatakse Wifi-saatja, elektrikaabel, post ja kaamera. Projektiga on arvestatud Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekti koostamisel ning projektidevahel konflikte ei ole. 3.5 Tööprojektid  Leonhard Weiss Energy AS töö nr TP0746 - Nimetatud tööprojekt on koostatud Elektrilevi OÜ tellimusel. Härjaoja tee rekonstrueerimise käigus rajatakse külgkraave ning vahemikus PK 1+48 – PK 2+24 jääb olemasolev maakaabel kraavi kaevamisele ette. Leonhard Weiss Energy AS töö nr TP0746-1 järgi tõstetakse kaabel teest kaugemale. Nimetatud kaabel tuleb kirjeldatud mahus ringi tõsta enne Härjaoja tee äärde projekteeritud kraavi kaevamist. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 7/26 4 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK Projekteeritud ehitustööde alasse ei jää geodeetilise põhivõrgu punkte. Projekteeritud ehitustööde alasse jäävad järgmised geodeetilised punktid:  Geodeetiline punkt nr 101 (kohalik võrk, II järk) PK 2+25. Tuleb säilitada  Geodeetiline punkt nr 100 (kohalik võrk, II järk) PK 4+53. Tuleb ümber tõsta.  Geodeetiline punkt nr 1418 (kohalik võrk, III järk) PK 6+84. Tuleb ümber tõsta. Pärast ehitustööde lõppu tellida geodeesiafirmalt, kus töötab vastavat kutsestandardit omav geodeesiainsener, geodeetiliste punktide nr 100 ja 1418 ümber tõstmine ja taastamine. 5 UURINGUD 5.1 GEODEETILISED UURINGUD Geodeetilised uuringud teostas ja geodeetilise alusplaani projekteerimiseks koostas 100 Aakrit OÜ, töö number TJ-91_18 (21.08.2018). 5.2 EHITUSGEOLOOGILISED UURINGUD Ehitusgeoloogilised uuringud teostas REIB OÜ 2018.09, töö nr GE-2536 Alljärgnevalt on esitatud väljavõte ehitusgeoloogilisest uuringust: Välitöid tehti objektil 29...30.08.2018. aastal. Kokku puuriti 30 puurauku. Puuraugud tehti puurseadmetega GM-65 ja GM-100. Puuraugu minimaalne läbimõõt 108 mm. Tee aluse ja mulde kihid kirjeldati puursüdamikus visuaalselt. Puuraugu seinal kontrolliti pinnase ja materjalikihtide paksused kuni 0,5 m sügavuseni. Sügavamad kihid eraldati välja puuriga välja toodud materjali põhjal. Pinnased/materjalid on liigitatud EVS-EN ISO 14688-1 ja 2. Puuraukude läbilõiked on esitatud lisas 1. SNiP 2.05.02.85 lisa 2, tabeli 7 järgi jaotatakse pinnased nimetuse ja lõimise järgi viide külmaohtlikkuse astme gruppi: I – külmakindel II – vähesel määral külmaohtlik III – külmaohtlik IV – väga külmaohtlik V – erakordselt külmaohtlik Proovidel, kus visuaalselt märgati orgaanika sisaldust kasutati klassifitseerimisel järgnevaid piire: - kuumutuskadu < 1,5 % - mitte orgaanikat sisaldav pinnas - kuumutuskadu 1,5-5,0 % - or 5.2.1 Geoloogiline ehitus Alljärgnevalt on esitatud väljavõte ehitusgeoloogilisest uuringust: Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 8/26 Uurimispiirkond jääb moreentasandikule. Aluspõhjana avanevad uuringualal Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja ja Vormsi kihistu lubjakivid. Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi kaupa : Teekate (kiht 1) – teekatte paksuseks mõõdeti 0,02...0,05 m. Teekatte koosneb valdavalt freesasfaldist ja pigisest killustikust. Paiguti esineb nõrka asfaltbetooni. Teekatet puuriti uuringupunktides PA 2, 5, 6, 8, 11, 14, 15, 17, 20, 23, 29. Teemulle koosneb uuritud teelõigul peamiselt liivasest möllikast kruusast, kruusasest möllikast kuni savikast liivast ning möllisest kuni savisest liivast. Paiguti sisaldavad need kihid orgaanilist ainet (mulda). Uuringute raames pole eraldatud täiteliste ja looduslike liivade piiri. Liivane möllikas kruus (saGr) (kiht 2) – levib uuritud tee muldes valdavalt vahetult teekatte all või pindmise kihina teekatte kõrval. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 0,25 m sügavusel, absoluutkõrgusel 54,93...56,35 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,03 ja 0,93 m vahele. Kiht koosneb valdavalt lubjakivi kruusast ja killustikust. Kiht ilmus puuraukudes: PA 5, 8, 10, 11, 15, 26, 30. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku dreeniva kihiga. Kruusane möllikas-savikas liiv (grSa) (kiht 3) – levib uuritud tee muldes valdavalt vahetult teekatte all või pindmise kihina teekatte kõrval. Eelkäsitletud kihiga võrreldes on kruusa sisaldus kihis väiksem. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 0,55 m sügavusel, absoluutkõrgusel 54,8...56,55 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,19 ja 1,5 m vahele. Kiht koosneb valdavalt liivast, lubjakivi kruusast ja killustikust. Kiht ilmus puuraukudes: PA 2, 4, 6, 7, 14, 16, 17, 20, 22, 23, 26, 27, 28, 29, 30. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Orgaanikaga kruusane möllikas-savikas liiv (grSa) (kiht 4) – iseloomustab eelkäsitletud kihi seda osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 0,85 m sügavusel, absoluutkõrgusel 55,6...56,3 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,2 ja 0,6 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 17, 19, 21, 24, 25, 30. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Mölline-savine liiv (siSa-clSa) (grupp B) (kiht 5) – levib valdavalt uuritud tee muldes. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 0,6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 54,85...56,4 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,45 ja 1,6 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 7, 9, 10, 12, 13, 15, 18, 21. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Orgaanikaga mölline-savine liiv (siSa-clSa) (kiht 6) – iseloomustab eelkäsitletud kihi seda osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 0,45 m sügavusel, absoluutkõrgusel 55,95...56,5 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,15 ja 0,75 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 3, 16, 18. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Muld (kiht 7) – mullakiht on säilinud suuremal osal alast mulde all. Valdavalt on kiht mulde all tihenenud ning sõltuvalt pinnasevee tasemest kuiv kuni veeküllastunud. Muld sisaldab paiguti liiva või kruusast materjali. Kiht ilmus puuraukudes maapinnal kuni maapinnast 1,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel 54,1...56,4 m. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,1...0,35 m. Muld ilmus puuraukudes: PA 2, 4, 9, 11, 13, 14, 15, 17, 18, 19, 20, 22, 23, 25, 26, 29, 30. Tegemist on mittedreeniva pinnasega. Peen- kuni keskliiv (Sa) (kiht 8) – levib nii tee muldes täitepinnasena, kui aluses loodusliku pinnasena. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnast 0,04...2,45 m sügavusel, absoluutkõrgusel Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 9/26 53,55...56,56 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,07...1,9 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Orgaanikaga peen- kuni keskliiv (Sa) (kiht 9) – iseloomustab eelkäsitletud kihi seda osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnast 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 55,2 m, 0,2 m paksuse kihina. Kiht ilmus puuraugus PA 29. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Kruusaga liivane savimöll (saclSi) grupp A (kiht 10)– levib uuringualal aluses ja geneesilt on tegemist valdavalt glatsiaalse moreeniga või täitepinnasega. Kiht ilmus 0,2...2,1 m sügavusel puuraugu suudmeist, absoluutkõrgustel 52,9...56,1 m. Puuraukudes, kus kiht läbiti, mõõdeti selle paksuseks 0,3...2,1 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 2, 3, 4, 5, 6, 18, 19, 22, 24, 25, 27. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Orgaanikaga liivane savimöll (saclSi) grupp A (kiht 11) – iseloomustab eelkäsitletud kihi seda osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht ilmus uuringupunktis maapinnast 1,45 m sügavusel, absoluutkõrgusel 54,8 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,2 m vahele. Kiht ilmus puuraugus 0,2 m. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Liivaga möllsavi (siCl) grupp D (kiht 12)– levib uuringualal aluses, ilmudes 2,1...2,5 m sügavusel puuraugu suudmeist, absoluutkõrgustel 52,35...54,25 m. Puuraukudes, kus kiht läbiti, mõõdeti selle paksuseks 0,35 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 6, 7, 8, 9, 26. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. 