Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium 24.07.2019 nr 1-11/1442-1 Kultuuriministri määruse "Kultuuriministri määruste muutmine" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Haridus- ja Teadusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Võru Instituudi teadusnõukogule arvamuse avaldamiseks kultuuriministri määruse „Kultuuriministri määruste muutmine“ eelnõu. Palume esitada kooskõlastus ja arvamus kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Sama: Võru Instituudi teadusnõukogu Lisad: 1. Eelnõu 4 lehel 2. Seletuskiri 7 lehel Karin Ligi 6282254 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU 08.07.2019 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kultuuriministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 7 lõike 21, § 13 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel. § 1. Kultuuriministri 12. veebruari 2004. a määruse nr 2 „Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigi teadus- ja arendusasutuse direktori valimise avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ muutmine Kultuuriministri 12. veebruari 2004. a määruses nr 2 „Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigi teadus- ja arendusasutuse direktori valimise avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Konkurss direktori ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja, kui vastav ametikoht on vaba või kui sellel ametikohal töötava isikuga sõlmitud tähtajalise töölepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Nõuded konkursil osalejale Konkursil osaleja (edaspidi kandidaat) teadmised, oskused ja kogemused peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) kõrgharidus; 2) eesti keele oskus ametikohal töötamiseks nõutud tasemel ja vähemalt ühe võõrkeele oskus; 3) teadus- ja arendusasutuse juhtimiseks vajalike õigusaktide tundmine; 4) majandusalased üldteadmised ja teadmised riigiasutuse eelarve koostamisest; 5) juhtimispõhimõtete tundmine ja nende praktilise rakendamise oskus, oskus planeerida tööprotsessi ning korraldada alluvate tööd; 6) hea suhtlemisoskus, sealhulgas oskus suhelda avalikkusega ning teha koostööd avalike huvide elluviimisel.“; 3) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(1) Konkursiteade avaldatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes arvestusega, et kandidaadile jääks avalduse esitamiseks aega vähemalt 15 tööpäeva konkursiteate avaldamisest arvates.“; 4) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „aadress“ sõnaga „asukoht“; 5) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kandidaat esitab konkursil osalemiseks teadus- ja arendusasutusele järgmised dokumendid: 1) kirjalik avaldus; 2) elulookirjeldus; 3) haridust tõendava dokumendi koopia; 4) visioon teadus- ja arendusasutuse võimalikust arengust järgmisel viiel aastal; 5) kandidaadi soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendid või materjalid.“; 6) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Teadusnõukogu viib konkursi läbi, sealhulgas koostab iga kandidaadi kohta kirjaliku hinnangu, ühe kuu jooksul konkursiteates märgitud avalduste esitamise tähtpäevast arvates.“; 7) paragrahvi 4 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, kellel ei ole õigust osaleda hääletamises“; 8) paragrahvi 4 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, kui see on vajalik direktori valimiseks oluliste asjaolude täpsustamiseks ja kui neid asjaolusid ei ole võimalik kindlaks teha esitatud dokumentide alusel“; 9) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „direktori valimisel“ sõnadega „kandidaatide kohta hinnangute koostamisel“; 10) paragrahvi 5 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teadusnõukogu hindab kandidaatide vastavust esitatud nõuetele ning kandidaatide visioone teadus- ja arendusasutuse võimalikust arengust järgmisel viiel aastal ja nende realiseeritavust. Teadusnõukogu võib kandidaatide hindamisel võtta arvesse kandidaatide senist teadustööd ja erialast pädevust. (2) Kui teadusnõukogu kutsub kandidaadid vestlusele, teavitatakse neid sellest vähemalt viis tööpäeva ette. (3) Kandidaatide hindamise põhjal koostab teadusnõukogu iga kandidaadi kohta kirjaliku hinnangu tema direktori ametikohale vastavuse või mittevastavuse kohta ning esitab selle koos kandidaadi kandideerimisel esitatud dokumentidega kultuuriministrile.