Kiri

Ministeeriumid 24.07.2019 nr 1-4/19/2870-2 Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Püsielupaikade kaardid Anni Kurisman 472 4721, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 24.07.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Kaitse alla võtmise eesmärk Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 1 lõike 2 punktide 11 ja 16 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide mägi-piimputke (Peucedanum oreoselinum) ja ahtalehise kareputke (Laserpitium prutenicum) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. § 2. Püsielupaikade kaitse alla võtmine (1) Kaitse alla võetakse järgmised mägi-piimputke püsielupaigad Tartu maakonnas: 1) Kiigemäe mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas; 2) Hipodroomi mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas; 3) Ihaste tee mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas; 4) Männimetsa tee mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas; 5) Veibri mägi-piimputke püsielupaik Luunja vallas Veibri külas; 6) Uus-Ihaste mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas; 7) Kasesalu mägi-piimputke püsielupaik Tartu linnas ning Luunja vallas Lohkva külas; 8) Külaaseme mägi-piimputke püsielupaik Elva vallas Külaaseme külas; 9) Männikünka mägi-piimputke püsielupaik Elva vallas Külaaseme külas. (2) Kaitse alla võetakse järgmised ahtalehise-kareputke püsielupaigad Tartu maakonnas: 1) Lõhmuse ahtalehise kareputke püsielupaik Luunja vallas Kabina külas; 2) Kabina ahtalehise kareputke püsielupaik Luunja vallas Kabina külas; 3) Lohkva ahtalehise kareputke püsielupaik Luunja vallas Lohkva külas; 4) Haaslava ahtalehise kareputke püsielupaik Kastre vallas Haaslava külas. (3) Kaitse alla võetakse Kruusakivi mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaik Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas. (4) Püsielupaikade välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaartidele1. § 3. Püsielupaiga valitseja Püsielupaiga valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. § 5. Kaitsekord (1) Püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse. (2) Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. (3) Püsielupaigas on lubatud: 1) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine; 2) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine; 3) jahipidamine; 4) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel; 5) jalgrattaga sõitmine radadel; 6) käesoleva lõike punktides 4 ja 5 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. (5) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud: 1) olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 2) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine; 3) inimese tervisele või varale ohtlike puude eemaldamine tiheasustuspiirkonnas; 4) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikud tegevused, sealhulgas niitmine igal kolmandal aastal ajavahemikus 15. september kuni 15. juuni tingimusel, et niidetud hein ja raiutud puud eemaldatakse püsielupaigast külmumata pinnase korral kümne päeva jooksul pärast niitmist või raiumist ning puidu kokku- ja väljavedu rasketehnikaga on lubatud vaid külmunud pinnasega või kui pinnas seda võimaldab. (6) Püsielupaigas on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaiga tarbeks või püsielupaigas paikneva 2 kinnistu tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4) telkimine ja lõkke tegemine. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 7. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 23. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 289 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 8. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 kohaselt ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis või keskkonnaregistris. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis või Keskkonnaametis. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa. Püsielupaikade kaardid 3  Keskkonnaministri määruse „ Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri ” e elnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus L ooduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõike 2 alusel on keskkonnaministril õigus võtta ala püsielupaigana (edaspidi ka PEP ) kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega võetakse Tartu maakonnas kaitse alla väljasp ool kaitstavaid alasid asuvad I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide mägi-piimputke ( Peucedanum oreoselinum ) üheksa ja a htalehise kareputke ( Laserpitium prutenicum ) neli PEP i ning üks mõlema liigi kaitseks loodav PEP . Moodustatavate PEP i de ala ei ole varem kaitse all olnud . 2010 . a astal valmistas Keskkonnaministeerium ette ekspert Ülle Kuke ettepanekute põhjal 11 mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i moodustamise eelnõu. Keskkonnaamet (edaspidi ka KeA ) tegi 11 .0 4.2013 . a Keskkonnaministeeriumile ettepaneku lisaks veel üheksa mägi piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i kaitse alla võtmiseks LKS § 10 lõike 2 tähenduses ning kolme eelnõus käsitletud PEP i nime ja piir id e muutmiseks . Keskkonnaministeerium palus 15.05.2013 . a kirjaga nr 15 2/13/9647 KeA l võtta töösse kõigi 20 PEP i ( edaspidi KeA 2013. a ettepanek ) moodustamin e . LKS § 8 lõike 3 kohase loodusobjektide kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi (edaspidi PEP i de ekspertiis ) koostas 2013. a asta suvel KeA tellimusel Ülle Kukk (OÜ Bossa ). Ekspertiisist selgus , et PEP-i moodustamine ei ole põhjendatud seitsme l juhul ning ühel juhul on otstarbekam teha ettepaneku kohasest PEP i st kaks eraldi PEP i . KeA edastas Keskkonnaministeeriumile 22.04.2014 . a ekspertiisist lähtuvalt täiendatud eelnõu, mis käsitles 14 PEP i moodustamist ja seitsme PEP-i mittemoodustamist . K eskkonnaminister algatas 23. märtsi 2015 . a käskkirjaga 14 PEP-i kaitse alla võtmise menetluse ning jättis algatamata seitsme PEP-i moodustamise , misjärel viidi ministri käskkirjaga vastavusse ka keskkonnaregistri projekteeritavate alade kiht . Pärast a lgatamis t täiendas KeA eelnõud tulenevalt laekunud ettepanekutest ja täiendavatest paikvaatlustest. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koosta nud KeA looduskaitse osakonna liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist Anni Kurisman (tel 472 4721 , e post anni.kurisman @keskkonnaamet.ee). E elnõu õigusekspertiisi on teinud KeA üld o sakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424 , e-post [email protected] ) , keeleliselt toimetanu d Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus Püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004 . a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooria na kaitse alla võetavate liikide loetelu ” § 1 lõike 2 punkti de le 11 ja 16 on mägi-piimputk ja ahtalehine kareputk I kaitsekategooriasse kuuluva d liigid. Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i de moodustamise eesmärk on nende liikide soodsa seisundi tagamine väljaspool kaitstavaid alasid asuvate mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke elupaikade kaitse kaudu . Vastavalt LKS § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i de kaitse alla võtmise eelduseks on nende liikide haruldus ja ohustatus. Mä gi-piimputk ja ahtalehine kareputk on h aruldased soontaimed, mis on mõlemad arvatud Eesti punases nimestikus nii 2008. a asta ümberteisendatud hindamisel kui ka 2017. a asta , hindamisel väljasuremisohus olevate (EN endangered ) liikide kategooriasse . Punase nimestiku järgi mägi-piimputke arvukus kahaneb ja ahtalehise kareputke arvukus on aastati kõikuv. Ka meist lõuna pool, Lätis, on mõlemad liigid haruldased, ahtalehine kareputk lausa väga haruldane. M ägi piimputk ja ahtalehine kareputk kasvavad Eestis oma levila põhjapiiril . Mõlemat liiki leidub Eestis vaid Tartu linnas ja selle läheduses mõne üksiku osapopulatsioonina. Mägi piimputke leiukohtade hulk on arvuliselt küll viimastel aastatel suurenenud, kuid leiukohad asuvad siiski kõik samas piirkonnas ja suur hulk registriobjektidest on esindatud vaid mõne ise ndiga. Peale selle asub enam ik mõlema liigi leiukohtadest tugeva arendussu rvega linna alal ja selle lähedases piirkonnas, kus liike ohusta vad maakasutuse muutus ed ja ehitustegevus . Osa kasvukohti või osapopulatsioone on nimetatud ohutegurite mõjul juba hävinud. Kirjeldatud põhjustel on täidetud LKS § 7 kohased loodusobjekti ehk mägi piimputke ja ahtalehise kareputke kui haruldas t e ja ohustatud liikide kasvukohtade kaitse alla võtmise eeldused. Lisaks mägi-piimputkele ja ahtalehisele kareputkele on kaitse alla võetavad PEP i d elupaigaks ka II kaitsekategooria soontaimedele emaputkele ( Angelica palustris ), aasnelgile ( Dianthus superbus ), niid u-kuremõõgale ( Gladiolus imbricatus ) ja harilikule käokullale ( Heliochrysum arenarium ) ning III kaitsekategooria soontaime dele laialehisele neiuvaibale ( Epipactis helleborine ), siberi võhumõõgale ( Iris sibirica ), suurele käopõllele ( Listera ovata ), kahelehisele käokeelele ( Platanthera bifolia ), värvi-paskheinale ( Serratula tinctoria ) ja ahtalehisele ängelheinale ( Thalictrum lucidum ). Samas pole nende liikide kaitse-eesmärgiks seadmine vajalik , kuna eesmärgiks seatavate mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke ning nende elupaiga kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka eespool nimetatud liikide kaitse. Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgiks nimetatud m ägi-piimputke ja ahtalehise kareputke ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigalised eelistused sarnanevad eesmärgiks nimetatud mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke omadega. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse eespool nimetatud liikide puhul kaitse-eesmär k (LKS § 14 lg 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul PEP i valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Püsielupaikade kaitse alla võtmise otstarbekus LKS § 48 lõike 1 kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate kasvukohtade kaitse tagada kaitseala või hoiuala moodustamise või PEP i kindlaksmääramisega. Kõik moodustatavad PEP i d on I kaitsekategooria liikide mägi-piimputke , ahtalehise kareputke või nende mõlema kasvukohad. Keskkonnaregistrisse on 1 3 . juuli 201 8 . a seisuga kantud 48 ahtalehise kareputke ning 58 mägi-piimputke leiukohakirjet, mis jagunevad kõik vaid Tartu linna ja selle lähedusesse jäävate väheste elupaikade vahel . Kõik mägi-piimputke elupaigad (sh käesoleva määrusega kaitse alla võetavad) asuvad väljaspool kaitstavat ala . Ahtalehise kareputke leiukoh tad est asub väljaspool kaitstavat ala 30 , ülejäänud 18 leiukoh t a jäävad Raadi looduskaitsealale. Kaitse alla võtmise ekspertiisi ( PEP i de ekspertiis ) käigus hinnati 2013. a astal kõikide teadaolevate mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke leiukohtade PEP i na kaitse alla võtmise otstarbekust. Osa ahtalehise kareputke ja mägi-piimputke isendeid kasvab üleminekulistes kooslustes , nagu söödid, metsa- ja teeservad, väikesed metsalagendikud jms, kus keskkonnatingimused on muutunud või muutumas ning kust nende liikide populatsioonid on sukts essiooni käigus või mõne loodusliku või inimtekkelise häiringu tõttu PEP i de ekspertiisi andmetel kadunud või kadumas. Sellised mitte jätkusuutlik ud , hääbuvad ja juhuslikud (ebatüüpilised) populatsioonid (sh seitse Ke A 2013. a asta ettepanekus nimetatud PEP i ) jäetakse ekspert Ülle Kuke soovitusel kaitse alla võtmata. Tuginedes PEP i de ekspertiisi tulemustele, võetakse kaitse alla kõik kaitse alla võtmist väärt mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i d . Kokku võetakse kaitse alla 14 mägi-piimputke , ahtalehise kareputke või mõlema liigi PEP i , mille täpsemad iseloomustused ja kaitse alla võtmise põhjendused PEP i de kaupa on esitatud peatüki s 2.4.2. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitstava loodusobjekti tüübiks on eelnõukohaselt kaitse alla võetava loodusobjekti puhul valitud PEP järgneva tel põhjustel. PEP i s on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just mägi-piimputke ja/või ahtalehise kareputke kaitseks vajalikke ja kohaseid piiranguid (nt rahvaüritustel osalejate arvu piiramine liigse tallamise vältimiseks), mida näiteks hoiuala re gulatsioon ei võimalda. PEP i s on kaitse-eeskirjaga võimalik määrata, millised on kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja nende elupaikade säilimiseks vajalikud tegevus ed (nt niit mise lubamine 15. septembrist 15. juunini ), mida hoiuala regulatsioon samuti ei võimalda . Mitmel ala l leidub k eskkonnaregistri andmetel küll ka teisi kaitsealuseid taime liike, ent kuna nende kaitse tagatakse mägi-piimputke ja/või ahtalehise kareputke kaitse režiimi kaudu , ei ole kaitseala loomine põhjendatud ega vajalik . Püsielupaikade piirid ja kirjeldused Püsielupaikade piiritlemise üldpõhimõtted PEP de piirid järgivad suures osas KeA 2013. a asta ettepanekus esitatut . P õhjendatud korrektuurid on tehtud 2013. a asta PEP i de ekspertiisi st , määruse menetluse algatamise järel laekunud ettepanekutest ning aastatel 2014 – 2018 . a tehtud välitöödest lähtuvalt. PEP i d on piiritletud vastavalt mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke tegevuskava eelnõus esitatud põhimõtetele, PEP i de ekspertiisis esitatud ettepanekutele ning Ke A spetsialistide paikvaatlustel tehtud märkmetele . Piiritlemise l on lähtutud põhimõttest, et PEP i d hõlmaksid tervenisti jätkusuutlikud ja esinduslikud mägi-piimputke ning ahtalehise kareputke keskkonna registrisse kantud leiukohad koos ne ile soodsa seisundi säilimiseks vajaliku puhvri ga. V õimaluse korra l on puhvri laiuseks ümber nimetatud lii kide leiukoha arvatud sellele liigile potentsiaalselt sobilik u biotoobi ulatus . Leiukohtade vahetus läheduses asuvate võimalike kasvukohtade PEP i arvamine on eriti oluline just kaheaastase elutsükliga ahtalehise kareputke puhul, kuna lühike eluiga tähendab, et taimede asukohad populatsiooni sees muutuvad kiiresti. Ka ahtalehise karepu tke kaitse tegevuskava eelnõus 10 on välja toodud, et ahtalehise kareputke PEP i de piiride määramisel on oluline jälgida leiukoha looduslikke piire ja liigile sobiva kasvukoha ulatust. Peale selle kasvavad mõlemad taimeliigid tihti ülemineku lis tes , muutuvate keskkonnatingimustega kohtades , nagu söödid, võsastuvad niidud ning tee- ja metsaservad . Sellistes tingimustes võivad taimed kiiresti nende praegustest leiukohtadest kaduda ja ilmuda uuesti välja läheduses olevates sobivates kasvukohtades . Sellele vaatamata on PEP i de piiritlemisel arvestatud ka asjaoluga, et sobiv biotoop on mõnes kohas niivõrd laia ulatusega, et kogu selle PEP i arvamine ilma, et sellel kaitse eesmärgiks olevad taimed kasvaks id , tekitaks eraomanikele ebaproportsionaalse i d piirangu i d. Sellistel puhkudel on PEP i de piiritlemisel jäetud leiukohtade ümber puhv er , mis välistab võimaliku ebasoodsa mõju mägi piimputkele ja ahtalehisele kareputkele . Mägi-piimputk eelistab kuiv a ja valgusrika st kerge mulla lõimisega kasvukoht a . Liigi leiukohad asuvad hõredates ja poolvarjulis tes männikutes ja nende servaalad el , teede ääres , liivas t e l kinkud el , nõlvad el ja sööt idel , sama tüüpi metsade siht idel ning mõnikord ka lubjarikastel muldadel. Ahtalehise kareputke kasvukohaks on enamasti valgusrikkamad parasniisked põõsastikud, niidud, tee- ja kraavikaldad ning hõredamad leht- ja segametsad ( eriti nende servaalad ) . Üksikud leiukohad asuvad ka so istel aladel . Kasvukohtade mullastik on võrdlemisi erinev , ulatudes liivmuldadest kuni savikate muldadeni. M äärusega kaitse alla võetavad PEP i d on piiritletud lähtuvalt kirjeldatud kasvukoha nõudlusest ja iga ala eripärast. Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke kasvukohtade kaitseks moodustatava te PEP i de maa-ala kuulub tervenisti sihtkaitsevööndisse. PEP i de piiride märkimisel on aluseks võetud ETAK - i (Eesti topograafi a andmekogu) 201 8 . a asta seis, katastriüksuste piirid seisuga jaanuar 201 8 , ortofoto ning ristkoordinaatidega fikseeritud punktide vahelised mõttelised sirged. Teed, rajad, tänava d , elektriliinid ja piirdeaiad , mille serva s PE P i piir kulgeb, on PEP i st välja jäetud , kusjuures piiritlemisel on nimetatud objektidest kasut atud vaid ETAK-i kihile kantuid. Kohtades, kus mägi-piimputk ja ahtalehine kareputk kasvavad vahetult tee v õi tänava ääres, on PEP i piir pandud kulgema mööda teekatendi serva . Mägi-piimputk e ja ahtalehise kareputke arvukus t ja leviku ulatust nende liikide leiukohtades on eri aastatel hinnatud nii inventuuride kui ka riikliku seire käigu s . H innatud ala on hõlmanud leiukohti eri vaatlustel erinevas ulatuses , kusjuures enamikul juhtudel on vaadeldud ala hõlmanud ka tervet konkreetset PEP i . Kui pole öeldud teisiti, on m ägi-piimputke ja ahtalehise kareputke arvukuse hinnangud järgnevates PEP i de kirjeldustes esitatud viimase teadaoleva vaatluse põhjal ning tuleb arvestada, et vaatlus ei pruugi olla hõlmanud PEP i tervikuna. Isendite arvukuse puhul tuleb arvestada ka seda, et loendatavate isendite määra mine on mõlema liigi puhul kohati väga keeruline , kuna nende liikidega tihedamalt asustatud laikudes pole võimalik üksikuid isendeid eristada . Seetõttu võib objektiivse tulemuse saamine konkreetse populatsiooni arvukuse trendile puhtalt eri inventuuride isendite arvukuse võr dlemisel olla raskendatud . Püsielupaikade piiride kirjeldused ja põhjendused 2.4.2.1. Kiigemäe mägi-piimputke püsielupaik Asukoht: Tartu linn . PEP asub Ihaste linnajaos Uus-Ihaste s . Alal kasvab kuiva kuni parasniiske veerežiimiga palumets, kus valgustingimused varieeruvad poolvarjuli sest kuni varjuli seni üksikute valgusrikaste laikudega. Metsa liigestavad teed ja rajad, mida ümbruskonna elanikud kasutavad jalgsi liikumiseks ja tervisespordiks. PEP i de e kspertiisi järgi on inimeste liikumine PEP i s praegusel tasemel liigi levimist pigem soodustav kui häiriv faktor. PEP hõlmab vanimat teadaolevat ja siiani säilinud mägi-piimputke populatsiooni leviku piirkonda , kusjuures esimesed teated liigi olemasolust selles kandis pärinevad juba 19. sajandist . PEP i de e kspertiisi s on taimede tihedust alal hinnatud pigem hõredaks (hinnanguli selt 300 – 400 isendit), kuid tõdetud, et taimed levivad haju salt peaaegu kogu alal . PEP i jääva t mägi-piimputke populatsiooni on riiklikult seiratud juba 1995. a asta st. P ärast PEP i de e kspertiisi valmimist 2013. a asta hilissuvel tehtud inventuuri ning 2015. a asta riikliku seire andmetel (Ihaste 3 seireala ) kasvab alal hinnanguliselt kokku ligikaudu 1500 mägi-piimputke isendit. PEP i de e ksper tiisi soovitusel korrigeeriti PEP i piiri ja KeA 2013. a asta ettepaneku kohasest kavandatavast PEP i st jäeti välja Männimetsa tee 48a katastriüksus ( 79517:016:0004 ). Välja jäetud ala on PEP i de ekspertiisi hinnangul tugevalt inimmõjuline ja prahistatud ega ole mägi- piimputkele sobiv kasvukoht. 2018. a asta välitööde põhjal korrigeeriti ka määruse menetluse algatamisjärgset piiri ning PEP i st piiritleti selle suurima lahustüki idaosas välja munitsipaalmaale jääv ala, mille ümberkaudsed eramaade omanikud on kujundanud osaliselt hoonestatud õuealaks ning kust mägi-piimputk on hävinud . PEP on piiritletud lähtuvalt mägi-piimputke levikust antud kasvuala l , sobiva biotoobi ulatusest ning sobivaid biotoobilaike ja taimekogumikke ühendavatest puhveraladest . PEP koosneb kolmest lahustükist. S uurima lahustüki piirid kulgevad mööda Pallase puiestee , N ikolai Triigi tänava, ilma nimeta kvartalisisese tänava, Kiigemäe tänava ja Põhjatamme puiestee teekatendi serva, katastripiire ja piirdeaedade servi nii, et piirdeaiad jäävad püsielupaigast välja . Mõtteliste sirgetena kulgeb piir Pallase puiestee teekatendi servas asetseva st punkti st koordinaatidega X: 6471718,139 ja Y: 663150,008 Pallase pst 106 katastriüksuse (79517:086:0018) käänupunktini , sama katastriüksuse käänupunktide vahel nii, et katastriüksuse idapoolseim nurk Nikolai Triigi tänava ääres jääb püsielupaigast välja ( katastriüksuse 79517:086:0011 edela nurga ja katastriüksuse 79517:086:0019 kirdenurga vahel ) , sama katastriüksuse käänupunkti (ühtlasi katastriüksuse 79517:086:0010 lõunanurga ) ja N ikolai Triigi tänava teekatendi servas asetseva punkti koordinaatidega X: 6471547,345 ja Y: 663213,147 vahel, katastriüksust 79517:086:0017 ümbritseva munitsipaalmaale laiendatud õuemaa serva markeerivate punktide koordinaatidega X: 6471525,637 ja Y: 663154,848 , X: 6471569,547 ja Y: 663168,724, X: 6471584,154 ja Y: 663149,804, X: 6471557,651 ja Y: 663099,021 ning X: 6471519,774 ja Y: 663152,923 vahel . Mõtteliste sirgetena järgmiste koordinaatidega punktide vahel kulgeb piir ka püsielupaiga lõunaosas, et munitsipaalmaale laiendatud õuemaa ja korvpalliväljak jääksid püsielupaigast välja: X: 6471445,581 ja Y: 663214,628 ning X: 6471438,716 ja Y: 663097,465 ning X: 6471433,325 ja Y: 663083,524 ning X: 6471325,936 ja Y: 663042,307 ja edasi Kasesalu tn 42 katastriüksuse (79517:017:0036) piirini (katastriüksuse 79517:017:0040 kirdenurgani). Pallase puiesteest põhjas asuva lahustüki piir kulgeb mööda Pallase puiestee teekatendi serva , ja katastripiiri. Mõttelis t e sirge te na kulgeb piir Pallase pst 73 katastriüksus e ( 79517:057:00 13) käänupunktide ja teekatendi vahel : lahustüki lääneosas katastripiiri pikendusena ja idaosas teekatendi servas oleva punkti ni koordinaa tidega X: 6471590,940 ja Y: 662971,479 . Kiigemäe tänavast läänes asuv a lahustük i piir järgib suuresti Kiigemäe tänava ja Männimetsa tee teekatendi serva ja katastripiiri. Mõttel is t e sirge te na kulgeb piir Männimetsa tee T7 katastriüksuse ( 79517:019:0029 ) kirdenurga ja Kiigemäe tee katendi servas asuva punkti koordinaatidega X: 6471141,308 ja Y: 662872,069 vahel ning Männimetsa tee T7 katastriüksuse piiril asuvast punktist koordinaatidega X: 6471108,683 ja Y: 662820,749 läheb piir edasi mööda teekatendi serva . Keskkonnaregistri 28 .0 3 .201 9 . a seisu ga on PEP i alal ka mitu II kaitsekategooriasse kuuluva aasnelgi leiukohta. PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab ka aasnelgi kaitse sellel kasvualal. PEP i pindala on 14, 50 ha ja see asub tervenisti munitsipaal maal . 