Kiri

Ministeeriumid 25.07.2019 nr 8-1/19/2830 Riigikantselei Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) täitmise aruande aastatel 2016-2018 heakskiitmine“ eelnõu. Palume tagasisidet 15 tööpäeva jooksul Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. VV protokolli märgitav otsus.pdf 2. TAI strateegia täitmise aruanne aastatel 2016-2018.pdf 3. Seletuskiri.pdf Katrin Pihor 735 0170 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … 2019 nr … Päevakorrapunkt nr „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016–2018“ 1. Võtta teadmiseks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016–2018. 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016‒2018 _Toc14698091 1. Strateegia eesmärkide täitmine ................................................................................................................ 2 1.1. Praeguse olukorra ja üldeesmärgi indikaatorite täitmise analüüs ............................................................. 2 1.2. Ülevaade strateegia täitmisest meetmete lõikes........................................................................................ 5 Meede 1: Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine.................................................................. 5 2.1.1 Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) .............. 6 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine, sh baasfinantseerimine ja uurimistoetused ............................................................................................................................................... 8 2.1.3. Teaduse tippkeskuste toetamine ............................................................................................................ 9 2.1.4. Teaduse ja teadushariduse populariseerimine ühiskonnas .................................................................... 9 2.1.5. Teaduskollektsioonide toetamine ........................................................................................................ 10 2.1.6. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel ............................................... 10 Meede 2: TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine ................................................................ 10 2.2.1. Riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu II“ ning „Eesti keeletehnoloogia“ elluviimine .... 11 2.2.2. Tuumiktaristu toetamine ja avamine välistele kasutajatele ................................................................. 11 2.2.3. Teadusandmebaaside litsentside hankimine ja teadusraamatukogude toetamine................................ 12 2.2.4. Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine (RITA) ........................................................................... 12 Meede 3: Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest .......................................... 13 2.3.1. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringute toetamine ...................................... 14 2.3.2. Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ............................... 15 Meede 4: Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös........................... 15 2.4.1. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine ........................... 16 2.4.2. Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmelisus17 2. Teiste poliitikavaldkondade panus TAI strateegia eesmärkidesse......................................................... 19 2.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ...................................................................................... 20 2.2. Maaeluministeerium ............................................................................................................................... 21 2.3. Sotsiaalministeerium .............................................................................................................................. 22 2.4. Keskkonnaministeerium ......................................................................................................................... 24 2.5. Siseministeerium .................................................................................................................................... 25 2.6. Kaitseministeerium................................................................................................................................. 26 2.7. Rahandusministeerium ........................................................................................................................... 28 2.8. Justiitsministeerium ................................................................................................................................ 29 2.9. Riigikantselei .......................................................................................................................................... 30 1  1. Strateegia eesmärkide täitmine Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia)1 rakendamine peab tagama Eesti TAI süsteemi koordineeritud arendamise ja võimekuse tõusu, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2014–2020 (OP) ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti peab rakendamisel arvestama TAI strateegiaga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega (nt Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020). Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud neli strateegilist eesmärki: (1) Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine; (2) teadus- ja arendustegevus (TA) toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides; (3) TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks; (4) Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. Eesmärkide saavutamisse panustavad ka Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ning Riigikantselei meetmed ja tegevused. Tabel 1. TAI strateegia üldised mõõdikud. 2018 2019 2020 2022 Indikaator 2015 2016 2017 tege- siht Sihttase lik Teadus- ja arendustegevuse 1,47 1,25 1,29 2,6 - 2,8 3 3,0 investeeringute tase SKPst sh erasektori TA kulutused SKPst 0,70 0,66 0,63 1,6 - 1,8 2 2,0 (%) (Ettevõtete) tootlikkus hõivatu 71,7 73,5 74,4 76 - 78,0 80,0 80,0 kohta (% ELi keskmisest) Koht EL innovatsiooni 14 15 17 11 - 11 10 10 edetabelis 1.1. Praeguse olukorra ja üldeesmärgi indikaatorite täitmise analüüs TAI strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ nägi ette, et teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigi- ja kohalikust eelarvest suurendatakse aastaks 2015 1%-ni SKPst ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel. Senised riigieelarve seadused ja kehtiv riigi eelarvestrateegia (RES) ei ole olnud selle eesmärgiga kooskõlas (st tegelik rahastamismaht on jäänud TAI strateegias seatud sihttasemele alla). Eesti TA 1 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ heakskiitmine – Riigi Teataja III, 29.01.2014, 2. 2 investeeringute2 tase suhtarvuna SKPsse oli alates 2012. aastast kuni 2016. aastani languses, kuid pöördus 2017. aastal tõusule. Ametliku statistika järgi olid valitsussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele 2016. aastal kokku 270,35 mln eurot ehk 0,63% SKP-st; 2017. aastal olid TA kulutused 304,3 miljonit eurot ehk 13% enam kui varasemal aastal. Kasv kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris oli 23% ja ettevõtlussektoris 3%. Teadusrahastuse allikate liigitamisel tuleb lisaks avaliku ja erasektori investeeringute jälgimisele silmas pidada ka välismaiste allikate kasutamist ning sektorite omavahelisi siirdeid. Näiteks olid 2017. aastal ühesuurused nii avaliku sektori TA rahastuse paigutamine erasektorisse kui ka erasektori tellimus ülikoolidelt ja teadusasutustelt. Seejuures kasvas erasektori tellimus teadusasutustele ligikaudu 1,5 miljoni euro võrra, samas kui avaliku sektori toetus erasektorile kahanes ligi kaks korda.3 Riik rahastas 2017. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutusi 122 miljoni euro ulatuses ehk 40% piires. Kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest oli riigi rahastatud 72% ja ettevõtlussektori rahastatud 4%.4 2018. aasta lõpus Eesti erakondade esimeeste ning teadusasutuste, teadlaste ja suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajate vahel sõlmitud ühiskondlikus kokkuleppes, nn Eesti teadusleppes5 lepiti kokku, et avaliku sektori TA kulud tõusevad kolme aasta jooksul 1%-ni sisemajanduse kogutoodangust nii, nagu see on olnud kokku lepitud teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegias. Nagu eelnevatel aastatel, on ka 2019. aasta RES-s pikemaajalise eesmärgina jätkuvalt seatud erasektori TA kulude kasv 2%-ni ja avaliku sektori TA kulude kasv 1%-ni SKP-st. 2019. aastaks on riigieelarves teadus- ja arendustegevusteks planeeritud ligi 19 miljonit eurot rohkem kui 2018. aastal. Eelarve kasvab peamiselt teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide arvelt (2019. aastal täiendavalt 12,2 mln eurot). Joonis 1. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht %-na SKP-st. Allikas: Eurostat. TA põhiinstrumentide (uurimistoetused ja baasfinantseerimine) süsteemi korrastati 2016. aastal vastavalt Eesti Teadusagentuuris välja töötatud kontseptsioonile. Üleminekuperiood algas 2016. aastal, kui lõpetati uute institutsionaalsete uurimistoetuste väljaandmine. Baasfinantseerimine seevastu on alates 2014. aastast kolmekordistunud (2018. a kasv 10 miljonit eurot summani 26,9 miljonit eurot). 2018. aastaks jõuti 2 TA rahastamise indikaatori määratlemisel investeeringutena on lähtutud EUROSTATi juhendmaterjalist (http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5937049/KS-GQ-14-004-EN.PDF/eed4dfe2-9b89-4c30-8c49-f6152912c1a7). Nii rahvusvahelises kui ka siseriiklikus statistikas võivad samad näitajad olla ka kajastatud kui TA kulutused. 3 Koppel, A. (2019). Kulutused teadus- ja arendustegevusele. Lootused ja tegelikkus. – Eesti Teadus 2019. Tartu: ETAG. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/02/Eesti_teadus_2019_veeb.pdf 4 Pärson, T. (2018). Kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid. Eesti Statistikaamet. 5 2018. aasta detsembris sõlmiti EV presidendi toetusel Eesti teaduslepe – ühiskondlik kokkulepe Eesti teaduse ja innovatsiooni arendamiseks, millele kirjutasid alla Eesti erakondade esimehed, teadusasutuste, teadlaste ja suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad ning mis seab sihiks tõsta kolme aasta jooksul TA riiklik rahastamine 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. 3 konkurentsipõhise ja stabiilse rahastuse suhtarvuni 60:40 (pikka aega püsinud 80:20). Stabiilse konkurentsipõhise ja baasfinatseerimise rahastuse kavandatud suhte lähedale (52:48) jõutakse 2019. a eelarves, kus baasfinantseerimise maht kasvab 39 miljoni euroni. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti TA kulutuste osakaal Euroopa Liidu riikide keskmisest väiksem ja paistab silma oma suurte kõikumistega (vt joonis 1). Suurem hüpe 2011. aastal tulenes erasektori investeeringutest. Vaadates avaliku sektori panust TA rahastusse, on näitaja aastate lõikes olnud stabiilsem ja kuni 2015. aastani üle EL keskmise. 2016. aastast alates on aga riiklik rahastus märgatavalt vähenenud ja langenud alla EL keskmise. Avalikus sektoris saab kõikumisi osalt selgitada EL tõukefondide perioodi vahetumisega (2017. a oli HTM TA eelarves välisvahendite osakaal 46%), samuti SKP kasvuga, mille taustal pole teadusrahastus kasvanud samaväärses tempos. Baasfinantseerimise tõus on olnud seotud ka tingimuste muutmisega ettevõtluskoostöö stimuleerimiseks. Teadusasutuste baasfinantseerimise valemis suurendati 2017. a ettevõtluslepingute ja välisrahastuse osakaalu (valemis rakendati ettevõtluslepingute jaoks koefitsienti 2). Mida rohkem on tulu koostööst ettevõtlusega, seda rohkem saavad teadusasutused baasfinantseerimist. Esimesi tulemusi võis näha juba 2016. aastal – kasvas nii TA asutuste lepingute osakaal kui ka maht (2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 4,75 mln euro võrra). Võib eeldada, et kasvutendents jätkub ning baasfinantseerimise kaudu ettevõtluskoostöö ja välisrahastuse hankimise stimuleerimine toimib. Nii avalik kui erasektor saavad TA raha kolmest allikast: era-, avalik ja välisfinantseering. Avaliku ja erasektori olulisim allikas on omafinantseering: avalikku sektorit rahastab eelkõige riik, ettevõtlussektorit aga ettevõtlussektor ise. Välismaa allikate osakaal teaduse rahastajana on Eestis võrreldav Euroopa Liidu keskmisega ja viimastel aastatel veidi kasvanud – kui 2012 oli välisrahastuse osakaal Eestis 10% (EL 9,7%), siis 2016 13,6% (EL keskmine 10%). Siin tuleb aga arvestada, et erinevate riikide andmed kajastavad välismaa allikaid erinevalt – erinevalt Eestist on mitmed riigid välisrahastuse sisse arvestanud ka tõukefondide rahastuse). Kui varasematel aastatel on saanud öelda, et Eestis on riik võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega finantseerinud suhteliselt suurema osakaalu ettevõtlussektori TA kuludest (nt 2015. a rahastas riik 8,4% ettevõtlussektori TA kulutustest, samas kui EL keskmine oli 5,9%), siis 2016. a oli see näitaja Eestis langenud 4,7%-ni6. Selle näitaja juures on oluline arvestada, et Eesti rakendab ettevõtete toetamisel ainult otsetoetusi – Eestis puuduvad teadus- ja arendustegevuse maksuerandid, mis mitmes teises OECD riigis on riigi peamine tugi ettevõtlussektori TA-le. Eesti on Euroopa innovatsiooni edetabelis (European Innovation Scoreboard)7 langenud 2014. aasta 13. kohalt 2016. a 16. kohale. 2018. a andmete põhjal tõusis Eesti 12. positsioonile, liikudes nn mõõdukate innovaatorite rühmast tugevate innovaatorite hulka. Euroopa Komisjoni avaldatavas innovatsiooni edetabelis vaadeldakse riikide tulemuslikkust 27 näitaja osas, mille baasil on kujundatud summaarne innovatsiooniindeks. Tulemusi vaadeldakse võrdluses sama näitaja EL keskmisega. 2018. aasta andmete põhjal on olid Eesti näitajad silmapaistvaimad inimressurside (134,2% EL 2011 keskmisest ja 109,7% EL 2018 keskmisest), intellektuaalse vara (patendid, kasulikud mudelid ja kaubamärgid – näitaja 121,2% EL 2011 keskmisest ja 127,8% EL 2017 keskmisest) ning koostöö (eriti VKE-de omavaheline koostöö) osas (121,2% EL 2011 keskmisest ja 125,9% EL 2018 keskmisest). Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmine on konkurentsivõime edendamisel üks peamisi ülesandeid ning seda eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on lähenemas arenenud riikide tasemele (vt tabel 2). Võrdluses naaberriikidega on Eesti tase ja areng pigem võrreldav Balti riikidega ning jääb alla näiteks Soomele ja Rootsile. Eesti ettevõtete tootlikkus on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kümne aasta perspektiivis kasvutrendis, kuid viimasel viiel aastal pole olulist muutust toimunud (vt tabel 2). Kuna nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv on Eestis kiirelt suurenenud, võib eeldada, et hõive suurenemisest tulenev majanduskasv on ammendumas. Edaspidi saab majanduskasvu veduriks olla kiirem tootlikkuse kasv, millele peaks eelnema investeeringute suurenemine. Viimasel paaril aastal on investeeringud aga olnud languses. Kui globaalne ebakindlus väheneb ja eksporditurud hakkavad taastumise märke näitama, on ka Eestis oodata majanduskasvu kiirenemist. 2020. aastaks seatud sihttaseme (80%) saavutamine 6 EL vastava näitaja kohta 2019 märtsis veel andmeid pole. 7 European Innovation Scoreboard 2019, https://ec.europa.eu/docsroom/documents/35949; Eesti raport: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/35888 4 eeldab, et ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta läheneb Euroopa Liidu keskmisele aastas keskmiselt umbes kahe protsendipunkti võrra. Tabel 2. Ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta, osakaal EL keskmisest. Allikas: Eurostat (https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&plugin=1&language=en&pcode=tesem160) 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 EL28 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Eesti 61,2 66,4 65,9 66,5 70,5 71,9 73,2 73,1 74,7 71,7 73,5 74,4 Läti 51,7 54,4 56,0 56,0 58,7 61,3 62,8 62,3 64,3 63,9 64,5 67,3 Leedu 57,7 61,9 64,9 61,1 67,1 71,2 72,9 74,0 74,5 73,1 72,1 75,2 Soome 111,7 115,4 115,7 113,2 112,5 112,4 109,3 108,1 107,3 107,4 107,9 108,6 Rootsi 116,5 119,1 118,1 116,1 116,7 116,2 116,2 113,9 113,2 114,7 112,4 111,7 Strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmist analüüsitakse meetmete tulemusaruandes (vt ptk II). Meetmete eesmärgid, tegevused ja struktuur tulenevad otseselt TAI strateegiast ning on koostatud selle järgi. Meetmete rahastamiskava tuleneb vastava aasta riigieelarve seadusest ja riigi eelarvestrateegiast, kus on sätestatud valdkonna kululaed. Meetmete elluviimisel arvestatakse TAI strateegia sisulisi eesmärke ja tegevusi, kuid tegevuste mahu ja ulatuse osas on võimalik tegutseda piirides, mida eelarvevõimalused ette näevad. Mõnel juhul ei ole TAI strateegias seatud sihttasemed olemasoleva ressursiga saavutatavad. 1.2. Ülevaade strateegia täitmisest meetmete lõikes Meede 1: Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär on populaarne. Tabel 3. TAI strateegia meetme 1 indikaatorite täitmine aastatel 2014–2017 ja sihttasemed (EUROSTAT, Thomson Reuters Web of Science). 