Kiri

02.07.19 Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) muutmise eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse 2014–2020 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava rakendamist. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt Rahandusministeeriumi kui liikmesriigi ülesannete täitmise eest vastutaja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kui korraldusasutuse vastutust ja ülesandeid rakenduskava ettevalmistamisel ja elluviimisel. Asutuste ülesanded jäävad sisuliselt samaks 2018. a 1. septembrist ühtse toetuste rakendusteenuste pilootprojekti raames ümberstruktureerimise tulemusel määratuga. Lisaks leevendatakse väiksemamahuliste hangete korral riigihangete üldpõhimõtete järgimise kohustust ning täpsustatakse vaidemenetluse kohustuslikkust. Välissuhtlemisseaduses nähakse ette välisabist antava toetuse tagasinõudmisotsuse sundtäitemenetlusse andmise võimalus, mis on vajalik Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist antava toetuse tagasinõudmiseks. Eelnõu jõustub üldises korras, välja arvatud sätted, mis puudutavad Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi ülesannete täitmist. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse peaspetsialist Piret Eelmets (e-post: [email protected], tel 663 1946) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik ja välisvahendite tiimijuht Karin Reiska (e-post: [email protected], tel 611 3612). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna jurist Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu seaduseelnõuga. Eelnõu jõustumiseks ei tulene EL õigusest kohustuslikku tähtaega. Eelnõu koostamisel on lähtutud ühtekuuluvuspoliitika elluviimist reguleerivate Euroopa Liidu määrustest1, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) (edaspidi ÜSM), mis näeb ette muuhulgas korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesanded ja vastutuse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava (edaspidi rakenduskava) elluviimise juhtimisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 Vaata seletuskirja punkt 5. Eelnõu vastavus EL õigusele 1  02.07.19 Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) 15. märtsil 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 111; 2) välissuhtlemisseaduse 15.märtsil 2019 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 2. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga soovitakse STS2014_2020-s muuta täpsemaks Rahandusministeeriumi kui liikmesriigi ülesannete täitmise eest vastutaja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kui korraldusasutuse vastutust ja ülesandeid Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava) ettevalmistamisel ja elluviimisel. Asutuste ülesanded jäävad sisuliselt samaks 2018. a 1. septembrist ühtse toetuste rakendusteenuste pilootprojekti raames määratuga. Välissuhtlemisseaduse täienduse eesmärgiks on tagada Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist antud toetuse tõhus tagasinõudmine riigisiseseid meetmeid arvestades, sh sundtäitmise korras. Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju, mistõttu ei ole eelnõu väljatöötamiseks koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse STS2014_2020. Eelnõu § 1 punktide 1–5 ja 8–11 muudatused on seotud Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse täidetavate ülesannete ja vastutuse täpsustustega ja on sisult normitehnilised. Senine § 6 lõige 1 käsitles ÜSM tähenduses korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesandeid STS2014_2020-s koos, eristamata kuidas ÜSMs ülesannet on käsitletud. Ülesannete jaotus riigisiseselt Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel lähtus ja lähtub edaspidi asutuste põhifunktsioonidest ja olemusest. Eelnõuga kavandatud sõnastuse muudatused on ajendatud auditeeriva asutuse ja Euroopa Komisjoni soovist eristada selgemalt ÜSMs nimetatud korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesanded ja vastutus. Euroopa Komisjoni ees on ÜSM tähenduses korraldusasutuse ülesannete eest vastutav asutus, kes on riigisiseselt määratud neid ülesandeid täitma. Arvestades, et rahandusminister on STS § 6 lõike 1 alusel RTK määranud korraldusasutuseks, siis ÜSM tähenduses korraldusasutuse ülesannete eest vastutab Euroopa Komisjoni ees Riigi Tugiteenuste Keskus, ka nende, mida täidab Rahandusministeerium. ÜSM tähenduses liikmesriigi ülesannete eest vastutab Rahandusministeerium, isegi, kui Riigi Tugiteenuste Keskus täidab neist mõnda ministrilt kehtiva seaduse § 6 lõike 1 alusel saadud volituse alusel. Eelnõuga muudetavate volitusnormide tõttu tuleb muuta ministri käskkirja volitusnorme ja nimetada, et tegemist on ka ÜSM tähenduses liikmesriigi ülesannetega, kuid RTK-le volitatud ülesannete sisu jääb samaks. Samuti ei muutu Rahandusministeeriumi ülesanded. Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 5 sõnastust selliselt, et „korraldusasutus“ asendatakse „Rahandusministeeriumiga“, sest rakenduskava koostamine on ÜSM tähenduses liikmesriigi ülesanne, mitte korraldusasutuse, kes on rakenduskava elluviija. Samuti on asjakohane, et 2  02.07.19 Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele rakenduskava materjalid kinnitamiseks ja viimase poolt kinnitatud rakenduskava Euroopa Komisjonile. Eelnõu punktiga 2 muudetakse § 6 lõiget 2 nii, et sellest eemaldatakse ÜSM tähenduses liikmesriigi ülesanded, sest nende täitmist reguleeritakse uue sättega (eelnõu punkt 3). Rahandusministeerium lisatakse samuti korraldusasutuse ülesannete täitjaks STS2014_2020-s nimetatud juhtudel (sh § 31 seire ja § 34 hindmaine), mis on kooskõlas Rahandusministeeriumi põhifunktsioonidega. Näiteks on seirega seotud ülesanded ÜSM tähenduses korraldusasutuse ülesanded. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 6 lõikega 21, mille kohaselt reguleeritakse Riigi Tugiteenuse Keskuse poolt täidetavate ülesannete ulatust, kui ta on sama paragrahvi lõike 1 alusel määratud rahandusministri poolt korraldusasutuseks. Paragrahv 6 lõikega 22 sätestatakse, et ÜSMs nimetatud liikmesriigi ülesandeid täidab Rahandusministeerium. Ühtlasi antakse rahandusministrile volitus neid ülesandeid delegeerida Rahandusministeeriumi valitsusasutusele ehk Riigi Tugiteenuse Keskusele. Riigi Tugiteenuste Keskus täidab ÜSM tähenduses liikmesriigi ülesannetest näiteks juhtimis- ja kontrollisüsteemi ettevalmistuse ja selle tõhusa toimimise tagamise ning finantskorrektsioonide tegemise ja nende üle arvestuse pidamise ülesandeid, millised kajastuvad ka ministri volituses alates 2018. a 1. septembrist. Eelnõu punktidega 4 ja 5 lisatakse § 7 lõikesse 3 ja § 8 lõikesse 5, et rakendusasutusel ja rakendusüksusel tuleb ka Rahandusministeeriumile nõudmisel esitada talle infot ja andmeid. Täiendus tuleneb sellest, et eelnõuga sätestatakse täpsemalt Rahandusministeeriumi ülesanded ja need ei ole enam STS tähenduses korraldusasutuse ülesannete hulgas. Eelnõu punktiga 6 tehakse tehniline parandus § 22 lõikes 5, kus oleks õige viidata § 22 lõikele 3, mitte lõikele 2, nagu on kehtivas seaduses, sest lõikes 3, mitte lõikes 2, reguleeritakse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamist. Eelnõu punktiga 7 suurendatakse § 26 lõikes 6 ja § 28 lõikes 3 piirmäära, millest alates peavad mittehankijad järgima RHS § 3 põhimõtteid ja kontrollitakse hangete, mis on seotud sotsiaal- ja eriteenuste tellimisega RHS § 126 lõike 1 tähenduses või riigihangete, mille eeldatav maksumus jääb alla riigihanke piirmäära, kooskõla RHS § 3 põhimõtetega ning kõnealusele riigihankele kohalduvate RHS sätetega. Piirmäära suurendamise eesmärk on vähendada halduskoormust väiksemasummaliste hangete kontrollimisel ja käia kaasas riigihangete seaduses sätestatud riigihangete piirmäärade tõusuga. Samuti on Euroopa Liidu eelarvet kasutamist reguleerivas finantsmääruses (art 38 lg 2 p d)2 tõstetud lihthanke menetluse algmäära 20 000 euroni. Kui toetuse saaja ei ole hankija RHS tähenduses või tegemist on väikesemahulise riigihankega peab ka selliste hangete korral toetuse saaja tõendama, et on järgitud RHS § 3 sätestatud nõudeid. Eelkõige peab tõendama, et ostu maksumus kujunes konkurentsi korral 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 3  02.07.19 erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste võrdlemise teel, ehk et konkurentsi on efektiivselt ära kasutatud. Kui toetuse saaja peab kindlasummalise makse korral tõendama vaid eelarve asjakohasust, siis rakendub nimetatud nõue eelarvekulude tõendamisel. RHS § 3 sätestatud põhimõtted hõlmavad eesmärki tagada konkurentsi efektiivse kasutamise teel hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. Eelnõu punktidega 8, 9 ja 11 muudetakse §-s 31, § 32 lõikes 1 ja §-s 34 nimetatud rakenduskava seire- ja hindamistegevuste tööjaotust nii, et oleks selgelt kirjas, mida teeb Rahandusministeerium ja mida korraldusasutus (Riigi Tugiteenuste Keskus). Kehtivas seaduses on märgitud, et seire- ja hindamistegevusi teeb korraldusasutus. Tegelik tööjaotus sõltub sellest, kas rahandusminister volitab neid tegevusi Riigi