2.4.2.2. Hipodroomi mägi-piimputke püsielupaik Asukoht: Tartu linn. Hipodroomi (menetluse käigus nimetatud ka kui Hipodroomi 4 ) PEP asub Ihaste linnajaos Vana-Ihastes Hipodroomi ja Männimetsa tee tänava vahelises kuivas männikus. Mägi-piimputke populatsioon registreeriti alal es i m est kord a 2007. a astal , kui alalt leiti kümme taime. 2010. a astal hinnati arvukuseks juba enam kui sada . Populatsiooni arvukus on sealtpeale vähenenud . Kui PEP i de ekspertiisis on populatsiooni arvukuseks hinnatud 2013. a astal 87 isendit, siis 2015. a asta riikliku esmaseire andmetel ( Palusambla seireala ) kasvas alal 63 isendit . PEP on piiritletud lähtuvalt mägi-piimputke levikust sellel kasvualal, sobiva biotoobi ulatusest ning sobivaid biotoobilaike ja taimekogumikke ühendavatest puhveraladest. PEP i piirid kulgevad suuremas osas mööda KeA ga kooskõlastatud Hipodroomi 4 ja Männimetsa 3A krund i detailplaneeringu eskiislahenduse s näidatud planeeritavaid krundi piire ning Hipodroomi tänav T3 katastriüksuse (79517:002:0099) piiri . Edelaosas, katastriüksuse Hipodroomi tänav T3 ja teeraja ristumispunktist koordinaatidega X: 6470896,235 ja Y: 662168,909, kulgeb piir mõttelise sirgena punktini koordinaatidega X: 6470987,467 ja Y: 662147,672 ja ning sealt edasi mõttelise sirgena teeraja servas oleva punktini koordinaatidega X: 6471004,914 ja Y: 662171,397. Sealt kulgeb piir mööda raja serva nii, et rada jääb püsielupaigast välja, kuni eskiislahenduses näidatud planeeritava krundi piiril asuva punktini koordinaatidega X: 6471086,699 ja Y: 662077,303 ning mõttelise sirgena katastripiiril asuva punktini koordinaatidega X: 6471066,860 ja Y: 662033,289. Püsielupaiga loode- ja kirdeosas kulgeb piir katastripiiril olevast punktist koordinaatidega X: 6471152,192 ja Y: 662002,554 mõtteliste sirgetena punktidesse koordinaatidega X: 6471159,570 ja Y: 662093,850, X: 6471117,975 ja Y: 662146,110, X: 6471198,570 ja Y: 662179,920, X: 6471180,570 ja Y: 662226,180, X: 6471154,755 ja Y: 662253,810, X: 6471126,075 ja Y: 662267,310, X: 6471104,160 ja Y: 662275,590, X: 6471082,740 ja Y: 662280,000, X: 6471049,740 ja Y: 662280,360, X: 6471049,500 ja Y: 662254,560, X: 6470985,015 ja Y: 662227,800, X: 6470915,325 ja Y: 662223,180, X: 6470902,500 ja Y: 662248,080 kuni püsielupaiga lõunaosas katastripiiril asuva punktini koordinaatidega X: 6470862,663 ja Y: 662223,578. Keskkonnaregistri 28 .0 3 .201 9 . a seisu ga on kavandatava PEP i alal ka II kaitsekategooria taimeliikide a a snelgi ja hariliku käokulla ning III kaitsekategooria taimeliigi laialehise neiuvaiba kasvukohad. Samuti jäävad sinna III kaitsekategooria putukaliikide talukimalane ( Bombus hypnorum ), sorokimalan e ( Bombus soroeensis ), põldkimala n e ( Bombus pascuorum ), hall kimala n e ( Bombus veteranus ), samblakimala n e ( Bombus muscorum ) ja nõmmekimala n e ( Bombus jonellus ) leiukoh ad . PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab loetletud kaitsealuste lii k i de kaitse nende elupaigas . PEP i pindala on 3,9 4 ha ja see asub tervenisti eramaal. 2.4.2.3. Ihaste tee mägi-piimputke püsielupaik Asukoht: Tartu linn . PEP asub Ihaste ja Annelinna linna osas kahe lahustükina Ihaste tee ääres mõlemal pool teed. Annelinna jäävas osas on tegemist soostunud metsa serval asuva kunagise kruusavõtukohaga, kus pinnas on kooritud, künklik ja suuresti sekundaarse taimestikuga. Ihastesse jäävas osas on kasvukoht samuti varasematest kaevamistest künklik. Ala on võrdlemisi kuiv ja valgusrikas, kuid võsastumisohus. Mägi-piimputke populatsioon registreeriti alal esimest korda 2006. a astal , kui riiklikus seires hinnati arvukuseks 180 isendit. Taimed on alal koondunud ainult kuivematele ja kruusasematele laikudele ning PEP i de ekspertiisi hinnangul võib paikade niiskemaks muutmisel mägi-piimputk neist kaduda. Hoolimata sellest ohutegurist ja ka asjaolust, et ala serva on ehitatud kergliiklustee , on p opulatsiooni arvukus pidevalt suurenenud . PEP i de e kspertiisis hinnati 2013. a astal arvukuseks vähemalt paarsada generatiivset isendit , 2015. a asta riiklikus seires (Ihaste tee seireala) loendati alal vähemalt 300 isendit. PEP on piiritletud lähtuvalt mägi-piimputke levikust antud kasvualal ja sobiva biotoobi ulatusest. PEP - i Ihaste teest ida poole (Annelinna) jääva lahustüki ida-, lõuna- ja läänepiir kulgeb mööda Ihaste tee 12 katastriüksuse (79516:042:0001) piire. Põhjapiiriks on mägi-piimputke levikust ja liigile sobivast biotoobist tuletatud mõtteline sirge, mille otsapunktide koordinaadid on X: 6471990,556 ja Y: 661594,368 ning X: 6471980,737 ja Y: 661534,813. Ihaste teest läände jääva lahustüki idapiir kulgeb mööda katastriüksuse Ihaste tee T15 (79517:002:0107) piiri. Lõunapiiri märkimisel on kasutatud katastripiiril oleva punkti koordinaatidega X: 6471836,177 ja Y: 661601,542 ning raja servas oleva punkti koordinaatidega X: 6471826,327 ja Y: 661545,450 vahelist mõttelist sirget. Läänepoolse lahustüki läänepiir kulgeb mööda teeraja serva nii, et rada jääb püsielupaigast välja. Keskkonnaregistri 28 .0 3 .201 9 . a seis uga on kava ndatava PEP i alal ka II kaitsekategooria taimeliikide aasnelgi ja emaputke ning III kaitsekategooria liigi siberi võhumõõga leiukohad. PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab ka nende taimeliikide kaitse nende kasvualal. PEP i pindala on 0,7 6 ha ning see asub 0,58 ha ulatuses era - ja 0,1 8 ha ulatuses munitsipaal maal . 2.4.2.4. Männimetsa tee m ä gi-piimputke püsielupaik Asukoht: Tartu linn . PEP asub Ihaste linnaosas Vana-Ihastes hoonestatud kruntide vahelisel rohealal Kasesalu tänava , Männimetsa tee ja Lõkketule tänava vahel liigirikka alustaimestikuga männikus . Mägi-piimputke populatsioon registreeriti alal esimest korda 2006. a asta riiklikus seires. PEP i de e kspertiisi kohaselt on Männimetsa tee populatsioon üks kõige rikkalik umaid mägi-piimputke leiukohti , kus 2013. a astal hinnati liig i arvukuseks võrdlemisi väiksel alal 300 ise ndit või enam. Samasugune arvukushinnang anti liigile ka 2015. a asta riiklikus seires (Männimetsa tee seireala) . Alal leidu b kaks tihedamat taime gruppi: üks Männimetsa tee lähedal männiku all ja teine PEP i keskosas . Ülejäänud alal on taimi laiguti ja hõredamalt . Männimetsa tee mägi-piimputke PEP i määruse menetluse algatamisjärgset piiri on muudetud. Ärakuulamise tulemusena vähendati maaomanikega tehtud kompromissina PEP i ulatust ning arvat i sellest välja madalam degradeerunud ja võsastunud ala kaguosas Lõkketule tn 46 katastriüksusel (79501:002:0391; kuni 2016. a asta veebruarini osa Männimetsa tee 47 79517:034:0022 katastriüksusest ) , kuhu oli lisaks veetud prügi ja kus KeA spetsialistid mägi-piimputke taimi 2015. a asta paikvaatlus e l ei leidnud . PEP i lõplik piir järgib katastriüksuste piire ja nende mõttelisi pikendusi , mõttelisi sirgeid ning Lõkketule tn 36, 38, 40, 42 ja 44 juurdepääsutee (Lõkketule põiktänava) teekatendi PEP i poolset serva. Ärakuulamise tulemusena Lõkketule põiktänava poolt PEP -i st väljaarvatud degradeerunud ala on piiritletud selle idapiiril mõtteliste sirgetega, mis ühendavad järgmiste koordinaatidega punkte: X: 6470747,198 ja Y: 663051,850 (punkt asub katastripiiril); X: 6470725,719 ja Y: 663067,778; X: 6470718,603 ja Y: 663058,013; X: 6470712,837 ja Y: 663058,520 (punkt asub katastripiiril) ning X: 6470709,773 ja Y: 663059,951 (punkt asub Lõkketule põiktänava servas). Mõttelise sirgena on selle degradeerunud ala lääneservas märgitud ka Lõkketule põiktänava teekatendi serva (punkti koordinaadid X: 6470706,281ja Y: 663053,385) ja Männimetsa tee 47 katastriüksuse (79501:002:039 0) kagunurka ühendav lõik. Ülejäänud osas on välja arvatud ala piiritletud katastripiiride järgi. PEP i pindala on 1, 1 2 ha. PEP asub 0, 18 ha ulatuses munitsipaal- ja 0,94 ha ulatuses eramaal. 2.4.2.5. Veibri m ägi-piimputke püsielupaik Asukoht: Tartu maakond, Luunja vald, Veibri küla . Mägi-piimputke populatsioon registreeriti alal esimest korda 2010. a astal , kui alalt leiti 90 isendit. Populatsiooni pole riiklikult seiratud, kuid 2013. a asta kordusinventuuril hinnati arvukuseks 120 isendit. PEP i de e kspertiisi andmetel asub populatsioon kavandatava PEP i keskel paikneval väikesel kõrgemal metsalagendikul , mida ümbritseb niiskem soostunud või loduilmeli n e segamets . Enim taimi leidub lagendiku servaaladel poolvarjus. PEP i de e kspertiisi soovitusel korrigeeriti KeA 2013. a asta ettepaneku kohast PEP i piiri ning kavandatavast PEP i st jäeti tervenisti välja katastriüksused Nurmenuku tee 5 (43201:001:1244), Nurmenuku tee 3 (43201:001:1245) ja Käokin ga tee 6 (43201:001:1249) . Lisaks arvati kavandatavast PEP i st o saliselt välja katastriüksused Lillevälja tee L1 (43201:001:1251), Nurmenuku tee 1 (43201:001:1246), Käokinga tee 4 (43201:001:1248) ja Andrese (43201:001:1250) . Väljajäetud ala pole PEP i de ekspertiisi hinnangul mägi-piimputkele sobiv kasvukoht. Veibri mägi-piimputke PEP i määruse menetluse algatamise järgset piiri on samuti muudetud. Ärakuulamise tulemusena , arvestades Ü lle Kuke juba 2013. a astal tuvastatud mägi-piimputke kasvuala tegelikku ulatust, menetlusosalise esitatud Taimi Paali 2015. a asta lisa ekspertiisi ning KeA 2015. a asta paikvaatlusi , on Veibri PEP i ulatus piiritletud mägi-piimputk e kasv u alaks oleva kõrgema kuivemapoolse künka ga ning vähendatud PEP i ulatust seda ümbritsev a ja pärast algatamis t puhvrina PEP i arvatud, kuid mägi-piimputke kasvuks sobimatu ala võrra . Pärast m uudatust on kavandatavast PEP i st tervenisti välja jäetud katastriüksused Lillevälja tee L1, Nurmenuku tee 1, Käokinga tee 4 ja Käokinga tee 2 (43201:001:1247) ning oluliselt vähendatud PEP i hõlmava ala ulatust Andrese katastriüksusel. Välja arvatud alal leviv mägi-piimputke tegelikku kasvuala ümbritsev madalam ja soisem biotoop ei ole mägi-piimputke PEP i koosseisus puhvrina vajalik, sest mägi-piimputke levimine sellele alale on vähetõenäolin e ning võimalikud tegevused (nt veerežiimi muutmine) küngast ümbritseval madalamal alal künkapealse kasvukohatingimusi tõen ä oliselt oluliselt ei mõjuta. PEP paikneb üksnes Andrese katastriüksusel (43201:001:1250), PEP i lõplik piir kulgeb loodes mööda katastripiiri ning muus osas mööda rohumaa kõlviku serva markeerivaid mõttelisi sirgeid punktide koordinaatidega X: 6470909,898 ja Y: 663724,367 ning X: 6470900,508 ja Y: 663739,946 ning X: 6470936,374 ja Y: 663783,290 ning X: 6470958,064 ja Y: 663751,070 vahel. PEP - i lõunanurgast on ühemeetrise puhvriga välja piiritletud Maa-ameti kitsenduste kaardikihtides kajastuv telekommunikatsiooniliin. Keskkonnaregistri 28 .0 3 .201 9 . a seisu ga on PEP i alal ka II kaitsekategooriasse kuuluva te taimelii k i de niidu-kuremõõga ja emaputke ning III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide ahtalehise ängelheina , värvi-paskheina, laialehise neiuvaiba ja siberi võhumõõga leiukohad . PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab ka nimetatud taimeliikide kaitse nende kasvualal. PEP i pindala on 0,1 6 ha ja see asub tervenisti eramaal. 