Kiri

Ministeeriumid 22.07.2019 nr 1-4/19/1502-2 Järva maakonna kaitsealuste parkide piiride muutmise määruse kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 213 „Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid”, Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2016. a määruse nr 92 „Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” muutmine” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Parkide kaardid Kristi Pai 384 8681, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 22.07.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 213 „Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid”, Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2016. a määruse nr 92 „Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruses nr 213 „Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktist 26 eemaldatakse Väätsa mõisa pargi nime tagant punkt; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 27–31 järgmiselt: „27) Ervita mõisa park2 28) Karinu mõisa park4 29) Käru mõisa park5 30) Seidla mõisa park6 31) Väinjärve mõisa park4.”; 3) esimene normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1 Kaitsealuste parkide ja puistute välispiirid on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”; 4) määrust täiendatakse neljanda, viienda ja kuuenda normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „4 Park on kaitse alla võetud Paide Rajooni TSN Täitevkomitee 23. jaanuari 1959. a otsusega nr 14 „Vanade parkide ja veekogude kaitse alla võtmisest Paide rajoonisˮ. 5 Park on kaitse alla võetud Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 2. märtsi 1959. a otsusega nr 1 „Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse kindlustamisest Rapla rajoonis”. 6 Park on kaitse alla võetud Tapa rajooni TSN Täitevkomitee 14. juuli 1959. a otsusega nr 78 „Looduskaitse organiseerimisest Tapa rajoonisˮ.ˮ; 5) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaartidega „Ervita mõisa park”, „Karinu mõisa park”, „Käru mõisa park”, „Seidla mõisa park” ja „Väinjärve mõisa park” (lisatud)1. (2) Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2016. a määruses nr 92 „Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 2) lisas 10 esitatud kaart „Käru mõisa park” tunnistatakse kehtetuks. (3) Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruses nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 8 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide täiendamise kohta; 2) kaitstava loodusobjekti piiri kulgemise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. juuni 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/469 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas2. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitsealuste parkide välispiirid on kantud määruse lisades esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Ervita mõisa park Lisa 2. Karinu mõisa park Lisa 3. Käru mõisa park Lisa 4. Seidla mõisa park Lisa 5. Väinjärve mõisa park  Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 5 . oktoobri 200 6 . a määruse nr 213 „ Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid ” , Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2016. a määruse nr 92 „Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” muutmine ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega korrigeeritakse kaitsealuste Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi piire ning lisatakse varem Rapla maakonnas asunud Käru mõisa park Järva maakonna kaitsealuste parkide hulka. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Kaitsealused pargid asuvad Järva maakonnas Järva ja Türi vallas . Senis t e määrus t e muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1 ning muu t mi se eesmärk on tagad a parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu ning pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kristi Pai (tel 384 8681, e post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128 , e post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinu d Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 534 94399 , e post maiu.paloots @keskkonnaamet.ee), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on lood uskaitse osakonna nõunik Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected] ). E ksperdihinnangu on andnud OÜ Artes Terrae . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr 213 „Järva maakonna kaitsealuste parkid e ja puistute piirid” (edaspidi määrus nr 213 ). Määrust nr 213 muudeti ja täiendati kuue pargiga 2010. aastal . Praegu on Järva maakonnas uuendamata nelja pargi piirid . Määrusega korrigeeri takse varasemate õigusaktidega kaitse alla võetud Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi piire ning lisatakse need pargid määruse nr 213 koosseisu. Ervita, Karinu ja Seidla mõisa pargil on praegu nõukogudeaegsed piiriskeemid, mille alusel on piirid kantud keskkonnaregistrisse. Väinjärve mõisa pargi piir on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” (edaspidi ka määrus nr 174 ) ja vajab samuti ajakohastamist . Tegemist ei ole uute kaitsealade kaitse alla võtmisega, vaid olemasolevatele kaitstavatele aladele optimaalsete ja looduses jälgitavate piiride kehtestamisega. Täpsustatakse ja ajakohastatakse parkide nimed ning lähtudes nende päritolust nimetatakse määrusesse lisatavad pargid mõisaparkideks . Piiride korrigeerimisel tagatakse parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu ning pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 1 eemaldatakse senise määruse punkti s 26 nimetatud Väätsa mõisa pargi tagant punkt, sest parkide loetelu täiendatakse viie pargiga. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 2 täiendatakse Järva maakonna kaitsealuste parkide loetelu Ervita, Karinu, Käru, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi ga. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 3 muudetakse esimest normitehnilist märkust. Märkusele l isatakse selgitus, et Ervita mõisa pargi, Karinu mõisa pargi, Käru mõisa pargi, Seidla mõisa pargi ja Väinjärve mõisa pargi välispiirid on kantud määruse lisa de s esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Lisatakse ka viide keskkonnaregistri veebilehele register.keskkonnainfo.ee. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 4 täiendatakse senist määrust neljanda, viienda ja kuuenda normitehnilise märkusega , milles märgitakse Karinu, Käru, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi kaitse alla võtmise otsused, kuna need erinevad senise määruse teis es ja kolmandas normitehnilises märku ses esitatud kaitse alla võtmise otsustest. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 5 täiendatakse senise määruse lisa uue määruse lisas esitatud kaartidega „ Ervita mõisa park ” , „ Karinu mõisa park ” , „ Käru mõisa park ” , „ Seidla mõisa park ” ja „ Väinjärve mõisa park ” . Ervita, Karinu, Käru, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi kogupindala on 32,5 ha. Pindala sisaldab ka Käru mõisa parki, mille piire määrusega ei muudeta. Pärast 15. oktoobrit 2017 . a toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ühines varem Rapla maakonnas asunud Käru vald Järva maakonnas asuva Türi vallaga. Seoses sellega asub Käru mõisa park, mille piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2016. a määrusega nr 92 „Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” (edaspidi ka määrus nr 92 ) , Järva maakonnas. Määruse § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse määrust nr 92 ning tunnistatakse kehtetuks paragrahv 1 punkt 10 ja lisas 10 esitatud kaart „Käru mõisa park ” , et lisada Käru mõisa park Järva maakonna kaitsealuste parkide loetellu. Kehtivat Käru mõisa pargi piiri ei muudeta. Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000 . a määrusega nr 174 „ Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused ” kehtestati Väinjärve mõisa pargi piir sõnalise kirjelduse kujul. Määruse § 1 lõike 3 punktiga 1 muudetakse määrust nr 174 ning tunnistatakse kehtetuks paragrahv i 8 lõiked 1 ja 2, et asendada Väinjärve mõisa pargi kehtiv piir käesoleva määruse l isas esitatud kaardipõhise piiriga . 2.1. Kaitstava te parkide piirid Parkide piiritlemisel on lähtutud põhimõttest kaitsta parki kui tervikut, sealhulgas nii pargi elus (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad) kui ka eluta (pargi planeering, pargi piirded, väikevormid ja muud kultuuriväärtused) väärtusi. Piiritlemisel on arvestatud , et alade piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud s elgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte ( teede servad, veekogude kaldad, kõlvikute piirid , mõõdistatud maaüksus ed ). Kui piiritlemisel ei olnud võimalik kasutada eespool nimetatud objekte, kasutati mõttelisi sirgjooni . Pargi piiridest jäetakse välja piirkonnad, mis on hävinud või looduskaitseväärtuse kaotanud. Pargi piiride korrigeerimise käigus liidetakse pargiga seni piiridest välja jäänud, kuid pargi juurde kuuluvad kujunduslikult tähtsad ja pargi kompositsiooni ühtsesse tervikusse kuuluvad alad . Parkide piiritlemisel on osaliselt arvestatud OÜ Artes Terrae ekspertide (Nele Nutt ja Sulev Nurme) 2011. aastal koostatud Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve pargi piiride eksperdihinnangus esitatud piiritlemise ettepanekuid . Parkide piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti ( mõõtkava 1 : 10 000 ) ja maakatastri andmeid. Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi kogupindala on 19,1 ha, sealhulgas eramaid 19 ha ja munitsipaalmaid 0,1 ha. Parkide praegu kehtiv pindala on 21 ha. Nimetatud p arkide pindala väheneb summaarselt 1,9 ha, millest kõik moodustab eramaa. Käru mõisa pargi pindala on 13,4 ha, sealhulgas era m aad 7,5 ha ja riigimaad 5,9 ha. Käru mõisa pargi piire määrusega ei muudeta. Pindala muudatused eramaade osas on järgmised: Ervita mõisa pargi pindala väheneb 2,4 ha, sest pargi piiridest arvatakse välja kunagise majandushoonete ansambli juurde kuulunud väheväärtuslik pargiosa. Karinu mõisa pargi pindala suureneb 0,1 ha , sest pargi piir viiakse vastavusse põhikaardiga . Seidla mõisa pargi pindala suureneb 0,6 ha, sest pargiga liidetakse ajaloolise pargi juurde kuulunud tiik. Väinjärve mõisa pargi pindala väheneb 0,2 ha, sest pargi piir viiakse vastavusse maaüksuse piiriga. Summaarselt lisandub pargi piiride korrigeerimise tulemusena kaitse alla 0,7 ha eramaad, kaitse alt arvatakse välja 2,6 ha eramaad. Ervita mõisa pargi pindala on 4,9 ha ja see asub peaaegu kogu ulatuses eramaal ( 0,1 ha asub munitsipaalmaal). Pargi praegu kehtiv pindala on 7,3 ha. Pargi pindala väheneb 2,4 ha, sest pargi piiridest arvatakse välja kunagise majandushoonete ansambli juurde kuulunud pargiosa ala lõunaosas , mis on praeguseks kujunenud õuealaks . Kaitsealuse pargi koosseisu jäetakse säilinud ajaloolised pargiosad peahoone vahetus läheduses. Pargi piiri on korrigeeritud nii, et see järgib teede pargipoolseid servi. Karinu mõisa pargi pindala on 3,3 ha ja see asub peaaegu kogu ulatuses eramaal (0,03 ha asub munitsipaalmaal). Pargi praegu kehtiv pindala on 3,2 ha. Kaitsealuse pargi koosseisu jäetakse säilinud ajaloolised pargiosad peahoone vahetus läheduses. Pargi piiridest arvatakse välja peahoone esisest teisele poole teed jääv ala, mis on küll ajalooliselt kuulunud pargi juurde, kuid nüüdseks hävinud. Pargi piiri suurendatakse pisut lääne- ja põhjaosas , sest piir viiakse vastavusse põhikaardiga . Pargi piiri korrigeeritakse nii, et see järgib peamiselt teede pargipoolseid servi, ida osas kõlvikupiiri ja kiviaeda. Seidla mõisa pargi pindala on 7,1 ha ja see paikneb tervenisti eramaal. Pargi praegu kehtiv pindala on 6,5 ha. Pargi piiri laiendatakse kaguosas, kus pargiga liidetakse ajaloolise pargi juurde kuulunud tiik. Samas jäetakse pargi kirde- ja idaosas pargi piiridest välja õueala ja pargi põhiosast välja ulatuv puistu. Pargi piiri korrigeeritakse nii, et see järgib teede pargipool seid servi (välja arvatud Pärnu–Rakvere– Sõmeru maantee poolne pargiosa, kus piir kulgeb mööda maaüksuse piiri), tiigikallast ja maaüksuste piiri. Väinjärve mõisa pargi praegu kehtiv piir on sõnalise kirjelduse kujul kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused”. Nimetatud määruse § 8 lõike 2 kohaselt kulgeb pargi välispiir mööda katastriüksuse 31402:001:1100 piiri. Väinjärve mõisa pargi praegu kehtiv pindala on 4 ha. Väinjärve mõisa pargi piiri korrigeerimisel seni kehtinud piiritlemise põhimõtet ei muudeta, pargi piir viiakse vastavusse katastriüksuse 31402:001:1100 piiriga ja asendatakse seni kehtinud sõnaline piirikirjeldus kaardipõhise piiriga. Piiri korrigeerimise tulemusel on Väinjärve mõisa pargi pindala 3,8 ha ja see paikneb tervenisti eramaal. Käru mõisa pargi piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2016. a määrusega nr 92 „Rapla maakonna kaitsealu ste parkide ja puistute piirid”. K ehtivat Käru mõisa pargi piiri ei muudeta. 3. M enetlus e kirjeldus Järva maakonna kaitsealuste parkide piiride muutmise v äljatöötamise kavatsuse avalik kuse kaasamine toimus 07.