5.2.2 Pinnaseveetase Alljärgnevalt on esitatud väljavõte ehitusgeoloogilisest uuringust: Uuringuala reljeef on tasane. Uuringualal levib vabapinnaline (Kvaternaari-Siluri ühendatud põhja- veekiht) pinnasevee horisont, mis toitub peamiselt sademetest ja lume sulamise veest. Piirkonda dreenivad kraavid. Pinnasevesi oli puuraukudes uurimistööde ajal (29...30. august 2018. a.) maapinnast 1,9...2,65 m sügavusel, absoluutkõrgusel 52,65...54,0 m. Lõiguti puuraukudes uuringusügavusel vett ei ilmunud. Uurimistööde aegset pinnaseveeseisu võib hinnata keskmisest tasemest madalamaks. Veetaseme sügavusi ja absoluutkõrgusi on võimalik jälgida puurtulpade kirjeldustes lisas 1. Mõõdetud veetase on madalam keskmiset tasemest kuna uuringutele eelnes pikem kuiv periood. 24. mail 2016 a Härjaoja teel tehtud uuringuajal jäi veetase 1,0-2,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusel 53,55-54,85 m. Prognoositavalt võib pinnaseveetasevõib tõusta kuni 0,7 m võrra uuringute aegsest tasemest kõrgemale. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (2001-52) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond 2. niiskuspaikkonda. 5.2.3 Geoloogilised tingimused Alljärgnevalt on esitatud väljavõte ehitusgeoloogilisest uuringust: Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 10/26 Uuritud teelõigul asuv mulle sisaldab murenemise tõttu sellisel määral saue fraktsiooni, et ei tööta enam valdavas osas dreenikihina. Mulde alla jäänud mullakiht on valdavalt tihenenud ja õhuke ning lisavajumeid enam ei põhjusta. Varasemalt on teelõigule tehtud puurauke 2016 a töö GE-2070 „Härjaoja tee ja Angerja Sookruusi sild” raames. Varasema tööga suuri erinevusi värske uuringuga ei esinenud. Varasema töö raames on pinnased liigitatud GOST-i järgi, kui uus uuring on tehtud ISO klassifikatsiooni alusel. 5.3 LIIKLUSUURINGUD Täiendavaid liiklusuuringuid ei teostatud, kasutatud on andmeid Urge tee ja tee nr 11220 kohta ning hinnatud, et aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Härjaoja teel jääb 1600 a/ööp juurde. Tellija hinnangul liigub Härjaoja teel perspektiivselt 100 raskeveokit ööpäevas. Kuna Härjaoja teel olemasolukorras raskeveokid liikuda ei saa, siis puuduvad ka olemasolevad andmed. Eeldame, et raskeveokitest 50% on eriloaga liikuvad raskeveokid (52 tonni) ja ülejäänud 50% on 6-12 m pikkused sõidukid (VA/AB). Eeldame, et Härjaoja tee valmimise järgsel esimesel aastal liigub teel 80% perspektiivsest liiklusest ning 20 aasta pärast jõuab raskeveokite arv 110% tellija hinnangust (projekteerija arvestab siin väikese varuga tugevuse kasuks). Selliselt konstrueeritud prognoosi kohaselt on 15. nda aasta taandatud koormussagedus 282 normtelge ööpäevas ning sellele vastav vajalik elastusmoodul Evaj=227,52 MPa. EVS 843:2016 tabeli kohaselt on kohaliku jaotustänava minimaalne vajalik elastusmoodul Emin=225 MPa. Kuna Evaj> Emin, siis katendiarvutuses kasutame väärtust 227,52 MPa. 6 TEEDEEHITUSLIK OSA Projekteeritud tänava põhilised näitajad:  Projekteerimise lähtetase „hea“, vajadusel (põhjendatult) „rahuldav”  Tee klass IV  Projektkiirus 50 km/h  Sõiduradade arv 2  Võrdtugeva katte laius 6,5 m  Sõiduraja laius 3,0 m  Kindlustatud peenra laius 0,25 m  Tugipeenra laius 0,5 m  Ohutusriba sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahel 6-19 m Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee põhilised näitajad:  Projekteerimise lähtetase „rahuldav”  Jalgratta- ja jalgtee katte laius 2,5 m  tugevdatud alusel haljastusega tugipeenar 0,25 m 6.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS Härjaoja tee projekteerimisel on aluseks võetud Roadplan OÜ töö nr 17061 ja SKA IB töö nr 15002. Nimetatud tööd on teostatud eelprojekti staadiumis ja nende kohaselt on Härjaoja teel projekteeritud Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 11/26 eraldi sõidutee ning valgustusega jalgratta-ja jalgtee. Käesoleva põhiprojekti käigus on eelnimetatud töid täpsustatud. Projekteeritud Härjaoja tee lahendus on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga, kus on on näidatud Härjaoja tee paiknemine ja määratus selle liik – jaotustänav. Plaanilahenduse koostamisel on majanduslikku aspekti silmas pidades kasutatud maksimaalselt olemasolevat muldkeha ja erakinnistutesse minekut võimaluste piires maksimaalselt välditud. PK 2+30 – PK 2+90 piirkonnas on teed veidi õgvendatud, et oleks tagatud projektkiirusele 50 km/h vastav plaanikõver, mis lähtetaseme „rahuldav“ järgi on 200 m. Olemasolevas olukorras on seal plaaniraadius 180 m. Tänava ristlõige on valitud EVS 843:2016 tabeli 6.1 järgi. Arvestades olemasoleva mulde laiust, on parameetrid võetud lähtetaseme „rahuldav“ järgi ja perspektiivset liiklussagedust hinnates (<1000 a/h) on projekteeritud sõiduraja laiuseks 3 m. Kindlustatud peenara laiuseks on valitud majanduslikku aspekti ja kinnistupiire arvesse võttes 0,25 m (võimaldab markeerida äärejoont) ning kindlustamata peenra laiuseks 0,5 m. Seega on mulde laius pealt 7,5 m. Härjaoja teele on projekteeritud mahasõidud, ristmikud järgnevalt:  PK 0+58 Uus-Härjaoja (vasak pool, olemas oleva ümberehitus)  PK 2+06.7 Sinikaela tn 2 (parem pool, olemas oleva ümberehitus)  PK 2+18.9 reformimata riigimaa (uus, kinnistul puudus avalikult teelt juurdepääs)  PK 3+54 Ardo (uus, kinnistul puudus avalikult teelt juurdepääs)  PK 4+21.9 Kiriku tee (vasak pool, olemas oleva ümberehitus)  PK 6+49.0 Sõtka tn (parem pool, olemas oleva ümberehitus)  PK 6+50.5 Kiriku tee (vasak pool, olemas oleva ümberehitus)  PK 6+85 Hepa tankla (parem pool, olemas oleva ümberehitus) Detailplaneeringuga kooskõlas olevalt on PK 6+49 juures projekteeritud ristmik (Härjaoja tee – Kiriku tee - Sõtka tn). Ristmik on lahendatud Härjaoja tee maa-ala ulatuses, ajutine kokkuviimine on teostatud Sõtka tänavaga. Härjaoja tee – tee nr 11220 ristmikul on likvideeritud liiklusohtlik olukord ning suletud võimalus otse HEPA tanklasse sissesõiduks. Juurdepääs on antud Härjaoja teelt. Selline lahendus määratleb selgemalt liikumistrajektoorid ristmikul, vähendab kiirusi ja muudab ristmiku ohutumaks. Projekteeritud kergliiklustee ja tee nr 11220 lõikumisele on projekteeritud valgustuse ja liiklussaarega ülekäigurada. Liikluskorraldust on muudetud Härjaoja tee – Kiriku tee ristmikul PK 4+22 juures. Seoses piiratud nähtavusega Kiriku teelt vasakule Härjaoja teele tulenevalt erakinnistul paiknevatest põõsastest, on valitud väiksemat nähtavuskolmnurka nõudev lahendus ning olemasolev liiklusmärk 221 „Anna teed“ asendatud liiklusmärgiga 222 „Peatu ja anna teed“. Härjaoja teest paremale poole on projekteeritud jalgratta- ja jalgtee, mis ühendab omavahel Urge tee äärse ja tee nr 11220 Kernu-Kohila äärsed jalgratta-ja jalgteed. PK 6+60 on jalgratta- ja jalgtee kõrval olemasolev šahtkaev, mis tuleb likvideerida.Maa peale ülatuv kaevurõngas tuleb eemaldada ning maasisene kaevuosa täita objektilt kaevatud pinnasega. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 12/26 6.1.1 Tööd, mida tehakse ohutuse parendamiseks:  Härjaoja tee – tee nr 11220 ristmiku geomeetriat parandatakse. Härjaoja teele rajatakse sõidusuundade vahele liiklussaar. Tanklasse juurdepääs antakse Härjaoja teelt. Nii muutub ristmik selgemaks.  Rajatakse eraldi muldel valgustusega kergliiklustee Härjaoja tee maa-alale.  Härjaoja tee tehniline seisukord paraneb. Tee viiakse püsikatte alla (tolmamine väheneb), lubatud sõidukiirus tõuseb 50 km/h praeguse 30 km/h asemel.  Tee nr 11220 ja Härjaoja tee ristmiku piirkonda rajatakse teele nr 11220 liiklussaarega ülekäigurada koos valgustusega. 6.1.2 Liiklusmärgid Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma I-suurusgruppi. Projekteeritud liiklusmärgid jalgratta- ja jalgteedel peavad kuuluma 0-suurusgruppi 0. Tekstiliste märkide tähekõrgus on 150 mm (liiklusmärgi 644 puhul 75 mm). Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet. Jalgratta- ja jalgteede liiklusmärkidel kasutada I-klassi valgustpeegeldavat kilet. Projektiga ümber tõstmiseks määratud liiklusmärgid demonteerida liiklusmärke kahjustamata ning paigaldada projektis ette nähtud kohale. Kui liiklusmärgid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada, tuleb olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega, mis vastavad käesoleva projektis sätestatud nõuetele. Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud: Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud standardi muudatusi, mida tuleb vaadata koos esmaväljaandega:  EVS 613:2001/A2:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.  EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Lisaks on arvestatud ka määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ 01.03.2018 jõustunud redaktsiooni. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 13/26 Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb Töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga. 6.1.3 Teekattemärgistus Teekattemärgistuse projekteerimisel on lähtutud standardist EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Sõiduteele projekteeritud teekattemärgised teostada teekattele termovaluplastikuga (TVP). Jalgratta- ja jalgteele projekteeritud teekattemärgised teostada kattele värviga. Teekattemärgistus 993 teostada. äärekividele värviga. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine”. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud standardi muudatust, mida tuleb vaadata koos esmaväljaandega:  EVS 614:2008/A1:2016 „Teemärgised ja nende kasutamine”. Termovaluplastikust tehtavatel märgistel 911 teha vee läbipääsuks 4-7 cm pikkused katkestused sammuga 10 kuni 20 meetrit. 6.1.4 Piirded Jalgratta- ja jalgtee äärde on projekteeritud torupiire PK 2+20 – PK 2+45, kuna jalgtee külgneb ja ristub sügava kraaviga. Torupiirde projekteeritud kõrgus on 1,1 m. Torupiire paigaldada 0,5 m kaugusele asfaltkatte servast. Torupiire peab olema valmistatud ø60 mm kuumtsingitud terastorust. Terastorud ühendatakse omavahel selleks ette nähtud ühendusplaatide ja -poltidega. Torupiire peab vastama CEN/TR 16949:2016 nõuetele. Torupiirde näidis on esitatud fotol. 6.1.5 Tähispostid Projekteeritud Härjaoja teele on lõigu PK 0+00 – PK 6+35 ulatuses projekteeritud mõlemale poole sõiduteed tähispostid, kuna sõiduteel puudub valgustus ning tee ääres on kohati sügavad külgkraavid, lõigu keskosas on väikese plaaniraadiusega kõverad ning sõidurada on kitsas. Tähispostid paigaldada tugipeenra välisservale (mulde servale). Kollase helkuriga tähispostid on projekteeritud lõigu algusesse ja PK 2+30 truubi kohale. Sinise helkuriga tähispostid on projekteeritud kinnistu mahasõitude kõrvale. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 14/26 6.1.6 Meetmed vaegnägijate tarbeks Vaegnägijate liikumise parendamiseks ja nende orienteerumise kergendamiseks on jalgratta- ja jalgtee lõikumistel sõiduteega projekteeritud vaegnägijatele mõeldud betoonist tekstuurplaadid (braikivi, taktiiline tähis). Projekteeritud on üks rida plaate mõõtmetega 42 x 42 x 6 cm. 6.1.7 Väikevormid Jalgratta- ja jalgtee äärde on projekteeritud pingid ja prügikastid järgnevalt:  PK 2+00 juures 2 pinki ja 1 prügikast. Pinkidena kasutada tammepuust laudisega pinke. Näitena toode (või analoog): https://www.kiilibetoon.ee/kataloog2008/7.17.htm . Värv kooskõlastada enne toote tellimist vallaarhitekti ja vallaaednikuga. Prügikasti mudelina kasutada Contour Type 276/120 (või analoog). Prügikast peab olema pealt kinnine, metallist, tumehall, tsingitud ja kotikinnitusvõrguga. Kinnitus maapinnale peab olema betoneeritud. 6.1.8 Mahasõidud Projekteeritud mahasõidu pikikalle võib olla ≤4,0 % 5,0 m ulatuses, mõõdetuna sõidutee kattest. Projekteeritud asfaltkatte kokku viimisel olemasoleva maapinna/mahasõidu kõrgusarvudega võib pikikalle olla ≤8 %. Nendest kriteeriumidest lähtuvalt on Härjaoja teega ristuvad mahasõidud lahendatud. Projekteeritud mahasõitude asfaltbetoonkate viia sujuvalt kokku olemasoleva asfaltbetoonkattega. Kokkuviimine pärast mahasõidu asfaltbetoonist osa teostada kruuskattega (vt katendiknstruktsioonid) kui mahasõit tuleb kokku viia olemasoleva maapinna või kruuskattega teega. Mahasõitude tugipeenrad ehitada optimaalse terakoostisega sidumata segust fr 0/31,5 (määruse „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Lisa 10 tabel pos 6. Mahasõitude tugipeenra laius on 0,5 - 1 m (vt plaani- jooniseid. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 15/26 6.1.9 Äärekivid, jalandid Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x290mm) ja kõnnitee betoonäärekivi (80x200mm), peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Tardkivist sõidutee äärekivid (150x290 mm) peavad vastama standardile EVS-EN 1342 ning nende külmakindlusklass peab olema vähemalt F1. Tardkivi veeimavus 24h jooksul peab olema all 0,5%. Betoonist äärekivide (150x290 mm) kõrgused on projekteeritud järgnevalt:  10 cm – liiklussaared, tankla platsi ääred  3 cm – ülesõidetav äärekivi tankla sissesõidul  0* cm – jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohal tänava, platsi või mahasõiduga. *- 0 cm kõrgusega sõidutee äärekivi tuleb paigaldada tagurpidi nii, et äärekivi faasitud serv jääks sängitusbetooni. Sellisel juhul ei teki asfaltkatte ja äärekivi vahele äärekivi faasist tingitult veesoont. Betoonist äärekivide (80x200 mm) kõrgused on projekteeritud järgnevalt:  0 cm. Äärekivide kõrgused on näidatud projekti plaanijoonistel. Alla 4,0 m äärekiviraadiusega kõverate puhul kasutada vastava raadiusega äärekive või lühendatud äärekive pikkusega mitte üle 0,5 m. Kõveratel ei tohi äärekivide vaheline vuuk olla suurem kui 10 mm Üleminekud madaldatud äärekivile teostada ühe ja/või kahe kivi ulatuses. Ühe kivi ulatuses võib ülemineku teha kui puudub äärekiviga paralleelne (äärekivi sihiline) jalakäijate liikumissuund. Projekteeritud äärekivid paigaldada minimaalselt 5 cm paksusele betoonkihile. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga nii, et kivi tagumisel küljel oleks betoonikihi kõrgus 15 cm. Betoonikihis ei tohi olla katkestusi, äärekivi peab olema katkestusteta betoonalusel. Valgustimastide jalandite kõrgus jalandi peal on näidatud vertikaalplaneeringu joonisel. Masti jalandi pealispind ulatub projektpinnast 8 cm kõrgemale. 6.2 VERTIKAALPLANEERING Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikkalle -2,5% va viraažid, mis on 2,5%. Tugipeenardele on projekteeritud põikkalle -4,0 kuni 2,5%. Jalgratta- ja jalgteele on projekteeritud ühepoolne põikkalle valdavalt 2,0%, ristumistel sõiduteega on kohati põikkalle 2,5% (ühitatud sõidutee pikikaldega). 6.2.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid Sademeveed on juhitud sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevaid kraave ning olemasolevaid kraave ringi kaevata/täita kraavi pikikalde parandamiseks. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 16/26 Restkaevud (2 tk) on projekteeritud Hepa tankla juurde, kuna äärekividega piiritletud platsilt ei ole muud moodi antud olukorras võimalik sademevett ära juhtida. Restkaevud on juhitud Sõtka tn kagunurgas olevasse umbkraavi, kuhu on varasemalt suunatud ka Hepa tankla olemasoleva restkaevuga kogutav sademevesi. Vesi immutataks umbkraavis pinnasesse. Projekteeritud kraavide mulde poolne nõlvus on 1:2 ja välisnõlva nõlvus on 1:2. Erandina on projekteeritud kraavide muldepoolne nõlvus ja välisnõlva nõlvus 1:1,5 vahemikus PK 0+54 – PK 1+40 paremal pool(gaasitoru lähedal) ja PK 3+60 - PK 6+37 vasakul pool tulenevalt ruumipuudusest (kinnistu piirid väga lähedal muldele). Projekteeritud kraavide põhja laius on 0,4 m. Kraavide põhja kindlustamisel on lähtutud järgnevatest parameetritest:  pikikalle 1,0-2,0% kindlustada killustikuga;  pikikalle 2,0-3,0% kindlustada killustikuga II-klassi geotekstiilil; Kraavipõhjade kindlustus peab algama 2 m enne kindlustatava kalde algust ja jätkuma 2 m pärast kindlustatava kalde lõppu. Härjaoja tee ja projekteeritud jalgratta- ja jalgtee vahel on olemasolev kraav PK 2+30 – PK 5+75. Kraavi põhja profiil ei ole ühtlaselt langev ja seetõttu jääb kraavi seisvat vett. Projektiga on ette nähtud kraavi täitmine väljakaevatud pinnasega (nt tee muldest) nii, et oleks võimalik anda kraavile projektiga ettenähtud põhja kõrgused (vt plaan ja profiil). Lisaks kasutada väljakaevatud pinnast projekteeritud Härjaoja tee ja jalgratta- ja jalgtee vahelise ala planeerimiseks, täitmiseks. 