2.4.2.6. Uus-Ihaste mägi-piimputke püsielupaik Asukoht: Tartu linn . Uus-Ihaste (menetluse käigus nimetatud ka kui Uus-Ihaste 1) PEP asub Ihaste linna osas Uus-Ihaste elamurajooni põhjaosas eramute ja palu metsa piirialal . Uus-Ihaste PEP hõlmab sarnaselt Kiigemäe PEP i le vanimat teadaolevat ning siiani säilinud mägi-piimputke populatsiooni leviku piirkonda, kusjuures esimesed teated liigi olemasolust selles kandis pärinevad juba 19. sajandist. KeA 2013. a asta ettepaneku ning PEP i de ekspertiisi koostamise ajal oli mägi-piimputke sealne kasvuala teada 10–15 m laiuse katkenud ribana metsa serval , mis alga s E duard W iiralti tänava äärest ja kulge s edasi piki metsa serva kuni Sangviini tänavani . 17.08.2014 . a ja 30.09.2014 . a leiti metsa alt uued mägi-piimputke kogumikud ( vastavate keskkonnaregistri kirjete koodid KLO9335909 ja KLO9335986), mistõttu suurendati seejärel PEP i ulatust lääne poole . PEP i de e kspertiisi järel tehtud inventuuride ning 2015. a asta riikliku seire andmetel (Ihaste 1 seireala ) kasvab alal hinnanguliselt kokku vähemalt 300 mägi-piimputke isendit. Uus-Ihaste mägi-piimputke PEP i määruse menetluse algatamise järgset piiri on muudetud. PEP i piiri on laiendatud selle põhjaosas, sest 2018. a asta välitöödel ilmnes, et mägi-piimputk on seal levinud laiemalt, kui algselt teada. Lisaks on PEP i st piiritletud välja munitsipaalmaale jääv Pliiatsi ja Pintsli tänava vaheline ala, mille ümberkaudsed eramaade omanikud on kujundanud õuealaks ja tarastanud ning kust mägi-piimputk on hävinud . PEP - i lõplik piir kulgeb elamurajooni poolses küljes mööda katastripiire, piirdeaia serva nii, et aed jääb püsielupaigast välja, nende mõttelisi pikendusi ning mõttelist sirget katastriüksuse 79517:071:0003 käänupunkti ja E. Wiiralti tänavalt algava raja servas asuva puntki koordinaatidega X: 6472170,531 ja Y: 663194,296 vahel. Edelapiir kulgeb mööda E.Wiiralti tänava katendi serva ning loodepiir mööda teeraja serva nii, et tänav ja rada jäävad püsielupaigast välja. Kirdepiiriks on mõtteline sirge punkti koordinaatidega X: 6472485,495 ja Y: 663351,941 ning Sangviini tn 17 (79517:004:0001) katastriüksuse piiril (katastriüksuse tunnusega 79517:079:0017 loodenurgas) asuva punkti vahel. PEP i pindala on 4, 79 ha ja see asub tervenisti munitsipaal maal . 2.4.2.7. Kasesalu mägi-piimputke püsielupaik Asukoht: Tartu linn ja Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla. Kasesalu (menetluse käigus nimetatud ka kui Uus-Ihaste 2) PEP koosneb kahest Ihaste linna osas Uus-Ihaste elamurajoonis paiknevast lahustükist. Suurem, läänepoolne lahustükk as u b Kasesalu tee, E duard Wiiralti ja H ando Mugasto tänava vahelises palumännikus. Alal on asfalteeritud kergliiklustee , j a l gradu ja väiksemaid kaeveid , kust kunagi on liiva võetud . Mägi-piimputk on ohtralt levinud tee de serva des , eriti tihe on populatsioon teeäärsel alal PEP i idaservas . Väiksem, idapool n e lahustük k, asub Kasesalu tee ja Lohkva – Kabina – Vanamõisa kõrvalmaantee vahelises kolmnurgas. PEP on piiritletud lähtuvalt mägi-piimputke levikust sellel kasvualal, sobiva biotoobi ulatusest ning sobivaid biotoobilaike ja taimekogumikke ühendavatest puhveraladest. PEP i ala on tervikuna ümbruskonna elanikele väärtuslik roheala , mis annab lisapõhjenduse kogu ala kaitse alla võtmiseks. Seejuures o n PEP i s lubatud sellised tegevused, mis mägi-piimputke ei kahjusta (nt tervisesport) . J algsi või jalgr at t aga liikumine alal võib taime levimisele mõjuda pigem soodsalt kui halvasti ja on võimalik, et taim võib nii levida ka metsa keskele jalgraja servadesse. Kuigi PEP i de e kspertiisis hinnati populatsiooni arvukuseks 2013. a astal paar tuhat isendit , on inventuuride ja 2015. a asta riiklikus seire (Ihaste 2 seireala) andmetel populatsiooni suurus hinnanguliselt 800 isendit. Määruse menetluse algatamise järgse Kasesalu PEP i mõlema lahustüki piir e on muudetud. PEP i piire on muudetud Lõuendi tänava ja Kasesalu tee ning Kasesalu tee ja Lohkva – Kabina – Vanamõisa kõrvalmaantee ristumiskohas, kus Tartu linn ja Luunja vald kavandavad rajada ringristmik k u. PEP i suuremast lahustükist on arvatud välja kruusakattega ja osaliselt niidetav olemasoleva taristuga piirnev ala ulatuses, kus 201 8 . a asta paikvaatlusel mägi - piimputki ega liigile sobilikke kasvukohti ei leitud. PEP i väiksemast lahustükist on välja arvatud olemasoleva taristuga piirnev lage rohunditerikas ala ulatuses, kus mägi-piimputki 2016. , 2017 . ega ka 201 8 . a astal paikvaatlustel ei leitud. Pärast m uudatust jääb Luunja valla 17.11.2016. a KeA-le esitatud Lõuendi – Kasesalu ringristmiku eskiisi kohane ringristmik koos kergliiklustee pikendusega peaaegu tervenisti PEP i st välja . Ärakuulamise tulemusena, arvestades K eA 2015. a asta välivaatluse tulemusi, on vähendatud PEP i ulatust ka väiksema lahustüki lõunaosas Püti katastriüksusel ( 43201:003:0172 ) alal, kus mägi-piimputke taimi ei kasva. Püti katastriüksusel kulgeb PEP i lõplik lõuna piir läänest itta mööda katastriüksust kaheks jagavat põhikaardile kandmata rada, mis eraldab ühtlasi valgusrikkama hõredama männiku põhja pool ja võsasema, mägi-piimputkele kasvukohana vähesobiva tihedama männiku lõunas. Suurema lahustüki lõplik piir kulgeb mööda Kasesalu tee, Eduard Wiiralti, Hando Mugasto , Lõuendi tänava, Molberti tänava ja kvartalisiseste nimeta tänavate teekatendi serva ja katastripiire, E. Kõksi tänava 15 servas ka mööda piirdeaeda. Lõuendi tänava ja Kasesalu tee ristumiskoha juures kulgeb piir mõtteliste sirgetena punktide koordinaatidega X: 6472094,151 ja Y: 663617,070 ning X: 6 472 087,337 ja Y: 663 621,751 ning X: 6472080,665 ja Y: 663635,081 vahel. Väiksema lahustüki lõplik ida- ja läänepiir kulgeb mööda Lohkva –Kabina– Vanamõisa kõrvalmaantee ja Kasesalu tee tänava teekatendi serva ning nende teede ristumiskohas kaarjalt kavandatava Lõuendi-Kasesalu ringristmiku taristu serva mööda (vastavalt KeA ¬ le 17.11.2016. a esitatud eskiisil kujutatule) kulgevate mõtteliste sirgetena järgmiste koordinaatidega punktide vahel: X: 6472068,394 ja Y: 663637,924 (asub Kasesalu tee tänava teekatendi servas); X: 6472071,303 ja Y: 663642,015; X: 6472072,192 ja Y: 663645,196; X: 6472071,781 ja Y: 663648,616; X: 6472069,448 ja Y: 663652,268; X: 6472064,979 ja Y: 663654,973 (asub Lohkva -Kabina-Vanamõisa kõrvalmaantee teekatendi servas). Väiksema lahustüki lõunapiir kulgeb mööda põhikaardile kandmata rada, mistõttu on piir määratud rada markeerivate mõtteliste sirgetena järgmiste koordinaatidega punktide vahel: X: 6471999,114 ja Y: 663601,798 (asub Kasesalu tee tänava teekatendi servas); X: 6472000,804 ja Y: 663610,123; X: 6471998,754 ja Y: 663640,882; X: 6471992,148 ja Y: 663656,451; X: 6471985,39 9 ja Y: 663665,022 (asub Lohkva –Kabina– Vanamõisa kõrvalmaantee teekatendi servas). Keskkon naregistri 28 .0 3 .201 9 . a seisu ga on P EP i alal ka III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide ahtalehise ängelheina ja värvi-paskheina leiukohad. PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab ka nimetatud taimeliikide kaitse nende kasvualal. PEP i pindala on 7, 75 ha . PEP asub 0,2 5 ha ulatuses era -, 7, 4 2 ha ulatuses munitsipaal , 0,0 3 ha ulatuses riigi ning 0,0 5 ha ulatuses jätkuvalt riigi omandis oleval maal . 2.4.2.8. Külaaseme mägi-piimputke püsielupaik Asukoht: Tartu maakond, Elva vald, Külaaseme küla. PEP paikneb kuiva s ja parasniiske s lubjarikka mullaga männi ja kuuse enamusega segametsa s ning selle kõrval asuval söötis põllul. Mägi-piimputke populatsioon registreeriti alal esimest korda 2006. a astal . Populatsioon on stabiilne ja elujõuline . PEP i de e kspertiisi s on arvukuseks hinnatud 2013. a astal umbes 800 isendit , sama hinnang on arvukusele antud 2015. a asta riiklikus seires (Männikünka seireala). PEP i de e kspertiisi andmetel on populatsioon aja jooksul nihkunud rohkem söötis põllu poole ning metsas leidub taimi peamiselt vaid selle servaaladel ja sihil paremate valgustingimuste käes. Vastavalt PEP i de ekspertiisis esitatud soovitustele korrigeeriti PEP i piire võrreldes KeA 2013. a asta ettepanekuga oluliselt. PEP st on jä etud välja idapool n e metsaala, kus mägi-piimputke ei leidu ja mis ei ole sellele liigile sobiv kasvukoht, ning arvatud PEP i rohkem endist põldu PEP i edelaosas . M ääruse menetluse algatamise järgset Külaaseme mägi-piimputke PEP i piiri on samuti muudetud. Ärakuulamise tulemusena, arvestades KeA ja liigiekspert Ü lle Kuke 2015. a astal te htud paik vaatlust , on vähendat ud PEP i ulatust ida-, kagu- ja lõunaosas veelgi . PEP i st on arvatud välja see tihedam osa metsast, kus taime ei kasva ja kus valgustingimused on halvad , kuna tõenäosus , et sinna mägi-piimputk levi b, on väike. Osaliselt on välja arvatud ka lõunapoolne niiduosa, kus mägi-piimputke isendeid seniste välitööde käigus (sh PEP i kaitse alla võtmise menetluse käigus aastatel 2013 ja 2015) leitud ei ole. Lõplik Külaaseme PEP - i läänepiir kulgeb mööda katastriüksuste piire. Muus osas on kasutatud mõttelisi sirgeid, mis jäävad järgmiste koordinaatidega punktide vahele: X: 6462196,764 ja Y: 642067,765; X: 6462182,001 ja Y: 642203,038; X: 6462074,134 ja Y: 642188,131; X: 6462063,810 ja Y: 642131,358; X: 6462078,358 ja Y: 642058,951. PEP i pindala on 1, 64 ha ja see asub tervenisti eramaal. 2.4.2.9. Männikünka mägi-piimputke püsielupaik Asukoht: Tartu maakond, Elva vald, Külaaseme küla . Mägi-piimputke populatsioon Külaasemel on teada juba aastakümneid, riiklikku seiret alustati alal 1995 . a astal . Leiukoht on väike ja populatsiooni pindala on umbes 27 m 2 . Kuna ala on olnud 20 aastat riiklikus seires, on selle popul a tsiooni dünaamika häst i teada. Arv ukus on aastati kõikunud mõnest isendi s t vahetult pärast kulupõlengut kuni ligi saja isendini . 2015. a asta seirel (Külaaseme seireala) loendati alal 35 isendit. PEP i de e kspertiisi soovituste kohaselt korrigeeriti KeA 2013. a asta ettepaneku järg set piiri, sest populatsiooni tegelik asukoht jäi rohkem ida poole. Männikünka PEP - i piir on 20 m raadiusega ring ümber 2013. a fikseeritud leiukoha (koordinaadid X: 6462389,280 ja Y: 642235,470), kuna selles leiukohas ei ole populatsiooni väiksuse tõttu PEP - i piiritlemiseks muid mõistlikke variante. 20 m raadiusega puhver ümber leiukoha hõlmab otstarbekal määral liigile sobivat kasvukohta, kuhu taim võib lähiajal levida, ning ka mägi-piimputke seirejaama SJA8422000. PEP i pindala on 0,1 3 ha ja see asub eramaal. 2.4.2.1 0 . Lõhmuse ahtalehise kareputke püsielupaik Asukoht: Tartu maakond, Luunja vald, Kabina küla . Lõhmuse (menetluse käigus nimetatud ka kui Kabina 1 ) PEP hõlmab niiske soostunud ni idu tunnustega biotoobi, mida kahest küljest ümbritseb pajuvõsa . Populatsi oon on võrdlemisi arvukas, PEP i de ekspertiisi koostamisel loendati siin vähemalt 200 ahtalehise kareputke isendit , sarnane hinnang saadi ka 2015. a asta kordusvaatlusel. Ahtalehine kareputk kasvab siin läbi segi vahelm ise põdrajuurega ( Libanotis montana ) ning see võib loendamisel segadust tekitada, kuna taimed on esmapilgul sarnased. Ü lle Kukk tegi oma eksper di hinnangu s ettepaneku eraldada Lõhmuse PEP Ke A 2013. a asta ettepaneku kohasest Kruusakivi PEP i st . Kruusakivi ja Lõhmuse PEP i vahele jääv ala ei ole ahtalehise kareputke ega mägi-piimputke kasvuks sobiv biotoop ega vääri kaitse alla võtmist. Lõhmuse PEP i ala on ülejäänud Kruusakivi PEP i st ka väga erinev ning seetõttu on otstarbekas need kaks ala kaitse alla võtta eraldi PEP i dena . M ääruse menetluse algatamise järgset Lõhmuse ahtalehise kareputke PEP i piiri on samuti muudetud. Ärakuulamise tulemusena, arvestades Lõhmuse PEP i avalikustamisjärgse piiri lääneossa jäänud Pedaja katastriüksuse ( 43202:002:0059 ) omanik u palvel 2015. a astal tehtud k ordusvaatlust, on PEP i st välja arvatud Pedaja katastriüksus. 