Tugiteenuste Keskusele või mitte. Kuna neid tegevusi edasi ei ole delegeeritud, siis vastavalt Rahandusministeeriumi põhimäärusele täidab rakenduskava seire ja hindamisega seotud ülesandeid Rahandusministeerium ise. Siiski on ka Riigi Tugiteenuste Keskus korraldusasutusena kaasatud seire ja hindamise tegevuste protsessidesse, kuna Riigi Tugiteenuste Keskus vastutab Euroopa Komisjoni eest selliste tegevuste täitmise eest. Seetõttu saadab seirekomisjoni poolt kinnitatud seirearuande ja hindamiste tulemuste kokkuvõtliku aruande Euroopa Komisjonile korraldusasutus. Eelnõu punktiga 10 nimetakse § 33 lõikes 2 valdkondliku komisjoni liikmeks Rahandusministeerium korraldusasutuse asemel. Valdkondliku komisjoni moodustamise kohustus ei tulene ÜSMist, see on riigisisene korraldus. Muudatuse tulemusel komisjoni liikmelisus ei muutu, sest komisjoni töös osalevad Rahandusministeeriumi ametnikud. Eelnõu punktidega 12 ja 13 jäetakse välja andmetöötlejatest asutuste nimetused, sest andmetöötlemise ja avalikustamise sätted kohalduvad andmevaldajale ja teabenõude saajale. Eelnõu punktiga 14 täpsustatakse § 51 lõikes 1 selgemalt, et vaidemenetluse kohustuslikkus on vaid juhul, kui taotlejal/toetuse saajal on haldusmenetluse seaduse kohaselt üldse vaide esitamise ja halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt halduskohtusse pöördumise õigus. Viimasel ajal on praktikas kohus leidnud, et kehtiv käesolev säte annab justkui erikorra haldusmenetluse seaduse kohasele vaide esitamise õigusele ja halduskohtumenetluse seadustiku tähenduses kaebeõigusele. Selliselt ei ole seadusandja soovinud reguleerida. Struktuuritoetuse seadused on seni seadnud ja käesolev säte seab vaid erikorra vaidemenetluse läbimise kohustuslikkusele, arvestades, et haldusmenetluse seaduse kohaselt on vaidemenetlus vabatahtlik. Eelnõu §-ga 2 muudetakse välissuhtlemisseadust. Välissuhtlemisseaduse § 8 täiendatakse lõikega 51, et võimaldada välisabist aluselt antud toetuse suhtes tehtud tagasinõudeotsust käsitleda samuti täitedokumendina täitemenetlusseadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Sundtäitmisele on põhjust tagasinõudeotsus anda juhul, kui toetuse saaja ei maksa tagasinõudeotsuses märgitud tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ja tagasinõutavat toetust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul tasaarvestada väljamaksmisele kuuluva toetusega. Välisabi all peetakse silmas sama § lõike 4 alusel antavat toetust. Hetkel puudutab see Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendeid. 4  02.07.19 Euroopa Liidu toetuste puhul on analoogne alus vastava programmperioodi struktuuritoetuse seaduses ja maaeluministeeriumi kureeritavate toetuste puhul Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisseaduses. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu uusi termineid ei sisalda. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised EL määrused: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012. Eelnimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu toetuse andmise tingimusi ettenägeva õigusakti kehtestamisel ja toetuse andmise ülesannete täitmisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse, arvestades eelnõus sätestatut. Eelnõus on ÜSM sättele viidatud, kui ülesande sisu või toetamise tingimused on ÜSMga reguleeritud, tehes kergemaks asjakohase regulatsiooni leidmise. Ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutuselevõtu otsustusõigus liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel jagatud pädevuse alla, seda nii ELTL artikli 4 lõike 2 punkti c3, mis kajastub ka EL finantsmääruse nr 966/2012 artiklites 175 ja 180, mille kohaselt toimub vahendite kasutamine ÜSM ja eelnimetatud fondi-määruste järgi. 6. Seaduse mõjud 3 Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punkti c „The part of the Union budget allocated to the Fund shall be implemented within the framework of shared management between the Member States and the Commission“. 5  02.07.19 Eelnõu tulemusel täpsustakse seaduses formaalselt Rahandusministeeriumi ja tema valitsemisala tegevusi ja ülesannete delegeerimise ulatust. Poliitika kujundamisega seotud ülesanded (planeerimine, seire, hindamine) jäävad Rahandusministeeriumi ning kõik toetuste andmise korralduslikud, sh juhtimis-, elluviimise ja kontrolli funktsioonid on endiselt RTK ülesanded. Mõju keskkonnaseisundi, majandusarengu, sotsiaalse olukorra, regionaalarengu ning riigi ja kohalike omavalitsuste korralduse edendamisele tuleneb otseselt läbi toetusmeetmete, mitte läbi eelnõu, mille mõju on kaudne tagades toetusmeetmete rakendamise. Toetusmeetmete eeldatavat ja tegelikku mõju eelhinnatakse, järelhinnatakse ja seiratakse jooksvalt ÜSMist tulenevate kohustuste raames ning konkreetse meetme rakendamise õigusakti kehtestamisel. Eelnõu, sh toetusmeetmed ise, ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhtlemist. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Seaduse rakendumiseks täiendavaid tegevusi ei ole vaja teha. Struktuuritoetuse ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismi vahendite administreerimisega seotud kulutused kaetakse tehnilise abi vahenditest, millise maht on rakenduskava ja programmdokumentidega juba ette nähtud. Antud mahus vahendid on olnud piisavad toetuste administratsiooni ülalpidamiskulude katteks. Kulud kavandatakse riigieelarvesse iga-aastaselt aasta vajadusi arvestades. Eelnõuga rahalist tulu ei saada. 8. Rakendusaktid Eelnõu alusel ei ole vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrusi. Muuta tuleb Rahandusministri käskkirjaga RTK-le antud ülesannete volitust, lisades sellesse, et käskkirjas nimetatud ülesanded on osaliselt ka ÜSM tähenduses liikmesriigi ülesanded. Rakenduskava meetme tegevuste rakendamisaktides (määrused ja käskkirjad), mis kehtestatakse STS2014_2020 § §-de 14–16, alusel, tuleb ministeeriumidel muuta hanke piirmäära, millest alates tuleb hangete läbiviimisel täita riigihangete seaduse põhimõtteid, kui vastav piirmäär on eraldi välja toodud ja soovitakse piirmäära tõsta vastavalt eelnõus kavandatule. 9. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse jõustuvad üldises korras tulenevalt sellest, et rakendamiseks ei ole vaja ette näha üleminekuaega. Eelnõu jõustumiseks ei tulene EL õigusest kohustuslikku tähtaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Tööandjate 6  02.07.19 Keskliidule ja Eesti Kaubandus–Tööstuskojale. 7  EELNÕU 01.07.2019 Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seadus § 1. Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahandusministeerium koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega rakenduskava ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. (2) Vabariigi Valitsus kinnitab rakenduskava Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud rakenduskava Euroopa Komisjonile.ˮ; 2) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Korraldusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole käesoleva seadusega pandud rakendusasutusele või rakendusüksusele, ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud ülesandeid.“; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on korraldusasutuseks määratud Rahandusministeeriumi valitsusasutus, siis täidab see valitsusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud korraldusasutuse ülesandeid, mida ei ole käesoleva seadusega pandud Rahandusministeeriumile, rakendusasutusele või rakendusüksusele, ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud ülesandeid. (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud liikmesriigi ülesandeid täidab Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ulatuses Rahandusministeeriumi valitsusasutus.“; 4) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rakendusasutus esitab Rahandusministeeriumile, korraldusasutusele ja sertifitseerimisasutusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku teabe nende nõutud ajaks ja viisil. Põhjendatud juhul ja kui see on teabe saamise eesmärgist tulenevalt võimalik, võib teabe esitamise tähtaega pikendada teavet nõudnud asutuse nõusolekul.“; 5) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Rakendusüksus esitab Rahandusministeeriumile, korraldusasutusele, rakendusasutusele ja sertifitseerimisasutusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku teabe nende nõutud ajaks ja viisil. Põhjendatud juhul ja kui see on teabe saamise eesmärgist tulenevalt võimalik, võib teabe esitamise tähtaega pikendada teavet nõudnud asutuse nõusolekul.