Kultuuriministeerium Teie 20.06.2019 nr KUM/18-1142/-
[email protected] 2K; 1-11/1264-1/
Meie 23.07.2019 nr 1.2-3/1655-2
Spordiseaduse, maksukorralduse seaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust
Täname teid spordiseaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest.
Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:
1) Eelnõus puudub sportlase definitsioon, mistõttu ei ole aru saada, kellele täpsemalt
võib kohaldada spordiseadusesse lisatavaid erisusi töölepingu seaduse sätetest
(tähtajaliste töölepingute sõlmimine, iseseisva otsustuspädevusega töötaja). Nii on
võimalik paindlikumalt tähtajalisi töölepinguid sõlmida ka näiteks
spordiorganisatsiooni töötajatega, kes spordiga ei tegele (nt sekretär). Seega on
vajalik arusaam sellest, kes on sportlane, et vältida võimalikke spordiseaduse
erisuste kuritarvitusi. Samuti võib Tööinspektsioonil järelevalve teostamisel tekkida
raskusi, kui ei ole selge, kes on sportlane, kellele spordiseadusest tulenevad erisused
kohalduvad.
Teeme ettepaneku kasutada eelnõus Statistikaameti klassifikaatori sportlase
definitsiooni: „Sportlased osalevad spordivõistlustel. Nad treenivad ja võistlevad
valitud spordialal üksikult või võistkonna liikmena“. Tegemist on hea ja piisavalt selge
definitsiooniga, mis annab ettekujutuse sellest, kes on sportlane. Selline definitsioon
ei lähe vastuollu ka spordiseaduse loogikaga. Paljude sätete juures on veel eraldi
tingimused, millele sportlane peab vastama ja sellega kitsendatakse sportlase mõistet
– nt stipendiumite ja toetuste puhul. Lisaks on eraldi veel mainitud litsentseeritud
sportlasi ja harrastussportlasi, mis jällegi kitsendavad sportlase mõistet teatud
juhtudel.
2) Sportlase mõiste puhul soovime, et vähemalt seletuskirjas oleks veel täpsem selgitus,
kuidas on jõutud sportlaste arvuni (5500), mis on seletuskirjas välja toodud ja kuidas
sportlasi harrastajatest täpsemalt eristatakse.
3) Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse spordiseadusesse § 104, millega luuakse sportlastele
iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon. Eelnõu kohaselt on iseseisva
otsustuspädevusega sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja
korralduse osas otsustama. Iseseisva otsustuspädevusega töötajatele on võimalik
teha tööaja piirangute kehtestamisest erand direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõike 1
alusel. Juhime tähelepanu asjaolule, et kõik sportlased ei pruugi olla päriselt tööaja
osas iseseisva otsustuspädevusega. Kindlasti saab öelda, et individuaalalade
sportlased on rohkem iseseisvad otsustama oma tööaja üle. Ilmselt on neil suurem
vabadus otsustada, millal nad trenni teevad. Samas võistkonna sportlastele on ette
antud, kus ja millal nad kohal peavad olema, seega pole neil iseseisvat
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
otsustuspädevust. Seega kõik sportlased ilmselt ei läheks direktiivi 2003/88/EÜ
erandi alla. Seega jääb risk, et kohus võib otsustada, et sportlaste puhul on tegemist
tavaliste töötajatega, keda ei saa pidada iseseisva otsustuspädevusega töötajateks,
kuivõrd nad ei ole vabad otsustama oma tööaja korralduse üle.
4) Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse
spordiseadusesse § 103, millega tehakse erisus töölepingu seaduses sätestatud
tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangust. Oluline on, et
ühtne oleks arusaam sellest, et sportlastega sõlmitavate töölepingute puhul kehtib
endiselt töölepingu seaduse § 9 lõikest 1 tulenev piirang, et tähtajalise töölepingu
võib sõlmida ainult juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust
tulenevad mõjuvad põhjused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lily Mals 6269 333
[email protected]