2015. a asta paik vaatluste tulemusena selgus, et Pedaja katastriüksusel on kaitsealuste taimede leviala oluliselt ahenenud ning leiukohad hävinenud , kuid katastriüksusest ida pool on populatsioon säilinud esinduslikuna . Kui 2013. a astal toimunud PEP i de ekspertiisi koostamisel leiti kavandatava Lõhmuse PEP i lääneosast vaid mõned vegetatiivsed taimed, siis 2015. a astal ei leitud sealt ühtegi ahtalehist kareputke. Samuti on Pedaja katastriüksusele jääv ala muutunud kasvukohatingimustelt ahtalehisele kareputkele ebasobivaks – see on suures osas kaetud kõrgete rohttaimedega ning on võsastumas. Pedaja katastriüksusele jääva ala kaitse alla võtmine pole otstarbekas ka puhvrina, sest vajaliku ulatusega puhver ida pool olevale esinduslikule ahtalehise kareputke osapopulatsioonile on Lõhmuse ( 43202:002:0071 ) ja Tihase ( 43202:002:0075 ) katastriüksusel juba olemas. Lõplik Lõhmuse PEP - i ida- ja läänepiir ning osaliselt ka lõunapiir kulgevad mööda katastriüksuste piiri ja Liiva katastriüksuse 43202:002:0090 lõunapiiri mõttelist pikendust Lõhmuse katastriüksuse piirini. Põhjapiir kulgeb mööda raja serva nii, et rada jääb püsielupaigast välja, ning raja lõppedes mõttelise sirgena punktist koordinaatidega X: 6470870,479 ja Y: 664854,059 Liiva katastriüksuse idapiiril asuva punktini koordinaatidega X: 6470882,115 ja Y: 665007,591. Keskkonnaregistri 28 .0 3 .201 9 . a seisu ga on PEP i alal ka III kaitsekategooriasse kuuluva te taimelii kide ahtalehise ängelheina ja siberi võhumõõga leiuala . PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse kasvualal. PEP i pindala on 0,90 ha ja see asub tervenisti eramaal. 2.4.2.11 . Kabina ahtalehise kareputke püsielupaik Asukoht: Tartu maakond, Luunja vald, Kabina küla. Kabina (menetluse käigus nimetatud ka kui Kabina 2) PEP asub sööti jäänud põllul. Populatsioon on tihe ja elujõuline ning on viimastel aastatel püsinud samades piirides. Alal kasvab hinnanguliselt 75 ahtalehise kareputke isendit. PEP on piiritletud ahtalehise kareputke kasvuala ja seda ümbritsev a optimaalse ulatusega puhvr iga sobiva biotoobi alal . Võrreldes Ke A 2013. a asta ettepanekuga on PEP i ulatust idaosas oluliselt vähendatud, kuna PEP i de ekspertiisi järgi on populatsioon püsinud aastaid vaid elektriliinist läänes. Samuti on muudetud PEP i läänepiiri nii, et see kulgeb mööda katastripiiri, kuna otsene vajadus kõrval asuvate kinnistute PEP i kaasamiseks puudub. PEP i lõuna-, põhja- ja osaliselt ka läänepiir kulgeb mööda katastriüksuste piiri ja ühel juhul mööda katastriüksuse piiri pikendust . I dapiir kulgeb mööda ees pool mainitud elektriliini projektsiooni nii, et elektriliin jääb püsielupaigast välja (liinisihi lääne poolne osa jääb PEP i ). Keskkonnaregistri 28 .0 3 .201 9 . a seisu ga on kava ndatava PEP i alal ka II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi aasnelgi ja III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi siberi võhumõõga leiukohad. PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse kasvualal. PEP i pindala on 0,6 1 ha ja see asub tervenisti eramaal. 2.4.2.12. Lohkva ahtalehise kareputke püsielupaik Asukoht: Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla. PEP asub niiskel kohati võsastunud niidul ja tee servas. Populatsioon on PEP i st loodesse jääva talu ning kagusse ja idasse jääva metsa vahel asuval niidul vähearvukas – seal t leiti 2013. a astal PEP i de ekspertiisi koostamisel kokku 17 isendit . K uid arvuka m o li liik talu juurde viiva tee servas , kus kasvas umbes sada isendit. Sellest lähtuvalt muudeti võrreldes Ke A 2013. a asta ettepanekuga eksperdi soovitusel PEP i piire nii , et pärast määruse algatamis t oli PEP ida lääne suunas väiksem ega hõlma nud võsastunud ja metsast ala PEP i ida- ja lõunakül j el , kuid edela-kirde suunas sellevõrra pikem, hõlma tes rohkem ahtalehisele kareputkele sobivat tee äärset ala . M ääruse menetluse algatamise järgset Lohkva ahtalehise kareputke PEP i piiri on samuti muudetud. Ärakuulamise tulemusena, arvestades maaomanikest menetlusosaliste ettepanekuid ja t uginedes Ke A spetsialistide 2015. a asta paik vaatlustele , on PEP i ulatust vähendatud Kilgi katastriüksuse l (43201:001:0726) ning arvatud PEP i st täielikult välja Kakko katastriüksus (43201:001:0016) . Paik vaatlustel selgus, et taimede leviala on ahenenud ja nihkunud ning kõrge te rohttaimede pealetungi tõttu on osa algselt PEP i kavandatud kooslusest muutunud kareputke jaoks ebasobivaks. Ahtalehine kareputk on oma leviala vähesel määral laiendanud PEP i kõrval kulgeva tee ääres kraavi servades, kus varase niitmise tõttu on konkurentide surve väiksem. Kuna teeäärne ahtalehise kareputke kasvuala asub väga kitsal ja piiratud tugeva inimmõjuga alal, siis ei ole kraavi servadesse mõtet PEP i ala laiendada. Kasvukohas rakendub aga vastavalt LKS § 55 punktile 7 isendikaitse ning taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. P ärast p iirimuudatust PEP i jäetud alal oli 2015. a astal ahtalehise kareputke arvukus umbes 30 isendit. Lõplik Lohkva PEP i idapiir kulgeb mööda katastripiiri. Läänepiir kulgeb kahe raja vahele jääva mõttelise sirgena, mille otsapunktid on koordinaatidega X: 6472472,014 ja Y: 664715,916 ning X: 6472424,104 ja Y: 664713,099, viimasest punktist kulgeb PEP i lõunapiir katastripiiril asuvasse punkti koordinaatidega X: 6472421,056 ja Y: 664774,812. Loodepiir kulgeb esmalt mööda teeraja serva nii, et rada jääb püsielupaigast välja, ja seejärel mõtteliste sirgetena punktide koordinaatidega X: 6472488,119 ja Y: 664733,312, X: 6472492,390 ja Y: 664745,740, X: 6472516,112 ja Y: 664748,998 ning X: 6472513,969 ja Y: 664782,609 vahel. Keskkonnaregistri 28 .0 3 .201 9 . a seisu ga ulatuvad PEP i alal e ka II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi niidu-kuremõõga ja III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide värvi-paskheina ja suure käopõllu leiukohad. PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab ka nende taimeliikide kaitse kasvualal. PEP i pindala on 0,49 ha ja see asub tervenisti eramaal. 2.4.2.13. Haaslava ahtalehise kareputke püsielupaik Asukoht: Tartu maakond, Kastre vald, Haaslava küla. PEP asub niiskel puisniidul. Ahtalehise kareputke populatsioon on elujõuline ja tihe . 2013. aastal PEP i de ekspertiisi koostamisel hinnati arvukuseks umbes 400 isendit , 2015. a asta riiklikus seires aga 500 isendit. PEP piirn eb lõunas männiistand ikuga , kuhu jäävad ka mõned ahtalehise kareputke taimed . PEP i ei ole sinna laiendatud , kuna mändide suuremaks kasvades muutuvad valgustingimused ahtaleh ise kareputke jaoks seal sobimatu ks. PEP on piiritletud lähtuvalt ahtalehise kareputke levikust antud kasvualal ja sobiva biotoobi ulatusest. Ekspert Ü lle Kuke ettepanekul on PEP i st võrre ldes Ke A 2013. a asta ettepanekuga välja jäetud lääne poolne võsastunud serv, kuna see ei ole liigile sobilik kasvukoht. PEP - i kirdepiir kulgeb mööda katastripiiri. Kagu-, edela- ja loodepiir kulgevad mööda mõttelisi sirgeid punktide koordinaatidega X: 6469123,241 ja Y: 665767,845, X: 6469068,085 ja Y: 665596,783, X: 6469139,474 ja Y: 665572,975 ning X: 6469189,631 ja Y: 665736,248 vahel. Mõttelisi sirgeid on kasutatud, sest puuduvad paremad kaardil või looduses olevad selged orientiirid, mis paikneks ahtalehise kareputke leiukohtadest mõistlikul kaugusel . Keskkonnaregistri 28 .0 3 .201 9 . a seisu ga on PEP i alal ka III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide ahtalehise ängelheina , värvi-paskheina, siberi võhumõõga ja kahelehise käokeele leiukohad. PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab ka nende taimeliikide kaitse kasvualal. PEP i pindala on 1,3 0 ha ja see asub tervenisti eramaal. 2.4.2.14. Kruusakivi mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaik Asukoht: Tartu maakond , Luunja vald, Kabina küla. Selles neljast lahustükist koosnevas PEP i s kasvavad nii ahtalehine kareputk kui ka mägi-piimputk. Mõlemad liigid on levinud laiguti. Suuremad ahtalehise kareputke kogumid paiknesid 2013. a asta suvel PEP i de ekspertiisi koostamise ajal Tartu-Kabina tee servades (suuremalt jaolt teest põhja pool) . P EP i läänenurgas, t eest lõuna pool tee servas on biotoop kuiv ja valgusrikas , paiguti klibune aruniit . S eal t leiti 40 õits e vat ja kümmekond vegetatiivset ahtalehise kareputke isendit. Teest põhja pool on PEP i läänenurgas biotoobiks varjulisem ja niisk em haavik. Sealt leiti kokku 10 ahtalehise kareputke isendit. PEP i kesk- ja idaosa jääb söötis põldudele ja ka seal leidu b ahtalehist kareputke laiguti ( arvukus oli 2013. a astal kokku umbes 70 isendit, 2015. a astal alla 30 taime). Mägi-piimputk e levikuala suurus on võrreldes 2013. a astaga vähenenud, kuid isendite arvukus on hoopis suurenenud ( 2013. a astal alla 30 isendi , 2015. a umbes 100 isendi t ). Kruusakivi PEP i neljast lahustükist kasvab mägi-piimputke kõige enam idapoolsel lahustükil. Võrreldes K eA 2013. a asta ettepanekuga vähendati PEP i de ekspertiisi tulemusena Kruusakivi PEP i ulatust loodeosa arvelt. Loode osas olevale niidule on ekspert Ü lle Kuke soovitusel plan e eritud eraldi PEP nimega Lõhmuse (menetluse käigus nimetatud ka kui Kabina 1 ) . Lõhmuse ja Kruusakivi PEP i vahele jäävat ala eksper di soovitusel kaitse alla ei võeta, kuna see on ahtalehisele kareputkele (ja mägi- piimputkele) kasvuks sobimatu. Samuti on eksperdi soovitusel muudetud Tartu – Kabina teest lõunas asuva te lahustükkide kuju nii, et kaitse alla võetakse rohkem ahtalehisele kareputkele kasvuks sobivat teeserva ja edelasse ulatuvat metsa ala PEP i ei arv a ta. M ääruse menetluse algatamise järgset Kruusakivi mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i piiri on samuti muudetud. Menetlusosaliste ärakuulamise ja KeA spetsialistide 2015. a asta välivaatluste tulemusena vähendati Kruusakivi PEP i ulatust Tartu – Kabina teest põhja poole jääva läänepoolse lahustüki lääne- ja idapoolse lahustüki põhjaosas veel gi võrreldes algatatud määrusega . Välivaatluste käigus s elgus, et teest põhja poole jääva läänepoolse lahustüki lääneosas on kaitsealuste taimede leviala oluliselt ahenenud ja leiukohad hävinenud. Kui juba 2013. a a sta PEP i de ekspertiisis märgiti, et Kruusakivi kavandatava PEP i lääneosas oleva ahtalehise kareputke osapopulatsiooni arvukus on aastate jooksul pidevalt vähenenud, siis 2015. a astal ei leitud alalt enam ühtegi vegetatiivset ega õitsvat ahtalehise kareputke isendit. Ka kasvu koha tingimused on ahtalehise kareputke tagasilevikuks sobimatud: lääneosas olev haavik on liiga kehvade valgustingimustega. Seetõttu vähendati PEP i ulatust Pedaja kinnistul oleval metsaalal, aga ka sellest ida