“; 6) paragrahvi 22 lõikes 5 asendatakse arv „2“ arvuga „3“; 7) paragrahvi 26 lõikes 6 ja § 28 lõikes 3 asendatakse arv „5000“ arvuga „20 000“; 8) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(1) Rahandusministeerium täidab koostöös korraldusasutusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktides a ja b nimetatud rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Rahandusministeerium võib anda rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks omal algatusel ja nimetatud määruse artikli 50 lõike 7 kohaste Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgida rakenduskava elluviimiseks antud soovituste rakendamist. (2) Rahandusministeerium koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 46 ja 50 tähenduses rakenduskava aruande (edaspidi seirearuanne) ja sama määruse artikli 141 lõike 1 tähenduses rakenduskava lõpparuande ning esitab need rakenduskava seirekomisjonile. Korraldusasutus esitab need Euroopa Komisjonile. (3) Korraldusasutus, rakendusasutused, rakendusüksused ja rahastamisvahendi rakendajad annavad Rahandusministeeriumile seirearuande koostamiseks, rakenduskava elluviimisest muude ülevaadete tegemiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soovituste rakendamise jälgimiseks vajalikku teavet Rahandusministeeriumi nõudmisel.“; 9) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab käskkirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 47 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni, mille esimeheks määratakse Rahandusministeeriumi esindaja. Rahandusministeerium tagab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.“; 10) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkondliku komisjoni liikmed on Rahandusministeeriumi, rakendusasutuse ja valdkonna partnerorganisatsioonide esindajad.“; 11) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahandusministeerium koostöös korraldusasutusega korraldab või teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 56 lõikes 3 nimetatud rakenduskava hõlmavaid hindamisi ning koostab sama määruse artikli 114 lõikes 2 nimetatud hindamiste tulemuste kokkuvõtliku aruande. Hindamistulemuste kokkuvõtliku aruande esitab Euroopa Komisjonile korraldusasutus. (2) Rakendusasutus korraldab või vajaduse korral teeb oma vastutusala meetme tegevuse hindamisi, arvestades rakenduskava seirekomisjoni soovitusi ja käesoleva seaduse § 33 lõike 4 punkti 6 kohasid ettepanekuid. Rakendusasutus esitab teabe hindamise järelduste ja soovituste ning nende teostamise kohta valdkondlikule komisjonile ja Rahandusministeeriumile. (3) Rahandusministeerium koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 56 lõikes 1 nimetatud hindamiskava ning esitab selle rakenduskava seirekomisjonile heakskiitmiseks. Rahandusministeerium esitab hindamiste kavas olevate hindamiste lõpparuanded Euroopa Komisjonile. (4) Rahandusministeerium esitab rakenduskava seirekomisjonile teabe hindamise järelduste, soovituste ja nende elluviimise kohta. (5) Rakendusasutus ja rakendusüksus peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 57 nimetatud järelhindamise käigus vajaduse korral esitama 2 Rahandusministeeriumile teavet Euroopa Komisjonile edastamiseks.“; 12) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Enne taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse jõustumist või investeeringute kava kinnitamist võib taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.“; 13) paragrahvi 39 lõike 2 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib avalikustada, välja arvatud, kui muu seaduse alusel on andmed määratavad piiratud juurdepääsuga teabeks, järgmised andmed:“; 14) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus, kui toetuse taotlejal või toetuse saajal on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus ja halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt halduskohtusse pöördumise õigus.“. § 2. Välissuhtlemisseaduse muutmine Välissuhtlemisseaduse § 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastustes: „(51) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel antud määruse kohaselt tehtud tagasinõude otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul ja seda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul tasaarvestada samale isikule väljamaksmisele kuuluva toetusega, annab tagasinõude otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn 2019 Algatab Vabariigi Valitsus 2019 (allkirjastatud digitaalselt) 3  Riigikantselei Meie 19.07.2019 nr 1.1-10/4794-1 [email protected] Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 19. augustiks 2019. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad 1. seaduse eelnõu 2. seaduse eelnõu seletuskiri Sama: Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Dirgis Kaarlõp 611 3058 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-0738 - Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b6f9049-abe2-4b3f-aebc-fc547de578c0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b6f9049-abe2-4b3f-aebc-fc547de578c0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main