6.2.2 Mulded ja nõlvad Projekteeritud mulded ehitada nõlvusega 1:2 ja 1:1,5. Nõlvused on näidatud plaanijoonistel. 6.2.3 Truubid Projekteeritud truubid ning truubi päised ehitada vastavalt tüüpjoonistele (vt „Põhitee truubi tüüpjoonis“). PK 2+33 Härjaoja teega ja kergliiklusteega lõikuvale maaparanduskraavile projekteeritud uute ø 1000 mm truupide sisse- ja väljavoolude kindlustamine ning kraaviühenduste rajamine teostada vastavalt juhisele „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“(2013) (https://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=355&sub2=412) Plastikust truupidel kasutada PE või PP toru, mille rõngasjäikus min SN8. Mahtudes ei ole antud eraldi truupide kindlustamise mahtusid, vaid mahud tulenevad tüüpjoonistest. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 17/26 6.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend“. Katendi arvutamisel on kasutatud KAP katendi arvutamise programmi (KAP 2,0, 23.02.2017). Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Katendikonstruktsioonis on ette nähtud 1 cm kulumisvaru pealmisesse asfaldikihti, mis ei kajastu katendi tugevusarvutuses. Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate viirutustega. 6.4 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID 1. Sõidutee katend (Konstruktsioon 1) - AC 16 surf 70/100 h = 6 cm - AC 32 base 70/100 h = 7 cm - killustikalus h = 25 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev alus 2. Sõidutee katend (Konstruktsioon 2) - AC 16 surf 70/100 h = 6 cm - AC 32 base 70/100 h = 7 cm - killustikalus h = 25 cm - geotekstiil (NGS, profiil nr 2, eraldav) - dreenkiht Tm_105 hmin = 30 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev aluspinnas 3. Sõidutee katend (Konstruktsioon 3) - AC 16 surf 70/100 h = 7 cm - killustikust h = 25 cm - dreenkiht Tm_105 hmin = 30 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev aluspinnas 4. Mahasõitude katend (Konstruktsioon 4) - AC 16 surf 70/100 h = 5 cm - killustikust h = 25 cm - liivalus Tm_90 h = 20 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev aluspinnas 5. Sõidutee katend freesitud alusel (Konstruktsioon 5) - AC 16 surf 70/100 h = 6 cm - olemasolev tasandusfreesitud asfaltbetoonkate hfrees = 6 cm Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 18/26 6. Jalgratta- ja jalgtee katend (Konstruktsioon 6) - AC 8 surf 100/150 h = 5 cm - killustikalus h = 20 cm - liivalus Tm_90 h = 20 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev aluspinnas 7. Betoonkividest sillutis ohutussaarel (Konstruktsioon 7) - betoonkividest sillutis h = 6 cm - stabiliseeritud liiv (liiv-tsemendisegu 5:1) h = 3 cm - killustikalus h = 20 cm - liivalus Tm_90 h = 20 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev tihendatud aluspinnas 8. Betoonkividest sillutis platsil (Konstruktsioon 8) - betoonkividest sillutis (punane/hall vastavalt plaanijoonisele) h = 8 cm - stabiliseeritud liiv (liiv-tsemendisegu 5:1) h = 3 cm - killustikalus h = 25 cm - dreenkiht Tm_105 hmin = 30 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev aluspinnas 9. Sõidutee killustikkatend (Konstruktsioon 9) - sidumata segu fr 0/31,5 (segu 6) (paekillustikust) h = 10 cm - killustikalus h = 25 cm - täitepinnas (vajadusel) - olemasolev tihendatud aluspinnas 10. Sõidutee tugipeenar (Konstruktsioon 10) - sidumata segu fr 0/31,5 (segu 6) (paekillustikust) h = 13 cm - ehitatud tee alus 11. Mahasõidu tugipeenar (Konstruktsioon 11) - sidumata segu fr 0/31,5 (segu 6) (paekillustikust) h = 5 cm - ehitatud tee alus 12. Haljastus - murukülv (klass III) - kasvualus h = 5-7 cm Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 19/26 6.4.1 Nõuded materjalidele Kihi MATERJALIDE NÕUDED: paksus, Konstruktsiooni Materjal [cm] nr Materjali minimaalsed nõuded AC 8 surf 5 6 900 ≤ AKÖL 20 ≤ 1500 (AKEJ) Asfalbetoonsegud AC 16 surf 5 4 900 ≤ AKÖL 20 ≤ 1500 (AKEJ) AC 16 surf 6 1, 2, 5 1500 ≤ AKÖL 20 ≤ 3000 (AKEJ) AC 16 surf 7 3 900 ≤ AKÖL 20 ≤ 1500 (AKEJ) AC 32 base 7 1, 2 1500 ≤ AKÖL 20 ≤ 3000 (AKEJ) Paekillustik 25 1, 2, 3, 4, 8, 9 AKÖL 20 500-3000 (KKEJ) Killustik Paekillustik 20 7, 9 AKÖL 20 <500 (KKEJ) Vastavalt Lisa nr 1-le. 30 cm Minimaalne Dreenkiht Tm_105 (min.) 2, 3, 8 filtratsioonimoodul 1,0 m/ööp Juurde- veetavad Vastavalt Lisa nr 1-le. liiv- Minimaalne pinnased Liivalus Tm_90 20 3, 4, 7, 9, 10 filtratsioonimoodul 0,5 m/ööp Vastavalt Lisa nr 1-le. Täitepinnas Minimaalne (vajadusel) Tm_90 muutuv 1-4 ja 6-9 filtratsioonimoodul 0,5 m/ööp sidumata segu fr Purunemiskindlus ≤LA35 ; Tugipeenrad ja killustikkate 0/31,5 [segu nr 6 5, 10 ja külmakindlus F4 (TEKN)] 13 10, 11, 12 Märkused:  Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi.  Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid.  Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901- 1:2009 tabelis 12.  Raskeliikluse osakaal 7 %.  AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis.  KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.  TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.  Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.  Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.  Killustikaluste ehitamiseks ei ole ette antud fraktsioone, sest võimalikud on erinevad variandid. Tähtis on alused ehitada vastavalt juhisele „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Killustiku tüübi (sidumata segu, fraktsioneeritud killustik või ridakillustik) valib ehitaja. Dreenkihtide ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0 m/ööp (määruse „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“). Liivaluste ja muldkeha ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp (TEKN). Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 20/26 Killustikaluste puhul ei ole projektis ette antud konkreetset killustikku. See jätab ehitajale võimaluse valida killustik vastavalt KKEJ-s toodud tingimustele, kuna projektlahendus võimaldab kasutada kõiki KKEJ-s kirjeldatud materjale. Sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338 (klass 3, lõhestustõmbetugevus 3,6 MPa). Projekteeritud truupide nõlvade ülemise osa kindlustamiseks kasutada erosioonitõkkematte. Erosioonitõkkematid paigaldada vahetult peale muruseemne külvi. Nõuded erosioonitõkkemattidele:  Siduselemendiks PP-võrk  Tihedus: 350 g/m2 Erosioonitõkkematt tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele. Projektis on sätestatud geotekstiilide profiilid. Projekteerija on lähtunud NorGeoSpec spetsifikatsioonist [ NorGeoSpec 2012 (parandus 01; 14.12.2016) ] Järgnevas tabelis on näidatud sobiva profiili valik Härjaoja tee katendisse. Geotekstiil tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele. Projekti mahud ei sisalda geotekstiili paigaldamiseks vajalikke ülekatteid. 6.4.2 Teetööde lühikirjeldus  Veenduda vajalike lubade, kooskõlastuste ja pädevuste olemasolus  Objekt tähistada nõuetekohaselt (infotahvlid, ajutine liikluskorraldus)  Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike poolt seatud kooskõlastuste tingimustest.  Märkida välja tee geomeetrilised elemendid.  Eemaldada likvideeritavad puud, võsa, kännud, kivid. Koos Kohila valla esindajaga määrata võsastunud alal säilitamisele kuuluvad puud (kergliiklustee kõrval võsastunud alas leidub ilusaid kaskesid). Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 21/26  Freesida asfaltkate (freespuru kasutamine leppida kokku tellijaga)  Likvideerida vanad äärekivid  Teostada väljakaeved. Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja mitte sobiv pinnas. Projektis on arvestatud 0,4 m paksuse kasvupinnase kihiga. Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas.  Paigaldada projekteeritud truubid  Kaevata kraavid, puhastada kraavid  Kindlustada kraavide põhjad, kus see on ette nähtud.  Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused  Paigaldada, profileerida ja tihendada täitepinnas  Rajada dreenkihid ja liivalused  Rajada killustikalused  Paigaldada äärekivid  Paigaldada sillutiskivid  Paigaldada asfaltbetoonkate  Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru. Kindlustada nõlvad, kus see on ette nähtud.  