pool lagedal alal, kus 2015. a astal ahtalehis t kareputke ega mägi-piimputke taimi ei leitud. Ebaproportsionaalsete piirangute vältimiseks eramaal on PEP lääneosas piiritletud mitte sobiva biotoobi ulatuse, vaid kaitse-eesmärgiks olevate taimede reaalse leviku ja taimede kaitseks vajaliku puhvri järgi . Lõplik Kruusakivi PEP - i kahe läänepoolse lahustük i põhjapiir kulgeb mööda Lohkva – Kabina – Vanamõisa kõrvalmaantee teekatendi serva. Läänepoolseima lahustüki piir kulgeb muus osas mööda pinnastee serva nii, et tee jääb püsielupaigast välja, ja mõttelisi sirgeid punktide koordinaatidega X: 6470721,090 ja Y: 664684,324, X: 6470740,067 ja Y: 664671,018, X: 6470752,960 ja Y: 664656,430 ning X: 6470761,016 ja Y: 664659,814 vahel. Sellest ida poole jääva järgmise, kolmnurkse lahustüki läänepiir kulgeb samuti mööda pinnastee serva nii, et tee jääb püsielupaigast välja, lõunapiir järgib aga mõttelist sirget punktide koordinaatidega X: 6470720,318 ja Y: 664686,499 ning X: 6470720,934 ja Y: 664721,987 vahel. Kahe idapoolse lahustüki piirid kulgevad mööda katastripiire ja nende pikendusi ning mööda teeservasid nii, et teed jäävad püsielupaigast välja. Keskkonnaregistri 28 .0 3 .201 9 seisu ga on PEP i alal ka II kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide aasnelgi ja niidu-kuremõõga leiukohad ning III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide balti sõrmkäpa, soo-neiuvaiba, ahtalehise ängelheina ja siberi võhumõõga leiukohad. PEP i s kehtestatav kaitsekord tagab ka nende taimeliikide kaitse kasvualal. PEP i pindala on 5 , 6 8 ha. PEP asub 0, 0 6 ha ulatuses riigimaal ja 5,6 2 ha ulatuses eramaal. Kaitsekord 2.5.1 Kaitsekorra kavandamine PEP i de kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud sellest, et mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke soodsa seisundi säilitamiseks tuleb tagada neile liikidele sobivate kasvukohtade säilimine ning välistada liikide peamised ohutegurid nende looduslikes kasvukohtades. Ekspert Ü lle Kuke 2013. a astal koostatud PEP i de ekspert iisi alusel on mõlema liigi peamised ohutegurid metsaraie ja pinnase kahjustused raietöödel ja puidu väljaveol, teede õgvendamised, uute auto- ja kergliiklusteede rajamine, kasvukohtade kasutuselevõtt muudel eesmärkidel (ehitus, liivakarjääride rajamine, kaevetööd) , korjamine lõikelilledena , väljakaevamine iluaianduslikel eesmärkidel ning kasvukohtade võsastumine. Seejuures on kõige olulisemateks ohuteguriteks hinnatud kasvukohtade kasutuselevõtt muudel eesmärkidel ja kasvukohtade võsastumine. Ka teede õgvendamist ja uute teede rajamist on peetud oluliseks ohuteguriks. Seevastu metsaraiet väga oluliseks ohuteguriks peetud ei ole , kuna kahest liigist metsasemaid alasid eelistava mägi-piimputke praegu teadaolevad leiukohad paiknevad suuremalt jaolt linnas või selle vahetus läheduses rohealadel, kus lageraiet ei te hta . Korjamine iluaianduslikel eesmärkidel või lõikelill e dena on samuti välja toodud pigem potentsiaalse ohu t egurina. Nende ohutegurite välistamiseks on kõigis PEP i des otstarbekas ja vajalik s i htkaitsevööndi režiimi kehtestamine. Kavandatavad piirangud on mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke kaitseks eksperdi hinnangul proportsionaalsed ja vajalikud. Kaitsekord on kooskõlas PEP i de ekspertiisi ning mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke kaitse tegevuskava eelnõudega 9 , 10 . PEP i de kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32). Eesti Vabariig i põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte on keskkonda mõjutava tegevuse ja vastava valdkonna õigusliku regulatsiooni aluseks. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellel e tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolem use säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on PEP i desse jääva mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke soodsa seisundi tagamine selle elupaikade säilimise kaudu . Seda eesmärki saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: PEP i de moodustamine ja mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke ning nende elupaiku kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine ait ab kaasa PEP i de eesmärgi täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi ( mägi- piimputk e ja ahtalehise kareputke ning nende elupaikade säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti loodusväärtuste, sh mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke ning nende liikide elupaikade säilimine on oluline eesmärk. PEP i de aladel kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke e lupaigad säilivad, kuid vastupidisel juhul , loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel elupaigad hävivad. Omandiõigus ei ole piiramatu õigus. Eeltoodust tulenevalt on jõutud järeldusele, et kaitse-eeskirja eesmärk I kaitsekategooria soontaimede mägi -piimputke ja ahtalehise kareputke elupaikade säilimine ja soodsa seisundi tagamine kaalub üles omandiõiguse riive. Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i de maa-ala kuulub tulenevalt kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse piiramise astmest tervenisti sihtkaitsevööndisse. PEP i des kehtib LKS-s (§ 14 l õige te s 1 – 3 ja § 30) sätestatud kaits ekord eelnõukohase s määruse s ettenähtud erisustega. PEP i des kehtestatavate piirangute seadmisel on lähtutud eelkõige mä gi-piimputke ja ahtalehise kareputke kasvukohanõudlusest ja nende liikide kasvukohti ohustavatest teguritest. Mägi-piimputke ja ahtalehis e kareputke soodsa seisundi saavutamiseks tuleb tagada sobivate kasvukohtade säilimine (tuleb välistada nende kvaliteedi langus või hävimine). Kasvukohtade ja nende kvaliteedi säilimine tagatakse sihtkaitsevööndi režiimi ka udu, kus on majandustegevus keelatud. Leebem kaitserežiim seaks ohtu PEP i de kaitse-eesmärgi saavutamise, kuna ei taga mä gi-piimputke ja ahtalehise kareputke ega nende elupaikade säilimist. Näiteks ei ole piiranguvööndi režiimi puhul võimalik r eguleerida ehitiste (kraavid, teed) hooldustöid, mis tõttu võivad nii mägi-piimputke kui ka ahtalehise kareputke elupaigad saada valel aja l tehtud hoolduse või valede hooldusvõtete tõttu kahjustada. Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i des on potentsiaalne ettevõtlushuvi eelkõige arendustegevuse, aga ka metsamajandamise ja kaevand ustegevuse vastu. Ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandi õigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga PEP i dele seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. PEP i des ei kasva pilliroogu ega adru ning seetõttu ei ole vajadust reguleerida kaitse-eeskirjas nende varumist. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita ujuvvahendiga sõitmist ja kalapüüki, sest PEP i des puuduvad veekogud (v.a 0,01 ha suurune veesilm Männimetsa tee PEP i s , mis ei sobi väiksuse tõttu ujuvvahendiga sõitmiseks ega kalapüügiks ) . PEP i desse ei jää ka poollooduslikke kooslusi ning puudub vajadus kaitse-eeskirjaga reguleerida nende hooldust. Püsielupaikadesse jäävate rohumaade niitmisel lähtutakse liigikaitselistest vajadustest koosluse soodsa seisundi saavutamiseks või säilitamiseks. Planeeritav kaitserežiim tagab ahtalehise kareputke ja mägi-piimputke jätkusuutlike kasvukohtade säilimise ning nende kaitseks PEP i des kavandatavad piirangud on proportsionaalsed ja vajalikud. Piirangud kehtestatakse vaid jätkusuutlikes kasvukohtades ning ekspertide kontrollitud ulatuses ja põhjendatud kaitserežiimina. PEP i des kasvab palju kaitsealuseid taimi, mistõttu on neil aladel majandustegevus nii või teisiti LKS isendikaitse sätetest (§ 55 lõiked 7 ja 8) tulenevalt takistatud. Seega ei tulene kaitse-eeskirja kehtestamisest olulisi uusi piiranguid, vaid täpsustuvad tegelikult juba aastaid rakendatud kaitsealuste liikide säilitamise tegutsemisjuhised. Kuna suurimad PEP i d paiknevad enamasti munitsipaalmaal ning on ka seni olnud kasut usel rohe- ja puhkealadena, siis ei too seal kehtestatav kaitserežiim kaasa maakasutuse muutusi ega takista nende alade edasist sihipärast kasutamist, vaid pigem täpsustab lubatud ja keelatud tegevusi . Suur osa menetlusosalistest (arendajad, maaomanikud) on kaitse alla võtmise protsessist tea dlikud olnud juba aastaid – mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke kasvukohtade PEP i dena kaitse alla võtmise protsess algas 2006. a astal (algandmete võimaliku aegumise tõttu alustati protsessiga 2013. a astal uuesti). Põhjalikum teavitustöö, mille käigus on kehtestatavaid piiranguid menetlusosalistele selgitatud, PEP i de piiride osas läbirääkimisi peetud, lisaekspertiise tellitud jne, algas juba 2007. a astal (toona tegeles sellega Tartumaa Keskkonnateenistus). Omanike, arendajate ja ekspertidega koostöös on menetluse käigus tehtud hulgaliselt kompromisse, n äi t eks on Hipodroomi PEP i ümbruses arvestatud arendusprojektis taimede kasvualadega selliselt, et see rahuldab kõiki osapooli. Kaitse-eeskirja kehtestamine annab menetlusosalistele selguse, mis on PEP i des keelatud ja mis lubatud, maamaksuvabastuse maaomanikele ning vajaduse korra l eramaaomanikule võimaluse oma maad riigile müügiks pakkuda. 2.5.1.1 P üsielupaigas lubatud tegevused PEP i des on lubatud inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine ja jahipidamine ( PEP i de s , mis jahiseaduse § 3 alusel kuuluvad jahimaade hulka), sest kuigi mägi-piimputk ja ahtalehine kareputk ei talu tugevat tallamist, ei viibi PEP i des nende tegevuste käigus nii palju inimesi, et see kujutaks mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke kasvukohtade kvaliteedile ohtu . Küll aga on piirang rahvaüritustele : lubatud on korraldada kuni 30 osalejaga rahvaüritus , suurema rahvaürituse kor raldamiseks tuleb küsida PEP i valitseja nõusolekut. KeA PEP -i moodustamise e ttepanekus ja PEP i de ekspertiisis oli rahvaürituste piirarvuks kümme inimest, kuid arvestades, et mitu t suuremat PEP i kasutavad inimesed pidevalt aktiivselt ja rahvaürituste pidev kooskõlastamine tekitab liigset halduskoormust ning teised PEP i d on nii väiksed, et seal ilmselt ei soovitagi rahvaüritust pidada, ei ole kümne inimes e piirang mõistlik. Hetkel ei ole teadaolevalt üheski PEP- i s ettevalmistatud rahvaürituse korraldamise kohti. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud püsielupaiga teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Püsielupaiga teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kait se-eeskirjaga lubatud tegevusel . Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. PEP-i valitseja nõusolekul on PEP-s lubatud olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd ja veerežiimi taastamine, kui see tegevus ei ohusta kaitse-eesmärgi saavutamist või soodustab selle saavutamist . Veerežiimi taastamine võib osutuda vajalikuks n äi t eks siis, kui ala niiskustingimuste muutumisel hakkab kooslus kujunema ahtalehise kareputke ja/või mägi-piimputke kasvuks ebasobivaks . Samuti võib valitseja lubada inimese tervisele või varale ohtlike puude eemaldamist tiheasustuspiirkonnas. Kuna mitu PEP i on laialdaselt kasutatavad liikumiseks, sh puhkeotstarbel , on PEP i valitseja nõusolekul lubatud inimese tervisele või varale ohtlike puude eemaldamine tiheasustuspiirkonnas viisil, et tegevus ei ohusta kaitse-eesmärgi saavutamist. Kui üksikpuu raiumine eeldab vastavalt LKS §-le 45 ja sama sätte alusel kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale kohaliku omavalitsuse luba, peab kohalik omavalitsus PEP i jääva puu eemaldamiseks loa andmise kooskõlastama ka PEP i valitsejaga. PEP i valitseja nõusolekul on lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalik tegevus , sealhulgas niitmine igal kolmandal aastal ajavahemikus 15. september kuni 15. juuni tingimusel, et niidetud hein ja raiutud puud eemaldatakse püsielupaigast külmumata pinnase korral kümne päeva jooksul pärast niitmist või raiumist ning puidu kokku- ja väljavedu rasketehnikaga on lubatud vaid külmunud pinnasega või kui pinnas seda võimaldab . . Koosluse kujundamiseks on vajalik eelkõige niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine , sh kujundusraie abil . PEP i des tuleb ahtalehise kareputke ja mägi-piimputke taimede kasvuks sobivatel aladel harvendada puu- ja põõsarinnet, arvestades, et optimaalsete kasvutingimuste jaoks peab puude ja põõsaste liitus mägi-piimputke kasvualadel olema 60– 7 0% ja ahtalehise kareputke kasvualadel kuni 5 0% . Metsa esinemisalal on optimaalne puurinde täius mägi-piimputke puhul kuni 8 0% ning ahtalehise kareputke puhul 60 – 70%. PEP i desse jäävaid niidu kooslusi tuleb niita pärast 15. septemb rit või enne 1 5 . juuni t ning ekspert Ü lle Kuke soovitusel vähemalt igal kolmandal aastal. Niita ei tohi enne 15. septembrit , kuna mägi-piimputk ja ahtalehine kareputk on mõlemad hilise õitsemisega ning varasem niitmine ei võimaldaks seemnete valmimist ja levikut. Varasuvel , enne 15. juunit ei ole mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke taimed nii olulisel määral veel välja arenenud, et niitmine oleks nende arengule ja paljunemisele takistuseks , pigem surub see alla kiirekasvuliste rohttaimede konkurentsi. Sobivate valgus- ja niiskustingimuste tagamiseks tuleb niid u s ja raiutud puud ning põõsad PEP i st külmumata pinnase korral eemaldada kümne päeva jooksul pärast niitmist või raiumist . Pikemalt PEP i jäetud niidus ja raided võivad lämmatada mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke isendeid või koguni takistada seemnete idanemist. Selleks et vältida kaitse-eesmärgiks olevate taimede ja nende kasvukohtade kahjustamist, on puidu kokku- ja väljavedu rasketehnikaga (keskmise või kõrge erisurvega) lubatud vaid külmunud pinnaselt või kui PEP i valitseja hinnangul pinnas seda võimaldab . 2.5.1.2 Püsielupaigas keelatud tegevused PEP i des on kooskõlas kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega keelatud majandusteg evus ja loodusvarade kasutamine Samamoodi on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud PEP-i valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaiga tarbeks või püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. T ootmisotstarbeta või tehnovõrgu rajatise püstitamist PEP i tarbeks lubab PEP i valitseja juhul, kui tekib vajadus püstitada liigikaitse seisukohalt vajalik rajatis (infotahvel, tara vms). Tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamist PEP i s paikneva kinnistu tarbeks aga võib lubada teatud erandjuhtudel, n äi t eks elektriposti püstitamine või piirdeaia rajamine Uus-Ihaste PEP i s , kui selliste rajatiste püstitamine PEP i st väljapoole ei ole võimalik ning ehitamine ei kahjusta kaitse-eesmärgiks seatud liikide soodsat seisundit. Olemasolevate ehitiste hooldustööde hulka kuuluvad ka teede ja elektri liinide hooldus. Kruusakivi PEP- is on osaliselt teekraavid, mille hooldamiseks on valitseja nõusolek vajalik, sest kaitsealuseid taimi kasvab ka vahetult kraavide ääres. Elektriliini hooldustööd võivad osutud a vajalikuks näiteks Kabina PEP- is , kus valitseja nõusolek on hooldustöödeks vajalik, sest tehnorajatist ümbritsev vöönd ulatub kaitse-eesmärgiks olevate taimede leiukohtadesse. Vajalikuks võib osutuda ka Kruusakivi, Kiigemäe, Hipodroomi, Uus-I haste ja Kasesalu PEP- is olevate teeradade hooldus. Lisaks kasvavad mitmes PEP-is kaitsealused taimed vahetult PEP-ist välja jäetud teede ja tänavate teekatendi servas, mistõttu tuleb teepervede hooldamisel vältida nende kahjustamist. Lisaks on PEP-is keelatud telkimine ja lõkke tegemine, kuna need tegevused võivad kahjustada ahtalehise kareputke ning mägi-piimputke kasvukohtade se isundit ja selle kaudu populatsioonide elujõulisust. Lõkke tegemine võib otseselt hävitada kaitsealuse liigi isendeid ja sobivat kasvukohta, telkimisega kaasneb liigne tallamine, mis võib samuti kahjustada kaitse-eesmärgiks seatud liikide soodsat seisundit, ning mõlemaid tegevusi on võimalik teha väljaspool väikesepindalalisi püsielupaikasid kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse sätetega ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetega (nt tiheasustusaladel). Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ol e seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirjas reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud PEP - i valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud PEP-i valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on PEP- i s lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse PEP- i s majandustegevus t , mis ei kahjusta PEP- i kaitse-eesmärki või seisundit. Uute ehitiste püstitamine ning telkimine ja lõkke tegemine on keelatud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamist. 2.5.2 Tegevuse kooskõlastamine püsielupaiga valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole PEP-i valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. PEP i valitseja nõusolekuta on keelatud : katastriüksuste kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine, maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoiming ute tegemine, detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine, ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslik u ehitise ehitamise lubamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine, enam kui viie ruutmeetri suuruse veekogu rajamine, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või esitada ehitusteatist, ning jahiulukite lisasöötmine. Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit. Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitsej a kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse PEP- i des majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud PEP-i valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta , ühitades looduskaitse ja arendushuvid . Menetluse kirjeldus KeA on teavitanud kõiki menetlusosalisi kaitse-eeskirjast tulenevatest piirangutest kirja teel. Ajavahemikus 22.06.2015 – 25.06.2015 saadeti menetlusosalistele 4 8 kirja. 21.07.2015 . a toimus teavituskoosolek, kus osales id kuue menetlusosalise esindajad . V astuväiteid ja kommentaar e esitas üheksa menetlusosalist , 2016. a asta augustis esitasid suuliselt ettepaneku ka Tartu linn ja Luunja vald (tabel 1) . Tabel 1. KeA teavituskirjadele vastuseks saadud maaomanike seisukohad, KeA vastused ja seisukohad . Seisukoha esitaja nimi ja seos eelnõuga Arvamuse kokkuvõte Tulemus Püti kinnistu (katastritunnus 43201:003:0172) omanikud, Kasesalu mägi-piimputke PEP Ettepanek vähendada PEP i pindala Püti kinnistu võrra, kus taimi leidub ainult ühes servas, et realiseerida ehitusplaane. KeA 2015. a asta v älitöö ja leiuandmed kinnitasid, et taim on püsinud aastaid ainult ühes kinnistu servas ning edasine levik on ebatõenäoline, kuna kinnistu kesk osas on võsa tihedam ja valgustingimused kehvad . Üle tee asub ligi 8 ha suurune sama PEP i suurem lahustükk , kus taim on laiemalt levinud. Läbirääkimiste tulemusel vähendati PEP i pindala Püti kinnistul umbes 2/3 võrra alates tihedamast metsaosast , kus kaitsealuseid taimi ei kasva . Kilgi kinnistu (katastritunnus 43201:001:0726) omaniku esindaja , Lohkva ahtalehise kareputke PEP Teht i e ttepanek kaitsealused taim ed ümber istutada või PEP i pindala vähendada nii, et jääks ruumi ka pereelamule. KeA 2 015. a asta välitöö tulemusena selgus , et PEP i ulatuse vähendamine on võimalik ja põhjendatud, kuna kõrgete rohttaimede konkurentsi tõttu on osa PEP i st muutunud ahtalehisele kareputkele ebasobivaks. Välja piiritletud aladele ei ole leiuandmete ja vaatluse põhjal viimaste aastate jooksul ühtegi ahtalehise kareputke isendit levinud. Kakko kinnistu (katastritunnus 43201:001:0016) omanik, Lohkva ahtalehise kareputke PEP Ettepanek jätta PEP i st välja teeäärne osa Kakko kinnistul, kust omanikul on ainus võimalus pääseda oma metsa (platsi on kasutatud metsa väljaveoks ja ümberlaadimiseks) . KeA 2015. a asta välitöö tulemusena selgus , et kõrgete rohttaimede pealetungi tõttu on kogu Kakko kinnistu osa muutunud ahtalehisel e kareputkele sobimatuks ning taime levikuala on nihkunud. PEP i ulatust vähendati ja Kakko kinnistu jäi selle tulemusena PEP i st välja. Kruusamäe tee 6 kinnistu (katastritunnus 43202:002:0205) omanik, Kruusakivi mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP Pool aastat enne kaitse alla võtmise algatamist müüdi krunt uuele omanikule ning viimane ei olnud täielikult teadlik kinnistu l olevatest ja tulevastest piirangutest ning ostis maa sooviga rajada sinna per e elamu. Tehti ett epanek muuta määruse punkti, millega keelatakse uute ehitiste püstitamine selliselt , et oleks võimalik realiseerida var em osaliselt kinnitatud detailplaneering. Samuti palus omanik uut hinnangut oma krundil taimede leviku kohta . 2015. a asta v älitöö käigus kaardista s KeA uuesti mägi-piimputke ja a htalehise kareputke levikuala Kruusakivi PEP i s . Vaatlusel selgus, et kuigi taimede levikuala on mõnel pool vähenenud, on Kruusamäe tee 6 kinnistul kai tsealuste taimede seisukord hea, mistõ ttu PEP i piire seal ei vähendatud. Menetlusosalisele selgitati PEP i kaitse alla võtmise järel rakenduvaid võimalikke kompensatsioonimehhanisme. Pedaja kinnistu (katastritunnus 43202:002:0059) omanik, Kruusakivi mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP , Lõhmuse ahtalehise kareputke PEP Omanik palus tühistada või ümber vaadata PEP i de moodustamine Pedaja kinnistul, kuna taimede väikeste ja vähearvukate leiukohtade kohta on kaitse alla võetav ala ebaproportsionaalselt suur. Taimed kasvavad 2013. a asta PEP i de ekspertiisi järgi ainult kitsa ribana tee ääres, pealegi on arvuk us oluliselt kahanenud (2013. a astal leiti Pedaja kinnistul vaid kümme taime Kruusakivi ja kaks taime Lõhmuse PEP i s ). 