2018 2019 2020 2021 Indikaator 2015 2016 2017 tege- siht lik sihttase Doktorikraadi kaitsmiste arv 208 240 253 290 244 290 300 300 õppeaastas 10% maailmas enim tsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate 7,4 8 8,2 10 10,5 11 11 Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal (%) Kõrgetasemeliste artiklite arv 1518 1674 1669 1550 1580 1600 1600 miljoni elaniku kohta Kõrgel tasemel haridusliku ja kultuurilise keskkonna hoidmiseks ning Eestile asukohakonkurentsis ihaldusväärsema positsiooni kujundamiseks on vaja suurendada TA konkurentsivõimet ning tagada põhilisi valdkondi kattev mitmekesisus. Selleks tuleb teaduskorralduses jätkata teaduse rahastamist kvaliteedi põhjal, arendada teadustööks atraktiivset keskkonda ning toetada kõrgkoolide ja teadusasutuste autonoomiat ja spetsialiseerumist. Tuleb eelistada investeeringuid inimvara arengusse, teha jõupingutusi 5 akadeemilise järelkasvu tagamiseks ning teadlaste ja inseneride arvu suurendamiseks erasektoris, kaasates selleks andekaid noori nii Eestist kui ka välismaalt. Tuleb lihtsustada ja vähendada ELi tõukefondide meetmete bürokraatiat ning vähendada meetmete arvu. Teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu konsolideerimine. Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) 20. septembri 2016. aasta otsustega teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamise kohta on käesolevaks ajaks märkimisväärselt edasi jõutud: a. alates 1. jaanuarist 2018 ühinesid Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus Tartu Ülikooliga, ühinemisi toetati ASTRA programmist; b. Eesti Infotehnoloogia Kolledž on ühinenud Tallinna Tehnikaülikooliga; c. Eesti Keele Instituut jätkab vastavalt valitsuse otsusele iseseisvana ja seda ei ühendata Tartu Ülikooliga; d. Tervise Arengu Instituudi edasise tegevuse otsustab Sotsiaalministeerium, kes on korrastamas oma valitsemisala asutusi. Kui 2016. a oli suurte investeerimis- ja rahastusotsuste tegemise aasta, siis 2017. aastal hakati projekte ellu rakendama. Nende hulgas mahukamad olid institutsionaalne arendusprogramm teadusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA), teaduse tippkeskuste toetamine ning riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava. 2.1.1 Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) Institutsionaalse arendusprogrammi raames toetatakse kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist; suurendatakse teadusasutuste vastutust oma tegevuse tulemuslikkuse eest. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Toetatakse ülikoolide, TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse kasvatamine jm), samuti investeeringuid vastutusvaldkondade ja kasvuvaldkondade õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamiseks. 2016. a juunis kinnitas Vabariigi Valitsus ASTRA investeeringute kava. Investeeringute kavaga toetati seitset investeeringuprojekti kogusummas 59,6 miljonit eurot ja objektide ehitamisega on alustatud. Tartu Ülikooli IT-keskuse valmimise lõpptähtaeg on 31.08.2022, Eesti Kunstiakadeemia ehituse lõpptähtaeg on 31.08.2022, Sisekaitseakadeemia ehituse lõpptähtaeg on 31.08.2019, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi ehituse lõpptähtaeg on 31.08.2019, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juurdeehitus valmis 30.04.2018. Tabel 4. Institutsionaalse arendusprogrammi teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) investeeringute kava. Projekti nimetus Toetus (€) Tartu Ülikooli IT-keskuse rajamine 15 000 000 Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamine 15 000 000 Sisekaitseakadeemia õppekompleksi rajamine 13 500 000 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi rajamine 4 000 000 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna katsehalli renoveerimine 3 771 126 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonekompleksi renoveerimine 2 072 992 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone majatiibade ühendamine ja juurdeehitus 750 000 KOKKU 54 094 118 Riigi eelarvestrateegiaga 2018–2022 nähti Eesti Kunstiakadeemiale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale ning Sisekaitseakadeemiale ette lisavahendid seoses teadus- ja õppehoonete investeeringuprojektide kallinemise ja Eesti Kunstiakadeemia lisavajadusega kogumaksumuses 5 800 000 eurot, sellest EL toetus 5 510 000 eurot. Valitsuses kinnitatud taristuinvesteeringute kõrval toetatakse ASTRA programmist ka ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. Sisutegevusteks (nt teadusaparatuur, doktorikoolid, koostööplatvorm ettevõtetega) saab toetust kokku 20 teadusasutust ja ülikooli kogusummas 6 67,4 miljonit eurot. 2018. aastal jätkusid kõik toetust saanud projektid. Suurimad toetuse saajad on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. 2017. aastal toimus teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine8. 22 tunnustatud väliseksperdist koosnev komisjon hindas Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga hinnati esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale, seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning vähendati hindamisega seotud halduskoormust. Üldiselt hinnati Eesti teadus heaks ning evalveerimise peamiste tulemustena võib välja tuua järgneva: 1) Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38-st asutusest evalveeriti positiivselt 36 (positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste nimekiri on kättesaadav veebis http://www.etag.ee/tegevused/evalveerimine/korraline-evalveerimine/). Ka kriteeriumide lõikes antud hinnetest 40% olid kõrgeimad võimalikest. 2) Eesti teadus teenib ühiskonna ja majanduse huve. Peamiste ühiskondliku mõju avaldumiskohtadena tõid eksperdid lisaks majanduses rakendust leidnud teadustulemustele välja ka teadlaste pakutavad eksperthinnangud ja konsultatsioonid, osalemise riiklike strateegiate ja seaduste loomises, osavõtu rahvusvahelistes nõuandvates ja otsustuskogudes, žüriides ning komisjonides, õppematerjalide, sõnaraamatute, riigieksamite ja teadust populariseerivate materjalide koostamise, täiendusõppe pakkumise, olümpiaadide, näituste ja kontsertide korraldamise, e-ressursside arendamise ning spin-off-ettevõtete loomise jpm. Teaduse sotsiaal-majanduslik mõju ei ole siiski veel iseenesestmõistetav ning selle selgitamisele on edaspidi vaja enam tähelepanu pöörata. 3) Eesti teadusasutuste taristu ja laborite varustatus on väga heal rahvusvahelisel tasemel. Mõnel juhul väljendasid välishindajad siiski muret selle potentsiaali ülalpidamisvõimaluste ja kasutusvõimekuse osas, juhul kui teadusrahastuses ei suurene stabiilne komponent. 4) Oluline kitsaskoht Eesti teadussüsteemis on ebastabiilne rahastamine ja suur sõltuvus Euroopa Liidu tõukefondidest. Stabiilse baasrahastuse vähene osakaal teadustuludes ei võimalda pikaajalist planeerimist, mis on teadustöö tulemuslikkuse seisukohalt ülioluline. 5) Eestis on doktorantuuris õppimise aeg liiga pikk. Ekspertide hinnangul on doktorantuuri lõpetamiseks seatud tulemuslikkuse (üldreeglina kolm avaldatud artiklit) nõue liiga range ja doktorantide stipendiumid liiga väikesed, mis ei võimalda pühenduda ainult õpingutele. Korralist evalveerimist on vaja teadusasutuste võrgu arenguks. Eelmise evalveerimise soovituste kohaselt läbi viidud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ühendamine Eesti Taimekasvatuse Instituudiks on tõstnud ETKI teadustöö kvaliteeti. Sel korral kiitsid hindajad heaks Tartu Observatooriumi ja Eesti Biokeskuse Tartu Ülikooliga ühendamise kava. Korralise evalveerimise tulemused näitavad, et Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel tehtud muudatused evalveerimise protsessi on olnud vajalikud. Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib evalveerimise tulemusena saadud teavet ning kasutab seda teaduspoliitika arendamiseks ja järgmiste kvaliteedihindamiste korraldamisel. Evalveerimise läbinud asutuste hinnangul on ekspertide soovitused valdkondade edasiseks arendamiseks kasulikud ka neile endale. 2018. aasta märtsis esitas raporti 2016. aastal Riigikantselei juures loodud kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühm, mille ettepanekud kiitis heaks ka valitsuskabinet. 9 Rakkerühma tööst jäi ühe põhijäreldusena kõlama, et teadus ja kõrgharidus peaksid olema tugevamalt seotud ühiskonna vajadustega. Selle saavutamiseks tuleb välja töötada mehhanism (hinnates seejuures olemasoleva institutsionaalse struktuuri toimimist), mis võimaldaks ühtlaselt kõigis poliitikavaldkondades kindlaks määrata riigile olulised pikaajalised strateegilised uurimissuunad, teha ettepanekuid nende rahastamiseks ja seirata nende elluviimist. Ministeeriumid omakorda peaksid valdkondlike strateegiate väljatöötamisel ja TA arendussuundade määratlemisel arvestama ka valdkonna ettevõtete vajadustega. 8 Korralise evalveerimise eesmärk on hinnata teadus- ja arendusasutuse TA valdkonna teadus- ja arendustegevuse taset, võrreldes seda rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidega. Korraline evalveerimine toimub iga seitsme aasta järel. Positiivne evalveerimistulemus annab juurdepääsu teaduse põhirahastuse instrumentidele (sh baasfinantseerimisele). 9 Rakkerühma raport jm dokumendid on kättesaadavad siit: https://www.riigikantselei.ee/et/teaduse-rakkeruhm 7 Samuti rõhutas rakkerühm, et nii ettevõtluses kui avalikus sektoris tuleb suurendada teadmiste ja tehnoloogia kasutamist, soodustada eri vormides koostööd ettevõtete ja kõrgkoolide vahel ning luua nö ettevõtliku ülikooli mudel. Rakkerühma töös on ka osundatud, et ettepanekute elluviimiseks, selleks et Eesti ühiskond muutuks teaduspõhisemaks, tuleb suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse (avaliku sektori investeeringud peaksid olema 1% SKP-st). 2018. aasta oktoobris kiitis Vabariigi Valitsus omakorda heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koordineerimisel koostatud ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna tõhustamiskava.10 Selleski raportis on sarnaselt rakkerühma raporti osundustega rõhutatud, et lähenemine ettevõtlus-, innovatsiooni- ja teaduspoliitika kujundamisele peaks olema terviklikum, strateegilisem – tuleks vähendada erinevate strateegiate hulka, seada selgemad eesmärgid ning vähendada erinevate koordineerivate ja dubleerivate kogude hulka, kuid samas määrata ettevõtlus-, innovatsiooni- ja teaduspoliitika kujundamise ja koordineerimise eest vastutaja. 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine, sh baasfinantseerimine ja uurimistoetused Tegevuse eesmärk on TA põhiliste rahastusinstrumentide (baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuutliku arendamise toetused jt) rakendamine ja nende mahu kasvatamine ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega kooskõlas, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Tagatakse erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI süsteemi tasakaalustatud areng. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastus:  teadusasutuste baasfinantseerimine,  konkurentsipõhised uurimistoetused ja taristu ülalpidamine,  riigi TA asutuste tegevuskulud,  Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus (selle koosseisus väliskoostöö projektid, ettevalmistustoetuse maksmine kvaliteetsete Horisont2020 taotluste koostajatele jm (TAI 1.5.)),  Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine (TAI 1.9)).  muud tegevused ja kulud (Norra ja EMP välisabi, riigi TA asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud). ETAGi, HTMi ja teadusasutuste osalusel valmistati 2016. a ette uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis. Uurimistoetuste muutmine on pikem protsess, järkjärgulise üleminekuga alustati 2016. aastal, kui lõpetati uute institutsionaalsete uurimistoetuste väljaandmine. Uue kontseptsiooni rakendamisega alustati 2017. aastal, kui avati kontseptsioonist lähtuvate uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub järkjärguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. Endise süsteemiga võrreldes on uued uurimistoetused seotud teadlaskarjääri mudeliga ja mahult suuremad, rahastusinstrumendid on vähem killustatud, riiklik rahastamine stabiilsem ning uurimistoetuste ja baasfinantseerimise vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja aruandlus lihtsam. Tabel 5. HTM teaduse eelarve põhiinstrumendid 2016–2018. HTM teaduseelarve põhiinstrumendid 2016 2017 2018 Institutsionaalsed uurimistoetused (IUT), 30 143 291 28 780 070 28 780 000 sihtfinantseerimine ja taristu ülalpidamiskulud Personaalsed uurimistoetused (PUT) 8 125 139 10 657 360 11 457 000 Baasfinantseerimine 13 882 991 16 882 991 26 904 190 Baasfinantseerimise osakaal HTM teaduse 27% 30% 40% põhiinstrumentidest Baasfinantseerimise osakaal kogu HTM 11% 13% 18% teaduseelarvest 10 Tõhustamiskava raport: ettevõtlus, innovatsioon (2017/2018). https://www.mkm.ee/sites/default/files/tohustamiskava.pdf. 8 2.1.3. Teaduse tippkeskuste toetamine Teaduse tippkeskus on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühmade ühendus, mille eesmärk on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. Tegevusest toetatakse teaduse tippkeskusi maailmatasemel teadusuuringute edendamisel. Uurimisrühmade arv tippkeskustes on erinev, jäädes 2 ja 16 uurimisrühma vahele. Otsused üheksa teaduse tippkeskuse finantseerimiseks tehti veebruaris 2016 kogusummas 41,17 miljonit eurot11: Tabel 6. Eesti tippkeskused perioodil 2014–2020. Tippkeskuse nimi Asutus Valdkond Partnerid Toetus (mln€) Eesti Infotehnoloogia Tippkeskus TTÜ Inseneri- ja TÜ, 4,8 tehnikateadused Cybernetica Teadmistepõhise ehituse tippkeskus TTÜ Inseneri- ja TÜ, EMÜ 4,1 tehnikateadused Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised TÜ Inseneri- ja TTÜ 4,5 seadmed energia salvestamise ja tehnikateadused muundamise süsteemidele Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskus TÜ Arstiteadused TTÜ, EBK 4,8 Eesti-uuringute Tippkeskus KIRMUS Humanitaarteadused EMTA, 4,6 EKI, TLÜ, TÜ, TTÜ Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja EMÜ Loodusteadused TÜ 4,2 põllumajanduskooslustes Molekulaarse Rakutehnoloogia Tippkeskus TÜ Loodusteadused TTÜ 4,6 Tume universum KBFI Loodusteadused TO, TÜ 3,8 Kontrollitud korrastatus kvant- ja KBFI Loodusteadused TÜ, TTÜ 3,7 nanomaterjalides Tippkeskuste põhitegevused on seotud interdistsiplinaarse uurimistööga, samuti luuakse ja täiendatakse uurimistööks vajalikke tingimusi ning tegeletakse teaduse populariseerimisega. Enamik tippkeskusi on avaldanud planeeritust rohkem kõrgetasemelisi artikleid, mis näitab, et tippkeskuste tegevused on käivitunud väga hästi ja uurimisrühmade vaheline sünergia toimib. 2019. aasta alguses viiakse läbi tippkeskuste vahehindamine. 2. 1.4. Teaduse ja teadushariduse populariseerimine ühiskonnas Tegevuse raames rahastatakse teaduskeskus AHHAA tegevustoetust ja riigi teaduspreemiaid ning viiakse läbi teaduse populariseerimise projektikonkursse ja rahastatakse teadustööde riiklike konkursside preemiaid (üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss, õpilaste teadustööde riiklik konkurss, õpilasleiutajate konkurss, kasvatusteaduslike tööde konkurss, teaduse populariseerimise auhind, koostööpartnerite toetamine). Teaduse populariseerimise programmiga TeaMe+ suurendatakse õpilaste huvi loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) erialade vastu. Selle programmi kõige mahukam tegevus on noorte teadussaate „Rakett69“ tootmise jätkamine. Lisaks sellele on hangitud uus teadust populariseeriv saatesari „Uudishimu tippkeskus” üldauditooriumile. Programmi raames jätkatakse LTT karjäärivõimaluste tutvustamist, teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimist, teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamist. 2017. aasta I kvartalis otsustati Teeme+ avatud taotlusvooru raames toetada 1,28 mln euroga süsteemsete teadust populariseerivate ürituste sarju ja teadushuviringide käivitamist. Suuremahuliste ürituste sarjade elluviimiseks anti 11 taotlejale toetust kogusummas üle 700 000 euro. Väikesemahulisteks ettevõtmisteks eraldati 12 taotlejale toetust kogusummas üle 500 000 euro. Kõik toetust saanud projektid on 2018. aastaks käivitunud. 11 http://adm.archimedes.ee/str/toetuse-edenemine/periood-2014-2020/teaduse-tippkeskused/ 9 2.1.5. Teaduskollektsioonide toetamine Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ja teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist. Teaduskollektsioonidega seotud tegevuste üldine raamistik on sätestatud haridus- ja teadusministri 1. aprilli 2011. a määrusega nr 11 „Teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja finantseerimise otsustamise tingimused ja kord“. Nii 2017. aastal kui ka 2018. aastal toetati meetmest 18 teaduskollektsiooni tegevust kuues teadusasutuses 798 000 euroga. 2. 1.6. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel Vabariigi Valitsus kinnitas riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava 2016. aastal. Kavas on 13 objekti, toetuse summa moodustab kokku 19,1 mln eurot. Aktiivne taristuehitus on käimas kõikides projektides:  Eesti Genoomikakeskus  Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) ühendatud sisuotsing  Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamine  Infotehnoloogiline mobiilsus-observatoorium (IMO)  Eesti eluteaduste andmete teadustaristu (ELIXIR)  Nutika tootmise tuumiktaristu (Industry 4.0) – Smart Industry Centre (SmartIC) arendamine  Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+)  European Spallation Source ERIC instrumentide kavandamine, projekteerimine ja ehitamine ning rakendamine teaduslikeks uuringuteks (ESSource)  Kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamine  Eesti teaduspilve loomine (ETAIS II)  Analüütilise Keemia Kvaliteedi Infrastruktuuri täiendava analüütilise võimekuse arendamine  Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)  Euroopa Sotsiaaluuring Eestis 2016–2022. Edukamate näidetena võib tuua:  Nutika tootmise tuumiktaristut (Industry 4.0) – Smart Industry Centre (SmartIC) –, mille raames soetati taristu kaks keskset seadet: metalli 3D kompuutertomograaf EMÜ kompuutertomograafia laborisse ja metalli 3D printimissüsteem TTÜ 3D printimise laborisse ProtoLab. Nimetatud laborid moodustavad SmartIC tuumiktaristu põhilise osa.  