Paigaldada killustikkate  Teostada haljastus ja heakorrastus  Teostada kattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid  Paigaldada väikevormid (pingid, prügikast)  Puhastada teemaa-ala  Kontrollmõõtmised, tööde üleandmine, objekti valmimine 6.5 HALJASTUS 6.5.1 Ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine Enne raietööde (sh raadamise) teostamist tuleb taotleda Kohila Vallavalitsuselt raieluba, mille käigus lepitakse kokku, kuhu metsamaterjal ladustatakse. Raie ja raadamistöid teostatakse ning materjal sorditakse vastavalt Kohila Vallavalitsuse esitatud juhistele. Tee maa-ala tuleb puhastada metsast, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud mets, võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal. Raadamistööde käigus säilitada ilusamad puud, mis jäävad projekteeritud kergliiklustee äärde. Kuna olemasolev situatsioon on mõõdistatud võsa, põõsastikualana, siis üksikpuid ei ole võimalik plaanil identifitseerida. Seepärast on vajalik koos tellija esindajaga pärast jalgratta- ja jalgtee välja märkimist tähistada puud, mis on võimalik säilitada. Olemasolevas põõsastikus, võsas on mõningaid ilusaid ja elujõulisi kaskesid, mis ilmestaksid tee maa-ala säilitamise korral. Raietööde ulatus on toodud asendiplaanil. Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust Töövõtjal kinnistu omanikuga täiendavalt kokku leppida tööde teostamise aeg ning täpsustada tööde ulatus. Erakinnistul asuv puidumaterjal kuulub vastava kinnistu omanikule. Erakinnistult likvideeritava puidumaterjali ladustamise koht kooskõlastada Töövõtjal kinnistu omanikuga. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 22/26 Liiklusohutuse huvides on vajalik kärpida oksi sõidutee äärsetel puudel, et tagada vajalik nähtavuskaugus ning kõrgusgabariit. Oksad kärpida nähtavuskauguse ja kõrgusgabariidi tagamiseks sõidutee kattest 5,5 m kõrguselt järmistes kohtades:  PK 3+80 – PK 4+15 vasakul pool  PK 4+30 – PK 4+60 vasakul pool  PK 5+05 – PK 5+80 vasakul pool Liiklusohutuse huvides on vajalik kärpida oksi jalgratta- ja jalgtee äärsetel puudel, et tagada vajalik nähtavuskaugus ning vaba ruum. Oksad kärpida kõrgusgabariidi tagamiseks jalgratta- ja jalgtee kattest 2,4 m kõrguselt järmistes kohtades:  PK 0+10 – PK 0+20 (jalgratta- ja jalgtee läheb puude vahelt läbi) Ehitustööde käigus vigastada saanud säilitamisele kuulunud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada sama liiki hekkide ja põõsastega. Istutatavad taimed peavad vastama Eesti standardile EVS 778:2001. Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. 6.5.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal Säilitatavate puude tüvede ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“. 6.5.1 Projekteeritud haljastus Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad murukülviga (klass III). Projektiga on ette nähtud mulde ja kraavide nõlvad haljastada murukülviga (klass III)(välja arvatud juhul kui nõlvale on ette nähtud muu kindlustus). Lubatud on mulde ja kraavide nõlvade haljastamine hüdrokülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7 cm. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 23/26 ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. 6.5.2 Istutustööd Jalgratta- ja jalgtee puhkekoha taha PK 2+00 on projekteeritud 5 põõsaistikut. Istikuna kasutada lodjapuu-põisenelas „Dart’s Gold“. Põõsad Projekteeritud põõsaste istutusala alt kaevata välja olemasolev pinnas vähemalt 0,5 m ulatuses. Paigaldada kasvumuld, mille paksus peab olema minimaalselt 0,4 m. Põõsad istutada 3-5 cm sügavamale kui nad enne on kasvanud. Nõuded põõsaste istikutele ja mullatöödele:  Istiku kõrgus: ≥ 30-50 cm  Kasvumullakihi paksus (istutusaugu sügavus): >0,4 m  Istutusaugu mõõtmed: 0,4 x 0,4 m  istikul peab olema vähemalt 4-5 oksa  Istikute vaheline kaugus peab olema 2 m. 6.5.3 Rajamisaegne hooldus Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased hooldustööd teha parima praktika kohaselt. 6.5.4 Hilisem hooldus Peale valmimist teostada hooldust korrapäraselt, piirkonnale sobival hooldustasemel ja parimat haljastuse hoolduse praktikat järgides. Hukkunud istikud asendada istutamiseks sobival aastaajal. Põõsastele teha hoolduslõikust. 7 TEHNOVÕRGUD 7.1 MAAPARANDUS Projekteeritava Härjaoja tee äärde jäävad või lõikuvad Härjaoja teega järgnevad maaparandusehitised:  Vasakul pool sõiduteed Kohila-KuusikuI maaparandussüsteem; Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 24/26  Ristuv truup T/1 PK 2+33. Truup on amortiseerunud, rõngad paigast nihkunud. Truup asendatakse. 8 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. 9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Ehitustööde teostamisel peab järgima projekti kooskõlastustel, kooskõlastuste koondtabelis ja/või ehitusloal märgitud kolmandate osapoolte võimalike täiendavate tingimustega. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 25/26 Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2 m) kaevetööd teostada käsitsi. Tööde läbiviimisel ja ehituskaeviku piirestamisel lähtuda “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RT 13.07.2015 nr 90) ning “Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel”. Kõik projekti koosseisu kuuluvad tööd teostada liiklust sulgemata. Lubatud lühiajalised sõiduraja sulgemised vastavalt kooskõlastatud ehitusaegsele liikluskorraldusskeemile. Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Enne ehitustööde alustamist kohustub koostama Töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse projekti, mille kohustub kooskõlastama Maanteeameti liikluskorralduse spetsialistiga ja Kohila vallavalitsuse ehitusnõunikuga. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama kooskõlastatud ajutise liikluskorralduse projektile. Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne ehitustööde algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. Objekti pildistamine Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste pildistamine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud digitaalsele andmekandjale (nt. CD/DVD, USB, väline kõvaketas), need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast digitaalsest andmekandjast tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. 10 TEE HOOLDUSJUHEND Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ 26/26 Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga:  Kogu lõigule paigaldatakse asfaltbetoonkate;  Lisandub sõidutee kõrvale jalgratta- ja jalgtee, mis paikneb eraldi muldel;  Lisandub välisvalgustus;  Ristmikule lisandub liiklussaar;  Lisandub äärekivisid;  Lisanduvad restkaevud ja sademeveekanalisatsiooni torustik Hepa tankla piirkonnas;  Lisandub uusi truupe;  Olemasolevad betoonist truubid maaparanduskraavil asendatakse;  Lisandub olulisel määral külgkraave;  Lisandub uusi liiklusmärke;  Lisanduvad torupiire. Seletuskirja koostaja: Markus Toon (Allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev: 10.12.2018 Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048 Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ d5 0m vöön Tee PROJEKTEERITUD TRUUP kai tse nr Tee Ø=400, l=11 m, plast 55,05 - 54,94 ; i=1,0 % 112 +20 20 166 Ke rnu-K oh üla v ila k tee · Puude okste kärpimine: r ge a ale iku PK 3+80 - PK 4+15 U hil Eelkõver L= +00 · Puude okste kärpimine: Ko Kir PK 3+40 166 5 PK 4+30 - PK 4+60 3.2 R=260.0 3+66.4 Riigiteega ristumise PK 3+60 5 3+54.0 3.2 koht: km 16,559 31.8 0+200+22 Eelkõve E PK 3+8 elkõ ve 3.50 r L=31.8 3+98.1 r L=20.6 Eelkõve PK 4+0 0 EP SIRG ee :C r L=20.6 4+18.8 t R=400.0 Ee H= iku lkõver L=11 Eelkõver L=11 4+52.8 PK 4+20 7+ =7.4 Kir SIRGE L=86.9 01 EL 0 4 1.00 3.50 PK 7+0 .80 7 R=400.0 4+41.7 1.00 SIR R= PK PK 4+40 +80 0.50 0.25 7+ 0 GE 70.0 + · Puude okste kärpimine: 0 .2 0102 165 L= R5.0 PK 4+60 1:2 .8 .2 0 7.4 6 0 PK 5+05 - PK 5+80 R5. .5 PK 4+80 Urge kü 1:1 9 1.9 Profileerida maantee ja kergliiklustee vahelisele alale 1:2 +9 0+1 la 4+2 4.4 PK 5+00 PA 12 nõva vastavalt näidatud vertikaalplaneeringule. 