“; 11) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 2 „(1) Kultuuriminister hindab teadusnõukogu poolt esitatud hinnangute ja kandidaatide kandideerimisel esitatud dokumentide omavahelist kooskõla ja vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning valib esitatud kandidaatide seast parima kandidaadi direktori ametikohale. (2) Kultuuriminister teavitab teadusnõukogu oma valikust kirjalikult kolme tööpäeva jooksul valiku tegemisest arvates ja teadusnõukogu teatab igale kandidaadile tema kohta vastu võetud otsusest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul kultuuriministri valikust teada saamisest arvates.“; 12) paragrahvi 6 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kultuuriminister sõlmib valituks osutunud kandidaadiga konkursiteates märgitud tähtajaga töölepingu 25 tööpäeva jooksul valiku tegemise päevast arvates.“; 14) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „edasi kuni üheks nädalaks isiku haiguse või vigastuse või ootamatult tekkinud isiklikku või perekondlikku laadi takistuse tõttu“ sõnadega „mõjuvatel põhjustel edasi kuni üks nädal“; 15) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel teeb kultuuriminister ühe järgmistest otsustest: 1) valib teadusnõukogu poolt esitatud kandidaatide hulgast uue kandidaadi ja sõlmib temaga töölepingu või 2) loobub töölepingu sõlmimisest, kui rohkem ei osutunud ükski kandidaat direktori ametikohale vastavaks.“; 16) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Konkurss loetakse luhtunuks, kui: 1) direktori ametikohale kandideerimiseks ei esitatud ühtegi avaldust; 2) kultuuriminister loobus direktori ametikohale parima kandidaadi valimisest põhjusel, et ükski esitatud kandidaatidest ei osutunud ametikohale vastavaks või 3) ühegi kandidaadiga ei sõlmitud töölepingut.“; 17) paragrahvi 9 tekstist jäetakse välja sõnad „vaidega kultuuriministri poole või“; 18) määrust täiendatakse §-ga 10 järgmises sõnastuses: „§ 10. Rakendussäte 2019. aastal kuulutatakse konkurss direktori ametikoha täitmiseks välja, kui vastav ametikoht on vaba või kui sellel ametikohal töötava isikuga sõlmitud tähtajalise töölepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähemalt kolm kuud.“. § 2. Kultuuriministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 12 „Võru Instituudi põhimäärus“ muutmine 3 Kultuuriministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 12 „Võru Instituudi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „teadus-“ sõnaga „akadeemiliste“; 2) paragrahvi 8 punktides 7–72 asendatakse sõna „teadustöötaja“ sõnadega „akadeemiline töötaja“ vastavas käändes. § 3. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 2 jõustub 2019. aasta 1. septembril. Tõnis Lukas Minister Tarvi Sits Kantsler 4  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel kehtestatud kultuuriministri määruseid. Kultuuriministri 12. veebruari 2004. a määrust nr 2 „Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigi teadus- ja arendusasutuse direktori valimise avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ muudetakse selliselt, et direktorit ei vali edaspidi enam teadus- ja arendusasutuse teadusnõukogu, vaid otsuse teeb kandidaatide poolt kandideerimisel esitatud dokumentide ja teadusnõukogu koostatud hinnangute põhjal kultuuriminister. Ministri kaasamine otsustusprotsessi võimaldab tulevikus vältida olukorda, kus teadus- ja arendusasutuse direktor ja teadusnõukogu teineteist vastastikku valivad. Lisaks tehakse nimetatud määruses tehnilist laadi muudatusi avaliku konkursi läbiviimise parema sujuvuse tagamiseks ja praktikate ajakohastamiseks ning põhjendamatute erisuste kaotamiseks Kultuuriministeeriumi valitsemisala teiste sarnaste kordadega võrreldes. Tulenevalt kõrgharidusseaduse peatsest jõustumisest asendatakse kultuuriministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 12 „Võru Instituudi põhimäärus“ termin „teadustöötaja“ uue terminiga „akadeemiline töötaja“. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM) kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ([email protected], 628 2210), personalijuht Maris Viipsi ([email protected], 628 2251) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Määrusega muudetakse kultuuriministri 12. veebruari 2004. a määruse nr 2 „Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigi teadus- ja arendusasutuse direktori valimise avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ (edaspidi direktori valimise kord) redaktsiooni avaldamismärkega RTL 2004, 18, 290 ja kultuuriministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 12 „Võru Instituudi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.12.2014, 26. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – muudetakse direktori valimise korra § 1 lõiget 2, pikendades konkursi väljakuulutamise tähtaega. Kui seni tuli konkurss direktori ametikoha täitmiseks välja kuulutada kuni kolm kuud enne sellel ametikohal töötava isiku tähtajalise töölepingu lõppemist, siis edaspidi saab konkursi välja kuulutada kuni üks aasta, ent mitte vähem kui kuus kuud enne lepingu lõppemist. Sarnane lahendus on sätestatud nii kõnealuste muudatuste kavandamisel eeskujuks võetud maaeluministeeriumi valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendusasutuse direktori ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimustes ja korras (edaspidi MeM-i kord)1 kui ka KuM-i hallatavaks riigiasutuseks oleva 1 Põllumajandusministri 30. detsembri 2003. a määrus nr 112 „Maaeluministeeriumi valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendusasutuse direktori ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“. 1 riigimuuseumi juhi avaliku konkursi läbiviimise korras (edaspidi muuseumi kord)2. Varasem konkursi väljakuulutamine tagab suurema tõenäosusega teadus- ja arendusasutusele sobiva direktori leidmise näiteks ka olukorras, kus konkurss esimesel katsel luhtub ning sujuvama ametikohustuste üleandmise ühelt direktorilt teisele. Eelnõu § 1 punkt 2 – direktori valimise korda täiendatakse §-ga 11, milles sätestatakse nõuded konkursil osalejale. Nõuded on väikeste korrektuuridega üle võetud muuseumi korrast. Seni on direktori valimise korra § 2 lõike 2 punkti 4 kohaselt kandidaadile esitatavad nõuded nimetatud vaid konkursiteates. Mõistlik on näha need ette määruses, et tagada konkursil osalejale esitatavate nõuete osas püsivam standard. Eelnõu § 1 punkt 3 – muudetakse direktori valimise korra § 2 lõiget 1, mis puudutab kandideerimise minimaalset tähtaega. Senine kolmenädalane tähtaeg asendatakse 15 tööpäeva pikkuse tähtajaga. Muudetud sõnastus omab mõju ennekõike olukorras, kus kandideerimiseks ettenähtud aeg langeb näiteks pühadeperioodile. Sarnast sõnastust on kasutatud ka muuseumi korras. Eelnõu § 1 punkt 4 – konkursiteate sisu reguleerivas direktori valimise korra § 2 lõike 2 punktis 1 asendatakse teadus- ja arendusasutuse aadressi esitamise nõue asukoha esitamise nõudega, sest reeglina ei märgita konkursiteatesse asutuse täpset aadressi, vaid asukoht omavalitsusüksuse täpsusega. Eelnõu § 1 punkt 5 – muudetakse direktori valimise korra § 3 lõiget 1, mis puudutab konkursil osalemiseks teadus- ja arendusasutusele esitatavaid dokumente. Haridust tõendavate dokumentide koopiate esitamisel loobutakse nende notariaalse kinnitamise nõudest. Kõnealusest sättest jäetakse välja senine punkt 4 sõnastuses „ametikohale vastavust tõendavad muud dokumendid või nende ärakirjad“, kuna sama lõike punkti 6 kohaselt on kandidaadil võimalik esitada tema poolt vajalikuks peetavaid mis tahes dokumente. Samuti jäetakse välja senine punkt 5, mille kohaselt peab kandidaat esitama tähtsamate teadustööde või uurimisprojektide nimekirja. Kuna teadus- ja arendusasutuse direktor ei pea olema akadeemiline töötaja, ei ole asjakohane seada kandideerimisel tingimusi, mis rõhutavad just kandidaadi senise teadustöö olulisust. Reeglina nimetatakse olulisemad teadustöö- või erialased saavutused ka elulookirjelduses ning vajadusel saab nendega tutvuda Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. Kõige olulisema sisulise muudatusena täiendatakse kandideerimisel nõutavate dokumentide loetelu visiooniga teadus- ja arendusasutuse võimalikust arengust järgmisel viiel aastal. Nii MeM-i kord kui ka muuseumi kord näevad juhiks kandideerimisel samuti ette tegevuskava või -programmi esitamise, mis võimaldab kandidaadi sobivust vastavale ametikohale paremini hinnata. Eelnõu § 1 punkt 6 – direktori valimise korra § 4 lõiget 2 muudetakse selliselt, et teadusnõukogu kohustus hinnata kandidaate ja valida direktor asendatakse kohustusega koostada iga kandidaadi kohta kirjalik hinnang. Kõnealune muudatus on seotud uuendusega, mille kohaselt ei vali KuM-i valitsemisalasse kuuluva riigi teadus- ja arendusasutuse direktorit edaspidi enam sama asutuse teadusnõukogu, vaid otsustusõigus on kultuuriministril. 2 Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 33 „Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks oleva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord“. 2 Kehtiva korra kohaselt viib teadusnõukogu direktori vaba ametikoha täitmiseks läbi avaliku konkursi, valib salajase hääletamise teel konkursil osalenute hulgast ühe kandidaadi ja esitab selle kultuuriministrile töölepingu sõlmimiseks. Seejuures on direktori valimise korra § 7 lõike 2 kohaselt ministril võimalik tööleping sõlmimata jätta vaid juhul, kui isik loobub direktori ametikohast, ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad töölepingu sõlmimise või isik ei ilmu mõjuva põhjuseta määratud ajaks töölepingut sõlmima. Kavandatavate muudatuste kohaselt viiks avaliku konkursi läbi jätkuvalt teadusnõukogu, kes ei valiks aga ühtegi kandidaati välja, vaid koostaks kõigi kohta ministrile esitamiseks sisulised hinnangud, mille põhjal teeks valiku minister. Parima kandidaadi valimisel direktori ametikohale arvestaks kultuuriminister küll teadusnõukogu hinnanguid, seal hulgas seda, kes on saanud teadusnõukogult parima hinnangu ja kes on ametikohale mittevastavaks tunnistatud, ent poleks nendega seotud. Sarnane riigi teadus- ja arendusasutuse direktori valimise süsteem on ette nähtud MeM-i korras. Direktori valimise korra muutmine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega (edaspidi TAKS), kuna seadus ei näe ette, et riigi teadus- ja arendusasutuse direktori valiku peab tegema asutuse teadusnõukogu. TAKS-i § 7 lõike 2 esimeses lauses märgitakse vaid, et direktor valitakse avaliku konkursi korras, mille viib läbi teadus- ja arendusasutuse teadusnõukogu ning sama sätte kolmanda lause kohaselt sõlmib direktoriga töölepingu minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse teadus- ja arendusasutus kuulub. Arvestades lisaks ka asjaolu, et kõnealuse teadusnõukogu koosseisu osas on TAKS-i § 7 lõike 3 kohaselt määrav roll omakorda direktoril (minister küll kinnitab teadusnõukogu koosseisu, ent ettepaneku selleks teeb direktor ja seaduses pole ette nähtud aluseid kooseisu kinnitamisest keeldumiseks), on mõistlik kui vastastikusesse valikuprotsessi sekkub kolmas osapool. Eelnõu § 1 punkt 7 – direktori valimise korra § 4 lõike 3 punktist 2, mis puudutab teadusnõukogu võimalust kaasata kandidaatide hindamisse eksperte, jäetakse välja lauseosa, mille kohaselt puudub sellistel ekspertidel direktori valimisel hääleõigus. Kuna teadusnõukogu direktori kandidaatide hulgast edaspidi valikut ei tee ja seega hääletamist ei toimu, puudub vajadus määruses täpsustada, et välised eksperdid hääletuses ei osale. Eelnõu § 1 punkt 8 – direktori valimise korra § 4 lõike 3 punktist 3, mis puudutab teadusnõukogu õigust kutsuda kandidaadid vestlusele, jäetakse välja lauseosa, mille kohaselt kutsutakse kandidaadid vestlusele üksnes juhul, kui see on vajalik direktori valimiseks oluliste asjaolude täpsustamiseks ja kui neid asjaolusid ei ole võimalik kindlaks teha esitatud dokumentide alusel. Avalike konkursside läbiviimisel on kandidaatidega kohtumine pigem reegel mitte erand, mistõttu ei ole mõistlik teadusnõukogu õigust direktori ametikohale kandideerijatega vestelda piirata. Eelnõu § 1 punkt 9 – konkursil kandideeriva teadusnõukogu liikme konkursi läbiviimisel osalemise piiramist puudutavat direktori valimise korra § 4 lõiget 4 muudetakse selliselt, et direktori valimist puudutav lauseosa asendatakse kandidaatide kohta hinnangute koostamisega. Muudatus on seotud asjaoluga, et teadusnõukogu edaspidi kandidaatide hulgast valikut ei tee. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et kandideeriv teadusnõukogu liige konkursi läbiviimisel mingilgi moel ei osale. Eelnõu § 1 punkt 10 – muudetakse direktori valimise korra § 5 lõikeid 1–3. Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt hindab teadusnõukogu kandidaatide vastavust esitatud nõuetele, 3 kandidaatide visioone teadus- ja arendusasutuse võimalikust arengust järgmisel viiel aastal ja nende realiseeritavust ning võib arvestada ka kandidaatide senist teadustööd ja erialast pädevust. Tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 5 direktori valimise korra § 3 lõikes 1 tehtavast muudatusest, mille kohaselt esitab kandideerija muu hulgas ka enda visiooni teadus- ja arendusasutuse võimalikust arengust järgmisel viiel aastal, nähakse teadusnõukogule ette kohustus esitatud visioonidokumente hinnata. Kuigi endiselt võib kandidaadi kohta üldhinnangu koostamisel võtta arvesse tema senist teadustööd ja erialast pädevust, loobutakse muudetavas sättes järgmistest kriteeriumidest: 1) eelretsenseeritavates ajakirjades ja kogumikes avaldatud artiklite, samuti trükis ilmunud õpikute ja monograafiate olemasolu; 2) kandidaadi koostatud ülevaateartiklid ja tema tööde tsiteeritavus; 3) kandidaadile eraldatud uurimis- ja arendustoetused, teaduspreemiad ning teadusteemade sihtfinantseerimise maht; 4) kandidaadi senine teadusorganisatsiooniline ja administratiivne tegevus. Kuivõrd teadus- ja arendusasutuse direktor ei pea olema akadeemiline töötaja ei pruugi olla punktides 1–3 nimetatu tema ametikohale sobivuse hindamisel asjakohane. Punktis 4 nimetatud teadusorganisatsiooniline ja administratiivne tegevus on edaspidi kaetud direktori valimise korda lisatavas §-s 11 sätestatud nõuetele vastavuse hindamisega. Uues §-s 11 esitatud nõuded sisaldavad muu hulgas ka juhtimispõhimõtete tundmist ja nende praktilise rakendamise oskust, tööprotsessi planeerimise oskust jmt. Lõikest 2 jäetakse välja teine lause, mille kohaselt teeb teadusnõukogu juhul, kui kandidaat ei saa vestlusel osaleda, otsuse kandidaadi direktori ametikohale vastavuse kohta tema esitatud dokumentide alusel. Nagu eespool mainitud vesteldakse avalike konkursside läbiviimisel reeglina kandidaatidega, mistõttu ei peaks sellest võimalusest kergekäeliselt loobuma. Kui kandidaadile pakutud aeg ei sobi, on võimalik leida uus ning vajadusel kasutada distantsilt vestluse läbiviimiseks ka infotehnoloogilisi lahendusi. Lõike 3 uue sõnastuse kohaselt koostab teadusnõukogu kandidaatide hindamise põhjal iga kandidaadi kohta kirjaliku hinnangu tema direktori ametikohale vastavuse või mittevastavuse kohta ning esitab selle kultuuriministrile. Muudatus on seotud asjaoluga, et teadusnõukogu edaspidi kandidaatide hulgast valikut ei tee. Eelnõu § 1 punkt 11 – direktori valimist puudutava direktori valimise korra § 6 lõikeid 1 ja 2 muudetakse lähtuvalt põhimõttest, mille kohaselt on KuM-i valitsemisala teadus- ja arendusasutuse direktori valikul otsustusõigus edaspidi kultuuriministril. Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt hindab kultuuriminister teadusnõukogu poolt esitatud hinnangute ja kandidaatide kandideerimisel esitatud dokumentide omavahelist kooskõla ja vastavust direktori valimise korras sätestatud nõuetele ning valib esitatud kandidaatide seast parima kandidaadi direktori ametikohale. Lõige 2 näeb ette, et kultuuriminister teavitab teadusnõukogu oma valikust kirjalikult kolme tööpäeva jooksul valiku tegemisest arvates ja teadusnõukogu teatab igale kandidaadile tema kohta vastu võetud otsusest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul kultuuriministri valikust teada saamisest arvates. Eelnõu § 1 punkt 12 – direktori valimise korra § 6 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealused sätted puudutavad teadusnõukogu poolt hääletamise teel direktori valimist. Kuna teadusnõukogu edaspidi kandideerijate hulgast ise valikut ei tee, puudub antud sätete järele vajadus. Eelnõu § 1 punkt 13 – muudetakse direktori valimise korra § 7 lõiget 1, mis reguleerib valituks osutunud kandidaadiga töölepingu sõlmimise tähtaega. Kui seni tuli lepingu sõlmimisega 30 päeva viivitada, siis edaspidi on kultuuriministril kohustus sõlmida tööleping 4 25 tööpäeva jooksul valiku tegemise päevast arvates. Muudatusega ühtlustatakse töölepingu sõlmimise tähtaeg muuseumi korras ettenähtud tähtajaga eesmärgiga vähendada tarbetuid erisusi KuM-i valitsemisala sarnase sisuga kordades. Eelnõu § 1 punkt 14 – direktori valimise korra § 7 lõike 2 punktis 3, mis puudutab valituks osutunud kandidaadi poolse töölepingu sõlmimisega viivitamise vabandatavust asendatakse võimalike takistuste loetelu sõnadega „mõjuval põhjusel“. Konkreetsete asjaolude, nagu näiteks haigus, vigastus jmt, nimetamisest loobumine võimaldab lepingu sõlmimisega viivitamise põhjendatust senisest paindlikumalt hinnata. Eelnõu § 1 punkt 15 – muudetakse direktori valimise korra § 7 lõiget 3. Kõnealune säte puudutab teadusnõukogu valikuid olukorras, kus kultuuriminister jätab valituks osutunud direktorikandidaadiga töölepingu sõlmimata, kui isik loobub direktori ametikohast, ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad töölepingu sõlmimise või isik ei ilmu mõjuva põhjuseta määratud ajaks töölepingut sõlmima. Kehtiva korra kohaselt valib teadusnõukogu kandidaatide hulgast siis uue ja esitab ministrile töölepingu sõlmimiseks või loobub uue kandidaadi esitamisest, kui ei pea rohkem ühtegi kandidaati ametikohale vastavaks. Kuna teadusnõukogu esitab edaspidi ministrile hinnangud kõikide kandidaatide kohta ega tee nende hulgast valikut, ei saa teadusnõukogule ette näha suuniseid juhuks, kui ministri hinnangul parimaks osutunud kandidaadiga lepingut sõlmida ei õnnestu. Ka järgnevad otsused peab sellisel juhul tegema kultuuriminister. Kui valituks osutunud kandidaadiga töölepingut eespool nimetatud põhjustel ei sõlmita, peab minister valima konkursil osalenute hulgast uue kandidaadi, kellele teha töölepingu sõlmimise ettepanek, või loobuma töölepingu sõlmimisest, kui rohkem sobivaid kandidaate ei ole. Eelnõu § 1 punkt 16 – muudetakse direktori valimise korra § 8 lõiget 1, milles esitatakse loetelu alustest, mil konkurss loetakse luhtunuks. Sätet kohandatakse vastavalt põhimõttele, mille kohaselt direktori valib kultuuriminister mitte teadusnõukogu. Sättest jäetakse välja punktid, mille kohaselt loetakse konkurss luhtunuks, kui teadusnõukogu ei tunnistanud ühtegi kandidaati direktori ametikohale vastavaks või teadusnõukogu loobus kandidaadi esitamisest kultuuriministrile töölepingu sõlmimiseks ning asendatakse need punktiga, mille kohaselt loetakse konkurss luhtunuks, kui kultuuriminister loobus direktori ametikohale parima kandidaadi valimisest põhjusel, et ükski esitatud kandidaatidest ei osutunud ametikohale vastavaks. Jätkuvalt loetakse konkurss luhtunuks ka olukorras, kus kandideerimisavaldusi ei esitatud või direktori valimise korra § 7 lõikest 2 ja sama paragrahvi lõike 3 punktist 2 tulenevalt kellegagi töölepingut ei sõlmitud. Eelnõu § 1 punkt 17 – paragrahvist 9, mis puudutab direktori valiku vaidlustamist, jäetakse välja võimalus pöörduda vaidega kultuuriministri poole. Muudatus on seotud asjaoluga, et edaspidi valib direktori kultuuriminister. Haldusmenetluse seaduse § 71 lõike 2 kohaselt ei saa esitada vaiet haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lõige 1 näeb ette, et Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Seega, kuna haldusmenetluse läbiviijaks on antud juhul ministeerium, ei saa isik selles haldusmenetluses oma õigusi kaitsta vaide esitamisega, vaid peab pöörduma otse halduskohtusse. Eelnõu § 1 punkt 18 – direktori valimise korda täiendatakse rakendussättega, mis puudutab konkursi väljakuulutamise aega 2019. aastal. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetava direktori valimise korra § 1 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kuulutatakse konkurss direktori ametikoha 5 täitmiseks välja, kui vastav ametikoht on vaba või kui sellel ametikohal töötava isikuga sõlmitud tähtajalise töölepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Kuna kavandatavate muudatuste jõustumise ajaks on ametis oleva KuM- i valitsemisala teadus- ja arendusasutuse direktoriga sõlmitud tähtajalise töölepingu kehtivuse lõpuni jäänud vähem kui kuus kuud, nähakse direktori valimise korda lisatavas §-s 10 ette, et 2019. aastal kuulutatakse konkurss direktori ametikoha täitmiseks välja, kui vastav ametikoht on vaba või kui sellel ametikohal töötava isikuga sõlmitud tähtajalise töölepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähemalt kolm kuud. Eelnõu § 2 punktid 1 ja 2 – põhimääruse § 6 lõike 1 punktis 5 ja § 8 punktides 7–72 asendatakse sõna „teadustöötaja“ sõnadega „akadeemiline töötaja“. Muudatus on seotud kõrgharidusseaduse jõustumisega käesoleva aasta 1. septembril. Kõrgharidusseaduse eelnõuga muudeti ka TAKS-i ja uuendati termineid. Otsustati kasutusele võtta ühtne akadeemilise töötaja mõiste, et mitte eristada seadustes enam õppejõudude ja teadustöötajate ametikohti. Muudatus oli tingitud eeskätt asjaolust, et ülikoolis täitab sama isik sageli nii õppe- kui ka teadustöö ülesandeid, mistõttu võib õppejõudude ja teadustöötajate nii jäik eristamine takistada õppe- ja teadusprotsessi sujuvat ühendamist.3 Põhimääruse kontekstis on tegemist tehnilise muudatusega, millel puudub sisuline mõju. Eelnõu § 3 – tegemist on jõustumissättega, mille kohaselt jõustub määruse § 1 üldises korras ja § 2 2019. aasta 1. septembril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 6. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatavatest muudatustest omab märkimisväärseimat mõju direktori valimise korras tehtav põhimõtteline uuendus, mille kohaselt on KuM-i valitsemisala teadus- ja arendusasutuse direktori valimisel otsustav roll kultuuriministril. Muudatus mõjutab ühe valitsusasutuse (KuM) ja ühe valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (Võru Instituut) korraldust, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna avalik konkurss teadus- ja arendusasutuse direktori ametikoha täitmiseks viiakse läbi kuni viie aasta tagant. Võru Instituudi teadusnõukogu ülesanded direktori konkursi korraldamisel küll muutuvad, ent töökoormus oluliselt ei suurene. Mõnevõrra suureneb kultuuriministri töökoormus. Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib kaasneda konkursi läbiviimise aja pikenemine, ent sellega arvestades on eelnõuga pikendatud ka konkursi väljakuulutamise tähtaega. Kokkuvõttes ei ole mõju asutuste korraldusele oluline. Direktoriks kandideerijaid mõjutab kõige enam kohustus esitada kandideerimisel lisaks muudele dokumentidele ka visioon teadus- ja arendusasutuse võimalikust arengust järgmisel viiel aastal. Selle koostamine võib küll olla töömahukas, ent kõnealusele ametikohale kandideerimine eeldab igal juhul tulevikuplaanide läbi mõtlemist ja annab kandidaadile parema valmisoleku ka teadusnõukoguga peetaval vestlusel osalemiseks. 3 Kõrgharidusseaduse eelnõu seletuskiri, lk 59. 6 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid, tulusid ega täiendavaid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub osaliselt üldises korras ja osaliselt 2019. aasta 1. septembril. Direktori valimise korda puudutavad sätted jõustuvad üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Erinev jõustumisaeg on ette nähtud põhimääruses seoses kõrgharidusseaduse tulevase jõustumisega tehtavatele muudatustele. Kuna kõrgharidusseadus jõustub 2019. aasta 1. septembril, peavad ka sellest tulenevad muudatused teistes õigusaktides jõustuma samaaegselt. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Võru Instituudi teadusnõukogule. 7