ESSource II projekt on edukalt käivitunud: 94% eelarvest on lepingutega kaetud eelarve raames võimalikest in-kind tegevusest. Lisaks korraldati neutronuuringute võimaluste tutvustamiseks ja levitamiseks koostöös Põhjamaade The Nordic Neutron Science programmi ja The SwedNess programmiga ligi 60 osalejaga suvekool Tartus.  Eesti keeleressursside keskus läbis Euroopa keeleressursside infrastruktuuri CLARIN-i keskuse staatuse saamiseks kvaliteedihindamise.  NATARCi raames avati avalikkusele uue eElurikkuse portaali demoversioon, mis annab kasutajatele võimaluse otsida ühes kohas Eesti elurikkuse masinloetavaid avaandmeid, olles sellega esimene riigi ja teadlaste andmeid ühendav inforessurss. 2018. a viidi läbi Eesti teadustaristute teekaardi uuendamise taotluste hindamine ja uuendatud teekaart kinnitati Vabariigi Valitsuses 14.02.2019 korraldusega nr 43. Meede 2: TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub ühiskonna ja majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi. Teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks ettevõtjate ning valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate uuringute korraldus on tõhus. 10 Tabel 7.Erasektori rahastatud avaliku sektori TA osakaal ja sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarve vahenditest. (Allikas: Statistikaamet) 2018 2019 2020 2021 Indikaator 2015 2016 2017 tege- sihttase siht lik Erasektori finantseeritud avaliku sektori teadus- ja 7 4,6 6,4 4,9 6 6 6 7 arendustegevuse kulutuste osakaal (%) Sotsiaal-majanduslikele rakendustele (v.a akad. 40 uuringud) suunatud kulutuste 35 42 37 38 .. 39 40 osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest (%) Erasektori finantseeritud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal on viimase viie aastaga kasvanud, kuid 2017. aasta näitaja on eelneva aastaga võrreldes siiski kahanenud langedes 6,4-lt 4,9-le. Kasvu selgitavad käivitunud era- ja avaliku sektori koostööd soodustavad toetusmeetmed (nt rakendusuuringute toetamine kasvuvaldkondades; samuti muudeti baasfinantseerimise rahastusvalemit, et suurendada ülikoolide ja TA asutuste motivatsiooni ettevõtluskoostööks). 2015. aastal saavutati sotsiaal- majanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaalu sihttase ja praegu on 2020. a sihi saavutamine realistlik, kuna selle saavutamiseks on rakendatud uued toetusmeetmed valdkondliku teadustegevuse toetamiseks (RITA). Alates 2016. aasta andmetest kogub Statistikaamet sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatud TA andmeid12 OECD metoodika kohaselt (andmeid kogutakse rahastajapõhiselt). 2.2.1. Riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu II“ ning „Eesti keeletehnoloogia“ elluviimine Eesmärk on toetada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ning soodustada nende võimalikult laialdast rakendamist. 2018. aastal käivitati uus Eesti keeletehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programm. Aastaks 2019 uuendatakse ja käivitatakse uus riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“. 2016. ja 2017. aastal jätkati riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu II“ (EKKM) ning „Eesti keeletehnoloogia“ (EKT) elluviimist. EKKM eesmärk on toetada eesti keele ja kultuuri uurimise arendus- ja tugitegevusi, mh teaduslike tervikkäsitluste, sõnaraamatute ja andmebaaside koostamist, humanitaarvaldkonnale olulise allikmaterjali digiteerimist, allikapublikatsioonide ja uurimuste väljaandmist. 2018. aastal toetati kümmet rahvusteadustega tegelevat asutust 534 000 euroga. EKT eesmärk on toetada eesti keeletehnoloogia taseme tõstmist ning keeletehnoloogiliste vahendite rakendamist. 2017. aastal toetati kuut keeletehnoloogia valdkonna arendamisega tegelevat asutust 811 342 euroga. 2017. aastaga lõppes EKT programm ja HTM valmistas ette uue keeletehnoloogia valdkonna teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“. Programm on ette nähtud baastehnoloogiate ja -ressursside arendamiseks, keeletehnoloogia kasutuselevõtuks arendustes ja rakendustes, rahvusvahelise koostöö toetamiseks jm. 2018. aastal jagati EKT tegevustoetuste programmist toetusi kuuele asutusele kogusummas 774 342 eurot. 2.2.2. Tuumiktaristu toetamine ja avamine välistele kasutajatele Tegevuse elluviimine toimub tuumiktaristu toetusmeetme abil. Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes huvides ning mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik kasutada teistel isikutel. 12 GBARD (Government budget allocations for R&D) 11 2.2.3. Teadusandmebaaside litsentside hankimine ja teadusraamatukogude toetamine Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, teaduslikul otstarbel rahvusteavikute järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloogi ESTER arendamist ja käigushoidmist. Riigi eelarvestrateegias 2017–2020 kokkulepitud lisavahendite arvelt on alates 2017. aastast võimalik tagada senisel tasemel juurdepääs elektroonilistele teadusandmebaasidele püsivalt riigieelarvest. 2016. aastal valmisid Eesti Teadusagentuuri avatud teaduse ekspertkomisjoni põhimõtted ja soovitused riikliku poliitika kujundamiseks „Avatud teadus Eestis“ ning 2017. aastal viidi RITA programmi raames jätkutegevusena läbi avatud teadusega seotud kulude ja halduskoormuse ning võimalike lahendusstsenaariumide analüüs. Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ning Eesti Teaduste Akadeemia esitavad oma analüüside lõppraportid 2018. aasta alguses. Avatud teadus (Open Science) on mõiste, mis märgib uusi trende teadustöös: selle eesmärk on muuta teadusuuringud avatumaks ja koostöisemaks, kasutades tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. Esmajoones tähistab avatud teaduse mõiste vaba juurdepääsu teaduspublikatsioonidele ja teadusandmetele, kuid selle alla kuuluvad ka avatud lähtekood, avatud metodoloogia ja avatud eelretsenseerimine. 2.2.4. Riigiasutuste TA alase võimekuse tõstmine (RITA) Ministeeriumide TA tegevust korraldatakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS13) sätestatud nõuetele, mille alusel kõigi ministeeriumide on muu hulgas järgmised ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonnas:  oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine;  valdkondlike teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine ning oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine;  oma valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks vajalike vahendite põhjendamine ja määramine valitsemisala eelarve projekti koostamisel ning nende teadus- ja arendusasutuste eelarvete kinnitamine riigieelarves valitsemisala teadus- ja arendustegevuseks eraldatud summade ulatuses. TAI strateegias on sätestatud, et igas ministeeriumis on määratud TA tegevuste koordineerimise eest vastutav isik (nt teadusnõunik), kes osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning vahendab riigieelarve planeerimisprotsessis ning ülevaadete ja aruannete koostamisel TA teemalist teavet. Lisaks sellele on TAI strateegia eesmärk rakendada meetmed ministeeriumide TA alase vastutuse ja võimekuse suurendamiseks, sh luua ministeeriumidevahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute programm RITA kogumahus 29,5 mln eurot. Tegevuse eesmärk on suurendada ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Tegevuse „Strateegilise TA toetamine“ (RITA 1) raames tellib Eesti Teadusagentuur top-down- põhimõttel suuremahulisi interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Uuringute teemad pakuvad välja ministeeriumid riigi vajadustest lähtuvalt. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute programm RITA kogumahuga 29 mln eurot. RITA tegevus 1 raames viis ETAG vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) otsusele 2017. aastal läbi viis konkurssi kogumahus 7,5 mln eurot, 2018. aastal otsustati rahastada veel kümmet projekti kogumahus 9,5 mln eurot, millest kaheksa konkursid on läbiviidud. RITA 1 raames rahastatavate uuringute teemad: I voor: 13 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 13, lg 1 – Riigi Teataja I 1997, 30, 471. 12 1) maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine; 2) tervikliku ja riigiülese olukorrateadlikkuse võime loomine riigikaitseks ja kriisireguleerimiseks; 3) personaalmeditsiini lähenemise rakendamise Eesti tervishoiusüsteemis (kliinilise juhtprojekti elluviimine); 4) biomajanduse sektorites lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine; 5) muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed hariduses, tööturul ja sotsiaalsüsteemis. 2017. aastal tehti ettevalmistusi RITA strateegiliste teadusuuringute 2. vooruks. Strateegiliste teadus- ja arendustegevuse uuringuprojektide ideede kogumise 2. voor käivitati 2017. aastal, TAN andis oma arvamuse 2017. a lõpus ning 2018. a esitati ja hinnati uuringuettepanekud ja käivitati uuringud. Seekord valiti rahastamiseks kümme teemat: II voor 1) kriitilise informatsiooni infrastruktuuri (KII) kaitse simuleerimine küberharjutusväljal; 2) raskete eriveoste mobiilsuse ning taristu seisukorrateadlikkuse parandamine; 3) kliimamuutuste leevendamise võimalused süsinikuringlusega läbi süsiniku püüdmistehnoloogiate rakendamise heitmemahukates tööstussektorites ja süsiniku kasutamise teistes tööstussektorites; 4) kaug- ja lähiseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel; 5) tehisintellekti metoodika (masin- ja süvaõpe, närvivõrkude jms) kasutamine riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste automatiseerimiseks; 6) Eesti mereala loodusväärtuste analüüs ning innovaatiliste mereala analüüsi- ja hinnangumeetodite arendamine; 7) mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused; 8) tolmeldajate, sh meemesilaste hukkumise vähendamise võimalused; 9) mobiilne eluviis ja elukohaandmed riiklikes registrites; 10) soolise palgalõhe vähendamine. 2016.–2018. aastal on efektiivselt toiminud ministeeriumide teadusnõunike koostöövõrgustik ja tänu sellele on tõusnud ministeeriumide võimekus teadusuuringuid suunata ja seirata. Teadusnõunikud on ametis kümnes ministeeriumis: Haridus- ja Teadusministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Keskkonnaministeeriumis, Välisministeeriumis, Kultuuriministeeriumis, Maaeluministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Siseministeeriumis, Rahandusministeeriumis ja Sotsiaalministeeriumis. Teadusnõunike tööülesannete hulka kuulub:  ministeeriumi nõustamine TA küsimustes;  rahvusvahelise ja siseriikliku TA-alase koostöö planeerimine ja korraldamine;  valitsemisala TA uuringute kavade välja töötamine ja nende elluviimine osaliste koostöös;  Eesti esindamine rahvusvahelistes TA koostöö algatustes. Jätkatakse ka Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist (uute moodulite väljatöötamine ja olemasolevate edasiarendamine, uute liideste ja teenuste loomine, ETIS-e teiste infosüsteemidega sidustatuse parandamine). Meede 3: Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Nutika spetsialiseerumise meetodil valitud ja juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennaktempos. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaal ekspordis on kümne aasta taguse tasemega võrreldes kasvanud poole võrra, kuid on viimastel aastatel püsinud stabiilsena 15% juures. Tulevaste aastate eesmärk on senist taset vähemalt hoida, võimalusel suurendada. Mõlema eesmärgi puhul on seega aastaks 2020 püstitatud sihttasemete saavutamine realistlik. Hõive kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilises tööstuses ja teeninduses ulatus 2004. ja 2005. aastal 7,5%-ni, kuid 2006. aastal toimunud languse järel püsis tase perioodil 2006–2010 6% kandis. Toonane vähenemine oli 13 tingitud hõive hüppelisest suurenemisest ehituses ja kaubanduses. Alates 2011. aastast, on vahe EL28 keskmisega samm-sammult vähenenud, olles 2017. a Eestis 8,3% ja EL28 riikides 8,7%. Tabel 8. Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaal ekspordis ja vastava hõive osakaal koguhõives. (Allikad: EUROSTAT, Statistikaamet) 2018 2019 2020 2021 Indikaator 2015 2016 2017 tege- siht sihttase lik Kõrgtehnoloogiliste toodete ja 15,4 - 14,7 14,8 15 15 teenuste osakaal ekspordis (%) Kõrg- ja keskkõrgtehno- loogiliste sektorite hõive osakaal 7,6 8,3 8,3 8,5 8,8 9 9 koguhõives (%) Eesti Arengufondi koordineeritud ning koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega valminud analüüsi 14 põhjal on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadeks:  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite15;  tervisetehnoloogiad ja -teenused16;  ressursside efektiivsem kasutamine17. Nimetatud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetatakse strateegia meetme nr 3 tegevuste kaudu, aga nutika spetsialiseerumise eesmärkidesse võivad panustada ka teised, sh horisontaalse iseloomuga meetmed. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on kirjeldatud TAI strateegia peatükis 5.2., kus on öeldud, et strateegiate juhtimis-, seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ning tööjaotus kajastatakse TAI strateegia ning ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides. 2.3.1. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringute toetamine Tegevust „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ viiakse ellu SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuuri koostöös. Toetuse andmise eesmärk on: 1) aidata kaasa ettevõtjate huvides läbiviidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele avalikes TA asutustes; 2) tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut viia läbi ettevõtlusele vajalikke rakendusuuringuid ja tootearendusprojekte kasvuvaldkondades; 3) soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel. Toetuse andmise tulemusena toimib Eesti teadus- ja arendustegevus senisest enam ühiskonna ja majanduse huvides ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks. Samuti on eesmärgiks seatud, et Eesti avalikud TA asutused teeksid rohkem koostööd ettevõtetega. Rakendusuuringute elluviimise tulemusel kasvab TA asutuste ja ettevõtete koostööprojektide arv ja tulemuslikkus ning ettevõtted saavad toote/teenuse edasiseks arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi lahendusi. Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud toimimiskeskkonnas, neil on võimalik viimistleda ja kvalifitseerida tootmissüsteeme ning testida toodet/teenust reaalselt eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi toetatakse nii horisontaalsetest meetmetest, kui ka ainult kasvuvaldkondadele suunatud meetmetest. 14 Eesti Arengufond, „Nutikas spetsialiseerumine – Kvalitatiivne analüüs”, 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 15 Näiteks IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine. 16 Näiteks biotehnoloogia, e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks). 17 Näiteks materjaliteadus- ja tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus (põlevkivi efektiivsem kasutamine). 14 2016. aastal käivitati nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused kogumahuga 26,6 mln eurot. Tegevuse raames rahastatakse ettevõtete poolt avalikest teadusasutustest tellitavaid rakendusuuringuid ja tootearendust, mille puhul ettevõte on nii taotleja, uuringuvajaduse sõnastaja kui ka uuringutulemuste rakendaja rollis. 2016.–2018. aastal on esimese kolme taotlusvooru jooksul esitatud 100 taotlust kogumahus 69,6 miljonit eurot (sellest toetus 45,8 miljonit). Taotluste rahuldamise otsuste alusel on seisuga 27.03.2019 kokku kohustusi võtnud 37 projekti kogumahus 17, 5 miljonit eurot (abikõlblikud kulud). Ülevaade rahastatud projektide kohta on aadressil http://archimedes.ee/str/toetuse- edenemine/periood-2014-2020/projektid/nutika-spetsialiseerumise-rakendusuuringud/. Taotlejatest valdava enamiku (85%) moodustavad väikeettevõtted, keskmise suurusega ettevõtteid oli 10% ja suurettevõtteid 5%. Kõige rohkem taotlusi on esitatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas, kõige vähem tervisetehnoloogiate ja -toodete valdkonnas. Taotlusi oli võimalik esitada korraga mitmesse kasvuvaldkonda. Rahastatud taotluste osakaalude jaotus valdkonniti on sarnane taotluste valdkondlike osakaaludega. Taotluste rahaline maht varieerub tugevalt: väikseim küsitud toetussumma oli 20 tuhat eurot ja suurim 1,76 miljonit eurot. Meetme rakendudes on HTM pidevalt püüdnud arvesse võtta huvirühmade tagasisidet ja muutnud meetme tingimusi pidevalt taotlejatele soodsamaks. 2017. aasta alguses kahekordistati meetme tingimustes ettevõtte enda teostatavate abikõlblike kulude määra ja laiendati lubatavate kulude liiki. 