1:1.5 PK 6 Eelkõver L=6.9 SIRGE L=86.9 5+39.8 R=250 Eelkõver L=6.9 5+46.7 R=70.0 6+70.2 Kohila a Kaabli peal on tagatud pärast profileerimist pinnast PK 5+20 lev .00 +80 PA 11 0,7 m paksuselt, koorida kuni 15 cm. .0 0+00 R=650.0 R20 PK 6+6 PK 5+40 PA12 PK 5+60 00 STOP PK 6+40 R=650.0 R=250.0 00 PROJEKTEERITUD TRUUP PK 5+80 R8. R10. Te PK 6+00 PK 6+20 .00 0.25 1:2 PA11 0 Ø=400, l=5,5 m, plast 1:1.5 e-e PA 10 R6 0.50 55.25 - 55.19 ; i=1.0 % 60 hit 6+10.6 PA15 0 5+ PA10 us 0.0 16 0 5 1:1.5 töö PA3 R4 PA14 0 de R0.5 0+00 6 PA 15 6+50.5 piir 0+13 1:1.5 1:2 PA13 1:2 PA 14 00 33 R7. .80 7+ R0 1:2 R8.00 9 PA18 PA2 1:2 1:2 1:1.5 0.50 0.25 1:2 0 2.5 PA17 PA 21 1:2 PA21 3.00 3+40 PA 13 20 1:1.5 PA16 PA 18 00 7+ 0 7+ 1:1.5 3+60 4 1:2 1:1.5 5+ PA19 PA20 PA 17 PA24 PA27 16 0+00 5 0+33 0 3+80 3.0 0.3 2.50 2.50 1:2 4+00 PA 20 0.580.49 4+20 PA23 PA26 2.06 .50 1:2 0 4+40 Härjaoja tee 0 4 PA 16 PA22 3.0 0 PA 3 4+60 1:2 PA25 0.5 .00 PA 19 1:2 6 4+80 0 R8 PA 4 .5 1:2 1:2 0 1:2 5.24 6+80 2.50 5+00 0PA 4a 0 6+6 1:2 5+20 R8.0 0+20 5 5+40 0 6+40 +2 1:2 PA28 5 5+60 2.50 16 Geodeetiline punkt nr 100 6+20 5+80 6+00 1:2 (kohalik võrk, II järk) 1:2 Ümber tõsta! 1:2 .90 R0 PROJEKTEERITUD TRUUP Ø=400, l=9,8 m, plast 00 54.67 - 54.61 ; i=0.6% 5+ 16 0+00 ajutine Koordinaadid: L-EST97 e +49.0 kokkuviimin 6 Geoalus Autor: 100 Aakrit OÜ Töö nr: TJ-91_18 Kõrgused: EH2000 Sõtka tn Tellija Töö nimetus Töö nr PROJEKTEERITUD TRUUP av Ø=500, l=11,9 m, plast 80 Kohila Vallavalitsus 55.22 - 55.00 ; i=1.8 % 4+ Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt 18048 eritud tän 16 Vabaduse 1, Kohila 79804 Ol. ol. monteeritavate Reg kood: 12432118 Reg. kood: 75018801 Kask säilitada. Tiigi 78, 50410 Tartu Kaev likvideerida! Maa peale P) betoonplaatide (6 x 2 m) vuuk Kalver Künnapuu Tel +372 5567 1983 [email protected] ulatuv betoonrõngas eemaldada (Ülejõe D Joonise nimetus Joonise nr [email protected] +372 55560080 ja kaev täita pinnasega. Geodeetiline punkt nr 1418 www.roadplan.ee (kohalik võrk, III järk) 3.2 plane 5 Asendiplaan (PK 3+60 - PK 7+02) 3.2 Tegevjuht Riho Milva Ümber tõsta! 5 Äärekivi esiserv panna Projektijuht Edgar Berman 3.2 60 4+ olemasoleva betoonplaadi vastu. 16 Staadium Mõõtkava Kuupäev Projekteerija Markus Toon Põhiprojekt 1:500 23.11.2018 1 2 3 4 6 7 8 A B C D E Koordinaadid: GEOALUS: TJ-91-18 21.08.18 201857 VK-4-01 PP 1:500 201857_PP_VK-4-01_asendiplaan F 5 52.73 52.70 OSA B OSA A 52.67 PK 1+80 PK 1+60 PK 3+20 PK 3+40 52.64 PK 1+40 2+00 PK 3+00 PK 3+60 PK 3+54.0 PK 1+20 52.61 0+200+22 2+20 PK 3+8 PK 1+00 PK 2+18.9 2+40 2+80 0+20 3.50 2+60 PK 0+80 PK .58 PK 52 PK PK 0+60 0 3 .00 1W2 PK 0+40 1W2 1.00 2 R3 Tee-e 1.00 1W2 4 1.00 5 .55 3.5 0 3.50 1.00 1W2 52 2 .75 Urge küla R5.00 2 0.50 0.25 h 1:2 54.75 54.50 54 0+58 54.99 itustö 54.26 0 55.23 PK 1:2 R5 .0 54.01 1:2 2 .0 6 54.71 54.81 00 0+1 56.6 1:1.5 1:1.5 PA 6 54.62 54.91 R5. 1:2 55.45 52.54 Kohila alev 1:2 .85 54.52 .5 2.50% -2.50% 0+2 Urge kü .00 55.65 55.61 1: 1 54 ö 1:2 56 54.38 1.00 1:2 PA 5 .75 .65 55.59 PA6 52.84 de pii 2.50%-2.50% .65 R5 .85 PA9 .95 55.78 .55 54.08 la .05 .15 .45 55 55 35 1 5 53.15 56.30 55.25 0 53.78 PA 12 55 .2 .35 53.46 53.78 55 .95 55.18 1:1.5 56 3.50 55 55.80 56 5 55 55. 55.15 56 55.8 55.9 -2.50% 2.50%-2.50% 4 56.55 54 55.7 56 -2.50% -2 3.00 3.00 56.0 Kohila a 56. 55.82 5 5 5 1:2 5 .05 55.65 1.00 55 5 56. 55.28 .65 PA5 r PK 2.50% -2 .55 20 55.84 PA3 .45 1 .75 .55 lev 0+20 .85 PA8 55 .95 PA 115 .05 .75 55 PA 9 .35 5 55 5 55 56. 5 55.4 .1 .25 55 0+00 55 56 .00 54.9 55 5 5 .2 -2.50% 2.50% 55.86 56 5 0+00 PA 4 0+ 56 56. 55 56.85 55.7 25 .3 .45 .55 15 54.96 56 55.6 55.9 1:1.5 1:1.5 75 55 5 56 R5 55.88 5 5 5 PA4 5.85 55 56 56 55. .6 55.55 5 56. 0+24 .35 56.95 .75 56 5 0.25 .25 55.90 2.50% 0.50 54.95 55.06 05 56.35 55.1 PA2 0 55.0 R5.0 57.05 85 56 5.05 5 56. 1:2 5 55. PA 3 1:2 56. 15 5 PK .50% 56.00 54.31 PA 8 57.03 54.62 .50% 54.00 56 1:1.5 1:1.5 45 5 54.93 .00 56.9 55.23 53.73 56. 0.25 1:2 PA7 ,88 55.3 25 .00 55.96 R5 55.53 1:2 0+0 56.95 55.05 55.2 5 PA1 .00 PA 10 1:2 55.1 R3 56.85 5 55.91 55.71 5 0.50 .65 5 .45 .85 .75 .95 5 R5 1:2 55.25 5 .05 PA 2 .5 2.26 2 5.3 55. .15 0 55.73 -2.50% -2.5 .25 55 55 55 55 55 55 1:2 0+00 5 55. 52.93 54.2 56 56.85 56.95 .35 1.00 PA 7 54.3 56 55.75 35 5 54. 3.00 3.00 .85 5 56 1+60 5 54. 1:2 .65 1:2 .95 53.60 45 .7 .55 1+40 .05 1.00 55 1:2 53.43 54. .15 55.77 55 55 52.59 55 .25 55 56.75 45 55 1+80 .35 53.77 65 .35 56 56.45 55. 55.4 4.5550 52.49 54 56 1:2 55.79 .45 W1.1 56 56.85 PA 1 W1.1 5 52.58 53.26 .75 54 56 55.5 1:2 53.89 55.81 1+20 55 W561.1 W1.1 52.75 53.09 .85 e 56. PA 2 54 5 52.92 53.97 ja te 1:1.5 1:1.5 .95 1:2 .55 55 1:1,5 55.83 W1.1 55 2+00 .45 54.05 .05 o 55.85 1+00 Jaland ärja 1:2 55. 54.13 Urge küla 56.55 1:2 5 Kohila alev 55.96 55 54 0% 56.65 .3 54 05 55. 9+ 55 .85 43 .95 55.84 5 2+20 54.21 H 15 55.94 43 5.2 3.50 75 W1.1 55. 20 2.50 56. 0+80 5 .15 25 54.29 54.37 0.25 0.50 2 1:2 W1.1 55 Jaland .05 54 2+80 55 2+40 54 55 55.35 .92 .05 0+60 55 54 .95 2+60 W1.1 5 3+00 .15 55 43 .8 55. 0+00 56.69 2.50 56.75 .9 5 5 7 .75 5 55. 54 4.8 54. 25 55.45 43 W1.1 5 W1.1 W1.1 35 55.45 3 40 W1.1 W1.1 3+20 55.55 0+1 PA Jaland W1.1 W1.1 55.55 55.65 2+06.7 3+40 4 55.65 55.63 41 W1.1 Jaland 41 W1.1 3+60 55.75 W 56.8 Jaland W1.1 56.82 55.85 1 41 3+80 1. 5 1 Jaland 55.09 Jaland 52.46 54.94 55.59 W1.1 41 5 Ol.olev ELASA sidetrass kaitsta 41 9+4 Jaland poolitatava kaitsetoruga 55.84 0 0 0+2 Ø110"B"kat L=25m Ol.olev ELASA sidetrass kaitsta Ol.olev ELASA sidetrass kaitsta 52.46 poolitatava kaitsetoruga poolitatava kaitsetoruga Ol.olev ELASA sidetrass 5 2.50 0.2 Ø110"B"kat L=5m Ø110"B"kat L=3m kaitsta r/b plaatidega L=6m, plaadid km/ W1.1 0.25 Jaland 56.85 .1 56.96 1000x600x100, 6tk 56.75 0+00 W1 h, lä 52.46 htet 9+60 ase Jaland Jaland 56.72 56.33 Urge tee "H", 52.46 15 x10 0m nd 5 0m ö Tee e vö kai ts nr Ol.olev TELIA sidetrass kaitsta poolitatava T ee 112 20 kaitsetoruga Ø110"A"kat L=13m 2 + 166 sügavusega 1m 0K Ol.olev TELIA sidetrass kaevata lahti ja ümbertõsta ern Ümbertõstetav lõik enne L=48,7m; pärast L=48,6m u- K Ol.olev TELIA sidetrass kaitsta poolitatava oh kaitsetoruga Ø110"B"kat L=27m üla v ila k tee ge a ale OSA B OSA A sügavusega 0,7m r iku U hil +00 Ol.olev TELIA sidetrass kaitsta poolitatava Ko Kir 166 kaitsetoruga Ø110"A"kat L=9m 5 3.2 5 sügavusega 1m 3.2 Ol.olev ELASA sidetrass kaitsta PK 3+80 poolitatava kaitsetoruga Ol.olev ELASA sidetrass kaitsta r/b plaatidega L=10m, Ø110"B"kat L=5m plaadid 1000x600x100, 10tk tee 4+00 u PK ik Kir PK 7+0 4+20 PK +80 7+ 0 PK 165 02 4+40 Jaland PK 56.60 4+60 Urge kü 9 1.9 0+1 PK la 4+2 56.05 PK 5+00 4+80 55.18 PK RK Kohila a PK 56. 55.28 PK 5+20 2.50% -2 56.54 6+8 lev 5 45 56.1 56. .00 S R20 PK 6+6 25 55.38 PK 5+40 0 PA12 5 56.2 56.35 W1 PK 5+60 55.46 Ol.olev Kiriku AJ 00 56. STOP PK 6+40 15 00 PK 5+80 .50% -2.50% R8. R10. Te 56.35 PK 6+00 56. PK 6+20 .00 55.55 25 PA11 56.47 250kVA 0 .45 1:1.5 e-e R6 56.45 56 56. 56.45 3 Ol.olev "LJS 25" 60 5 hit PA15 1 0 W 56. + PA1 0 us 56.55 55.67 0.0 165 45 56.55 -2.50% 0,45 kW+0,77kW=1,22kW 0 6 1:1.5 W töö PA3 55.65 R4 38 5 6. 2 1. 5 55.63 56.5 55 PA14 S 0 de 11 R0.5 W 54 K2 0+00 7 56.65 55.61 1 .85 54 PA 15 Proj. tänavavalgustuse kaabel: 6+50.5 piir .95 55 56.65 55.59 0+13 .05 55 56.72 1:1.5 56 .15 PA1356.65 55.57 F2: ARLC 4G16+2,5Cu, Ltrass=864m, Lkaabel=985m 8 1:2 55 .35 56.71 22 1 .25 W 55.55 .55 -1.8 56.45 PA 14 00 W1 56 33 55.53 R7. 11 7+ 54.29 56.65 56.35 54.37 55.51 9 0% 54.45 R8.00 56.6 9 PA2 54.53 56.35 5 1:2 1:2 6.6 -2.50 0.50 PA18 55.49 W1 1:1.5 0.25 1:2 0 5 54.67 56.65 S 2.5 55.47 56.45 PA 21 PA17 1.8 K11ss 56.25 55.45 K2 54.69 1:2 % 2. 55.43 0% 56.55 54.71 PA21 .75 K .00 55.65 55.39 .55 PA 13 20 56.55 1:1.5 55.52 56.15 PA16 55.29 56 56 00 55.75 55.25 54.73 PA 18 55.35 55.49 7+ 40 50% 3.00 3 7+ 1:1.5 55.85 5 7 55.44 55.47 55. 54.75 56.55 -2.50% 2.50 1:2 5 56.7 5+ Jaland S 1:1.5 PA27 56.65 85 65 2 56.05 55. 55. 54.77 PA19 PA20 PA 17 PA24 56.65 16 -2.50% -2.50% 3 0+00 56 5 56.39 0+33 0 55.85 54.79 3+80 0.3 55 56.55 1 3.0 2.50 56.45 W1.1 .75 2.50 1:2 55.95 4+00 55. 56.46 W W1.1 55.55 54.81 56.46 56.46 PA 20 W 1.1 6 0 4+20 54.83 2.0 0.5 K2 PA26 95 56.45 1. PA23 1:2 55. 56.65 56.75 W1.1 Härjaoja tee 0.50 5 55.65 54.85 56.45 1 8 4+40 0.25 55. .65 0 0 11ss 41 W1.1 PA 16 3.0 0 75 54.87 W1.1 55. 56.65 56.65 56 56.55 PA 3 4+60 PA22 56.45 56.65 1:2 W1.1 54.89 0.5 65 PA25 K 55.75 55. 56.65 56.65 .0K % 56 .55 54.91 56.65 41 W1.1 PA 19 2 .75 1:2 55 3 7 55.85 45 54.93 W1.1 4+80 0 R8 55. 