─29.12.2017 Keskkonnaameti Türi kontoris. Dokumendiga oli võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel ning Järva val las Albu, Järva-Jaani ja Koeru V allavalitsuses ning Türi vallas Käru ja Türi V allavalitsuses. Teade pargi piiride muutmise väljatöötamise kavatsuse kohta avaldati 07.12 .2017 ajalehes Järva Teataja . Avalikustamise käigus saadeti 16 eramaaomaniku le , Riigimetsa Majandamise Keskusele ning tollastele Albu, Jä rva-Jaani, Koeru, Türi ja Käru V allavalitsustele väljatöötamise kavatsus paberkandjal või elektrooniliselt ning paluti pargi piiride muutmise kohta arvamust avaldada. Pargi piiride muutmist tutvustavat arutelu ei korraldatud. Avalik kuse kaasamise käigus esitas oma seisukohad väljatöötamise kavatsuse kohta Väinjärve mõisa pargi maaomanik ( katastriüksus e 31402:001:1100 omanik) . Maaomanik ei nõustunud väljatöötamise kavatsuses esitatuga , vaid pidas vajalikuks teha Väinjärve pargi piiri kaitse alla võtmise põhjendatuse ekspertiis. M aaomanik m ärkis, et väljatöötamise kavatsuse kirjelduses ja joonisel on ala määratud selliselt, et ei eeldatava ega kavandatava pargi piirid ei ole katastriüksuse piiridega vastavuses. Samuti väitis ta , et juba kinnistu omandamise hetkel oli park hävinud ja looduskaitseväärtuse kaotanud. Maaomanik märkis , et piirangud ja kaitse alla võtmine on nimetatud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 2 alusel ning nimetatud alus on kehtetu . Maaomanik v iitas looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 ning väitis, et Väinjärve pargi piir kulges mööda katastriüksus e 31402:001:1100 piiri kuni 15. aprillini 2016. Maaomaniku arvates ei ole põhjendatud Väinjärve mõisa pargi piiri muutmine väljatöötamise kavatsuses esitatud viisil. Maaomanikule selgitati, et tegemist ei ole uute alade kaitse alla võtmisega, vaid juba kaitse all olevate parkide piiride korrigeerimisega. Väljatöötamise kavatsuses esitatud Väinjärve mõisa pargi piiritlemisel on kasutatud selle koostamise hetkel olnud kõige uuemaid maakatastri andmeid (Maa-amet, juuli 2017). Väinjärve mõisa pargi piiri eksperdihinnangu on 2011. aastal koostanud OÜ Artes Terrae eksperdid, kes tegid ettepaneku pargi piiri oluliselt laiendada, liites pargiga ka varem mitte kaitse alla olnud alad. Keskkonnaamet ei pidanud täiendava territooriumi kaitse alla võtmist põhjendatuks ja lähtus piiri korrigeerimisel hetkel kehtivast olukorrast, kus pargi piir kulgeb mööda katastriüksuse (31402:001:1100) piiri, hõlmates ajalooliselt kujunenud Väinjärve mõisa pargi põhiosa. Ekspertiisist nähtub Väinjärve mõisa pargi väärtuslikkus ning selle jätkuv looduskaitse all olemise vajadus. Maaomanikule selgitati, et Väinjärve mõisa pargis on säilinud pargi olulised komponendid , nagu ruumiline struktuur ja ansambli terviklikkus. Maaomanikule selgitati looduskaitseseaduse § 91 lõike 1 tähendust ja seda, et parkide (teiste hulgas ka Väinjärve mõisa pargi) kaitsekord on sä testatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”, mis on kehtestatud looduskaitseseaduse alusel. Selgitati, et on ekslik väita, et Väinjärve pargi piir kulges mööda katastriüksuse 31402:001:1100 piiri kuni 15. aprillini 2016. Maaomanikule selgitati, et kaitsealuste parkide piirid kinnitatakse eraldi määrusega, mis kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel ehk Vabariigi Valitsuse poolt. Väinjärve pargi piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused”. Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt kehtestab pargi piirid Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senised piirid kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Väinjärve pargi piiri ei ole Vabariigi Valitsus kehtetuks tunnistanud . Järva maakonna kaitsealuste parkide piiride muutmise menetlus algatati keskkonnaministri 8. juuni 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/469. Määruse eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjali avalik väljapanek toimus 28. 01‒ 15. 02. 2019 Keskkonnaameti Türi kontoris, Järva ja Türi Vallavalitsuses. Menetluse materjalidega sai tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel . Teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus 24 . 01. 2019 üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ja 24. 01. 2019 kohalikus ajalehes Järva Teataja. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus avalikustamise teade 21 . 01. 2019 . Kinnistute omanikke , kelle kiri Keskkonnaametile tagastati , teavitati määruse muutmisest 20 . 02. 2019 üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti 14 eramaa omanikule, Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Järva ja Türi Vallavalitsusele teade määruse eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Kirjas paluti esitada parandusettepanekud ja vastuväited määruse eelnõu kohta. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega parandusettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, arvestatakse, et menetlusosalistel vastuväited puuduvad. Lisaks tehti kirjas ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Avalikku arutelu ei toimunud, sest soovi se lle korraldamiseks ei esitatud. Pargi piirid e muutmise kohta esitas ettep anekuid ja vastuväiteid üks maaomanik ning Järva Vallavalitsus . Keskkonnaamet vastas ettepanekute tegijatele kirjalikult. Info menetlusosalistelt laekunud ettepanekute ja nende arvesse võtmise või arvesse võtmata jätmise kohta on esitatud tabel is 1 . Tabel 1 . Menetlusosalistelt laekunud ettepanekud ja menetleja otsus Park Ettepaneku esitaja ja ettepanek Menetleja otsus Ervita mõisa park Järva Vallavalitsus Ettepanek viia pargi idaosas piir katastriüksuse 31401:001:0298 piiriga vastavaks. Ettepanekuga ei arvestatud. Ervita mõisa pargi piiritlemisel on kogu pargi ulatuses kasutatud ühtset loogikat, milleks on teede pargipoolsete servade järgimine . S ee on vajalik teega piirneva pargi puistu kaitseks. Väinjärve mõisa park Katastriüksuse 31402:001:1100 omanik Maaomanik e i nõustu Väinjärve mõisa pargi lisamisega Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 213 „Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” loetellu. Maaomanik m ärgib, et kavandatava pargi piirid ei järgi tegelikkust, looduslikku ega looduslikku tervikut, looduskaitse väärtused on jäetud määratlemata ja hindamata. Maaomanik p eab vajalikuks teha Väinjärve pargi piiri kaitse alla võtmise põh jendatuse ekspertiis tervikuna ja märgib , et juba kinnistu omandamise hetkel oli park hävinud ning looduskaitseväärtuse minetanud. Maaomanikule selgitati, et tegemist ei ole uute alade kaitse alla võtmisega, vaid juba kaitse all olevate parkide piiride korrigeerimisega. Maaomanikule selgitati, et Keskkonnaamet on määruse eelnõu koostamisel tuginenud OÜ Artes Terrae 2011. a eksperdihinnangule, millest nähtub Väinjärve mõisa pargi väärtuslikkus ja selle jätkuv looduskaitse all olemise vajadus ning pargi määruse eelnõust välja jätmine ei ole põhjendatud. Eksperdid tegid ettepaneku pargi piiri oluliselt laiendada, liites pargiga ka varem mitte kaitse all olnud alad. Keskkonnaamet ei pidanud täiendava territooriumi kaitse alla võtmist põhjendatuks ja lähtus piiri korrigeerimisel hetkel kehtivast olukorrast, kus pargi piir kulgeb mööda katastriüksuse (31402:001:1100) piiri, hõlmates ajalooliselt kujunenud Väinjärve mõisa pargi põhiosa. Maaomanikule selgitati, et Väinjärve mõisa pargis on säilinud pargi olulised komponendid , nagu ruumiline struktuur ja ansambli terviklikkus. Maaomanikule selgitati, et i segi kui pargi piir jätta kaasajastamata ja määruse nr 213 „Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” koosseisu lisamata, on park endiselt loodu skaitse all. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse rakendamine aitab tagada Firenze harta kohase ajalooliste parkide kaitse. Rahvusvaheline Mälestiste ja Mälestisalade Kaitse Nõukogu (ICOMOS) registreeris Firenze harta 15. detsembril 1982. a Veneetsia harta lisana. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada parkide terviklikkust ning selle kaudu pargimaastiku esteetika ja seal leiduvate liikide kaitset. Kehtestatavad piirid arvestavad alade eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rak endamine tagab nende säilimise. Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, sest pargid on juba kaitse all ja määrusega korrigeeritakse vaid alade piire. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. T eadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 7 1 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Parkide maa-ala on piiranguvöönd. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna kaitsealuste parkide pindala summaarselt väheneb (1,9 ha) või jääb samaks, siis kokkuvõttes omavalitsustes parkide piiride korrigeerimise tõttu maamaksutulud ei vähene. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Pargis asuva kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ei ole üldjuhul oluliselt piiratud ja kuna pargi piiride muutused on valdavalt väikesed, siis ei kaasne olulist mõju maade riigile omandamisel. Parkides ei ole toetuskõlblikke Natura 2000 metsaalasid ning hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastat akse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu . EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0746 - Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 213 „Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid”, Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2016. a määruse nr 92 „Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fad9c81e-4ea3-472e-9914-a7218542c270 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fad9c81e-4ea3-472e-9914-a7218542c270?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main