2018. aastal töötatakse välja uued taotlemise vormid, et ettevõte saaks taotleda toetust sellistele projektidele, mis sisaldavad nii rakendusuuringuid kui tootearendust. Meede on käivitunud pisut aeglaselt. Põhjuseks võib olla meetme uudsus: sellist meedet pole Eestis varem rakendatud. Taotluste edukuse määr (41%) on võrreldes sarnaste toetusskeemidega suhteliselt kõrge. Kehtestatud kriteeriumipõhised lävendid täidavad oma eesmärki ning rahastatakse ainult projekte, millel on lisaks heale teaduslikule tasemele piisav potentsiaal projekti tulemused ka ellu viia. Meetme avamine horisontaalsena (ilma valdkondlike kitsendusteta) on end õigustanud, kuna taotlusi on kõigist valdkondadest ja rahastatud taotluste valdkondlikud proportsioonid vastavad üldiselt taotluste valdkondlikele proportsioonidele. 2.3.2. Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades Eesmärk on toetada kasvuvaldkondade teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu. Jätkatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktorantuuri toetamist. Meetme eesmärk on suurendada üliõpilaste ja lõpetajate arvu majandusele prioriteetsetes valdkondades, et anda kõrgelt haritud spetsialistide abiga tõuge riigi kasvualade arengule. 2018. aasta lõpuks oli nutika spetsialiseerumise erialastipendiumi summas 160–422 eurot kuus saanud kokku 7856 I ja II astme üliõpilast ja 162 doktoranti (vastavalt 59% ja 25% 2023. aasta sihttasemetest). Erialastipendiumide meetmest toetatakse koostöös ettevõtetega doktoriõpet (nn ettevõtlusdoktorantuur). Toetatakse doktorante, kelle doktoritöö valmib koostöös ettevõttega, keskendudes ettevõtte arendustegevusele. Juhendamise tagavad ülikool ja ettevõtte. Meede loob eeldused doktorikraadiga spetsialistide arvu tõusuks ettevõtlussektoris. 2017/18. õa kasutati eraldatud kvoodist ära 79% ja 2018/19. õa sügissemestril 71,5%. Alakasutuse taga on vähene huvi nn ettevõtlusdoktorantuuri stipendiumide vastu. 2018/2019. õa sügisel on stipendium määratud kokku 118 doktorandile, kellest 26 on ettevõtlusdoktorandid. 2017/18 toetati 16 ettevõtlusdoktoranti. Meede 4: Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. Riikideülene koostöö aitab lahendada Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises), Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, rahvusvahelistes teadustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI tulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. Tabel 9. Eesti edukus H2020-s; rahvusvaheliselt koordineeritud TA osakaal. (Allikad: EUROSTAT, Horisont 2020 andmebaas, Statistikaamet) Indikaator 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 15  tege- siht sihttase lik Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020: võidetud lepingute 153 130 140 97 148 99 100 100 maht elaniku kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100 (%). Rahvusvaheliselt Sel- koordineeritud uurimistöö 2,35 2,83 gub 2,8 2,9 3 3 osakaal riigi rahastatud TA- 2019 s (%). Esimese näitaja puhul võib järgmisteks aastateks prognoosida ületäitmist. 2018. a lõpu seisuga on näitaja tase koguni 148%, kuna Horisont 2020 raames on käivitunud vähemarenenud riikide toetusmeetmed nende osaluse laiendamiseks ning Eesti on olnud seal edukas. Edaspidi meile sobivate meetmete taotlusvoorude maht langeb ja edukamad taotlejad on projektidega hõivatud, mistõttu ka meie edasine edukus võib mõnevõrra väheneda. Kokkuvõttes on TAI strateegia indikaatori sihttase saavutatav. Teise näitaja (rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s) saavutamisele aitavad kaasa uued väliskoostööd toetavad tegevused. Ka selle eesmärgi saavutamine on seega tõenäoline. Tegevuste elluviimisel:  toetatakse Eesti osalemist partnerina Euroopa teadusruumi algatustes, sh teadustegevuse ühiskavandamises ja teadusprogrammides, vastavalt ministeeriumide prioriteetidele ja Eesti sotsiaal-majanduslikele eesmärkidele;  arendatakse Eesti teaduskoostöö võimalusi Põhjala ja Balti regioonis;  toetatakse Eesti teadlaste ja inseneride juurdepääsu rahvusvahelisele teadustaristule, sh osalemist teadustöö taristute Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava kaudu Eestile olulisemate teadustaristute rajamisel. Eestil kui väikeriigil ei ole piiratud ressursside tõttu võimalik igal pool osaleda ning tuleb teha valikuid. Valikute aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.02.2015. a korraldusega nr 61 heaks kiidetud „Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes“18. Strateegiline raamistik määrab partnerlustes riigi osaluse põhimõtted, kirjeldab valikute tegemise otsustusprotsessi ja osaliste rollijaotuse. 2.4.1. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Mobilitas Plussi toetuse andmise tingimused kinnitas haridus- ja teadusminister 2015. a lõpus ning rakendamine algas 2016. Toetatavad tegevused on teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine; toetused teadustöö tegemiseks Eestis; ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; tippteadlaste toetamine (välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste töölevõtmine Eesti TA asutustesse); Euroopa Teadusruumi, innovatsiooniliidu ja Horisont 2020 algatustes väljavalitud Eesti partnerite toetamine algatustes osalemiseks. Lisaks ERA-Net projektides osalemise toetamine, Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Brüsselis, Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“, rahvusvahelised koolitused ja teadlaste õppevisiidid. 2017. aastal toetas Mobilitas Pluss Eesti EL nõukogu eesistumisega seotud teadusvaldkonna ürituste sisulist ettevalmistamist ja läbiviimist. Kokku toetati 55 järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase projekti, toetust on antud ka 13 tippteadlase Eestisse toomiseks. Toetati 4 ERA-Net ja 2 EIT projekti elluviimist, jätkus töö ERC grandi taotlejatega. Jätkusid „Research in Estonia“ turundustegevused. 18 https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_el_tai_partnerlustes_osalemise_strateegilise_raamistiku_eelnou.pdf 16 2018. aastal viidi läbi kolmas Mobilitas Plussi järeldoktoritoetuse (JD) ja tagasipöörduva teadlase (TP) toetuse taotlusvoor. 2018. jooksul oli käigus 70 projekti. Dora Pluss käivitati 2016. aastal. Programmist Dora Pluss saavad Eesti kõrgkoolide noorteadlased ja magistrandid osaleda välismaal toimuvatel erialakonverentsidel, seminaridel, kursustel või muus erialases tegevuses. Toetatakse 1) tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja -doktorante; 2) külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks; 3) suve- ja talvekoolide korraldamist. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud lühiajalisi erialaseid ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12–42 kalendripäeva). Samuti tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi. Kokku on Eesti õpirände toetust 2018. aasta lõpuks antud 2265 noorteadlasele ja magistrandile (42% 2023 sihtväärtusest) ja Eestis õppimiseks on toetust saanud 1148 välismagistranti ja - doktoranti. Lisaks on toetatud suve- ja talvekoole (6) ning viidud läbi turundustegevusi, sh sihtriikide turu- uuringu läbiviimine koostöös üleeuroopalise mõttekojaga ACA ja Riigikantselei toel „Eesti 100“ egiidi all. 2017. aasta maikuus allkirjastati ühiste kavatsuste leping Eesti Vabariigi ning Islandi, Liechtensteini ja Norra Kuningriigi vahel, mis võimaldab aastatel 2014–2021 kasutada Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Kuningriigi toetust Baltimaade ja Norra ühise teaduskoostöö programmi väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Uuel perioodil jätkatakse ka kõrghariduse stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi teaduse ja hariduse programmi rahaline maht kokku on 8,3 miljonit eurot, millest EMP/Norra toetus on veidi üle 7 miljoni euro. Baltimaade-Norra teaduskoostööprogrammiks kavandatakse sellest ca 6 miljonit eurot. Haridus- ja Teadusministeerium osaleb partnerina Interreg Balti teadusvõrgustiku projektis (Baltic Science Network, BSN). Projektis osalevad kõikide Läänemere piirkonna riikide teaduspoliitika kujundajad ja teaduse rahastajad. Projekti eesmärk on töötada välja Läänemere piirkonna teaduskoostöö edasine kava. Projekti raames viis Tartu Ülikool koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga 2017. aastal läbi uuringu, millega kaardistati Läänemere piirkonna teaduskoostöö ja selleks kasutatavad meetmed ning anti soovitusi Eesti ja teiste riikide osaluse suurendamiseks ERA ühisalgatustes. Samuti viidi läbi rahvusvaheline seminar, kus arutleti soovituste rakendamise võimalikkuse üle. Järgmise aasta jooksul koostatakse osalevate riikide tegevuskavad ja Läänemere piirkonna teaduskoostöö edasine kava eluteaduste, prooton-neutronuuringute ja heaoluühiskonna valdkondades. 2017. aastal alustati läbirääkimisi Läti ja Leedu haridus- ja teadusministeeriumidega teaduskoostööprogrammi ettevalmistamiseks ning vajalike dokumentide koostamiseks. Programm kooskõlastati riikide vahel 2018. aasta teises pooles. Avatud taotlusvoor Eesti teadlastele avati oktoobris ning see jääb avatuks kuni 31. jaanuarini 2019. aastal. Eesti osaleb üha edukamalt EL konkurentsipõhises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Horisont 2020 (2014–2020, eelarve 74 miljardit eurot). SKP suhtes ja elaniku kohta on Eesti senine tulu programmist EL parimate seas (2018. aastal vastavalt 264% ja 145% EL keskmisest). Välismaalt saadud rahastuse osakaal kogu teadusrahastusest on püsivalt olnud üle 10%, mis on üle EL keskmise taseme (siin ei ole arvestatud tõukefondide vahendeid, mis sellele lisanduvad). Eesti taotlemisaktiivsus on väga kõrge ja võrdväärne regiooni kõrgete innovatsiooninäitajatega riikidega. 2018. aasta septembri seisuga on Eesti taotlejad Horisont 2020 konkurssidel edukalt osalenud 426 korral ja võitnud sealt kokku 126,3 miljonit eurot (sh kasumit taotlevad eraettevõtted, kes on olnud edukad 149 korral ja võitnud 50,8 mln eurot). Eesti on välisteadlastele järjest atraktiivsem. Välisteadlaste arv Eesti avalikes teadusasutustes on järjest tõusnud, Eestis töötab 402 välisteadlast, mis moodustab ligi 8% teadlaste arvust. 2016. aastal koostati esimene Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise kava, nn osaluskava, mille eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada valikute tegemise otsustusprotsessi ja osaliste rollijaotust. Osaluskava on koostatud ka 2017. ja 2018. aastal. Osaluskava ettepanekut on tutvustatud teaduspoliitika komisjonile, kes annab nõu strateegiliste valikute tegemisel ja võtab kava suhtes vastu nõuandva iseloomuga otsuse. 2.4.2. Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmelisus Meetme eesmärk on luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute 17 Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu. Alates 2019. aastast toetatakse Eesti kohustuste täitmist Euroopa neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ja ülalpidamiskulude katmisel. Osalemine rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides on tänapäeval enesestmõistetav kui teaduse arengutaseme indikaator ning liikmemaksude tasumine loob meile võimaluse proaktiivsuseks. Eesti on ESA täisliige alates 1. septembrist 2015. Eesti panus ESA eelarvesse on alates 2016. aastast 2,5 miljonit eurot aastas. Septembris 2015 avas ESA eksklusiivselt Eesti ettevõtjatele suunatud pakkumiskutse (Industry Incentive Scheme), mille eesmärk on tagada kiirem sisseelamine ESA tegevustesse ja mille raames võeti 2016. aastal neli korda vastu Eesti ettevõtjate projekte. Regulaarselt on toetatud teadlaste algatusi Eesti Vabariigi ja CERNi vaheliste teadus-, arendus- ja õppetöö koostööprojektide käivitamiseks ja rahastamiseks. Riigieelarvest toetati 2017. aastal Eesti teadlaste teaduskoostööd CERNiga 319 558 euroga aastas ning tasuti Euroopa Molekulaarbioloogia konverentsi (EMBC) aastamaksu 20 569 eurot. Eesti Teaduste Akadeemia toetab teadlaste rahvusvahelist mobiilsust. Akadeemia ja tema välispartnerite vahel sõlmitud kahepoolsete koostöölepingute üks praktilisi väljundeid on akadeemiline teadlasvahetus, milles võivad osaleda kõik Eesti teadlased. Eesti Teaduste Akadeemia eelarvest rahastatakse külalisteadlaste vastuvõtukulusid Eestis, meie teadlaste kulud välismaal kannab aga Eesti TA partner sihtriigis. Eesti Teaduste Akadeemia koostööpartnerid teadlasvahetuse korraldamiseks 2018. aasta veebruari seisuga on Austria TA, Baškiiria TA, Bulgaaria TA, Iisraeli TA, Flaami TA, Leedu TA, Läti TA, Montenegro Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Poola TA, Rootsi HumTA, Slovakkia TA, Sloveenia TA, Tšehhi TA, Ukraina TA, Ungari TA, Valgevene TA ja Venemaa TA. Eesti Teaduste Akadeemia katab järgmiste rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide Eesti liikmemaksud: Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU), Euroopa Teadusfond, Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda, Euroopa Akadeemiate Föderatsioon, Thesaurus Linguae Latinae, Rahvusvaheline Geodeesia ja Geofüüsika Liit, Rahvusvaheline Geoloogiateaduste Liit, Euroopa Füüsika Selts, Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon, Rahvusvaheline Geograafia Liit, Rahvusvaheline Matemaatika Liit, Rahvusvaheline Astronoomiaunioon, Rahvusvaheline Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Liit, Euroopa Teadusfondi Polaaruuringute Komitee, Euroopa Teadusfondi Merekomitee, Rahvusvaheline Akadeemiate Liit (UAI), Euroopa Loodusteaduslike Kogude Konsortsium, Rahvusvaheline Kvaternaariuuringute Liit, Rahvusvaheline Geomorfoloogia Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Puhta ja Rakendusfüüsika Liit ja Rahvusvaheline Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus. 2018.–2019. aastaks planeeritud uued algatused 1) 2018. aastal lisati tõukefondide rakenduskava muutmise käigus tegevuste nimekirja uue meetmena meede 4.5 „IKT programm“ ning selle tegevus 4.5.1 „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“. 2018. aastal alustati toetuse andmise tingimuste väljatöötamist. Toetuse eesmärk on tõsta Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust ning rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, hoogustades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu erinevatel elualadel. Tegevus on mõeldud järgmiste IKT teaduse toetusmeetme strateegiliste eesmärkide täitmiseks:  prioriteetsetes teadussuundades ülikoolide IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmine;  teadus- ja arendustegevuse sidumine õppetegevusega kõigil kõrghariduse haridusastmetel. Tegevuse keskmes on IKT-ga seotud TA inimressursi arendamine, et kindlustada piisava arvu ja oskustega spetsialistide olemasolu. IKT valdkonna koolitusmahu, ettevõtetega tehtava koostöö võimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks on vaja panustada uurimisrühmade võimekuse kasvatamisse teaduse ja tehnoloogia eesliinil olevates teadussuundades. See tähendab nii olemasolevate uurimisrühmade tugevdamist kui uute, majanduse arengu seisukohalt oluliste uurimisrühmade loomist. Toetuse abil tuuakse Eestisse võimekaid teadlasi väljastpoolt Eestit, luuakse tingimused teadlaste Eestisse tagasipöördumiseks ja antakse tuge järelkasvu kindlustamiseks erinevatel kõrgharidustasemetel õppivatele võimekatele noortele. Tegevuse elluviija on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, tegevusi viiakse ellu perioodil 01.01.2019– 31.08.2023. Tegevuse eelarve on 12 miljonit eurot. 2) Toetatakse läbimurdelisi teadustulemusi innovatsiooni ja turupotentsiaali arendamiseks (arendusgrant) 18 2018. aastal töötati välja uudne eksperimentaalarendust toetav arendusgrantide skeem, mille alusel toetatakse projekte, kus uurijad senise teadustöö tulemusena saavad edasi liikuda konkreetsema rakenduse suunas, nt läbi töötada võimaliku ärimudeli ülesehituse. Arendusgrant on konkurentsipõhine uurimistoetus eksperimentaalarenduseks, et testida teadustulemusi ja/või luua eeldusi nende kommertsialiseerimiseks. Arendusgrandi eesmärk on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Arendusgrandi taotlemise eelduseks on taotleja eelnev uurimistöö, milles on jõutud vähemalt 4. tehnoloogilise valmiduse tasemele. Arendusgranti saab taotleda üheks aastaks ja grandi maht on maksimaalselt 100 000 eurot. 3) 2018. aastal algatati Eesti TAI süsteemi rahvusvaheline välishindamine Euroopa Komisjoni Policy Support Facility kaudu. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvaheline hindamine toimub EL raamprogrammi Horisont 2020 meetme Policy Support Facility raames. Hindamist viib läbi rahvusvaheline meeskond, mis koosneb valdkonna tunnustatud ekspertidest ja teiste riikide kõrgematest teadusametnikest. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi hindamise algatas Teadus- ja Arendusnõukogu. Seni on toimunud hindamise avakoosolek (kick-off meeting) 21. oktoobril 2018, ja kaks ekspertide paneeli riigivisiiti detsembris 2018 ja märtsis 2019. Projekti ülevaade on esitatud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni vaatlussüsteemi veebis (https://rio.jrc.ec.europa.eu/en/policy-support-facility/peer-review-estonian-research-and- innovation-system). Hindamine peab andma lähteandmed järgmise rahastusperioodi TAI strateegiate ja poliitikate ettevalmistamiseks ning ka meie TAI süsteemi tulemuslikumaks ja sotsiaal-majanduslikult mõjukamaks muutmiseks. Oluline on ka riigi konkurentsivõime tõstmine ja järjepidev majanduskasvu soodustamine. Lõppraporti laiem tutvustus toimub septembris 2019. 