54.95 PA 4 .5 4.20 1:2 1:2 35 1 55. 0 1:2 54.97 55.31 5.24 85 Jaland 55. 8 6+80 54.99 56. 2.50 5 41 75 5+00 5.2 55.06 55.16 55.25 55.27 55.29 56.55 11 55 56.09 55. 56.55 56.5 5 0PA 4a 5 W1.1 65 55.15 0 6 56. 2 2 6+ 1:2 R8.0 55. pk 56. 56. Jaland 5+20 55. 55 25 55 W1.1 55. 15 55.25 W1.1 05 55. K2 95 45 .85 56.8 55.78 56 0+20 55.3 W1.1 55. 5 55.4 55.6 75 .45 6 55.5 5+40 K K1 5 20 56 35 5 6+40 56. 5 5 5 55. 56.25 40 W1.1 .4 1s .35 W1.1 4 56 5+ 55.35 5 1:2 56.1 PA28 41 s 5+60 56 2.50 16 W1.1 55.45 6+20 W1.1 Jaland .05 5 55.5 55.8 55. W1.1 5 5+80 55.7 6+00 95 1:2 55.6 5 5 5 11 56.79 Jaland 40 W1.1 56 5 W1.1 W1.1 .35 .3 W Jaland 55.54 W1.1 W1.1 Jaland 22 56 1:2 40 1. 55.94 1:2 56.50 1 .5 40 .90 Jaland Jaland Jaland 35 Jaland .25 R0 55.59 56.57 56.46 56.25 Jaland 55.89 56 Jaland 15 56.46 56.15 56. 56.74 RK 5 Jaland 56.05 56.0 RK 56.61 56.84 5 56.60 55.95 55.9 00 55.85 5+ 55.85 16 Sidekanalisatsiooni paigaldus 55.75 55.75 0+00 sõidutee alla ja haljasalal ajutine MÄRKUSED (ProSystem OÜ töö nr 616): e +49.0 kokkuviimin 6 1) Enne kaevetöid tuleb digitaalselt mahamärkida trassid. Ol.olev ELASA sidetrass kaitsta poolitatava 2) Sõidutee all paigaldada projekteeritud kaablid Ø75mm 750N tugevusklassi kaitsetorudesse. Sõtka tn kaitsetoruga Ø110"B"kat L=3m Ülejäänud kaabel paigaldada kogu ulatuses Ø75mm 450N tugevusklassi kaitsetorudesse. N km ähta d tänav Riigi teemaal projekteeritud kaablid paigaldada A-tugevusklassi kaitsetorusse. 80 4+ 3) Projekteeritavad kaabelliinid paigaldada üldjuhul 0,7m sügavusele. /h vu 16 Olemasoleva või projekteeritava sõidutee ulatuses kaabel paigaldada vähemalt 1m sügavusele. , lä sk ht olm ) (Ülejõe DP Kaablite ja torude alla ja peale paigaldada 0,1 m paksune ehitusliiva kiht. et planeeritu Valgustuskaabel näha ette riigiteega ristumisel A-klassi kaitsehülsis ja paigaldus kinnisel as nur meetodil. Minimaalne sügavus 1,5 m ümbritsevast maapinnast, süvendi korral teekatte pinnast. e k Ol.olev TELIA sidetrass kaitsta poolitatava "H V= 5 4) Teiste trassidega ristumistel tagada puhas vahekaugus vähemalt 0,3 m. ", 3.2 5) Valgustusmastide jalandite paigaldamisel arvestada kõrguslikult teeprojektiga. kaitsetoruga Ø110"B"kat L=5m 15 50 5 x1 3.2 Jalandi ülemine ots peab jääma 0,15m kõrgemale selle paigalduskoha planeeritud kõrgusest. 6) Kaablikaevise täitmisel tihendada pinnas. Ol.olev ELASA sidetrass kaitsta 00 poolitatava kaitsetoruga m Ø110"B"kat L=11m Roadplan OÜ töö nr 18048 tingmärgid : VP Projekt OÜ tingmärgid: Tingmärgid (ProSystem OÜ töö nr 616) 924 Projekteeritud survekanalisatsioon Projekteeritud teekattemärgistus Projekteeritud tugipeenar mahasõidul (konstruktsioon 12) Proj. tänavavalgustusmast h=6m (konsoolita), valgusti Teceo 1 5136-8 Cree K1s Katastriüksuse piir Projekteeritud kraav Projekteeritud sademevee kanalisatsioon XP-G2 350mA WW, 10W, 5136 optika , 3000K, 1002lm. K2 K K Olemasolev olmekanalisatsioon Projekteeritud sõidutee ab-katend (konstruktsioon 1) Projekteeritud haljasalade murukate Proj. tänavavalgustusmast h=8m konsooliga 2,5m, valgusti Teceo 1 5103-40 Asustusüksuse piir Projekteeritud kraavi põhja kindlustamine killustikuga SK SK Olemasolev sademevee kanalisatsioon Cree XP-G2 500mA WW, 63W, 5103 optika , 3000K, 6776lm. Projekteeritud kraavi põhja kindlustamine killustiku ja Projekteeritud sõidutee ab-katend (konstruktsioon 2) Projekteeritud nõlvakindlustus murukärjega (h=4cm) koos HEATCONSULT OÜ töö nr 18133 tingmärgid: Töömahtude piir Proj. sirge matallmast h=6m, (konsoolita), ülekäiguraja valgusti Teceo 1 geotekstiiliga kasvualuse ja murukõlviga 5145 Zebra right 40 Cree XP-G2 350mA NW, 44W, 4000K, 5645 lm. Kinnistu riirid Projekteeritud tee telgjoon Projekteeritud olemasoleva kraavi puhastamine Projekteeritud sõidutee ab-katend (konstruktsioon 3) Proj. tänavavalgustuse maakaabelliin kaablikaitsetorus (PVC Ø75 mm W1.1 Olemasolev gaasitorustik Projekteeritud kookosmatiga kindlustatavad haljasalad 450N või 750N) Olemasolev gaasitorustik projekteeritavas hülsis Projekteeritud torupiire Projekteeritud sõidutee ab-katend (konstruktsioon 4) Projekteeritud A-klassi kaablikaitsehülss Olemasoleva tee telgjoon Projekteeritud A-klassi kaablikaitsehülss kinnisel meetodil Projekteeritud munakividest kindlustus Projekteeritud liiklusmärgi post Projekteeritud sõidutee ab-katend (konstruktsioon 5) Projekteeritud kaablikaitsetoru Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=12 cm) 7.00 Projekteeritud horisontaal (lõikevahe 10 cm) 41 Vahekaugus postide vahel, m Projekteeritud restkaev (kandiline restluuk) Projekteeritud kõnnitee ab-katend (konstruktsioon 6) Proj. kordusmaandus 7.05 Projekteeritud horisontaal (lõikevahe 5 cm) Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=5 cm) Projekteeritud truup Projekteeritud betoonkivisillutiskatend (konstruktsioon 7) Proj. ol.oleva sidetrassi r/b plaatidega kaitsmine 6.78 Projekteeritud kõrgusarv Projekt/Staadium Proj. ol.oleva sidetrassi poolitatavad Härjaoja tee rekonstrueerimise projekt PA1 Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=0 cm) PA1 Geoloogilise uuringupunkti asukoht (põhiprojekti mahus) Geoloogilise uuringupunkti asukoht (sõidutee eelprojekti mahus) Projekteeritud betoonkivisillutiskatend (konstruktsioon 8) Projekteeritud munakividest katend (konstruktsioon 9) 6.78 6.68 Projekteeritud kõrgusarv äärekivi peal ja äärekivi ees kaitsetorud Proj. ol.oleva elektrikaabli poolitatavad kaitsetorud ProSystem Objekt Tellija Tänavavalgustuse paigaldise ehitusprojekt Roadplan OÜ PP Projekteeritud kõnnitee äärekivi 80x200 (h=0 cm) Objekti asukoht Härjaoja tee, Kohila alevik, Kohila vald, Töö nr. RK Tel.+372 671 4183, E-mail [email protected] P616 Projekteeritud kõrgusarv restkaevul Tegevuslitsents EL10859120-0001 13.11.2002 Rapla maakond 7.00 PA1 Geoloogilise uuringupunkti asukoht (jalgratta- ja jalgtee eelprojekti Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud killustikkatend (konstruktsioon 10) Projekteeris: Anna Kobzeva Joonise nimi Tänavavalgustuse, side ja Joonise nr. mahus) Jaland Projekteeritud kõrgusarv masti jalandi peal ET/ES/EV-1 7.00 (+8 cm projektpinnast) Kinnitas: Asko Kuusalu elektri paigaldise asendiplaan Projekteeritud nõlv Lehekülg Lehe mõõt Mõõtkava Olemasolev teekattemärgistus Projekteeritud tugipeenar (konstruktsioon 11) Kuupäev Fail 1/1 610x800 1:500 13.12.2018 2.P616_Asendiplaan_ET-1.dwg E hitamise alustamise teatise vorm 1. Teatise esitaja (füüsilisest isikust esitaja või juriidilise isiku esindaja) 1.1 Eesnimi .......................................... 1.2 Perekonnanimi .......................................... 1.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) .......................................... 1.4 Kontakttelefon .......................................... 1.5 Kontakt e-posti aadress .......................................... 2. Juriidilise isiku andmed (juriidilisest isikust esitaja korral) 2.1 Juriidilise isiku nimi .......................................... 2.2 Juriidilise isiku registrikood .......................................... 3. Andmed tee ehitustööde kohta 3.1 Tee ehitustööde kestvus .......................................... 4. Ehitamist teostava isiku andmed (füüsilisest isikust teostaja või juriidilise isiku esindaja) 4.1 Eesnimi .......................................... 4.2 Perekonnanimi .......................................... 4.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) .......................................... 4.4 Kontakttelefon .......................................... 4.5 Kontakt e-posti aadress .......................................... 4.6. Info pädevust tõendava dokumendi kohta……………………. 5. Ehitamist teostava juriidilise isiku andmed (juriidilise isiku korral) 5.1 Juriidilise isiku nimi .......................................... 5.2 Juriidilise isiku registrikood .......................................... 5.3 Juriidilise isiku aadress .......................................... 6. Ajutise liikluskorralduse info 6.1. Teatise vormile lisatud liikluskorralduse lahendus 7. Liikluskorralduse eest vastutava isiku andmed (füüsilisest isikust teostaja või juriidilise isiku esindaja) 7.1 Eesnimi .......................................... 