2 015. a asta v älitöö käigus taimede õitseajal ei leidnud KeA spetsialistid Pedaja kinnistu lt ei Lõhmuse ega Kruusakivi PEP i alalt enam ühtegi mägi-piimputke ega ahtalehise kareputke taime. Kinnistu lõunaosas on valgustingimused muutunud mägi-piimputkele sobimatuks . Kinnistu põhja o sas on suurekasvulised rohttaimed ning võsa ala täielikult hõivanud ning ka viimased kareputked kadunud. Vaatluse tulemusel arvati Pedaja kinnistu püsielupaikadest välja ning Kruusakivi püsielupaika vähendati sobimatute tingimuste ja putkede puudumise tõttu ka Lõhmuse kinnistu (katastritunnus 43202:002:0071) võrra. Andrese kinnistu (katastritunnus 43201:001:1250), Lillevälja tee L1 kinnistu (katastritunnus 43201:001:1251), Käokinga tee 4 kinnistu (katastritunnus 43201:001:1248), Käokinga tee 2 kinnistu (katastritunnus 43201:001:1247) ja Nurmenuku tee 1 kinnistu (katastritunnus 43201:001:1246) omanik , Veibri mägi-piimputke PEP E sita ti ettepanek jätta PEP kaitse alla võtmata või vähendada oluliselt selle piire. Omanik tellis alternatiivse ekspertiisi botaanik Taimi Paalilt . Ekspert kinnit as , et kaitsealused putked kasvavad ainult kõrgemal künkal ning ülejäänud ala on tingimustelt mägi-piimputke jaoks sobimatu. Omanik esitas ka oma versiooni võimalikust uuest PEP i piirist. 2015. a asta KeA te h tud välitööl veendu ti alternatiivse ekspertiisi õigsuses : m ägi-piimputked kasvavad ainult ühel kõrgemal künka l ning ülejäänud ala on niiske ja kehvade valgustingimustega. Samasugust levikut kirjeldas 2013. aasta PEP i de ekspertiisis ka Ü. Kukk , kuid ta oli soovitanud PEP i siiski moodustada sellise puhvriga, mis hõlmaks ümberkaudseid teiste kaitsealuste liikide leiukohti. 2015. aasta andmetele ja kaitse-eesmärgiks seatud mägi-piimputke tegelikule levikule tuginedes vähendati PEP i u latust . PEP i st on tervenisti välja jäetud katastriüksused Lillevälja tee L1, Nurmenuku tee 1, Käokinga tee 4 ja Käokinga tee 2 ning vähendatud oluliselt PEP i ulatust Andrese katastriüksusel. Männimetsa tee 47 kinnistu (katastritunnus 79517:034:0022 , alates 2016. a veebruarist katastritunnus 79501:002:0390 ) omanikud, Männimetsa tee mägi-piimputke PEP Ettepanek vähendada PEP i ulatust taimele sobimatu osa võrra (võsastunud prügine lohk ), kuhu oleks võimalik ehitada pereelamu. 2015. a asta KeA v älitöö käigus kaardista ti täpselt mägi-piimputke kasvuala, mi lle tulemusena on mägi-piimputkele sobimatu ala , mis pole ka puh v r ina vajalik, PEP i st välja arvatud . Välja arvatud osa jääb 2016. a asta veebruaris Männimetsa tee 47 kinnistust eraldatud Lõkketule tn 46 kinnistule (katastritunnus 79501:002:0391). Liiva tee ( katastritunnus 43202:002:0091), Liiva tee 1 (katastritunnus 43202:002:0092), Liiva tee 2 (katastritunnus 43202:002:0093) Liiva tee 3 (katastritunnus 43202:002:0094), Liiva tee 3a (katastritunnus 43202:002:0095 ) , Liiva tee 3b (katastritunnus 43202:002:0096), Liiva 4 (katastritunnus 43202:002:0097), Liiva tee 5 (katastritunnus 43202:002:0098), Liiva tee 6 (katastritunnus 43202:002:0099), Liiva tee 7 (katastritunnus 43202:002:0101), Liiva tee 8 (katastritunnus 43202:002:0100), Liiva tee 10 (katastritunnus 43202:002:0102), Liiva (katastritunnus 43202:002:0090) kaasomanikud, Lõhmuse ahtalehise kareputke PEP , Kruusakivi mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP Soovitakse PEP i de kaitse alla võtmata jätmist või kõne aluste st kinnistute st PEP i jäävate (10 kinnistut) väljaarvamist PEP i dest , sest sinna on planeeritud arendus. Sooviti vaidlustada kaitse alla võtm ise menetluse algatamise käskkiri. Vaie tagastati , kuna kaitse alla võtmise menetluse algatamise käskkirja ei ole võimalik vaidlustada . Menetlusosaliste kirja käsitleti vastuväidete ja ettepanekute na kaitse alla võtmise menetlusprotsessis. Vastavalt KeA 2015. a asta Kruusakivi ja Lõhmuse PEP i s tehtud vaatlustele oli mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke kasvuala vähenenud , mistõttu vähendati PEP i ulatust aladel, kus kaitse-eesmärgiks seatud taimi enam ei kasva, tingimused taimede levikuks on ebasoodsad ning mis ei ole vajalik ud ka puhvrina . Samas PEP i ulatust ühelgi vaides nimetatud kinnistutel ei vähendatud , kuna seal kasvas ka 2015. aastal mägi-piimputk ja ahtalehi ne kareputk ning säilinud on kasvukohtade hea seisund. Külaaseme kinnistu (katastritunnus 33101:003:0446) omanik , Külaaseme mägi-piimputke PEP Omanik u ettepanekud: 1) lubada PEP i s lammaste karjatamist või taimedeta osa PEP i st välja arvata ; 2) arvata PEP i st välja metsaosa, kus piimputke ei kasva , või kujundada see ala piimputkele sobivaks parkmetsaks. 2015. a asta KeA tehtud vaatlus t e käigus kaardistati uuesti mägi-piimputke levikuala ning tulemuste põhjal jäeti PEP i st välja tingimustelt sobimatu metsaosa ning lõunapoolne niiduosa, kuhu 2013. ja 2015. aasta vaatluste põhjal mägi-piimputki levinud ei olnud. Tartu linn ja Luunja vald, Kasesalu mägi-piimputke PEP Omavalitsuste esindajad tegid 11.08.2016. a toimunud koosolekul ettepaneku vähendada PEP i piire viisil, mis võimaldaks rajada kavandatava Lõuendi- Kasesalu ringristmiku. Esialgne ringristmiku eskiis esitati 0 7.11.2016 . a , täiendatud eskiis 17.11.2016 . a . 2016. ja 2017. a asta paikvaatluste põhjal selgus, et PEP i piiri on võimalik nihutada mõlemal lahustükil ulatuses, mis võimaldab ehitada ringristmiku kujul, nagu see on 17.11.2016 . a esitatud eskiisil. Ringristmiku alla jääv ala on osaliselt kaetud kruusaga või kõrge rohustuga ning mägi-piimputkele sobimatu. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Moodustatavad PEP i d ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on loodus- ja elukeskkonnale positiivne . Määruse rakendamine aitab tagada I kaitsekategooriasse kuuluvate mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke ja nende liikide kasvukohtade soodsa seisundi säilimis e , mille kaudu säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda parema ja mitmekesisema elukeskkonna säilimise inimestele. Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i de kaitse alla võtmine aitab täita rahvusvahelis i kohustus i , seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinni tatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist . Määruse eelnõu järgi võetakse kaitse alla 14 PEP i kogupindalaga 4 3 , 75 ha, mis kõik kuulub sihtkaitsevööndisse. PEP i de kogupindalast moodustab 201 9 . a asta aprilli katastriandmetel 16, 5 4 ha eraomand, 27, 08 ha munitsipaalomand, 0, 09 ha riigiomand ja 0, 0 4 ha jätkuvalt riigi omandis olev maa . Määruse jõustumisega ei kaasne olulis t mõjud sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ega riigiasutuste ning kohaliku omava litsuse k orraldusele alljärgnevalt kirjeldatud põhjustel. Esiteks on kaitse alla võetavad PEP i d väik e se pindalaga . Teiseks paiknevad suurimad PEP i d – Kiigemäe ja Kasesalu – enamasti munitsipaalmaal ning on ka seni olnud rohe - ja puhke alad , seega ei too neil aladel kehtestatav kaitserežiim endaga kaasa maakasutuse muutusi ega takista nende alade edasist sihipärast kasutamist , vaid pigem täpsustab lubatud ja keelatud tegevusi . Piirangud kehtestatakse vaid jätkusuutlikes kasvukohtades ning ekspertide kontrollitud ulatuses ning põhjendatud kaitserežiimina. Kolmandaks kasvab PEP i des ( eriti suuruselt teises , Kruusakivi PEP i s ) lisaks kaitse-eesmärgiks olevaile liikidele ka palju teisi kaitsealuseid taimi, mistõttu on seal majandustegevus nii või teisiti looduskaitse seaduse isendikaitse sätete st tulenevalt takistatud. Seega ei tulene kaitse-eeskirja kehtestamisest olulisi uusi piiranguid, vaid täpsustuvad juba aastaid rakendatud tegutsemisjuhised kaitsealuste liikide säilitamiseks. Neljandaks on suur osa menetlusosalistest (arendajad, maaomanikud) k aitse alla võtmise protsessist teadlikud olnud juba aastaid (vt täpsemalt punktist 2.5. 1 ). Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. T eadaolevalt on vastuolud Luunja valla üldplaneeringuga, sest kehtiv planeering on kinnitatud enne PEP i de määruse menetluse algust. Uus Luunja valla üld planeering on koostamisel. PEP i sihtkaitsevööndis asuva erametsamaa omanikule kompenseeritakse metsaalade majandamata jätmisest saamata jäänud tulu Natura 2000 erametsa toetusena (maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus” ) . Riigi kulud seoses erametsamaa toetusega suurenevad eelnõukohase määruse jõustumisel ligikaudu 4,77 ha era omandis oleva metsamaa osas, mis arvatakse eelnõu kohaselt PEP de sihtkaitsevöönditesse. Riigi kulutused suurenevad eramaade arvamisel PEP i sihtkaitsevöönditesse 110 euro võrra hektari kohta aastas. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt PEP i sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt maamaksuseaduse § 5 lõikele 4 esitavad Maksu- ja Tolliametile maamaksukohustuse väljaarvutamiseks vajalikud andmed kohalikud omavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa selgub Maksu- ja Tolliametisse informatsiooni laekumisel. Esialgse arvestuse järgi väheneb Tartu linna maamaksutulu seoses määruse jõustumisega ligikaudu 2 110 eurot, Luunja vallal 119 eurot, Elva vallal seitse eurot ja Kastre vallal kolm eurot. Vastavalt LKS §-s 20 sätestatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004 . a määrusega nr 242 kinnitatud korra „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” kriteeriumitele võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. PEP i des asuvate eramaade riigile omandamise maksumus sõltub maa asukohast ja sihtotstar best . Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamiseprotsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel oli 201 7 . a astal ühe hektari elamumaa hind Luunja vallas keskmiselt 105 998 eurot/ha, Elva vallas endise Konguta valla alal 73 034 eurot /ha ja Kastre vallas endise Haaslava valla alal 135 245 eurot/ha . Seega oleks PEP i desse jääva eraomandis oleva elamumaa maa riigile ostmise korral selle hind kokku li gikaudu 265 244 eurot. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel oli 201 7 . a astal . ühe hektari maatulundusmaa hind Luunja vallas keskmiselt 4832 eurot/ha, Elva vallas endise Konguta valla alal 3117 eurot/ha ja Kastre vallas endise Haaslava valla alal 3130 eurot/ha . Seega oleks PEP i desse jääva eraomandis oleva maatulundusmaa riigile ostmise korral selle hind kokku kuni 32 777 eurot. Ülejäänud sihtotstarbega maadega on 201 7 . a astal toimunu d tehinguid väg a vähe või üldse mitte ning nende maksumust on seetõttu keeruline välja tuua. K uigi maksimaalne arvutuslik riigile eramaade omandamise kulu võib ulatuda kuni poole miljoni euroni, on tegelik tõenäoline kulu riigile mitu korda väiksem ning r iigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke PEP i des kaitse alla võtmise e elnõu menetluse käigus on sõlmitud rohkelt kompromisse, tänu sellele saavad paljud eramaade omanikud oma plaanid realiseerida (sh Tartu linnas PEP i desse arvatavast eramaast ligi pool hõlmava Hipodroomi PEP i ja seda ümbritseva arenduse puhul) ning mitmed eraomanikud ei soovi teadaolevalt PEP i jäävat eramaaosa müüa. Kuna PEP i de pindalast 62 % asub munitsipaalmaal, mida elanikkond kasutab suuresti puhke otstarbel, siis nende alade riigile omandamist tõenäoliselt ette ei ole näha. PEP i de valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud Keskkonnaministeeriumi ja KeA eelarves. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. V aidlustamine M ääruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 järgi kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0754 - Mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/38929e5b-4a16-4c53-b986-9d400da3fd34 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/38929e5b-4a16-4c53-b986-9d400da3fd34?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main