4) 2019. aastal käivitatakse kasvualade spetsiifiline toetusmeede ressursside tõhusama kasutamisega seotud valdkondade TA intensiivseks arendamiseks (nn ressursitõhususe programm). Tegevuse elluviimine on kavandatud kuni 2023. aastani ja tegevuse eelarve on 12 miljonit eurot. Tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse kõrge tase, teadus- ja arendusasutuste tihe koostöö valdkondade ettevõtetega ning teadlaste ja spetsialistide järelkasv ressursside väärindamise valdkondades, et realiseerida tõhusama ressursikasutusega seotud majanduskasvu potentsiaal. Mitmetes olulistes ressursikasutuse valdkondades on teaduskompetents vähene või sootuks kadunud, seega tuleb teadusvõimekus taastada või tõsta vajalikule tasemele. Teadusvõimekuse tõstmiseks ressursside väärindamisega seotud valdkondades toetatakse neis valdkondades teadus- ja arendustegevust ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu arendamist, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ja teadusrühmad ülikoolides, toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostööprojekte ning tagatakse konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalik materiaalne baas. 2. Teiste poliitikavaldkondade panus TAI strateegia eesmärkidesse Vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele (TAKS § 13 lg 1) on iga ministeeriumi ülesanne kavandada oma valitsemisalale tarvilikku TA ning põhjendada ja määrata selle rahastamiseks vajalikud vahendid valitsemisala eelarve projekti koostades. Teadus- ja arendustegevust määratletakse rahvusvahelises statistikas OECD Frascati käsiraamatu (2015) suunistest lähtuvalt. Frascati käsiraamatu kohaselt on TA kulud ainult sellised kulud, mis on tehtud teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks. TA tegevus omakorda on tegevus, mis peab vastama viiele põhitingimusele – see peab olema uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav. Paljud TA valdkonna toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega tegevused ei ole Frascati definitsiooni kohaselt TA tegevused. Frascati käsiraamatu kohaselt ei kuulu TA tegevuste hulka näiteks teaduse populariseerimine, üldotstarbeline andmekogumine (sh nt ka regulaarne seire), olemasoleva tehnoloogia juurutamine ja paljud teised sarnased kulud. Need kulud ei ole Frascati definitsiooni kohaselt TA kulud, 19 kuid ilma nendeta ei oleks Eesti TA süsteemi toimimine mõeldav ning peame oluliseks pidada arvestust ka selliste TA tegevusi toetavate kulude üle. Riigi TA kulutustest korrektse ülevaate saamiseks on asjakohane eristada kahte kategooriat: a) TA kulud, mis vastavad OECD Frascati käsiraamatus TA definitsioonile ning lähevad statistikas TA kulutuste arvestusse; b) TA-d toetavad kulud. Tagamaks parem ülevaade TA valdkonna kuludest ja nende vastavus Frascati käsiraamatu nõuetega, alustab Haridus- ja Teadusministeerium 2019. a. jooksul koostöös kõigi ministeeriumide ja Statistikaametiga TA kulutuste määratlemise põhimõtete väljatöötamist. Kuna TA tegevused on valdkonniti erinevad, määratakse iga ministeeriumi haldusala lõikes ära, millised kulukategooriad ja millises ulatuses loetakse selle ministeeriumi haldusalas TA kuludeks. Alates 2018. aastast on püütud ministeeriumide kaupa võimalikult suures ulatuses määratleda, millised kuludest on liigitatavad TA kulude alla ja millised TA-d toetavate kulude alla. 2.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2016. a jaanuaris avanes ettevõtja arenguplaani meede, kuhu riik panustab 73 miljonit eurot ja mis aitab ettevõtetel leida kitsaskohad oma arengus ja need riigi abiga lahendada. Toetatakse uute toodete ja teenuste arendamist, protsesside arendamist, inimeste koolitamist, arendustöötajate palkamist, müüki ja turundust ning väiksemal määral ka põhivara investeeringuid. Kõrge potentsiaaliga ettevõttel on seega võimalik saada igakülgset abi, et saavutada edu välisturgudel. Arenguprogramm kui EASi suurima eelarvega meede peab oluliselt suurendama ka tootlikkust. Tööstustoodangu mahu suurendamiseks on vaja head keskkonda tööstuse toimimiseks, mis aitaks suurendada Eesti tööstuse konkurentsivõimet välismaal. Selle jaoks on MKM välja töötanud tööstuspoliitika rohelise raamatu, mis kinnitati Vabariigi Valitsuses 21.detsembril 2017.a. Tööstuspoliitika roheline raamat toob välja probleemid, mis takistavad tööstussektori arengut, ja pakub välja lahendused. See sisaldab nii tööjõu kättesaadavuse parandamise ja rahvusvahelistumise suurendamise kui ka maksumuudatuste ettepanekuid, mis peaksid tööstuse konkurentsivõimet parandama. Eesti siseturg on väike ja üks põhilisi raha sissevoolu allikaid majandusse on eksport. Ekspordi ja investeeringute suurendamiseks on kasvustrateegiaga välja töötatud Made in Estonia 3.0 tegevuskava 2014–2017. 2017. aastal alustati alustatati MKM eestvedamisel ettevalmistusi Made in Estonia 4.0 koostamiseks aastateks 2018–2020. Valitud sihtriikides töötavad ekspordinõunikud, kes aitavad Eesti ettevõtetel seal kohaneda ja kliente leida. Kokku on EAS-il järgnevateks aastateks otseselt ekspordi stimuleerimiseks 29 miljonit eurot. Koostöö suurendamiseks toimib klastriprogramm, mis aitab stimuleerida ettevõtete koostööd edukamaks tegutsemiseks välisturgudel: vahetada kogemusi, teha ühiskülastusi, turu-uuringuid jms. Toetati järgnevaid klastreid: Connected Health, digitaalehituse klaster, Eesti IKT klaster, Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster, ESTRONICS, jätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara ning energiavarustuse klaster (KEN klaster), kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klaster, liikumistervise innovatsiooni klaster, puidutööstuse konkurentsivõime arendamise klaster ja targa linna klaster. Projektide elluviimist jätkavad toetatavad tehnoloogia arenduskeskused: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus; Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus; ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus; Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus; Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus; IMECC Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus. Suur murekoht on kvalifitseeritud tööjõu puudus, millele ettevõtted on arengut takistava tegurina viidanud juba aastaid. Kuigi demograafiline situatsioon on keeruline ja uute hõivesse tulevate inimeste arv väheneb, tuleb ka olemasolevat ressurssi paremini ära kasutada. Selleks on ellu kutsutud OSKA programm, mis aitab tööjõuvajadust ja -pakkumist paremini ühildada. Lisaks jätkatakse koostöös Siseministeeriumi ja erasektori partneritega välismaalaste seaduse jätkuvat arendamist, et kaasata Eesti ettevõtetesse välismaiseid spetsialiste. Kuna väga spetsiifiliste ametialade järele on nõudlus väike, ei ole mitmes 20 valdkonnas otstarbekas neid ise koolitada, vaid tuua hea spetsialist välismaalt. Meelitamaks Eestisse välisspetsialiste ja pakkumaks neile igakülgset süsteemset tuge, on ellu kutsutud tegevuskava Work in Estonia. Rakendunud on innovatsiooni toetavate riigihangete programm, mille kaugem eesmärk on muuta mõtteviisi, liikumaks eemale odavaima hinna põhisest hankepoliitikast probleemikesksema lahenduse suunas. Programm toetab erinevaid uudseid lähenemisviise riigihanke läbiviimisel, mille tulemusena saab avalik sektor senisest enam toimida innovatsiooni eestvedajana. Kõik nutika spetsialiseerumise meetmed jõustati 2016. Aastal. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosaku toetusskeeme VKE-dele koostööks innovatsioonipartneritega (teadusasutused, inseneribürood, TAKid, patendivolinikud jt). Eesmärk on, et kaheastmelise toetusskeemi kaudu antakse kuus välja keskmiselt 20–30 innovatsiooniosakut ja 10–15 arendusosakut. Eesti osaleb kahes Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) valikprogrammis: Earth Observation Envelope Programme (EOEP) ja General Support Technology Programme (GSTP). Esimesed ESA ja Eesti poolt välja valitud ettevõtete ja TA-asutuste projektid on käivitatud. Eesmärk on võrreldes eelmise aastaga suurendada ettevõtete edukuse määra rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemisel. Lisaks ESA-le osaletakse ka rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, näiteks EUREKA programmis ja EEN võrgustikus. Toimuvad ettevalmistused varase faasi fondifondi loomiseks. Samuti valmistutakse innovatsioonilaenu väljastamise meetme käivitamiseks. Jätkatakse Startup Estonia 2.0 programmi elluviimist. 2.2. Maaeluministeerium Maaeluministeerium rahastab põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse rakendusuuringuid ning innovatsiooni programmide „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015– 2021“, „Sordiaretusprogramm aastatel 2009–2019“, „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“, Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmete ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) rakenduskava meetmete kaudu. Loetletud programmid ja meetmed toetavad Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ meetme „TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“ eesmärkide täitmist, sh viia teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1%-ni SKP-st. 2017. aastal rahastati rakendusuuringute programmi raames 30 rakenduslikku teadusuuringute projekti ja kolme etalonlabori tegevust. Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi programmi raames rahastatakse geneetiliste ressursside kogumist ja kollektsioonide haldust, rahvusvahelise koostöö edendamist, korraldus- ja teavitustööd. 2018. aastal rahastati rakendusuuringute programmi kaudu 22 uuringut (sh osaliselt jätkusid 2017. a uuringud), kahe etalonlabori tegevust ning poliitikakujundamiseks ja järelevalveks vajalikke teadusekspertiise. Sordiaretusprogrammi kaudu rahastati aastatel 2017–2018 üheksat sordiaretusprojekti. MAK meetme 16 alameetme 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine“ toel käivitus 2016. aastal innovatsioonikoostöö 12 koostööprojekti raames. 2016. aastal toimus ka uus taotlusvoor, mis oli suunatud väikesemahulistele projektidele algusega 2017. aastal ning mille tulemusel tehti positiivne rahastamisotsus kümne projekti osas. 2017. aasta lõpus avati piiriüleste innovatsioonikoostöö projektide taotlusvoor, mille raames rahastatakse kahte piiriülest projekti. 2016. aastal alustasid tegevust kaks MAK meetme 16 raames toetatavat innovatsiooniklastrit, MTÜ Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklaster ja Piimaklaster MTÜ. 2016. aastal toimus innovatsiooniklastri toetuse teine taotlusvoor, mille tulemusena kiideti heaks neli uut klastrit, MTÜ Liivimaa Lihaveis, Aiandusklaster MTÜ, Maheklaster MTÜ ning MTÜ Põllukultuuride klaster. 2017. aastal jätkus Kalanduse Teabekeskuse tegevus EMKF meetmete „Teadlaste ja kalurite koostöötoetus“ ning „Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus“ toel, mille raames teabekeskus korraldas tegevusi kalapüügi, kalatööstuse ja vesiviljeluse sektoritele ning avalikkusele. Lisaks sektorile vajaliku oskusteabe, nõustamise ja heade tavade levitamise ning kalandussektori ettevõtjate majandustegevusega seotud koolituste, uuringute ja katseprojektide korraldamisele pöörati palju tähelepanu lastele ja noortele suunatud tegevustele. 2017. aastal toimusid 21 esimesed innovatsioonimeetmete taotlusvoorud. Viimase, 2018. aasta vooru toetuse määramise otsused tehakse 2019. aasta veebruaris. 2018. aastal jätkus Kalanduse Teabekeskuse tegevus EMKF meetmete „Teadlaste ja kalurite koostöötoetus“ ning „Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus“ toel, mille raames teabekeskus korraldas tegevusi kalapüügi, kalatööstuse ja vesiviljeluse sektoritele ning avalikkusele. Lisaks sektorile vajaliku oskusteabe, nõustamise ja heade tavade levitamise ning kalandussektori ettevõtjate majandustegevusega seotud koolituste, uuringute ja katseprojektide korraldamisele pöörati palju tähelepanu lastele ja noortele suunatud tegevustele. Meetme „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös“ eesmärkide saavutamisele aitab kaasa rakendusuuringute programm. 2017. aastal rahastas Maaeluministeerium programmi eelarvest kokku 12 ühisprojekti, sh kolme ERA-Net Core Organic Plus projekti, kahte ERA-Net C-IPM projekti, ühte ERA-Net Susfood projekti, ühte FACCE ERA-Net Plus CSA projekti, ühte ERA-Net COFASP projekti, FACCE JPI pilootprojekti MACSUR2 (Euroopa põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse detailne kliimamuutuste riskihinnang), kahte Euphresco teaduskoostöövõrgustiku koostööprojekti ning ühte Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti. 2018. aastal jätkus kaks ERA-Net C-IPM projekti, üks ERA-Net COFASP projekt, kaks Euphresco projekti ning üks Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekt. Maaeluministeerium on kaasatud veel välisteaduskoostöö võrgustikesse ERA-Net Cofund SusCrop, FACCE ERA-Net Cofund on Climate Change and Food Security, FACCE ERA-Net Cofund on ICTenabled Agri-Food Systems, ERA-Net Cofund on Infectious Animal Diseases (ICRAD), ERANet SusAn. Nendes võrgustikes oleme kinnitanud valmisolekut rahastada rakendusuuringuid 2019. ja 2020. aastal. 2018. alustas Maaeluministeerium viie ühisprojekti rahastamist FACCE ERA-Net Surplus, ERA-Net Cofund Susfood2, ERA-Net Cofund Core Organic teadusvõrgustikes. Maaeluministeerium osaleb ka teaduskoostöövõrgustike FACCE JPI, JPI OCEANS2, BIOEAST, BONUS ning EJP on One Health (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) ja EJP on Soil juhtkomisjonide töös. Maaeluministeerium on aastatel 2016‒2018 tellinud järgmised RITA 2 uuringud: 1) „SAK viiruse vastupidavust looduslikus keskkonnas soodustavad tegurid“, toimumisaeg 2016‒2017; 2) „Putuksiirutajate roll SAK epidemioloogias põhja-parasvöötme tingimustes“, toimumisaeg 2016‒2017; 3) „Riskide hindamine tervisele ning keskkonnale väetistes sisalduvatest raskemetallidest“, toimumisaeg 2016; 4) „Metitsilliinresistentsete stafülokokkide levimus, antibiootikumresistentsus ning levikuteed koertel ja piimaveistel“, toimumisaeg 2017‒2018; 5) „Majanduslik analüüs – ohtlike taimekahjustajate poolt tekitatavate kahjude hindamine“, toimumisaeg 2017; 6) „Sigade kirurgilise kastreerimise alternatiivide rakendamise majanduslik mõju“, toimumisaeg 2017‒2018; 2.3. Sotsiaalministeerium Tervisevaldkonnas on aastatel 2016‒2018 kõige mahukam TA tegevus olnud seotud personaalmeditsiini programmi elluviimisega. Käivitus suuremahuline geeniproovide kogumine (100 000 uue geenikaardi loomiseks aastal 2018, mis viidi läbi 5 000 000 eurose ühekordse toetuse eest) ning juurdekuuluva taristu arendamine ‒ Geenivaramus olevate proovide laiendamine eesmärgiga edendada tulevast teadus- ja arendustegevust, geenikaartide tõlgendamise koolitused perearstidele, IT-lahenduste planeerimine. Koostöös Eesti Teadusagentuuriga käivitusid personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste ennetuses. 2017. aastal liitus Sotsiaalministeerium ERA-Net Cofund PerMediga ning 2018. aastal oli Eesti teadlastel võimalus osaleda rahvusvahelisel personaalmeditsiini projektikonkursil (Sotsiaalministeeriumi poolne toetus Eesti teadlastele kuni 300 000 eurot). Geeniandmetele tuginedes on praeguseks pandud alus personaalmeditsiini teenuste arendamisele ning selle 22 alusel on 2019. aastal kavas hakata arendama IT-süsteeme ja -lahendusi geeniandmete toomiseks igapäevasesse tervishoidu. Sotsiaalministeeriumi eelarvest rahastatakse osaliselt ka Tervise Arengu Instituudi teadusprojekte ja TÜ tervisetehnoloogiate hindamiskeskuse eesmärgipärast uurimustööd. Sotsiaalministeerium panustab ka teaduse populariseerimise eesmärkidesse. 2016.‒2018. aastal osales Sotsiaalministeerium üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil nii konkursikomisjoni töös kui andes välja ka eripreemiaid. Alates 2017. aastast antakse lisaks üliõpilastöödele välja ka preemiaid Eesti Teadusagentuuri riiklikul õpilaste teadustööde konkursil. 2016‒2018. aastal viis Sotsiaalministeerium läbi mitu rakendusuuringut, et toetada poliitikakujundamise otsuseid tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas: RITA meetme raames on toimunud tõhus koostöö teiste ministeeriumide teadusnõunikega. Sotsiaalministeerium on aastatel 2016‒2018 tellinud järgmised RITA 2 uuringud: 1) „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe tööhõive ja lõimumise kontekstis: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (koos Kultuuriministeeriumiga), uuringu toimumisaeg 2017‒2018, omaosalus 17 576 eurot; 2) „Aastatel 2006–2015 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade“, toimumiaeg 2017‒2018, omaosalus 30 260 eurot; 3) „Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?“, toimumisaeg 2017‒2018, omaosalus 30 080 eurot. 4) „Ravimituru suuruse, müügiloa hoidjate/müügilubade arvu ja ravimihindade vaheliste seoste ning nende suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatavate poliitikameetmete uurimine“, toimumisaeg 2017‒2018, omaosalus 20 900 eurot. 5) „Lapse õiguste ja vanemluse uuring“, toimumisaeg 2017‒2018, omaosalus 35 771 eurot. Sotsiaalministeeriumi 2018. a teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste kulud olid 7,0 miljonit eurot ning 2019. a prognoos on 8,25 miljonit eurot. 2018. a kulud jaotusid üldiste tegevuste (0,4% kuludest), tervisevaldkonna (97% kuludest, 6 813 746 eurot), sotsiaalvaldkonna (2% kuludest, 173 690 eurot) ning töövaldkonna (1% kuludest, 37 772 eurot) vahel. Üldiste kulude alla kuulub teadusnõuniku ametikoha rahastamine, (populaar)teaduslike publikatsioonide toetamine ning õpilas- ja üliõpilastööde auhinnad. Nimetatud kulud ei kuulu traditsiooniliste teadus- ja arenduskulude alla Frascati manuaali järgi, vaid toetavad teadus- ja arendustegevust. Tervisevaldkonna teadus-, arendus ja innovatsioonikulud moodustusid valdkonna pollitikakujundamisele olulistest uuringutest. Sotsiaalministeerium toetab igal aastal Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse teaduspõhiste ravivõte uuringuid. Laste liikumise edendamiseks on käimas Hasartmängumaksu lepingutest toetatud programm „Liikuma kutsuv kool“. Sotsiaalvaldkonna kulude alla kuuluvad tegevused, mille eesmärk oli võimaldada ellu viia laste- ja perede arengukava ning heaolu arengukavas seatud sihte, olid valdkonna poliitikakujundamist toetavad uuringud lapse õigustest ja vanemlusest, elatusmiinimumi mõjust majandusliku toimetuleku tagamisele (kokku 42 000 eurot) ning Euroopa enim puudust kannatavate inimeste uuring. Töövaldkonna alla kuulusid 2018. a tõukefondide vahenditest rahastatud töövõimerefomi analüüsid ja mõjuhindamised. 2018. a kuludest moodustasid 93 000 eurot välisvõrgustike liikmemaksud. Rahvusvahelistest TA tegevustest on Sotsiaalministeerium aastatel 2016‒2018 osalenud ERA-Net Cofund PerMed projektis, Euroopa Sotsiaaluuringu konsortsiumis, antimikroobse resistentsuse alases rahvusvahelises võrgustikus JPI AMR, kahe EL ühisalgatuse (Joint Action) töös (InfAct Join Action ja eHAction joint Action digitervise võrgustik), ning piiriülestes projektides „Antimicrobial Resistance and Healthcare-Associated Infections“ ja „The Joint Action on Tobacco Control“ , samuti projektis „Baltic industry pilot cases on reduction of emissions by substitution of hazardous chemicals and resource efficiency“. Sotsiaalministeerium on Euroopa Sotsiaaluuringu rahvusvahelise konsortsiumi liige. 23 2.4. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumi haldusalas tellitakse TA tegevusi lisaks Keskkonnaministeeriumile ka Keskkonnaagentuuris, Keskkonnaametis ja RMK-s. Aastal 2016. aastal rahastati Keskkonnaministeeriumi valitsusalas TAI strateegia 2. alaeesmärki panustavaid TA tegevusi 5 387 429 euro ulatuses. Aastal 2016 panustati keskkonnaalaste uuringute ja analüüside kaudu oluliselt TAI strateegia 1. meetmesse (809 937 eurot). Meetme raames viidi läbi näiteks „Keskkonnakasutuse välismõjude kvantifitseerimise uuring“; „Kasvuhoonegaaside 2016. a inventuuri ja inventuuriaruande koostamine“; „Eesti mereala survetegurite/koormuste indeksi väljatöötamine ja rakendamine“; „EL programmiperioodi 2007‒2013 meetme "Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine" mõju hindamine“; „Aastatel 2004‒2012 EL ja KIK abirahadega rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine“; „Põlevkivisektori efektiivsuse indikaatorite arvutusmetoodika väljatöötamine ja andmete analüüsimine“; „Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine“. Keskkonnaagentuuris panustati 2 614 977 euroga TAI strateegia 1 meetmesse peamiselt erinevate seiretegevuste kaudu uusi andmeid luues ja vanu täiendades. 2017. aastal rahastas Keskkonnaministeerium oma valitsusalas TAI strateegia 2. alaeesmärki panustavaid TA tegevusi kokku 4 563 609 euro ulatuses, millest TA-d toetavad kulud moodustasid 647 000 eurot. Aastatel 2016‒2017 panustas Keskkonnaministeerium TAI strateegia 4. meetmesse rahvusvaheliste partnerluste kaudu, peamiselt IC4 Water konsortsiumi kaudu, liitudes lepinguga CSA „Tackling Water Challenges in the International Context“. Samuti on Keskkonnaministeerium osalenud ERA-Net IMDROFLOOD projektis, mis algas 2016. aastal. Keskkonnaministeeriumi 2017. a uuringutest väärivad märkimist järgmised: 1) „Veekaitsenõuete riikidevaheline võrdlev analüüs“, mille koostasid Eesti Maaülikool ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Uuring oli koostööprojekt Riigikantseleiga; 2) „Tallinna lahe seisundi parandamise meetmete katsetamine ja mõju hindamine“, mille koostas TTÜ Meresüsteemide Instituut; 3) „Eesti rohetehnoloogia sektori analüüs“, mille koostasid HeiVäl OÜ ja Technopolis Group Eesti OÜ. 2017. a korraldati koostöös Tallinna Ülikooli ja DG RTD-ga konverents „Nature-based Solutions: From Innovation to Common-use“. Ürituse raames toimus ka JPI-de workshop. RITA 1 meetme raames osales Keskkonnaministeerium 2016. aastal uuringu „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“ lähteülesande koostamises. Keskkonnaministeerium on osalenud järgmiste RITA 2 projektide tellimises: 1. „Finantsgarantii instrumendid kui keskkonnavastutuse tööriistad“, omaosalus 19 850 eurot, toimumisaeg 2017−2018; 2. „Keskkonnavaldkonna korruptsiooniriske kaardistav ning korruptsiooni ja pettusi vältivate meetmete uuring“, omaosalus 12 500 eurot, toimumisaeg 2017‒2018. Keskkonnaministeerium rahastas 2018. a uuringuid kokku summas 3 773 455 eurot, sellest TA kulud moodustasid 2 788 429 eurot ja TA-d toetavad kulud 985 026 eurot. Riigieelarve vahendid moodustasid kogusummast 1 077 306 eurot: 1) ELME projekt „Rohevõrgustiku toimivuse analüüs ja planeerimisjuhendi koostamine“, maksumus 80256 eurot; 2) väheväärtuslike kalaliikide ja võõrliikide efektiivse väljapüügi metoodika analüüs, tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“, maksumus 91 200 eurot; 24  3) metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu koostamine, alusuuringu tulemusi kasutatakse ettepanekus olukorra kirjeldamiseks ja hiljem alusmaterjalidena vastavate teemade käsitlemisel arengukava koostamisel, maksumus 141 614 eurot. 2.5. Siseministeerium Siseministeeriumi valitsemisalas tehtud teadus- ja arendustegevuste kulud kajastuvad „Siseturvalisuse arengukava 2015‒2020“ ja „Elukestva õppe strateegia“ rakendusplaanides. 2018. aastal olid Siseministeeriumi valitsemisala TA kulud 2 802 268 eurot, millest 538 905 eurot rahastati oma riigieelarve vahenditest ja 2 241 843 eurot välistest vahenditest. 2016. aasta lõpus koostati Siseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse kontseptsioon. Siseministeerium teostas 2018. aastal teadus- ja arendustegevusi kogumaksumusega 325 436 eurot, millest 174 304 eurot rahastati riigieelarvest ja 151 131 eurot välisvahenditest. Siseministeeriumi valdkondlikust teadus- ja arendustegevuse rahastusest 88% (286 290 eurot) läks otseste TA kulude katteks ja 12% (39 146 eurot) TA-d toetavate kulude katteks. Siseministeerium osaleb kolmes RITA 1 meetme teadusprojektis: (1) muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis (2018‒2020); (2) riigiülese ja tervikliku olukorrateadlikkuse võime loomine riigikaitse juhtimiseks ja koordineerimiseks (2018-2021); (3) rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele (koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga); (4) kaug- ja drooniseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel (koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga). Siseministeerium on osalenud seitsme RITA 2 uuringu tellimises: 1) Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses – igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel, toimumisaeg 2016. a; 2) Päästeameti finantseerimise mõju tõhusa päästevõimekuse tagamisele, sealhulgas organisatsiooni jätkusuutlikkusele, toimumisaeg 2016. a; 3) biomeetriliste ja biograafiliste andmete alusel isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine: Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide õiguslikud regulatsioonid, toimumisaeg 2016. a; 4) varalise kahjuga liiklusõnnetuste kahjukäsitluse teenuse erasektorile delegeerimise mõjuanalüüs, toimumisaeg 2017. a; 5) vabaühenduste rahastamispõhimõtete hindamine, toimumisaeg 2017. a; 6) Siseministeeriumi haldusala IKT teenuste arendamine ja haldamise finantseerimise jätkusuutlikkus ning mõju siseturvalisuse tagamisele, omaosalus 29 650 eurot, 2018. a; 7) varude õiguslik analüüs (koos Kaitseministeeriumiga), toimumisaeg 2017.‒2018. a. TA-d toetavate kulude hulgas on ka teadusnõuniku ametikoha omaosaluse eelarve 20 000 eurot aastas. Siseministeeriumi valitsemisala asutused partnerina osalevad raamprogrammi H2020 projektides, kogumaksumusega 39 359 596 eurot. Sisekaitseakadeemia (SKA) 2018. aasta TA kulud olid kogumaksumusega 1 503 413 eurot, millest 169 273 eurot rahastati riigieelarvest ja 1 334 139 eurot välisvahenditest. SKA TA rahastusest 28% (417 270 eurot) läks otseste TA kulude katteks ja 72% (1 086 143 eurot) TA-d toetavate kulude katteks. Lisaks osales SKA partnerina H2020 projektides, mille kogumaksumus on 44 597 976 eurot. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teostas 2017.‒2018. aastal teadus- ja arendustegevusi kogumaksumusega 245 878 eurot, millest 44 618 eurot rahastati riigieelarvest ja 201 261 eurot välisvahenditest. H2020 projektide kogumaksumus, milles PPA osales, oli 2018. a 467 862 eurot. Päästeamet (PÄA) teostas 2017.‒2018. aastal teadus- ja arendustegevusi kogumaksumusega 379 554 eurot, millest 147 000 eurot rahastati välisvahenditest ja ülejäänu riigieelarvest. PÄA 2018. aasta teadus- ja 25 arendustegevuse rahastusest 9 % (27 452 eurot) läks otseste TA kulude katteks ja 91 % (290 859 eurot) TA-d toetavate kulude katteks. Häirekeskus (HÄK) käivitas 2018. aastal ühe suuremahulise teadus- ja arendustegevuse projekti „Häirekeskuse IKT rakendustes katkematu ja optimaalse hädaabiteate menetlemise töövoo tagamise väljatöötamine. ETAPP 1“, maksumusega 499 152 eurot, mis rahastati välisvahenditest. 2.6. Kaitseministeerium Kaitseministeerium panustab teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) strateegia nelja alaeesmärki. Kaitseministeeriumi ja valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse aluseks on kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitika 2014‒2022 ning Eesti kaitsetööstuspoliitika 2013‒2022. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) põhieesmärk on Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse toetamine võimelünkade kindlaksmääramise ja lahenduste pakkumise kaudu ning sellest on lähtutud kaitsealase teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ning strateegilisel planeerimisel. Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM) kui poliitikakujundaja peamine roll on Eesti kaitsealase teadus- ja arendustegevuse suunamine, kaitsetööstuse ja innovatsiooni rahvusvahelise koostöö koordineerimine ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja suure ekspordipotentsiaaliga kaitsetööstuse arendamise toetamine. Eesti riigikaitse ja sõjalise võimearenduse seisukohalt tähtsaimad üldpädevused on: (1) eestvedamine, (2) julgeoleku- ja kaitsepoliitika, (3) operatsioonianalüüs, (4) ressursihaldus, (5) riigikaitse strateegia, (6) sõjaajalugu ja (7) tehnoloogiad. Kaitseministeeriumi valitsemisala sees lähtutakse kaitsekulude arvestamisel NATO kaitsekulude definitsioonist, mille kohaselt teadus- ja arendustegevuse kuludena käsitletakse mistahes kulusid hetkeni, kui arendustegevuse projekt läheb tootmisse. Lisaks hõlmab teadus- ja arendustegevuse kulu ka neid projekte, mille järel ei alustata tootmist. Lähtuvalt eelnevast on valitsemisalas arvestatud teadus- ja arendusetegevuse kuludena järgnevaid eelarvekontodel planeeritud ridu:  riigikaitsealased strateegilised uuringud, teadus- ja arendusprojektid;  noorteadlaste stipendiumid kaitseuuringuteks;  kaitsealaste magistri- ja doktoritööde konkursside preemiad;  toetused ülikoolidele Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside loomiseks;  Küberolümpia (uue nimega Kübernaaskel) korraldamine;  arendustoetused kaitsetööstusele;  Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevustoetus. Eesti Sõjamuuseum (ESM) panustab valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse, kuid Kaitseministeeriumi poolt esitatud andmed TAI strateegia rakendusplaanis ei hõlma ESM kulusid. Varem on Kaitseministeerium tellinud suuremahulisi teadus- ja tehnoloogiaarendusprojekte, kuid pärast teadus- ja arenduspoliitika muutumist tellib ja rahastab kaitseväe sõjalist võimearendust toetavaid projekte eelkõige Kaitsevägi (edaspidi KV). Noorteadlaste stipendiumid kaitseuuringuteks19. Kaitseministeerium on aastaid toetanud perspektiivikate doktorantide ja magistrantide uurimistegevust kaitsevaldkonnas ning korraldanud stipendiumikonkursse, mis varem olid suunatud magistrantidele ja doktorantidele, kuid nüüd keskendutakse vaid magistrantidele. 2018. aastani maksis KaM stipendiume veel kahele doktorandile (doktorantide stipendiumikonkursi raames), kuid poliitikamuudatusest tulenevalt on põhirõhk kaitseväelaste doktoriõppel. See tähendab, et rahastatakse tegevväelastele ülikoolidesse doktoriõppekohtade loomist. Tegemist on kaitseväe teadus- ja arendustegevuse alase pädevuse tõstmise kõige olulisema meetmega. 19 Rahvusvahelise TAI definitsiooni kohaselt on doktoriõppe rahastamine ja üliõpilaste stipendiumid kõrghariduskulu (HTM). 26 Kaitsealaste magistritööde stipendiumikonkurss on KaM peamine meede pädeva järelkasvu tekitamiseks riigikaitsele olulistes teadusvaldkondades ning teadusuuringute taseme ja konkurentsivõime tõstmiseks. 2018. aastal anti välja kaheksa Kaitseministeeriumi eelarvest rahastatud 4250 euro suurust stipendiumi avalik-õiguslike ülikoolide magistrantidele. 2019. aastal planeeritakse jätkata stipendiumide rahastamisega samas suurusjärgus. Lisainfo: http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/teadus-ja-arendustegevus/kaitsealaste- magistritoode-stipendiumikonkurss. Tihedaks koostööks ülikoolidega on Kaitseministeeriumi valitsemisalal olnud (ja on ka edaspidi) erinevaid koostöölepinguid partneritega (näiteks koostööleping Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooliga, koostööleping HITSAga, tehnoloogiate koostööleping Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga). Kaitsetööstuse arendusprojektid kuuluvad TAI strateegia meetme „Eesti kaitsetööstuse kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste arendamise toetamine. Eesti kaitse- ja julgeolekualase innovatsioonibaasi konkurentsivõimelisuse tõstmiseks vajalike innovaatiliste koostööprojektide kaasrahastamine, mis on suunatud kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ja teenuste väljaarendamisele“ alla, sh koostöö Garage48-ga kaitsevaldkonnas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks (prototüübi tasemel) ning koostöö Startup Estoniaga kübekaitsevaldkonnas uute ärimudelite tekitamiseks. Kaitsetööstuse arendustoetuse konkurss on kõige edukam meede kaitsetööstuse arendamiseks, mille abil tekib sektorisse igal aastal 3‒4 uut ekspordipotentsiaaliga toodet ja teenust. Lisainfo käimasolevate projektide kohta: http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/teadus-ja-arendustegevus/kaitsetoostuse- arendustoetuste-konkurss-2018. Lisaks toetatakse strateegilise partneri, Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevust, kuivõrd EKTL on Eesti kaitsetööstust konsolideeriv ja arendav erialaliit. EKTL tegeleb oma muude ülesanne hulgas väga aktiivselt teadus- ja arendustegevusega, toetades kõrgtehnoloogiliste ja uuenduslike kaitsetööstustoodete eksporti ning koordineerides era- ja avaliku sektori vaheliste T&A töörühmade tegevust, kuhu on kaasatud KV, PPA ja ülikoolid. Lisaks kaasab KaM teadus- ja arendustegevusse välisrahastust. KaM on taotlenud strateegiliste uuringute jaoks vahendeid RITA programmi meetmest (nii RITA 1 kui 2). 2018. aastal lõppesid kaks RITA 2 projekti („Varude õiguslik analüüs“, koostöös SIMiga ning „Krüptograafia kui majandusharu“), edukalt taotleti raha veel kahele RITA 2 projektile, millest üks käivitub 2019. aastal. Ette valmistati kaht konkurssi RITA 1 raames. Kaitseministeeriumi teadusvaldkonna juhi (teadusnõunik) ametikoht on täidetud alates 4.05.2016. Aastatel 2016‒2018 rahastati ametikohta 100% EL vahenditest, aastatel 2018‒2020 on ametikoht 50% ulatuses rahastatud ERF vahenditest ja omafinantseeringuga ning alates 2020. aastast rahastatakse ametikohta 100% KaM eelarvest. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna korraldamise ja koordineerimisega (kaitsealane TA, kaitsealane innovatsioon ja kaitsetööstus) tegeleb lisaks teadusnõunikule kaks inimest. Lisaks on valitsemisalas mitmeid valdkondi, mille osa tegevusi on teadus- ja arendustegevuse iseloomuga. Näiteks moodustavad osa kaitsekuludest KVÜÕA ja Balti Kaitsekolledži rahastamine, kus lisaks õpingutele toimub ka teadus- ja arendustegevus. KVÜÕA ülesanne on toetada, koordineerida ja läbi viia sõjalise võimearenduse jaoks vajalikke uuringuid. KVÜÕA kannab põhivastutust eestvedamise, operatsioonianalüüsi, ressursihalduse ja tehnoloogiate üldpädevuste arendamisel ning on toetavas rollis teiste üldpädevuste arendamisel. Ministeerium rahastab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (edaspidi RKK) tegevust. Keskus teeb julgeolekupoliitika valdkonna või võimearenduste analüüse. RKK roll on julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning riigikaitse strateegia üldpädevuse arendamine. Eesti on NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse liige ja tasub organisatsiooni liikmemaksu. Lisaks rahastatakse Kaitseväe eelarvest keskuse Eesti kontingendi tegevust. Küberkaitsekoostöö Keskus on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, milles osalevad ning mida rahastavad lisaks Eestile ka teised NATO liikmesriigid. Keskuse tegevusala on küberkaitse valdkonnas rakendusuuringute ja analüüside koostamine 27 ning koolituste ja õppuste korraldamine. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi (edaspidi ESM) eelarvest tellitakse teadusartikleid, uurimusi ja kaastöid seoses sõjamuuseumi teadustegevusega. ESM kannab põhirolli sõjaajaloo üldpädevuse valdkonna arendamisel. Samuti oleme Euroopa Kaitseagentuuri (edaspidi EDA) liikmed ning panustame NATO teadus- ja arendustegevuse töörühmadesse. Kaitseministeeriumi valitsemisala osaleb aktiivselt NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (NATO STO) tegevuses: Eesti on esindatud rohkem kui 32 töörühmas, mille kaudu osaletakse rahvusvahelistes teadus- ja arenduskoostööprojektides. Eesti on varem kaasrahastanud mitmeid EDA koostööprojekte, kuid praeguste prioriteetide kohaselt Eesti praegu EDA projektidega liitunud ei ole. KaM näeb suurt võimalust ja vajadust panustada edaspidi ka Euroopa kaitsevaldkonna teadus-arendusalgatustesse (Preparatory Action on Defence Research ehk PADR, European Defence Industrial Development Programme ehk EDIDP, European Defence Fund ehk EDF). Oluline on märkida, et osaleme kaitsealast teadus- ja arendustegevust toetades, poliitikat kujundades ning kaitsetööstuse konkurentsivõimet toetades aktiivselt EL tasandi kaitsealaste teadus-arendusprogrammide kujundamisel ning uute võimaluste loomisel Eesti ettevõtetele-ülikoolidele innovaatiliste tehnoloogiate-arendustegevuse ühisprojektideks. Parandamaks teadus-arenduskoostööd korraldatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna rahvusvahelisi suurüritusi (näiteks EDIDP konverents märtsis 2018 Tallinnas, kus osales üle 150 osaleja üle Euroopa; kaitsealase teadus-arendustegevuse ning kaitsetööstuse koostööseminarid Berliinis (märts 2018), Londonis (juunis 2018)) ning võõrustatakse regulaarselt delegatsioone. Kokku kulutab Kaitseministeerium TAI valdkonnale aastas pisut alla 6 miljoni euro, mis on üle 1% kaitse- eelarvest. 2.7. Rahandusministeerium Rahandusministeeriumi TA kulutuste summad on alates 2018. aastast esitatatud laienenud metoodika alusel ja seetõttu ei ole varasematel aastatel esitatud andmed võrreldavad 2018. aastal esitatuga. Varem on vastusena Haridus- ja Teadusministeeriumi päringutele esitatud vaid nn uuringuplaanide summad. Rahandusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse rahastamine aastatel 2016‒2018 oli 1 078 289 eurot. See jagunes kolme jaotuse vahel: 1) RM valitsemisala TA kulud Frascati manuaali põhjal, summas 889 338 eurot; 2) TA-d toetavad kulud (näiteks andmekorjed, statistikatööde tellimine), summas 189 951 eurot; 3) välisprojektid, mille raames viiakse ellu nii TA tegevusi (alusuuringud, rakendusuuringud) kui ka TA-d toetavaid tegevusi. 2018. aasta kulud välisprojektidele olid kokku 807 358,80 eurot, millest kaas- või omafinantseering moodustab 120 409 eurot. Osaleti järgmiste meetmete rahastamises: „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ (1R10-ORG), „Strateegilise juhtimise arendamine“ (1R10- POLKA), „2014‒2020 struktuurivahendite tehniline abi“ (1R10 SFTA), Norra perioodi 2014‒2021 tehniline abi (5R10-NORTA), Baltic Scope – Towards Coherence and Cross-Border Solutions in Baltic Sea (9R10-BSCOPE2), 2019‒2023. a 1R10-ORG ja 1R10-SFTA. Alates 24.09.2018 on Rahandusministeeriumis RITA programmi tegevuse 3 toetusel loodud teadusnõuniku ametikoht. Novembris 2018 astus Rahandusministeerium koostöös Kultuuriministeeriumiga EL teadusuuringute ühise kavandamise JPI Urban Europe (Linnastunud Euroopa) vaatlejaliikmeks. Ministeeriumi jaoks on huvipakkuvad kõik liikumise välja toodud viis prioriteeti: 1) digitaliseerimine ja linnahaldus; 2) elamisväärsed ja funktsionaalsed linnaalad; 3) linna kohanemisvõime ja heaolu; 4) maakasutus ja linna infrastruktuurid; 5) avalik ruum ja kooseksisteerimine. Vaatlejaliikmena soovitakse kaasa rääkida teadusuuringute kava ja uurimisprobleemide püstitamisel, aga ka koguda põhjalikumat informatsiooni toimivatest ja planeeritavatest uurimisalgatustest. Vaatlejaliikme staatus võimaldab teha informeerituma otsuse liikmeks astumise osas. 28 2016.‒2018. aastal said RITA tegevuse 2 abil kaasrahastuse järgmised Rahandusministeeriumi projektid: 1. „Pakendite maksustamise analüüs pakendi elutsükli LCA (Life Cycle Assesment) põhjal“, omaosalus 23 700 eurot, uuringu läbiviimise aeg 2016. a. Uuringu peamine eesmärk oli pakkuda positiivseid välismaiseid praktikaid arvestav ning majanduslikul ja keskkondlikul (mõju) analüüsil tuginev mudel Eestis kasutatavate pakendatud kauba pakendite maksustamisest. 2. „Arengu ruumiline ja strateegiline kavandamine, sh regionaaltasandi funktsioonid ruumilise arengu suunamisel“, omaosalus 14 994 eurot, uuringu läbiviimise aeg 2017. a. Uuringu eesmärk oli analüüsida erinevates valdkondades ja haldustasanditel tehtavate ruumiotsuste õiguslikku raamistikku, samuti ruumilise planeerimise rolli otsuste tegemisel ning esitada ettepanekud riiklike ja regionaaltasandi ruumiliste ja strateegiliste arengudokumentide paremaks seostamiseks ning arendustegevuse süsteemi väljakujundamiseks pärast maavalitsuste likvideerimist. 3. „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuringu läbiviimine Rahandusministeeriumile”, omaosalus 26 676 eurot, uuringu läbiviimise aeg 2018‒2019. Uuringu eesmärk oli leida Eesti jaoks sobivaim mudel erinevate võimaluste (füüsiliste isikute finantsinfo vahetusmudelite) võrdluse teel, mis toimiks efektiivselt, looks uut teadmist kogu ühiskonna jaoks ning annaks lisandväärtust, kõrvaldamaks käesoleval ajal esinevad tõrked ja probleemkohad. 4. „Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes“, omaosalus 49 140 eurot, uuringu läbiviimise aeg 2018‒2019. Uuringu peamine eesmärk oli saada ülevaade viimase 3‒5 aasta aktsiisipoliitika (täpsemalt alkoholi-, tubaka- ja mootorikütuste aktsiisi) laiemast mõjust majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes, millele tuginedes saab uurida erinevate võimalike otsustega kaasnevaid riske ning võimalusi aktsiisipoliitika tõhustamiseks tulevikus. 2.8. Justiitsministeerium 2016.‒2018. aastal said RITA tegevuse 2 abil kaasrahastuse järgmised Justiitsministeeriumi projektid: 1. Hariduse valdkonna korruptsiooniriskide ja pettuste uuring, omaosalus 19 800 eurot, uuringu läbiviimise aeg 2016‒2017. Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti haridussüsteemi (alusharidus, põhikooli- ja gümnaasiumiharidus ning kõrgharidus) suuremad korruptsiooniriskid ning pakkuda nende lahendamiseks välja meetmed koos ajakavaga. 2. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemine Eestis – ohvrite direktiivi rakendumise analüüs, omaosalus 23 400 eurot, uuringu läbiviimise aeg 2017. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade olukorrast kannatanute õiguste ja kaitsemeetmete tagamisel kriminaalmenetluses lähtuvalt Euroopa Liidu ohvrite direktiivist. 3. Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs, omaosalus 12 500 eurot, uuringu läbiviimise aeg 2017‒2018. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade tõsiste käitumisprobleemide laste ja noorte sihtrühmast, nende teenuste vajadusest ja neile pakutavatest teenustest Eestis (haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemis). Uuringu tulemusena valmivad praktikas rakendatavad ettepanekud, kuidas vastavaid teenuseid Eestis poliitikavaldkondade üleselt tõhusamalt korraldada. 4. Alkoholist põhjustatud tervisehäirete ja käitumisriskide vähendamine: alkoholi ja alkoholisurrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuring, omafinantseering 75 000 eurot, uuringu läbiviimise aeg 2017‒2019. Uuringu eesmärk on vähendada alkoholijoobes autojuhtide osakaalu liikluses tõenduspõhiste kohtuekspertiisi käigus tehtavate uuringutega; vähendada alkoholi ja alkoholi surrogaatidest tingitud surmasid täpsema diagnostika ja seeläbi ravi efektiivsuse tõstmisega. Uuringu käigus saadakse informatsiooni uute rakendatavate metaboliitide kohta, millega täiendatakse kohtuarstliku ekspertiisi tõenduspõhisust ja aidatakse kaasa õiguslike küsimuste lahendamisele. Projekti tulemused võimaldavad paremini aru saada alkoholi toimest organismis ning sellest lähtuvalt tõhusamalt hinnata alkoholi tarbimise 29  riske (nt alkoholist tingitud tervisehäired ja liiklusohutus). Metaboliitide määramine võimaldab lahendada liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi alkohoolse joobe tagamaid, mis omakorda aitab kaasa õiguslike probleemide lahendamisele. Uuringu tulemusena saadakse informatsiooni uute rakendatavate metaboliitide kohta, millega täiendatakse kohtuarstliku ekspertiisi tõenduspõhisust, aidatakse kaasa õiguslike küsimuste lahendamisele ja paraneb mootorsõidukijuhtide alkoholijoobe diagnoosimise kvaliteet. 5. Õigusrikkujate vaimse tervise uuring, omaosalus 18 644 eurot, uuringu läbiviimise aeg 2018‒2019. Uuringu laiem eesmärk on leida viise, kuidas kohelda vaimse tervise häirega õigusrikkujaid nende seisundile vastavalt kriminaaljustiitssüsteemi ja tervishoiusüsteemi koostöös. Uuringu kitsam eesmärk on anda ülevaade kinnipidamisasutustes viibijate vaimse tervise olukorrast, kirjeldada praeguseid sekkumisi ning pakkuda välja lahendused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks politseis ja vanglateenistuses ning õiguskaitsetöötajate vajalikuks erialaseks ettevalmistamiseks. 6. Raskete kuritegude toimepanijate retsidiivsusriski hindamisvahendi valiidsuse ja hidamisvahendi täiendamisvõmaluste uuring, omaosalus 19 000 eurot, uuringu läbiviimise aeg eeldatavalt 2019. Uuring annab vastuse, kas uute raskete kuritegude ennetamisel hindab riik süüdimõistetute puhul uue kuriteo riski ja ohtlikkust õigesti. Olukorras, kus kuritegude toimepanijate riske hinnatakse valesti, kasvab oht inimeste tervisele ja turvalisusele, kuna hinnangust tulenevalt valitakse isikule sobilik järelevalve ja sekkumistegevused. 2.9. Riigikantselei Riigikantselei panustab teadus- ja arendustegevuste rahastamisesse prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevusega „Poliitikakujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine“. 2016. aastal võeti vastu kolm uuringut: 1) Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ aja- ja asjakohasuse analüüs, kogumaksumus 28 800 eurot; 2) põlevkivi optimaalse tasustamise uuring, kogumaksumus 176 400 eurot, millest 85 400 eurot tasusid valdkonna ettevõtted; 3) Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõjud julgeolekupoliitilisele keskkonnale kogumaksumusega 12 000 eurot. 2017. aastal võeti prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevuse „Poliitikakujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine“ raames vastu kaheksa mõjuanalüüsi: 1) Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2016 vahehindamine ja HIV ja AIDSi 2006–2015 strateegia lõpphindamine, kogumaksumus 80 400 eurot, koostööpartner oli Sotsiaalministeerium; 2) bioenergia säästlikkuse tagamise süsteemi rakendamise mõjude hindamine 2020‒2030 planeeritavas taastuvenergia poliitikaraamistikus, kogumaksumus 24 600 eurot, koostööpartnerid olid Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium; 3) korruptsioonivastase strateegia 2013‒2020 mõjuanalüüs, kogumaksumus 58 128 eurot, koostööpartner oli Justiitsministeerium; 4) ühingute piiriülese liikumise reguleerimine Euroopa Liidus, kogumaksumus 38 100 eurot; koostööpartner oli Justiitsministeerium; 5) isiku terviseandmete vaba liikumise tõkete kaardistamine EL digitaalse ühisturu eesmärkide valguses, kogumaksumus 45 360 eurot, koostööpartner oli Sotsiaalministeerium; 6) kolmandate osapoolte e-tervise rakenduste valideerimise korraldus, kogumaksumus 47 649,60 eurot, koostööpartner oli Sotsiaalministeerium; 30  7) analüüs põllumajandustegevusele avalduva majandusliku mõju ja konkurentsiolukorra vahelistest seostest, kogumaksumus 47 800,80 eurot, koostööpartnerid olid Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium; 8) ühtse põllumajanduspoliitika tulevikuuring, kogumaksumus 55 296 eurot, koostööpartnerid olid Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium. Lisaks toetati Euroopa Nõukogu Eesti eesistumist kuue tulevikuanalüüsiga: 1) Tuleviku töö – uued suunad ja lahendused, kogumaksumus 40 800 eurot, koostööpartner oli Sotsiaalministeerium; 2) Increased coherence and openness of European Union research and innovation partnerships, kogumaksumus 17 460 eurot, koostööpartner oli Haridus- ja Teadusministeerium; 3) pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise mõju hindamise raamistik, kogumaksumus 10 000 eurot, koostööpartner oli Sotsiaalministeerium; 4) The legal and political bottlenecks in the European Union for deployment of maritime transport e- solutions, kogumaksumus 58 680 eurot, koostööpartner oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 5) Making Europe a Data Economy: A New Framework for Free Movement of Data in the Digital Age, kogumaksumus 24 000 eurot, koostööpartner oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 6) võimearendus Euroopa Liidu globaalstrateegia hüvanguks, kogumaksumus 12 000 eurot, koostööpartner oli Kaitseministeerium. 2018. aasta teadus- ja arendustegevuste kulud olid 71 616 eurot. 2018. aastal võeti prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevuse „Poliitikakujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine“ raames vastu kaks mõjuanalüüsi: 1) tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA rakendumise analüüs, kogumaksumus 24 000 eurot, koostööpartner oli Sotsiaalministeerium; 2) elatusmiinimumi mõju majandusliku toimetuleku tagamisele, kogumaksumus 47 616 eurot, koostööpartner oli Sotsiaalministeerium. Meetme raames valminud analüüsid on avaldatud Riigikantselei koduleheküljel: https://riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-kvaliteedi-arendamine 3. 2016.‒2018. aasta tegevuste kokkuvõte TAI strateegia eesmärkide lõikes 2016 oli suurte investeerimisotsuste ja rahastusotsuste tegemise aasta. 2016‒2017 valmistati ette toetuse andmise tingimusi ning käivitusid esimesed meetmed. 2017‒2018 on kõik tegevused jõudnud rakendamise faasi – suurem osa meetmeid on praeguseks käivitunud täies mahus. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine TA põhiinstrumentide (uurimistoetused ja baasfinantseerimine) süsteemi korrastati 2016. aastal vastavalt Eesti Teadusagentuuris välja töötatud kontseptsioonile. Üleminekuperiood algas 2016. aastal, kui lõpetati uute institutsionaalsete uurimistoetuste väljaandmine. Uue kontseptsiooni rakendamise esimese järguna avati 2017. aastal kontseptsioonist lähtuvate uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub järkjärguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. Baasfinantseerimine on alates 2014. aastast kolmekordistunud (2018. a kasv 10 miljonit eurot summani 26,9 miljonit eurot). 2018. aastaks jõuti konkurentsipõhise ja stabiilse rahastuse suhtarvuni 60:40 (2019. a saavutatakse suhe 52:48). Teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu konsolideerimine. Teadus- ja Arendusnõukogu 20. septembri 2016. aasta otsustega teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamise osas on käesolevaks ajaks 31 märkimisväärselt edasi jõutud: Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus ühinesid Tartu Ülikooliga; Eesti Infotehnoloogia Kolledž ühines Tallinna Tehnikaülikooliga; Eesti Keele Instituut jätkab vastavalt valitsuse otsusele iseseisvana; Tervise Arengu Instituudi edasise tegevuse otsustab Sotsiaalministeerium, kes on korrastamas oma valitsemisala asutusi. Institutsionaalse arendusprogrammi teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) investeeringute kava kinnitas Vabariigi Valitsus 2016. aastal. Investeeringute kavaga toetati seitset investeeringuprojekti kogusummas 59,6 miljonit eurot: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juurdeehitus valmis 30.04.2018. Sisekaitseakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi ehituste lõpptähtaeg on 2019. aastal; Tartu Ülikooli IT-keskuse ja Eesti Kunstiakadeemia ehituste lõpptähtaeg on 2022. aastal. Valitsuses kinnitatud taristuinvesteeringute kõrval toetatakse ASTRA programmist ka ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. Sisutegevusteks (nt teadusaparatuur, doktorikoolid, koostööplatvorm ettevõtetega) saab toetust kokku 20 teadusasutust ja ülikooli kogusummas 67,4 miljonit eurot. 2018. aastal jätkusid kõik toetust saanud projektid. 2017. aastal toimus teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine. 22 tunnustatud väliseksperdist koosnev komisjon hindas Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga hinnati esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale, seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning vähendati hindamisega seotud halduskoormust. Leiti, et Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38 taotlusest evalveeriti positiivselt 36. Teaduse tippkeskuste meede valmistati ette 2016. aastal, samal aastal tehti otsused üheksa teaduse tippkeskuse finantseerimiseks, kogusummas 41,17 miljonit eurot. Tippkeskuste põhitegevused on seotud interdistsiplinaarse uurimistööga, samuti luuakse ja täiendatakse uurimistööks vajalikke tingimusi ning tegeletakse teaduse populariseerimisega. Enamik tippkeskusi on avaldanud kõrgetasemelisi artikleid planeeritust rohkem, mis näitab, et tippkeskuste tegevused on käivitunud väga hästi ja uurimisrühmade vaheline sünergia toimib. Teaduse ja teadushariduse populariseerimiseks ühiskonnas toetatakse TeaMe+ meetme kaudu õpilaste huvi loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) erialade vastu. Selle programmi kõige mahukam tegevus on noorte teadussaate „Rakett69“ tootmise jätkamine. Lisaks sellele on hangitud uus teadust populariseeriv saatesari „Uudishimu tippkeskus“ üldauditooriumile. Programmi raames jätkatakse LTT karjäärivõimaluste tutvustamise, teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimise, teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamisega. Kõik 2017. aastal toetust saanud projektid on 2018. aastaks käivitunud. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel: Vabariigi Valitsus kinnitas investeeringute kava 2016. aastal. Kavas on 13 objekti, toetuse summa moodustab kokku 19,1 mln eurot. Kõikides projektides on käimas aktiivne taristuehitus. 2018. a viidi läbi Eesti teadustaristute teekaardi uuendamise taotluste hindamine ja uuendatud teekaart kinnitati Vabariigi Valitsuses 2019. a. TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine 2016. ja 2017. aastal jätkati riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu II“ (EKKM) ning „Eesti keeletehnoloogia“ (EKT) elluviimist. 2017. aastaga lõppes EKT programm ja HTM valmistas ette uue keeletehnoloogia valdkonna teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018‒2027“. Programm on ette nähtud baastehnoloogiate ja -ressursside arendamiseks, keeletehnoloogia kasutuselevõtuks arendustes ja rakendustes, rahvusvahelise koostöö toetamiseks jm. Aastaks 2019 uuendatakse ja käivitatakse uus riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute programm RITA kogumahus 29,5 mln eurot. Tegevuse eesmärk on suurendada ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades. Tegevuse „Strateegilise TA toetamine“ (RITA 1) raames tellib Eesti Teadusagentuur top-down-põhimõttel suuremahulisi interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Uuringute teemad pakuvad välja 32 ministeeriumid riigi vajadustest lähtuvalt. Vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu otsusele 2017. aastal viidi läbi viis konkurssi kogumahus 7,5 mln eurot, 2018. aastal otsustati rahastada veel kümmet projekti kogumahus 9,5 mln eurot. 2016.‒2018. aastal on efektiivselt toiminud ministeeriumide teadusnõunike koostöövõrgustik ja tänu sellele on tõusnud valdkonnaministeeriumide võimekus teadusuuringuid suunata ja seirata. Teadusnõunikud on ametis kümnes ministeeriumis. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest 2016. aastal käivitati nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused kogumahuga 26,6 mln eurot. Meetme raames rahastatakse ettevõtete poolt avalikest teadusasutustest tellitavaid rakendusuuringuid ja tootearendust, kus ettevõte on nii taotleja, uuringuvajaduse sõnastaja kui ka uuringutulemuste rakendaja rollis. 2016‒2018 on esitatud 100 taotlust kogumahus 69,6 miljonit eurot (sellest toetus 45,8 miljonit). Taotluste rahuldamise otsuste alusel on seisuga 27.03.2019 kokku kohustusi võtnud 37 projekti kogumahus 17, 5 miljonit eurot (abikõlblikud kulud). Kõige rohkem taotlusi on esitatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas, kõige vähem tervisetehnoloogiate ja -toodete valdkonnas. Kõrghariduse nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade erialastipendiumide eesmärk on toetada üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamist majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide abil anda tõuge riigi kasvualade arengule. 2018. aasta lõpuks oli nutika spetsialiseerumise erialastipendiumi saanud kokku 7856 I ja II astme üliõpilast ning 162 doktoranti. Ettevõtlusdoktorante oli 2018/2019. õa 26. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös Mobilitas Pluss meetme rakendamine algas 2016. 2017. aastal toetas Mobilitas Pluss Eesti EL nõukogu eesistumisega seotud teadusvaldkonna ürituste sisulist ettevalmistamist ja läbiviimist. Toetati 55 järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase projekti, toetust on antud ka 13 tippteadlase Eestisse toomiseks. Toetati 4 ERA-Net ja 2 EIT projekti elluviimist, jätkus töö ERC grandi taotlejatega. Jätkusid „Research in Estonia“ turundustegevused. 2018. aastal viidi läbi kolmas Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse ja tagasipöörduva teadlase toetuse taotlusvoor. 2018. jooksul oli käigus 70 projekti. 2016. aastal koostati esimene Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise kava, mille eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada valikute tegemise otsustusprotsessi ja osaliste rollijaotust. Osaluskava koostamise protsessi on korratud ka 2017. ja 2018. aastal EL partnerluste teemaliste strateegiliste otsuste langetamisel Kõrghariduse rahvusvahelistumise programm Dora Pluss käivitati 2016. aastal. Kokku on Eesti õpirände toetust 2018. aasta lõpuks antud 2265 noorteadlasele ja magistrandile ning Eestis õppimiseks on toetust saanud 1148 välismagistranti ja -doktoranti. Lisaks on toetatud suve- ja talvekoole (6) ning viidud läbi turundustegevusi, sh sihtriikide turu-uuringu läbiviimine koostöös üleeuroopalise mõttekojaga ACA ja Riigikantselei toel „Eesti 100“ egiidi all. 2017. aastal valmistati ette Baltimaade ja Norra ühist teaduskoostöö programmi. Uuel perioodil jätkatakse ka kõrghariduse stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi teaduse ja hariduse programmi rahaline maht kokku on 8,3 miljonit eurot, millest EMP/Norra toetus on veidi üle 7 miljoni euro. Baltimaade-Norra teaduskoostööprogrammiks kavandatakse sellest ca 6 miljonit eurot. Eesti osaleb üha edukamalt EL konkurentsipõhises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020“ (2014–2020, eelarve 74 miljardit eurot). SKP suhtes ja elaniku kohta on Eesti senine tulu EL parimate seas (2018. aastal vastavalt 264% ja 145% EL keskmisest). Eesti taotlemisaktiivsus on väga kõrge. 2018. aasta septembri seisuga on Eesti taotlejad edukalt osalenud Horisont 2020 konkurssidel 426 korral ja võitnud sealt kokku 126,3 miljonit eurot (sh kasumit taotlevad eraettevõtted, kes on olnud edukad 149 korral ja võitnud 50,8 mln eurot). 33  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ täitmise aruanne aastatel 2016-2018” eelnõu juurde Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor ([email protected]; tel 735 0170) ja peaekspert Martin Eessalu ([email protected]; tel 735 4061) koostöös Eesti Teadusagentuuri ning teiste ministeeriumidega. Eelnõu sisu Kehtiv Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia) kiideti Riigikogus heaks 22. jaanuaril 2014. Käesolev aruanne käsitleb ajavahemikku 1. jaanuar 2016. a kuni 31. detsember 2018. a. Aruanne sisaldab ülevaadet strateegiaperioodi jooksul toimunud olulisematest TA&I valdkonna tegevustest, algatustest ja arengutest. Samuti on antud ülevaade strateegias toodud indikaatoritest, kasutades uusimat võimalikku statistikat ja muid kättesaadavaid andmeid. Aruande sisukokkuvõte Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia)1 rakendamine peab tagama Eesti TAI süsteemi koordineeritud arendamise ja võimekuse tõusu, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2014-2020 (OP) ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti peab rakendamine arvestama TAI strateegiaga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega (nt Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020). 2016-2018 a tegevuste kokkuvõte TAI strateegia eesmärkide lõikes: 2016 oli suurte investeerimisotsuste ja rahastusotsuste tegemise aasta. 2016-2017 valmistati ette toetuse andmise tingimusi ning käivitusid esimesed meetmed. 2017-2018 on kõik tegevused jõudnud rakendamise faasi – suurem osa meetmed on praeguseks käivitunud täies mahus. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine TA põhiinstrumentide (uurimistoetused ja baasfinantseerimine) süsteemi korrastati 2016. aastal vastavalt Eesti Teadusagentuuris välja töötatud kontseptsioonile. Üleminekuperiood algas 2016. aastal, kui lõpetati uute institutsionaalsete uurimistoetuste väljaandmine. Uue kontseptsiooni rakendamise esimese järgmise avati 2017. aastal kontseptsioonist lähtuvate uuendustega personaalsete uurimistoetuste (grantide) taotlusvoor. Alates 2018. aastast toimub järk-järguline üleminek uuele uurimistoetuste süsteemile. Baasfinantseerimine on alates 2014. aastast kolmekordistunud (2018. a kasv 10 miljonit eurot summani 26,9 miljonit eurot). 2018. aastaks jõuti konkurentsipõhise ja stabiilse rahastuse suhtarvuni 60:40 (sihiks 50:50). Teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu konsolideerimine. Teadus-arendus nõukogu 20. septembri 2016. aasta otsustega teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamise osas on käesolevaks ajaks märkimisväärselt edasi jõutud: Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus ühinesid Tartu Ülikooliga; Eesti Infotehnoloogia Kolledž ühines Tallinna Tehnikaülikooliga; Eesti Keele Instituut jätkab vastavalt valitsuse otsusele iseseisvana; Tervise Arengu Instituudi edasise tegevuse otsustab Sotsiaalministeerium, kes on korrastamas oma valitsemisala asutusi. 1 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ heakskiitmine – Riigi Teataja III, 29.01.2014, 2. Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) investeeringute kava kinnitas Vabariigi Valitsus 2016. aastal. Investeeringute kavaga toetati seitset investeeringuprojekti kogusummas 59,6 miljonit eurot: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juurdeehitus valmis 30.04.2018. Sisekaitseakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi ehituste lõpptähtaeg on 2019. aastal; Tartu Ülikooli IT keskuse ja Eesti Kunstiakadeemia ehituste lõpptähtaeg on 2022 aastal. Valitsuses kinnitatud taristu investeeringute kõrval toetatakse ASTRA programmist ka ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist. Sisutegevusteks (nt teadusaparatuur, doktorikoolid, koostööplatvorm ettevõtetega) saab toetust kokku 20 teadusasutust ja ülikooli kogusummas 67,4 miljonit eurot. 2018. aastal jätkusid kõik toetust saanud projektid. 2017. aastal toimus teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine. 22-st tunnustatud väliseksperdist koosnev komisjon hindas Eesti teadus- ja arendusasutuse teadustegevuse taset loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajandusteaduste ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Võrreldes eelmise vooruga hinnati esmakordselt eraldi kriteeriumina ka asutuste teadustegevuse mõju Eesti ühiskonnale, seostati teadus- ja arendustegevuse hindamine kõrghariduse kvaliteedi hindamisega ning vähendati hindamisega seonduvat bürokraatlikku koormust. Leiti, et Eesti teadus on rahvusvahelises võrdluses kõrgel tasemel – esitatud 38-st taotlusest evalveeriti positiivselt 36 Teaduse tippkeskuste meede valmistati ette 2016. aastal, samal aastal tehti otsused 9 teaduse tippkeskuse finantseerimiseks, kogusummas 41,17 miljonit eurot. Tippkeskuste põhitegevused on seotud interdistsiplinaarse uurimistööga, samuti luuakse ja täiendatakse uurimistööks vajalikke tingimusi ning tegeletakse teaduse populariseerimisega. Enamus tippkeskustest on avaldanud kõrgetasemelisi artikleid planeeritust rohkem, mis näitab, et tippkeskuste tegevused on käivitunud väga hästi ning uurimisrühmade vaheline sünergia toimib. Teaduse ja teadushariduse populariseerimiseks ühiskonnas toetatakse TeaMe+ meetme kaudu õpilaste huvi loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) erialade vastu. Selle programmi kõige mahukam tegevus on noorte teadussaate „Rakett69“ tootmise jätkamine. Lisaks sellele on hangitud uus teadust populariseeriv saatesari ”Uudishimu tippkeskus” üldauditooriumile. Programmi raames jätkatakse LTT karjäärivõimaluste tutvustamise, teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimise, teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamisega. Teeme+ meetme kaudu toetatakse noortele LTT valdkonna ürituse sarjade või suuremahulisemate tegevuste korraldamist või LTT valdkonna teadushuviringide käivitamist ja läbiviimist. Kõik 2017. aastal toetust saanud projektid on 2018. aastaks käivitunud. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel: Vabariigi Valitsus kinnitas investeeringute kava 2016. aastal. Kavas on 13 objekti, Toetuse summa moodustab kokku 19,1 mln eurot. Kõikides projektides on käimas aktiivne taristute ülesehitamine. 2018. a viidi läbi Eesti teadustaristute teekaardi uuendamise taotluste hindamine ja uuendatud teekaart kinnitati Vabariigi Valitsuses 2019. a. TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine 2016. ja 2017. aastal jätkati riiklike programmide "Eesti keel ja kultuurimälu II" (EKKM) ning "Eesti keeletehnoloogia" (EKT) elluviimist. 2017. aastaga lõppes EKT programm ja HTM valmistas ette uue keeletehnoloogia valdkonna teadus- ja arendustegevuse programmi„Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“. Programm on ette nähtud baastehnoloogiate- ja ressursside arendamiseks, keeletehnoloogia kasutuselevõtuks arendustes ja rakendustes, rahvusvahelise koostöö toetamiseks jm. 2018. aastal alustati riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ uuendamist, mis viiakse lõpule 2019. a. 2 Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks on käivitatud riigi rakendusuuringute programm RITA kogumahus 29,5 mln eurot. Tegevuse eesmärgiks on suurendada ministeeriumide TA alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel, luua ministeeriumide vahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades. Tegevuse „Strateegilise TA toetamine“ (RITA 1) raames tellib Eesti Teadusagentuur top-down põhimõttel suuremahulisi interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Uuringute teemad pakuvad välja ministeeriumid riigi vajadustest lähtuvalt. Vastavalt teadus- ja arendusnõukogu otsusele 2017. aastal viidi läbiviis konkurssi kogumahus 7,5 mln eurot, 2018 otsustati rahastada veel 10 projekti kogumahus 9,5 mln eurot. 2016-2018 aastal on efektiivselt toiminud ministeeriumite teadusnõunike koostöövõrgustik ja tänu sellel on tõusnud valdkonnaministeeriumite võimekus teadusuuringuid suunata ja seirata. Teadusnõunikud on ametis 10 ministeeriumis. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest 2016. aastal käivitati nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise tegevused kogumahuga 26,6 mln eurot. Meetme raames rahastatakse ettevõtete poolt avalikest teadusasutustest tellitavaid rakendusuuringuid ja tootearendust, kus ettevõte on nii taotleja, uuringuvajaduse sõnastaja kui ka uuringutulemuste rakendaja rollis. 2016-2018 on esitatud 100 taotlust kogumahus 69,6 miljonit eurot (sellest toetus 45,8 miljonit). Taotluste rahuldamiste otsuste alusel on seisuga 27.03.2019 kohustusi kokku võetud 37 projekti elluviimiseks kogumahus 17,5 miljonit eurot (abikõlbulikud kulud). Kõige rohkem taotlusi on esitatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas, kõige vähem tervisetehnoloogiate ja –toodete valdkonnas. Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamise toetamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. 2018. aasta lõpuks oli nutika spetsialiseerumise erialastipendiume saajaid kokku 7856 I ja II astme üliõpilast ning 162 doktoranti. Ettevõtlusdoktorante oli 2018/2019. õa 26. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös Mobilitas Pluss meetme rakendamine algas 2016. 2017. aastal toetas Mobilitas Pluss Eesti EL nõukogu eesistumisega seotud teadusvaldkonna ürituste sisulist ettevalmistamist ja läbiviimist. Toetati 55 järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase projekti, toetust on antud ka 13 tippteadlase toomiseks Eestisse. Toetati 4 ERA-Net ja 2 EIT projekti elluviimist, jätkus töö ERC grandi taotlejatega. Jätkusid Research in Estonia turundustegevused. 2018. aastal viidi läbi kolmas Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse ja tagasipöörduva teadlase toetuse taotlusvoor. 2018. jooksul oli käigus 70 projekti. 2016.aastal koostati esimene Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise kava, mille eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada valikute tegemise otsustusprotsessi ja osapoolte rollijaotust. Osaluskava koostamise protsessi on korratud ka 2017. ja 2018. aastatel EL partnerluste temaliste strateegiliste otsuste langetamisel Kõrghariduse rahvusvahelistumise programm Dora pluss käivitati 2016. aastal. Kokku on antud Eesti õpirände toetust 2018. aasta lõpuks 2265 noorteadlasele ja magistrandile ja Eestis õppimiseks toetust saanud 1148 välismagistranti ja –doktoranti. Lisaks on toetatud suve- ja talvekoole (6) ning viidud läbi turundustegevusi, sh sihtriikide turu-uuringu läbiviimine koostöös üleeuroopalise mõttekojaga ACA ning Riigikantselei toel „Eesti 100“ egiidi all. 2017. aastal valmistati ette Baltimaade ja Norra ühist teaduskoostöö programmi. Uuel perioodil jätkatakse ka kõrghariduse stipendiumiprogrammiga. Uue perioodi teaduse ja hariduse programmi 3 rahaline maht kokku on 8,3 miljonit eurot, millest EMP/Norra toetus on veidi üle 7 miljoni euro. Baltimaade-Norra teaduskoostööprogrammiks kavandatakse sellest ca 6 miljonit eurot. Eesti osaleb üha edukamalt EL konkurentsipõhises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020“ (2014–2020, eelarve 74 miljardit eurot). SKP suhtes ja elaniku kohta on Eesti senine tulu EL parimate seas (2018. aastal vastavalt 264% ja 145% EL keskmisest). Eesti taotlusaktiivsus on väga kõrge. 2018. aasta septembri seisuga on Eesti taotlejad edukalt osalenud Horisont 2020 konkurssidel 426 korral ja võitnud sealt kokku 126,3 miljonit eurot (sh kasumit taotlevad eraettevõtted, kes on olnud edukad 149 korral ja võitnud 50,8 mln eurot). Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ja Riigikantseleiga. Mailis Reps minister 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0755 - „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” täitmise aruanne aastatel 2016–2018“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e69ec75d-1698-477d-bdb1-f693f17cefdb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e69ec75d-1698-477d-bdb1-f693f17cefdb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main