7.2 Perekonnanimi .......................................... 7.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) .......................................... 7.4 Kontakttelefon .......................................... 7.5 Kontakt e-posti aadress .......................................... 8. Liikluskorralduse eest vastutava isiku andmed (juriidilise isiku korral) 8.1 Juriidilise isiku nimi .......................................... 8.2 Juriidilise isiku registrikood .......................................... 8.3 Juriidilise isiku aadress .......................................... 9 . Omanikujärelevalve eest vastutava isiku andmed (füüsilisest isikust teostaja või juriidilise isiku esindaja) 9 .1 Eesnimi .......................................... 9 .2 Perekonnanimi .......................................... 9 .3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) .......................................... 9 .4 Kontakttelefon .......................................... 9 .5 Kontakt e-posti aadress .......................................... 10 . Omanikujärelevalv e eest vastutava isiku andmed (juriidilise isiku korral) 10 .1 Juriidilise isiku nimi .......................................... 10 .2 Juriidilise isiku registrikood .......................................... 10 .3 Juriidilise isiku aadress .......................................... Esitamise kuupäev: Esitaja allkiri: _______________ /digitaalselt allkirjastatud/ RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING nr 15-2/20/19689-2 Tee omaniku Maanteeamet (edaspidi MA), registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise esindaja 4, 10916 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel taristu teenuste osakonna juhataja Marten Leiten, e-post [email protected] Ristumiskoha Huvitatud isik, Kohila Vallavalitsus, registrikoodiga 75018851, asukohaga taotluse esitaja Vabaduse 1, Kohila alev, Kohila vald, 79804, mida esindab põhimääruse alusel vallavanem Uku Torjus, e-post [email protected] Lepinguosalised (edaspidi pooled) avaldavad, et: - huvitatud isik soovib ehitada riigitee ristumiskoha ning on nõus kandma kõik selle elluviimisega kaasnevad kulud; - Maanteeamet nõustub ristumiskoha ehitamisega taotletud asukohta riigitee alusele maale EhS § 99 lg 3 alusel, vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 18048 „Raplamaal Kohila vallas Kohila alevis Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt“; - lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi. 1. Lepingu objekt 1.1 Maanteeamet ja ristumiskoha taotluse esitaja sõlmisid käesoleva lepingu riigitee nr 11220 Kernu-Kohila km 16,52-16,58 ristumiskoha ümberehitamiseks lepingus esitatud tingimustel. 1.2 Ristumiskoht rajatakse Rapla maakonnas Kohila alevikus Härjaoja tee kinnistu (katastritunnus 31701:002:0435) ühendamiseks riigiteega kohaliku tee teenindamiseks. Ümberehitamise projektis nähakse ette ristmiku geomeetria parandamine, kahekihilise asfaltbetoonkatte ja liiklussaare ehitamine, kergliiklustee ühendamine Kernu-Kohila kergliiklusteega, valgustuse rajamine. 1.3 Leping annab huvitatud isikule õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks riigitee alusel maal (katastriüksusel) lepingus sätestatud tingimustel. 2. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal 2.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 18048 „Raplamaal Kohila vallas Kohila alevis Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt“ (lepingu lisa 1). Projekt on Maanteeameti 14.12.2018 kirjaga nr 15-2/18/48847-5 kooskõlastatud tingimusel, et tänavavalgustuse osas nähakse ette ühe täiendava maanteevalgusti paigaldamine ülekäigurajast Kohila keskuse suunas (ca PK 165+00) ja vastavalt täiendatakse isikliku kasutusõiguse seadmise plaani. Korrigeeritud tänavavalgustuse joonis on lepingu lisa 1-5. 2.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tegevuse tehnovõrgu ja - rajatise omanikuga või kitsenduse seadjaga. 2.3 Isikliku kasutusõiguse leping nr 1-8/19/1258-1 riigitee aluse maa kasutamiseks on MA ja huvitatud isiku vahel sõlmitud 20.05.2019. 2.4 Tee ja tänavavalgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel. Kohaliku tee ehitusluba nr 24012019 on väljastatud Kohila Vallavalitsuse poolt 24. 01.2019, riigitee osas ei pea MA ehitusloa väljastamist vajalikuks. 2.5 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub huvitatud isik ristumiskoha projektiga vastavusse viima oma kuludega. 2.6 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud ehitusmaterjal. 3. Ehitustööde korraldamine 3.1 Huvitatud isik kohustub ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse paigaldamise vastavalt MA poolt kooskõlastatud lahendusele. Ajutise liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ esitada MA- le koos lepingu punktis 3.2 nimetatud ehitamise alustamise teatisega. 3.2 Huvitatud isik kohustub enne ehitamist esitama MA-le [email protected] lepingu lisas 2 toodud ehitamise alustamise teatise vormi. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Kui MA ei teavita 10 päeva jooksul teatise saamisest vajadusest teatise vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. 3.3 Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Omanikujärelevalve teostaja andmed esitada koos ehitamise alustamise teatisega. 3.4 Teetööde kestvus riigiteel ei tohi ületada 4 nädalat alates katte freesimisest. 3.5 Huvitatud isik kohustub tööde lõpetamisest MA-t koheselt informeerima [email protected] ja kutsuma kohale MA esindaja tööde vastuvõtmiseks. Maanteeameti kontaktisik ehitustööde ajal on Timmo Aleksandrov (tel 55504678, [email protected] ). MA-le esitada enne objekti vastuvõtmist riigitee ümberehitamise täitedokumentatsioon (kasutatud materjalide sertifikaadid, kaetud tööde aktid, tehnovõrkude teostusjoonised, valgustuse mõõtmise protokoll, jms). 4. Poolte kohustused ja kinnitused 4.1 Lepingule allakirjutamisega pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud, et lepingu alusel valminud ristumiskoht on riigitee koosseisu kuuluv ja jääb riigitee aluse maa piires MA bilanssi, ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile. 4.2 Huvitatud isik on teadlik sellest, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad ainult huvitatud isiku kulul. 4.3 Huvitatud isik tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5 aastane garantiiperiood ja garantiiperioodil MA poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks likvideeritud. Garantiiperiood algab MA poolsest ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui huvitatud isik MA poolt avastatud puuduste kõrvaldamist MA poolt määratud tähtaja jooksul ei korralda, on MA-l õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutele ja nõuda selleks tehtud kulude hüvitamist huvitatud isiku poolt. 4.4 Huvitatud isik tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel lepingu kehtivuse jooksul on ta kohustatud ristumiskoha ehitamise viima uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega seonduvad täiendavad kulud. 4.5 MA-l on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik ei ehita ristumiskohta käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele vastavalt. 4.6 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on huvitatud isik kohustatud hüvitama MA-le või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. Huvitatud isik kohustub oma kulul esindama MA-d lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 4.7 Lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. 5. Lepingu kehtivus 5.1 Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht 5 aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist on MA-l õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole huvitatud isikul õigust esitada MA vastu mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid. 5.2 Leping jõustub selle lepinguosaliste poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib lepinguliste kohustuste täitmiseni. Lepingu lisad: Lisa 1 – MA-s kooskõlastatud põhiprojekt; Lisa 2 – ehitamise alustamise teatise vorm. MA: Huvitatud isik: _______________ _______________ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →